Näe, võttis päris hinge kinni, polegi kõrgese mäekena kõika Hannad tõusta. Kuidas seda küngast? Täpselt nimetatakse Laguja tee rist ja tema kõige suurem tähtsus ongi selles et siin Laguja tee ristil toimusid. Elva tankilahingu ajal otsustavad heitlused tankilahingu võidukaks lõpetamiseks. Samas aga muidugi ka on seesama koht väga tähtis, sellepärast et siinsamas lahing algaski. Need hommikul kella viiest. See oli 24. august 1944, täpselt nii. Hommikul kella viiest kuni kella neljani päeval kestis lahing Eestis lahingus ja Saksa väejuhatus püüdis maksu, mis maksab Elva lähistel hoida kinni oma positsioonis, on teedesõlme mis oleks andnud talle võimaluse vägede evakueerimiseks Tartust Valka ühel samal ajal muidugi ka oleks hoidnud, tema käis raudteeliini kontrolli vähemalt autriinile tappa Tartu-Valga üle. See oli muidugi väga hädavajalik, sellepärast et et oleks garanteeritud nordklubi vägede väljaviimine Eestist, kui see osutus paratamatuks. Osa saksa väejuhatuse esindajad muidugi nägid ette juba ära ja püüdsid võimalikult Nortupi viia täies koosseisus Eestis välja, kui see on möödapääsmatu. Selle tõttu oligi vaja hoida igal juhul neid võtmepositsioone Tartu lähedal. Muidugi ka ühtlasi püüti anda hoop 67. armeele Nõukogude väeosadele kes ründasid Tartu selleks, et viia ka maantee täiesti saksa kontrollijad. Välja tungisid Elva lähistel võitlenud 180. laskurdiviisi väeosad. Kindral botaabe väed tungisid Elvasse mitmest küljest lõunast. Idast ja arendades pealetungi Peedu Vapramäeliin murdsid läbi üle Voika oja Tõravere kõrgendikule ja tungisid Tõravere kõrgendik kokku kaudu juba peaaegu Elva kulbilohu lähistele, viied Elva linn või tegelikult juba kolmest kandist ümber piiratud 23. augusti õhtuks. Seda kasutas ära Saksa väejuhatus ja püüdis seda ajutavad diviise, kuna ta teadis, Silme tanki väeosi üldse ei ole, samuti pole ka raskeid tankivastaseid relvi. Siis ta püüdis ära kasutada oma üleolekut ja tõi kiires korras Valgast väed kohale. Kiirmarsil väed saabusid Elvasse 23. augusti õhtuks. Samal ajal aga sattus 67. armee luurerühma kätte Saksa Raadi auto kelle käest saadi andmed, et pealetung toimubki siinsamas Elva lähistel. Tookordne 67. armee ülemjuhatus andis käsu kõigile kätte. Võta vaenlane hästi vastu, mineeriti lagu ja teeristil Elva jõe osa, kõik Jõelam täielikult mitmes mineerimise liinis samuti liivamäe alt mahlamäe alt ja tehti ettevalmistusi mitmeti. Samuti anti igaks juhuks käsk kätte koondada, abivägesid kohale Tõravere võitland diviis, teist 326. diviisi väed ja lagu Jetsaste kandis 98. laskurdiviis vägedest. Nii et hommikuks, kui sakslane alustas väljatungi siis tundide vastu võtta küll kõigi vahenditega, kuid siiski peame meenutama seda, et meil on siin ainult jalavägi, aga sakslased tulid tankidega Akvitzi ja tankikoondis. Jah, see oli küllaltki kaval saksa kindral, kes on neli põlve, kõik kindralid, kõik kindral Strafistusid, Preisist pärit küllaltki õpetatud mehed, nadolid küllaltki sõjakad ja pühistama, ägenesid vägestraati, viia Nõukogude armee vägede selja taha, nii Narva all siin elva all tukkum, siis Lätimaal ja hiljem ka kahjuska Tartal uuesti pärast Elva lahinguid veel. Kindralmajor krahvstrahvits tõi oma väed Elva alla. Vägede koosseis oli üle 1500 hästi relvastatud mehe ligi 80 tüüpilise liikursuurtükil ja see muidugi oli meile küllaltki kõva pähkel meie jalaväele ja vähestele tankitõrjerelvadele. Kui ma nüüd siit poolt vaatan, kust see vägi Elva peale liikus, mis suunast strahvitsi väed liikusid, Elva pealelõunast Puka Uderna, Elva, Valga maantee Pangodi lagu ja sillani ja siit alustasid väljatungi 24. augusti hommikul, esimene katse juba kella liial suunaga Tamsa nõu Tartu 67. armee selja taha ja ta on toob meie vägedele selja tagant, kus keegi muidugi oskand seda hoopi oodata. Ja oligi nii, et järgmisel hommikul kell viis võeti strahvitsi esimesed tankid vastu siinsamas Elva silla juures. Esimesed tankid jooksid miinidele sellele vaatamata, teine laviin tuli tagantjärele kohe. Ja esimene väljatungikatse ebaõnnestus. Teine katse tehti mõnikümmend minutit hiljem enne kella kuut. See samuti ebaõnnestus. Kui kolmandal katsel kella seitsme paiku käis juba lahing selles kohas, kus me praegu asume siis Elva lagu ja teeristil, kus praegu on siis Elva linna vabastamise lahingute auks mälestuskivi püstitatud. Ja siin õnnestus neil kolmandal katsel edasi tungida. Murti läbi 189. laskurdiviisi kaitsekorrast selle siinsamas mäekünkal. Teine kaitse tuli tald, tankid tulid all, jalavägi oli üleval ja tankituli kahe suunaga osa suundusid siis suunaga Uudeküla Tampsa, Luke, teine osa püüdis läbi murda siit illi lagu ja et ühesõnaga killusta seda pealöögi suunda. Kolmas külg, suund oli siis liivamäe alt. See pidi siis läbimurde vasakut tiiba kindlustama ja liivamäel on olnud, oli ka mõningal määral edu, nad said selle väikse mahlamäekupli, jub omagi hiljem kui kuulasse mäe ja arendasid pealetungi edasi. Ilja all. Aga edu neil esialgu oli, kuni metsadeni Illi metsade eest tuli aga vastu kiiresti 98. laskurdiviisi. Neljas laskurpolk. Jalavägi jälle jalavägi, jälle jalavägi. Selles jalaväes olid väga vaprad võitlejad ja neid iga hinna eest suitsu ära kasutada, seda kinnist maastiku kinnismaa, sellepärast valimisi lepavõsa Mesega metsas metsatukad tee on kurviline väljavaadet kaugele ei ole ja, ja selle tõttu neil ka mõnevõrra õnnestus see saksa tankide laviin kohe metsavahelisel õigus kinni pidada. Sakslast omakorda olid kindlad, et nad saavad kätega oma ins laskemoona laos, laskemoonaladu kukkus eelmisel päeval meie vägede kätte peaaegu purustama Ta kuid selle lahingu käras muideks laskemoonaladu lendas õhku siinsamas nende väikeste mõelda ka. Ja neljanda polgu rivistus hakkas küll kord natukene võnkuma, kuid eks vapraid mehi sünnib igas olukorras ja kuigi seal rühmaülem langes lahingus astus asemele teine mees Grigori kaliitšenko, kes hüüd ega kodumaa eest viis kõik mehed viimseni rünnakule ja pani esimest salongi põlema. Nendele järgnesid teised puder süütegrel, järgmise laviini. Nii nende tee tõkestas juba üsna varsti siin juba esimesel kilomeetril serlikalinitsinkokkaliinitšenko ukraina mees, ukraina mees, praegu elab Nõukogude Liidu kangelane ja saigi Elva lahingute. Hiljem ta võitles ka Emajõe ületamisel ja samuti strahvitsi vastu Kärevere kandis ja nende lahingute lahingute ajal üles näidatud vapruse eest Talomissadigile Nõukogude Liidu kangelase nimetus. Aga ma kujutan ette, et kui sa oled ikka jalaväemees ja kui sul on vintpüssi, eks ole, tuleb üks, kaks, kolm 10 tanki peale. Sul peab olema, ma ei tea, missugune närv peab olema, et sa ei liigu, et sa selles kaevikus, et sa siin siin maa sees ennast kinni hoiad. Jah, ma olen nende meeste kesin, sõdisid, kes võtsid vastu Saksa vangid ja nendel oli kahjuks, et närv oli tõepoolest must, läksin välja kõigele ja kõigile, sõdur peabki, ollakse valmis kõigeks, sest ega sõjas ei ole ju palju valikut, midagi, aga saksa väejuhatuse plaan oli küllaltki peenelt välja mõeldud. Minu arvates nad unustasid ühe ära vene sõduri, unusta ära, seda ei arvestanud. Sellise kõige tähtsam ei arvestanud, et seesama jalavägi, keda nad siin Mikskikski pidanud, võib nad seisma panna just. Ja kuigi rinne mõningal määral vankuma lõi. Kuid ega ka üks tankla veel seda ei otsusta. Ega üks sõdur kahvellahingud ja otsusta, kuid siiski vene soldat näitas küll siin vähemalt Elva Elva lahingust näiteks täielikult oma üleoloog saksa tankist. Nii, aga vaatame nüüd neid tanke, mis siit teeristist edasi läksid. Jälle, lähme teeme selle tee kaasa. Näidame meil ei ole küll tank, aga paneme oma oma autole hääled sisse, tuul on ka nii kõva, kas tollel päeval oli vihmane nagu täna või? Too päev oli väga ilus ilm ja lahingute kära mattis kõik selle ümbruse. Need tankid põlesid siin veel teisipäeva hommikuni ja nagu öeldakse, et raud ei põle, teras ei põle, aga siin Elva lahingutes küll kõik talasid põlesid nagu säraküünlad. Aga praegu vaata seda kohta ühtegi, mitte ära ühtegi, kellel ilus on see Elva männi siin ja need kaun samas majas, kes on samas kohas, toimuski hiljem lahingute Winaal. Nimelt kui oli juba nähtud, et see saksa väljatungi keel või kiil sulatab liiga pikale, juba siis toodi abiväed kohale Tõravere juurest 326. laskurdiviisi 199 laskurpolk ja lõuna poolt needsamad kaliinitšenko relvavennad. See on siis 90 80 laskurdiviisi neljanda laskurpolgu mehed, kes selle kiilu omakorda siinsamas Laguja teeristi sulgesid. Nii et sakslased, kui nägid juba ära, et neil edu on juba nelja-viie kilomeetrine tõepoolest, võib päris kindlalt, et nüüd õnnestub nendele. Kuid samal ajal hakati kiilu sulgema ja neil tekkis hädaoht, et nad jäävadki, nii oligi, oligi hädaoht ja kes siis muidugi päästa sai see veel päästa ennast ülejäänud tankid, kõik põlesid siin Tammso uute väljakule, aga neid, kes pääses siiski veel oli, oli, oli siiski kümmekond tanki pääsisse, pärast tegid palju pahandust Puhjas. Nii, paneme vihmavarju kinni ja jalaväes antakse sammuma marssaga tankidele, kuidas antakse? Kihid suunasid dialoog suunati siit välja just siia kõrvale. Vasakule jääb, jääb siis. Pangodi näed siit läbi meie kaitseliin teineteise pataljoni kaitse oli nendest selle koha peal, kus praegu hobune siinsamas jah. Ja siis seal ees, kus on sinakas ehitavate Ühte majas tiigi kalda tiiki paniga üks tasand sisse kohe. Ja nähtavasti ilmselt põõsaid ja näinud ei näinud taga vett jäin ainult täiskäigul läks nad riiki sisse ja pärast muidugi pärast sõda, siis ta vanarauavedajad püüdsid seal laengutega lõhataja muidugi, aga praegu on tükke sees veel siiamaani siiamaani. Kuidas selle kupli nimi? Zirk mägi, see on vana kalmekoht, seni on, on joroloogia kaitse all ka. Ja omal ajal see oli Trevolatsiooni punktiks tankilahingud ajaloos ja heaks vaatluspunktiks kuid ühtlasi ka lahinguväga raskeks punktiks, kuna siit murti läbi meie viimane kaitseliin. See oli nüüd juba tegelikult kolmas liin. Tankid olid siis umbes viis, kuus kilomeetrit. Siin olid vaade ilus kohe sellele Otepää kõrgustiku servaalale mida nimetatakse Elva kandis, Pangodi mägedeks algavad otse Elva piirist. Kui me enne olime 45 meetri kõrgusel, siis praegu olema juba 112. Ja see muidugi annab kaitsjale teatud eelised. Kaitse oli, jalavägi ikka ei tihanud, ei saa, seda ei saa kuidagi muidugi, sest et kuigi selleks ajaks juba jõudsid kohale ka tankihävitussuurtükiväeosad, kuid neid oli vähe, tankuri nende jaoks liiga palju oleks iga iga 10 tanki jaoks ühe suurtükiga, saan seda ka ei olnud. Ja suurtükiväeosad olid paignesin Saisa mäel osalisin Kert mäel ja osa siis toodi Luke metsa ja osa Peedu laanemetsa Need, tankid, mis tungisid kerkmäe alt põhja poolt sälgi mäeni, need jooksid tõepoolest, meie käivitus suurtükiväepolgu patareid otsa ja need hävitati kohe. Teine osa tanke, mis surus läbi Tamsa küla, murdis läbi meie kolmanda kaitseliini ja osa tanke pööras siis syyte vasaku Luke peale. Need tungisid meil edasi Luke teed, need tormasid täiskäigul kui meie oma tankihävitussuurtükiväepolgu kahurite otsa, need, need häviti seal ära. Osa tanke aga murdis läbi Pangodi teele. Ja nendel oli jälle vastasjalavägi ja Pangodi teel asus ka selle kaitselahingute peaorganisaator, nimelt 189. laskurdiviisi komandöri kindralmajor botaapovi vaatluspunkt diviisi staabid muidugi luure toodud ja kokad, mis sinna juurde kuuluvad, ühesõnaga juhtus nii, et pealetung oli kõige edukam just selles kõige hädaohtlikumas suunas, oligi nii, just täpselt. Kaitsesüsteemi südame suunas oligi nii. Ma arvan, et me läheme nüüd ka. Läheme sinna korras, viskan pilgu seal. Noh, siin on nii ilus vaade, hinge võtab kinni. Vot siin olid Pamsa kuplisse käestionaa. Praegusel asfalti ilusti ees, Tamsar, küla hooned on ees, kaugemal paistavad siis Kodijärvemäed toetaja nägisega vangud järve kaugelt kuplikel näha. Ees on aga siis mügramäe ilus mütsike mügramäe. Väiksema parempoolse madalama kuplikese juures oligi kindralmajor portaal vaatluspunkt. Tanki taga tungisid osalungistiitsis Lukele osa mäe alt ja osa otse kidramäe botaapoi vaatluspunkti suunas. Tänada sama teed sama teed ja jõudsid vaatluspunktist umbes 150 meetri kaugusele umbes sinna, kus praegu on vedela redeli peame redelit täpselt sedasama. Sedasama sinu natukene, aga botaapovey ei mõelnud, et tal peaks nagu taganema või oma vaatluspunkti nihutama. Sõjas on ju olukordi, mida kunagi ette ei näe. Ja siin selles lahingus juhtus sama olukord. Kui oleks teadnud, et need paar tanki võivad saada nii saatuslikuks, siis muidugi oleks ta võtnud võib-olla mõned Abinud eta, aga tema jäi sõduriks viimsed viimse minutini. Ja viis lahingusse. Kõik reservid, luure, ruudu, sidemehed, iseekokad. Tolleks ajaks, kui 24. augustil oli lahing juba enam-vähem otsustatud. Olevat saatnud Saksa kindralstaap Viru loelast Elva all võitlevate trahastrahvitsi vägede komandörile raadiogrammi. Et juhul kui venelased Elval Liialt vapralt vastu panevad siis trahvitsi, vägedel ei maksa ennast surnuks võidelda. See oli alusajal oli niimoodi, et kui on vastupanu liiga suur, siis õigel ajal minema minna ja jalga lasta, võtta see uus relv, kõige moodsam relv, kontsi, varvas kasutusele. Aga tolleks ajaks keskpäevaks oli muidugi juba lahingu saatus enam-vähem otsustatud, kuna oli kohale jõudnud Elva lähistele Illi poolt 98. laskurdiviisi neljas laskus polk ja Peedu poolt 326. laskurdiviisi polk number 1099. Nende polkude ülesanne oli suruda synni kinni kiil saksa vägede väljatungi kohald selja tagant ja selja tagant ja kahtlemata need edasitungijad, kes olid jooksnud juba siin 1246. tankihävitussuurtükiväepolgu kahurite otsa Kahna mäe all või siis 1000 47 tankihävitussuurtükiväepolgu kahurite otsa lukke metsas. Või siis neljanda laskurpolgu kahurite otsa Illi metsas need juba taganesid, osa tanke muidugi põles. Võime öelda, et suurem osa põles. Kuid vähestel õnnestus edasi tungida siiasamma. Kaks tanki murdsid läbi, kus me praegu asume, niiet? Praegu mina vaatan just selles suunas, kust need tankid tulid ja tulid, teie käigud. Tollel ajal see mägi, nagu enne juba öeldud, oli küllaltki lage, mõned üksikud männinassakat. Need männid on Regio noored juba pärastsõjaaegsete mis eanud õieti varju, kuid siiski andsid teatud mõttes hea vaatus punkti ja kindrali vaatluspunkt oligi siinsamas praeguse kindralimäesamba sambast paar meetrit eemal, kus kasvab pihlakas 100 890 laskurdiviisi staabiülem polkovnik Rasildnikomi vaatluspunkt oli samas kõrval kohe nii meetrit viis-kuus eemal ja samas ka teised staabiohvitserid. Nii et terve see 100 89 laskurdiviisi juhtkond asus siinsamas mäel ja oli kõik need dramaatilist sündmust otseseks pealtnägijaks ja ka juhtisid viimaseid reserve lahingusse, kes pidid kõik selle olukorra päästma. Muidugi ta päästeti, kuid päästeti väga kurvalt. Nimelt kella ühe paiku sai kindralmaal botaapov. Ta haavadesse Kasuri, otsene mürsukild ja haavli otse pähe ja küllaltki surmava. Kui. Olgu, mehed said teada Kindrali langemisest siis muidugi viha oli kõigile ääretu, kurbus oli vihaga segunenud ja siis tõepoolest. Läksid lahingusse kõik öeldakse Solari keskuseks, kaela kandsid. Ja muidugi löödi tagasi vaenlane tantsukülast välja. Samal ajal suruti Elva juures see kiil ka kinni ja need tankid, kes siis siia veel metsa vahele jäid, teed hävitati, osaga pääses Elva juurest üle jõe ja Neetaksis lahkusid läbi Puhja. Kuna Puhja tee oli veel avatud üle jõesuusilla ja siis Kolga-Jaani kaudu teisi pilvi Tartule tagasi. Kindralmajor botaapuv ise on pärit Moskvalane. Kurosiivu külast pärit kodukohana. 16 veebruar 1892 on sündinud 24 Augustima sõjad ja lõppes. Kindral võitles kolmes sõjas. Jaaguse sammaski on siin kolmel planeedil. Suurlaht seisab see sümbrezeebki kolme tema lahinguteed. Nimelt esimeses maailmasõjas ta võitles Varssavi all sai haavata. Oli kodusõja rinnetel mitmel rindel. Vapper polgukomandör, hiljem aga Oliver-Türkestanist sõdis ja jäi sõjalises konsultandiks. Sõjaväeosade juure võttis osa punaarmee ülesehitusest kolgas Isamaasõda, siis tuli uuesti Moskval rindele. Ta oli noor kindral. Kindraliks sai ta alles ju kolmandal juunil 1944. Vilo Elva muuseumis on säilinud tema dokument, kus ta kaasveteranid, vanad lahingusõbrad õnnitlevad kindraliks saamise puhul. Ja tema seda ei võtnud küll mingi suure austusavaldusena, stay lihtne inimene, armastas sõdurid. Sõduri elu tundis läbi ja lõhki. Ja kui ta ühel raskel sõjakäigul jäi ka piiramisrõngasse, siis piiramisrõngas ta nägi kõik raskused koos olevategi ära ja tuli rõngast välja. Kõige soldatite ja haavatutega. Räägitakse niimoodi ja see tundub tõsi olevat, kutsuti välja tookordse kõrgem ülemjuhataja Stalini juure. Siis ta oli veel bot polkovniku aukraadis. Ja Stalin oli siis pööranud ümber tervist polkovnik botaapov. Vabandust Seitsme Stalinit, ma olen bot polkovnik ei sellise vapra teostavate polkovnik. Sest ta tõepoolest tõi kõikuma haavatud suladid ümberpiiramist välja. Ja peeti väga lugu samuti Kelva lahingute ajal, kui mehed said teada, et kindral on on langenud, siis tohutu raevuga ja viimse jõuga murti vaenlase edastungile, pandi piir, murti siit uuesti oma endise positsiooni tagasi ja vaenlane relval hävitati. Kindrali kavatseti matta alguses siiasamma nukramäe jalamile, kus ta langes ja isegi asuti hauda kaevama. Kuid oli ju teada samal Elva lahingud samal aegselt ju toimusid lahingud Tartu all. Ja kui Elva sai õieti strahvitsi tankirünnakust osa võtnud nendest veristest mõõgavendade järglastest vabaks, 24. õhtuks siiski armee väeosad Elvas enam ei läinud, lihtsalt puhati seda lahinguväsimust. Ja järgmine hommik kell viis-kuus marsid Elvas sisse Estrahvitsi, viimased väed aga püüdsid Elval teha veel kahjumis saab, püüti Helvalt põlema panna, pandi põlema ka Jaan Kärneri Maiavus, Jaan Kärner elas siis tuulega, terve linn, läheks männikud, läheks aga õnneks tuulevaikus tekkis ja linn jäi terveks. Siis hiljem saadeti veel Saksa lennukid Elva peale, et siis Helvat purustada õhu teel ja tõepoolest pea täna sai kõvasti kannatada ikka ja enamus neid maju seal ka hävines. Hakkapotaapa botaapov maeti Tartusse, kuna Tartu järgmine päev kohe vabanes ja Tartusse. Selle matmise au sai omale tookordne Tartuma komsomolikomitee kes esimesena sai austava ülesande matta maha Tartu vabas slaidis langenud kindral botaabu. Kuna Elva Tartu lahingutel paaride koos siis muidugi oli, see oligi neelvaldatava vabast lahingud. Aga hiljem siis 31 oktoober 1009 44. Kindral botaapov maeti ümber Moskvasse priodrozenski kalmistule. Tema lahinguvendade ja sõjakaasabil õnnestus meil need kohad täpselt kõik kindlaks, meie kindlasti ja käisime koos läbi, teine samm-sammult lahingupaigad, tookordse rindelehe toimetaja Mihhail Mihhailov Sorloviga Kuriimichallurisklassilnikoviga, mille nendega kirjavahetust ja meil on väga-väga soojad suhted, käime vastastikku külas ja nagu soldati sõpruson, räägime kõik oma mured ja tunneme rõõmu rõõmust ja võtame mure ja ka pooleks ja nii ta peabki olema. Aga see kivi kindrali mälestuseks kui trallimäele, jah, sellel mäel omal ajal nime ei olnud, see on üks väike künkakene kõrgus on temal 105 106 meetrit, müra 109 meetrit natukene kõrgem. Kui siia esimest korda tulime, siis muidugi oli see mägi armetuvõitu ja puudus vähetaks hoopis äragi veetud. Elva lahingute ajalugu uurides tegime väga palju siin kindlaks. Tegime kohad kõik kindlas lahingute taller Mardlik kindlaks ja muidugi selle paiga ja siis tekkiski mõte, et need kohad tuleb tähistada. Kuna meil ju Eestimaal on kindralimäe nimelisi kohti palju, tegelikult. Aga kas nendesse on kunagi ka seotud kindralid, seda keegi ei tea, on Rootsi kindralimägesid Viljandimaal ja Rakvere lähedal ja mõneski mujal kohal. Kuid seda võib tõepoolest nimetada kindralimäeks nende tööde käigus. Mägi oli veel nimeta, et rahvas pani selle nime ise, panid tänutäheks oma Elva ümbruse vabastajale kindral Pavel Andrejev inspotaabu mälestuseks. Ja nüüd on see meie juttu kuulama kogunenud juba terve hulk, kui palju neid on nüüd siin koos? Üks, kaks, kolm, kolm, 50. See on siis Luunja ellu pioneeride lapsed ja nii, mina. Mina mõtlen, et me peaksime neid koos nendele kes Elva vabastasid ja kes siin lahingutes kangelaslikkust üles näitasid nendele meestele, kes nüüd on teie isad, juba teie vanaisad. Me peaksime nendele tegema ühe hurraa. Olete nõus? Kui on kinnitatud ja ka vee alt Eesti astuda võiksid päev ja kas või hüperi. Kaunis kaunis on juba ees, ei ole sellist. No ma. Kas lakkatva tulla võid, poisid, linnarrot ei astu ligi, ongi kõik kivi sulle koti saati matkasellid siis uljaks heaks nooreks. Sell Metkanna tee.