Tere, hea heliga ja kuulaja. Tänase seitsmeteistkümnenda mai saate teemad on järgmised. Rahvusooperis Estonia esietendub Richard Wagneri ooper Tristan ja Isolde räägivad teatri muusikajuht Arvo Volmer, muusikateadlane Kristel Pappel ja Linnar Priimägi. Muise teatri muusikahooaja lõppkontserdist, traussigala tutvustab Tambet kaugema. Vanemuise teater tutvustas tulevikuplaane pressikonverentsil Tallinnas. Nelevastempeld käis kriitilise kõrvaga kuulamas Tallinna filharmoonia hooaja lõppkontserti sarjas klaveripalavik. Pärnus seitsmendast 10. maini toimunud viiuldajate konkursist räägib žürii esimees Toomas Velmet, Arsise kellade kool Tartus ja Tartu esimese muusika kooli sümfonietta. Orkester annavad 22. mail Tartu Jaani kirikus ühiskontserdi kevades on muusikat, mida tutvustab Mari Tooming. Tallinna tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori kevadkontserdist räägib Siim Sellis ja muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Saate helilõikudega olid tegevad Ageraaja Hedvig Lätt ning toimetaja Kersti Inno. Head kuulamist. Sülgaja. Täna on rahvusooperis Estonia suursündmus Richard Wagneri pärit Tristan ja Isolde esietendus. Räägitakse, et kui Arvo Volmer Rahvusooperi Estonia peadirigendiks tuli, oli tal portfellis Wagneri partituur. Millised suhted on olnud Wagneri Tristani ja Isolde ka Estonia lavastuse muusikalisel juhil Arvo Volmeri. Mul on just nimelt tuli Tristani ja Isolde suhtes suured lootused ja ootused, sest kuulus Nende hulka selline nii-öelda ringvaade või tsükkel niukestest, reformilistest või tähtsatest nurgakivi ooperitest. Siiamaani ei ole sellest veel peale Tristani, kõik ei jõudnud teha, aga ütleme nüüd nendest algsetest ideedest on toimunud siiski juba nelja aasta jooksul kolm asjad korda saanud, aga niimoodi nagu on suurem strateegiline plaan ette näinud, on minut arvates kune protsenti, millega võib rahule jääda. Kristjan, jah, oli mul algselt plaanis ja mis veel on teostatud Vallenberg ja Tuhkatriinu järge ootab montiverdi Orpheus. Ilmselt see jutt sellest, et ma olen Wagneri muusika peale väga palju rõhku asetanud, tuleb need asjad kokku sattunud, just nimelt oli meil tõesti vahepeal plaanis osta siis saksa lavastus lendavast hollandlasest ja värskelt mäletatakse kontsertsaalis toimunud kontsertettekanne Carlos Ferrera juhatas. Muusika on praegusel hetkel nii imelik kui see ka ei ole ühiskonnas väga aktuaalne. Kuidas te olete meie solistidega rahul, ega siis need külalised peale Zjugala teevad ju ka oma debüüdi siin Tristani ja Isolde ees aga saalist kuulates see, kuidas nendele sekundeerivad meie noored solistid märksa väiksemates rollides, seda siiski kuulaja kõrvale väga. Nad kuulete, no kui vaadata selle ooperirollide raskusastet, siis muidugi see on nagu mingi maanteeverest Tristani partii, samasugune soolde partii, lihtsalt need mahud on inimhääle jaoks harjumatult suured ja seetõttu Küllaltki vähe orkestri jaoks, siin on tegemist tehniliselt virtuoosse, orkestri kirjutamisstiiliga, eriti julmas olukorras on viiulit, sest esimeses vaatuses on väga raskeid kohti kuhjaga, aga esimene vaatus on võrreldes teise kolmanda vaatusega täielik puhkus. Vaata, see on pööraselt raske ja ma olen küll palju nurinat kuulnud, aga keegi ei ole nurisenud selle üle, et miks me seda teeme, nurinat, miks ta nii kirjutas ja kogu aeg käib töö ja, ja järgmine proov on edasiminekut märgata ja, ja põhimõtteliselt orkestri jaoks väga-väga suur väljakutse ja orkester on selle välja kutsuma kauba vastu võtnud ja väga vägevat tööd teinud. Milline roll on Wagneri ooperitel rahvusvahelises ooperiteatrite kontekstis? Muusikateadlane Kristel Pappel. Rahvusvaheliselt mängitakse maaklerit väga palju ja noh, tõesti suurepärane, et nüüd on Wagner, tee taas leidub, ma ütleks veelkord taas leidnud Estoniasse, sest eesti mees Eesti vabariigi ajal esitati maaklerit, sealhulgas ka Tristan ja Isolde, et küllaltki palju Eesti teatrilaval. Ma arvan, et miks on viimastel aastakümnetel nii vähe lavastatud vaatnerit Eestis? Siin on väga palju põhjusi ja need põhjused, kõik on seotud Wagneri enda isiksuse ja muidugi muusikaga ideoloogiaga. Kõigepealt nõukogude ajal ei vaadatud eriti hästi Wagneri teoste ettekandmisele ideoloogilisel põhjustel, millest tegelikult Wagner ei ole ise süüdi. Teiseks millegipärast võib-olla nagu selle kaudseks põhjenduseks tekkis Wagneri ümber meil Eestist esinemine nüüd et see on mõtetu röökimine, lauljad kaotavad kõik oma hääled, orkestrile on see liiga raske mängida ja objektiivne põhjus muidugi oleks võinud olla ka see tõesti orkestri koosseis, kaua aega oli Estonias liiga väike ja, ja muidugi orkestri ruumi põhjust ja nii edasi. Aga ma arvan, et kõik oleks olnud siiski hea tahtmise korral ületada. Ja niisugune kummaline müüt, et maaklerit on mõttetu ette kanda ja parem laulame ikkagi itaalia ooperit. See on mõjutanud paljusid meie lauljate põlvkond ja ma arvan, et alles praegu see põlvkond, kus on näiteks heli Veskus ja, ja mitmed teised meie noored andekad lauljad, on sellisest eelarvamusest vabad. Iseasi on see, et tõesti vaagnat, teatud hääletämbrit, teatud hääle jõudu ma ei mõtlesin, karjumist loomulikult väga head tehnikat, aga selge on see tuuriline tenor või ka sageli spinto tenor niisuguste suurte Wagner just tenori rollidega. Aga ma arvan, et naislauljad on siin natukene paremas olukorras kui meeslauljad. Teades nüüd seda Estonia solistide koosseisu, kas ka teised Wagneri ooperid oleksid Estoniale jõukohaselt? Ma arvan, et siin peab muidugi väga mõtlema, millised ooperid, mis järjekorras, aga külaliste abil kindlasti. Ma arvan, et nüüd me ei tohi enam taganeda, nüüd meil ei ole mingisuguseid ettekäändeid leidmaks, tegime ikkagi ei saa maakleriga hakkama. Linnar Priimägi te ütlesite, et Tristan ja Isolde on eesti muusik ka teatrile küpsuseksamiks see tähendab seda, et teater on alati üks paik, kus tekitatakse sündmusi. Kui teatris sündmusi ei ole teater kultuurisündmusi tekitada ei suuda, siis ei ole seda teatrit olemas, siis ta on surnud. Vähemalt ta ei ole ilus peatele. Aga Tristan ja Isolde on kogu maailma muusikakultuuris niisugune teos, millest võetakse mõõtu, kas sellele küünitakse või ei küünita, kas see latt on teatud või ei ole. Ja nüüd kavatsetakse see see siin ette võtta ja, ja kõik minu ütleme, teatriinimese sisemine värv ja ettenägemise oskus. Ma võin öelda, et see latt ületatakse nöörid ja sellest on väga hea meel. Partner ei olnud lauljate suhtes halastav, tema kummardas muusikat, tema ei kummardanud lauljaid sellepärast siiamaani Bayroitis inimesed palgatakse laulma ooperitesse teatavaid tolle, mitte ei palgata konkreetseid inimesi, mitte neid saare muidugi saavad, sinna pääsevad laulma ainult staarid, aga nad palgatakse nii-öelda rolli honorari ka mittestaari honorari ka see näitab seda, et, et Wolfgang Wagneri kuni viimase ajani hoidis, hoidis seda Bayrojekti festivali ja tõepoolest pidas kinni oma vanaisa hoonest. Muusika on kõige tähtsam, lauljate asi on ära laulda, lauljate asi on muusikast üle olla ei tohi. Wagneri muusikast ei tohi ükski laulja üle olla Wagneri muusikasse laulja sisse sulama. Teil on väga isiklikud suhted Tristani ja Isolde ka, et teie poeg on saanud nime Tristan just tänu sellele. Küllap te olete siis jälginud ka Tristani ja Isolde maailmalavade käiku, kuivõrd palju maailmakuulsad ooperilavad seda ooperit enda repertuaaris hoiavad? Ta ei ole nii populaarne, Arne, kui on näiteks mida rahvas oskab ka tänaval ümiseda. Kristjanit soldat ümiseda ei ole võimalik, see pole sedasorti ooper ja võib-olla kui me peaksime väga popule tavaliselt ära seletama, mis on Wagneri ooperireform, milles see seisneb siis seisneb selles, et muusika on küll väga ilus ja meeldejääv aga seda teatrist välja tulles ümiseda ei ole võimalik, nii nagu Verdit või isegi Bizeed. Kas te arvate, et Eesti publik on valmis Tristani ja Isolde vastu võtma ja seda ka armastama hakkama? Teate Kristjanit soldet vastu võtma on võimelised ainult need, keda me tohime nimetada tõelisteks vaimu ja kultuuri aristokraatide eks mind rõõmustaks väga, kui eesti rahva enamik sinna kuuluks sellesse aristokraatia asse. Richard Wagneri ooperit Tristan ja Isolde mängitakse rahvusooperis Estonia tänasest neljal järjestikusel laupäeval, kuid ooperit saab vaadata ka sügisel. 23. mail ja 24. mail toimub Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja ühise hooaja lõppkontsert, kus kõlab Johann Straussi helilooming, kes on esinejad sellest räägib Vanemuise pressiesindaja Tambet, kaugema. Johann Straussi kalaesinejateks on siis heli Veskus ja Urmas Põldma rahvusooperis Estonia solistid mängib Vanemuise sümfooniaorkester ja dirigent. Ta on seekord meil Austriast Alfred SW, kes on juba ligi 20 aastat Viini rahvusooperidirigent ja 2002.-st aastast dirigeerib ta regulaarselt ka Viini riigiooperis, nii et selles mõttes nagu Viinis väga tegev dirigent, samuti Ta külalisdirigendina, esinenud varem Itaalias, Norras, Saksamaal ja nüüd siis ka Eestis ja on andnud ka hulgaliselt kontsert vini Johann Straussi orkestriga, nii et selles mõttes Trophy looming on talle piinlasena väga hästi tuttav. Kavas on kõigepealt katkendid Straussi sellistest tuntumatest operettides nagu mustlas, rool, nahkhiire, Veneetsias ja lisaks siis veel pulkasid ja valss, mis alati publikule on meelepärased. Milline oli muusikahooaeg Vanemuises? Kokkuvõtvalt. Kui nüüd keskenduda just orkestrile, kuivõrd tegemist on ju eelkõige sümfooniaorkestri lõppkontserti ka siis ilmselt, et iseloomustab seda kõige rohkem nagu külalisdirigentide rohkus. Vanemuise sümfooniaorkestri ees olid Paul Mägi, Eri Klas, Jüri alterten, Endel Nõgene, Tarmo leinata, Vanemuise esimene dirigent Lauri Sirp, loomulikult oma igapäevatöös sügisel tõi Vanemuises balletilavastusi meigin välja Andrei Jaanichaanov Venemaaga, et kes siis ka dirigeeris mitmeid Origini etendusi ja tegi panemas orkestriga põhjalikult tööd, nii et ilmselt siis kokkuvõtvalt võib-olla oli see, et Vanemuise sümfooniaorkester sai nagu proovida erinevate dirigentide käe all töötamist ja kindlasti oli see väga väärt kogemus. Aitäh Tambet Kaugemaa selle intervjuu eest Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja lõppkontserdid 23. mail Vanemuise kontserdimajas ja 24. mail Estonia kontserdisaalis. Eile oli Vanemuise rahvas aga Tallinnasse, tutvustas pressikonverentsil hotellis Savoy suvekava ja juba järgmise hooaja plaane. Vahendame kõigepealt uue peadirigendi Mihkel Kütsoni tulevikumõtteid. Alates käesolevast hooajast ka Lans Schleswig-Holsteini peadirigendina ja jätkan ka selles ametis, kuna too leping sai sõlmitud veel enne seda, kui tagasipöördumine Vanemuises, sest see kõik sai nii et jätkan siiski enda jagamist nii eesti kui saksa isiklikult, minule oli lõppenud hooaeg, väga huvitav oli mitmeid väga huvitavaid debüüt esinemisi orkestritele. Toshi Sümfooniaorkester, Berliin, Stuttgardi Raadio Sümfooniaorkester, Stuttgardi Filharmoonikute ahven sümfooniaorkester, vahepeal tundus, on tõesti juba andis motellis elangi, nüüd üritan siiski ei taha, ma olen nii-öelda kaks jalga maa peale võiks Eestisse ja väga hea meel, et ma siiski saan nõu ja jõuga abiks olla ja meie nii-öelda plaanid vot ma alustaks siis siis loopressiivsele minu suur armastus, vanuselt repertuaaris viimane prantsuse ooper oli asumbachi Hoffmanni lood ja jätkame prantslaste mängimiskavasse, võtame Masne ooperi manu, selle lavastada. Karmen ja meil on hea meenutada Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene lisas, et veel enne konkursi väljakuulutamist oli teada, et detektiiv Lotte nimiosas hakkab mängima Gerli Padar. Konkursil osales ühtekokku kaheksa heliloojat. Külalise Gerli Padari kõrval teeb etenduses kaasa hulk vane muislasi. Paavo Nõgene jätkab. Kes on selle juures, on see, et me soovisime, et lapsed saaksid oma kodumaise muusikali orkestriga koos kõikide pillide kõlavat sümfooniaorkestris juba määratud osalema. Nii, ja lisaks on sealjuures ka bänd. Haava tuleb selline suur sümfooniaorkestriga lastel muusikal tähestik kaks tundi muusikalist materjaliluus, vaheaeg siis kolmandat. Mihkel Kütson jätkab juttu Vanemuise kontserdihooaja plaanidest. Mul on rõõm kutsuda peadirigendina esimesele kontserdile 11. oktoobril kus kannane Vanemuise sümfooniaorkestriga jutte Bruckneri kuuenda sümfoonia prognest mängitakse suhteliselt harva. Seda enam tartus pole seda tükimat aega mängitud ja mul lihtsalt on ka mängimata, kuna oma viie aastaselt ametipostile läksin. Hea meel on, et solistina astub üles anna linna pes Rodney, kes resideerub Londonis, keda on ka Eestis orkestris aga kuulda, esitab ta Sibeliuse viiulikontserti. Samuti on tore projekt koostöös Eesti kontserdiga. Nimelt kuuendal novembril astuvad üles kõik elavad Vanemuise endised peadirigendid, Vanemuise sümfooniaorkestri ja ERSO kontserdil ning mahub veel kevadkontsert Andrew Lloyd Webberi reegliniga, mida juhatab Lauri Sirp ja, ja lõppkontsert Beethoveni üheksanda sümfoonia, aga kus kastegevad peale paneme sümfooniaorkestri ja Vanemuise ooperikoori, on ka Tartu noortega. Eesti Kontsert andis nädala alul pressikonverentsi Gustav Ernesaksa maja õuel tuli Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäeva tähistamisest ja tema kodumaja saatusest Peterburi Jaani kiriku renoveerimisest, suvefestivalidest kontsertidest ning uue hooaja plaanidest. Meie hakkame neist sündmustest nagu ikka oma saadetes järjekorras üksikasjalikumalt rääkima. Eesti Kontserdi hooaja lõppkontsert Helsingi linnaorkestri esinemisega toimus neljapäeval täpselt samal ajal, kui Tallinna filharmoonia pani hooajale punkti sarja klaveripalavik kontserdiga. Seda käis kriitilise kõrvaga kuulamas nelejevaste infeld. Neljapäeval, 15. mail toimus Mustpeade maja valges saalis kontsert sarjast klaveripalavik kus esines Tallinna kammerorkester eriklassijuhataja näitusel ja Läti pianist vestartšimkus. Käesolev kontsert oli järjekorranumbriga viies selles sarjas kui üks klaveripalavik ekstra kontsert välja arvata. Ühtlasi oli see ka sarja lõppkontsert, vähemasti selleks hooajaks. Kava esimeses pooles võis kuulda teoseid, mis olid akestreeritud klaveriteostest. Esimene neist oli Kloote püsi särabantsüklist Burle piano, mille orkestriseade on teinud Morris Rawell teine teosaliaga Morris Ravelli Kupereni haud ja tegemist oli orkestri versiooniga samanimelisest klaveritsüklist, millest neli osa helilooja isakestreeris. Teose pealkirja osade nimed viitavad seitsmeteistkümnenda 18. sajandi muusikale. Ja huvitav on ka fakt, et algselt loodud klaveriteoses pühendas Rawell iga osa ühele oma sõjas hukkunud sõbrale. Kava esimene pool oli esitatud üldmulje poolest päris hästi. Debiicii sara panud kõlas kaunilt ja välja peetult Ravelli Kuperäni haua esimene osa prelüüd oli ehk veidi aeglane ja jäi seetõttu liikumise poolest vähestaatiliseks. Teine osa oli aga seevastu väga kujundliku rütmiga ja eredalt õnnestus teose viimane osa. Selles oli hea karakter ning eriti õnnestunud puhkpillirepliigid, mille loogilist haakumist eelnevates osades vahel napis. Kontserdi teises pooles sai esmaettekandena Eestis kuulda Chico rea klaverikontserti number kaks, kas mida esitas Läti pianist vestartšimkus. Tegemist on siis Chico rea uusim orkestriteosega, mille tellis Viini džässfestival Mozarti 250.-ks sünniaastapäevaks. Chico rea ise väidab, et teos on kirjutatud Mozarti vaimus, sest helilooja kasutab Mozarti kontsertidele sarnaste orkestri koosseisu. Teoses on kuus osa pealkirjadega Aafrika-Euroopa, Austraalia, Ameerika, Aasia ja Antarktika ja helilooja sõnul võib neid esitada meelevaldses järjekorras ning võib kausi vahele jätta. Siinsel kontserdil kanti ette kuus osa ning sarnases järjekorras nagu esiettekandel Viinis kuulajane, minule isiklikult selle teose puhul igasugune seos Mozartiga tabamatuks. Vahest ehk tõesti siis orkestris urus ja kammerlik, kus olid ainsad viited sellele kuid sedagi potentsiaalselt sarnasust marjutas igati Tšassilik löökpillipartii klaveri asetsenud traditsiooniliselt orkestri ees vaid vasakpoolses seina ääres ning klaveripartii oli ka enamasti koos orkestriga ja pikemad soolod puudusid. Kui välja arvata paar kadentsi, milles esitaja tsiteeris näiteks Euroopa osa puhul teemat Beethoveni üheksandast sümfooniast ja ameerika osas kõlas jällegi selle riigihümn. Selles osas oli Mozarti vaimsuse alla kriipsutamiseks lisatud ka paar takti väikese öömuusika algusest. Igatahes paistab šimkus sedasorti tsitaate armastavat ja tema puhul on tegemist suurepärast tehnilist arsenali omava pianistiga. Aga see, kuidas ta seda kasutab ja millise hoiakuga ta esineb see on juba hoopis teine jutt. Kokkuvõtlikult öeldes oleks sellist muusikat soovinud kuulda ehk jazzklubis rääkida klaveripalavikusarjast üldisemalt. Siis sel hooajal sai kuulda viite kontserti ja peab ütlema, et see sari oli väga hästi organiseeritud ning kuulajate toodi eriilmelisi häid noori pianist. Kuulda sai Irina Sahharenkova esituses suurepärast Mozarti kontserti. Ja meeldejääv oli ka Moskva pianisti Daniil Sayamovi klaveriõhtu. Samuti esitas väga värvikalt Seimzmek, milleni klaverikontserti esmaettekandena Eestis Sten Lassmann ning täiesti eriline kogemus oli Peeter Laulu esitatud Bachi klaverikontsert-d-moll. Selle sarja kavad olid enamasti väga head ja muuhulgas kanti etega orkestriteoseid, mida meie muusika ja kultuuriruumis just väga tihti ei kuule. Loodan küll, et sellised kontserdid jätkuvad ka edaspidi, kui mitte klaveripalavikku, siis mõne muu nime all. Ja vaadates publiku hulka, kes neid kontserte külastas ja jälgides nende reaktsiooni, võib öelda ainult üht. Et selline sari oleks väga teretulnud. Pärnu filharmoonia eestvõtmisel toimus seitsmendast 10. maini suvepealinnas Pärnu viiuldajate konkurss, mis oli pühendatud Taavi Tois trahvi 100.-le sünniaastapäevale ja Eesti vabariigi 90.-le sünnipäevale. Teisest voorust pääses seitsme osavõtja hulgast lõppfinaali kolm. Kõik konkurss, sandid omandavad kõrgharidust Eesti muusika ja teatriakadeemia bakalaureuse- või magistriõppes. 10. mail kontserdimajas toimunud finaalis. Koos Pärnu linnaorkestriga sai peapreemia Mari Targo, teise preemia taana taamal ja kolmanda Kristiina kost. Röökina anti välja ka eripreemiaid, millest muusika jaoks väljakutsuvam esinemine koos Pärnu linnaorkestriga. Noori viiuldajaid hindas žürii, kuhu kuulusid äsja kõlava konkursi kohustusliku loo autor, helilooja Eino Tamberg, muusikakriitik Eesti muusika infokeskuse direktor Evi Arujärv, Eesti kontserdi produtsent Pletist Neeme Bunder, viiuldaja ja viiulipedagoog Toomas Nestor. Palusin konkursist rääkima žürii esimehe Toomas Velmeti. See konkurss pidi sündima, sest et on olemas üks niisugune asutus, Pärnu filharmoonia. Moonial on olemas vähemalt Eesti parimad tingimused igasuguse fil harmoonilise töö korraldamiseks. Pärnu filharmoonia käsutuses on Eesti paremuselt teine Kabersaal Pärnu raekoda. Nendel on väga hea juurdepääs Eesti paremuselt esimesele Kontsert saalile ehk Pärnu kontserdimajale. Nendel on olemas sümfooniaorkester kõigele lisaks nendele niisugune korraldaja nagu Aare Tammesalu, kelle aktiivsus ja oskused on väljaspool igasugust kahtlust, nii et see pidi sündima. Võib-olla esimese konkursi kohta oli natukene selgitust vajav Pealkiri, Pärnu viiuldajate konkus minu käest küsisid juba paar kuud tagasi, kui need kuulutused välja ilmusid. Teda on meil siis Pärnus nii palju viiulimängijaid aga noh, nii nimetatakse neid ikka rele koha järgi ja noored inimesed leidsid tee sinna. Registreerinud oli vaatamata väikesele ettevalmistuse ajale ja väga raskele kavale kohustusliku kavana oli registreerinud 10 osavõtjat vanuses 20 kuni 25 aastat. See ei ole üldse halb näitaja, kavad ära õppida, teda õpivad viiuldajad ja see on ju konkursi aeg, see on konkursiga, siis tuleb ennast näidata ja selleks tuleb ennast ette valmistada. Kavad olid väga keerulised, kuigi kahe world, kui me vaatame, mida need üliõpilased erinevatest muusikakõrgkoolidest Euroopast pidanud, siis sellest kavast valisid, siis nad valisid väga keerukaid teoseid. Näiteks virtuoos teosena, järsti fantaasia Verdi Othello teemadel, seal üks, üks keerukamaid teoseid, ersti teosed üldse supertehnoloogilised või siis interaktsiooni rondo kapritsiaalse. See kõik oli ju lisaks paganiiniga reisile ja minul oli õnn kuulata sellist paraniiniga priisi esitust, mida ükski Eesti viiel tähendab ei ole teinud. Niimodi mängis Ta taamal paganiini viies kapriis, mis on väga keerukas ja see oli absoluutselt perfektselt räägitud ja niisuguse üleolekuga ja ta sai eripreemia selle eest. Ma olen kuulnud seda vingumist, et miks neid kapriis peab mängima ja neid ju ei esitata kontserditel ja kas seda on vaja seda napa murdmest ikka on küll. Selleks et olla viiulipead, sa ikka oskama paralleeli kapriisne mängida. See on üks täiesti selge ja meil on viiuldajad, kes oskavad, nad näitasid seda. Milline oli nüüd see üldine tase või milline mulje jäi sellest konkursist? Absoluutselt kõik osavõtjad olid hästi ettevalmistatud piinlikust ei olnud kuskil absoluutselt, kellel õnnestus paremini, kellel halvemini, kes kohanes kiiremini ümbritsevaga. Üheks väga heaks lakkuvuseks oli muide Eino Tambergi uus teos. See tuli konkursi tellimus. Kus see tellimus sellele konkursile ja kohustuslik miks ta oli hea, see näitas inimese artistlikust. Pealkiri juba viiuli mängud orkestriga. Tähendab viiuldaja tegelikult mängib orkestriga, seal oli ka üks niisugune veealune kari. Pärast esimest nelja-viit akti oli Lunga paus 30 kuni 45 sekundit. Selle ajaga pidi artist midagi ette võtma. Ja muide, seal ei olnud kirjutada, et ta peab improviseerima kadentsi. Ei, Ta pidi täitma selle aja üks ekvile lavalt ära jalutada, tagasi tulles omale soengu pähe teha või ükskõik mida. Ja muide need 40 sekundit otsustasid esimese preemia, üks nendest, kes tegi selle ajaga, korraldas täieliku häppeningi, nii et isegi autor ei saanud aru, kas see juhtus nii või see oli nii mõeldud, aga lõpuga me saime kõik selgeks, et ta korraldas seda kõike meelega. Milles see seisnes? Oi, seda on keeruline kirjeldada, see seisnes selles, et ta lavale tulles asetas noodid tagurpidi puldi peale, siis viimasel hetkel, kui ta juba mängis, siis orkestri kontsertmeister tõusis püsti ja pööras talle õigetpidi, siis ta pööras ise jälle need teistpidi. Siis ta hakkas mängima vale lukku ühte eesti rahvalaule. Kuni see sihukese ilusa poendiga lõppes. Lugu läks edasi. Aga see Balta ennast tundis laval ja kuidas ta selle välja mängis, see võlus autori absoluutselt ära. Ütleme siinkohal ka tema nime, oli Mari Targo ja ka selle konkursi üldvõitja. Noh, nüüd võib juba rääkida ka žürii siseinfot, ta läks viimasena teise vooru ja oli üsna kahevahel, kes läheb kas tema või ta Teppa. Aga tulemus oli see muidugi Mozarti kontsert oli tal väga hea. See oli ka näitaja. Teised finalistid olid Mozartist natukene krampis ja kogu selle konkursi kava oli koostatud nii, et seal ei olnud nõrka kohta, seal ei olnud puhkehetke igat teos, pidin näitama viiuldaja erinevaid külgi, absoluutselt pildi sai nendest inimestest, kes võiks, Need nimed on meie avalikkusele tundmatud, ütleks siinkohal, kus nad õpivad või kes need õpetajad on. Mari Targo. Preemia praegu paasodonis õpib, Eesti muusikaakadeemias on ta professor võrrade õppinud. Aga meil on hästi palju neid inimesi, kes kasutavad igasuguseid programme selleks, et olla aasta või kaks kuskil mujal õppima. Seda samuti on Kristina, kas trükkida praegu Saksamaal? Jah, tema kolmanda preemia ja teise preemia saaja on siis Eesti muusikaakadeemias ta nädamal professor Tampere Bezradi õpilane ja üks eripreemia Antiga noorima saatjale. Iidadepa oli päris kõva kandidaat ka kolmandasse vooru. Mina isiklikult oleksin lasknud neli inimest, aga žürii regi labitale nii range, et mitte mingil juhul ja siis ta jäi ühe häälega välja. Ta on hästi perspektiivikas. Ma isegi ütleks nii, et absoluutselt kõik osavõtjad suure perspektiiviga viiuldajad konkursil alati nii, et kellelgil õnnestub rohkem kellelegi ennast realiseerida. Kui vana niida Teppa ja kus tema õpib praegu kahekümneaastane kõige noorem ja Eesti muusikaakadeemias Tampere Anna-Liisa pesa juures, meil juba jutust korra vilksatas see, et see oli esimene Pärnu viiuldajate konkurss. Kas oli seal jutuks, et seda traditsiooni võiks jätkata, oli ja soovitusi või kindlasti seda jätkata? Milone, sellel Niukest rahvusvahelist kandepinda, eriti sellel baasile tarduja ois trahve ja suurepärased võimalused ei ole selliseid võimalusi, paljud rahvusvahelised konkursid on loobunud finaalis orkestri kasutamisest, sest see on nii kallis ja orkestrid ei taha seda. Aga Pärnus olemas oma orkester ja saab suurepäraselt hakkama nende asjadega ja tahavad ja meie konkursil oligi see võimalus, et finaal kor Taimas orkestri, Daniel, kõik kolm finalisti mingid orkestriga Mozarti viiulikontserti ja kohustusliku teosena, Eino Tambergi teose veel oli meeldiv, sööd, mitmed eripreemiad annavad võimaluse noortele mängida, kas orkestriga või Tallinna kammerorkestriga saab mängida ja Eesti Kontsert pakkus oma võimaluse, nii et seda pinda, kus ennast realiseerida Need, inimesed said ja see on kõige olulisem, ilmselt see kõige suurem kasutegur on siiski see, et eesti viiuldaja aitäh, tase tõuseks ja loomulikult kui pianistid tähistasid Eesti pianistide konkursiga neljakümnendat aastat esimesest konkusest siis 2940 aastat esimesest keelpillimängijate konkurss, sest kardan tšellistid võtavad ka midagi ette. Aitäh. Arsise kellade kooli ja Tartu esimese muusikakooli sümfonietta orkestri ühiskontsert toimub 22. mail Tartu Jaani kirikus. Kust tuli idee teha selline ühiskontsert, kes esinevad ja milline on kontserdikava, sellest räägib lähemalt dirigent. Mari Tooming nagu ikka, ideed tulevad asjade kokkupuutepunktist või kokku langemusest meie Arsise kellade kooliga teeme ikkagi kevaditi linnarahvale kontserti, eriti viimastel aastatel, kui meil on välja kasvanud kontsertansamblid, täiendrühmad ja Tartu kellade ansambel nendega on juba juba võimalik kontserti anda, tuleks ikkagi põnevam, selleks me kutsume alati kedagi appi, kuna meie lähedal on tähe tänavamuusikakool ja mina isiklikel põhjustel olen olnud selle muusikakooli sümfonietta orkestri sünni juures ja näinud seda, seda, kuidas nad on kujunenud ja, ja mänginud. Ja sealt tuligi siis mõtet, kutsume nemad ka endale seltsi. Võib-olla selle kontserdi mõttest veel, ma tahtsin niipalju öelda. Arsise kellade kool on ju ansamblitele rajatud, meie lapsed mängivadki kogu aeg ansamblis ja nüüd muusikakooli juures, selline suhteliselt noororkester on samamoodi tohutult tänuväärne kollektiiv, et lapsed saavad koos musitseerida ja võib olla suhteliselt väikese panusega tegelikult suure asja ära teha, et see niisugune jagatud rõõm on meie mõlema kooli selline moto praegu kava kohta võiks öelda, et seinast seina mängime klassikaseadeid Kaido otsing sümfooniaorkestri dirigent, siis on ka ise seadnud kõik lood mõned rahvaviisi töötlused. Näiteks on meil seatud Eclee sonaat viiulile, kaid, otsinguseade, mis on põnevam ja, ja natuke teistsugune kui, kui originaal. Jagad kellamuusika, tee enamasti Ananžeeritud ja selle tõttu juba teistmoodi, kui originaallooming või, või kuidas helilooja seda tegelikult mõelnud, et selles mõttes siis põnev. Arsise kellade kooli kontsert kevadel on muutunud juba traditsiooniks, kas on ka mõni lugu, mida alati igal aastal igal kevadel kontserdil esitatakse? Jah, kui nüüd nii mõelda, siis tõesti on üks lugu, mis lastele väga meeldib ja ka Me oleme märganud, et publik mõnusalt selle vastu võtavad, ongi kellaansamblile originaalis kirjutatud lugu pealkirjaga käriljon, mis siis tähendabki prantsuse keeles kellamängu käriljon oligi algselt ju kirikus kellamäng tornis, mida siis Altinimene sai mängida, aga kellad olid ühendatud nööridega seda instrumenti neetud kerileniks ja, ja nüüd see teos kannab sellist pealkirja, mis kõlab väga-väga vahvalt ja mänguliselt ja kontsert toimub samuti kirikus Tartu Jaani kirikus, just samuti ootab Arsise kellade kool tus uusi õpilasi ja igal aastal on meil vastuvõtt, ootame väga-väga muusikahuvilisi lapsi. 23. mail on meil katsed ja selleks on meil võimalik registreeruda internetis toetarsispaaee, et siis saab kokku leppida täpselt kellaaja ja toimuvad meil katsed. Aitäh Mari Tooming selle intervjuu eest Arsise kellade kooli ja Tartu esimese muusikakooli sümfonietta. Orkestri kontsert 22. mail kell 19. Tartu Jaani kirikus. Tallinna tehnikaülikooli akadeemilise meeskoorikontserdid on alati tekitanud elevust nii ka kevadkontsertide tsükkel, millega alustati eile ja jätkatakse täna kell 13 ja 17 Tallinna tehnikaülikooli aulas. Koori juhatavad Siim Sellis ja Peeter Perens. Siim Sellis aga räägib kontserdist lähemalt. Võib-olla kõige tähtsam selle kontserdi puhul on see pealkirja juubelikontsert lahtiseletamine, et tähistame me ju sellel aastal Eesti vabariigi üheksandat sünnipäeva ja samas ka eesti kultuurile ka oluliste isikute, nagu näiteks Gustav Ernesaks, Juhan Viiding ja teiste nii kirjanikke kui ka heliloojate juubeliaastaid ja samuti on ka meie armsal tehnikaülikoolil see aasta 90. juubel. Osaliselt sai see juubeli tähistamise mõte sinna sisse alguses toodud võib-olla ka niisuguse naljana, aga kuna me leidsime, et tõesti väga palju on selliseid tähtpäevi, siis miks mitte neid siduda kokku. Ja kui nüüd räägime sellest, miks keegi mängib klaverit juhatab, siis alati ei tasu võib-olla sellest reklaamlausest päris täit tõtt otsida. Et me teeme nii ühte kui teist mõlemad sellel kontserdil. Selle kontserdi idee on tegelikult tantsu ja laulu ühendamine ja see idee tegelikult tuli Birgitta festivalilt ühelt kontserdilt, kus bigbändi saatel tantsiti džässtantsu ja minul tekkis mõte, et miks mitte siis tantsida, meeskondi saada. Nii et kontserdil on meil tantsusolist Kristin Pukka, kes mitmele tantsule teinud koreograafia ja tantsib ise. Ning, ja meil on ka teine koreograaf, kes on töötanud juba aastaid. Katjaid Me oleme võtnud mõned Veljo Tormise lood, mille juurde me oleme teinud originaal liikumissaada. Samuti Mei Matti kevadel pöörame oma tõsises muusikas nii-öelda järgmise leheküljelt me teeme ka väga palju kergemas žanris muusikat ja see aasta ka niisugust eesti džässi. Me oleme palunud Lembit Saarsalu appi ja tema tantsitab nii koori kui publikut ja samuti esitame ka koos laulud. Kava koosneb valdavalt meil Eesti heliloojate lugudest. Meil on mitu laulu Gustav Ernesaksa sulest, samuti üks plokk Veljo Tormise laule ning on ka paar lugu eesti uuemat muusikat ja ka muusikat, mis on seatud koorile, mis ei ole originaalis koorile kirjutatud. Ja samuti ei saa jätta mainimata Villem Kapi, Eugen Kapi, kes on meie kontserdil esindatud oma instrument Taal muusikaga, mille peale siis meeskond on teinud endale tantsud kevadel Me laulame uut muusikat ja eesti heliloojate poole ei ole pöördunud. Ja ma arvan, et püsirepertuaaris kindlasti võib meie puhul pidada selliseid lugusid nagu Gustav Ernesaksa Nad tulevad hommikul kandis, mis on olnud meie kavas juba aastakümneid. Ning üks oluline mees kuriteos on meil seekord ka kavas. Mis on niisugune ülemaailmne hitt on kamisensansi Saltarell, mis on väga populaarne näiteks Põhjamaade meeskondade seas ja on väga laulda asi maailmas. Kontserdid on siis selle nädala lõpus, laupäev, päeval on meil kaks kontserti. Kell üks ja kell viis ja oleme tehnikaülikooli aulas teinud suuri muudatusi. Oleme ehitanud suurele Loa, sinna toome sinna sisse suured prožektorid ja üritame konverentsiruumist ja koosolekute pidamise ruumist teha sellise kontserdipaiga. Ja ootame kõiki hea tujuga sellele kontserdile. Koorimuusika fännidele ei vaja vist meelde tuletamist, et täna õhtul algusega kell 21 35 algab Eesti televisioonis laululahingu finaalsaade. Klassikaraadio teeb 22. mail ülekande Kopenhaagenist Taani Raadio kontserdisaalist pidulikult kontserdilt, kus eesti heliloojale Pärdile antakse üle Taani kõrgeimaks muusikaliseks tunnustuseks peetav Soningi fondi auhind. Kavaga Arvo Pärdi muusikast esinevad Taani Raadio koor, vokaalansambel ja sümfooniaorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Mingi preemia suuruseks on 600000 Taani krooni ehk umbes 1,2 miljonit Eesti krooni. Varem on sul mingi muusikapreemia võitnud näiteks Igor Stravinski, Pier pole ees. Benjamin Britteni, Dmitri Šostakovitši, Oliver Messi näen Mass, Davis ja Huudi Menuhin kis Chart ja teised. Festivali kevade Euroopas on täies hoos silmapiiril enam kui paarkümmend festivali pidunädalaid, pidu, mänge, May pidustusi, kuidas neid kuskil nimetatakse. Kevad koos kohanimega, Heidelbergi kevad Firenze muusikaline May, Viini pidunädalat Praha kevad, Omai muusika, lainburni festival Opera Janadžiki mai prognoos, endali pidustused Göttingeni Lufthansa festival Londonis. Uue muusika festival majanduses Pariisis, Vahemerefestival, Valencias, Schwedzingeni suurel raadiofestivalil, Edela-Saksa Ringhäälingu toetusel oli just eile õhtul kaunis rokokoo teatris maestro Alfred Brendali klaveriõhtu. Ja eks Ta kandiski pealkirja Farwell mister Endal sest on meistri viimane hooaeg. Kontsertpianistina märgitakse Nendel oli traditsioonide rikkal pidustustel Schweitzingenis üks sagedasemaid külalisi. Eilegi kavastas Haydn Mozart, Beethoven, Schubert ja täna teatrist Stuttgardi Raadio Sümfooniaorkester Roy Kuutmani juhatusel. See on teenekas kollektiiv, kes oma asutamisest 1904 Keys on siiani välja toonud juba üle 500 teose esiettekanded. Ja kui homme hommikul on lossi jahisaalis noored Nikolai tokerev mänginud Ramoodiascal Lätit kõrvuti Ligetiiemmesseaniga algab pärastlõunal järjekordne kultuuripärand kett lossipargis läbi lossi restorani lossi Mozarti saali, kus USA passidyd kvartett mängib kava Mozartist kaaterini täitud LJ kaatril tänavu 100. sünnipäev. Talaytoni festivalil Inglismaal on esinenud juba Tokio kvartett City of London sümfoonia mänginud Williamsi mälestusaasta kontserti. Esmaspäeval tulemas kontsert oli viiemmess jänni mälestusaastaks. Libiido nädalail said eile õhtuks läbi nelistochauseni Michaeli reisietendust esmakordsed Austrias Sang Stefani kirikus laviini kammerkooril maantee Verdi Maria Vesper, dirigeerib Valter kobera. Göttingeni Heimtali festival kandis nimetust Orpheus Britannikus. Alustuseks oli ülikooli aulas endale kummalise diskussioonid tules dirigent Nikolai smäkeegan, kes esimesena juhatas ka ooperi Orlando esietendust. Ja pidustuste nimi kavage juhatas Göttingeni festivali ansambli eest. Tema, olles ise klavessiini solistide hulgas võluv Sophiet, laanemann. Ansambli abraksas kava, mis võitis esimese preemia Göttingeni ajaloolise muusikasarjas sellel hooajal. Kaks lossikontsert, Tiit 16. seitsmeteistkümnenda sajandi autoritega. Ja KM köök, pill laulis Göttingeni linnahallis orkestriga London barokk endale suurteostest oratoorium Samson per Aadzis galateeaa taas Nicolás markeiegani juhatusel. Meenutaksime samuti juba lõppenud Heidelbergi kevadet, mis kogus eelmisena aasta rekordarvuga võrreldes veel suurema hulga külastajaid 80-l üritusel 24 ja pool 1000 kuulajat. Avakontserti juhatas siin ju Anu Tali järgmisena sooloõhtuga šopääni konkursi viimatine võitja Rafalm lehatš. Ja siis Christian Zachary s. Latin defiils Akadeniga Toomas Hansson soolokontserdiga ning Meghani linnaorkester Sakari Oramo juhatusel lõpetamas. Praha kevad algas tava järgi esmaspäeval, 12. mail Smetona mälestuspäeval tema minu kodumaaga, seekord juhatamas Peeter Alt Richter koos Pärnu filharmoonia orkestriga. Ja siis riigiteatris Peter Malazzeki uus ooper ooperifantoom, mis esietendus aprillis ja millest ees veel pikk rida etendusi, sest publiku huvi on niivõrd suur. Praha riigiteatri avamisest möödus 120 aastat. Benseeni filharmoonia orkester on siin hõivatud Praha kevade konkursil naaliga. Tänavu võistlevad puupuhkpillid ja austavalt esimese sooloõhtu sai maailmanimega tšehhi pianist Ivan Moravets üleeile Rudolfi numis. Esimene kuulus külaliskollektiiv Manchesteri halliookestra peadirigent Marc keldriga. Seal eile ja eilsele mahtus veel ka ansambli infondamento kava Paul Dombrehti käe all koos flaami raadiokooriga kenasti üleni jandismasse Zelenka muusikast. Tänasest lülitub programm Rahvusteater Smetona ooperitega ja tänaga Peterburi filharmooniaorkestri kontsert. Uue nädala esimene tippsolist on aga viiuldaja Midori. Praha kevad toimub juba 60 kolmandat korda ja Alfred Berends veel jõuab ka siia oma lahkumiskavaga, mida mängis eile Šveitsi lingenis. Huvitav üritus Praha orelit päev viie kontserdiga uuel nädalal. 75 aastat on möödunud Firenze May festivali algusest. Täna-homme juhatab matšummusikaale koori ja orkestrit Riccardo Muti kes oli siin debütant iks 40 aastat tagasi. Seal on kavas ka rubiini missa Solemmnis. Matši orkestri 80. aastapäeva puhul juhatas seda juba ka Firenze festivalide kauaaegne kunstiline juht Subin Mehta. Eesti muusikuid, dirigente Eri Klas, juhatas Toronto sümfooniaorkestrit kahel õhtul kuulsas Tomson hoolis. Kavas Arvo Pärdi fraatress, Prokofjevi kolmanda klaverikontserdi, solistiks Aleksander päädise Tšaikovski neljas enne olita Tšaikovski neljandat sümfooniat juhatanud Leedu riikliku orkestri ees. Seal oli solistiks ka Kristiina, võttis Eesti filharmoonia kammerkoor, laulis esmaspäeval ja teisipäeval Itaalias Modenase Montalcoones Paul Hillier juhatusel, pea üleni eesti kava, Veljo Tormis, Jaanilaulud ning piiskop ja pagan kreegi kolm vaimuliku lauluosi, Urmas Sisaski Gloria paatrist Arvo Pärdi kaks teost. Pärti lauldi üleeile ka kliendis Bay looke keskuses, Kaheteistkümnenda Neljateistkümnenda sajandi autorite kõrval ja sealgi tormis piiskop ja pagan. Täna õhtul kõlab itaalias lauldud kava koorilt Tormis, Kreek, Pärt, Sisask, Sibeliuse, Pärman, Eesti kultuuripäevadel, Hannoveris, Pauluse kirikus, dirigendiks ikka Paul Hillier. Kristjan Järvi on täna ja esmaspäeval viimased kontserdid Sydney sümfooniaorkestriga kuulsas Sydney ooperimajas. Kavas Hiinas teraapiad Solla regueldas. See on tal ka juba kolmas orkester Austraalia turneel kokku seitsme kontserdiga. Tarmo Paavst juhatas taas preemenis üleeilegi Chen Kingsley Vallenbergi ooperit Raul Mikk Murdvee viib teisipäeval Helsingi üliõpilaskonnas aitajad külaliskontserdile Lundi Ülikooli Rootsis japärastel Kopenhaagenisse Sibeliuse ja Richard Straussi kõrvalkava peateosena Eduard Tubina kolmas Joonia. Kolmapäeval kõlas see kava esmakordselt juba ka Helsingi Ülikooli aulas. Oulu Madetoja saalis juhatas üleeile oma meeskoori Pohja laulu ja Oulu linnaorkestri ühist kontserti Pohja laulu dirigent Mihkel Koldits. Kavas Leevi Madetoja teosed meeskoorile, paritonile ja orkestrile Aslaks mauka laulusid Bell ja samm on rööst solistiks Tommi agala ka Sibeliuse kaks teost ning biitlite laulude seadeid. See oli kontsertkoori 100. aastapäeva sarjast. Bass Ain Anger laulis Fafelleri osas Wagneri sihvridi uuslavastuses Viini riigiooperis Fransvel särnasti käe all. Selle hooaja viimasel kuuendal etendusel, kolmapäeval Alfjagamaalova taas eile Kiisseni teatris soprani, solistiks Telemanni Emma jäigenhardi Hilde Gardie osas. Ent suurim sündmus Eesti muusika jaoks toimub tuleval neljapäeval Kopenhaageni tivoli saalis. Arvo Pärdile antakse pidulikult kätte väga kaalukas Leoni son mingi preemia ja kuhu Tõnu Kaljuste läheb juhatama kontserti Taani Raadio Sümfooniaorkestri ja koori ning solisti Patricia rosaarioga. Kavas kõlavad isa toon hin printsiip Biokaantest Britteni mälestuseks ning esiettekandes Pärdi teose viisuvats. Uus versioon keelpilliorkestrile löökpillidega. Kaks päeva enne juhatab Paul Hillier kooriga Ars Nova Kopenhaagen Arvo Pärdi Misereere ettekannet. Eile esitas mitu Pärdi teost Londonis University kolledžit Kammerkoor Charles Peevlisse rajal. Jakantust Britteni mälestuseks mängib alates tänasest mitmel pool Uus-Meremaal Uus-Meremaa sümfooniaorkester dressid Covetski dirigeerimisel. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Priit Kuusk, nelevasteinfeld Ageraaja, Hedvig Lätt. Saate seadsid kokku helioperaator Katrin maadik ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast.