Oi, hullvaim, oivaim hõlvaid ehmatas sind, kutsun ma karuvaim ikka ja jälle ma olen su karu laul naises, nõiarüüd vaimu seljas, aga ikka ja jälle seda hüüdma, laulan karudaadinaat, teda te näete, aga minul mehel ta sülje toob suhu ikka ja jälle. Tervist boreaalia kuulaja on alanud järjekordne saade ja täna tuleb juttu seal kuppidest Jan kalassaanidest ning tänase saatekülalised on kirjanik Andres Ehin ja filmimees Riho. Tere. Tere. See lühikene jutt, mida ma lugesin, rääkis karust, vaimust, rüüst ja edasi räägib ka tõmblemisest mis on selles loos kirjeldatud. Ja ma arvan, et karu peied ma leidsin selle internetist selle tõlkinud Andres Ehin seal Cupi keha. Šamaalne küüditati, kuigi seal kuppide alalise üks paik, kuhu Euroopast küüditati. Aga šamaanid gruppide või metsa, neile ütlesite. Oma või idahantide ehklariaagide omad, need küüditati veel kuskile kuutiasse ja Magadani oblastisse tsüklotkale ja et nad ei saaks oma nõukogudevastast vaimsust levitada. Aga eks kogu see rahvas oli ikkagist samanistlik ja teatud šamanismivaim on säilinud ja näidati üksikuid vanamehi, kelle kohta öeldi, et neil on trumm kuskil peidetud metsas ja. Taimi hästi ja nii mõnigi venelane rääkis. Ta ei saanud arstirohtudest mingit abi, aga tõmmis, mille kohalik vanamees teinud mingist maraktsiaalne taimest või sellest sai või kuuma vedelast karurasva juues või sealt abi tuli selles kliimas, sest kohalikud rahvarohud olevat olnud väga head likviidsust ka mitmed sel grupid ise, vaid ka sealsed venelast, volgasakslast. Enamusel Siberi põlisrahvastest on šamanism olnud vähemasti omale. Riho, sina oled rännanud kannassaanide juures. Kahjuks 21. sajandi alguses enam ühtegi tegutsevat šamaani endana saanidel järel ei ole, on viimastest šamaanide järeltulijaid, kes ei ole siiski veel kutset kuulnud, päris nii ei ole, et võtad pähe ja hakkad Samaaniks, selleks peab ikkagi tulema teatav kutse peab selle šamaanihaiguse läbi elama ja põhimõtteliselt peaks olema keegi vanem sama mees, kes juhatab sind sellele teele. Aga kuna enam ühtegi vanemat šamaani endana saanidel elus polegi, siis tegelikult ongi väga küsitav, kas keegi veel võiks sellele teele päriselt ka jõuda. On neil selline võimalus, et, et kuigi ühtegi elavat šamaani enam ei ole, siiski see kutse kellelegi tuleb. Traditsioon on tugev, vähemalt ma usun seal gruppide juures külanõukogu esimehe või parteisekretäri eest muidugi varjati, aga seal oli olemas ja ma usun, et tõesti vanameestel olid trummid metsas, aga mulle näidanud veel seda, et kõikide šamaani perekonnaliikmed olid sinisilmsed muutusel, grupid olid pruunisilmsed. Ma ei tea, kuidas, Kuppidest me räägime praegu teie kogemuse põhjal 60.-te aastate keskpaigas, kanassaanidest ma oskan rääkida aastatel 2003 2004 2005 põhjal ja tõsi ta on, et ka kannassaanidel oli veel 90.-te aastate keskpaigani täiesti tunnustatud šamaani perekonnaliikmest šamaan elus. Rääkimata sellest, et veel kaheksakümnendatel üks legendaarsemaid nimesid, temini me veel tegutses ja suutis ka ja kõikide tagakiusamisest hoolimata oma rida edasi ajada, aga ma ei ole päris kindel, et 2008. aastal ka seal kuplite ja see enam nii hästi need lood on. Ega ta siis oli see asi mingil määral olemas, kuigi väga ettevaatlikult ja väga varjatult ja, ja mida nad ei varjanud sellisesse rahvameditsiin, see, kes kvartalis avalikult kohaliku velskri ei paistnud ka midagi selle vastu olevat. Kas on mingisuguseid andmeid, mis võiksid olla usaldusväärset rahvaarvuga? Polari häälestus kahel aastal paralleelselt liikuda etnoloog Viktor Ivanoviga, kes tegi teistkordset välitööd siis kümneaastase intervalliga. Üks asi on rahva arv, kes nimeliselt passijärgse kuuluvuse järgi ennast identifitseerivad mingisuguse rahva esindajatena. Teine asi, mida see identifitseeritud tegelikkuses kujutab, et Rafarm kannas Nendel on umbes 800 ringis pisut üle viimaste kümnendite jooksul ei ole enam praktiliselt järelejäänud neid, kes kannaksid ühte rahvaks olemise põhitunnust ehk oskaksid täielikult oma emakeelt. Veelgi hullem, et tegelikult ka geneetiliselt ei ole nad enam valdavalt puhtalt kannassaanid, vaid seoses vägivaldse segakülade tekitamisega. Kusagil kuuekümnendatel aastatel on nüüdseks ka tegemist kannassaanidelt orkaanide ja venelaste segaabieludest sündinud järeltulijatega, kelle koduseks keeleks on vene keel. Aga kannast saanid elavad üleüldse hõimuti või, või perekonniti klanniti, et seal oli lausa mingisugune probleem teatud hõimuti saadud abielluda, kakskolm põlve või on see mingisugune vene etnoloogide müstik? Ka kindlasti sellised põhimõtted kehtisid senikaua kuni oli tegemist nomatiseerivate ränd Jahimeeste kalameestega, kellel oli ka teatavad kodustatud põhjapõtrade karjad, et siis kõik see asi toimis pärast seda, kui lõppesid Nomotiseeriv eluviis, plokkasid ka sajandeid isegi tuhandeid aastaid toiminud hõimusidemed, traditsioonid ja kahjuks tuleb öelda, et kannessaanide puhul tänaseks on pöördumatult selline eluviisis lokanud. See kõige viimane seal anti siis, kui otsustati loobuda kodustatud põhjapõtrade eest ja keskenduda ainult metsikute põhjapõtrade jahtimisele Nõukogude võimule sobis vaikseks muudetud põhjarahas, sest siis oli võimalik kultuurseks muuta jutumärkides, siis nad ikkagi pidasid ja peavad siiamaani näitajate päris täisväärtuslikeks tsiviliseeritud inimesteks nagu nõukogude ajal väga iseloomulik termin. Kas neil tsivilisatsiooni on muidugi nõukogude korrast tulenevalt selline brigaadidena töötamise põhimõte sinna juurde veel oli, eks peamine ajend, miks hakati siis seni vabalt mööda tunud liikunud ja oma kultuuri seega hoidnud, sest nad elasid isolatsioonis, neid hõime hakati siis paikseks sundima. Hiljem siis muidugi lisandus söötmeid asustati küladesse elama kaks erinevat rahvast, samojeedikeelseid ja türgikeelseid ühte külasse, mille tulemusel tekkis segunemine, aga teine asetay müüril elab tänase päevani maailma kõige suurem metsikute põhjapõtrade asurkond ja need elasid ka siis, kui kusagil kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel võeti vastu otsus loobuda kodustatud põhjapõtrade eest. See tänaseks kusagil miljoni pealine põhjapõdrakari vajab tegelikult tohutuid tundraalasid toituda. Praktiliselt vaatan neid hoida eemale väikestest kodu põhjapõtrade karjadest ühest küljest toidupuudust, teisest küljest ta on võimalus, et nad segunevad ja tõmbavad need kodused põhjapõdrad kaasa. Lisaks oli seitsmekümnendatel suur viiruse laine loomade hulgas ja ikkagi sepriga niimoodi töövõtu korras elamine andis inimestele võimaluse valida ka teise eluviise kui see, mis oli läbi sajandite olnud, et kui suguvõsa rändab mööda tunduvat ringi, siis ei olnud võimalik, et keegi kusagil üksi maha ja hakkab tegelema millegi muuga, aga nüüd v mehed koguti brigaadides ja saadeti karjade välja ja lapsed pandi koolidesse ja näidati neile teistel lastel oli, siis tekkiski see kergema vastupanu teele minek, võimalus linnas või külas kuidagimoodi hakkama saada ja üldse mitte seda rasket terroris elada ja ilmselt seitsmekümnendad seal otsustati, et loobume nendest kodustest põhjapõtrade eest ja keskendume ainult jahipidamisele kalapüügile ja see, kuid täna öelda oli tegelikult otsas, kustutab kogu selle rahvakillu, kes on tegelikult eks vanemaid rahvaid kogu põhjalas. Andres seal kuppe see ei ähvarda või ähvardab ka. Sel kuppida arv on kahanemas nagu ka kõikide Siberi rahvaste arv, sest Lenin ütles kunagi Tsaari-Venemaale rahvaste vangla, kas seal lihtsalt lisas sinna juurde, et Nõukogude Liit seal rahvast lennuaeg ja paistab, et pärast Nõukogude liitu on see protsess siiski jätkunud. Rahvaste väljasuremise oht on väga suur ja kes seal kuppidel kuigi selgub? Ta on need rohkem küll kaassaalne, kuuekümnendatel olid need 3000. Aga sinna siis olid loetletud ka tõmmi ja hobi seal grupid, kes on valdavalt venestunud, aga Daci jõel nad ei Venezda, sest seal ei olnud sel ajal naftatööstust ja ei ole minu teda praegugi. Burri jõgi, mis on seal Messanetlastava seal naftapuurtorne täis ala, aga seal kuppide alalt pidi leiduma naftat ja gaasi, aga seda ei ole veel millegipärast evitatud põhimine, rahva hävitaja ja hädaoht ei ole seal olnud mitte venestamine või venestumine, vaid suremine nakkushaigustesse, eeskätt tuberkuloosi on külasid, kus pooled inimesed Disikuses ja külasid, kus on 90 protsenti D. Ja kuuekümnendatel aastatel niiviisi, et kui siis mõne lahtise diisikuse haigele saada helikopteri järele, et teda viia haiglasse, siis nad põgenesid metsa haige kogu oma perega. Nad ei tahtnud minna suurtesse linnadesse, kus saime vene keel, millest paljudes aru ei saa ja kus on elulas hoopis teistsugune Nad ei saa äsja püütud kala või, või isegi toorest kala süüa. Sel kevadel on, kui jää veel jõel pealses kalapüük käib niiviisi, et püütakse siis jääaugust suitsu ja, ja selles mõttes pannakse kohe sabapidi suhu, jagatakse söömatut, kuigi pea peal liigub. Et see on ilmselt nendes tingimustes ka vajalik vitamiinide ja värske pärast. Me kuuleme Foreaalia saadet ja seal on külas kirjanik Andres Ehin ja filmimees Riho Västrik, jutt on seal kuppidest Jaan kalassaanidest. Kui nüüd seal Cupi mehed ratta külas maha istuvad, siis millest nad laulavad? Kui nad on kained, sest nad laulavad põhjapõdrasaaniga sõit mööda jõe jääd näiteks alates sellest, mida nad näevad, et iga-aastasel kupp on helilooja, vähemalt meesterahvas naisterahval ka ei ole keelatud, aga ei ole ka tingimata nõutud. Aga mehelt nõutud netiga. Kalamees ta ei ole õige küttega kalamees, kui tal ei ole oma viisi sõdandetaks Anak Coima. Ja siis ta laulab sellest, et kui ilusad kuusemets või jõe kallastel või mõnus saan, idee on ja kui kiiresti põdrad jooksevad healzani teel ja nad jooksevad tõesti kiiresti 40 kilomeetrit tunnis. 19. sajandi keskel oli see maailma kõige kiirem liiklusvahend. Rong Moskva Peterburi sõites said 25 kilomeetrit tunnis ja siis sellest, et kuidas nad püüdsid neid lutsu kalasid ja kui hästi maitsesid ja või siis noh, kõigest, mida nad pärast oma ümber näevad ja, ja kui sild puudu jääb mõnes lauses ja ei taha seda laulu viis välja tulla, sest asetatakse vahele siia-sinna silbikene öö ja see on täiesti korras ja sujub. Jah, on küll, muusika, on sealgi aus, needsamad samonistlikud riitused oma lauludega ja seal olid siis oma kindlad sõnumid. Aga ma kujutan ette, tekst oli ka improviseeritud. Kuigi muusikauurijad uurivad näiteks šamaanid, Bremolvate teevad seda kompuuter analüüse teel, siis minu jaoks on see natukene arusaamatu, et kuivõrd siis järjekindlalt, eks suudad teha samasugust Remolatajad, seda ka nagu arvuti teel oleks sagedusspektriga võimalik uurida, tähendab seda uuritakse. Aga peale selle improviseeritud sõnadega laulud on ilmselt olnud olemas päris rikkalik varamu neid šamaanilaule, aga mina ei sattunud Messistki kuulma, aga ma olen lugenud abielupaar Prokofjevi, aitäh, kirjapanekuid ja, ja seal on siis need laulud sees, kus sest kevadpühade ajal kõige past hakatakse kärbseseenejooki, joomamehed ja šamaan joovad niisugust kanget kärbseseenejooki, aga naistele ja lastele Läks juuest, purjus šamaani pissi ja siis, kui kõik on parajasti kaifissis, šamaan hakkab laulma sellest, et kuidas tema, trumm muutub võlu põhjapõdraraks ja kuidas tema istub seal võlu põhjapõdra selga ja kuidas siis lendab esivanemate Maale, kus paistab seitse päikest, kivid tõusevad taevani. Arvatakse, et see on siis mingisugune mälestussajani mägedest, kus on olnud rahva algkodune, seal gupid on kunagi kuulunud Lõuna-samojeedi rahvaste hulka, kes kõik on nüüd välja surnud. Kamassid kassid, koipallidega, kassid, naha, kassid, Türgistunud ja kuidas sesse kärbseseenejooki juues kõik surmkindlalt usuvad surnud kindlatest näevadki, seda, kuidas šamaan lendab oma kolu põhjapõdraga. Krimiromaan on ju oma olemuselt vahendaja vahemees inimeste maailma ja hingede maailma ja siis noh, nii-öelda taevajamaalase vahel Kui palju neid maailmu kannas saanidel olla? Mulle teadaolevalt kolm ja kõike seda ühendab elupuu ja šamaani asi ongi siis tõesti saavutada transs ja olla tõlkija ja vahemees nende maailmade vahel tuua nendest maailmadest, mida tavaline inimene ei näe ega kuule sõnumit. Ja šamaan peab tõestama oma hõimule, et ta on loodusjõudude valitseja ja üks tõestusviis on see, et ta peab taltsutama ära täiskasvanud emase karu ja siis sooritamas sellega suguakti kogu selle hõimu nähes. Kalassaanidele midagi sellist ei ole. Sellest räägib siis abielupaar Prokofjevi, kes seal pikemat aega elasid kolmekümnendatel aastatel. Kui nüüd läheme religiooni pinnalt laskume argielu tasandile või ühiskondlikule tasandile, siis ta näeb ennast ühena põhja tru talitajatest rahvastest need kõik need rahvad, kest talvel kütivad loomi, suvel püüavad kala, sealjuures tegelevad veel põhjapõdrakasvatusega, need on omad rahvad, need rahvad, kes sellega ei tegele nagu venelased või Volga, sakslased, vaid tatarlased, need on siis võõrad rahvad, jagatakse ümbritsev maailm kaheks. Kui Akuvitan põhjapõdrakasvataja, siis ta on oma. Kuigi ta on tugirahva esindaja. Ja ketid on omad ja Andid on omad ja idahandi tehklariaagid on omad ja metsaneenetsi omade tundra neile, eestlased on omad sedagi komad rahvad ja kõikide rahvaste kohta on neil oma nimetusega. On seal gupid, sellised heasoovlikkus ja lahked ja leebed oma naabrile. Üldiselt on nad heasoovlikult lahked ja leebed, aga välja arvatud teatud tavad, et kui näiteks naine ära tüütab mehe, siis mees lööb kirvega naise maha, sest vaata uut naist, enne kui vana elab, ei ole sünnis. Kalassaalid külg külje kõrval elanud Tolgaanidega eined seid on üksikuid vastavaks, ollakse jõutud selleni, et elatakse ühistes külades, sooritatakse, segaabielusid ja segatakse verd, varem küll rännati tundras eri radu pidi ja isegi ütleme, kokkupuutehetki püüti vältida. Olid mingisugused kokkuleppelised piirkonnad, kus teati, et seal liigub see seltskond, seal liigub too seltskond. Ma parem tolgooni, rahvus kui selline on eksmaailma uuemaid rahvaid, et kusagil seitsmeteistkümnendast kuni 19. sajandini väljakujunenud erinevate, siis venkide ja gootide ja vene kolonisaatorite või nende põlisasukate segunemise teel, et väga kaugest minevikust ei olegi midagi rääkida, küll aga ma olen lugenud soni pärimusi ja nendes oli küll praktiliselt iga lugu algas sellega, kuidas mingi pere, keegi pere esindaja kõndis kuskil tundras nägi kedagi võõrast ja siis lugu järgneb sellega, kuidas nad võtsid ja selle võõra kiiresti ära tapsid. Et praktiliselt kõik need lood olid ühes isoletajat kõndisid, nägid kedagi, tegid sõbralikku juttu, lasid võõral magama jääda ja siis tapsid kiiresti ära, et ju siis ikkagi välditi nende naabritega läbikäimist. No ja eks seal kuppide vanemad muinasjutud ja pajatused räägivad ka sellest, et kuidas seal Cupi hõimud omavahel on päriselt kiskunud ja ei ole läbi saanud, aga, aga tänapäeval tundus mulle sel ajal kui mina seal olin, suhtuti päris hästi nendesse põhjapõtru kasvatades naaberrahvastesse, nendega tunti nagu mingit solidaarsust ja ühtsust. Kuidas suhtuti eestlastesse nagu Andres? Oma ja meenutasin rohkem ehk venelast oma kasvu ja näolapi poolest ja nagu oma rahvaste hulka kuuluvaks ei peetud, aga midagi halba ka just ei juhtunud, nii et üldiselt oldi sõbralikud. Meil oli avami tundras päris südamlik kogemas sellest, et noh, põhimõtteliselt ka kõiki, mitte põhjarahva väljanägemisega tegemisega inimesi, ollakse harjutud pidama venelasteks. See fakt, et ühed inimesed, neli meest, kes näevad välja täpselt nagu venelased, aga räägivad hoopis mingisugust teist keelt, see oli ikkagi heas mõttes ühele väga heale inimesele. Vapustas ta lihtsalt istus lõkke ääres, ütles, rääkige veel midagi ja see ongi see teie enda keeldi räägitegi, seda keelt räägi vene keelt. Seal liigutav. Mina täitsa sellega üllatada ei saadud, sest mul polnud kellegagi eesti keelt rääkida pärast seda, kui see ekspeditsioon minema läks, aga ekspeditsioon oli niivõrd lühikest aega, aga siis postkäis seal niimoodi, et iga päev lehte lugeda ei saadud, aga kuu aja ajalehed koos kirjadega visanud siis lennuki pealt alla ja siis, kui boss saabus ja seal oli palju eestikeelne ajaleht, see tekitas küll uudishimu ja kummastust. Te kuulete boreaalia saadet, täna on juttu seal kuppidest Jan kalassaalidest ning külas on kirjanik Andres Ehin ja Filmimees Riho Västrik. Ütleme niimoodi, et boreaalia saade on väga suures mahus olnud nukra alatooniga just nimelt sellepärast, et enamus nii soome-ugri kui samojeedi rahvastest näitab kahanemise märke nende emakeelt rääkivate inimeste värv näitab kahanemise märke. Kas seal kuppide on, kanassaanide puhul on mingilgi määral täheldatav teatud rahvusliku eneseteadvuse tõus või kasv pärast seda, kui Nõukogude liit lagunes või on asi nagu sa ütlesid, pöördumatu geneetilises mõttes, aga rahvateadlikus mõttes? Ma arvan, et, Suurt ja tugevat eneseteadvust siiski ei ole, et tajutakse ikkagi seda, et nad on mingil määral seal venelastega võrreldes väikesed, viletsad venelastel on suured laevad ja lennukid ja helikopterid ja neil pole midagi. Aga noh, ega nad venelaseks saada ei taha. Need Daci jõeäärsed kuplid, kes venestunud ei ole, ma ei usu, et nad ka praegu oleks venestunud. Sellepärast külased noh, praktiliselt ei olegi need rahvas rändrahvas, neile on ehitatud need palkmajad nõukogude võimu poolt, aga neid nad kasutavad ainult vahejaamana, kuu või kaks aastas. Jah, siis kui jahihooaeg lõpeb. Kalastusaeg ei ole veel alanud või siis kui kalastusaeg lõpeb ja jahihooaeg pole veel kaks kuud aastas, elatakse palkmajades, muidu elatakse püstkodadesse talvel, kui on 40 kraadi külma, siis püstkoja ümber lapsed jooksevad paljajalu, et eks suremus pole küllalt suur, aga need vanad kombed on säilinud ja külmakartus väga ei ole. Taimõri rahvaste puhul võib ju ka ikkagi mingit positiivset poolt esile tuua, on see, et tõesti pärast Nõukogude Liidu lagunemist on vähemalt mõnel määral hakatud nende väikesearvuliste rahvastega riiklikul tasemel tegelema nüüd iseasi on see, et kas suhteliselt hiljaks jäänud tegelemine suudab näiteks üle mängida teise bakteri, mis ka Nõukogude Liidu lagunemisega ilmnes alkoholismi, sellise ulatusega, siis ma arvan, et vastus on ei. Et alkoholilembesed on ju põhjarahvad ikka olnud, isegi Middendorfi ekspeditsiooni ajal 19. sajandi keskel ei saanud ta põhja rapolid eemale oma vaatidest, kus hoiti piiritust, need Lunnised seal, aga kuivõrd tegemist tali rändavad inimestega, siis neil see kättesaadavus oli väga harva suhteliselt väike. Vot, ei, nõukogude ajal isegi kui brigaadi töövõtukorraldusega ja paikseks sundimisega enam ei käinud suguvõsa tundras omaette ära, et oleksime ka saanud kätte seda alkoholi, siis seadusega tehti siiski üht-teist. Kuni selleni välja, et müüd ei vii, on ainult üks päev nädalas, et ikkagi päris nii hullu olla, käiku nagu nõukogude korra järel tekkis, ei olnud, aga kui mindi turumajandusele, siis loomulikult mõistsid vahemehed, kaupmehed, mida kõike viina eest võib kätte saada, nende inimeste käest. Et põhimõtteliselt ei olnud enam otsa käed. Nii et ühest küljest jah, on niisuguseid eeliseid tehtud põhjarahvastele, neile pakutakse isegi oma majapidamiste alustamist, jagatakse territooriume, maad Kasatasse, teisest küljest need inimesed siiamaani ei ole ära õppinud, mis asi on bürokraatiakeskused, kust tuleb pabereid käia vormistama, asuvad sadade kilomeetrite kaugusel, sinna pääseb heal juhul korra aastas, kui Need on laevatatavad või mingisugune imeteel on nii palju raha, et helikopteri peale istuda ka praktiliselt neid võimalusi ära kasutada ei ole lihtne ja isegi kui on jõutud bürokraatiast läbi ja saadad ka stardikapital kätte, siis ikkagi pääseda viinakuradi küüsist on väga raske, nii et midagi väga positiivset ma nende puhul siiski ei julge praegu ennustada. Lisaks sellele, mis ma rääkisin sellest geneetilisest ja keelelisest poolest Jah, ega vist seal gupide juures mitte ja hantide juures ehk ka ei oleks midagi toimunud, kui ei oleks naftakompaniide ülbet tungi handi püha kohtadele ja, ja seal poleks puurimist ette võetud, see ärritas sandid vihale naftakompaniide ja venelaste vastu. Aga mis puutub seal gruppidesse, siis enda surnuks joomine see on jah, väga levinud, see viin mõjub kuidagi palju äkilisemalt ja kummalisemalt kui siin euroop rahvaste juures, kes on harjunud teda pruukima alkohoolseid jooke, mõni rahvas 3000 aastat ja teine rahvas 1000 aastat ja aga nendel on see uus ja immuunsust organismi lihtsalt ei ole, et kui viina kogu aeg püügil, vähemalt sel ajal, kui mina seal olin, aga vahetevahel tuli viilu või sagedane piiritus, sest talvel oli ju see, et, et nii käredad külmad, et viinapudelid külmuvad puruks, ega piiritusekindlam. Ja siis, kui viina või piiritust müügile tulid, siis inimesed, paljud kohe poe ukse juures hakkasid kummutama lausa pudelikaelast ja ja siis, kui nad olid mingisse väga suure sõõmu ära võtnud pool pudelit, mõni koguni jah, ja siis nad hakkasid liiva peal keerlema nagu vurrkannid või siis osa jällegi, kes läksid kodu läveni ja sakesed niiviisi läve peal istudes jooma need spurganiks tulnud vaid hakkasid laulma enamasti onacoimega. Kas aga sõnad nähtavasti sootuks teised kui, siis, kui nad põhjapõdraga sõidavad ja, ja sest tihtilugu see Matu, mis on idamaine laulujoru, see kestis siis kaks tundi või kaks ja pool tundi, kuni nad siis lõpuks sedasama lävel magama jäid. Smani kainem naine nad hiljem tuppa lohistas. See on nüüd juba üleüldine Venemaa põhjarahvaste kohta käiv protsendimäärad kusagil 60 70 protsenti mehi on täis alkohoolikud ja 40 kuni 50 protsenti naisi, et see ei ole siis ainult saanidel omane. Aga Ühte, sellist fakti veel tahtsin selle eelneva jutu peale lisada, et me räägime Taimõri pool territooriumist mis asub täies ulatuses polaarjoonest põhja pool ja oma suuruselt on nagu pool Lääne-Euroopas, kus on tohutud vahemaad ja kui ütleme, nendele inimestele on ehitatud meie mõistes baraki tüüpi elamud. Tänapäeval tõesti on jahikalapüügipunktid, kus ongi ainult üks maja ja ta saab teisest majast võib-olla 30, võib-olla 50, võib-olla 100 kilomeetri kaugusel ja neid köetakse suvel kohale tarnitud võib-olla talvel kivisõega. Kui nüüd juhtub, et see maja läheb põlema, andku jumal veret joomingu Keilas, siis inimesed võivad ja sealt välja saada. Aga talvel, kui on 40 50 kraadi pakast, siis praktiliselt neil ei ole pääsemist. Mitte keegi ei tule mitte kuskilt või ei ole, sidevahendit, tuleb omal jalal minema hakata. Kuna põhjapõtru ei ole enam keda nõrgad, et rakendada, siis praktiliselt on, on see selge surm, isegi kui sa ei hukku tules väga paljud hukkuvadki just niimoodi, et minnakse tundrasse välja mitte põhjapõtradega, vaid mootorsaaniga, mis tehnika, sealjuures vene tehnika, kellad oskavad igatpidi ka lihtsana nõela abil parandada, aga siiski alati ei saa sellega hakkama. Ja kui põhjapõder viiks su ikka minema kusagile, siis jällegi jätad oma Buraani sinna maha, kui jätad ja minek on ainult jalgsi ja, ja tüüpiline on see, et siis inimene jääb lihtsalt kaduma või algab purgaa lumetorm. Põhimõtteliselt meil on omad nipid Kell, et kuidas teha lumepripesa, et sinna lume sisse ja endale kate peale ja kui nüüd lumetuisk ei, ei tuisk sinna peale liiga paksu kihti lund siis on seal lume sees mingeid šansse ellu jääda, aga väga paljud lihtsalt lähevad kaduma, kuna tuisus kaotab täielikult orientatsiooni. Sul ei ole looma, kes sind soojendaks või kuhugile viiks. No eks umbes taolisi nähtusi mitte neid samu, kes seal gruppide juures, et seal seda küll ilmumist ehk nii palju ei tule ette, sest põhjapõdrad neil on need püstkodasid oskavad nad küllalt hästi ehitada, siis vahepeal on meil ka võimalus, eks ole, palkmajas olla kaks kuud aastas on see lugu, et nad upuvad tihtilugu, sest need kalapüügipaadid, haabjad tahab ühed haabjad ja nad lähevad kergesti ümber ja ujuda ei oska, kuigi nad kuude viisi elavad vee peal sellesse, kui keegi ära upub, suht võtnud üsna rahulikult, et vetevana tütar tahtis võtta ja võttiski ära. Küll laservetevana võistles Svetlana tütarde. Selline üpris fatalistlik suhtumine. See asi isegi mitte ei ole selles, et vesi on külm ja nad ei saa, ei ole võimalust ujuma õppida, põhimõtteliselt ei, vesi on liitlane, selle sisse ei minda niimoodi tõesti ja, ja nüüd ma ei tea, kas Selkopitel täna Haadetega püüavad, aga ega vahet ei ole, kui need on need vene plekist paadid, siis maailma kõige ohtlikumad veesõiduriistad, et, et samamoodi tõesti minnakse ümber ja mis veel hullem, käiakse nendega võrke kontrollimas ja kui sa oled natukene alkoholiga tarbinud tõesti, libastub seal seistes sele, ninas, vööris, siis ta on läinud, sest ta tõesti ei oska öelda, samal ajal nendega segunenud juba tänaseks venelased, kes elavad seal kalameeste küttidena, nad ujuvad lihtsalt välja, aga kohalikke uju. Veerahvas. Mind vaadatigi tohutu üllatusega, kui ma kuskil juuli Kuusbeks ujuma vesi oli tõesti soe, said nautida. Täita olnud on suurem jagu ja siis, kui koolilapsed ei ole koos vanemale ega vanemad kogu talve rändavad ringi ja kütivad neid suulisi Halle oravaid, aga lapsed on siis internaadis ja kui kooliõpetajast koguvad nad jõe äärde kalapüügikohtadelt lapsed, kui viivad mootorpaadiga üks mootorpaat, oli külas küla täitevkomitee esimehe mootorpaat hakkate lapsi 500 kilomeetri saatusest porter paadiga ühtekokku tooma, siis kõigepealt tehti täitõrjet ja sügelista tõrjet. Mõlematel isla massiliselt. Te kuulete boreaalia saadet ja tänan jutusel kuppidest ning Inganassaalidest külas on kirjanik Andres Ehin ja filmimees Riho Västrik. Kas see on ühele rahvusele hea, kui lapsed viiakse venekeelsesse kooli ja nad selle võrra minetavad oma põliseid käsitööoskusi või minetavad põlise eluviisid? Ühest küljest on päris selge, et nende põhjarahvast üheks suureks probleemiks on oma rahvusest intelligentsi peaaegu olematus, et nad ei ole võimelised oma häält tõsiseltvõetavalt kuuldavale tooma, kuna lihtsalt ei ole seda ajupotentsiaali seda õpetada, et tihti need, kes näiteks Tai mõõril moodustavad kohalike vanematekogu, milline eksisteerib täiesti erinevate siis väikesearvuliste rahvastega vene keeles seal Molotšislanne rootslaste ja põhjarahvaste esindajate vanematele kogu on olemas. Küsimus on just selles, et ei ole seda bürokraatia kogemust, aga ei rahvusest juriste ja õpetlasi, kes suudaksid selle rahva heaks piisavalt palju ära teha, et noh, tõesti rääkida tõsiseltvõetavalt kaasa mingi seadusandluse väljatöötamisel või nende hüvedega kasutamisel etnoloogilisest antropoloogilisi seisuga tõesti Aleksei ülimalt toreda jäime jätkuvalt, saaksime uurida ja dokumenteerida mingis ennast, hõimu, kes nometiseerib vabalt, kusagil taigas või tundras elab nii nagu 1000 aastat tagasi ajalugu, mitte õpikas, vaid lausa elus. Ma olen näinud seda ka muudes maailmajagudes, et kui nendesamade rahvate mõnede esindajad on lõpuks saanud hariduse ja mõistavad mingeid asju, mida nende rahvale võiks vaja olla, siis ainult keegi ei eita seda, et tänapäeval isegi kui sa elad Taimõri poolsaarel, kus võib juhtuda, et 500 kilomeetrit on järgmise inimeseni selles keskkonnas ikkagi on parem saada vähemalt osake modernsest haridusest. Ja noh, seal ja nii mitme otsaga asi, nii et see haridus oli nõukogude ajal niivõrd standardiseeritud need kooliprogrammid seal gruppide hulgas täpselt samasugused nagu kusagil Volgogradis Moskvas. Mis asi on see Kaiusgrahvuse agraarreform, see ei huvitanud absoluutselt ja üks niisugune vanem tark seal kupp ütles mulle kogu see kooliõpetus on täielik absurdsus. Mõttetus Ma saaksin aru, et kui õpetataks tulevasi jahimehi püssimehhanismi täpselt tundma püsside omadusi, täpsuslaskmist harjutataks, kui siis õpetataks, kuidas teha, kui oleks mitmesuguseid asju, tehnilisi riistu ja vahendeid, millega ühteteist käsitööd teha, kui ütleme kalade bioloogiat või oravate bioloogiat rohkem õpetatakse mingisugust muud bioloogiat, et vot, et siis oleks haridus meie jaoks õige. Aga see haridus on täiesti formaalne. Sellele vaatamata siiski olid üksikud seal grupid, kes olid kõrgema hariduse saanud, üks oli siis hobi jõe äärest kolpaševast venestunud seal kupp, kes eriti seal Cupi keelt ei osanud. Nii nagu meil, Karl Vaino ei osanud eriti eesti keelt ja seal oli siis parteijuht, siis oli rajoonihaiglas üks arst oli ka seal kupaga, see jõi ennast põhja ja Ta kaotas arstikutse. Just sel ajal, kui mina seal olin ja ma temaga suhtlesin kainena tundus väga armas ja veetlev inimene olema, aga põhja nad tihtilugu joovad ja neil ei ole vaja selleks, et ennast kiiresti põhja juua, mitte kõrgharidust, vaid piisab, kui nad kuskil tehnikumis käivad. Juba see paneb nad enam jooma, kui seda seal gruppi, kes kogu aeg metsast jõe ääres ringi hulgub, seal gupid erinevalt kanast saalidest ei ole tundraasukas, vaid neil on metsatundra ja nisugune metsatundra, kus metsa on üldiselt rohkem kui tundramaastik, on mitmekesisem. Selleks, et välja töötada konkreetsele rahva killule pädev haridusprogramm peab olema haritud inimene. Selleks, et saada haritud inimeseks, on tarvis omandada teatav kriitiline massbaasharidust. Seda ei saa ikkagi, kui sa ei ole käinud üldhariduskoolid. Kuna nendel rahvastel ei ole oma rahvast esindajatest pärit intelligentsi piisaval hulgal, siis kes siis töötab nende jaoks välja need programmil, et ikkagi tuleb loota Vene riigile. Praegu näiteks uistavami koolis ongi nii, et vene pedagoogid õpetavad kohalikke keelil lastele, kes ise pärinevad tänast saani. Taani rahva hulgast õpetatakse võõrkeelena nende oma emakeelt täiesti võõra rahva esindaja poolt. Et see on absurd ja selge on see, et see ei anna mingisugust tulemusteta. Õpita 12 inglisekeelset sõna oma kooliperioodi jooksul ära umbes sama palju omaenda emakeelseid sõnu, et rohkem ei anna. Labi elupark Prokofjevi aastal 1932 33 tegid valmis seal Cupi keelsed õpikud esimesele neljale klassile aga nende järgi kuigivõrd ei õpitud, sest et need olid siis ühe hõimu murde järgi tehtud ja teised hõimud, kes kellele teisi murdeid ütlesid, et pärast me peaksime selles murdekeeles laskma lapsi õpetada, et meie murre on jälle palju parem. 1937 oli üle kogu Nõukogude Liidu niisugune aeg, kus loobuti paljudes rahvuskeeltes õpetamisest ja sealhulgas ka siis seal Cupi keelsest kooliõpetusest. Läks lahti see, et nullklassis õpetatakse vene keelt ja siis esimesest klassist peale läheb õpetus vene keeles edasi nullklassis vene keele, mis elementaarkursus. Veel keele koha pealt tahtsin lisada seda, et ta imuril on viiele väikerahva killule ka tegelikult siis Vene tele-raadiokomitee Taimõri saatja kaudu edastatavad omakeelsed saated on juba kõikide jaoks eksootika. Seda asja ajavad üleval tegelikult vene etnoloogid ja muusikauurijad tihti logo ei ole olemas, nendes keeltes tänapäevaste nähtuste väljendamiseks sõnu mõeldakse, tuletatakse neid ühiselt midagi 19. sajandi baltisakslaste eestlaste laadset. Seal seal kuppide juures oli siis ka äripeo ettevalmistamisel ja küsiti minult, kas ma mõnda Eesti või Euroopa luuletust ei tahaks seal Cupi keelde tõlkida. Ma üksi seda ei julgenud ette võtta seal Cupi, kel polnud niivõrd hea, aga üx nutikam koolitüdruk oli tooli Apoiaakina koos tõlkisime Juhan Liivi, et kui mina olin üks väikene mees seal Cupi keelde ei tulnud just eriti hästi välja. Ei olnud märgata reaktsiooni publiku hulgast. Lorca ratsutaja laul, see meeldis neile väga, kuigi seal olid niisugusi mõisteid sees nagu ratsanik ja ratsaniku sõna tuli välja, et seal Cupi keeles ei ole. Sundoogan omistati kummanud Coima või siis sõnatorn ei olnud olemas, panime lihtsalt müüt Moote, mis tähendab sõjamaja, aga ometi see luuletus läks väga peal, kõik, nad on väga musikaalsed ginaalisel olemas, kinos näidati, et vene filme vaid vahest sattuski Inglise või Ameerika või missugune film. Muide, nähes, kes seda elu, neid rahvarohkeid, tänavaid, seda autode rodu ja nad ei uskunud, et see tegelikult olemas on. Ta arvas, et seal ainult kinos mingisuguste kinonippidega saavutada. Aga siis kinofilmides olevad laulud jäid neile otsekohe meelde, külas kinost välja tuldi, siis nad juba olid osanud seal Cupikeelsed sõnad juurde panna ja tulid neid kinos nähtud laule lauldes. Seal lausa hämmastav ja väga meeldis elamus. Jätame need uued seal Cupi laulud siis järgmistele etnograafidele uurimiseks, et miks nad sarnanevad just ühest või teisest filmist tuntud lugudega. Suur aitäh. Andres Ehin, Riho Västrik. See oli boreaalia saade seal kuppidest, jaan kannassaanidest kuuleme jälle. Boreaalia.