Heliga ja tervist head klassikaraadio kuulajad. Algab heligaja saade. Kõigepealt kuuleme intervjuud maestro Eri Klasiga. Kes andis Vanemuises meistriklassi ning käis Berliini Filharmoonikute kontsert läbib teda usutles Hedvig lekk. Legendaarse Berliini orkestri kontserti Tallinnas neljandal mail käis kuulamas ka helilooja Märt-Matis Lill, kes jagab heligajale muljeid. Muusikateadlane Kristina Kõrver käis aga vaatamas Eestit, muusika ja teatriakadeemia ooperis stuudio lühiooperite õhtut, demeeteriad tuleloits ja jagab meiega kuuldut-nähtut. Edasi räägime lähiaja muusikasündmustest. 15. mail toimub Eestis kolm kontserti. Kõigepealt Putšiini kala. Millel astuvad üles rahvusvahelise Klaudia Taevi nimelise konkursi laureaadid Kersti Inno usutles, dirigent Erki Pehki. Estonia kontserdisaalis toimub Eesti kontserdihooaja lõppkontsert, millel esineb Helsingi filharmoonia orkester Leif Seegersdami juhatusel. Üritus tutvustab Neeme Bunder, keda usutles Mirje Mändla. Mustpeade majas aga toimub 15. mail Tallinna filharmoonia hooaja lõppkontsert, mis on samas kontsert sarjast klaveripalavik. Solistina astub üles Läti kuulus pianist Vesta šimkus. Seda kontserdi tutvustab produtsent Heili Vaustam. Corelli Music kui kevadhooaja kontsertidest räägib Annely Remmem. Teda küsitles Mirje Mändla. Põlvas toimub teisipäeval, 13. mail kontsert sarjast noored ja klassikateemat, vahendab Hedvig Lätt. Eesti filharmoonia kammerkoori külalisesinemisest Moskvas. Lähiajakontsertidest kursist räägib Annely ivaste, kellega vestles Kersti Inno. Ja saate lõpul kuuleme Priit Kuuse muusikauudiseid maailmast. Mina olen Karin kopra ja soovin teile head kuulamist. Eile õhtul lõppesid eriklassi meistrikursused Tartu Jaani kirikus toimunud lõppkontserdiga eriklassi. Meistrikursused toimusid saksa muusikanõukogu dirigentide foorumi raames. Meistrikursustel osales kokku viis noort dirigenti kolm Saksamaalt ning Mik murde ja Lehari kaustel Eestist. Aga enne kui Eri Klas tuli Tartusse meistrikursusi juhendama, juhatas ta kontserte. Kanadas jätkab maestro. Toronto sellised mehhanismid korduvalt juhatanud Montrealis Vancouveris, kalduris, Ottawas, aga kohtumine oli vägagi meeldist orkestris oli väga hea, ma juhasin Pärdi fraatidest kolmandat klaverikontserti, kus soleeris fantastiline pianist Alex Lexodoraatse, Gruusia pianist, kes elab Ameerikas, keda ma polnud näinud 40 aastat, nimelt 40 aastat tagasi Dorase võitis Tallinnas tollase Üleliidulise pianistide konkursi mängis Prokofjevi kolmandat katset, lihtsalt fantastiline. Ma olin täitsa vaimustatud ja seal kõlasel sekkovskini edasi. Sealt ma nendest Tallinnasse ja käisin just Berliini sümfooniakontserdid Tallinnas, mis oli minu jaoks suur elamus, sest et ma olen seda orkestrit kaotanud ja nüüd, kui ma kuulasin seda kontserti ja pärast kontserti kohtasin Saimul redeliga ja kõik rääkisid, et kui fantastiline dirigent on, rääkisid, rääkisid ja et tal on niisugune imeline kehakeel. Jah, kehakeel on tal tõesti, meil on väga andekas inimene ja, ja minule suureks eeskujuks selles mõttes, et tema Ingliste dirigendina suutis tõestada, et nagu ta ise ütles, et mitte kõik kontserdid pea toimuma Londonis, vaid tema lõi orkestri pöörmiksamis ja ehitati sinna valmis uus kontsertsaal ja orkester on lihtsalt fantastiline seal. Ja nüüd, kus ta on Berliini Filharmoonikute peadirigent, siis ta julges muuta kogu Berliini filharmoonia orkestri repertuaari ka siig kontserdil kõlasid moodsat kaasaegset muusikat. Päris julgelt, sest sakslase Sorlidest ta jõudis meie andisse või eelmisse sajandisse, 20.-sse sajandisse muusika mõttes. Ja kui räägite sellest kehakeeles, siis minutis kõige vaimustava oli selle orkestri kehakeel, kui kui ikka pea 90 mängijat istuvad, nagu kõigil oleks sipelgad püksis. Läheks tahtis ära anda endast maksimumi, et näidata, et mina mängin nüüd meie orkestrile, vot nii tehased, sellist instrumenti, omanikutunnet nagu kellelegi vist saarlased, näed, mul on viiul või maa, mängib trumbid, tähendab see andumus muusika tegemises oli lihtsalt noh, lihtsalt nii meeliülendav, nii et ma olen täis positiivseid emotsioone. Helgaja. Neljandal mail esinesid Tallinnas Berliini Filharmoonikute, aiman raduli juhatusel Märt-Matis, Lill käis kuulamas ja jagab nüüd muljeid. Öeldakse Berliini Filharmoonikute kohta, et ta on selline kvaliteedimärk, et elamus on garanteeritud nende kontsertidel. Sa oled nüüd laivis neid kuulnud, et mis sa sellest arvamusest arvad? Tegemist on tõesti täiesti erakordse kollektiiviga, kes suuteline mängima nagu sellise intensiivsuse ja sellise energiaga nagu täiesti nagu hinge kinni, aga, aga noh, mis oli tegelikult huvitav, minu jaoks oli see Paat ja tegelikult ka sellele orkestrile on mingi oma profiil, on mingid omad asjad, mida nad väga hästi teevad, on mingid asjad, mis Nellerlena mõjuvad, võib-olla pisut hallimad, mis tuli, minnakse selgelt välja, et mis on üsna loogiline, et just sellist saksa kultuuriruumi muusikat ja eriti natukene varasemalt või nagu traditsioonilisemat laadi muusikat, et seda nad mängivad tõesti nagu eriti koha eest ja nii palju kui ma plaadistustelt kuulnud olen, siis minu kogemus on ka see Nende esituses täiesti tippude tipp panna noh, sellised asjad nagu maaler ja, ja Strauss võib-olla sipeedes ja ütleme selline hilisromantiline kaevasandi alguses 19 sajandi lõpp, noh muidugi klassikalisemalt laadi repertuaar nagu Beethoven näitakse Stravinski puhul külla, mul tekkis selline tunne, et see köster jäi seal natukene nagu sellise energiaga alla dirigendi tahtele, et natuke liiga raske panna oli minu jaoks ja ma olen kuulanud neid nagu Ameerika orkestriga erinevaist provintsid seda lugu, mida mängiti Symphony infimumad sümfoonia kolmes osas. Ja ma pean ütlema, EKK orkestrite selline täpsus, reaktsioonivõime, efektsus see ongi see, et see ei ole tegelikult see, kas on, paraku olemegi temis sügav muusikaga väga efektne. Tundub just, et sakslastele võib-olla hästi ei sobi, pigem nagu mängivad väga hästi sellist väga sügavale minevat muusikat, sest võib-olla natuke raske pärast, aga sisulist muusikat Beethoven ju loomulikult, see oli täiesti vapustavalt hea olemas näiteks Beethoveni seitsmes sümfoonia, et seal need kõik need soolod ja keelpillide tutid, lõigud keelpillide kõla oli täiesti erakordne, et selline tunne nagu iga sinu rakondades täidetud iga nagu nurgake kontserdisaalis on seda kõla täis isegi peanissimas, noh, et, et see on kuidagi nagu selline intensiivsus, selline energiamängijad andsid endast nii palju, et nagu juba seda kogeda oli erakordne elamus. Noh, et kui palju üldse nagu võib endast anda. Aga sa arvad, millest see tuleb, et see mäng on niivõrd erakordne, kas nad on kõik omaette head mängijad või tuleb see ikka mingisugust orkestri koostöös hoopis dirigenditööst? No ma arvan, et sellise orkestri puhul kindlasti see tuleb pigem sellisest orkestrist kollektiivist, saksa kultuuriruumi. Orkestrikultuur ei ole väga individualistlik, erinevalt seal näiteks prantsuse-ameerika, Mazda ja loomulikult nad on tippmängijad, seal ei ole mingit küsimust, saan täiesti elemente, ühesõnaga, tegemist on Berliini Filharmoonikute, aga aga see, mis teeb meist erakordse, on ikkagi see, mis nad kollektiivne koosa tegemist, seal tekib see distsipliin, täiesti selline preisi, sõjaväge meenutav selline täpsus, korrektsus. No tõesti, et nad liiguvad, hingavad, musitseerivad täiesti ühes rütmis, et see on nagu üks elav organism, mida siis dirigent ühesõnaga rattal kohati lausa naer, vaatan naguniivõrd, selline teatraalne tüüpat, kohati tundus, et on nägu seal binoki algusesse marjaneti niidist tõmbaja kes siis juhib nägusega organism, nii nagu ta ise tahab ja see organism nagu allub igale tema liigutusel. Aga siis noh, ütleme Veeberg ja mind eriti ei vaimustanud konkreetselt. Kuus balan on teos, mis on üks mu lemmikteema, sest ma olen seda väga palju erinevates esitustes kuulnud ja minu vaieldamatu lemmik on muidugi Puleesi lindistus sellest aastast 2000 seal iga noodi selline kaaliga noodi võlu. No niivõrd välja timmid minu arust nagu seda rattal ei suutnud ta nagu mingit Planssidega sealt natukene pani mööda ja see selline täiuslik rebane, võlu nagu minu jaoks ei tomatuse välja, kuigi jah, selle tsükli nägusat võib-olla kõige kesksem osa, keelisem osase, neljas osa leinamarsi osavat, see siiski toimis õnneks väga hästi, et sealse hästi pikselit allasurutud pinge, mis siis lõpuks lahvatab seda nagu rattad oskas väga hästi hoida, aga noh, on üsna selgelt rattal ei ole selline analüütiline dirigendi tüüp nagu pulees, näiteks et ta on pigem just võib-olla esitab selles mõttes sellist anglosaksid kultuuriruumi. Ja samas mulle tundub noh, millest ma nagu neid vaadates sain aru, et tegelikult sobivad väga hästi kokku kummalisel kombel natest rattal nagu kuidagi ei lase neil alla sellised tõsised sakslased, vaid, vaid kuidagi kisub neist välja. Ega seda natuke teistsugust poolt nagu minul küsitaks, selline hästi tobe küsimus, mis on maailma parim orkester, ma ilmselt esimesena ütlekski Berliini Filharmoonikute. Kas nad tõesti on kõige-kõigemad? Muidugi sõltub repertuaarist, nagu ma ütlesime, Travinskit siiski ma eelistaks kuulda Ameerika orkestrite ka ja mis oli huvitav minu jaoks ikkagi tuli selgelt välja sanga orkester, kellel on selgelt oma profiil, on ju igat asja, nendega ei kuulaks, aga ütleme, need asjad, mis on, aga neile konti, me oleme eelkõige, mis on saksa kultuuriruumi asjad, neid nad teevad täiesti erakordsetest vapustavalt sinna, nagu naljalt midagi kõrvale panna. Väga raske. Aitäh selle analüüsi eest Märt-Matis Lill. Viiendal ja kuuendal mail toimusid Kanuti Gildi saalis Eesti muusika ja teatriakadeemia lühiooperite õhtud demeeter Monika Mattiiseni muusikale ning tuleloitse ja muusika, autoriks Age Hirv. Etendusi käis vaatamas muusikateadlane Kristina Kõrver ja meil on nüüd võimalus kuulata tema muljeid. Ooperite ainestiku valikul ja ooperiõhtu tervikuks kujundamisel oli lähtutud ühest Algidest, milleks oli siis ühe maailma lõpp või lõpetamine, häving ning sellest hävingust uue ja puhtama, parema maailma sünd või loomine Monica Mattiiseni ooperis meeter Hasso Krulli Librättale tabab meie maailma taas veeuputus, mille järel jumalanna või naine või algnaine nimega diameeter jumalus ehk meesmeeter loovad, tantsivad, viljastavad sünnitavad uue maailma. Age Hirve ooperis tuleloits ja mis põhineb August Gailiti novell, punased hobused põhjustab hävingut ja hukku, aga noor tüdruk mari üks salapärase hinge elu ja traagilise minevikuga sarisüütaja kes tajub tule puhastavat jõudu ja näeb endas prohvetit maailmapäästjat. Kõiges muus viisid need kaks pooletunnist ooperit, kuulaja ja vaataja aga täiesti erinevatesse maailmadesse. Monika näol on muidugi tegemist ka tõesti väga erinevate loojatega. Kui nüüd mõlemast ooperis natuke eraldi rääkida, siis küberstuudio kunstiline juht Jeff Lätist Monika Mattiisen. On ju suur eksperiment Süüria julge kokku miksija ja live-elektroonika viljeleja. Tema ooper ei mahu vist tavapärase ooperi mõiste piiridesse ehkki on täiesti eraldi küsimus, kust need piirid nüüdisooperi puhul üldse paiknevad. Siiski ma paigutaksin selle teose žanriliselt palju laiemale muusikateatrimaastikule ning kirjeldaksin seda pigem kui helindatud ja visualiseeritud luulet. Omalaadset poeetilist kuulda ja vaatemängu Hasso Krulli mittenarratiivne fragmentaarne sümbolitest kihistunud tekst jagunes ooperis kolme tegelase vahel. Üheks neist oligi hääl, hääl siis suure tähega nagu tegelane, mis kõlas lindilt Mait Malmsteni kõnehäälena, mis läbi erinevate elektrooniliste muundamiste ja näitleja Enda häälenüansside varieerus sellisest salapärasest sahinast, kahinast sosistamistest kuni sellise käskiva tooni ja kohati üsna ootamatult, isegi päevauudiste stiilini välja. Heliefektidega oli rikastatud ka kahe solisti Kristiina mingi ja Simo preede niinimetatud laiv hääli, mis kõlasid siis võimendatult. Ja kuna ka kõik ülejäänud helid teoses olid elektroonilised või elektrooniliselt koha peal ühendatud, siis tekkis kokkuvõttes mulje nagu mingist steriilsest ebareaalsest natuke nukralt Pärnumaailmast. Muusikaline materjal oli napp ja õhuline, jättis palju ruumi vaikusele. Ki täitis lavastuse lavakujundus, mis mängis selle ooperi juures tõesti väga suurt rolli ja lisas mitmeid selliseid leidlikke vaimukaid ideid. Lavastajaks oli siis liis kolle ja lavakujunduse kostüümide autor. Tor oli rutt, rangen. Age hirv on olega, helisid kuulab ja valiv helilooja tema tavaliselt aeglaselt voolavas muusikas kohtuvad peened kõlad ja pingestatud mõttejoon. Tähelepanu köidavad täpsed detailid oma ooperis tuleloits ja näitab ta endaga minu meelest mõneti uuest küljest. Juba taktidest domineeris pigem dramaatilisem lähenemine, selline avatud jõulisus instrumentaalpartiid moodustasid sellised tihedam. Tahaks isegi öelda, et hingeliselt veniva helikanga, mis katkematult juhtis ja isegi nagu reguleeris lavategelaste tundeelu vokaalikäsitlus, oli pigem traditsiooniline kõnelähedane kandiline meloodiajoonis, sekka ka pisut loomuliku kõneelemente. Libreto, mille autoriks oli helilooja ise, on sündmuste ja süžee arengu mõttes igati jälgitav. Kuid ooperit vaadates-kuulates tekkis tahtmatult tunne, et muusika jääb laval toimuva suhtes nagu natuke varju. Ja selles pole süüdi mitte muusika ise, vaid pigem muusikabalanss. Üldisemalt tundus, et see väga intensiivne instrumentaalmuusika oleks tahtnud saada rohkem iseseisvat, ilma vokaalita kõlamise aega, ideid ja huvitavaid kõla leida minu meelest jätkus. Praegu jäid need aga natuke teenimatult vokaalpartiide varju. Võiks isegi öelda, et kui ooper diameeter oleks võinud tantsulise kooda võraga lühem olla siis tuleloits ja teemasse ja muusikasse sisseelamiseks oleks tahtnud kuulajana rohkem aega võtta. Materjal ise võimaldanud seda igati ka muusikaliselt. Aastus isenesest oli vaimukas, aga minu meelest ei olnud see mitte päris ooperi mõtet, vahendab või rõhutav pigem nagu midagi eraldiseisvat nagu lisaelement või lisaväärtus omaette tugevdamist ühinenud. Aga vahel tundus, et isegi liiga tugev. Mõneti nagu lahustas Gailiti novelli ja aga hirvemuusika, salapärast meeleolu ja tegelikult traagilist alatooni Kundas ja ka muusikas grotesk pole. Kui neid võrreldamatuid oopereid siiski püüda pisut võrrelda, siis võikski öelda, et iseenesest lihtsakoelise mas ja nappima materjaliga ooperis demeeter tekkis muusikalavastuse ja kujunduse vahel just nagu terviklikum maailm. Selline parem sünergia. Seevastu age hirve ooperilavastuses, kus libreto, muusikalavastus ja visuaalne külg olid eraldi võttes kõik väga hästi läbi mõeldud ja köitvad, jäi üldmulje mõneti harali. Erinevad ideed ei kõlanud alati täie veendumusega kokku. Ühesõnaga esitusest Muusikaakadeemia kombel Risto Joosti juhatusel ja laulu üliõpilased, solistid mõlemas ooperis olid igati oma ülesannete kõrgusel. Mõlemast ooperis käib miskipärast enam meelde naissolistid Kristiina hundi kauni tämbriga ja mikrofoni hääleks väga sobiv sopran Mattiiseni ooperis ning Geraldine Casanova tui, hirve hingestatud lavakujud tuleloitsu ja mari täna. Minu meelest olid tegemist igati õnnestunud ooperiprojektina ja ilmselt ei ole väga reaalne teha sellist suurt projekti nii rahalises kui ka inimressursside mõttes päris igal õppeaasta lõpul, aga kindlasti võiks sellest kujuneda omalaadne traditsioon. Seda tõendas ka publikuhuvi. Vähemasti Tallinna etendused olid küll rahvast tulvil, et kindlasti võiks mõelda ka nende ooperite korduvetendustele. Minu meelest muusikalavastus, lavakujundus ja see suur tehtud tööd vääriks seda igati. Tuleval nädalal on tulemas toredalt trump kontserdid Pärnus ja Tallinnas Putšiini Kaala. Palusin stuudiosse promfesti kunstilise juhi Erki Pehki. Ta juba tosinkond aastat käinud kevadega rõõmsalt ühte sammu ja ka teie kontsertide ja etenduste esinejad on kevadiselt noored, nii ka seekord. Mida me saame siis kuulata Putšiini kalal, mis muusikat ja kes esinevad? Seda on muidugi väga tore kuulda siin üldistust, et kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis, siis on tõesti nii, et tõesti, juba 2000.-st aastast on meil iga kevad toimunud toredat noortele ooperilauljatele mõeldud sündmused, konkursid ja kontserdid ja ooperietendused, sedapuhku siis tõesti, kuna sel aastal meil ei ole nii-öelda festivali aastamine, festival toimub igal paarisaastal, siis sel aastal me otsustasime. Kuna detsembrikuus Putšiini juubel möödub Putšiini sünnist 150 aastat, siis otsustasime tänavuse ooperigaala pühendada temale eeldada võib arvata võib, et selle kontserdi kõlab Putšiini muusikakuulda saab Claudia Taevi nimelise konkursi finaliste eelmise konkursi pärjatuid esimest teist ja kolmandat kohta ja ka eelmiste konkursside finalistide. Et nad siis nüüd siin ära nimetada, siis Chimin park Lõuna-Koreast Veronika Cheo ja Venemaalt Ilja siltšenkov Valgevenest. Need kolm olid need eelmise Kui need olid eelmise konkursi esimene, teine, kolmas sellises järjekorras, siis tenor sopp, paranoia, bariton ja üle-eelmisel konkursil Tatjana romaanova, kes sai teise preemia, esimese preemia võitja laimalast pautieniast. Nemad kaks on ehk ka juba rohkem tuntud meie festivali austajatele, kui nii võib öelda, kes on meie konkursi jälginud ja ka festivali üritustel ja etendustel käinud, kuuleme muidugi kuulsaid aariaid ja vähem tuntud aariaid ja, ja isegi koorumil kaasatud naiskoor Miina, Veronika Fordsemati juhataja sellele meil ka kaasa. Kuna see naiskoor on väga aktiivselt osalenud Nargen Opera projektides kõik need lauljad on saanud nii-öelda pärikogemust, siis on väga tore ka vahelduseks siis vokaalsolistid jälle kuulata koorilaulu ja eks nad siis toetavat mõne koori koha pealt ka solisti. Kui te olete kontserdile, siis kuulate, kas on ka ansambli numbreid? Jah, on ansambli numbreid, esimese vaatuse lõpus laulame Putšiini teise vaata seletust siis selle Museta stseeni, kus siis kõik solistid saab kaasa lüüa. Näiteks teeme ühe väga tuntud tenorisoologa laulu, ma arvan, kõik juba haaravad ära, mis on, aga laseme kõigil seal laulda, nii et sellest peaks tulema sihuke garand finaale. Ja mängib 21. sajandi orkester, nagu oli alguses jutuks, et see aasta ei ole festivali aasta. Need Klaudia Taevi konkursid toimuvad üle aasta, samuti ooperi produktsioonid. Aga järgmisel aastal on taas oodata nii konkursi kui ooperit. Kas teil, praeguseks on see ooper välja valitud? Jah, tõesti Opera välja valitud, see tuleb selline ooper, mida pole varem Eestis ette kantud ja mil muusikat ehk Eestis üldse väga vähe Öeldakse, et ühtegi sellist populaarsed või kuulsaks saanud aariad selles ooperis tõsi küll ei ole. Ometigi on aariad duetid ja kogu see muusika iseenesest erakordselt hea, erakordselt hea helilooja, tuttavam Massey ja siiski siiski selles ooperis on olemas üks maailmakuulus viiulise alaga intermetsa, mida need küll, ma arvan, et kõik kuulajad teavad, nii-öelda äraarvamismäng lõppenud tegemist on ooperiga days. Ja kes siis nendest eelmise konkursi võitjatest seal üleval? Eelmise konkursi võitjatest Sis Veronika seojeva laulab peaosa trump ja baritoni Žukov valgevenest baritoni rolli. Väga raske ja väga huvitava parti. Daisy partis, ma ei hakka rääkimagi, kes vähegi natukese kursis on, siis tead, et see on üks maailma raskemaid ooperipartiisid Sapranitele ja tenorina kaasa meie Oliver Kuusik kes sai siis ka eelmisel konkursil kolmanda preemia. See nüüd ettehaaravalt järgmisesse aastasse, aga neid soliste saab siis kuulata Putšiini kalal, Putšiini muusikat esitamas juba järgmisel nädalal, 15. mail Pärnu Endla teatris ja 16. mail Tallinnas Vene teatris. Kontserdid algavad õhtul kell seitse, rahvusringhääling salvestab selle nii televisiooni kui raadiopoolelt ja vastavalt saab neid ka hiljem eetris kuulata ja vaadata. Ma kindlasti kontserdil on see elamus teistsugune, kui seda hiljem kuulata, selles mõttes soovitan kõigil ikkagi kontserdile tulla. Püüta jäädada, kui raadiosse kõlab, loodetavasti saab seal natukene nalja ja loodetavasti on ka tore näha neid inimesi silmast, silmaprogramm jookseb nii-öelda enam vähemalt kah ja teeme ta sellise hästi dünaamilise ja särava kontserdile. Klassikaraadio stuudiosse on jõudnud Neeme pundar Eesti kontserdist ja meil tuleb nüüd juttu Eesti Kontserdi hooaja lõppkontserdist, kus esinevad siis Helsingi filharmoonia orkester ning isa Belvan koilen ning dirigendipuldis on, leidis Segestama, aga mitte ainult. Tegemist on Eesti Kontserdi hooaja lõpetamisega tegelikult, mida me siis tähistame neid kontserte kolm meie mitmes majas, ehk siis 15. mail Estonia kontserdisaalis, 16. mail jõhvi kontserdimajas ja seitsmeteistkümnendal mail Pärnu kontserdimajas. Kavas on väga kaalukad teosed, Ludwig van Beethoveni avamäng, ehmunud Brahmsi viiulikontsert ja varsti veel see kõige kuulsam sümfoonianumbriga kaks Helsingi filharmoonia orkester on tegelikult Eestiga üsna lähedastes suhetes, Nad esinesid siin viimati Tubina festivali, see oli siis 2005 ja väga palju aastaid on tegelikult olnud koostöö veeerrzoga. Esimese orkester on väga vana, orkester, võiks öelda. Nende kuulus Robert ka Jaanus on selle loonud juba aastal 1882, ehk siis orkestrit Meil on juba 125 aastat selja taga, meil kahjuks meie niisuguse kultuuri asigi vabades üksustes hiilata ei saa ja see kestab, on olnud orkestri peadirigent viimased 10 aastat. Nüüd käesolevast aastast vist on selle koha üle võtnud suur kaart, keda ka Eesti publik üsna hästi teab, nii viiuldaja nagu kui ka dirigendina orkestris on ligi 100 püsiliiget, 98 on selleks arvuks antud ja aastaga jooksul külastab orkestri kontsert ja 100 1000 kuulaja ringis, mis on väga aukartust äratav. Värvorkester on väga kuulus oma soome, kuulsate heliloojate salvestuste poolest, siis eeskätt loomulikult Sibeliuse kogu sarja on ungale Segersdam plaadistanud. Samamoodi legendaarne on, kindlasti leidis Secerson isiksus iseenesest minu kogemusel ja hinnangu ma võin öelda küll, et tegemist on tegelikult ju imelapsega ja geeniusega, see on absoluutselt sõna otseses mõttes erakordse sellise töövõimega persoon ja see, seda, seda tööd on ta alustanud täiesti asfasse esimestest eluaastatest peale. Ta on erakordselt mitmekülgne muusik. Ta on õppinud nii viiulit, klaverit, kompositsiooni kui dirigeerimist, siis muuhulgas on ta magistrikraad omandatud Tšuliaardis. Tegelikult on ta õppinud veel kõiki muidki pilli ka vist kõik, mis orkestri pillid, nii et mina võrdleks seda täiesti 18. sajandi sellise võib-olla vot helilooja ja omal ajal kõige kuulsama persooniga seal telemanniga, kes oli just täpselt samasugune, kes valdas kõiki pille. Leitheegelsdam on juhatada tänud maailma suurimatele lavadel tanud väga paljude orkestrite peadirigent ja siis ka Helsinki filharmoonia orkestri 11-st peadirigent, siis aastatel 1995 kuni 2007. Praegu on ta sealses emeriitdirigendi staatuses just tema, võib-olla tõesti kõige suuremad, sellised sümfoonilised projektid, mis kätkevad endast siis maaleriniilseni või Sibeliuse teoseid, on saanud väga kõrge kriitikute hinnangul läbi aastate aastakümnete on see ikka nii olnud palju auhindu oma salvestuste eest. Veel üks tema huvitav külg on erakordselt produktiivne komponeerima helilooming. Räägime Hayden on palju sümfooniat kirjutanud, siis Haydni, see arv kindlalt kahvatub teoste hulga, sest tal on oma 190 sümfooniat, 30 keelpillikvarteti, 11 viiuli ja neli klaverikontsert. Need on kirjutanud ka plokkflööditeoseid. Ta on tõesti täiesti erakordne persoon, On teine dirigent Sis, kes juhatab meie viimast kontserti seitsmeteistkümnendal mail Pärnu kontserdimajas on noor dirigent Sanyaanid, ela ranna, kes on ka muuhulgas Leissegersdami õpilane olnud. Janid, ela randa, nii nagu paljud soome kuulsad dirigendid on alustanud ka ikkagi mingisuguse pilliga. Ela randa, algus on olnud akordion, aga sellele oli hiljem lisandunud nii klaver kui tšello. Teda peetakse praegu ka soome selliseks tõusvaks uueks läheks siis kõrvuti nendele kursustele, kes on tema eelkäijad. Tema õpetajateks on olnud Jorma panula, Atso Almile eri Klaska, muuhulgas samuti meie dirigentide kooli selline põhikasvataja võiks öelda Ilja muusin samuti Esapekka salonen, ta on dirigeerinud juba ka väga paljusid orkestreid. Kõiki Soome sümfooniaorkestreid aga on olnud dirigendipuldis nii Rootsis, Taanis, Hispaanias, USA-s, siis tahaks veel paari sõnaga rääkida meie solistist, kes siis soleerib Johannes Ramsi viiulikontserdis ka üks kindlasti tegemist ühe legendaarse ma kontserdiga fiiuli repertuaaris. See on siis Isabella Fan Keulen eesti publikule tegelikult natuke tuttav, kaasaegse muusikasõber kindlasti mäletab aastast 1099 nüüd festivalil Erkki-Sven Tüüri viiulikontserdi esmaesitusest, kus isa Vello kiul on siis oli solisti rollis, praegu on väga palju läinud aegamööda sellest pärast ja, ja Isabella endale ikkagi väga aukartust äratava, sellise kultuurkihi võiks öelda omale selga oma tööga tänud ja töötanud, tegemist ühe karismaatilise muusikuga, kes mänginud väga paljude orkestrite ka muuhulgas siis Berliini Filharmoonikute kuninglik kontsert, kebau orkester, Baieri round, funk ja nii edasi ja nii edasi. See nimekiri on tõeliselt pikk. 15. mail kell 19 toimub Mustpeade majas järjekordne kontsert sarjast klaveripalavik, mis on ühtlasi ka Tallinna kammerorkestri hooaja lõppkontsert. Dirigent on Eri Klas ja klaverisolist restart šimkus. Meil on stuudios Tallinna filharmoonia produtsent Heili vaostamm. Restart simkus on eestlastele. Temaga on isegi käinud Tallinna kammerorkester pani turneel, mis oli tõesti esimene sümfoonilise muusikaturnee Jaapanis valisime TEMA solistiks oluliste tuntud vene solistide asemel ja just seetõttu, et temast hõõguvad, et energiat kui pulbitseb, peab ütlema, et ta on meil siin, nüüd klaveripalaviku sarjas ta on kõige palavikulisem solist, kes on selles sarjas siiani esinenud ja, ja kahtlemata on neid vähe ka maailmast võtta niivõrd eksalteeritud mängule, paadiga, aga samas sügavalt läbitunnetatud on see tema mäng ja niivõrd füüsiliselt nähtavalt, et Tallinna filharmoonia koduleheküljel on temast ka väga ilmekas video, et kellel võimalus saab kahel. Et millise noormehega on, on tõesti tegemist ja väga iseloomulik, kui on veel tema kohta öelda seda, et kui me sõitsime Jaapanisse, siis üks, 20 tundi meil kestis seal Eestimaa, kõik see aeg magas. Ei imetlenud, ei vaadanud midagi. Kui kohale jõudsime, siis ta ütles, et temal ei ole proovi teha, siis tema on 10 tundi kodus harjutanud, temal ei ole vaja käsi lahti mängida. Ja esimeselt kontserdilt Oki operatsetises on üks maailma huvitavamaid suuremaid tunnustatumaid kontserdisaale. Ta tuli ära Šostakovitši esimesega kontserti mängimast ja väga võiduka žestiga tuli lavalt maha ja purskas mehel ninast veri, tähendab, see endast andmine oli niivõrd meeletu, et vererõhk oli tõusnud juba üle kriitilise piiri. Vot sellise interFrediga on meil võimalus kohtuda ja ütleks veel, et kui tema niisugust füüsilist hästi intensiivset kaasaelamist vaadata, siis tekib küsimus, et paljukest tal siis jääb nagu muusikasse panemiseks. Ja teda tasub tõesti kuulata ka kinnisilmi, sellepärast et see, mida ta helide kaudu edasi annab, see ei ole mitte väiksem ja kahtlemata on tema tunnetus ehe, sügav, aga kindlasti mitu vinti intensiivsem kui teistel pianistidel. Lestad šimkuse soleerimisel tuleb esimest korda Eestis ettekandele Chick korja klaverikontsert number kaks. Mida võiks selle teo sa iseloomustuseks öelda? Chica riiet nimetatakse 60.-test aastatest üheks kõige olulisemaks džässimeheks. Ta on teedrajav artist olnud nii klahvpillimuusikas, klaveri, elektri pea la süntesaatori muusikas ja ka helilooja arranžeerija Jana. 12 korda on ta olnud Grammy auhinna võitja ja veel olulisi aunimetusi olulisi auhindu saanud, nii et see juba näitab, et ta on tõesti 20-le sajandi džässi suurkuju. Klaverikontsert on pühendatud Mozarti 250. sünniaastapäevale ja see oli siis ette kantud Viinis džässifestivalil, kus ta oma bändiga ja orkestriga Baieri kammer filharmoonia aga seda ette kandis. See oli tõesti väga suur sündmus nii klaverimuusikamaailmas kui ka džässmuusikamaailmas ja just see nende kahe tõsise muusika ja džässmuusikaühendus on siin eriti intensiivselt publiku ette toodud. Kammerorkester mängib veel Morris Revelli süüti koperani haudja Klootidessiiv palu särab, taans nii et kellel on soovi kuulata rohkem kammerorkestri kõla ja niisugust teen prantsuse muusikat, on ka võimalus seda boonust kontserdist nautida. Kahtlemata on see lõppkontserdi vääriline kava ja peaks pakkuma vähemalt kahel tasandil täiesti tippelamust. Me räägime nüüd lähemalt selle aasta kevadsuvistest Corelli Music kontserdiplaanidest, te olete ette valmistunud päris mitu sarja, mõned neist on, võib-olla juba klassikaraadiokuulajale natukene tahavad. Mis puudutab siis Eesti mõisate sarja, mis on nagu ikka augustikuus, aga on ka mõned päris uued muusikalised seeriad, alleremme äkki natuke lähemalt räägid, mis siis Corelli Music sel kevadsuvel kuulata pakub? Pakume nelja sarja, millest tehti Eesti mõisad, on juba nii kaua käinud, et me tähistame selle kümnendat toimumisaastapäeva ja ühtlasi Eesti vabariigi üheksakümnendat aastapäeva. Nii et seekordse mõisate valik on otseselt seotud persoonidega, kes kunagi mängisid tähtsat osa selle riigi sünniloos. Eesti mõisate sari toimub augustis, käib läbi kuuest kohast mõisad ja üks losse ja seekord eriline selle poolest, et meie teada ei ole varem niisugust kooslust veel kokku pandud, nagu meie seekord välja pakume. Barokkmuusikale liidame juurde nüüdistantsu, mille loob ja esitab koha peal tantsu, tead, therfain Faiv ja nad teevad seda, kandes Ivo Nikkolo meeskonnas sündinud kostüüme, et lisame siis Parockile nüüdistantsule kostüümikunsti ja loomulikult Jüri Kuuskemaa on igal pool kohal selleks, et valgustada publikut mõisa ajaloost, et kogu see sündmus oleks võimalikult sisukas ja mõtestatud ja annaks nagu hästi-hästi laia haardega kunstielamuse. Aga kui nüüd natukene lähemalt pihta hakata, kas siis kaks täiesti uut sarja lähevad käima, esimene nendest järgmisel pühapäeval, 18. see läheb käima Pärnu hotellis Victoria ja kannab nime Café Grand muusikasalong ja selleks puhuks saabub Eestisse suurepärane saksa Viola da gamba mängija Holger Faust, Peters, kes esineb koos Eesti klavessiinimängija Iren lillega. Selles sarjas pakkunutestki muusikat, barokist rokini, järgmine esineja juunikuus Café Grand muusikasalongis on barokkansambel Corelli Konsart ja juulis tuleb sinna tšellokvartett Siidsem kelle kõik viimased kavad, mis on Corelli Music uga koostöös toimunud, on juba tükk aega ette välja müüdud. 20. juunil avame juba järgmise uue muusikasalongi, seekord Maardu mõisas, mis on üks suurepärane baroki pärl. Kui seni on Maardu mõis olnud niisugune koht eelkõige, kus on korraldatud väga eksklusiivsed Jürid, tõsi ja kuhu inimene tänavalt nii-öelda ei ole ligi pääsenud siis nüüd Maardu mõisa muusikasalongi kontserdile tulles on igal piletiostul võimalik tulla ja imetleda seda hoonet ka seestpoolt. Esimene kontsert, et 20. juunil, kus esineb barokkansambel Corelli Consorti, laulab kontratenor. Risto Joost on pühendatud ühele aastatetagusele väga olulisele meeldejäävale sündmusele. Kui me kõik vahetasime oma vähesed rublad veel vähesemaks konide vastu ja seda 20. mail tahaksime pidulikult meelde tuletada. See salong jätkab juulis, siis tuleb sinna tšellokvartett Siidsem ja tembris. Salong jätkab uuel hooajal ja siis pakume jaapani klavessiinimuusika kõrgemad taset. Aga neljas sari on kahtlemata juba hästi tuttav seal mõisaromantika, mis toimub aasta läbi ja käib ilusa muusikaga mööda Eesti väga kauneid ehitisi. Mõned võib-olla ei ole veel pruuniks saanud, nagu nad ideaalis võiksid olla, aga me loodame, et me muusikaviimisega neisse kohtadesse. Võib-olla saame ka kuidagi veel inspireerida inimesi, et nad oma väärtuste eest hoolt kannaksid ja mõisaromantika sarjas. Järgmisel kontserdil 19. mail pakume täpselt sedasama kava, millega me avame ka Seegranud muusikasalongi, ehk siis Ireen lille ja Holger Faust Petersi kava imega Saksaradadel. Ja ma usun, et mõisaromantika sarjas ja Anija mõisas 19. on sellel kaval niisugune lisaväärtus, et kui kuulajal soovi on, siis ta võib leida oma kujutlusvõimest sellise kohakese, kus ta saab ühendada need kauniduse, mida see saksa barokkmuusika pakub ja näha nende seoseid nende kaunistustega, mis täpselt samas rajast on tekkinud sinna mõisahoone fassaadile. Nende kaunistuste hulgas on ka niisuguseid, mida meie kunstiajaloolased peavad täiesti ainulaadsetes vaatamisväärsusteks, nii et sinna igal juhul tasub tulla muusika pärast, kui ka selle mõisa keskkonna pärast. 13. mail toimub Põlva kultuurikeskuses sarja noored ja klassika teine kontsert, kes esinevad ja mida kontserdil kuulda saab, sellest räägib sarja peakorraldaja Külli Lokko. Kontsertsarja noored ja klassikaidee on siis juba eelmisest aastast selline, et noored muusikud, noored solistid, saaksid musitseerida, laulda, mängida koos professionaalsete muusikutega ja sedakorda siis ka taas jälle Vanemuise teatri sümfooniaorkestriga, mida juhatab dirigent Tarmo Leinatamm, kes on ka kogu selle sarja kunstiliseks juhiks ja nagu ma siin eelpool ütlesin, siis noored solistid, kes on meil siis sedakorda eelkõige Põlvamaa ja Võrumaalt pärit, et noored, kes on ka tänaseks päevaks jõudnud juba palju Tallinna muusikakeskkooli ja kes ka õpivad siis praegu Võru ja Põlva muusikakoolis, kes need tublid noored solistid on, nimetaksin kindlasti siis Tallinna muusikakeskkooli õpilastest Johanna ja Johan Randvere, kes on Võru muusikakoolis õppinud eelnevalt Kristin Müürsepp, võru laps, Ranno Tamm, Kaido Koppel, plii Helena Tuuling, need on kõik juba, kes on lõpetanud siis Põlva muusikakooli või käivad seal ka praegu, aga ma tahaksin mainida ka seda, et, et meil seekordsel kontserdil astub ka külalisena üles Marko Matvere, kes laulab laule muusikalist Georg ja meie kui korraldajate arvates klassifitseerub see täiesti klassika ridadesse, kui me räägime Georg Otsa muusikast ja tema kunagi lauldud lauludest. Millist klassikat noored, et 13. mail esitavad nooloeksin Vivaldi, Tšaikovski, Berenduslisti, klaverikontsert number üks, terve klaverikontsert kantakse ette Carl Maria von Weber öösel glük, Wolfgang Amadeus Mozart, Verdi tuntud heliloojad, tuntud teostega astuvad üles ka koorid, kuna see kontsertsari on ees stuudio produtseeritud kontsertsari ja siis me peame seda täiesti loomulikuks, et üles astuvad stuudio mõlemad koorid, kontserdi alustaapivaldi klooriaga ees, stuudio tütarlastekoor, kontserdi lõpetab siis stuudio kammerkoor, kes siis kannab, et siin Wolfgang Amadeus Mozarti laudaatedoominum, Abereerum, korpus ja kontsert lõpeb Verdi ooperist Nabucco orjade kooriga tütarlastekooris siis vanuses 12 kuni 17, noored Põlvast ja eestuudio kammerkooris tänaseks päevaks küll tõepoolest juba üle vabariigi erinevates kõrgkoolides õppivad noored. Noored musitseerivad koos Vanemuise sümfooniaorkestriga aitäh Külli Lokko sarja noored klassikakontsert 13. mail Põlva kultuurikeskuses algusega kell 19. Eesti filharmoonia kammerkooriuudistest palusin rääkima toimetaja Anneli ivaste. Täna saame kuulata koori Tallinna Niguliste kirikus. Räägiksime aga kõigepealt sellest, mis selja taga ja mis siis. Kuuldavasti esines koor väga edukalt Moskvas lihavõttefestivalil. See oli väga huvitav ja põnev ja oodatud reis kammerkoorile, kuna teatavasti kammerkoor on ju viimasel ajal väga tihti reisinud, igal pool lääne pool, aga Moskvasse ei ole nüüd satutud viimased kaheksa aastat ja seetõttu jah, oli väga suur rõõm, et mind sinna kutsuti. See on üks suurimaid muusikafestivale Moskvas ja seda organiseerib Valleri ker Kiiev kõrgetasemeline ja tippmuusikuid nii Venemaalt kui mujalt. Seal tuli ettekandele Pärdi teos Canon paka Jaanen ja tegelikult, nagu me hiljem ka meediast lugesime, et Pärti kõla seal Moskvas just tihti ja seetõttu oli see väga oodatud ja kirik oli puupüsti tõesti rahvast täis ja need ovatsioonid, mis pärast siis kontserdile järgnesid, olid tõesti väga suured ja vastu võtta ääretult hea, kes dirigeeris koori koori dirigeeris Paul Hillier ja lisaks veel kammerkoor, esines festivali galakontserdil, kus lisaks meie koorile olid ka mitmed koorid Venemaal Gruusiast, Ukrainast, Bulgaariast, Serbiast ja kogu seda festivali ja kammerkoori esinemisi kajastati vene pressis väga palju raadios, teles, artiklites ja muidugi kiideti meie kammerkoori ja just mida siis märgiti, et mis nagu eriti meeldis, oli see, et meie koorimuusika interpretatsioonis oli kuulda sellist saksa täpsuste filigraanse ost. Aga mis meeldis, et just kogu muusikali täidetud, siis sellise vene hinge ja suurte emotsioonidega Ka tänases kavas pool hilieri juhatusel saame kuulata Arvo Pärdi muusikat kõrvuti vana muusikaga. Selle kavaga on ka ees kontsertturnee. Pärast tänast kontserti sõidab koor ringreisile Euroopasse, kõigepealt esinetakse Itaalias, seal küll tuleb ettekandele lisaks pärgile veel Kreek, Tormis ja teised eesti heliloojad, aga täpselt sama kava siis Arvo Pärti. Arsantiikva on kavas veel belgia Scentis ning hiljem minnakse ka Saksamaal Hanno operisse, kus toimuvad Eesti kultuuripäevad ja selle raames. Samuti antakse Eesti heliloojate teostest üks kontsert. Tänasele kontserdile olete ta kutsunud koolilapsi, kel on osav sulejooks muusikast kirjutamisel. Veebruaris, kui kammerkoor käis esinemas eesti koolides, kuulutasime välja sellise esseekonkursi pealkirjaga minu elamus eesti muusikast. Ja meie mõte oli just selle juures see, et, et teada saada, et palju üldse noored tänapäeval kuulavad Eesti muusikat ja kui kuulavad, siis mida ja mida nad sellest arvavad või millele tähelepanu pööravad ja saime mõned esseed, mis olid väga sisutihedad ja huvitavad. Seetõttu nüüd tahamegi parimatele kirjutajatele. On ta sellised väikesed preemiad. Ja kõige parem Neist tulebki avaldamisele ajakirjas muusika juulinumbris. Igatahes väga tore ja tänuväärt ettevõtmine Eesti filharmoonia kammerkoori poolt ja loodame saada ka edaspidi muusikast kirjutajaid rohkem. Tänase kontserdiülekanne Nigulistest algab aga õhtul kell seitse. Viini pidunädalad viiner, sest vohh on alanud. Viini muusikasõprade ühing alustas oma suurkontsertide sarja juba läinud pühapäeval music tarandi suures saalis Semjon Putškov Viini Filharmoonikute ees. Lätlanna Elina garanzza, Mahleri kolmanda sümfoonia, solistiks Eiliaga music therainis mitmekihiline avapäev külgla saalis ja Brahmsi saalis. Viimases Viini laulupoisid suures saalis õhtul Viini Mozarti orkester, nii ka täna, aga teise kavaga laviini Johann Straussi orkester ja õhtul Hiina filharmoonia orkester. 14. 15. 16. mail on tähtkülaliseks Viinis sümfoonikute ees nooruk Philippe Jourdan. Järgmisel laupäeval Viini Filharmoonikute Daniel parenbolmi juhatusel. Kalorin maja, seal on tulemas. Festivali kava sisaldab endas 42 produktsiooni nelja esiettekandega. Esinejaid tuleb kokku 22-lt maalt. Muusikateatri poolelt tuleb kõigepealt välja orkestriga music fabriik stock, hauseni, suurtsükli lihtneljapäeva teine etendused algavad 14. mail, see on esiettekanne Austrias. Viini riigiooperis on praegu paagneritsiifriidi uuslavastuse ja Korn Koldi surnud linna etendused viimase peaosalisega, Angela kuulge aga Siitridis laulab Fafnerid Ain Anger, nii ka homme juba viiendat õhtut Frans särnasti dirigeerimisel. Viis põdeni May festivalil on teine nädal pea lavale Hesseni riigiteatrisse protslavi ooper Simonovski ooperikuningas Roger Zemanovskit mängitakse ka kammerkavades. Väga kuulsate solistidega tuleb Catania oma truppi. Putšiini Tosca. Alaetendus Daniela Essiga nimiosas. Rahvusvaheline uue muusikateatri festival Müncheni biennaal meenutab oma algust maikuul 10 aastat tagasi. Välja on toodud nüüdseks kokku juba seitse Need viis kaasaegset teost hulga tellitud esiettekannetega. Nüüd on festivalijuhiks kuulus Peeter rusits. Ka tuli sel aastal esimesena esiettekandele Ennop peatükk Arbaid naerungoboonung lavamuusika 14-le mehele ansambliga music fabriik Gazas vokaalsoliste Stuttgart. Biennaali uus teosed lähevad pärast ka teistele lavadele. Henno Pope oma näiteks Berliini riigiooperisse, suvel sügisel veel Madriidi ja Viini. Täna oli viimane uudis, oli Jens joonelaiti lugu Piero endenernaht, mis esitati ansambel moderni baasil. Peale läheb sügisel Frankfurti Peterburis. Ka tõi teatrifestivalile ka mitu kaalukat kontserti. Müncheni Filharmoonikute mängisid 40 aastase Jens joonelaiti uue orkestriteose feld Peter Michael Haaveli teise sümfoonia ettekande, samuti stock hausenit. Ergulessaali tuli erikontserdiga Baieri raadio sümfooniaorkester ja nende kava Ferrari see suurteos leses bass, akustika, dirigendiks Stefan asbury. Ja tänagi korreks Vetzingeni festivalile, mis suurim raadiofestival Saksamaal. Eile õhtul mängis Svetzingeni lossi Mozarti saalis Teedalus kvartett USA-s. Väga uhke kava Hayden, Brans, Stravinski, aga ka ameeriklase Prius Adolfi neljas kvartett. Neli aastat tagasi tegid nad oma debüüdi New Yorgi kaarnegi hoolis. Samas anfestivalil. Too nõndanimetatud kultuuripaketi, kus muusika tegemine käib vabamas vormis, nii ka tänane oli, püüame seani oma mida tehakse imekaunis suures lossipargis, siis lossi restoranis, Mozarti saalis ja lõpuks rokokooteatris. Esinevas kvartetis on tuntud pianist, stiievenosborn, viiuldaja Alina Ibragimov, aia tšellist, tähelban Gerhardt. Messeani aegade lõpukvarteti kõrval ka Rawell. Edasi järjest noori tähti. Homme lossi jahisaalis 10 aastat tagasi Etlingeni konkursi võitnud Borissi kilppurgi soolokontsertõhtul rokokoo teatris Saksamaalt kõrgelt hinnatud lätlanna Laumas kriide klaverikava, kus vahelugemised Heljaskand tilt esmaspäeval samas koos üles astumas Christian teetslav jalars, foogt muid eesti dirigentidest, Kristjan Järvi juhatab kolme orkestrit Austraalias, teisel, kolmandal mail oli ta adreidi sümfooniaorkestri ees. Eile täna dirigeerib Lääne-Austraalia orkestrit, pärast siis tulemusel Sydney sümfooniaorkester kavades rohkesti ladina-ameerika muusikat, Hiinas. Teraapiad Solla regueltas. Mihkel Kütson dirigeerib homme Haydni loomist Viispaadeni riigiteatri orkestri ja koori ees. Soomes Oulus tegutsev Mihkel Koldits juhatab neljapäeval olu Maret Oja saalis Oulu linnaorkestrit ja oma mees koorib ohjan laulu. Ta on selle koori dirigent aastast kakstuhatkolm. Kavas leevi Madet oja ja Sibeliuse loomingut ning seadeid biitlite lauludest. Koori orkestriteostes on solistiks Tommy Haagala. Mikk Murdvee dirigeerib kolmapäeval Helsingi Ülikooli aulas oma üliõpilaskonna soita laiaid ilusas kavas Sibeliuse saaga lehe Straussi oboekontsert ja õhtu peateosena Eduard Tubina kolmas sümfoonia. Nädala pärast viib ta selle kavaga Lõndy ja Kopenhaagenisse. Tarmo maskil on taas kolm etendust Shan Kingsley Vallembergi ooperiga Raul preemenis esimene eile õhtul. Wilson jälle šoti kammerorkestri ees, eile Edinburghi Queen soulis. Täna Glasgow's ja homme Berliinis. Kavas Nelson Olion kõlavad Beethoveni kolmas sümfoonia ja Haydni nelsoni missa. Paavo Järvi eile üleeile Frankfurti Raadio orkestri ees Mahleri Britteni, mis jutustavad mulle metsalilled voolsaki tšellokontsert, Kotsi, Kapussoniga ning Brahmsi kolmas, mille ta viib peatselt ka orkestri jaapani reisile. Karzuesen täiendav AV Group annab täna klaveriõhtu arestis kavast Prokofjevi Frank Martan. Georg haldja. Kamaalova laulab reedel taas telemanni ooperis Emma ja Eiginhard yldegardi osas kiis sendi teatris Saksamaal. Tuleval reedel algavad eesti kultuuripäevad Hannoveris. Seal esineb loenguga eesti nüüdismuusikast Gerhard Lock klassikaraadiost. Filharmoonia kammerkoor jõuab sinna seitsmeteistkümnendal mail. Hannoveri Pauluse kirikus esitatakse Itaalias lauldud kava. Lõpetuseks ooperipoolelt. Rõõmustav on olnud selle kevade uus ooperite saak. Just täna Dresdenis Manfred Royani ooperi lagrandema chia esietendus, mis kirjutatud. Eduardo tehti lippu aineil. Dirigent Jonathan Clinton. Londoni kuninglikus ooperis esietendus Harrison vöötvisli minut auras ooper 13-st stseenis ajatute müütide ainel Brandenburgis Rainer Rubertiooperclayst andiks fon klastist. Festivalil ars muusika tuli Brüsselist kuninglikus laman meie teatrist välja Pier partalomee kammerooper, taas antiiksusheel antiigone valgus Sophocklase aineil. Samas majonees mängukavas ka Hans Werner sense kontsert toob pärsseedra ja vääriks veel lisada Valterbraamfelsi uue ooperi Shan tark esmalavastust Berliini Saksa ooperis. Homsel emadepäeval toimuvad Eestis mitmed pidulikud kontsert-aktused. Klassikaraadios ja vikerraadios, algab kell 12 otseülekanne Estonia kontserdisaalist Eesti meestelaulu seltsi korraldataval traditsiooniliselt emadepäeva kontserdilt. Kõne peab vabariigi president, kuulutatakse välja aasta ema. Esinevad mitmed Eesti tuntud koorid Hirvo Surva ja teiste dirigentide juhatusel. Tartu Ülikooli aulas korraldab emadepäeva kontserdi Tiigi seltsimaja. See algab kell 16 ja seal esinevad mitmed Tartu koorid. Mõlemal kontserdil kuuleb palju Eesti muusikat. Klassikaraadio soovib teile kaunist emadepäeva. Kümnenda mai heligaja saatele tegid kaastööd Hedvig Lätt, Märt-Matis, Lill, Kristina. Kõrver Kersti Inno Mirje Mändla, Priit Kuusk helioperaator oli Helle Paas. Toimetas Karin kopra.