Seitsmeteistkümnes august 1944 esimese löögiarmee 52. kaardiväe laskurdiviisi 159. kaardiväe laskurpolguülema ettekandest väejuhatusele. Teel Sõmerpalu raudteejaamast Võru suunas kohtas polk vaenlase ägedat vastupanu 15 tanki toetusel ja kaheksa õhurünnakuga 25 kuni 32 lennukeid grupis Sõruti polk peatuma Juusa Lauri Talumetsa juures kagu pool märgitia Härmat. Tund pärast ettekande ärasaatmist oli major Parissovi polk Juusa Lauril ümber piiratud. Naaberdiviis üritas Parisse üle appi minna, kuid ei suutnud rõngast läbi murda. Sisse piiratud polk asus ringkaitsele. Need ametlikud read sõjaajaloo raamatust panid mind toda Juusa Laurit ja tema metsa otsima. Kui pehme on kraaviperv, sest märjast suvest kui kaval on kurviline külavahe tee mida haruharva mõni auto tuulutab. Kui vaikne on järvekallas ja kui palju maasikaid. Nii hilised marjad. See kõik on nendest ebatavalistest ilmadest, Hansenit, suvi või sügis. Ümber metsalagendikku kasvavad kuused. Puude vahelt vaatab vana puutorn. Suu marjadest, magus jalad pikast teest tulised. Istun mahajäetud talu õuele. Vanast saunast saab tulega sooja teha. Aidas on, kuis magada. Läbi une näen punetavad maasikavälu. Ta oli väga ilus maja, ärklitoad kõik pääl ja väljastikatooritud ja tõesti ilus hoone oli. Nii selle küla kohta siin, muidu on viletsad majad. Kas sinna on nüüd uus maja asemele ehitatud või seal teen, ei tule, käisite sealsamas? Ei ole seal praegu ühtki vaja, seesama, kus me ja tulime, sama koht, see ongi see aja oli, see, ongi see koht, see ongi see ilus maja, oli seal. Seal oli neli, viis tuba ja vaat sõja jälle nii kaua püsib silma, nii ongi jäänud see maja mälestusi mälestusmärk sõjas ja, ja saunas siis elas tema abikaasa Ville edasi kasvatas tütre nii suureks, et keskkooli lõpetas nüüd tütar, siis muidugi sai Elvasse mehele ja siis ah siis mina seal olin ööd, praegu valiti seal aidas ja järele sauna pil koju. Mina tulin teie käest küsima, et kuidas on vaja välja, nägime nüüd ma tean küll jah, ja see oligi sisse kihelus, midagi ei jää, siin olid reheotsal kohe kõik sõdurid ja, ja siin selle meil on siin suur kask oli rehe taga, sinna aga nüüd tee aeti sellega, tõugati kask ümber. Ja ja siis just edasi siit üle suure tee olid niikaua kui sinna võib näidata niiviisi kõik metsani Juusa lauri metsani olid kõik nii palju, ma läksin sinna naabertallu minema, aga tõesti kukkusin nagu hirmu. Nägin, et sõdurid olid see kõik ja suurtükid üles aetud. Mõtlesin nüüd teatatakse, aga ei, keegi ei puutunud mind. Ma läksin just selle naabertallu sinna noh, rääkimata, mis nemad teevad vaatama. Nemad olid seal, jah, ja muidu seal edasi, jah, kõik see mäekülg sinna Juusalerni metsani oli siis sellest koluteest peale. Teistel on küllalt, piksime külg. Nii et sadam ei vaadata veel. Oodake nüüd, kuhu poole see Juusa Lauri metsid, Jäämets on siit üle tee, mis sealsamas lähedal ja ja nemad kaks päeva pidasid seal vastu, neid taheti sealt välja kõrvetada, seda, aga nad ei andnud mitte alla, et siin oli siis tuld küll, kui luuresalk tuli üks, 18 20 meest, Need siis ma olin kohe siin oma noh, aia juures. Ja siis luuresalk läks Juusa Laurile sinna nüüd ja hakkasid lõunat tegema korstnast, suits tuli. Nii, seal üks naisterahvas kõndis edasi, asi tuli näha, kõik siin ei olnud võsa siis vahel. Ja sealt siis tähttorni juurest muidugi keegi siis pani selle leek kuuli sinna Juusalauri katusele, kui nägid, et need vene sõdurid seal liikusid. Ja siis läks maja põlema, see, kus nad peatusid ja jah, need ja küllap see oli siis üks fašistlik väeosa kuskil siin võib-olla varjus, need olidki seal tähttorni juures, siit ei ole kaugel seesama tähttorn siin mäe ujulas sakslased ja seal olid sakslased ja küllap sealt siis mõni valvasime, valvasid binokliga, nägi ära ja sealt oli muidugi näha ilma binokli ta siia alla kohe ja, ja siis, kui see maja põlev läks, me olime selle teise talu keldris, nemad, see Juusa, Lauri peremees ja ja, ja kolme, kolm perekonda. Aga siis, kui see kõva leek, kuul muidugi sinna katusele lasti, kõva kärakas käis, siis peremees tuli keldrist välja, me olime seal keldris ja ütles, et no nüüd minu maja läks, sellepärast temal jäi veel, temal oli 55 aasta sünnipäev sel pühapäevasel päeval sel päeval, kui see lahja, kui see maja põlema läks, jaajaa taevatabeli tappis ühe lamba ja pani selle veel patta keema, see jäi sinna keema. Aga siis hakkasid muidugi Need pommid siia kukkuma ja siis tema põgenes siia ja olime keldris ja siis läksime ta kohe läks nii pabinasse, et no lähme-lähme-lähme ära, aga kus sa lähed, kus ta on, siis? Võiksime Lõuna-Eestis olid lahingud, igal pooljuht muidugi. Jah, ja siis mina ütlesin küll, et ei, mina lähe oma väikse lastega kuskile, kaks last oli tol korral. Jah, ja kui me seal keldris olime, minul see kolme aastane, tuli ometigi siia, Koduvana inimene oli kodus. Ja nii jäigi see siia tagasi tulime paari päeva pärast, siis olid sõdurid seal Reheotsa all pikutasid ja kõik vene sõduritel ja, ja laenud võitluse või kuidas jääda, siis ma hakkan nüüd. Ja, ja siis üks sõdur tuli sinna ja ütles, et tulge oma kodu, et laps on alles ja kolmeaastane jugotuur siia kogemata. Nemad toitsid teda ilusti, jäldastacilian, suhkrut? Jah, kõik valmistusi ja, aga kas teil on mõni pilt nüüd umbes tollest ajast alles? Vaatame, järsku on midagi. Nüüd ma teen teile nii palju, telli ajan kogu majapidamise siin hommikul varasassidel üleval midagi korda, seal. See on siis tolleaegne pilt. Vot vot siin on puukingad jalas, kohe ütlesin. No näidake, kus siin siis see väike tüdruk on, need on puukindlad, olid, kes need kingad valmis tegi, siis neid osteti? Poodist, muud polnudki saada ja need olid tubadega. Ega luba ei saanudki veel. Ah soo, mitte nii, et lähed ja ostad, ei pidi olema vallavalitsuse luba, et seal on õiguskingad osta ja siis said. Aga nüüd on jälle puukingad, suur mood ja olete nüüd ka näinud, et jälle kannavad, ei ole näinud. Nagu Tallinna lähete, siis kohe ja Tartus ka vist, näete, tudengitel puha puukingad. Tuletab teile siis sõda meelde, kus tüdruk praegu on, teil ongi Tartus praegu? Aga see on seesama tüdruk, esin kolhoosist tublist jäätegi ja seesama oli. Kaardiväe major Aleksei porissovi mälestustest. Laskurpolk organiseeris Juusa Lauri metsas ja kolmes väikeses talus ringkaitse. Kaks päeva pidasime edukalt vastu. Teise päeva õhtuks oli laskemoon lõppemas. See oli 18. august, esmaspäevane päev. Õhtul kell 21 45 murdsime piiramisrõngast läbi. Öö jooksul väljus kogu isikkoosseis ja lahingutehnika piiratud metsast. Polk ühines diviisi peajõududega, mis asusid kirde pool kulut ning selle ümbruses. Paar päeva hiljem jõudis meie diviis härma kaudu uuesti Väike-Emajõe kaldale ja minu polk tulid teist korda. Ilusa Laurile, kus mõni päev tagasi olime sisse piiratult võidelnud. Piiramisrõngast väljumisel olime sunnitud oma raskesti haavatud võitlejad maha jätma. Valley Hospital paiknes metsas. Nüüd uuesti tagasi tulles avastasime, et meie haavatud olid metsikult tapetud loomakettidega puude otsa üles poodud. Mälestustest, ma lugesin seda, et kui siis siit nad välja pääsesid, siit metsast ja ära läksid siis tulid nad nagu pärast veel kord tagasi kui sakslased olid juba välja löödud ja et just oleksid tulidki ja needsamad mehed nendel oli mõni haavatu maha jäänud, neil siin on suur, ma võin seda ka näidata, neil oli siin suur haigla vaid niisugune, noh Hospital jah, oli, aga nad ei saanud ju välja viia, nad olid piiratud oma haavatud ja kõik oli siin kohe teie sama ja siin metsas siin võsas kohe vaat seal küll oli surnusid. Aga meie koharcini oli. Aga kes need surnud maha mattis, meie mõtlesime, tagaks ühte hauda, panime, kaevasime haava ja üks oli jalgupidi ojas ja tulime heinamaa peal. Ja sellel, kes ojas oli, sellel olid Padincad jalas. Teisel olid särgid, on, keegi oli enne need säärikud jalast muidugi ära kiskunud, nii et neid enam ei olnud, ainult mähised olid ümbersäärde ja surnud oli seal. Aga me muidugi noh, mis taskute siis niisugust midagi vaatanud ei tulnud selle peale, et dokumente välja võtta ei tulnud ja me selle naabrimehega kahekesi. Ja tema perenaine Kaja kolmekesi läksime, kuuseoksad, panime vile alla auku ja ja ma ütlesin ilusti ära siis, ja kuskohas see on siis see koht, kuhu te matsid, see on siit üks, kolm kilomeetrit ja siit, kui nüüd aknast vaadata, siis sinna pumbale poole, mis seal, ega te pole kuulnud, et mõni omastest oleks käinud siin oma poja või venna või mehe hauda otsimas? Ei ole. Nojah, kui teadete jäänud, eks ja midagi ei olnud, keegi ei teagi, eks on keegi, kes on jäänud sõjas teadmata kadunuks, jah, kindlasti. Üks oli just kaevanud keegi mees, meie külainimene ütles, et läks sealt mööda sinna kolu peale või ja ütlesime, mees kaevas seal kaevikud niiviisi, aga vista ise sinna surma sai kohe jääd sinna maetud on kohe siit üks kilomeeter-poolteist vaevalt. Ja, ja niiviisi, et no midagi taskit katsuda ei ole, ei tulnud nagu selle pealegi ja mõtlesid, et matavad ainult tehase täramatad, eks. Et saaks nagu inimene rahu. Ja sellepärast ongi nii palju teadmata kadunuks jäänud. 30 aastat tagasi, aga teil on kõik nii täpselt meeles, mul on kõik meeles, nii täpselt fon siit kaks talu vahet ja siis oli siin-seal küll kolmas talu on Luiga, seal olid sakslased nii, tol ajal raha nagu vastamisi jää, nii olidki ja siis ülejõe läksid lõpuks sinna raudtee peale, siis sakslased kolisid üle, need viimane oli, kui juba meie talus olid venelased, olid sakslased elluiga talul, tsink, urmas, talu. Siin siin pole Emajõgi kohe seal ja see rinne seisis tükk aega siinsest tükk aega rin mesi ja kohe nende puude alla, siia tuli viis autud ja, ja, ja siis tulid sõdurid ka enne Valga võtmist, oli see siin metsas oli kõik tagavaravägi siis ja, ja siis need automehed olid väga head meie vastu. Andsid kõik mulle, noh, õli, meil ei olnud jo Petroolite midagi, see oli küll nii naftat mustem, aga ikka sai midagi põletada, muidu me pidime rasva põletama. Lambi sees jah, kas elektrit siis polnud nühida siin olnud mitu päeva aitasid mul põldu niita ja? Üks oli kaheksateistaastane, tema oskanud vikati, ütles, et kõik masinad või ka Venemaal ja noorsõdur oli äss, lõng lükati poolest saadik maasise pauh. Õpetasite, kuidas niita. Vikatiga, niitsin siin nisu, nisu, nisu oli väga vanaks läinud ka, eks ta oli ju niisugune villane siise, kui vanas läheb lillajale läinud vanisugune pehmekene ei lähe hästi maha, enam. Tatrapõld oli, seal käisid, mis, mis põld see on. Nagu ma ütlesin, tatratangud Einima teadnud, nemad siis ütlesid, et no väheke gruppa, mõtlesin kuidagi. Vaat seda küll siis. Teadsid, et äkki nendel linna poisid või maamehed jutust ei saanud aru ja ma ei osanud vene keelt. Kuidas te rääkisite siis kätega? Sama näitasin enne ka padjomrapoodad. Ma ei oskanud ütelda, võtsin rikate noa, siis venelased ta kaasud kaasata, mina ei tea, kas see oli õige, vaat siis läksite põllul siis ära, niitsite, sinna siin mäe pääl sai siis hulk tööd kohe, paar tundi või mis me seal tegime või rohkem. Üks oli siis siin, kes saapaid parandas, tuha andis mulle säärikud present maha või presentriidest ära, nahktallad küll olid kerged ja, ja nendega veel käsitage kõige aeg veel mitu enam alles pole vaipa, lakas on küll vaadata, aga see, kes saapaid tegi, see oli 65 aastane, ütles olevat vanem mees, oli kuus last, oli temal ja. Ta oli vabatahtlikult tulnud, nii et sõduritel oli kingsepp kaasa kaasas olla jalaväelane kingseppa vaja, mõtle, sa pidid käima 1000 versta ja seal oli väga tore mees. Ta lastega võttis lapsed järele ja võttis veepudeliga, ütleme õllepudeliga. Ja siis tema oli vedur ees, lapsed olid kõik nii ümber kinni, ümber puu sees. Esskas ise vett, tulaarset hulkasid, nii et küll tema oli tore mees, nii andis kõik siia minu lastele, ütles etama lingile ja neid ameerika konservi oli, andis kõik karbiga niisugust karbid olid, üks oli mütsitegija, see vahtis oma naise pilti, ühte lugu ei tea, temal oli väga südames või kogu aeg ja siis oli, kui mägimetsas oli, siis üks tuli siia, ma tahtsin õmmelda, põlle valmis, basin, tahtsin vähe teha. Masin oli jälle rikese, ei võtnud nii kinni, tühi. Ja siis ütles, et A Meil on seal meister meister, et kes oskab ja tõigi, oli nii noorevõitu mees, venelane ja parandas siis ilusti masina ära jäänud. Alles praevaimule on praegu kapjardistatu üldse. Fotot niit läheb sassi vist praegu peal või ehk? Et me nüüd selle proovimisega nii kallist masinat ära ei riku. Ja, ja nii sõja ajal parandatud ja ja siiamaani käib jah, siiamaani käib nagu ilus laps teil siin all, mis sellest on tehtud ka selliseks leib. Väga heasti, väga heasti, mis ta brikes oli siis, vool ei võtnud tyhi kinni, ah alt nii. Ja see ei hakanud õmblema. Siiamaani ja kisutan korras, oli, näeb niisugune meesterahvas, kes parandas ilusti ära. Jah, ja mul oli päris hea meel kohe. No näed siis, teil on nii tihedad sidemed, olid? Vägevustas igatsust sain pärast korda. Ja ma arvan, et eks nendel meestel olnud ka hea teha mõnda rahuajatööd jäätmeteks sõda ja lähenes lõpule ja igaüks igatses koju. Ma tegin siis söögi muidugi kuivad kartuleid, liha, praadisin sousti. Siis kõik sõid ja ütlesid, et see on sisestas Danske jagusid. Maitses kõigil ja ütlesid, oli soolaliha või jää soolaliha oli seal ju ilma põlebraadituudile jahusoust juurde, meil on ju väga ilusad, head kollased, muredad kartulid meile õhtu sõime. Kas teil on siin aias veel mõni õunapuu, mis jääb 30 aastat vana? Diis jäi, aga just sellepärast selle talu ostsime suur õunad, mina olen kangest õunamaias ja muidu ostsin seal väika, meil õunapuid ei olnud, mõisamaast oli eraldatud viis, vakamaad kaks hektari. Ja siis selle ema üksi oli, isa suri ära, kui ma olin kolmeaastane juba ja ema siis ehitas selle maja ikka kuidagi üles riigilaenuga. Ja siis ma ütlesin, et kui käisin vaatamas, et siin on õunapuid, ma olin kohe osta ära, aga just sellel samal talvel külmasse ära külmasid, need 40 aastal oli see ju kõvasti ja ja jäär siis külmast ära ja paradiisiõunapuu on üksi jäänud, sellest ja puu mäletab kõike, mis siin juht ja, ja see kannab paradiisiõunu kah. Perenaine polegi tuttavaks saanud, matka räägime ja räägime ja nimema pole küsinud. Gängse fon, väiksed Elsa, maa moodigi ängised, gängsak Elsa gäng seal. Suur tänu teile selle eest, et teil nii hea mälu on ja selle eest, et mulle kõike seda nad jutustasid. Aga öelge, kui nüüd järsku oleks niisugune juhus, et needsamad mehed, kellega te tallele augustikuul oma rukki niitsite muinasoleks teie ees siin, mis te neile ütelda tahaksite? Suur tänu selle eest, mis aitasid tol korral. Ja praegu on ikka, on minu arvates ikka palju parem elu. Siis olid vaesed, olime, me ei jõudnud seda maksugi ära maksa, mis nüüd selle, nii, mis lainel riigi lain peal, 32. aastal, kui mehel, läksin sul nii kehv, et 60 senti sain mina päevas läksin kartulit võtma. Sest meil oli väike maagaks, hektari oli ainult. Ja pidi ju kõik väljas teenime, mees hakkas ehitustööl käima, sai kroon ühe krooni, tema oli väljaõppinud tööline, sai ühe krooni päevas. Aga nüüd on elu, pole viga ja, ja peaasi, et pole enam seda sõda ja pole vaja sõdureid. Mata jah, et sõda poleks.