Lastemuusikanädala üks kesksemaid üritusi tänasel päeval oli Estonia kontserdisaalis toimunud keelpillide palade võistlus, võistleja eksarid, lapsed, kalad olid kirjutatud lastele ja palu, hindas ka lastest koosnev kümneliikmeline žürii. Aga ega palu ei hinda, ainult mitte zürii, saal oli täis väikeseid kuulajaid, kes samuti ju kõik võivad avaldada oma arvamust. Vaat seal tulebki üks väikemees punase kampsuniga. Püüame sind kohe kinni ja uurime, kuidas on sinu nimi. Geen Maimik, kui vana sina oled? Viieaastane, sa kuulasid ära 15 keelpillipala, kas ära ei väsinud? Tantsisin ja kas igav kauni? Ei olnudki igav, siis on ju väga tore, sa oled vist siis ennem ka siin kontserdimajas käinud. Ja aga sa oled nii tubli jutuvestja ka, järsku sa oskad kohe päris täpselt ütelda, mis lugu nüüd või mis lood sulle meeldisid? Ka tunni lõppu. See oli vist üks laululugu, Heli Lääts laulis siin esimese osa lõpus parlaste laulan, sõber kirjutas ja need lood olid esiettekandel ise. Aga kas nendest paladest, mida viiul? Mul ei olnud, selle lapsed mängisid kas nendest vanadest sulle ka mõni pala meeldis? See kuidas? Näise? Aitäh? Selle teema, miks see lugu Sulle meeldis või meeldib sulle, et sinna üldse? Sello ise on siinsamas kõrval ja peaks siis nüüd kõrva taha panema, et kui see poiss üks kord kuue aastaseks aasta pärast sa saad kuueseks, hakkasin tšellot mängima, eks. Ja näed, kui tore muusika võitis ühe muusiku, aitäh sulle. Aga sealsamas annavad meile vastu pedagoogi tehtrio, muusikakeskkooli õppejõud. Laine lehterkivi, tirik ja hari rikandi. No teie puudusite nüüd vist päris vahetult kokku kogu selle konkursi raskusega, kas Loodsaid ammugiga, et kas heliloojad olid arvestanud kenasti laste vanuselist vahet? Noodid saime kätte päris aegsasti. Nii et aega ettevalmistamiseks oli, kuid kahjuks vanusegrupp tuli meil õpetajatel enesel otsustada vastavalt õpilaste tehnilistele võimet. Kuna selle aasta keldriliteratuuri kvalitatiivne saak keelpillide palade võistlus oli esmakordne, Me ei lehti iga aasta alla ja siis tuleb huvitavamaid asju ka. Mis minu soov oleks. Heliloojatele on see, et võib-olla just määratleda ära need vanusegrupid Est väikestel lastel on see vanusevahe väga suur. Kas on 34 aastane või seitsmeaastane? Suured inimesed ei loe, eks ole, aga lastel on nagu väga suured vahed, et neid grupeerida nii ääred hästi väikestele ja rohkem ja teine asi on muidugi pealkirja, nüüd peaks seal väga huvitavad ja siis vastavalt juba sisu, lapsel on kergem aru saada, sisust. On juba vastav pealkiri, näiteks mulle tundub siin see vanaisa õpetab tšellot jää kohe, laps sai nagu sellest aru ja kuulis seda kavastavad. Lastele on ikka väga raske kirjutada, sellepärast vist ei maksagi postitati kohutavalt suured õnnestumised on. Sest et lastele kirjutatud pala Niinakut, Kirjanduses need peavad ikka olema väga eredad, väga löövad, nad ei tohi olla väga pikad. Ja mina arvan küll niimoodi, et et kuigi see on niisugune noh, konkurss, kus heliloojad peavad ju anonüümsed olemuse tõstamiseks võistluspinget ja teeb asja põnevamaks, aga võib-olla kõige viimasel etapil siiski Peaks olema esinejad ja õpetajad ja heliloojal mingisugune väike kontakt päris lõpus. Et see arusaamine asjast oleks päris ühesugune ja see tuleks kindlasti kasuks. Mina vaidlen vastu. Lugu peab olema ikka nii kirjutatud, et igaüks saab teda ka tulevikus interpreteerida nii nagu helilooja peate niiviisi välja kirjutama või märkima juurde, eks ole, ega ei saa iga kord kuldse täilile, et 10 aasta pärast või 50 aasta pärast või 100 aasta pärast. Kõik heliloojad ju siiski ei tunne keelpilliinstrumentide, selle pärast siiski oleks väga kasulik siiski konsulteerida ikka viiulimängijatega eta oleks Ta oleks viiulipärane ja mingi mingi võte, kui seal noh, ikka on kasutatud see oleks, oleks siiski, tooks kasu, et ollaksegi efektiivne ja ta kõlaks, et ikka peaks olema mingisugune kontakt siiski heliloojatel. Viiuldaja. Nimelt viimasel minutil ei ole tarvis konsulteerida, vaid enne, kui helile hakkab kirjutama. Tulgu tutvuge selle pisikese lapsega, kui palju ta suudab, mis, mis seal teha annaks. Konkurss on kahtlemata väga tervitatav nähe, sest meil on viiuli ja keelpilli repertuaarist väga suur puudus ja eriti just algastmes. Nii et neil on väga suur palve helilooja sõnad tõesti kirjutaksid meile ja väikestele lastele just algastmele. Kolmas, neljas, viies klass. Senini on seda väga vähe, praktiliselt. Ester Mägi on olnud ainuke lahkhelilooja, kes on meid meeles pidanud, kas Estonia suur saal, palju väikeseid lapsi, küllaltki pikk aeg. Kuulata neid konkursi palasid, kuulata ka teisi lugusid, kas see puhtkorralduslikus mõttes õigustanud? Võib-olla jah, natukene pikk on kava just väikeste lasteaias ja nagu tänane kontserti näitas, väga palju saalis on sagimist, segamist, mis ka muidugi väikseid esinejaid sega. Nii et selles mõttes peaks küll rohkem läbi mõtlema, kuidas seda läbinud. Pangem kõrval. Aga kõik need mõtted, mida ütlesid õppejõud, laine, lehter, kivikirik ja harilik Kadi Rein Rannap ana Isawass mängib. Keelpillide palade võistlus on siis Vennad palusime siia juttu vestma žürii esimehe Anu külmalliku muusikakeskkooli 11. klassist ja Lauri Toomi seitsmendast b klassist, nii et mõlemad žüriiliikmed muusikakeskkoolist. Kas ka ülejäänud žürii kaheksa liiget on samast koolist ja kõik on meie kooli õpilased ja siis 11.-st muusikateoreetikud, aga siis teised olidki üliõpilased, mida te võtsite aluseks nende palade hindamisel. Tulid lastepalad siis me püüdsime sellest ka lähtuda lastele kirjutades nad siis oleksid lihtsad, et nad oleksid lastele arusaadavad. Seal laste paradel minu meelest palju läheb. Seega, mis on pealkirjaks pandud selle vastavus selle vana sisuga, siis samuti see, et need võlad peaksid ilmselt küllalt lühikesed olema, et suudaksid, suudaksid laste tähelepanu köita, kas nüüd hindamisel ei kippunud segama esitus kompositsiooni? Aga siiski mõtlesin, mismoodi seal palaviab heas esituses välja nägema. Siis sellele vastavalt endasid. Kas teed? Nii ei häirinud see, et te saite vaheajal ka omavahel natukene konsulteerita ja vestelda? Võib olla minu arvates oleks need hindamised ehk isegi objektiivsena tulnud, kui oleks vahe vahelt ära jäänud. Igatahes oli hea see, et me saime alguses kõik läbi kuulata ja alles siis hindama hakata, mis võidupala punktid siis tõi. Kas muusika või omapärane niisugune lavaline lahendus või kõik OK? Minu arvates kõik kokku, sellepärast muusika oli ka väga tore ja ole meeldisse lõpp. Maarja, see sina õpid neljandas klassis ja sina alustasid kohe konkurssi oma looga. Vana valss oli sinu parapealkiri. Kas oli ka raske kõige esimesena mängida haigel? Kui kaua sa seda vana valistsipide said? Kuu aega. Kas see lugu meeldib sulle? Meeldib küll. Kas sa tead, kes selle loo kirjutas? Tean, Ester Mägi, kas Ester Mägi palu oled sa ennem mänginud? Ei ole. Tema on kirjutanud päris hulga laste muusikat. Kindlasti puhtalt sa kukku veel tema paladega. Kas Karin, sina oled üks nooremaid osavõtjaid sellest konkursist mitmendas klassis, sa käid kolmandas aas ja kui kaua viiulit mänginud? Neli või viis aastat? See oli väga raske lugu. Mis sa arvad, mis sulle endale seal raske tundus? Midagi erilist, ma vaatasin küll. Rütmika on väga keeruline, meloodiad muutusid ja sa pidid seal mingisugust kavalat nippi veel tegema. Mida tavalised viiulimängijad, idee, mis sa pidid tegemisel vastanaal. Missugune pealkiri lool oli Karksil, elagu. Püüame selles lõppenud konkursi sigines saginas kinni konkursi lavalise juhi Olav Ehala ja pöördume tema poole küsimusega, mis on tegelikult kolme poolega. Te kuulsite kõiki neid viitteist võistlevad lugu ja paluma siis anda hinnang kui helilooja. Kui isa. Kui kuulaja. Ma ei suuda ennast nii kolmeks nüüd hetkel teha, kohati üldise mulje põhjal võiksin last seda öelda mõne loo puhul. OLID patustatud loobikkusega. Kuna palad on mõeldud lastele ettekandmiseks, eeldan seda, et lastele ka kuulamiseks ja sellisel juhul lapse tähelepanu säiliks. Võib-olla ei tasuks liialt pike pala kirjutada, siin mõned sellised olid. Seda näitasid ka tulemused, et, et need rohkem meeldinud lood olid väga paraja ja mõnusa pikkusega. Kuidas nende isana hinnata? Ma usun, et tema samamoodi oleks võib-olla mõne pikema luual Wen natukene aeglasem ja üksluisem alu puhul võib olla liikuma hakanud nii nagu tänane publik saalis. Aga samas siin kõrval olid jah palad, mis oma eredate kujundite, temperamendi ja ootamatute lavaliste võtetegagi, nagu see Alo Põldmäe lugu lahkumisega. Või siis kuulbergi Karksi küla lugu selle jala vastu maad löömisega ja ehtsa toreda Belymanistilis mängimisega ja oma paraja pikkusega. Need kindlasti on toredad kuuldaga lastele kuulajana ma võin vast öelda, mis mulle siin meeldis, võib-olla isegi järjekordagi nende lugude vahel kindlaks tegemata. Väga meeldis mulle Alo Põldmäe rändmuusiku hommiku serenaad, Karksi küla lugu kuulbergilt Tarmo Lepiku tuhka Triinule ja Rein Rannapi lood. Tarmo Lepik tuhka Triinule nendib Taavo Remmel. Missugused tulemused on siis konkursil nimetame palad võidujärjekorras rändmuusiku hommiku serenaad mängis Maano männi võitja pala autoriks Alo Põldmäe. Teisele kohale tuli Toriseja, mängis Hendi parema pala, autoriks Rein Rannap ja kolmandale kohale vanaisa Vass. Mängis jällegi Henri Varema, autoriks Rein Rannap. Alo Põldmäe võitja õnnitleme. Kuidas siis võit tuli? Võit tuli küllaltki ootamatult, sest ega kunagi ei oska ette teada. Kui ma siin proovide käigus kuulasin neid kõiki lugusid pealt, lihtsalt, kui heliloojate liidu poolt organiseerija siis ma ei oleks proovide käigust küll osanud oodata, et žürii mulle annab nii kõrge hinnangu. Muidugi, kuni žürii tööd hinnata, siis žürii oli, paistab kompetentne ja koosnes muusikakeskkooli õpilastest, kokku oli 10 inimest ja siis need punktide summad siis iga pala pool sai kokku liidetud. Ja üllatusena jah, oli nii, et sain, mina pole esikoha sest hästi tugevaid palasidele palju oli kokku üldse 15. Aga kas teie ise olete kirjutanud laste palju varem? Lastepalu ma olen küll varem kirjutanud, aga viiulile on see esimene pala. Enne olen kirjutanud põhiliselt klaveripalu ja siis lastelaule. Kas esimene viiulipala lastele või esimene riiuli pane üldse. Esimene viiulipala lastele, sest viiuliloominguga alustasin ma 81. aastal, sest ma kirjutasin oma viiulisonaadi, paar kuud tagasi oli ettekandel son, teine Opus Sis viiulimuusikast. Kas teadsite, kui vanad lapsed võiksid seda lugu mängida? Ma arvasin, et neljandast kuni kuuenda klassini umbes ma arvestasin seal mõned topeltnoodid sees teatud kordusprintsiip, nii nagu pala pealkirigi ütleb bränd, muusiku, hommiku serenaad, teatud improvisatsioonimomenti olen ma ka arvestanud, et see üks teatud motiiv, mis jääb seal korduma seal pisikesed nüansid juures, operatsioonilised momendid, need on küll välja kirjutatud. Kuid ikkagi peaks jääma kõlama selle pala juures mõte, et, et see serenaad ikka kestab edasi, sest kui laualt mängija lahkub, siis ta mängib ikka veel lava taga isegi vedas esitaja mano männi, tema oli väga tubli siin. Ja tabas ära Need nüansid just. Sest seal on küllaltki keeruline rütmika, aga ta otsida nii loomulikult ja nii nakkud oligi mõeldud. Teadlikult oli keerulisus võetud loomulikkusena ja seda interpreet seda tabas ära, et see on minu arust väga tore. Mana, kas võit tuli ootama, tõlk? Loomulikult ei tulnud. Harjutamist vajas ja kui sa neid teisi palu olid kuulnud kuidas sa siis ise arvasid Anzinomaasist nüüd teistest parim või ei julenud, seda loota, ei julenud lootumased üks, kolmas neljas mulle see Karksi küla lugu ka väga meeldis. Ja siis Tuhkatriinu le tehniliselt küllaltki raske lugu, kui nüüd mõne aasta pärast on järgmine konkurss missuguseid palu sa sealt siis loodaksid saada, kui viiulimängija, Alo Põldmäe keerutatud vanu