Tere hea klassikaraadiokuulaja eetris on muusikauudistesaade helikaja. Tänased teemad on järgmised. Möödunud nädalal toimus raadiomajas Euroopa Ringhäälingute Liidu euroraadio muusikagrupi kohtumine euroraadio peadirektor Pier Iiult. Rebalee tutvustas lähemalt euroraadio tegevuspõhimõtteid. Täna õhtul on klassikaraadio otseülekanne Londoni raja Albert hoolist Euroopa suurima klassikalise muusika festivali BBC Homsi viimased kontserdid. Stuudios käis BBC produtsent Greyan Dixon. Eestis moonia kammerkoori peadirigendina alustab sel hooajal tööd Taaniel, raisk. Kuulena Kersti Inno intervjuud vastse kammerkoori peadirigendina. Täna saab Tallinn on meederi saalis alguse uus keelpillisari Liina piss. Annika Kuuda kutsus stuudiosse produtsent Neeme Bunderi. Pärnu filharmoonia Pärnu kontserdimaja alustavad pühapäeval hooaega Veljo Tormise ooperiga luigelend. Kuulete Ülle Hallik usutlust, Pärnu filharmoonia direktori Kaia broiliga. Tartu Vanemuise peadirigendina asus tööle Mihkel Kütson. Kuigi täna juhatab kütt, on Saksamaal Richard Wagneri ooperi tan Hoiser esietendust. Oma tegemistest, räägib vastne Vanemuise peadirigent, küsitleb Hedvig Lätt. Tunnustati taas silmapaistvaid eesti muusikuid, kui Tallinna raekojas Anti üleb Riho Pätsi koolimuusika fondi stipendiumid. Ülevaate annab Maie Vikat, küsitles Kersti Inno. Rahvusvahelise õigeusu vaimuliku muusika festivali kreedo raames esinevad 14-l septembril Kaarli kirikus Kiievi vaimuliku akadeemia ja seminari segakoor ja 27. septembril kollektiitilisi ooperi- ja balletiteatrist. Intervjuu korraldaja, soojad omanovaga tegi Marius Peterson. Mina olen toimetaja Karin kopra ja soovin teile head kuulamist. Neljapäeval ja reedel toimus raadiomajas Euroopa Ringhäälingute Liidu euroraadio muusikagrupi kohtumine. Euroraadio muusikagrupp on Euroopa raadiote muusikajuhtide tuumik, mis organiseerib rahvusvahelist muusikavahetust ja koordineerib raadiote ühisprojekte. Intervjuu andis euroraadio peadirektor Pier iivet ribale. Euroraadio põhieesmärk on luua sillad kogu maailmakontsertide vahele. Sildu on vaja ehitada selleks, et näidata, mida muusikana öelda. Muusikas on kurbust, armastust, tundeid, ole raadio võimaldab kõike seda jagada üle kogu maailma. Ja olete kontserti Jaapanist, New Yorgist, Portugalist või ükskõik millisest Euroopa riigist. Siis näete, et inimesed jagavad seal samu vaateid, mida teie euroraadio tegeleb kõigi kunstiliste tehniliste ja administratiivsete, finantsiliste ja seaduslike küsimustega millel kuulajatel pole midagi tegemist, kuna neile jääb ainult emotsioonide vahetamise meeldiv osa. Raadio tegeleb satelliidivõrguga ning samas hoolitseb autoriõiguste eest, et esitajad ja autorid saaksid tasustatud. Ei tule. Raadiol on 55 avalik-õigusliku raadio kontaktide võrgustik. Et kõik raadiot, kes teevad koostööd, tunneksid 11. Et neil oleks ligipääs 3500-le kontserdile. Igal aastal. 10-le kontserdile päevas, ega teie, klassikaraadio oleks teoreetiline võimalus pakkuda kõiki neid kontserte oma kuulajatele? Euroraadio vahendusel on meil võimalik tuua kuulajateni parimad kontserdid Viinist, Londonist, Pariisist, kuid miks on oluline, et sellised väikesed riigid nagu Eesti kuuluksid Eeveeuusse ja osaleksid euroraadiotöös, Smooth Haas, see on rohkem kui eluliselt oluline, vastab triimuleeri. Nagu muusikagi ei saa jagada heaks ja halvaks kontserte headeks ja halbadeks. Küsimus pole selles metsasarvemängija, kes mängib heas või halvas orkestris Wagneri tähtsas ooperis valesid noote laidad. Kui ta selle kontserdi edastate, siis olete niinimetatud elusa laid sündmuse keskel. Mängijal on omad tugevad ja nõrgemad elemendid, kuid emotsioon on olemas muuhulgas ja need sündmused toimivad ühtmoodi nii suurtes kui väikestes riikides. Nagu ma enne ütlesin, raadioabi saab jagada kogu maailmas kõike neid emotsionaalseid sotsiaalseid sündmusi, mis hetkel toimuvad Tallinnas või ka kogu Eestis. Kõigi maailma suurimate sündmuste puhul on see saanud traditsiooniks. Näiteks meil on võimalik osa saada sündmustest, mis toimuvad Salzburgi festivalil, Berliini Filharmoonikute kontsertidel Metropolitan Opera. Kuid need kõige tuntumad sündmused On kuid tugiraamistik kõikidele muudele sündmustele. Näiteks kui amatöör koor esineb suurepäraselt siin Tallinnas, andes meile edasi oma usku muusikasse, siis tuleks seda jagada kõigile inimestele kogu maailmas, Ameerikas, Kanadas, jaga Albaanias. Kui palju on neuroraadiosündmustel kuulajaid iga päev? Vahendame iga päev kahte liiki sündmusi, mida ei saa jagada suurteks ja väikesteks. Kõigepealt näebki enne kontserti spontaansed pakkumised eriraadiote poolt. Neid kümmet kontserti kuuleb keskmiselt 1,7 miljonit inimest päevas. Teie siin väikesel maal saate aru, kui suur arv igal juhul palju-palju rohkem kui on kohti maailma suurimaid kontserdisaalis. Teine liik sündmusi on need, mida raadiojaamad spetsiaalsed loovad EVO kontserdisarjade tarbeks. Seda viimast võiks nimetada koorekihiks 200 kontserti aastas. Üks kontsert igal tööpäeval. Euroraadiohooaja kontserte kuulab 3,2 miljonit inimest päevas. Nii et see on tohutu resonants sellele kontserdile. Ilmselgelt parim reklaam vastava maa kultuurielule esitajale tundmatule heliloojale. Jääb vaid öelda, et on suur rõõm sellega tegeleda. Millised ülesanded on euroraadio muusikagrupil, kes viibis paar päeva möödunud nädalal siin Tallinnas? Muusikagrupp on 15-st inimesest koosnev üksus professionaalne ühendus, kes esindavad eriraadiote huvisid ja tegelevad EVO küsimustega. Näiteks valmistavad ette projekte, kas või Eurovisiooni lauluvõistlus. Samuti valmistavad ette muusikavahetusprojekte. Võrdlusena võiks tuua televisiooni valdkonnast olümpiamängud. Need professionaalid arutavad, mis on nende raadiote õnnestumise probleemid. Väljakutsed räägitakse ka finantsilisest olukorras autoriõigustest, raadioprogrammide tegemistest, muutustest, kontsertidest jagatakse kogemusi Expyryans profession, ärasusi kohtutakse ka teiste rahvusvaheliste muusikanõukogudega, nii et tegemist on esindusega, kes tegeleb muusika vahendamise küsimustega. Suure osa muusikagruppidest sellest moodustavad mitmesugused projektid näiteks programm, mis kestab ühest kuni kuueni hommikul ja mis on koostatud BBC poolt teiste raadiote huvides võttes aluseks õrnade pakutud kontserdid. Need edastatakse satelliidi kaudu igal ööl 13-sse riiki. See on vaid üks projektrad. Teine näiteks on see, et igal aastal moodustame EVO bigbändi kuhu kuulub 17 kuni 19 muusikut erinevatest riikidest. Ja suurima osa muusikagrupitööst on nende 10 kontserdi, mis ettevalmistus hea päev satelliidi vahendusel miljonite kuulajateni jõuavad. Tahaksin tänada, et andsite mulle võimaluse rääkida klassikaraadiokuulajatele. Tänan teid kutse eest Eestisse ja õnnitlen, et nii aktiivselt osaleda euroraadiotegevuses. Kõneles euroraadio direktor Pierre riv Tribole. Täna õhtul kell 10 algab klassikaraadios otseülekanne Londoni Royal Albert hoolist Euroopa suurima klassikalise muusika festivali BBC Pramsi viimaselt kontserdilt, mida nimetatakse laast naid. BBC promsi finaalkontsert de peetakse üheks populaarsemaks klassikalise muusika kontserdiks kogu maailmas. Tele- ja raadiokanalite vahendusel jälgivad sündmust miljonid inimesed kogu maal. Täna esinevad Ruja Albert hoolis bassbariton prinderfel pianist Helen kri muu ja teised maailmakuulsad solistid, BBC Sümfooniaorkester, BBC Swingers, toorlaast näiti dirigeerib esimest korda pärast 40 aasta tagust promsi debüüti Roger Norrington. Kontserdikava on meeleolukas ja suurejooneline. Kõlavad Beethoveni, Wagneri Putšiini voon Williamsit nii ja teiste heliloojate teosed, traditsiooniline helgaril ländov bänd, kloori ooperirepertuaari pärlid ning briti nüüdishelilooja Anna Meredithi uudisteos, mis on tellitud spetsiaalset promsi jaoks. Intervjuud BBC promsi direktori Rosen Raidiga võite kuulata ülekandevaheajal aga praegu, kõneleb BBC produtsent Greyan Dixon. Paljud meist on promsi kaudu leidnud tee kõrge kvaliteediga klassikalise muusika juurde alates promse algusaegadest peale. Sellel festivalil olnud muusikamaailma vaja roll päris suurele hulgale inimestele. Ja kuna Briti avalik-õigusliku ringhäälinguülesandega avada inimeste meeli uuteks ideedeks, tuua värskeid mõtteid Ongi piirist siia promsi vaheline kombinaati, see on nii vajalik. Alates sellest ajast, kui Henry Wood asutas promenaadi kontserdid, on promsi ideeks, et parima kvaliteediga muusika oleks kättesaadav võimalikult paljudele inimestele. Põlvkondade viisi inimesed promsi kaudu avastanud muusika. Kuidas BBC prom erineb teistest suurtest klassikalise muusikafestivalidest. Ja ta vastab Dixon aga kas või mõeldes asjaolule, et oleme ringikujulises majas UFO? Paljud inimesed seisavad sassi ja silmside esinejatega. Kõik see loob väga erilise atmosfääri. Adam promsi kontserdil eriliselt kuulamisele kontsentreeritud. Luusisin kalendrid alati imeks, et ainult ühel õhtul käisin kuulamas, mis jäänud kvarteti aegadel lõppenud. Uskumatu, neli esinejaid laval väga palju inimesi selles suures saalis, aga kontsentreerituse tase oli märkimisväärne. Ja minu meelest on väga liigutav promsi, publiku teatud pühendumus, isegi messeani põhus. Möödunud pühapäeval oli kavas meediani ooper mis on umbes sama pikk Wagneri ooperis kestis viis tundi ja inimesed jälgisid seda sellised tähelepanuga. Ja lõpus oli inimestele isegi pisarad silma. Olen alati mõelnud suviti promsil käimine ka eriline elamus. Palusin leian Dixonil kirjeldada seda atmosfääri, mis on laast näiti ajal kuninglikus Albert hoolise parkides. Mul on tunne, et osaled mingil peol pärast pikka hooaega kui teil on meeles, et trump, kes on kaks kuud siin paljud inimesed on sellel osalenud igal õhtul. Ja valitseb selline rõõmus ja peo ülemeelik meeleolud. Kõik see kuulub fraapramsi peo juurde. Kuid samas ei tohi unustada, et naast näitan ka üks tavaline tõsise muusika. Kontserdil esitatakse head muusikat parimate esindajate poolt. Loomulikult BBC sümfooniaorkester, Rodion, Norrington terrigeerimas oma esinejaid laastas kontserdi lõpul, viimased 20 minutit aga laulavad kõik koos. Üldiselt tullakse siiski kuulama tavalist kontserti, millele järgneb väike pidu. Kuid samas on üsna eriline viibida kontserdi ajal pargis, mis on muide BBC-d. Ma isegi, et muuta muusika kõigile kättesaadavaks. Ja suurepärane viimase õhtu feeling on nagu rahvuslik tava. Seda enam, et Royal Albert hooli saan ainult 5000 kohta. Ja 500 sündmus kõigi soovijateni suurtel ekraanidel üle kogu ühendatud kuningriikidega on osa fraasi põhiolemusest mis on pakkuda parimat muusikat võimalikult laiale auditooriumile. Kõneles BBC produtsent Kreiem Dixon Neljapäeval, Arvo Pärdi sünnipäeval alustas Eesti filharmoonia kammerkoor helilooja sünnilinnas Rakveres uut hooaega uue peadirigendiks Daniel Rossiga. Tanel Ross on õppinud dirigeerimist Rotterdami konservatooriumis. 1990. aastal sai temast Hollandi kammerkoori capella Amsterdam peadirigent. Tema juhatusel kujunes koorist professionaalne muusikakollektiiv, kes praegu üks enimnõutud esinejaid Hollandis. Aastail 2003 kuni 2006 oli Taaniel Royce Berliini Riias kammerkoori peadirigent. Selle kooriga on ta salvestanud mitu nimekaid auhindu pälvinud plaati, nende hulgas helisalvestise Frank Marttani, Oliver Messi Steni teostega harmoonia mundile, mis on pälvinud auhinna diapasoon, Thor 2004 ja Saksa plaadikriitikute auhinna. Külalisdirigendina on Daniel-Royce'i kutsutud juhatama mitmed Euroopa väljapaistvaid muusikakollektiive Nonii juhendanud kursusi ja meistriklasse. Viimati esines Pariisi koori biennaalil, dirigentide meistrikursustel Berliinis ja Pier Puleesi kutsel lutserni festivalis suveakadeemias. Intervjuust Tanel Rossiga keskendusime aga tema esimesele hooajale Eesti filharmoonia kammerkoori peadirigendina. Kõigepealt küsisin Hollandi dirigendile, millised dettaotlused ja ootused on tal uuele tööpostile asudes. Eelkõige loodame pakkuda publikule palju toredaid kontserte. Meil on väga erinev repertuaar sel hooajal barokk, Zika kaasaegne muusika, oktoobris esitame Rahmaninovi ja Frank Martini prantsuse missa muusikat välismaal. Loodan, et tabame õiges stiili ja soundi. Iga ajastu ja teose puhul, mida esitame, on hea ja kõlab väga kenasti, kuid püüdleme edasi, selle kõla poolemis meelest on ideaalne. Eks esimesel koostööaastal õpime üksteise maailma tundma. Ma ei arva, et saavutan soovitud kõla kohe esimestel kontsertidel sest tegemist on suhtega, kus tuleb kõigepealt 11 tundma õppida, kuidas suhelda ja kõnelda kooriga, et soovitud tulemuseni jõuda. Igatahes koorimeelsus on väga hea ja loodan, et jõuame koos hea tulemuseni. Esimest hooaega uue peadirigendi Daniel Rossiga alustab koor kontsertidega Pärdi sünnilinnas Rakveres maarjalaulude festivalil Narvas ja pühapäeval Tallinnas metodisti kirikus. Hooajast edasi räägib Taaniel Royce, et oktoobris toob ta kooriga esiettekandele Eesti heliloojalt Ülo Gregulilt ja Galina Grigorjeva tellitud teosed samuti Eestis hästi tuntud helilooja Sophia Kubaid uurina siinseni esitamata teose Jettiskimerschmeen oti vana keskaegset muusikat. Novembris käib koor koos Tõnu Kaljuste ja Tallinna kammerorkestriga USA ja Kanada turneel. Daniel Royce jätkab tööd Eestis detsembris. Eesti filharmoonia kammerkoori ja Eesti riikliku sümfooniaorkestri koostööna toob Taaniel Royce detsembris ette kanda Nendele Händeli oratooriumi Iisrael Egiptuses. Esimesel jaanuaril aga juhatab endeligala, kus lisaks koorile ja Eesti riiklikule sümfooniaorkestrile osaleb kaks inglise solisti, sopran tenor. Esitatakse rikkalik kava, milles on pidulikke ja rõõmsaid episoode, aga ka kurb ilusaid soolhoosi endeli neljas Doratooriumist. Veebruari on kavandatud romantiline kavas saksa muusikast, kus Hendersoni kõrval on ka näiteks Tobiase muusikat, kes samuti tegutses Saksamaalt Berliinist. Tobi ja sealt on kavas kaks muttiki. Aprillis on Itaalia ja Austria turnee, kus esitatakse Rahmaninovi Vesbrit, samuti eesti muusikat Kreik saart, Pärt. Suvel tegeldakse Bachi motettidega. Tanel Ross ütleb, et on väga õnnelik, et keda on kutsutud juuli alguses ka laulupeole üht lugu juhatama Bructneri Aare Mariot. Hollandi dirigent ütleb, et on meie laulupidudest filme näinud ja ootab väga võimalust ühineda eestlastega. Sel suurel peol. Nagu kuulsime, on Daniel Rossi juhatatavates kavades eeloleval hooajal nii eesti muusikaklassika vaat kui päris uusi teoseid. Eesti muusika tundma õppimine aga jätkub, tunnistab Hollandi dirigent. Islandil juhatas ta terve kava eesti heliloojate hakkab Bella muusikast. Plaanis on minna turneele ka Pärdi teedeeuumiga dirigendi kodumaal, Hollandis aga võtakse pärgimise Reeret kontsertidel. Välismaal esitatakse alati poolkava eesti muusikast. Nõnda tasapisi täieneb krossi eesti repertuaar. Uue peadirigendi kah, jätkuvad Eesti filharmoonia kammerkoorile salvestused. Lähim salvestus on aprillis Frans Martaani kannatus, oratoorium kolgata. Ross kinnitab, et tegemist on väga kauni muusikaga. Salvestus tehakse koos Royce'i Hollandi kooriga, Amsterdami koori ja Eesti riikliku sümfooniaorkestriga ning viiesolistiga. Jätkuvad ka Eesti filharmoonia kammerkoorisalvestused pool hilieri ja harmoonia muundiga. Hillier on meie kooriga juba nii palju Eesti muusikat salvestanud, siis Daniel Ross on praegu selles suhtes otsingustaadiumis, aga salvestamine igal juhul jätkub. Pöördudes tagasi avakontsertide kava juurde, ütleb Taaniel Royce, et siin on kavas teosed kahele tähtsale Maria tekstile. Üks marjatekstidest on Jeesuse sünni pühitsemiseks magnifikalt ja teine keskaegne poeemist tabatud Alter Mario risti allutas. Tekstid on väga erinevalt muusikasse pandud. Bachi barokne teos on väga rõõmus trumpetitega Waterloo klassikalises stiilis Haydni teoses leidnud tegelikult ka rõõmsa väljenduse vaatamata kurvale tekstile. Teos on pigem särav kui sünge hõrgule barokselt tüüpilisele Henry koosseisule. Kiirpillid ja kaks oboe Tamuuri. Eesti filharmoonia kammerkoor alustas uue peadirigendi Daniel Rossiga neljapäeval Rakveres. Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkestri järgmised kontserdid on laupäeval kell kuus maarjalaulude festivalil Narva Aleksandri suurkirikus ja pühapäeval päeval kell kuus Tallinnas metodisti kirikus. 13. septembril saab alguse uus keelpillisari Myolyinobis, stuudios on Eesti kontserdi produtsent Neeme Bunder. Missuguse sarjaga on siis tegemist? Tegemist on sarjaga, mis on keskendunud keelpillidele, keelpill on vaieldamatult juba väga palju sajandeid tegelikult kogu maailma muusika üldsust kuidagiviisi erutanud. Seal on ikkagi niivõrd kirglik niivõrd paljude võimalustega, et me teame, et ta on ju inspireerinud ka paljusid lauljaid, sellepärast oli selline soov ja tahtmine teha üks kohe terve oi mis hõlmab nüüd siis kogu hooajas kümmet erinevat projekti, me käime läbi ka enam-vähem kõik need pillid ka ja oleme üritanud siia ka nendel pillidel enam võib-olla kasutusel ansamblid ka demonstreerida, siis kindlasti keelby kvarteti eeskätt, aga loomulikult ikkagi soliste. Esimesel avakontserdil siis õigupoolest tegemist kahe kontserdiga, kuna programm on mahukas ja ei mahu päris ühte päeva ära, esineb siis laupäev Oll meederi saalis ja ka pühapäeval meederi saalis Silvia Rainuma tšellole ja oma partneriga Kirill lovskiga klaveril Kiril Kozlovski on siis selline Valgevene Soome taustaga mängija Silver ja Kirilli koostöö on kindlasti alguse saanud Soomest, sest ka Silver on seal ju pikka aega õppinud inimene, kes elab Eestist eemal ja kes omab ikkagi nii suurt rahvusvahelist mainet nagu Silver on, on see siis alanud kas tema uhketes konkursil esinemistest, sest või ka siis projektides, kus ta on kaasa mänginud Londoni orkestrites näiteks need saab kuulata kõiki tšellosonaat, mis Beethoven on kirjutanud ja see ongi meie esimene projekt omal ajal Kalle Randalu mängis kõik klaverikontserdid, siis jällegi on see ülesanne, mis ei ole enamusele vastuvõetav. Küsimus pole selles, et kas üks või teine tšellist ei suuda need maha mängida. Aga see, et ta tekib tõeline kunstiline põlemine, tuleb jälle sinu kohe meelde kunagi olla küsitud kadunud Taavi käest, et kui kaua tal läheb aega ühe teose ettevalmistamisel ja ta vastas üllatavalt, et kaks aastat kindlasti oli ta suuteline selle loo enam-vähem lehest maha mängima, aga nii et sellest tuleb ikkagi tõeline kunstiline, selline mummu, võiks öelda, selleks nõuab see küpsemist kasvamist ja ma olen täiesti veendunud, et silver ainumäe on küll seda masti muusikest saab sellega hiilgavalt hakkama. Olen üritanud mõelda niimoodi, erinevad tahud pillimuusikast oleks ka nagu näha ja kohe. Sarja järgmine kontsert on näiteks n vägerud viiul, Norra, kellel tegelikult Eesti publik juba tunneb ja tunneb Oslo Filharmoonikute kontserdist eelmise hooaja alguses. Tegemist on siis tõesti praegu ühe Norra kõige mainekama viiuldaja, aga ta noor viiuldaja tal on tõesti väga uhked klaverit partneritel on ka väga uhked saalid, kus ta esineb tema koostööd kas Margjanovskiga või maris Jansons, siga või Ivan Fischer või pao veri, ground ja, ja kindlasti on ka veel üks huvitav aspekt, mida ka natukene kui on võimalus tähele panna, et need pillid, mida esitatakse nimelt tema mängib siis Korneerustel ERSO viiuli lasta 744, mis on erakordselt haruldane pill, tegelikult nii et saame kuulata nii Mozartit kriigi kui franki nii-öelda kuldrepertuaar. Kindlasti on üks meie väga ereesineja Midori maa näol on meil tegemist väljapaistva aktiivse ühiskondlikus elus ja pedagoogilises töös tegutseva inimesena, kes on käivitanud Ameerikas sadu tuhandeid noori muusikuid, hõlmavaid programme, tema selline sõna ühiskondlikul areenil on erakordselt oluline ja kui nüüd rääkida tema soolokarjääri väärist, mis hakkas juba peale 11 aastasena, siis sealt peale asjad läinud veel suuremaks ja suuremaks, need on tegemist tõesti pärliga, iga suurim kontserdimaja igatsevad tema kontserdi ja taas. Me kuuleme järgmistel Hieesu viiulit. Aastast 1734 lähevad projektid, on loomulikult ka minguet kvartett Saksamaal, keda ka tegelikult eestlased tunnevad. Kvartett on selles mõttes ka huvitavat. Tema on Wolfgang riimi väga maineka saksa kaasaegse helilooja sellele noh, võiks öelda nagu ihuansambel, kes on nagu spetsialiseerunud temale, meil, nad mängivad, Mozartit kindlasti Kariimi Nendel soni, maiuspala meie tegutsemises on loomulikult sarja lõpu poole orkestrid ja see oli see, mis on tuntud Filipp Herr veegia orkestrina, sedakorda küll naistelt ennast ei ole konsolist Juliana, Garmin, Yola ja Carmen Joala on loomulikult itaalia viiulikoolkonna tänapäeva üks eredamaid tähti, ta on mänginud teatavasti sisse kõik kui valdi kontserdid, praegusel hetkel ka nii tartiini, lokatelli, kontserdid, samamoodi. Ja taas kõlab Pietro Vorneerimise viiul aastast 1733, üks välismaine kollektiiv on meil veel üks kvartett, Foogler. Maaklerid on peetud väga intelligentseks ansamblis ja tegemist on väga huvitava kollektiiviga. Nad on võimelised tegema hullusid asju laval, kui väga vaja on väga artistlikud esinema. Neid on just vastupidi peetud väga intelligentseks. Ansambliga, kes otsib erinevaid kõlanüansse, valib väga põhjalikult oma programmid, kes kõikides oma valitud teostest üritab ikkagi väga selge kontseptsiooni nagu välja kujundada, nii et see peaks olema muusikaliselt kindlasti väga põnev. Aga eesti kollektiivides. Me saame kuulata näiteks ka Arvo Haasma vioolal, sedakorda küll natuke. Me hälbime programmist, et teeb kaasa ka Toomas Vavilov, kes teatavasti mängib klarnetit, aga see mõte ongi olnud õigupoolest see, et Biola on ju ikka enamus ansambli instrumente. Kontserdil tuleb esiettekandele ka Tõnu kõrvitsa uus soolo teozovioolale, nii et ma loodan, et meie vioola repertuaar ja ärand igatpidi kontserdite mõttes saab nagu rikastatud tobias. Keelpillikvartett esineb meil lausa kahe kontsadega, aga see on nüüd selline natukene ka aastalõpumeeleoludest kantud, et kõlavat tõesti kõige kaunimaid ja kõige ilusamad lood. Projekt, millest mul on väga hea meel, on kirgastunud kõige otsesemalt särk, flirt ja seal siis projekte, mis on koondunud Arvo Leibur ümber ja mängitakse juba siis nimetatud kirgastanud töö ja samuti Schuberti keelpillikvintett mõlemad väga haruldased teosed. Meil ei kõlanud väga tihti ja ma arvan, et sellest tuleb ka väga kõrgetasemeline esitus. Kaasa mängib veel Elar kuiv, Teet Järvi, Marius Järvi, Toomas Nestor, Kristiina Pähna, kogu sari lõpeb tuntud ja armastatud keelpillimängija. Kas monomänni, eks on hiilgavart dist, aga samas väga tõsine muusik, need seekord tema partneriks on Kristiine Bengtson hakkavad kõlama siis ka nii Frank kui Beethoveni Kreutzwaldi sonaat debiicii, Prokofjevi repertuaari paar, mis peakski olema iga kell pillimängija kavas ja mis kindlasti arendab nii kuulajad kui mängijat. Teist aastat järjest Pärnu kontserdimaja ja Pärnu filharmoonia alustavad oma hooaega, mida nad nimetavad külmaks hooajaks koos. Miks te valisite avakontserdiks just Tormise luigele? No meie enda arvates oli üsna loogiline ja peaaegu et ainuvõimalik järeldus, et eelmisel aastal, kui oli esmakordne katsetus ühiselt, siis kahel Pärnu linna kontsert organisatsioonil avada oma hooaeg ja siis me avasime oma hooaja Arvo Pärdi muusikaga ja see oligi Pärdi autoriõhtu ja väga hea meel oli see Pärt tegelikult oligi Pärnus, nii nagu kontserdi pealkiri kõlas siis teades sügisel juba, et järgmine aasta on Eesti vabariigi juubeliaasta 90. juubeliaasta siis ainuvõimalikku oli jätkata eesti muusikaga ja eesti muusikat ühelt poolt nagu mängitakse palju ja teiselt poolt jällegi ilmselt mitte piisavalt palju Tallinnas kindlasti rohkem siis Tallinnas on meil Eesti muusika päevad ja ka nüüdismuusikat kuuleb rohkem, mida meie heliloojad kirjutavad, et Pärnus selline puht eesti muusika kavada suhteliselt harvade tika pikitakse midagi muud ka juurde. Nii et meiegi kindel soov oli avada hooaeg kindlasti mõne eesti helilooja suurteosega ja, ja ega siis jäigi vaadata, et mis siis on need üsna loogiliselt üsna kiiresti tuli järeldused võiks teha Veljo Tormise pärit luigelend, sest et tormist ju tegelikult teatakse peamiselt meil siiski nii-öelda kooriheliloojana, kuigi ta on kirjutanud filmimuusikat. No näiteks kevade kõik teavad. Aga ennekõike teatakse teda tänapäeval siiski sellises mongrinduse ja oma spetsiifilise kooride helikeelega ja meil on tegelikult väga suur au mängida seda luigelennu lavastust, et et seal muidugi hullumeelne idee tuua ainult Üheks õhtuks välja terve ooper, sest ega me ei tee allahindlust, et me tõepoolest toome välja lavastatud ooperi. Nüüd ma tahtsingi küsida, et kas tuleb kontsertettekanne või näeb päris ooperit. Meie püüdlused on kõik selleks, et tuleks päris ooper, kuna me teeme seda ainult üks kord, siis iial ei tea, aga igal juhul kõik on oma partiid pähe õppinud ilusasti, meil on lavastaja, lavastajaks on ka Pärnuga seotud või Pärnust pärit siis ennekõike tuntud filmilavastajana Hardi Volmer. Kas siis võib loota, et on ka pisut filmilik, selle avastas? No ma ei taha päris üht-teist, me. Me ja ühtne mingeid mõtteid, nagu on mingid asjad, on konkreetsed, et kui on kuulajate seas neid, kes käisid 2007. aastal Eesti muusika päevadel siis tegelikult draamateater päris ka Pärnu linnaorkestri osalusel oli üks etendus sellest samast Veljo Tormis ooperist luigelend. Seal oli ta rohkem kontsertettekanne, kuigi lavastatud kontsertettekanne ja lavastajaks oli samamoodi Hardi Volmer ja ka meil on sel korral ka sama valguskunstnikke Pärnu teatrist. Margus vaigurni, et et selline visuaalne pool siis ooperile juurde on antud nendesamade inimeste poolt. Aga oskad sa öelda siin põgusalt jutust käis läbi juba, et Draamateatris on korra teda rohkem kontsertettekandes ette kantud, et kui palju teda üldse Eestis on laval näha olnud. Kahjuks vähe sellest, et Eestis on vahel selline tunne nagu Eestis ei olekski meil Eesti oma ooperit. Luigelend on kirjutatud 1966. aastal ja koher samal aastal. Ka lavastati ta Vanemuises, tollal ja Vanemuises oli lavastajaks Kaarel Ird ja dirigendiks Erich Kõlar. Et juba 20. aprillil, siis 66. aastal oli esmaettekanne ja esimene lavastus, aga kahjuks ta oli seal mängukavas üsna lühikest aega. Aga kirjutatud on, see ooperilavaelu ei olnud ei pikega õnnelik. Ja et lavastuses oli olnud vähevõitu poeesiat ja, ja huvitavaid aspekte olla jäänud avamata. Mis selle all mõeldi, ma ei oska öelda, aga ju siis ei olnud väga õnnestunud lavastus. Aga 11 aastat hiljem siis 1977. aastal tegija Kaarel Ird teatri külalisetendust, eks tollases Saksa demokraatlikus vabariigis uuslavastuse, aga see jäi ka modi üldsuse poolt suurema tähelepanuta. Tore on see, et sellest muusikast on, on helilooja ise kirjutanud ka süüdi ja see on siis mõeldud ennekõike esitamiseks lihtsalt muusikana kontserdilavadel. Aga sellele sellele süüdi muusikale on 72. aastal loonud Mai Murdmaa, ballett. D. Ja, või õigemini on loonud Sis muusikale koreograafia ja tegemist oli siis niinimetatud abstraktse balletiga mis ei järginud ooperi sündmustikku Vaidmise järginud Sis libreto, vaid järgis otseselt nagu muusikat. Ja väidetavalt on neid kriitikuid, kes, kes ütlevad, et see on olnud Mai Murdmaa parimaid töid ja Estonias tantsisid seda siis väga menukalt nii Eestis kui ka kui ka välismaal hiljem nüüd siis Eesti muusika päevadel, millest juba oli juttu Pärnu linnaorkestri osalusel ja nüüd siis sel korral uuesti Pärnu linnaorkester ja solistideks on siis rahvusooperi solistid Helen Lokuta, René Poom, Oliver Kuusik. Ja siis on üks pisikene modelli roll, seda siis laulab ja mängib. Maris Liloson. Orkestriaugus on siis Pärnu oma linnaorkester ja dirigendipuldis meie peadirigent Jüri Albertel. Kui kõik läheb nii, nagu on plaanitud, siis klassikaraadio salvestab selle kontsertettekande ja kindlasti sellisel juhul on võimalik seda ka klassikaraadio eetris kuulda. Pühapäevasel päeval ilusa ilus võimalus veeta ilusat pühapäeva Pärnus. Liiga ja Vanemuise teatri peadirigendina asus esimesest augustist ametisse Mihkel Kütsand, kes oli teatri muusikajuht ja peadirigent aastatel 1999 kuni 2004, pärast mida siirdus ta tööle Saksamaale. Mihkel Kütson töötab Vanemuises peadirigendina ja samuti ta jätkab tööd Saksamaal, kus ta hetkel valmistab ette Wagneri ooperit. Tan Hoiser, mille esietendus toimub järgmisel nädalal 13. septembril. See ei ole mitte esimene kord, kui Mihkel Kütsonit Vanemuisesse tagasi kutsuti. Mis ajendas uut pakkumist vastu võtma? Telefonil on Mihkel Kütson. See pakkumine nüüd oli siis pärast oska etendusi Helsingis, kui ma asendasin, siis ametipostilt lahkunud Toomas Vavilovi ajendas võib-olla siiski tegemast selline värskus, mis on orkestris ja selline positiivne energia süda, nagu ikkagi ripub ka tartu orkestri küljes. Millised eesmärgid oled sa endale seadnud, ei meeldi. Teiseks ametiajaks Vanemuise peadirigendi kohal. No vast see muusika teater Vanemuises ikka oleks üks oluline osa ja muusikaetendused teatri repertuaaris püsiksid ja nende kvaliteet tõuseks ja oleks võimalik ka või miks mitte väljastpoolt tulevale publikule pakkuda kõrgetasemelist muusikat, teatrit, häid lavastusi ja võib-olla hetkel on ooperite hulk väiksem, kui oli esimesel ametil. Ehk see on ka siin, üritan sinnapoole tüürida, et jälle kaks ooperis vähemalt hooajas, pluss loomulikult operetti operetisõpradele ja, ja muusikal, mis on ka kindlasti Vanemuise üks alustalasid olnud väga oluline asi on kindlasti ka orkestrile areng ja nii et see on selline areng ja teisalt mis on oluline on, et Eestis ei oleks vaekauss nii Tallinna poole kaldu, mis puudutab professionaalset muusikat. Professionaalne muusikateater Lõuna-Eestis on ka oluline ja vajab nagu rõhutamist, ka uuslavastuste arv peaks edaspidi tõusma. Vanemuise teater toob uuel hooajal lavale 11 uuslavastust, neist viis on sõnalavastused, kolm muusikalavastused ning kolm tantsu ja balletilavastused. Muusikalavastustest on hooaja esimene esietendus esimesel novembril. Georg Malviuus Rootsis toob lavale poole Abrahami operetis Savoy ball. Festival kreedo peab sel aastal oma viieteistkümnendat sünnipäeva ja stuudios on festivali korraldaja sooja tomaanova, mida me hetk tagasi kuulasime? Kuule, sellesse kiiri vaimuliku akadeemia seminari segakoor seal ukrainlast ja son, kivi, Petseri surnu. Pärast Kiievi vaimuliku akadeemia ja seminarikoor, kas see koosneb siis üksnes nendest õpilastest, kes tulevikus saavad preestrite, eks, vaimulik, eks, või kes selle koori moodustavad? Traditsioonilised alguses see meeskoor ja siis kõik inimesed, kes õpivad seal seminaril, tulevikus on peetud ristsed ja aga pärast sihuke idee tuli, et kõik noored naisterahvad, kes kuulavad seda kogudesse, nad tahtsid ka laulda sealsamas kooris, selle väes praegus on segakoor ja üldiselt need on 38 lauljat praegu ja kõik on enam-vähem ikka noored inimesed nagu 35 inimest hetkel vähem, mis nende repertuaari Horizon, sest et õigeusu muusika repertuaar, paar on ju äärmiselt lai ja eripalgeline, nende repertuaari kuuluvad vanad asjad ja muidugi sellised teosed nagu partiaski, vedel ja siis nagu viia Tšaikovskit partis muusikat. Ka ja see kontsert siis Kiievi vaimuliku akadeemia ja seminari segakooriga leiab aset 14. septembril kell seitse Kaarli kirikus Tallinnas. 27. septembril võib aga kuulata siis muusikuid Gruusiast. Ansambel suliko ja see on Tbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solistide ansambel, aga see ansambel spetsiaal tehtud, nagu teha siukesed vaimuliku muusika, kontserdid, need 10 inimest, muidu meeskoor muidugi tavalised. Nende kavatsus koosneb kahest poolest, üks ütleme vaimulik muusika, teine pool on rahvamuusika. Festivali kavas on ka üks eesti seltskond, kelle nime kaunis keeruline on see kirjapilt, roo, koolon, nekund, rüünekond. See aasta nad teevad, aga oma kontsert on 25. septembril Jaani kirikus Viljandis. Siin kavas on kreek ja ka Arvo Pärt teiste seas. Neid saab kuulata tegelikult ka Tallinnas 28. septembril, kui on festivali lõppkontsert kell seitse galakontsert, kus esinevad siis ka eelmainitud ukrainlased ja grusiinlased ja siis eestlased. Galakontserdil on veelgi. Ja veel kaks koorilinemalti haiks Hollageda filharmoonia meeskoor ja siis noorte korba trastiinia. See galakontsert on siis 28. septembril kell seitse õhtul Estonia kontserdisaalis, aga nagu meie vestluse alguses oli juttu, on esimene kontsert juba 14. septembril kell seitse Kaarli kirikus ja siis esineb seal Kiievi vaimuliku akadeemia ja seminari segakoor. Helga ja eile toimus Tallinna raekojas taas pidulikku õhtut, kus Riho Pätsi koolimuusika fond tunnustas 2008. aasta stipendiaate. Palusin stuudiosse fondi ühe asutaja, Tallinna Ülikooli emeriitprofessori Maie vikatifondil on kujunenud juba ja toekas traditsioon. Mitmendat aastat olete te saanud meie muusikaõpetajaid tunnustada? See on päris pikka aega kestnud fond asutati 2002. aastal ja fondi asutajateks olid tol ajal Eesti vabariigi haridusministeerium, Tallinna pedagoogikaülikool, Eesti Muusikaakadeemia koolibri kirjastus, Eesti Raadio ja Eesti muusikaõpetajate liit. Aga fond on sellest ajast olnud elujõuline ja jaganud igal aastal aastapreemiaid ja stipendiume ja see on kestnud nüüd seitse aastat. Te olete jaganud jah, tunnustust muusikaõpetajatele pilliõpetajatele, heliloojatele kui muusikaelu edendajatele, kes osutusid seekord välja valitud. Eks me jagame üldse neid täiesti pendiume viies kategoorias ja need on sellised valdkonnad ja alad, millega Riho Päts aga edukalt tegutses. Nõnda siis on meil seekord jagatud neli stipendiumi ja muusikaõpetaja valdkonnas sai stipendiumi Jüri Gümnaasiumi muusikaõpetaja, koorijuht Trip Pack kelle muusikahariduslikku tegevust iseloomustab just laiahaardelisus ja mitmekülgsus. Ja tema on ka 2004.-st aastast juba koorijuhtide ja muusikaõpetajate Harjumaaühenduse juhatuse esimees. Heliloojana sai sellel aastal stipendiumi Tõnu Raadik, kes on loonud palju muusikat lastele. Siia kuulub ka hulga teatri music, tan ainuüksi eesti nukuteatrile loonud muusikat ligi 30-le lavastusele. Tema loomingut on ka palju välja antud autoriplaatidel, nii et ta on kõigiti oma laste muusika kahutusele preemia ära närinud. Siis sai tšellopedagoog Laine Lester instrumendi õpetaja kategoorias stipendiumi ja tema õpilased on küll hästi tuntud nii kodumaisel kui ka rahvusvahelisel areenil. Nagu professor Toomas Velmet magister Lembi Mets, magister Reet Mets, Mart Laas, Aare Tammesalu ja paljud-paljud teised. See on tõesti olnud väga pikk ja viljakas töö pedagoogitööd teinud ja ta teeb seda praegugi Tallinna muusikakeskkoolis. Tema praegused õpilased, näiteks Marcel Johannes Kits ja Theodor Peeter Sink on saanud preemiad mitmel rahvusvahelisel ja üleriigilisel konkurss siis see muusikapedagoogika edendajana sai meil sel aastal stipendiumi. Aarne Saluveer, kelle aastatepikkune tegevus on avaldanud mõju, võiks öelda kogu Eesti muusikaharidusele. Tulemusrikas on olnud tema tegevus nii muusikaõpetajana, olgu see siis Viimsi keskkoolis, Rocca al Mare koolis, õi koorijuhina, ETV muusikastuudio koorikoolis ning käesoleval ajal Musa mari laulustuudios. Aga ta ju praegu juhil Otsa nimelise muusikakooli tegevust. Tema on olnud laulupidude üldjuht ja dirigent ja suurima tunnustuseta pälviski möödunudaastasel 2007. aasta noorte laulupeo ilmapuu kunstilise juhi ning dirigendina. Need olid siis tänavused Pendiaadid Riho Pätsi koolimuusika fondi üks olulisi eesmärke on ka jäädvustada professor Riho Pätsi mälestust ja sedakorda on teil heliline jäädvustus valminud. Ja tõesti, nii see on, me oleme valmis saanute duubel heliplaadis, sest Riho Pätsi mitmepalgelistes muusikalises tegevuses kuulubki tähelepanu väärne koht just tema heliloomingule. Sellest annab tunnistust ka Eesti rahvusringhäälingu fonoteegis säilunud Riho Pätsi loomingu helisalvestiste hulk. See sisaldab ligemale 500 nimetust ja nii kujuneski sellest materjalist lausa kahe heliplaadi jagu ja valiku tegime koos Riho Pätsi tütre leelo kõlariga ja meile mõlemile oli üllatuseks Riho Pätsi loomingu mitmekesisus, värskus ja värvikus. See helilooming sisaldab rohkearvuliselt laste ja koorilaule kõikidele kooriliikidele, mis on ehk kõige enam tuntud osa üldse tema heliloomingust. Ja siinkohal avaldan sügavat tänu Tiia Loitmele, kes ei pidanud paljuks keset suve oma kooriga heliplaadi tarvis uuesti sisse laulda. Vahest ehk kaks kõige populaarsemat Riho Pätsi koorilaulu Palinud ja Ühte laulu tahaks laulda. Olgu siinkohal öeldud, et Riho Päts on ka Ellerheina koori audirigent. Siis on heliplaadile jäädvustatud soololaule, mis on vähem tuntud. Neid esitavad Urve Tauts, naan, põld ja teised ja ka esiletõstmist väärivad ka viiuli toikst rahvusliku koloriidiga mille esitajaks on Herbert plaan ja Andres laad. Kõik salvestised on pärit rahvusringhäälingu heliarhiivist ning kannavad seega oma ajastu märki. Heliplaadi väljaandmisele aitas kaasa ka Riho Pätsi kolmanda põlve järeltulija Mikk Targo koolibri kirjastusest Elina Volmer ja riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse kunstiainete peaspetsialist Inge Raudsep. Nii on siis meil valminud nüid duubel heliplaat Riho Pätsi heliloominguga. Ja siinkohal oleks võib-olla tore lisada selline fakti juurde, et Riho Päts oli Eesti Autorite Ühingu asutaja. Just nii kolmekümnendatel aastatel tekkis tal selline mõte, et kohusse nimekate heliloojate ja kirjameestega Eesti autorikaitse ühing luua. Ja see saigi teoks 1932. aastal. Kohemaid valiti ta ka esimeseks Eesti autorikaitse ühingu esimeheks ja ta viis ka selle ühingu otsemaid Europs sõlmides vastavate ühingutega ka teistes riikides sidemeid. Niisugune oli ta ka aktiivselt tegutses siis ühiskondlikus elus. Siit jääb üle soovida ainult eesti kooli muusikale seda edu ja nende soovide täitumist, mis olid Riho Pätsil kunagi ja palju eduga teie fondile. Suur tänu. 13. septembri heligajale tegid kaastööd Kersti Hinno, Annika Kuuda, Ülle Hallik, Hedvig Lätt ja Maarjas Peterson. Helioperaator oli Helle Paas. Toimetas Karingopra sülgaja. Muusika, uudised, muusika uudised laupäeval kell üheksa. Null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis ei sobi vanaemal teile sobival ajal. Helgaja.