Tere hea klassikaraadiokuulaja hakkab esimese märtsi helikaja saate teemad nele evaste infeldi kriitika. Tauno Antsigantaadi aeg armastada esiettekande kohta. Tallinna moonia sarja meistrimängud esimesel märtsil toimuval kontserdil dirigeerib ja mängib tšellot Aleksander ruudin, tutvustab Heili Vaus. Esimesel märtsil kogunevad Tartusse üle Eesti noored tšellistid kaheksandale noorte sotsialistide festivalile. Lähemalt räägib korraldaja Reet Mets. Prantsuse viiuldaja Marina Chick esineb koos Pärnu linnaorkestriga, räägib Aare Tammesalu. Klaveriõhtute sarja pianissima raames esineb kolmandal märtsil Tartu Ülikooli aulas Peeter Laul ja neljandal märtsil eesti soome klaverikvintett. Esineja tutvustab sarja korraldaja Tanel Joamets. Eesti muusika ja teatriakadeemia ja Tallinna muusikakeskkooli klaveriosakondade ühisest Kaala kontserdist tõrud ja tammed räägib Ivari Ilja. Eesti muusika ja teatriakadeemia Sümfooniaorkestri ja Eesti riikliku sümfooniaorkestri ühiskontserdist, räägib Andres Kontus. Pärnu filharmoonia korraldab 2008. aasta mais konkursi eesti noortele viiuldajatele, millega tähistatakse Eesti vabariigi üheksakümnendat juubelit ja sageli Pärnus suvitanud Taavi Toisterahhi sajandat sünniaastapäeva. Konkursist räägib Aare Tammesalu. Klassikaraadios algab ooperikuu, seda tutvustab Tiina kuningas ning muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Piirilõikude tegemisel olid ametis Ülle Hallik Pärnust, Hedvig Lätt Tartust ja Merje Mändla. Mina olen toimetaja Kersti Inno, head kuulamist. Vabariigi sünnipäevapidustused ja eriti võimas elamusaastapäeva kontserdist Estonia kontserdisaalist on kirgastan terve nädala olemist. Tore, et Eestis on mehi, kel värskeid ideid jätkub ja kes neid ka kõrgprofessionaalselt ning mõjuvalt teostada suudavad. Sügav tänukummardus Jaani kirikus esiettekandel olnud Tauno Aintsi kantaati aeg armastada sai kuulda aga märksa vähem inimesi. Selle sündmuse kohta palusin tagasisidet. Muusikakriitik nelejevaste infeldilt. Vabariigi aastapäeva puhul toimus kontsert Tallinna Jaani kirikus 24. veebruaril, kus esines Eesti riiklik sümfooniaorkester ja Eesti rahvusmees kar Mihhail Kertsi juhatusel. Kavas oli kaks teost, Tubina pidulik prelüüd, Tauno Aintsi vabariigi aastapäevaks tellimustööna valminud kantaat aeg armastada. Teos oli meeskoorile ja sümfooniaorkestrile ning kantaadile oli teksti koostanud leelo tungal. Tasuta kontserdile oli kohale tulnud kirikutäis inimesi ning alustuseks kõlanud hümn orkestri saatel lõi küll piduliku ja avatud meeleolu edasist toimuvat kuulama asuda. Sobilikku sõnumit kandis ka hümni järel kõlanud Tubina pidulik prelüüd. Sümfooniaorkestrile, milles oli tõepoolest pidupäevaga haakuvad karakterid ja atmosfääri. Nii umbes kümneminutilise lava mängulaadsel teosel oli sisu ja sidusust ning esituski oli pidupäevale kohane. Tauno Aintsi kantaadiks ilmus lisaks ERSO-le lavale ka Eesti rahvusmeeskoor ning solistid Urmas Põldma, Jassi Zahharov. 13 osaline tekst oli leelo tungla poolt päris huvitavalt kokku pandud. See sisaldas ainet nii eesti rahvaluulest, koguja piiblitekstist ning ka Petrarcas Anetist. Enne kontserti tekstikavalehelt sirvides tekkis asja vastu huvi ja kerkis küsimus, et kuidas võiks olla see tekst muusikasse pandud tekst, mis pärineb küll erinevatest allikatest ent on siiski omal moel läbi põimitud ja terviklik. Kõrvuti olid tungal rahvaluule ja Itaalia humanism, aga samas oli tekitatud üle luulesõnade mingi tajutav kaar, mille alla mõtte kenasti ära mahtus. Kantaati raamisid, koguja tekstid, millest tulenes ka teose pealkiri, aeg armastada. Helilooja ja teksti autor olid endi sõnul armastuse teeme osas igatahes teineteisega nõus pidades seda sõnumit Eestimaa meeshäälte esituses 90. sünnipäeva puhul kõige sobivamaks hakas kõrvuga teost läbinud repliik aega ei ole, mida värviti kord ärevamates, kord tuimemates toonides vahele pikitud kelluka helinatega. Vahepeal kantaadi keskosas kiskus kogu sõnum ja helilahendus suminaks, kus fraasid kattusid ning hetkelise mürafooni moodustasid. Meeskory osadega olid kõrvutatud ka kaks solisti Tiit, mis olid läbi viidud kenasti. Stiililt mõjus orkestratsioon solisti osades nii nagu oleks tegemist Itaalia 19. sajandi ooperiga. Kui üldisemalt veel erinevaid stiilinäiteid tuua, siis võiks leida äratuntavat pärandit nii kodumaistelt, loojatelt kui ka impressionismi helipõllult. Mingitel hetkedel mõjus sünkopeeritud rütmika muusikalist pärit kujundina ning mõned vasesoolod nagu repliigid bigbändi kontserdilt. Kui nüüd mõni stiil veel kahe silma vahele jäi, siis olgu peale. Igatahes neid Tauno Antsil tulevalt ideid muretult nagu varrukast ja samuti pole tema avatud muusikalisest hoiakust karta, et midagi vaka alla ka jääks. Kogu selle muusikalise kirjusesse juures näis puudu olevat veel tihe lavaline liikumine, aga see kisuks vist juba rohkem teatritükiks. Millest see kõik siis kõneleb? Tauno Ainson, muusik, kes hooajal 2007 2008 on valitud Eesti rahvusmeeskoori resideeruvaks heliloojaks see tähendab siis teisisõnu tellimusi ja koostööd, mis kahtlemata on kasulik, pakkudes erinevaid võimalusi ja katsetamisruumi. Kuuldud kantaadi põhjal hakkas Tauno Aintsi puhul kõige meeldivamat silma tema andekad leiud orkestreerimise alal. Kohati oli saavutatud häid kontraste ning teinekord jällegi hästi ansamblisse sobivaid pilli kõlasid. Meeldis näiteks Arphia klaveridialoog hiljem ka puhkpillide lõigud. Nappide Kelbyli nootide foonil. Esines ka rütmiliselt huvitavaid kohti, ent miskipärast muutusid need teinekord pisut segaseks ja kaotasid kujundi selguse. Vahest aitas sellele pisut negatiivses mõttes kaasa ka kiriku akustika. Mine tea. Aga tekkis väike küsitavus, kuidas kõiki neid ideid ja stiilikirevust paremini põhjendada või mõtestada. Või et mis on selle heliteose muusikaline nurk ja et kas muusikaline mõttekaar on võrdväärne teksti sisukaarele. Kui tekst sisaldab erinevaid elemente, ent samas tajutavat sisu niiti kas siis muusikalise lahenduse stiililine killustatus annab midagi teosele terviku seisukohast juurde või võtab hoopis mõjujõudu veidi vähemaks? See on sama õrn ja ettearvamatu teema nagu õhukene jää mis vahel kannab ja vahel mitte. Kuid näis, et kogunenud publik oli siiski pidumeeleolus ning. Põhimõtteliselt võeti teos sümpaatselt vastu heliga ja Klassikaraadio stuudios on Heili tamm. Esimesel märtsil korraldab Tallinna filharmoonia kontserdisarjas meistrimängud ja esineb siis Chalist Aleksander Rodin Venemaalt. Kontsert kannab pealkirja Haydni portree Viini taustal ja Kawason Kozaloughi wagenzalia Haydni teosed. Selle kontserdi puhul on just kaks erilist asja, millele tasuks tähelepanu pöörata, pärast tasuks sellele tulla ja esimene on tõesti, Aleksander Rodin oma 47.-le eluaastal oma võimete tipus ja üks eredamaid Vene interpreet, kelle puhul tasub ka märkida, et tema on tõesti Venemaale jäänud ja tema ideed tema mitmekülgsus, ta on ju nimelt kammerorkestri viima muusika kunstiline juht ja dirigent pärast hiilgavat tšellistigarie vääri, kus ta on võitnud laureaaditiitleid mitmetel olulistel tšellokonkurssidel Lipzigis Kaspar kassaga, õukond körsil siis veel Tšaikovski konkursil, kahel korral pöördus ta dirigeerimise poole, lõpetas Moskva konservatooriumi, keda enko klassis, nii et ja nii-öelda näitajad on kõige kõrgemal tasemel nendes mõlemas sfääris. On ka pianist, kuigi noh, nagu pianistina ta nii intensiivselt ei tegutse. Üks äärmiselt loominguline mitmekülgne härrasmees ja tema, ütleme niisugune mitmekülgsus ka viitab natukene sellele ajastule, millise kontserdi ta praegu meie ette toob. Nimelt kõlab sel kontserdil teoseid, mida võib nimetada ajaloo tagakambrisse sattunud, eks neid praktiliselt ei mängita suurtel lavadel praegu enam. Ja nende kõrvale siis nimelt selle Koseluchiya wagenseeli teoste kõrvale. Äkki kuuleme Haydni joviini klassika, ühe juhtfiguuri kõige kuulsamat teost lahkumissümfooniat, nii et selline väike kontrast, et kuidas siis nagu Hain just oma kaasaegsete kõrval välja näeb selle Viini ütleme niisuguse keskmise kunstnik tegevuse foonil, et mille poolest ta siis nagu eristub, miks on Hain meile tänapäeval teada helilooja ja miks? Lohja Vansail ei ole niivõrd kuulsad ja selliste kavadega muidugi saavad välja tulla ainult suured meistrid katmata seda, et, et on häving. Sest ütleme kindlasti see muusikaline materjal niivõrd ere, aga nii Tallinna kammerorkester, kes on selle kontserdi teine peategelane, kui ka Aleksander ruudin on nii kõrgel tasemel muusikud, et nad saavad endale sellist väikest muusikalist, eks kurssi. Ja seda võib ka mingil määral võib-olla aga nende muusikaliste naljade alla katalogiseerida, mida aeg-ajalt suured meistrid endale lubavad. Tallinna filharmoonia kontserti meistrimängud Aleksandar Rodin tutvustas Heiliva ostam. Esimesel märtsil kogunevad Tartusse noored tšellistid üle Eesti ja toimumas on kaheksas noorte eesti solistide festival, mille peakorraldaja on Reet Mets. Kaheksas kord juba toimub, kuidas see asi alguse sai, miks just Tartusse kogunevad kevade hakul noored tšellistid, tõesti on, tore on nentida, et see festival toimub juba kaheksas kord ikka Tartus ja selle festivali idee sai alguse konkursist, kuhu kõik Eestis õppivad tšellistid ei pääse. Ja siis ma nägin neid õnnetuid lapsi, kes ka väga tahtsid sinna minna ja ei saanud ja siis tekkis selline mõte, et aga kus siis on see üldse see koht Eestis, kus noored tšellistid omavahel kohtuda saaksid, tuli välja tegelikult ei olegi selles kohta, et vabariiklikule konkursile pääsevad ainult kõige tublimad ja kõige paremad ja siis need, kes ei ole nii, võib-olla heade eeldustega ikkagi haavad musitseerida, nemad siis omavahel kohtuda ei saagi ja siis tuli kaheksa aastat tagasi selline idee korraldada tartus festival, kus ei ole mingisuguseid rangeid reegleid, lihtsalt võib tulla, kui ma vahel mängida, omavahel suhelda, teha sellest päevas Lentsialistide pidupäev, mis on muutunud selle kaheksa aasta jooksul. Kindlasti on osavõtjate arv iga aastaga kasvanud, sest ma olen täiesti kindel, et nii mõnigi väike poiss või tüdruk olles jõudnud näiteks neljandasse klassi, mis on kõige raskem aeg ühel muusika õppuril, kui ta näeb, et samasuguste probleemidega maadlevad ka teised tema jagased, siis ta vaatab, et ah, ei ole hullu midagi, et jätkame edasi ja mulle tundub, et see festivali idee ongi seda, nagu toetada seda tšellomängu timist. Õpetajad saaksid omavahel kohtuda ja mõtteid vahetada. Esimesel märtsil see festival algab, kui palju on osalejaid ja kas toimub selline suurem kontsert ja see festivali esimene päev ehk esimene märts ongi siis üks suur selliste kontsert ja mängitakse vanuse järgi, alustatakse kõige nooremateks ja siis loodetavasti kuskil õhtul seitsme paiku on see kontsert läbi ja siis on ära esinenud kõik Eestis õppivad tšellistid ja noor on kõige noorem praegustel andmetel. Tal on kuueaastane, üks Tallinna noor tšellist tuleb esinema kokku neil praegustel andmetel 86, kindlasti üks kolmandik on neist Tallinnas, sest Tallinnas on kolm kooli, kus saab tšellot õppida, siis on Tartust, Pärnust, Jõhvist ja veel väiksematest linnadest ja noored solistid, esinevad Elleri muusikakooli saalis ja muusikakooli saalis kell üks päeval algab, kuna meil aeg on ikkagi limiteeritud, siis enamasti mängivad kõik selliseid ühe või äärmisel kaks lugu, aga meil on seekord ka väike erand. Kuna andekamad tšellistid sõidavad märtsi lõpus ühele suurele üleeuroopalise konkursile Austriasse, sellest konkursist võtavad osa siis kolm tšellistid Tallinnast ja üks Tartu poiss Andres Metspalu siis nendel on nagu Antade erandina võimalus mängida kogu kavatse kestab umbeski 15 minutit, seal lihtsalt erandiks, nagu olla siis toeks nendele noortele sotsialistidele, kes siis lähevad niivõrd suurele konkursile. Laupäeval vallutavad noored tšellistid Elleri muusikakooli saali, see on selline suur-suur ja pikk kontsert. Seda võib küll öelda, et Elleri kool kihab tsalistidest, kõik kohad on neid suuri ja väikseid selliste täis enamasti kuskil kella kaheksa paiku, siis nad hakkavad ära minema bussidega oma koju, aga õpetad jäävad veel ka teiseks päevaks, sest et meil toimub selline õppeseminar. Kuna meid on nii vähe ja me peame 11 nagu aitama, siis oleme seekord kutsunud Tallinnast kolm väga head seal õpetajalt, et nemad jagavad oma teadmisi ka teistele õpetajatele, siis jagatakse teadmisi teisel märtsil samamoodi Elleri koolis, teisel märtsil algusega pool 11. Millised on ootused, lootused Elle festivali? Kuna ma juba korraldada kaheksas aasta, siis ma tean täpselt, mis mind ees ootab, eks see algus on väga raske, kui nad kõik korraga tulevad, igalühel on mingid küsimused, aga iseenesest see päev on väga tore. Minu meelest on ikkagi väga hea vaadata, kuidas mängutase iga aastaga paraneb näha väikeste muusikute silmis sära, sealt lavalt ära tulles on ikka ääretult tore. Aitäh reetmet selle intervjuu eest, Eesti noored tšellistid esimesel märtsil Tartus Heino Elleri nimelises muusikakoolis kontsert Elleri kooli saalis. Korraldusel toimub teisipäeval kaks põnevat kontserti üks Pärnus ja teine Suure-Jaanis. Kontsertide produtsent Aare Tammesalu rääkis neist lähemalt. Meil on Pärnu linnaorkestrite tulemas väga tore noorsolist Prantsusmaalt marinaad, siis ma loodan, et majandan seda nime õigesti kes mängib Beethoveni viiulikontserdi system ainsa viiulikontserdi, aga see teos on üks kõige silmapaistvamaid kontserte, mis üldse viiulile on kirjutatud ja Pärnu nagu teada, selline üsna viiulikeskne linn juba suurte traditsioonidega, nii et meil on väga hea meel kuulda kaaslastele väga head küll väga noortega, väga head viiuldajad oma orkestri ees ja selle kontserdi Pealkiri Viini klassikud ütleb ära, aga millised siis on need teised heliloojad Beethoveni kõrval, kelle looming sellel kontserdil kõlab? Mozart on esindatud temale väga ebatüüpilise teosega. Joyafuugatsee mull, mis algselt tundub rohkem nagu Bachi muusikalise käekirjaga teos, aga tegelikult see põhjus, miks Mozart sellise teose kirjutas, oli just tutvumine Bachi loominguga ja peale seda uurijad on märganud, et Mozarti loominguline käekiri muutus tugevalt, sest ta mõistis, et Bachi Polfooniline mõtlemine on nii-nii. Huvitav, et ta hakkas kasutama Bachi printsiipe, ta enda loomingus on tegelikult ikkagi väga Mozartit teosega, selle sisu on tõsisem kui võib-olla tavaliselt Mozarti ja siis veel Haydni sümfoonia number 60, millel on hästi intrigeeriv alapealkiri hajameelsus või hajameelne. Õieti esialgselt näidendi muusikana kirjutatud teos, aga hiljem siis aita, tegi sellest ka sümfoonia ja siin on palju väga erandlikku selles selles loos tal on kuus osa, siis ei ole nagu traditsiooniline sümfooniavormis kirjutatud muusika ja siin on ka Hainile nii tüüpilist heasüdamlikku huumorit. Noh, me kõik teame lahkuni sümfooniat, kus mängijad lavalt minema lõpuks jalutavad ja ja teame ka tema üllatus sümfooniat teises osas. Parasjagu on nii mõnigi kuulajanud Tugastama siis selline värskendatud impani, root ajab kõik üles ja kõigil on väga lõbus ja nii edasi, Haydni muusikas on see väga palju sellist toredat rahvalikku huumorit ja selles loos juhtub veel erilisemaid asju, nimelt dirigent oma hajameelsuses jääb isegi peaaegu tukastama ja mängida, sunnitatada pisut niimoodi turgutama selle loo ajal, aga finaalis lausa orkester läheb sassi ja jääb seisma, nii et et siin saab päris palju nalja. Ma usun seal lõbus nii mängijatele, dirigendile kui kuulajatele, sellepärast et tegemist on ikkagi teatrimuusikaga ja teatri nisugune hõng ja ja kõik see teatrivõimalused tuuakse kontserdilavale, nii et see on äärmiselt tore. Pärnu filharmoonia korraldab sellel samal neljandal märtsil veel ühe kontserdi, aga Pärnus vaid hoopis suurem Nonii ja Suure-Jaanis asuvas heliloojate kappide majamuuseumis. Kontsert on sarjas Eesti vabariigi 90 ja sellel esinevad Mati Turi tenor ja Martti Raide saadatada klaveril. Ja kavas on ainult eesti heliloojate eelkõige siis heliloojate kappide ja, ja ka Mart Saare soolo laulud ning miks kontsert toimub Suure-Jaanis ja sellel on kaks põhjust. Esiteks kogu see looming on ju tegelikult selle lombi juured, on ju seal nii Mart Saar kui kapil on ju pärit Suure-Jaanist või vähemalt nende juured on tõepoolest seal seal selles imekaunis Eestimaa paigas. Ja teine põhjus, miks me valisime neljanda see on see, et on ju päris hästi tuntud tänapäeval juba Suure-Jaani muusikafestival, mis möödunud suvel tähistas kümnendat juubelit. Ja neljandal märtsil hommikupoolikul toimub selle järgmise aasta festivali pressikonverents. Nii et kõigepealt räägitakse sellest, milline saab olema järgmise aasta festival ja siis õhtul on see suurepärane kontsert, sellepärast noh, eks eks ju, Artur Kapi metsateel on ilmselt vaieldamatult kõige kaunima eesti soololaul. Tal on veel suur hulk kauneid laule, samuti Villem kapiliaga jõugen kapil ja Mart Saarest rääkimata, kelle loomingul väga suures osas just põhinebki soololauludel. Esitajate ansambel Turija raide on seda kava esitanud juba mitmeid kordi, sealhulgas ka väljaspool Eestit. Nad käisid detsembris isegi Ameerika Ühendriikides laulmas seda, seda väga kaunist muusikat, nii et ma usun, et see on suur elamus ja lähedal. See toimub ju selles kappida muuseumis, mis on täis heliloojatele kuulunud ja neile pühendatud esemeid. Paber, millel on need heliloojad, mänginud minu villem kapile kuulunud klaver, sellega saadetakse nii, et seal nagu selle tõesti selle muusika lähtepunktist toimumise kontsert. Pealegi on see sissepääs tasuta, nii et kõik on väga teretulnud kuulama seda muusikat. Tanel Joamets viibis kuus nädalat Venemaal ja Kasahstanis ja andis kontserte. Nüüd on ta tagasi Tartus ja korraldab klaveriõhtute sarja pianissima Tartu Ülikooli aulas. Järgmisel nädalal on kontserdit ülikooli aulas kolmandal ja neljandal märtsil, aga ennem kui saame teada, kes seal esineb, küsinud Taneli käest, et kuidas läks Venemaal. Venemaa läks väga hästi ja Venemaal käin viimasel ajal tihedalt, et seal on mul juba oma publik ja mind tuntakse päris paljudes linnades päris hästi. Niimoodi ta on välja kujunenud, et praegu on nii kujunenud, et on Venemaal tekkinud võimalus käia esinemas ja miks mitte. Tegelikult on seal väga hea publik. Kokku oli Venemaal ja Kasahstanis 17 kontsert, kõik paigad olid omamoodi toredad, mõni oli suurem, mõni väiksem. Alustasin Sahhalini saarelt, tulin tasapisi lähemale, nii et lõpetasin symbol Uurali Makita Kurskis olid, ütleme kolm-neli kontserti, kus oli siuke tõesti haruldaselt tähelepanelik ja vaikne kuulav publik, see kuulamine oli kohe nii intensiivne, et see inspireeris. Mängisin Subertsionaal seal, mis nõuab sellist väga suurt kokkuvõtmist mitte ainult mängijal, vaid publiku poolt ja seal just nendesse Li keemiaroos Blagofessionskis Magneto Kurskis just asjasse Supertsale, et õnnestus eriti hästi, sest et publik nagu inspireeris seda. Ja nüüd oled tagasi Tartus ja korraldamas klaveriõhtute sarja ja kolmandal märtsil on taas kontsert, kus kõlab ka Schuberti sonaat, esineb pianist Peeter Laul, palun tutvusta. Peter laul on tänapäeval üldse üks paremaid noori pianist, ma arvan, mitte ainult vaid nii palju, kui ma üldse tean lisaks sellele, et ta, et ta on suurepärane muusik, anda kaitseväe tore, tore inimene, kena isiksus ja ma arvan, seda on ka tema mängus kuulda ja ütleme, et siia Tartusse tuleb, mõeldi võimalust temaga üldse lähemalt tuttavaks saada. Isiklikult mulle aga kindlasti ka Tartu publik, kuidas ta on käinud Tartus kunagi kammermuusikat mängimas ja Tallinnas on ta viimastel aastatel juba päris mitu korda käinud, nii et Eestis teda tegelikult juba teatakse ka natukene. Tema isa on Rein Laul pärit muusikateadlane, kes töötab Peterburis konservatooriumis õppejõule ja Peeter on juba Venemaal üles kasvanud ja eesti keelt sõnagi enam ei räägi. Aga sellegipoolest ta hindab oma kontakt Eestiga kõrgelt ja oma Eesti päritolu. Mida ta kontserdipublikule tartus pakub? Schuberti sonaati, nagu oli jutuks ja tal on seal teises pooles, esimeses pooles on tal Hayden sõna ja Šostakovitši teine sonaat. Ja neljandal märtsil esineb Tartu Ülikooli aulas eesti soome klaverikvintett. Selles kvintetti projektis on toimunud väikesed muudatused, sellest sügisel sai buklet tehtud, et advel vahetus meil sellest aldimängija sellest koosseisust, eks teine soomlane aldimängija rikka rebo tuleb ja eile juhtus õnnetus, kuidas meie teise viiuliga Liis Joametsaga tal sõrm ukse vahele ja nüüd täna hommikuks juba saime hea uudis, et üksi ja soome viiuldaja, kelle nime ma veel isegi ei tea, vend lase mulle helistada. Ta sai tulla liisi asendama windatisumilises Lasse Joamets, viiul, mina olen klaver, Tanel Joamets ja siis on veel Soomest, aga tšellomängija lauri angervaks ja mida te mängite? Mängime Prampsik klaverikvintett. Teises pooles, esimeses pooles võtsin endale õiguse esitada Mozarti klaverikontsert sellise ja saateansambliga, et tegelikult need Mozarti saata, et nad ei ole küll hirmrasked, aga sellegipoolest nii headel muusikutel on kindlasti ka selles kontserdisaates midagi pakkuda. Tegelikult on see kammerorkestriga klaveriga see kontsert nagu originaalis, aga seal on selline teos, millel on küllaltki väike orkestripartii, et ta sobib ka kvarteti suurepäraselt. Klaveriõhtute sarja pianissima kontserdid kolmandal märtsil esineb ülikooli aulas Peeter Laul ja neljandal märtsil eesti soome klaverikvintett. Kontserdid algavad kell 19. Esmaspäeval toimub Eesti muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis Eesti muusika ja teatriakadeemia ja Tallinna muusikakeskkooli klaveriosakondade ühine galakontsert tõrudes Tammedeni. Sain telefoniliinile Ivari hilja kontserdid, tundub, et on teil juba kenaks traditsiooniks kujunenud. Just teie sissejuhatust kuulates mind valdaski rõõm, et sellest kontserdist ongi kujunemas kena traditsioon ja seekord on meil tegemist juba kolmanda tõrudest Tammedeni kontserdiga ja ma väga loodan, et see kaugeltki viimaseks See on nüüd selline kontsert, kus saab kuulata väga palju noori pianist erinevas vanuses Just alustame kontserti lausa pisikeste Tallinna muusikakeskkooli esimeste klasside õpilastega, kes mängivad ühe ja kaheminutilisi teoseid. Ja kontsert lõpeb juba pianisti kontsertrepertuaari kuuluvate tõeliselt kaelamurdvat suurteoste ettekannetega. Mis on teil selle ühiskontserdi eesmärk? Selle ühiskontserti eesmärk on muidugi saada niisugune reaalajas ülevaade klaverimängutasemest meie õppeasutustes ja muidugi on see ka ju õpilastele ja üliõpilastele väga tore võimalus oma arengut näidata, esineda ja samuti. Kindlasti on see väga toredaks muusikaelamuseks ka meie muusikasõpradele, kes seda kontserti kuulama tulevad. Ja muusikakeskkoolist on siis valitud teil parimad lapsed välja sinna. Või esindavad seekord 13 õpilast, seekord me ei ole päris nüüd seda vanuse järjekorrast kinni pidanud kava ülesehituslikust seisukohast oleme teinud pisikesi muudatusi. Kontserdi avab Alexandra kaamenska ja 12.-st klassist, kes just hiljutisel rahvusvahelisel fänniteostele pühendatud konkursil Narvas sai kolmanda koha ja oli seal kõige edukam eesti klaverimängijat esindaja. Ta avab selle kontserdi nüüdseks juba legendaarseks saanud Lepo Sumera palaga aastast 1981. Jätkavad päris pisikesed tahaks veel kindlasti mainida esimese poole lõpu poole esinevat Eeva Vorobjoovat, kes saavutas Sankt-Peterburgis eelmise aasta novembris kolmandal rahvusvahelisel konkursil just kolmanda koha ja Johan Randvere 11.-st klassist, kes just hiljuti, jaanuaris osales rahvusvahelisel pianistide konkursil Vilniuses, kus ta sai esimese koha ja probikonna veel eripreemiaid. Ja kui palju osaleb sellel kontserdil Muusikaakadeemia tudengeid? Muusikaakadeemia üliõpilased on kuidagi sellel kontserdil sattunud kõik mängima romantilist muusikat, mis ei ole ju sugugi halb. Kontserdi avab Ksenia objecisvet Mendersoni tõsiste variatsioonidega. Järgneb Maxims jura meie selle aasta jama stipendiaat. Rahvusvahelisel konkursil kolmanda preemia, tema mängib juba ette mõeldes aprillis toimuvale meie pianistide konkursile kolm etüüdi oma konkursiga vastu. Seejärel kuuleb Diana Liivi esituses läbini neljandat sonaati ja kontserdi lõpetab Mihkel Poll kes mängib neli etüüdi. Oopusest 25 tema tutvustamist ei vaja ja tema nüüd nii kaugele, et ta on õppinud ära 24 sõbeni etüüdi ja loodetavasti kuuleb õige pea selle erakordselt raske tsükli esitust. Ka Tallinna publik. Aitäh, Ivari Ilja, see kontsert on kindlasti suurepärane võimalus tutvuda meie pianistide järelkasvuga enne tõepoolest aprillis toimuvat eesti pianistide konkursi kontsert algab esmaspäeval. Kolmas aprill kell 18, null null Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaal ja sissepääs on tasuta. Reedel, seitsmendal märtsil esinevad Estonia kontserdisaalis trompetis Indrek Vau. Tromboonisolist Andres ja koostööd teevad Eesti muusika ja teatriakadeemia Sümfooniaorkester ning Eesti riiklik sümfooniaorkester. Dirigendipuldis Paul Mägi ja kontserdil tulevad ettekandele prognari neljas sümfoonia orientseni, topeltkontsert, trompeti trombooni üle Eesti muusika ja teatriakadeemias. Orkester on Eesti riikliku sümfooniaorkestriga koostööd teinud ja viimane taoline ühisprojekt jääb siis paari aasta taha, mil tuli ettekandele Mahleri kolmas sümfoonia. Ja järgmise nädala kontserdi kavas kõlab Taani heliloojalt, ent Loorendseni topeltkontsert, kus soleerivad Dropatist Indrek Vau ning tromboonimängija Andres Kontus. Siis ongi klassikaraadio stuudiosse tulnud Andres kontused seda teost veidi lähemalt tutvust ära, kuid enne veel paar sõna ka tema enda taustast. Ma olen õppinud Taanimaal oru, siis muusikaakadeemias seal ja minu õpetaja seal oli Nils Oleppo Johansson, kes on ka selle teose Bentlorentsel tellinud. Praegu ma olen Eesti riikliku sümfooniaorkestri tromboonirühma kontsertmeister. Järgmisel nädalal kuulemegi, siis Loorents topeltkontserti trompekkele ja tramboolile. Vot see on tellimuslugu, Nils soolevo Johanssoni ja Martin susteri poolt Martin sustega noorusi sümfooniaorkestri soolo trompetis ja neil tekkis siis selline mõte, et tellida topeltkontsert. Ja kui see loo esialgne versioon valmis oli, siis. Ma kuulsin, et, et see oli olnud suhteliselt igav ja siis hakkas tihedam koostöö helilooja ja ja nende interpreetide vahel, mille tulemusena seda teost küllaltki palju muudeti ja täiendati ja lisati sinna veerand toona näiteks, mis teevad seda oluliselt huvitavamaks, seda lugu. Kui ma kuulasin seda plaadi peal, siis ta tundus küllaltki raske, aga noodipilt ise natukene leevendas minu muret. Tegemist ei ole kindlasti maailma kõige raskema tükiga tromoonile, aga noh, eks seal küllaltki palju on ikkagi tegemist, et eks see on siis kontserdil kuulda, kuidas see välja tuleb tänu täiendustele, mis sinna lukku lõpuks tehti. Ta ta kõlab veidi kaasaegsema, eks ju, kui esialgne versioon. Aga selles suhtes ei maksa karta, et, et tegu ei ole väga hirmuäratava kaasaegse muusikaga, et on küllaltki traditsiooniline kõlapildi poolest ja ka ma tean, et selle loo komponent veerimisel üritas autor kombineerida baroki ja kaasaegsemaid kompositsiooni tehnikaid, seal näiteks on mitmed osad on nimetatudki barokiaegsete tantsude järgi nagu Allemaand ja chia särab and mis muidugi kõlavad täiesti uues võtmes. Lorendseni topeltkontserti trompeti leia tramboonile tutvustas tromboonimängija Andres Kontus ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia Sümfooniaorkestri ning Eesti riikliku sümfooniaorkestri ühiskontsert toimub siis seitsmendal märtsil kell 19 Estonia kontserdisaalis. Kontserdi osaleb Welco trompetis Indrek Vau dirigendipuldis Paul Mägi ja sellest kontserdist teeb otseülekande klassikaraadio. Eesti kontserdi Pärnu filharmoonia või Stahli festivali ja Pärnu kontserdibüroo ühistöös toimub seitsmendast 10. maini Pärnus noorte viiuldajat kurss. Algselt kuulutati välja taotlusi, sellel osalemiseks oodatakse kuni esimese märtsi ehk tänaseni. Üks konkursi korraldustoimkonna liikmeid. Aare Tammesalu kinnitas, et siiski pole veel hilja oma osalemissoovist teada anda. Maikuus Pärnu filharmoonia korraldab konkursi eesti noortele viiuldajatele siis kuni 30 aastastele eesti noortele kunstnikele ja meil on väga hea meel, et me saame seda teha sel aastal, kui kogu muusikamaailm tähistab David uistrahhi sajandat sünniaastapäeva. Eks see konkurss ongi pühendatud sellele Pärnus suvitanud jaa, tõeliselt 20. sajandi ühele kõige väljapaistvale viiulimängijale dirigendile, väga suurele muusikale ja isiksusele. Ja ühtlasi on see konkurss pühendatud ka Eesti vabariigi 90.-le aastapäevale. On juba teada, et esimesed noored viiuldajad on registreerunud konkursile ja see konkurss toimub siis seitsmendast 10. maini. Esimene voor Pärnu raekojas ja teine voor toimub Pärnu kontserdimaja suures saalis koos Pärnu linnaorkestriga ja see kava on valitud hästi, põhinedes viiulirepertuaari kõige sellistele olulisematele ja kõige tähtsamatele teostele. Esimeses voorus mängitakse Johann Sebastian Bachi soolo partiidadest ja Sonootidest osi siis paganiini üks kapriis, kuulsad virtuaalsed teosed ka sooloviiulile. Ja kolmas lugu on siis antud vabalt valideks virtuoospala. Noh, mõte on selles, et anda noortele viiuldajatele tõesti võimalus ette valmistada need teosed, mis neil peavad olema nii-öelda tagataskus alati kogu oma karjääri jooksul, et neil on hea. Kui neile hommikul helistatakse ja öeldakse, et õhtu tuleb esineda, siis neil tuleb meelde kohe, et need teosed on meil olemas ja need on kohe nagu varrukast võtta ja teises vursis terve Mozarti kontsert. Mozart oli ju teadagi ka David võistrahhi üks kõige suuremaid lemmikuid kaasaegse muusika kõrvale, ta mängis väga sageli, aga dirigeeris Mozarti ise mängides siis dirigeeris viiulikontserte. Seda on kahju temast maha jäänud, arhiivimaterjalide filmidel näha, kuidas ta seda tegi, see on kõik väga suurepärane. Ja siis mis on selle konkursi juures veel võib-olla selline üllatav ja põnev asi on see, et me tellisime uue teose viiulile ja orkestrile ühelt eesti heliloojalt ühelt kõige odavamalt heliloojalt Eino Tambergile ja see teos on ka valmis. Ja nüüd siis iga konkursist osavõtja saab selle teose noodid ja valmistab selle ette ja ma ei ütle veel, milline üllatus seal teoses on, aga seal olnuks päris tore üllatus, mis paneb ehk inimesi natukene noori viiuldajaid, siis osavõtjaid natukene alguses võib-olla täbarasse seisu, aga tegelikult see on väga põnev ja ma usun, et sellest tuleb üks väga huvitav muusikasündmus Tartus. Kas keegi meid kui kuule? Ta ei ole veel hiljaks jäänud, et registreeruda ei. Tegelikult see registreerimise tähtaeg oli meil esimese märtsini, aga arvatavasti veel natuke nihutama selle edasi, sellepärast et, et võib-olla ei ole kõik viiuldajad, kõik noored interpreedid kuulnud sellest võimalusest vennast proovile panna ennast näidata, publikule ennast, näidata nendele žüriiliikmetele, kelle hulgas on nii dirigente, heliloojad, muusikaprodutsente interpreet, et see on väga hea võimalus ennast tutvustada. Ta on ka rahalised preemiad, mis ei ole küll kes teab mis suured, aga ikkagi väga meeldiv, kui, kui natuke ta majanduslikult toetatakse häid mängijaid. Nii et kindlasti võib meiega rahulikult võtta ühendust Pärnu filharmoonia, Pärnu filharmoonia kodulehelt leiab kogu selle informatsiooni täpse programmi, millised on siis konkursinõuded, need on väga mängija, sõbralikud ja see on nagu Pärnu filharmooniapoolne selline sõber vaiksest noortele mängijatele, sellepärast et ma ise mäletan seda, kuidas ma osalesin mitmetel konkurssidel, kui ma olin ka selles vanuses ja, ja see praegu mulle tundub, et see on mind väga palju aidanud ja toetanud ja suure rõõmuga mõtlen Nende hetkede peale, kui valmistusin sesse konkursiks valmistumine on tegelikult see kõige suurem võit alati igasuguste konkursside puhul tänaseks registris erinevate puhul, mida me öelda, millised konkurendid on ootamas ees neid, kes veel ei ole registreerinud. Me ju räägime ikkagi noortest intervjuu lehtedest ja, ja need on sellised mängijad, kellest kindlasti võivad tulla väga säravad muusikud ja ma väga loodan, et see konkurss ehk saab ka üheks selliseks väikeseks tõukejõuks. Ja kui üks mängija tunneb äkki lavale tõepoolest, mu mäng on selline, mis huvitab publikut ja mis nagu mõjutab inimesi ja ja inimesed reageerivad sellele kuidagi, siis tegelikult see impulss on väga suur ja see võib mõjuda väga pikka aega. Et see on selline meiepoolne tõsine soov, et inimesed kogeksid Pärnus siin David uistrahhi ülekantud tähenduses nagu jalajälgedes natukene mõnda aega käies seda rõõmu ja seda erutust, mis, mis tekib siis, kui on võimalik musitseerida väga hea akustikaga Pärnu raekoja saalis ja võib-olla Eesti kõige paremas kontserdisaalis Pärnu kontserdimaja suures saalis koos Pärnu Linnaorkestri ja hea Jüri Alberti. Märts on klassikaraadios ooperikuu, mis pakub ooperisõpradele laia valiku ooperisalvestusi ülekandeid Monte Verdist kuni Brittenini. Igal esmaspäeval meie tavapärasel ooperiõhtu ajal algusega kell 19. Null viis saab kuulata vähem tuntud koopereid. Kolmandal märtsil on kavas Rambatis, Lülljooper, psühhe, 10. Claudio Monte Verdi joodusiuse tagasitulek seitsmeteistkümnendal Jean-Philippe ramaaga storia pooluks 24. Antonio Vivaldi modet Suuma ja 31. märtsil Joseph Haydni ooper Armyyda. Ooperikuu teeb eriliseks see, et igal laupäeva õhtul on meil kavas otseülekanne maailmu ühest kuulsamast ooperiteatrist New Yorgi Metropolitan operast. Esimene ülekanne klassikaraadios oli 1998. aasta detsembrikuus ja ooper oli Mozarti võluflööt. Seejärel valisime igal aastal välja kolm ooperit, mis hooaja peale jaotasid kokku üle 30 ooperiülekanded. Oled kuulajail kergem meie saatekavas orienteeruda oleks, oleme alates möödunud aastast koondanud kõik ülekanded märtsikuusse ja et märtsis on viis laupäeva on meil sel aastal kavas viis otseülekannet New Yorgi Metropolitan uut pärast. USA on suhteliselt noor riik, kuid see-eest väga võimas, mida ta ka igal juhul rõhutada püüab. Kui roopa saab uhke olla oma nüüd juba rohkem kui 400 aastase ooperiajalooga siis Ameerikal on vastu panna pikki ooperiülekannet, et ajalugu 77 aastat. Esialgu piirdusid ooperiülekanded üsna väikese levialaga ja oma riigi piirest need ei väljunud. Pärast sõda jõudsid need ka Euroopasse, aga mitte ainult ka teistesse Ameerika riikidesse, Austraaliasse, Uus-Meremaale ja Aasiasse. Ülekanded on päevastest etendustest, mis tavaliselt algavad pool kaks päeval ja vastavalt sellele, milline on ajavahe, neid siis ka eetris. Meil on kell siis pool kaheksa õhtul ja esimene ülekanne on esimesel märtsil. Siis tuleb ettekandele Giuseppe Verdi ooper Othello, milles peaosi laulavad Renee Fleming ja Johan bota. Dirigent Semjon Putškov ja see ülekanne algab kell kaheksa õhtul. Kaheksandal märtsil kuuletega etanodonitseti ooperit Lutšiaadile Hammer Moore peaosades notalides see ja Maarius, Gretchen, dirigent Jens libain ja see ülekanne algab pool üheksa õhtul. 15. märtsil on kavas Benjamin Britteni ooper Piitercraims, nimiosas šikov dirigent on Donald rannikas. 22. märtsil on kavas Richard Wagneri ooper Tristan ja Isolde, peaosades Ben Hepner Debora Voict. Jamati salminen, dirigeerib Chamslevain. Ülekanne algab erandlikult kell 18 30 pool seitse õhtul. Ja viimane ülekanne Metropolitan Opera, st on 29. märtsil ja seon Giuseppe Verdi ooper Errnooni peaosades Martšellot Jordani toomas Hämpson ja sondra Radwanovski. Dirigent Claudio Abado. Ülekanne algab pool kaheksa õhtul. Sel Ojal on Metropolitan Opera üheksa uuslavastust, millest meie kuuleme kahte Luciani lammer Moore'i ja Piitercraimsi. Nii et ooperisõpradel tasub meie märtsikuist saatekava jälgida ja meie loodame, et pettuda teil ei tule. Soovime teile sisukat teatri- ja ooperikuud. Loomulikult jätkuvad ka märtsikuus pühapäeviti kell 18 15 operissima kontserdid pühapäeva hommikut. Alati saab aga kuulata porteri saateid noortest eesti ooperilauljatest. Homme on saade Annely Peebo ost edasi järgmistel pühapäevadel Helend Lokutest hiliveskusest Aile assonist ja Rauno Elbist. Need saated algavad pühapäeva hommikul kell üheksa. Null viis ja kordame neid saateid teisipäeviti 16, null viis. Ootame Neeme Raualt kahte saadet New Yorgi Metropolitan Opera-st ja need on eetris reedeti 14. märtsil ja 28. märtsil kell 13, null viis ning korduvad järgmisel laupäeval kell 10. Null viis. Õhtul aga kuuleme New Yorgi ülekandevaheajal ooperiasjatundja Toomas kutteri muljeid ja mõtteid Metropolitan Opera käesolevast hooajast, kus tema Anneinud kuut etendust. Klassikaraadio kutsub ooperisse. Laupäeva esimese märtsi õhtul kell kaheksa on otseülekanne New Yorgi Metropolitan ooperast ettekandel Anberdi operotello Jon bota Carlocuelfi Renee Fleming Metropolitan Opera kooriorkester Semjon Patškovi juhatusel. Ülekannet vahendab Kersti Inno kuulmiseni laupäeva õhtul kell kaheksa. Heliga ja. Kui New Yorgi filharmoonia orkestri esmavisiidist Põhja-Koreas on ka muusikaväliselt rohkem juttu olnud, siis orkestrikoguga puhub ida- turne eest hoopis vähem. Peadirigent Lorin masel juhatab oma eelviimasel hooajal orkestri ees endistviisi väga palju, aga võttis enda kanda kogu äsjaselt ikka kontsertreisi. See algas juba 11. veebruaril kolme erineva klassiga kavaga Taiwan'ilt. 15.-st veebruarist neli kontserti Hongkongis oskas saime paberi viiulikontsert siis neli Õhtut, viimane meie vabariigi juubelipäeval Hiinas ning kaks kontserti erineva kavaga üleeilseni Põhja-Koreas Khanis lõpus vaid lõunakontsert, Beethoveni viienda sümfoonia, aga juba homsest jätkatakse kodulinnas kahe kontserdiga kõige väiksematele kolme kuni kuueaastastele kuulajatele peamiselt Ravelli muusikaga. Ning viiendal märtsil jätkub orkestri suur Luciano Peeerryo säri neljal kontserdil Ibeeria folk songs too napsuga solistina Beethoveni neljas Nende ees Haydni Maria kerisija sümfoonia number 48. See on maikuuni kestev tsükkel periost, kus kuu aega tagasi ka eesti fagotivirtuoos Martin Kuuskmann Väljapaistva solistina sekventsades kaasa tegi. Kolmapäevast alates juhatab Filharmoonikute aga orkestri järgmine peadirigent Alan Gilbert. Londonis orkester nüüd juba aasta Valeri kergievi peadirigendi käe all on kogu veebruarikavadest tutvustanud varajast Prokofjevi diaga, hilist Šostakovitši toredasti järjest erinevate külalisdirigentidega. Noor Vassili Petrenko, Leipzee kestam Soomest jurittemircanov, Prokofjevi Šostakovitši esimeste viiulikontsertide solistideks Chang ja sai hakashotsi homme Prokofjevi filmimuusika Aleksander Nevski, kus selles sootiligeerimasksi Ann Shang-sari jätkumas veel märtsis ja maikuul kõik kontserdid Varbikani keskuses. Ja toosama 25 aastane jaapanlanna Ast viiulivirtuoos saiakas Roosi on Paavo Järvi käe all. Tšaikovski viiulikontserdi solist tulevad reedel-laupäeval Cincinnatis, kus Sibeliuse kolmanda kõrvale tuleb kava avama Jörg Viidmanni verivärske oopus. Anti foon, mille viimast kolmandat esiettekannet Paavo Järvi veel eile õhtul Frankfurtis juhatas. Ja siin oli õhtu peateoseid brokneri üheksas sümfoonia. Rootsi raadio sümfooniaorkester, kelle audirigendiks kavaleri kergi tutvustab pervelt hallis kevadhooaja resideerivat heliloojat Victoria porissova ollast, keda äsjasel festivalil Stockholm New Music esitati. Helilooja on tähelepanu keskpunktis vähemalt neljal korral. Jaanuaris uue teosega Kingdom of saelans. Soomlanna Susanna Mälki tuleb 12. ja 14. märtsil dirigeerima ta teise uusteose. Lifoorde Mountens pool esiettekannet aprillis poeem tuule tiivad kaheksandal mail sünnib koguni Boriss suva Allase esimesel sümfooniamaailma esiettekanne. Rootsile Radio orkestrikavasid silmitsedes võib vaid imetleda, kui palju ja sageli nad rootsi muusikat mängivad. Uuel neljapäeval, kui orkestri solistiks tromboonivirtuoos Christian Lindneri on tema enda pala kõrvalvellars Erik Larsson ja Hugo Alvin ning pärisega dirigeerimas. Tähistab aga oma suurt juubelit 100 viiekümnendat hooaega, olles vanim briti siiani pidevalt tegutsev sümfooniaorkester. Päris juubelikontsert toimus 30. jaanuaril pidu hooaja resideerivaks heliloojaks Michael Kennedy uus teoska Colin matšoozilts, solistide hulgas Joanna MacGregor kes äsja tablini festivalil Arvo Pärti mängis. Olulisemad kontserdid lähevad peadirigent Mart Elleri käe all. Halliookest kodusaaliks on Manchesteri moodne imesaal preisi Vooterhool, kus just teisipäeval lõppedes oma pika Inglismaa turnee toon köster orkestriga Kristjan Järvi. Ta juhatas siingi Eesti vabariigi juubelitähtpäeva puhul Arvo Pärdi kolmandat sümfooniat tuleva kolmapäeval, neljapäeval on Christian oma absoluutansambliga juba Uus-Meremaal Vellingtonis. Eesti muusika vist veel. Neeme järvil olid tähendusrikkad kontserdid üleeile eile Müncheni kaastaigis Baieri raadio sümfooniaorkestri ees peateoseks Eduard Tubina viies sümfoonia esmakordselt Münchenis vel niilseni Ladini süütjad voolsaki tšellokontsert Truls mörkiga eileõhtusest kontserdist. Raadio otseülekanne. Anu Tali juhatas eile päeval Lyoni rahvusorkestrit-Prantsusmaal moris rabeli audit tooriumis sarjas le kontserdi espresso kavas Prokofjevi, Šostakovitši ja Sviridovi filmimuusikat. Tõnu Kõrvits. Seal oli üleeile juba kolmandat teose esiettekanne. Veebruaris Amsterdami orgelt parkis tõid maailma esiettekandele loo pealkirjaga tuulevisandid selle tellinud saksofonikvartett hammastel kvartett ja organist Pieter van Eyck. Siin on rääkimata jäänud ka Arvo Pärdi uuest teosest, mille tellis Iirimaal Loussi kaasaegse muusika ühing mille esiettekanded tegi vahetult enne Pärdi festivali tablinis Läti riiklik koor Latvija. Esitusid Roo keedas, tootis dirigeeris iirlane Fergus. Seil etandokis toimus kontsert Püha Patricku katedraalis kasutas ka Arvo Pärt oma teoses Püha Patricku palve teksti hakkab bella teose nimi Stars Gray. Pärlit esitati veel kolm kooriteost ja instrumentaalpalu. Kavas oli ka läti helilooja Georg speletcise uus teos. Kontserdi andis eetrisse Iiri klassikaraadiolüürika Shen. Pärdi viimaste ettekannete hulgas on tabatsem toomine kriteerium ansamblilt Viini kontserdimajas testina Lente ja Praatris, kammerorkestris levioloon büroa Kanadas, kes seal Montrealis. Kui Bach oleks mesilas, siis sel nädalal tavam stati riigiteatriorkestrilt Stefan Blunny äri juhatusel ülehomme Berliini missa Genfis, orkestraatus geeneventsisega singli Jaan puu dirigeerimisel. Aga Bremeni teatri peakoormeister ja dirigent Tarmo vajaski juhatas oma teatris 21. veebruaril Ameerika helilooja Gerson Kingsley operi Raul maailma esiettekannet mis on peaaegu et kooriooper ja solistid kõik koori hulgast operansama lainestikul, mis Erkki-Sven Tüüri Vallenberg, Tarmo vaesk sai tunnustada ajakirjanduses preemiani ja Hannoveri kriitikult. Gerson Kingsley ooper Raoul sai kontsert esiettekande New Yorgi Göte Instituudis kevadel 2004. Vaaski juhatab teatris veel Kalmani Silva etendusi. Eile oli Rossini sünniaastapäev, ta oli sündinud lisapäeva aastal 1792. Sel puhul esines Milanos tegutsev eesti metsosopran Külli Tomingas, Milanost Spats droog 89 kontserdil. Tšakino Rossini igavene noorus. Koos kahe teise lauljaga esitati Rossini, Tammeraariaid, klaveril Lucaski epaati ja veel Eesti vabariigi juubelipäeva kontsertidest Ellerhein, Hortus Musicus koos Hollandis raekojas ja seejärel Brüsselis, kus ellerhein eraldi ka Euroopa parlamendile laulis Hortus, seejärel aga Luksemburgi filharmoonias vastuvõtul Rahvusooper Estonia poistekoorile orgaks kontserti Kiievis. Ansambel Arsis alustas juubelisarja Vilniuses, seejärel esines kahel kontserdil Oslo kontserdimajas. Täna on Stockholmi Jaakobi kirikus vabariigi juubeli pidulik kontsert, kus esinevad Stockholmi Eesti segakoor Epp Jaansoo ja Kaspar kõrvitsa juhatusel. Kuningliku ooperikooris töötav bass pintsaar klaveril ja orelil Toomas Tuulse. Kava lõpetamas viiuli-klaveriduo Kirsti ja Klaarika Kuusk. Kavas eesti muusika. Kadri Hunt, Toomas Tuulse, Rein Rannap, Mart Saar, Eino Tamberg, Arvo Pärt, Edward Tubin. Pärast veel esinemas Urmas latikas ansambel Kaire Vilgats solistiks. Aga just täna juhatab Oslo ülikooli aulas Norra raadio orkestrit ka Olari Elts. Kavas Schuberti Avamäng itaalia stiilis Lutsjanoveerio folk, songs solist Maleena Herman ja lõpuks Schubert veeriu Rendering. Sülgaja tänasele helikajale tegid kaastööd nelejevaste infelt Ülle Hallik Pärnust, Hedvig Lätt Tartust, Mirje Mändla ja Priit Kuusk. Saate seadsid kokku operaator Helle baasia, toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Mis abi vanaemal teile sobival ajal heligaja?