Vikerraadio. Rahva teenrid Tere, juunikuu esimene nädalavahetus on käes ja lõpuks ometi on paljud koolilapsed koolikohustusest vabaks saanud, kuid koolikohustus sai viimastel kuudel Eestis ja mujal maailmas hoopis uued tähenduse. Kus sinu suurimaks kaaslaseks oli kodune arvuti, enesedistsipliin ja tahtejõud. Tõsi, kõikjal Eestis ei ole kool, well, tänud ja neile, kellel õppimine veel käib, soovime vastupidavust. Küll aga on tõsiasi, et loodus vohab ja õitseb. Sirelipõõsastest otsitakse mitme kroonlehega õisi ja põllumees igavest igatseda vihma. Ja kui vikerraadio aknast välja vaadata, siis praegu küll vihma ei tule, kuid täna hommikul tuli seda ohtralt. On paras aeg jääda järgmiseks 55-ks minut teeks raadio kõrvale kuulata saadet Rahva teenrid, sest nagu ikka, analüüsime siin kolme ajakirjanikuga nädala olulisemaid uudisteemasid, täna teeme seda koosseisus Huko aaspõllu, Eesti Rahvusring. Neeme Korv, Äripäevast tervist ja mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingust enne pikemaid teemakäsitlusi. Väike ülevaade tänastest teemadest. Räägime leevenenud Eesti kasvavatest koroonast arvudest, jutuks tuleb välismaale reisimine ja, ja Eesti avamisest ka kolmandatele riikidele. Kõneleme ka sellest, kuidas Riigikogus läbis esimese lugemise seadus, mis muudaks erakondade rahastamise järelevalvetegijad ja ühtlasi siis ka 50000 euro suurust annetust. Keskerakonnale räägime alkoholist ja välismaalt, muidugi USA teemadel. Seega teemasid jagub ja alustame algusest, et päris mitu nädalat oleme saanud siin tõdeda, et et koroonalainel on justkui postitad tiivne ehk siis või negatiivne oleks õigem öelda, sest et et testide arv on vähenenud ja pole isegi pidanud seda. Võib-olla avateemal on siin saates ette võtma, aga, aga sellest nädalast hakkasid kehtima mitmed leevendused, alates sellest, et hooldekodusid saab külastada, aga näiteks ka restoranid on avatud pikemalt mitte enam kella 10-ni, nagu oli kohustus varem lahti on spaad, veekeskused, saunad, kinodes algas tegevuskontserdisaali, on inimesed lubatud ja nii edasi. Et ühelt poolt on vabadusi juurde tulnud, aga teisalt nägime vastuolulist infot selle positiivsete testide arvu osas. Et teisipäeval teate, et justkui oli null positiivset testi esmaspäeval, siis aga aga hiljem selgus, et ikkagi seal tegelikult neid positiivseid oli, aga veel olulisem sellest on see, et nädala lõpus räägime nüüd siis eilsetest ja üleeilsetest andmed, ehk siis 20 testi siis eilse hommikuteate põhjal ja tänahommikuse teate põhjal 21 positiivset testi, et näha on, et need leevendused, mida on kardetud, toovad ikkagi natukene vähemalt tagasi seda positiivselt. Tarmo no vaata, kui sa nende lähed sinna teisipäeva peale, kus me teatasime sellest nullist, et siis viimase 24 tunni jooksul teisipäevase seisuga siis tegelikult see null oli päris tõsi, et lihtsalt see null pandi lukku hommikul kella seitsme seisuga peale mida hakkas siis tiksuma, neid teste positiivseid testi juurde, nagu ikka, on seda iga päev tehtud ja kui ma nüüd seda 24 tunni testimise tsüklit arvestame, et kuskil peab joone vahele tõmbama, eks ole, et meil oli reaalselt null jah, näed siin nädala lõpupoole, meil on see testida positiivsete testide arv kasvanud pisut, aga ega see 20 testi nüüd mingisugune väga suur number ei ole ja või siiski arvestama sellega, et mull ei ole jätkuvalt reaalne, kui me elame maailmas, kus see koroonaviirus jätkuvalt levib ja kuigi me siin Eestis võime seda asja vaadata, justkui meil läheks kõik asjad paremaks, siis maailmas tervikuna see asi ei ole kuidagi paremaks läinud ja Euroopast väljaspool on tekkinud väga laiad ja suured kolded, mõtleme siin, kas Ameerikate peale mõtlema ja ma ei tea Venemaa peale, eks ole. Et seal see koroonaviirus ei ole kuhugi kadunud ja, ja siis on loomulik, et mingisugustest, et mingisugust levikut siit Eestis ka peame eeldama. Aga noh, mida on terviseamet siin välja toonud? Et nende 20 puhul tegelikult nad ei ole veel nii hirmsad numbrid, ehk siis et kui on võimalik lokaliseerida, kust kohast nakatumine alguse sai või kuskohast need inimesed on selle nakatumise saanud ehk siis kuskil töökollektiivis nagu meil oli siin Tallinna-lähedane toidutöötleja või ta on saanud selle kuskilt pereliikmelt, eks ole, kes on näiteks tulnud tagasi kuskilt Rootsist Soomest töölt, et sellega on okei. Aga kui inimene tuleb ja ütleb, et ma ei tea, kust ma selle sain, et käisin tööl, võib olla, käisin kuskil poes ja, ja noh, kuskilt on seal üles korjanud, mul ei ole kõige õrnemat kaima, et kas ma sain seal bussistandiale kuskilt noh, ma ei tea, poe kassas seistes või kust iganes, et et need on need nakatumised, mis siis terviseametile muret teevad, sellepärast et see viitab sellele, et kuskil on mingid kolded, millest me ei tea mitte midagi ja neid oli meil näiteks selle eilse 24 tunni jooksul vaid kolm, ehk siis, et tegelikult kõik väga halvasti mingist kui eiole. Väga halvasti vast ei ole jah, et kui üldiselt vaadata tänavapilti ja seda, mis Eestis toimub, siis põhimõtteliselt võime ju nii-öelda, et elu tegelikult käib. Elu käib täpselt sellistel tuuridel, et kui me rääkisime siin seda, et vahepeal kippusime arutlema, et milline siis see uus normaalsus tuleb ja mida inimesed siis tegelikult tahavad, siis ühte asja me näeme küll kindlasti, et inimesed tahavad tahavad elada ja tegutseda ja seda näitasid kas või liiklusummikud, mis Tallinnasse tekkisid tipptundidel täpselt sellisel moel vanas tavapärases rütmis ja praegu, kui linnas ringi liikuda, siis noh, ega ausalt öeldes väga maski kultuuri me ei näe. Et on, seda on, aga, aga mitte mitte liiga palju. Vaata alati, kui keegi räägib, et maailm ei ole kunagi enam samasugune, siis ma võtan seda sihukese soolaga, sellepärast et, et et seda on tihti öeldud igasuguste suuremate asjade peale, aga tegelikult inimesed tahavad, et maailm oleks endine, inimesed tahavad elada, nagu nad tahavad elada, nagu nad on alati tahtnud elada. Kui me mõtleme näiteks, ma ei tea, suuremate asjade peale, üheksa 11 eks ole, kui kõik ütlesid, et lennundus ei ole kunagi enam sama, et see ei olnud sama, võib-olla mõni kuu, aga peale seda põhimõtteliselt kõik taastas, jah, tõsi kergete nüanssidega, et siiamaani. Me peame tohutuid kadalipu läbima selleks et lennuki peale saada, aga aga noh, sisuliselt ei ole, ei ole ju midagi muutunud. Minu meelest on oluline see ka, et meil jätkuks töö ja tõenäoliselt see siis jätkub ka igal pool teadlased tegutsevad sellega, et me saaksime sellest viirusest järjest rohkem teada, sest et kindlasti selle viirusega nüüd mõnda aega nii-öelda elada tuleb. Aga noh, kui nii võtta, siis me oleme Eestis ju harjunud ka mõningate sarnaste asjadega, noh näiteks mina tean väga hästi seda, mis mida tähendab saartel borrelioos näiteks. Et jah, aastaid räägitakse sellest, et kuskil ma ei tea Tšehhis või ma ei tea, Ameerikast töötatakse välja vaktsiini, seda siiamaani ei ole, selle teise puugihaigus entsefaliidi puhul see vaktsiin on olemas, aga, aga, aga borrelioosi ka nii et me siis ostame poest seda puugipildiga mürki ja pihustage seda jalgade ja peale seal väljas käies. Loodame, et sellest, et on tolku, aga tegelikult ikkagi igal aastal diagnoositakse Eestis sadu selle väga ohtliku haiguse uusi uusi juhtumeid, nii et et noh, me elame Me peame ise seda riskiga hindama, et, et need kohad, kus me käime, et me peame nagunii-öelda kaalutlema selle üle, et kas need inimesed, kes ma ei tea sellele üritusele või minu töökollektiivis käivad, et kas nemad kas nad peavadki neist hügieenireeglitest, kas nad tulevad haigena tööle või mitte, et, et noh, see on väga oluline ja noh, nagu me sellesama Lunden Fudi puhul näeme, et et kui keegi tuleb ikkagi haigena tööle, siis see on väga suur oht teistele ja noh, palju targem oleks olnud, kui ta oleks jäänud tol hetkel koju, kui tal olid sümptomid, kas tal sümptomid nagu avaldusid praegu ei oska öelda, ei ole rääkinud konkreetselt selle esimese haigega Ja noh, see on üks asi küll, millest ma arvan, et need kõik ikkagi juba aru saanud, et see on selline pidude üritust, rahvarohkete kohtade haiguse, kui Ameerikas praegu on, käivad need suured rahutused, eks ole, siis arvatakse ka seda, et, et seal võib-olla mõnda vähemasustatud piirkonda hakkab ta ka niimoodi rohkem levima, nüüd nüüd selliste selliste asjade kaudu, nii et eks paistab Ei no vaata, siin on muidugi natukene see koht, et äkki me peaksime mõtlema ühiskonnana selle peale, et, et siiski nii kauaks, kui meil see koroonaviiruse oht ja selle leviku oht on tasustama ka neid esimesi töölt ära jäetud haigusega päevi, sellepärast et kui meil nüüd see eriolukord lõppes, et siis meil kukkusid maha need korraks kehtestatud kohad, et inimesed said oma koju jääda esimeste haiguspäevade eest ka tasustatud mis ei tundu võib-olla paljudele inimestele suur asi, aga samas jällegi, et, et kui sa oled, et kui sul on ikkagi rahaga nagu kitsas, siis sa loodad ja mõtled, et äkki mul ikka ei ole seda koroonat, äkki ma olen lihtsalt siin kuskil külmetanud, et ma lähen tööle, et ma ei hakka siin, et mul on seda raha kõike vaja. Jämedate majanduslikud motivatsioonid, inimestele väga palju töötavad ja. Töötavad töötavad, motivatsioonid töötavad nii, nagu töötavad asutustes ka sellised väikesed preemia süsteemid, eks ju, mis, mis antakse siis nädalates kuudes või sõltuvalt töö tulemustest, eks ju. Et see on, see on hästi tähtis nagu hoiaku kujundamise kujundamise meede tegelikult nagu et, et inimene tõesti esimene esimese asjana ei mõtleks, et kui palju ma nüüd kaotariks Ja nüüd me võime ju kõik siin ühiskonnas luues Tigma, eks ole, et, et selles suhtes, et keegi natukene haigelt tuleb, aga, aga teisest küljest jällegi nii-öelda seda positiivset programmi tasuks ka kaaluda, eks ole, et et jah, et täna meil on üks näide sellest, kuidas töökollektiivis on see asi hakanud levima, aga selle ja noh, ega see haigus kuhugi ei kao, et meil tuleb järgmine näide. Kolmas näide, kuues näide tõenäoliselt ja, ja noh, et siis noh, see on lihtsalt asi, mille peale tuleb mõelda ja teisest küljest, et noh, meil on tegelikult vaja, et me jätkame töölkäimist, me ei saa siin tegelikult päris lõputult, et jääda koju ja teha ka kaugtööd, sellepärast et siin on paljusid asju, mida meil on ühiskonnal vaja ja kuigi me oleme siin erinevate riiklike meedatega nüüd viimaste kuude jooksul seda võimalikku pauku üritanud pehmendada, mis meil on siin terves majanduses ikkagi väga selgelt kohale tulemas ja, ja me ei ole seda veel päris hästi näinud. Ma näiteks lugesin eilsest päevastaga toreda artikli, kuidas äripäeva ajakirjanik oli helistanud erinevatele kinnisvarafirmadele ja küsinud, et kas saaks kinnisvara korteri ostmisel hinnas alla ja senini või noh, selles artiklis siis kõik need korteriehitajad ja müüjad, kes sai läbi helistatud, olid võib-olla valmis mõni protsent alla tegema sellest hinnast, et et noh, ma ei pea seda kuigi realistlikuks pikemas perspektiivis, et kui meil ikkagi on suur osa inimesi kuskil ühiskonnas töö kaotanud, meil on see majanduskriis ikkagi vältimatult tulemas, sellepärast et ega see kuhugi ära ja siis hiljemalt sügiseks on tõenäoliselt need mõne protsendilised allahindlused ikkagi muutunud ja, ja noh, see on otsene viide sellele, et tegelikult meil on see majanduskriis kohe-kohe väga sügav. Et me peame ikkagi jätkuvalt tööle tagasi minema, peame töötama, peame neid töökohti, looma, tootma tooteid ja teenuseid end müüma, eksportima ja nii edasi, et me ei saa siin noh, väga väga kuidagi kinnist majandust. Ma tea, pikas perspektiivis arendada. Neeme viitasid sellele, et tänavatel on elu taastunud, et ma ise viibisin lihtsalt nädala keskel korra Kuressaares ja ja ma olin, ütleme pehmelt öeldes üllatunud, et ka seal, kus on olnud suurkolle Te, ei ole maski, ei ole desovahendeid osades poodides, et võetakse seda küllalt vabalt ja kergelt, et, et ma võib-olla eeldasin, et seal on see nagu valmisolek nagu suurem, kui võib-olla siin Tallinna kesklinnas liikudes. Aga teisipidi, ka teistes väikelinnades on, on näha, et ega seal seal on samamoodi, et et ütleme, et need reeglid, et kaks pluss kaks küll kehtib, aga kas see tegelikult ka kehtib, õnn, on see küsimus ja, ja siis olles nüüd käinud ka Riias, siis Riias on sootuks olukord nii, et seal kord palju, palju karmim, et lähed restorani enam kui kahekesi ja kohest ukse peal ikkagi üritatakse selgeks teha, et kas oled perekond või ei ole perekond ja vastavalt saadetakse siis ukse pealt tagasi passi restoranis, kusjuures seda mitte, küsiti lihtsalt, kas olete perekond või ei ole perekond, aga, aga, ja linnapildis on näha ju ainult eestlasi, nii nagu me oleme harjunud Tallinna vanalinnas nägema soomlasi tavaliselt ainult siis seal oli näha ainult eestlasi, kes olid siis tulnud piiride avamisest, millest me nüüd hakkamegi natukene rääkima järel siis Riia linna uudistama. Muide, Raekoja platsil Tallinnas on euro tuleku järel ajalooliselt kõige odavam. Õlle, aga kusjuures need allahindlused mulle tundub, ongi ainult Tallinna linnas Raekoja platsil, näiteks ma ei tea Saaremaal spaa või restorani hinnad on täpselt samad, nii nagu enne selle kriisi tulekut. Seal ei ole mingeid allahindlusi, et see kehtib ainult raekoja platsi kohta. Mulle tundub Tallinnas. Ka selles mõttes hea, et hukka tegi siin ühe sellise üsna sellise huvitava ettevaate majanduse osas ja noh, tõepoolest eks ikkagi endiselt räägitakse, et meil tuleb, see majanduskriisilaine tuleb peale sama selle teisalt on nii, et me näeme, noh, kui palju praegu pumbatakse seda raha hetkel nii-öelda sisse, eks ju, eks sellest on ka tingitud see, et, et võib-olla väga kiirelt need muutused näiteks ka kinnisvaraturul võib-olla praegu ei ole olnud. Aga näiteks kui ma vaatasin eile õhtul tuli, tulid uudised, mis panid USA aktsiaturud kerkima, eks ju, et et seal on tööhõivestatistika olnud olnud tegelikult vähem halb kui, kui noh, nad on, nad on oletanud hoidjad. Ei, no lihtsalt, et eile oli väga meeleolukas see, kuidas Donald Trump, kes on siin väga noh, ütleme nii hädas olnud mõnevõrra USA-s toimuva osas rääkis sellest kahest poolest miljonist lisandunud töökohast kui oma isiklikust töövõidust ja, ja sellest, et kuidas ta on parim president üldse. Noh, kui nendele numbritele sisse vaadata, siis Ameerikas toimus väga ränk töökohtade kaotas siin eelnevatel kuudel, et see noh, mingi mingi 20 miljonit kaks, pool miljonit juurde täna noh, tegelikult ei, ei ole isegi lähedal selle olukorra taastamisele, mis meil oli siin koroonakriisi eelselt ja ja noh, loomulikult see on positiivne, et paljud analüütikud arvasid, et see tuleb ameeriklased kaotavad veel mingisugune seitse ja pool miljonit töökohta, et see kaks pool plussis oli positiivne. Aga kas see nüüd tähendab seda, et Ameerika on tagasi seal, kus ta varem ei, see ei tähenda seda, et kas sa presidendi isiklik töö võid, seda ka ei ole, et, et see on seotud pigem sellega, et et sul on osariigid vähendanud oma erinevaid piiranguid, mille tõttu siis paljud inimesed, kes või mõned inimesed, kes seal on varasemalt töö kaotanud, saanud oma töö tagasi ja aga jah, ühesõnaga. Kokkuvõttes kokkuvõttes on see, et ega ju ei tea täpselt, mis seal sügisel ikkagi ikkagi saab, aga tuleb ilmselt olla valmis. Ei, no tegelikult me ju teame, mis seal sügisel hakkab saama, sellepärast et isegi kui me siseriiklikult praegu tohutult raha pumpama, noh näiteks meil oli ju see nädal emiteerisime poole pooleteise miljardi eest Eesti võlakirju, kümneaastased, mis oli esmakordne, kui meil selline asi juhtub, eks ole, mille suhtes oli üsna suur huvi ja mis tegelikult kõige halvema intressiga ei läinud välja või mis ühtlasi näitab seda, et Eesti valitsused varasemad on teinud tegelikult väga head tööd, et meil oleks, mille pealt minna absoluutselt, absoluutselt, aga see raha, mis me nüüd kahe aasta jooksul, mis seal meil vajak oli äkki viis miljardit eurot puudu kahe aasta jooksul, praeguste eelduste kohaselt, mida me siis majandusse suuname, et kindlasti aitama kindlasti pehmendab seda majanduskriisi. Aga kui ma nüüd mõtlema, et mis asi on Eesti, Eesti on väike, avatud majandusega riik jätkuvalt, see ei ole muutunud. Me sõltume väga otseselt sellest, mis toimub ülejäänud maailmas ja ülejäänud maailmas me näeme väga selgelt toimub majanduse jahenemine. Kui Saksamaa ja Rootsi ja Soome kaubanduspartneritel läheb halvasti, läheb Saksamaal Rootsile, Soomele halvasti ja Saksamaa, Rootsi ja Soome on meie suurimad kaubanduspartnerid, mis tähendab, et meil ei saa ka siin kuidagi väga palju paremini minna. Me ei saa siin nurgas selles väikeses kohas keeta mingisuguseid ülipaksu. Olukorras, kus ülejäänud maailmasupp lahjeneb, aga seal ma ei tea, mulle tundub küll viimastel aegadel, kui ma vaatan uudiseid, et suppi ikkagi kipub paksemaks minema, et vaatasin siin aktuaalset kaamerat, kas oli üleeile, kui oli järjest neli ministrit, uudistega olid eetris ja vaatasin küll, luuakse uusi osakondi ja struktuure ja varusid ja ma ei tea, mida kõike. Mulle tundub küll, et me lähme siin üsna paksuks. Kuulge, aga tuleme tuleme sealt tagasi sinna välisriikide juurde teiste riikide juurde Poola juurde, näiteks sel nädalal siin Eestis said kokku Baltimaade välisministrid ja Poola välisminister ja mingil põhjusel siis seda nii-öelda edu ei saavutatud justkui, et, et Poola sinna balti mulli osaliseks saaks. Kuigi nii nagu ma aru saan, siis eile siiski vähemalt teatati sellest, et, et mis nüüd Poola ikkagi järgmisest nädalast midagi hakkab leevendama ja Euroopa Liidust vaadates, et, et noh, kas see, et Schengeni täna jätkuvalt vabalt reisida ei saa, Eesti on küll siis avanud nendele riikidele oma piirid, kes kelle haiguskordajad on väiksemad, aga et Schengeni siis nii-öelda üldplaanis iga riik enda eest seisab ja ei ja ei suudeta kokkuleppele saavutada. See näitab seda, et Euroopa liit ei ole selles kriisis tegelik kult koos töötanud ja noh, kas või needsamad vaidlused selle raha üle, et alati käib see teki sikutamine, samamoodi on sel hetkel, kui tuleb kriis, siis igaüks keerab seestpoolt ukse lukku ja, ja ei, ei olda valmis seda avama, kui keegi uksele koputab, kasvõi sedasama Soome näide siin Eesti kontekstis. No mis soome näitesse puutub, siis te olete ju näinud siin, kuidas viimastel nädalatel käib selline ka selline diplomaatiline mäng ja milliseid sõna võtta, siin kasutatakse? Et kui Ma mäletan, kui Eesti hakkas liikuma sinna Euroopa Liidu kursil, siis pidevalt me pidime tõestama, et, et me ei ole kaamel, eks ju, põhimõtteliselt ja kes meil üldse sellised olema, et sellest sellest muide on tulnud ka see Eesti niisugune, osaliselt see see paipoisi kuvand, et me teeme kõik asjad rohkem ja täpsemalt ja võtame kõik direktiivid ka 110 protsenti, ma arvan, et sul osaliselt sellest, et me kogu aeg tõestasime seda rituaalid, poliitilised põhjused, miks, miks räägiti küll ilusaid sõnu, aga tegelikult tegudeni nagu väga ei, ei tahetud jõuda esi esimese hooga ja selle Soome näide on nagu see, et kui ma vaatan praegu soomlastel on nad väga-väga tahaksid tegelikult seda Põhjala mulli, eks ju, aga kuna Rootsi valis täitsa teistsuguse tee ja Rootsiga on, on, on keeruline, siis noh, kuidas sealt on, et Soome järsku nii-öelda tuleb sellesse, sellesse balti bloki, et no igal juhul igal juhul Noh, see ongi täpselt see olek iseenda eest tõmban lukku nii nagu tema tahab. Aga koostööd kui sellist ei ole. Me meil on koos ikkagi jätkuvalt olemas, et lihtsalt jutuks hea küll, aga kaubanduse osas on ju koosnevad tegelikult olemas täiesti ja need kokkulepped on saavutatud pärast esialgset paanikat, kus kõik täitsa piiri peal mingeid pabereid Schengeni tegelikult siiski ka tööd selles mõttes, et nagu saarlased ja hiidlased said teada, siis kui saared kinni pandi, et sul ei ole üle piiri saamiseks vaja muud teha, kui võtta üks kaubik panna seal mingeid träna täis ja sõita, kuhu hing ihaldab tavaliselt. Et sellega saad igale poole, eks ole, ja lisaks sellele ka eestlased saavad ju põhimõtteliselt reisida päris mitmesse riiki täna, et meil on võimalik minna Portugali sealt tagasi tulles küll peaksid olema kaks nädalat antiinis Kreekasse on kohe võimalik minna täiesti vabalt, Horvaatia on lahti, Itaalias on võimalik minna, noh, neid just, aga üldine suur Schengen sellisel kujul tavareisija jaoks ei too. Aga see nüüd kohe vist muutub, sellepärast et ma saan aru, et 15.-st juunist peaks nüüd ikkagi nüüd Euroopa liidu siseselt terve ports piiranguid maha kukkuma. Aga noh, neid, aga seal on jälle erandid ja keegi ei tea täpselt, kuidas need erandid rakendada, et ma näiteks olen kuulnud, et kuidas siin näiteks Põhjala riigid, eks ole, kohtunud, rääkinud sellest, et võiksin nagu mingeid piiranguid leevendada, rootslased ütlevad, et jah, et seda tuleks teha ühtlaselt üldiselt ja, ja siis mingisugused teised siis istuvad seal laua taga, ei taha nagu rääkida elevandist, kes toas istub, et et arutatakse ja ei, mingisugused nagu markerid võiksid ikka olla mingisugused noh, mai tea nakatumiskorda, et kust alates tehakse piiratud ja noh, ühesõnaga seal on keerukam, eks ole, aga samas jälle Euroopa liit ei ole mingisugune liitriik, ta on, tegemist on vabade suveräänsete riikide liiduga ja et, et see, et eriolukorras eraldiseisvad riigid piire kinni panevad, on täiesti normaalne ja kui me mõtleme maailma peale näiteks tervikuna, siis suuremad riigid on ka praegu keelanud oma regioonide vahel reisimise, et noh, ma ei tea, mõtleme mingisugune näiteks hiina peale, kes ju pani väga palju piire kinni riigi seest. No ma ei tea, Indoneesia näiteks, eks ole, mis on väga suur Oma reeglitega sulgemismehhanismid ka täiesti olemas ka täiesti ilma igasuguse koroonata, eks. Aga nüüd, 15.-st juunist vist on ikkagi rohkem võimalusi eestlastel igale poole liikuda, kui nad peaksid tahtma kuskil mujal ka suve nautida. Aga mis puudutab siis kolmandate riikide suhtes meie võtmes, siis näiteks Venemaa, mis on meil suur naaber, et see on, see on veel hetkel väga lahtine, et millal need piirid võiksid. Seal me siseminister eile ütles, et, et Euroopa siis siseministrite arutelul vähemalt oli selge, et enne esimest juulit, nii nagu praegu on kokku lepitud, ei juhtu selles osas midagi, saame siis näha, mis, mis sellega edasi saab. Rahva teenrid Huko aaspõllu, Neeme Korv ja Taavi Eilat lähevad edasi ja nüüd räägime erakondade rahastamisest, on selline kahe peaga lohe, et ühelt poolt siis juba mõni nädal on üleval olnud teema, kus kolm koalitsiooni erakonda, Isamaa, Keskerakond ja EKRE on avaldanud soovi, et annaks erakondade rahastamise järelevalve komisjoni rolli üle edaspidi riigikontrollile. Viimane ei ole sellesse nii väga huvitatud olnud ja, ja üldsegi, et, et keegi justkui mingit etteheidet praegusele süsteemile idee tee, öeldes, et muudame ära, et lihtsalt saaks veel parem see olukord ja noh, riigikogus esimese ringiga seega juba ette võeti ja see lohe teine pea on siis see, et Keskerakonnal on nende rahaasjadega ikka juba küllalt aastate jooksul palju halvasti olnud ja ja viimasel ajal ka ja nüüd siin viimastel nädalatel on räägitud ühest 50000 eurosest annetusest, mida tegi siis üks naisterahvas eraisik ja seda juhtumit uurib või see on antud vähemalt menetlustaotlus, prokurör tuuri, et sisuliselt jäid seal ka rahastuskomisjoni käed ju lühikeseks, et nemad soovitasid siis prokuratuuril seda edasi vaadata ja seni on avalikkusele jagatud infot, et tegemist on väga isikliku annetusega inimese poolt ja seepärast täpseid detaile ei soovitud avaldada, aga tegelikult toimus juba nädalapäevad tagasi üks videovestlus, kus osalesid siis nii Keskerakonna poliitikud ja too annetaja siis väidetavalt lugu, mida naisterahvas ise selle teema kohta ütles nendele poliitikutele seal Keskerakonna siis videosilla teisel pool, et see raha pärineb tema eksmehelt, kes üldiselt, et lapse siis nende ühise lapse kasvatamisse ei panusta, aga soovis nüüd anda 50000 eurot lapsele ja naine ei soovinud väidetavalt seda raha vastu võtta ja kõikides organisatsioonides siis ta kaalused kuhu seda raha annetada. Ta läks MTÜ Keskerakonna pangakontole edasi ja, ja noh, mina ise kuulsin seda lugu konkreetselt küll juba nädal tagasi, aga, aga siis eile Delfi lõpuks ka avaldas selle versiooni sarnasel kujul ja ja tõsi küll, et selles loos ei ole annetaja enda selgitus seal Delfis, aga aga noh, vahendatud allikatele tuginedes seda lugu kuulates, siis näeb ikka halb välja natuke. Nojaa, aga samas, teisest küljest vaata kui sa praegu rääkisid seda lugu, et küll mõtlesin, et see on selline ühest küljest selline väga inimlik ja selline selge lugu, eks, et inimene sai selle raha, ta annetab siis selle oma südametunnistuse järgi keskerakonnale. Keskerakond on juhtumisi peaministripartei, juhib riiki ja aitab ka tema lapsel elada paremas rikkamas maailmas. Ma loodan, et ma vabandust-vabandust, ma ei nüüd ma ei tohiks tegelikult naerda, eks. Me peaksime mõtlema nii, et, et on süütuse presumptsioon igatepidi ja et Keskerakond ei pea elama. Kuigi samas ta elab siis sellise sellise mõõgaga pea kohal, eks ju. Et tal on ju tegelikult tingimisi karistus üleval, mis tähendaks seda, et see summa, mida Keskerakond peab maksma, on palju, palju suurem kui kui ta peaks. Ei, ma ei, nüüd ei näe, siin võib olla midagi kriminaalset, eks ole, ja noh, see, mis mõttes krimi, polegi kriminaalse jah, et ta võib olla täiesti inimlik lugu, räägilase mõõk, eks ole, mis seal ripub, et noh, ma võib-olla ei näe seda niiviisi, aga aga mis on, noh, see lugu on jabur, eks ole, olgem nüüd ausad, et kui ma seda lugu esmakordselt kuulsin ma et see kõlas naljakana, ütleme ausalt, et jah, et seesama kohtumine, kus videokohtumine, kus siis neid asju seletati, et noh, ma saan aru, et see oli see lugu, mis seal välja käidi. Ja Keskerakonna juhtkonnal, eks ole, kui sulle selline lugu räägitakse, no mida sa teed siis selle peale? Aga no mina vaatan neid asju noh, võib-olla teistsuguses ahelas. Mina vaatan, et Tartu, et mis seal toimub, mistahes Keskerakonnal Tartus Tartusse tuli selline endine poliitik Jaan Toots ja sai Tartu piirkonna esimeheks, siis alustas seal lammutamist suutis seal lammutada keskerakonna kohalikus linnavalitsuses koalitsioonist, opositsiooni oma tegevusega otseselt siis tekkis kuskilt tartust mingisugune veider annetus 50000 ja, ja umbes samal ajal, Jaan Toots paigutati ka oma teenete eest EAS-i nõukokku, eks ole. Et noh, kui ma neid asju ahelas vaatan, et mulle tundub, et äkki sellelt annetuse taga võiks olla Tartu piirkonna Keskerakonna piirkonnajuht ma ei tea, mul ei ole kõige õrnemat aimu selle kohta nendele küsimustele noh, mingisugust päris vastust või jaatavat vastust ei ole. Aga ma ütlen, et kogumisvaadetest natukene tundub, et selline, aga teeme selle kontekstis veel suuremaks, et järgmisel aastal on meil kohaliku omavalitsuse volikogude valimised ja Tartus on Keskerakond olnud pikka aega võimul. Seal on olnud selline märgiline liider nagu Aadu Must, kes on vedanud seda kogu aeg ja ühel hetkel oli seal tegelikult oli, oli seal nagu probleem Tartu Tartu keskerakonnas, sellepärast et noh, ütleme ausalt, et aastad lähevad ja lõpuks on see, et noh, on vaja mingisugust värsket verd ja sellest siis tuli ka siis see, see muutus, ma nagu ma aru sain, seal paraku see muutus, et ega käivad alati kaasas sisetülid, mäletame siin seda Monica Ranna kangutamist, kes oli abilinnapea ja, ja ma arvan, et, et see, et otsida seda vastust kuskilt, et sealt ja siis sihiga siis ikkagi teha võimalikult hea tulemus järgmistel valimistel, siis ma arvan, et, et ma arvan, et sealt tulebki otsida, eks seal eks seal on, eks seal on sees kindlasti noh, ma tean, et see olukord seal on väga, väga keeruline, et just, et, et leida, leida uusi uusi noori inimesi sinna juurde. Aga teisipidi, kui me paneme ennast selle Keskerakonna positsiooni, siis, kui tõesti seal videosilla teisel pool räägib annetaja sulle sellist lugu, et tema annetab selle raha sellepärast, sest et ta ei soovinud seda raha ja ta ei leidnud ühtegi teist MTÜ lastefondi või ma ei tea keda iganes, kellele seda raha annetada, vaid ta tahab just peaministri parteid toetada. Mida on Keskerakonnal selles olukorras teha? Mitte midagi. Ja noh, sisuliselt ei olegi midagi teha, aga nii saab igaükskõik kestahes mustata erakonda ja teha justkui sellest nagu räpase tegelasena musta musta mustamiseks, aga kui nüüd prokuratuur peaks ikkagi menetlust alustama seal asjad uurimiseks, eks ole, et saame varsti teada päevas, et prokuratuuril on ikkagi noh, võimalused natukene rohkem tausta minna, eks ole, et alustame, on lihtsalt sellest, et kas see, kust kohast see raha laekusele naise arvena väidetavalt selle eks mehe kontolt või tema äriettevõtte vaadata, eks ole, kui see raha on kuskil välismaal teenitud, et siis on võimalik välismaalt, et noh, küsida abi, et seda raha jälitada. Sellepärast et tegelikult meil on ju tänapäeva rahapesuriskiga maailmas loodud kõik need tööriistad, et suvalist raha jälitada põhimõtteliselt selle algusesse, niikaua kui need otsad kuskil, ma ei tea, sajusaartel vette jookse, eks ole, aga kui nad ei okse aetud, siis on võimalik seda näha ju kõike tegelikult. Et ma arvan, et kui prokuratuur peaks menetlusse võtma, siis on, siis on võimalik ja siis on võimalik selle raha päritolu nagu selgeks teha, aga kui see tuleb eraisikult eraisikule, siis seal see liin ja lõpeb. Aga vot siin me näemegi seda, et mille pärast Keskerakond nüüd tahab RJK ta ära kaotada, et ma olen rääkinud siin inimestega, ma ütlen ausalt, et tseerivad ka kaotamise värk. Noh, natukene tundub selline asjatu poliitilise kapitali põletamine, sest et tegelikult, kui me nüüd võtame, võtame peaministripartei käitumise siin selles kriisis tegelikult Nad on ju näidanud ennast sellise adekvaatse, nad on tegelikult ühiskonnale jätnud endast kuvandi kui parteist, kes saab asjadega hakkama, kes on tore võimul hea, eks ole, kõik need positiivsed asjad ja ka sellest on ka nende populaarsust kohati natuke rohkem reformima. Aga nüüd, kui Reformierakond oli, eks, eks ole, ja nüüd selle kriisi sellises no ütleme noh, kui me oleme nüüd harjast üle saanud, võib-olla hakata asja eest teist taga noh, põletama niiviisi seda kogutud poliitilist kapitali, et, et tuuakse kappidest välja kõik need kuvand tagasi, et Keskerakond sisuliselt ei ole muutunud, tahaksin musta rahaga sahkerdada, tahaks kontrollida, ära kaotada ja nii edasi, et kõik need legendid on jälle nüüd laual tagasi inimeste peades tagasi, eks ole. Et miks seda teha, noh, ega adekvaatset vastust sellele ei ole, aga et nii palju kui ma aru saan, et siis on partei sees ikkagi mingisugune see tunne, et kui neid rahaasju näiteks sedasama 50000 euroasja uuriks mingisugune noh, mitte siis erakondade rahastamise järelevalve komisjon vaid, vaid näiteks mingisugune riigiamet et siis ei oleks esimese kahtlustuse peale kohe sellist meediapeksu. Sellepärast et kui nüüd see 50000 asi, eks ole, noh okei, see tuli küll väljaspool RJK algselt välja, aga kui see 50000. asi nüüd Läksin RJK kätte siseerivad ka ju tegelikult andis au olla, et miks ma sellest ka täna räägime, on see, et ERJK tegi prokuratuurile avalduse alustada siis menetlust, eks ole. Et jah, aga tõsiasi on see, et kui annetused on avalikud, siis meedia teeb siin suuresti sedasama tööd, kontrollib ka neid, kes suuri annetusi loomulikult, aga, aga noh, see vastus oli see, et, et ei tule siis mingit errorit ka. Istungid, kus siis tuleb siis poliitikud hääletavad, eks ole, alustame mingit asja ja siis lähevad, räägivad meedias, et ja ei siin Keskerakonna hämar raha, seda tuleb ikka uurida. Et nii palju kui mina aru saan, on selle nii-öelda Errelt kaotamise noh, soovi taga just see, et, et me keskerakonnale kuidagi siukse kõhutunde pealt tundub, et RJK suudab teha väga palju sellist. Noh, ma ei tea, siis tõsta meediafooni kõik need Keskerakonna rahastamise asjad, sina kasutasid. Praegu sõna meediapeks, aga mina kasutaks foon enese kasutasin ma enam ei tahaks, et mina ütleks, et üks asi on see, teine asi on ikkagi see avalik kontroll kõigi nende selliste asjade üle, et et kui siin riigikontrolör Janar Holm sellel kuulsal põhiseaduskomisjoni istungil ütles, et tema ei taha tegelikult saada Parteipolitseiameti juhiks, et ta kasutas mingit sellist väljendit, siis, siis see on nagu täiesti mõistetav, sellepärast et ma arvan, et seesama riigiamet hakkab seda menetlema ikkagi hoopis teistmoodi mingisuguste teatud intervallidega ja seal ei ole seda ka seda Kaarel Tarandit, kes tuleb, tuleb neid intervjuusid andma, üle mõtlema, et kuhu me tegelikult oleme jõudnud, et sul oli väga hea kujund, oli selle kaubiku kohta enne mis Saaremaalt inimesi aitas eriolukorras üle. Et, et noh, me oleme kunagi olime ju selline, sellise kilekotikilekott oli nagu väga tähtis tegelane, eks ju. Aga kui me nüüd mõtleme selle peale, et nüüd kujuneks selleks selline nagu isiklik asi et siis on see, siis on see isiklik asi nagu see, mille, mille varjus nagu saab, siis on ta ta nagu seal sama kilekotid, eks ole, mis kunagi oli. Nii et nii et nii et minu meelest on nagu see, et et see avalik kontroll, mis ma tahan öelda, on, on ülimalt tähtis ja, ja see on see, mida, mida tegelikult noh, selle selles, et seal on nagu mõnes mõttes nagu selline hirm ja häbi, eks ole, nende nende vahel liikumine. Et see on see, mis tegelikult erakondi nagu vaos Selle rahastamiskomisjon ära lõpetamise eelnõu kohta siin ka aetakse seda vett küllalt palju segamini, et kes nüüd ikkagi täpselt selle maid tass või kokku kirjutas, kelle ettepanekul seal pole isegi mitte mingisugust vahet, siis kõik kolm meest, Mart Helme, Jüri Ratas, Helir-Valdor Seeder on selle ju heaks kiitnud, et rääkida, rääkida siin suurest parlamentaarsest võidukäigust, näed, fraktsioonid tegid ise eelnõu ja no mis meie siin oleme ainult ju erakondade juhid ja valitsuse liikmed ja kes tahes, et tegelikult on seal ja seal on ikkagi ju kõikide tempel selgelt all, see on nende soov, mis iganes see põhjus on. Nemad tegelikult ju ikkagi peaks juhtima või vastupidi, võime küsida, et mis teil erakonnas toimub, et teil niimoodi, et koalitsioon ei tööta? Vabandust, Taavi, et, et aga kunagi apteegireformi ajal me ju nägime seda, et ega ju ei tea poliitikud ka ise, kus nad teiega teinekord need paberid täpselt tulevad, et toona leidus ka üks inimene, kes ütles, ütles välja, et ega päris täpselt ei teagi, kuidas see paber tuli, aga. Äkki ta oli olemas ja isetekkelised eelnõudena tihti, kui parlament alustab mingisuguse eelnõuga, ma vaatan neid asju sihukese kahtlustava pilguga, sellepärast et parlamendil pigem ei ole seda võimekust mingisuguseid eelnõusid valmis kirjutada, sellepärast et see Parlamendi lihtsalt ei ole seda võimekust. Kas see võimekus parlamendil olla? Jah, võib-olla, eks ole, et sellesama eelnõu kohal ma olen ka kuulnud, kas sa väidad, et meie poliitikud ei ole piisavalt kompetentsed, et kirjutada valmis seadusi? Jah, see on osaliselt ma väidan tegelikult aga, aga mitte sellepärast, et nad oleksid kuidagi rumalad, vaid pigem sellepärast, et meil ei ole seal taga parlamendis tugistruktuure. Ehk siis et meil ei ole seal piisavalt mingisuguseid jurist, mingisugused õiguse eksperdid, et need, me oleme Eestis sellise seadusloomevõimekuse delegeerime ikkagi ministeeriumitesse ja noh, jah, ma tean, et sul on fraktsioonidel võimalik näiteks justiitsministeeriumist küsida abi erinevate eelnõude koostamiseks ja nii edasi, aga aga pigem on see noh, Eestis harukordne, et parlament mingisuguste asjadega hakkama saab, lihtsalt et meil on seal süsteem testi teistmoodi natukene. Aga, aga mis puudutab sedasama r kar kaotamist, siis tegelikult Isamaa ikkagi viskasin sellise koalitsiooni koos vedurile kerge sihukese kaika kodaratesse, kui ei nõustunud selle eelnõu kiirmenetlusega, mis siis tähendab seda, et see asi, mis on väga selgelt nüüd keskerakonnale kaela riputatud, eks ole, millest ma ei tea, Keskerakond üritas algselt loobuda, vaata, vaadakem kas või et Kert Kingo oli see, kes siis seda käis. Noh, kes oli seal algataja, käis seda kuskil parlamendis ka kaitsmas, mis on? Aga jah, et Isamaa siis naudib seda, kuidas terve suvi saab Keskerakond muudkui kitli peale selle RMK eelnõu pealt ja ega võib-olla nad ei oodanud seda Keskerakonnast, aga no eks see on võib-olla ausalt ära teenitud, mõtleksid. Siinkohal, et ma olen kuulnud naljaga pooleks sellist juttu, et kui riigi kontrollimine, et ikkagi visatakse kaelase kohustused, et nad võiksid moodustada sinna juurde sellise eraldi komisjoni, kes siis võiks näiteks olla erakonnal liikmeid kutsuda, aga noh, ilmselt see seaduseelnõu määratleb väga selgelt, kuidas nad peavad hakkama neid valikuid tegema, aga mis mind võib-olla noh, poliitilises vaates veel häirib, eile vaatasin ka seda Delfis olnud Jüri Ratase intervjuud, et et peaminister on selgelt häiritud ja saanud kurjaks selle peale, et ajakirjanikud küsivad temalt sellesama rahastamise teema kohta, et, et kas see võib-olla on natukene liiast, et tasuks ikkagi iseendale ka peeglisse vaadata, et ise on ju heaks kiidetud see tegevus ja järelikult tuleb seda tunnistada. Rahva teenrid Neeme Korv, Huko aaspõllu ja Taavi Eilat jätkavad head kolleegid ja selgunud on tõsiasi, et kui te käite, Ma ei tea, kalle Jüri või Katrini sünnipäeval, siis te joote ära rohkem õlut, kremonti ja viina kui aasta eest. Seda tegite ehk et eile tutvustati Eesti konjunktuuriinstituudi alkoholituru-uuringut ja selgub, et möödunud aastal tarbisid Eesti inimesed 10,4 liitrit absoluutalkoholi, mida on 3,2 protsenti rohkem kui aasta varem ja tarbimise kasvu tõi kaasa alkoholi odavnemine aktsiisilangetuse ja sissetulekute tõusu koosmõjus ja, ja kui teie väidate, head kolleegid, teie seda kümmet koma nelja liitrit sära ei tarbinud, siis pidi keegi selle teie eest ära jooma, et et noh, see, see on siis nüüd see, mida me tegelikult ju aasta eest. Kui sellest aktsiisi langetamisest räägiti, prognoositi, et, et juhtub ja see on loogiline, vist. Noh, sisuliselt joodi ära keskmiselt, et siis üks liitrine pudel viskit või džinni nagu võib sellest uuringust näha, sellepärast et siis väidetavalt on eestlase tasunud hävitama selliseid kangem kallimaid napse rohkem kui, kui näiteks mingisugust viina või, või mingisugused muud sellist asja, ehk siis et vähemalt lasta inimestel oli raha rohkem ja ju siis ju siis nad siis paigutasid sellega ütleme mälestustesse. Aga noh jah, et me teadsime, et see juhtub sellepärast, et inimesed alluvad majanduslikele mõjudele. Kui sul mingisugune toode muutub odavamaks kättesaadavamaks, siis võib-olla tarbid seda pisut rohkem. Aga see aktsiisilangetus, mis me, mis meil uus koalitsioon siis suvel tegi peamiselt EKRE lubaduse ellu viimiseks, ehk siis 25 protsendiline aktsiisilangetus, et on selle eesmärk oli ju ometi noh, peatada või pidurdada või noh, see alkoralli, mis meil toimus Läti piiri pealt ja ja tegelikult suuresti on see vist ka oma eesmärki täitnud. Et need piiripealsed alkopoed seal ei ole enam sellist noh, kui kasutada nüüd sellist uus väljendit laulupidu igapäevaselt vaid, vaid pigem on see niisugune ütleme, tavapärasem tilkumine ehk siis need inimesed, kes sealt on läbisõidul, võtavad sealt ka siis nagu vähe soodsama hinnaga mingisugust alkohoolset jooki kaasa, aga noh, kui ma seda uuringutele vaatasin, et seal oli seal oli üks huvitav tabel mis vahetevahel läheb meelest ära, eks ole, aktsiiside võrdlusest Euroopas. Ja sellest lähtub, et Eesti alkoholiaktsiisid on ikkagi euroopas ühed kõrgemad, jah, põhjamaadele me vastu ei saa, Põhjamaade aktsiisid on, on meist üle. Aga kui me nüüd võtame Põhjamaade inimestele olemasolevad vahendid ehk siis, et noh eluks vajaminev raha on, on põhimõtteliselt, et seal ju oluliselt rohkem saadaval, ehk siis et palgad on kõrgemad, majandus on SKP per capita on suurem ehk siis kui me nüüd paneme need aktsiisitasemed võrdlusesse elu tuludega, et siis Eesti omad on ikkagi oluliselt kõrgemad ja siis jääbki see küsimus. Et kui me oleme siiski niisugune noh, sissetulekute mõttes Euroopa keskmine, aga meie aktsiisid on üle Euroopa keskmise, et, et kas me üldse peaksime nüüd neid kuskile väga lakke tõstma ja mul ei ole sellele head vastust, eks ole, aga näed, et miks me, miks me oleme nii palju erinev riik, kui ma ei tea, tšehhid näiteks või Saksamaa, no tegelikult ju väga palju erinevaid ei ole. Küsimusele vist ei olegi väga head vastust ja selles mõttes võib ilmselt suhteliselt leebelt mürki võtta selle peale, et see alkoholiteema jääb üsna pikaks ajaks kaasa arvatud aktsiisi teema jääb selliseks poliitiliseks, poliitilise kauplemise teemaks. Ühtepidi nii riikide vahel, seda konkurentsiolukorda silmas pidades, kui, kui ka siis riigisiseselt ja pluss lisandub sinna alati siis ka see, see tervise komponent, eks, et mida alati rõhutatakse, et kas, kas seda teha, kas seda teha aktsiisidega ja kui, kui palju need aktsiisid siis tegelikult nagu mõjutavad või on need muud tegevused nagu igasugused igasugused reklaami ja nähtavuse piirangud ja ma ma ei tea, mis kõik muud, kõik muud kohaliku omavalitsuse piirangud, mis meil on ju ka siin päeva korraldada. Nojah, ja ma just hakkasin ennem saadet mõtlema selle peale, et Tallinn ju lubas ennem seda koroonat suvest piirata alkoholimüüki ja rääkisin ka linnavalitsusega siis ja tuleb välja, et jah, et esimene eelnõu, mida me mäletame, mis oli pidi esimesest juunist kehtima hakkamist siis öised kõrtsid, alkoholimüügi piirangud, kella 22-st ja kolmest kukkus volikogus läbi linnavalitsuse vastu järgmine eelnõu, mis pidi siis oktoobrist needsamad piirangud kehtestama, ehk siis kahest ja kolmest alkoholimüügi piirangut kõrtsides vastavalt sellele, kas on nädalavahetusel, mitte see nüüd väidetavalt ei ole isegi volikokku veel liikunud. Ta ootab liikumist volikokku, mis peaks siis selle vastu võtma, aga kuivõrd esimene juba läbi kukkus, et ma ei tea, kas on alkoholientusiastide mingisugune fraktsioon moodustunud volikogu? Kus, mis ei luba, ei luba. Sa tahad öelda, et Keskerakonna fraktsioon on kuidagi. Laguneda ta ei tea, ei tea, aga ütleme nii, et on oodanud oma aega see eelnõu päris pikalt. Et noh, ei tea, kas see nüüd ka läheb, aga mõtleme ka selle peale, et tegelikult Tallinnal on oluline ka turismitaastamine ja, ja et soomlased ikkagi teed Tallinnasse, leiaksid taas, et võib-olla siis lükatakse selle mõtte kehtestamine edasi, aga no ma ei oska seda öelda, aga noh, alkoholi juurde tagasi tulles, et inimestel on tegelikult ju selgelt soov olemas oma või noh, kas kõigile inimestele ka paljudel inimestel oma taju siis muuta või mõjutada alkoholi tarbides. Et see on midagi, mis on inimestega kaasas käinud? No majja aastatuhandeid on võib-olla õige öelda sellel kohal, et, et noh, kas või alkoholi joomise suudame ära lõpetada, tõenäoliselt mitte. Aga teisest küljest, kui vaadata, kuidas on alkoholi tarbimise dünaamika maailmas muutumas, siis aina vähem noored inimesed, et maailmas alkoholi joovad ja joovad ka vähem. Et see on selgelt, on uuringute eest taha, et noh, lihtsalt juuakse vähem nooremad inimesed ei jõua enam nii palju, kui nende vanemad jõid. See on ka tõenäoliselt Eestis tõsi, osaliselt, et see on muidugi või suures osas seda kompenseeritakse siin mingite muude asjadega tarvitatakse kanepit või muid meelemürke, noh, mis Eestis on illegaalsed, aga paljudes maailma riikides on legaliseeritud, et et noh, see on, see on lihtsalt selline dünaamika, noh muud muud ei ole midagi, et Me oleme täna räägime 10-st koma neljast liitrist absoluutalkoholist. Et, et tõenäoliselt 10 aasta pärast see number on oluliselt väiksem erinevatel põhjustel. Ja aga muidugi, ma tulen korra veel tagasi sinna selle Tallinna muutuse juurde, et, et siin ikkagi peab ka silmas pidama, et tuleval aastal on kohalikud valimised ja kindlasti see Keskerakonna kui siin ikkagi juhtiva jõu selline kuvand selles küsimuses tõenäoliselt nad ikkagi peavad selle kuidagi ära ühtlustama, et kas nad siis jätavad selle rahule või siis või siis vastupidi justkui edendavad siis rahva tervist ja turvalist keskkonda ja mille peale, et lähevad, ei tea, aga lõppkokkuvõttes kindlasti see, see ei saa niimoodi kahe haruliseks jääda. Aga see, mida sa ise neeme enne välja tõid, et see alkoholiaktsiisi teema eks ta veel tuleb päevakorda ja nii edasi, mina arvan, poliitikute huvi on siin just vastupidi, et sellest aktsiisimaid tõstmise teemast või langetamise teemast nüüd võimalikult suure kaarega ümber minna ja rohkem seda mitte puutuda, sest kõik mäletavad, mis juhtus Jevgeni Ossinovskiga selle selle tulemusel, kui tema selle teema nii-öelda enda südameasjaks võttis, kuigi ta käis seal koos Isamaa ja Keskerakonnaga. Kallid ja koalitsioonipartneritega otseselt enda südameasjaks ise kaela, nagu sa enne ütlesid ühe teise asja kohta, pigem niiviisi, et, et alkoholiaktsiis oli kõikide valitsuste jaoks aastaid see turvaline koht, kus lisavahendeid leida. Kui sa tulid võimule moodustades uue koalitsiooni, tahtsid oma lubadusi ellu viia, et noh, siis tõstame alkoholiaktsiis, eks ole, sealt tuleb mingisugune kindel Enn, mida me saame siis mujal laiali jagada, see kogu aeg toimis absoluutselt absoluutselt senimaani, kuni see enne oli juba nii kõrge, et see vaheaktsiisi vahe Lätiga lõi võimaluse piiripoodides moodustamiseks, mistõttu sealt raha voolas kohinal kohe otse Läti, tegelikult. Et noh, Ossinovski küll kaitses seda positsiooni, ma mäletan seda küll, aga, aga noh, siiski teda selles ainuisikuliselt süüdistada on ka võib-olla ekslik, et, et noh, see oli ikkagi. Aga ikkagi seda mäletatakse ja see on asi, mida poliitikud ei taha tõenäoliselt endale, ma ei tea, järgmiste valimiste eel küll külge võtta, et, et rohkem seda aktsiisiteemat ma väidan ikkagi, lähiaastatel siin küll puutuma ei hakka, pigem olen seal ka kusjuures sama meelt. Ja, ja siis jääb Tanel Kiik üksinda oma rahvatervise seisukohaga tõenäoliselt nii nagu ta rõhutab jätkuvalt seda, et tema oli siis, kui otsustati alkoholiaktsiisi langetamine, et tema oli ainsana eriarvamusele, mis vastab küll faktiliselt tõele tõe tõele, aga mis siis? Aga noh, teisest küljest telekas, sa kujutad ette sotsiaalministrit, kes ütleks, et alkohol peab olema odavam ja rohkem kättesaadav. Hästi ei kujuta, aga räägime sellest, mis toimub suure lombi taga ehk USAst kus on päris pöörased ajad, et esiteks riigis toimuvad meeleavaldused ja mässud politsei vägivalla ja rassismi vastu ja ja need meeleavaldused said alguse 25. mail Vene-Jaapani, sest kus mustanahaline George Floyd suri kinnipidamisel lämbudes siis politseiniku põlv kõril. Ja need meeleavaldused on tõesti liikunud siis üle riigi ja nüüd otsapidi Washingtonis olles on need meeleavaldused siis tugevalt, ütleme kahjustamas Donald Trumpi võib-olla pehmelt öeldes, et kasvõi see episood, kus Donald Trump läks siis pidas Ühelt poolt oma kõnet ja teiselt poolt politsei siis väga jõulisel meetodil puhastas tänavaid selleks et trump saaks hiljem minna kiriku juurde, pildistama. Need videod kui neid vaadata, siis need on ikkagi päris ebameeldivad ja päris uskumatu, et nii tehakse. Noh, seal on ikkagi ju see, et valdavalt toimuvad linnades suured rahumeelsed meeleavaldused ja inimesed arvavad, et neil peaks olema õigus meelt avaldada, selle, selle nüüd siis kattevarjus toimub, see, mis käib hilisematel tundidel, seal on väga erineva motivatsiooniga inimesed, osad väljendavad seal oma äärmuslikke parem ja vasakpoolseid seisukohti, aga on ka lihtsalt huligaane nagu nagu sellistel puhkudel ikka. Ja muidugi siis on see, et värvikaid kaadreid saab loomulikult mitte nendest päevastest marssidest, vaid ikkagi see, mis toimub hiljem, kui kui lammutatakse ja kui tänaval tuleb ikkagi asuda nii-öelda vara kaitsele. Tegelikult ja, ja kindlasti see on on üks protsess, mis, mis noh, mis, mis mõjutab Donald Trumpi. Aga näiteks eile ma kohtusin ühe ja õhtul rääkisin ühe ameeriklasest, et perekonnatuttav, aga tema siis vanemad tähendab tema siis lähedased on öelnud umbes niimoodi, et et noh, et see olukord ei ole siiski kaugeltki nii hull kui aastal 1968, kui olid suured poliitilised mõrvad, seal olid need sõjavastased liikumised, kõik need sellised asjad ja oli ka noh, väga-väga keeruline olukord, mida tuli siis lahendada. No mina olen oma taustalt majandusajakirjanik ja noh, kui sul ainus tööriist on haamer, eks ole, kipuvad kõik asjad naelte moodi välja nägema, ehk siis et mina vaatan seda Ameerikas toimuvat. Tegelikult, et ikkagi sellise majanduskriisi võtmes, ehk siis olukorras, kus meil on suur hulk töökohti kaotanud, kadunud ja inimesed on väga mures, kuidas ma järgmise kuu ära elan, eks ole, olukorras, kus kuskilt raha peale ei tule, need noh, selliste mässude või protestida eskaleerumine on väga loomulik minek, inimesed on, noh, ma ei tea, mures, närvilised. Sa lähed selliste asjadega. Oluliselt kergemini kaasa ja seal on seal on kindlasti tänavatel ka neid, kes nüüd selles koroonakriisis on selgelt rohkem kannatanud ja näidata, kui sul on vaja tööl käia, sul on töökoht olemas, tegeleda oma mingisuguste asjadega, sul tegelikult võib-olla? Ka või motivatsiooni selliste asjadega nii palju seotud olla, aga noh, mis puudutab Donald Trumpi, siis mina ei oska öelda, ausalt öeldes mina ei tea, kas seda kahjustab või mitte, sellepärast et meil on, Ameerika on ju polariseerunud ja ma ei, ma ei väida üldse, et ma olen mingi ameerika ekspert, aga jah, kindlasti võib-olla demokraatide toetajatele on selge, et meil on, ma ei tea, president, kes ei peaks olema ametis, kes tuleks sealt tagandada, kes ei saa riigijuhtimise juhendamisega hakkama. Aga teisest poolest jällegi, et Donald Trumpi toetajatele tundub, et mingisugused vasakradikaalid on asunud legitiimsed presidenti ründama, tahavad jõuga mingisuguseid riigipööret sisuliselt korraldada, eks ole. Ja seda sõnumit omakorda võimendab Trumpi poole. Ja, ja ma rääkisin sel nädalal Toronto Ülikooli professor Andres Kasekamp, ige, kes ütles, ütles, et tegelikult see Trumpile sobise lõhestumise teema, et see sobib talle päris hästi ja ta ei käitu nii, nagu nagu päriselt on käitunud varasemad presidendid, kes siis nii-öelda tegelevad ka nende nende juurküsimustega tõi muu hulgas välja selle, et George Bush, kes oli ju teadupärast ka vabariiklasest president ja, ja ka sihuke kõva kõva käega president ja siis ütles, et oli sel nädalal teinud vägagi sellise emfaatilise avalduse sel teemal, tõi selle nagu esile Aga kui me vaatame seda, et isegi endine siis Trumpi meeskonnakaaslane nii-öelda ekskaitseminister smätis väga tugevalt kritiseeris seda, mida trump teeb ja ma tsiteerin teda trump on esimene president minu eluajal, kes ei püüa Ameerika rahvast ühendada, isegi ei teeskle, püüab tsitaadi lõpp ja noh, see viitabki sellele, et Ameerika on lõhenenud väga selgelt ja, ja kui veel sinna juurde käivad trumpi ütlused selle kohta, et kui osariigid ise ei suuda korda tagada, siis ta saadab sõjaväe sinna sisse, siis siis need osariikide juhid, kubernerid nad ei suuda seda lihtsalt nagu vastu võtta või, või uskuda, et, et valgest majast tulevad sellised sõnumid. Ja kui me vaatame nüüd selles kontekstis, mis sügisel juhtuma hakkab, ehk siis kui tulevad presidendivalimised ja me teame, et, et vastaskandidaat on Donald Trumpile siis Joe Biden, kes on siis tuntud Barack Obama-aegse asepresidendina, siis, siis noh, tema roll mulle tundub, praegu on lihtsalt hoida hästi madalat profiili, sest trump teeb üksi kogu šõu ära nii headel kui halbadel, nii tema positiivsete kui ka negatiivsete toetajatele või mitte toetajatele, siis ja, ja, ja natukene tegelikult Bideni häda selles ongi, et ta on selline karismatu poliitik, kes kes pildil ei püsi, et kui me vaatame meediafooni, siis seal domineerib Barack Obama hoopis praegu nii-öelda Trumpi vastaskandidaadina justkui, mis on täiesti uskumatu ja, ja siis täna täna ma vaatasin siin mingeid Joe Bideni esinemist, see oli vist siis eile toimunud esinemine ja ja midagi tsiteeritavad sealt ausalt öeldes välja noppida on pea võimatu, erinevalt sellest, kui tuleb trump lavale ja räägib siis hoopis midagi muud. Kui ma peaksin, keegi pakuks mulle kihlvedu järgmise Ameerika Ühendriikide presidendi kohta, kas on Biden või trump, mina ei oska hetkel pakkuda. Mõtlen, et, et jah, et kui sa oled võib-olla rohkem demokraatide poole kalduv inimene, et sulle tundub, et noh, kuidas saab üldse keegi trumpi valida, aga kui sa oled Trumpi pooldaja, et siis sulle siis sa oled võib-olla hoopiski suures mahus välja, hääletab tema poolt, minu meest rünnatakse, minu maailmavaadet rünnatakse minu maailmakorda, rünnatakse, et kuidas see läheb. Eks ta, eks ta üsna pooleks läheb, võib arvata nii, et demokraadid saavad rohkem hääli ja trump võidab. Võib vabalt näha, aga see, see on ameerika süsteemi eripära, küsitlustulemused praegu vähemalt need näitavadki väga võrdset seisvaid Joe Biden il vist küll üleriigiliselt on väike edu, aga see on väga väike. Clintonile oli ka väike edu üleriigiliselt. Sellega rahva teenrid Neeme Korv, Huko aaspõllu ja Taavi Eilat täna lõpetavad, nädala pärast teenivad rahvast Mirko ojakivi, Krister Paris ja Urmet Kook. Soovime kõigile kaunist laupäeva jätku ja kuulmiseni.