Tähelepanu kõigile kõigile kõigile, kellele kõrvad on antud. Kellele silmad on antud nähku, Mojad tooka Triilust täna lossis, pall meie kuninga tahtel ja kuninganna soovil valib tänasel ballil prints endale mõrsja. Kiirustage, kiirustage. Eestimaa leninliku kommunistliku noorsooühingu 1980. aastapreemia laureaat. See tiitel lisatakse nüüd Haapsalu esimese keskkooli näidismuusikateatri pöialpoiss nime juurde. Kuuldub katkenud oli pöialpoisi viimasest lavastusest Eugen Kapi muusikalist kristallkingake. Kuulsite Tuhkatriinu laulu Regina Kallase tuses. Kristallkingake esietendus selle aasta kevadel, nüüd sügisel on jõutud seda juba kolmel korral mängida 89 etendust, nii palju kordi on pöialpoiss laval mänginud kodulinnas, Pärnus, Tartus, Viljandis, Rakveres, Saaremaal ja Hiiumaal ühtekokku 88000-le pealtvaatajale. Aukartust äratavad arvud. Kui 12 aastat tagasi Eugen Kapi ooperiga talvemuinasjutt, mis on rambivalgust näinud Estonias ja Vanemuises algust tehti, ei osatud lootagi 12 aasta pärast teater ikka elujõus on juba näidismuusikateatri nime kannab. Selle aunimetuse sai teater kaks aastat tagasi, oma 10. aastapäeval 12 aastat ja seitse lavastust muusikalavastust ja seda ühe koolijõududega. Meenutagem Eugen Kapi tale muinasjutule, järgnesid Churchilli muusika põhjal lumivalgeke ja seitse pöialpoissi. Marion Kovaali lasteooper, hunt ja seitse kitsetalle Eugen Kapi noortemuusikal rukkilillesuvi Gennadi Taanieli kivine pisar. Alfred Benderi Muusikal Pöial-Liisi ja Eugen Kapi muusikal kristallkingake. Panite tähele, et selles loetelus figureeris kolmel korral Eugen Kapi nimi. Professor kapp on korduvalt öelnud, et pöialpoisi eestvedajate õpetajate Tõnu Paometsa ja Viktor neliku innustus on teinud Temaski selle lasteteatrientusiasti. Ja seepärast sai ka tänase saate jaoks lindistatud Nõukogude Liidu rahvakunstniku professor Eugen Kapi. Haapsalu esimese keskkooli baasil tegutsev teater pöialpoiss on minu arvates ainulaadne teater. Milline tegutseb selles linnas õieti öelda sellelaadilist? Teatrit minu arvates ei eksisteerigi mujal ja see on saanud võimalikuks õppejõudude ja õpilaste entusiasmist, milleni esineb selles koolis kõigepealt muidugi kahe õppejõudu energiast ja tahtest seltsimeeste Viktor meeliku, kes on kogu aeg tegutsenud lavastajana selles teatris ja Tõnu Paometsa näol kes sellest aadress on, muusikajuhiks õppejõud Tõnu Paomets. Omal ajal oli tuntud eesti helilooja muusikapedagoogi Cyrillus Kreegi õpilaseks. Nähtavasti see armastus muusika vastu on pärit sealt. Teie olete ju kaks teost rukkilillesuvi ja kristallkingake kirjutanud kohe spetsiaalselt haapsalu näidismuusikateatele. Kas kavatsete nendele veel tulevikus midagi kirjutada? Teate, ma kunagi ei ütle ära, kuid minu teada on pöialpoisi teatri juhtkond pööramat juba helilooja Ülo Vinteri poole ja tahavad lavastada omamoodi muidugi väga kuulsat teostemad, nimelt paunvered. Minu arvates oleks väga huvitav sellepärast et seal on lõpuks väga tuntud teos, nii et selle tõttu võib all tervitada seda sammu. Teie olete heas mõttes pöialpoisi hea isa, kes on kogu aeg nende käekäiku jälginud. Olete kõikide nende lavastustega kursis olnud? Mis teele peale selle kahe õppejõu ja õpilaste entusiasmi. Mini selles kollektiivis veel meeldib? Et nemad mitte ainult ei laula ja ei mängi vaid kogu kollektiiv on tegevuses selle teose, mille kallal nad töötavad kogu ulatuses. Igatahes. Neljandal novembril oli koolis pidulik aktus. Püsti seistes tervitati külalisi, orkestrihelide saatel toodi saali kooli lipud. Koolipere ette astus õppelejuhataja Lembit Peikel. Jah-sõna on Eestimaa kommunistliku noorsooühingu keskkomitee sekretäril Annela lahend. Lugupeetud Haapsalu esimese keskkooli näidismuusikateatri verivärske EKNi preemia laureaadid. Just nii võib teie poole praegu pöörduda, sest teie olite see kollektiiv, kes vääris Eestimaa leninliku kommunistliku noorsooühingu selleaastase preemia. Ja tore on, et see preemia tuli Haapsalu rajooni esimest korda on ta siin. Esimest korda on see preemia antud ka kooli kollektiivile? Ja mis veel on huvitav täpselt sama vana, kui on teie teater, täpselt sama vana on ka meie komsomolipreemia. Nii teie teater kui ka komsomolipreemia asutati mõlemad 1968. aastal. Iga kahe aasta tagant selgitatakse välja neid tublimad, kes saavad õiguse kanda seda austavat nimetust. Ja seekord õnnestus siis teie teatril 26 kandidaadi hulgast võitjaks tulla, on mul väga tore ülesanne kätte anda teie teatrile. Elken Preemia, EKNi preemia, laureaaditunnistus ja laureaadi mälestusmedal tahaks soovida kõigepealt Heatult purjedesse. Tahaksite sellest oma tööst tunneksite alati ise rõõmu jäite suudaksite ka kaua kaua sellist rõõmu pakkuda teie kuulajas vaatajaskonnale. Nüüd lubage mul see preemia ja lillekorv üle anda. Teatri direktorile Sirje Jõgisele. Pöialpoisi tegijad nimel suur-suur, aitäh. Eelkõige muidugi peame tänama ka meie õpetajaid, kes meiega palju vaeva nägid. Maestro Tõnu paametsa ja lavastajat Viktor nelikut aga samuti ka heliloojaid. Ja eks me ise arvan ka, et küll me olime tublid küll, et selle ära teenis. Sõna tervituseks on Eestimaa Kommunistliku partei Haapsalu rajoonikomitee osakonna juhatajal Lea tuusovil. Mul on hea meel anda teile üle EKP Haapsalu rajoonikomitee ja Haapsalu rajooni täitevkomitee tervitused. Saatku selline omanäolisus teie koolikollektiivi, olgu muusikateatril palju uusi leide, otsimisi tahaksin veel kasutada ära juhust ka, kuna ma olen Haapsalu esimese keskkooli vilistlane siis öelda seda, et ka meie omal ajal proovisime teha teatrit õpetaja Viktor neliku juhtimisel. Meil oli oma klassiteater ja see teatripisik ikka kasvas ja kasvas. Ja lõpuks on sellest siis välja kujunenud kooliteater jätkuku õpetajatel ikkagi sellist aega oma pingelise töö kõrvalt aidata neid noori, et meie kogu rajooni rahvas ja väljaspool rajoonigi tuntaks rõõmu sellest, et kasvab vääriline teotahteline elurõõmus kollektiiv, elurõõmus noorsugu, kes on võimeline edasi viima neid toredaid traditsioone, mis algasid koolipõlves. Täna on Eestimaa leninliku kommunistliku noorsooühingu Haapsalu rajoonikomitee esimesel sekretäril Peeter rassaril. Siiras heameel oli täna tulla siia majja sest olen ma ju isegi olnud lava taga, kui tuli lavale niisugune tore tükk selle pöialpoisi algus, tükk Talvemuinasjutt. Ja olen ma näinud kõiki neid toredaid etendusi. Meie kool on lavale toonud ja mitte ainult meie rajoonis isegi mitte meie vabariigis meie koolile Haapsalu esimesele keskkoolile kuulsust toonud. Nii et hea meel on tõesti teie nisu sel päeval teie juurde tulla. Innustagu see preemia, teid, need aukirjad teid veelgi jätkama neid toredaid etendusi, et meie, Haapsalu kultuurimaja lava ei jääks tühjaks Teie rõõmsatest etendustest ja et teie poolt tehtud tore töö leiaks veel pikka pikka aega toredat jätkamist tublisid uusi preemiat, preemiaid telle sooviks LKA Haapsalu rajoonikomitee poolt kogu meie rajooni 3000 kommunistliku noore poolt. Kogu südamest õnnitlen teatri pöialpoiss, kollektiivi komsomolipreemia saamisega soovin edaspidi veelgi suuremat edu. Eugen Kapp. Kallid sõbrad, õnnitleme soojem, teine suurt loomingulist edu Moskva laste muusikateater. Kui innustus läheb läbi mitme põlvkonna ja kui seda ikka ja alati enesega kaasas südames kantakse, on tunnustus igati teenitud. Kui palju on olnud neid õpilasi, kes teatris kaasa teinud? Kes oskab seda küll öelda? Mõelge vaid ise. Sümfooniaorkester, lauljad, koor, tantsijad, lavakujundajad, kostümmeerijad, valgustaja, lavameistrid, etenduse juhi trepid, diitorid, ligi sadakond õpilast on iga lavastusega ametis. Lõputu endast andmine, ääretu optimism ja entusiasm ning avastamisrõõm. Need on selles koolis olnud ikka valitseja, eks nii õpetajate kui õpilaste seas. Öelgem siia näiteks fakt, et ooperiteatris seda kõige tähtsamat dirigendi rolli on algusest peale kandnud kooli matemaatikat. Tõnu Paomets kes on ka kõigi ooperite muusikalide muusika klaverist kooliorkestrile instrumenteerinud. Tõnu Paomets on ühes saates öelnud kooliteatri kohta nii. Enne seda töötas meil näitering, kus tehti puhtusele lavastusi, kõik teised kollektiivid olid samuti, orkester oli ennem olemas ja näitlejaid olid, ennem oleme saanud igaüks ise nurgas mitmes orkestri koosseis, teine? Oi, seda ei saa ütelda, sest see on nii nagu koolis ikka. Ühest otsast kulub ja seest tulevad uued juurde jälle. Meie orkestandid on põhiliselt laste muusikakooli õpilased või selle lõpetanud. Ja mida sealt ei saa, seda kasvatame ise. Nii et enamik on põhiliselt meil kasvanud, kuid tuleb ka üheksandasse klassi teistest koolidest, eriti veel kaheksaklassiline kool, kes meil on andnud üsna palju tublisid orkestrantide. Matemaatikaõpetaja Tõnu Paomets, keemiaõpetaja Viktor Nelik. Nemad on olnud selle teatrihingeks. Tänutäheks anti neile Eestimaa leninliku, kommunistliku noorsooühingu keskkomitee tänukirjad rajooni parteikomitee, komsomoli aukirjad, teistele õpetajatele, abilistele, juubelid, tähtpäevadega on juba kord nii, et neid ette valmistades mõtled öelda midagi väga ilusat, südamlikku. Aga kui see juubel või tähtpäev käes on, siis seisad Laubitsi, nii paljude kõnekate faktidega. Ja neile veel midagi lisada tähendaks millegagi liialdamist. Pöialpoisist on räägitud palju Haapsalu laste tublidusest, samuti. Nüüd on kõik kokku võetud ja kroonitud. Meil omalt poolt jääb üle lisada mõned minutid meenutust kõne all olnust. Kristallkingake, sest katkendit kuulsite päris saate alguses. Juttu on olnud rukkilillesuvest helisalvestus Eesti Raadio arhiivis pärineb 1975.-st aastast. 1979. aastal etendus Pöial-Liisi nimiosalist mängis Maie Laanoja. Praegu jätkab Haapsalu esimese keskkooli näidismuusika teater pöialpoiss Eugen Kapi kristallkingake seetendamist. Soovid uueks lavastuseks on olemas. Jääme ootama.