Helga ja tervist head klassikaraadio kuulajad eetris on uue hooaja esimene helikajasaade, milles tuleb juttu järgmistest muusikasündmustest. Homme esietendub Viinistu kunstimuuseumis Nargen festivali raames Beethoveni ooper Fideelia. Kuulete Kersti Inno intervjuud, dirigent Tõnu Kaljuste ja lavastaja Liis kollega. 20.-st 31. augustini toimuvad eesti muusikat teatriakadeemias rahvusvahelised suvekursused, muusikakõrgkoolide üliõpilastele, krossing Boders. Lähemalt räägib muusikaakadeemia välissuhetel prorektor Marje Lohuaru. Västrik räägib oma tänasest kontserdist Kadrioru lossis. Teda küsitles Kadri-Ann Sumera. Pühapäeval esitletakse raamatut, saatus valib meie muusika, koorijuht Ene Üleojast, kellel homme on juubel. Tutvustab autor Virve Normet. Kolmapäeval, 29. augustil esineb Estonia kontserdisaalis mainekas kollektiiv Oslo filharmoonia orkester Jukka-Pekka Saraste juhatusel. Lähemalt räägib produtsent Tuuli metsoja. Järgmisel nädalal toimuvad Tartu menaadi muusika sarja Emajõe suvi, viimased kontserdid, tutvustab korraldaja Toomas Peterson teda usutles Hedvig Lätt. Rahvusooper Estonia andis etendusi Rootsis, Taal Halla festivalil. Te kuulete, Kersti Inno intervjuud Taal Halla Opera kunstilise juhi Stefan skeldi Estonia direktori Paul Himma ja lavastaja Neeme kuningaga. Saate lõpul teeb Priit Kuusk vaatemaailma muusikaelust. Mina olen toimetaja Karin kopra ja soovin teile head kuulamist. Nargen festivali, selle suve muusikasündmusi kroonivad ooperietendused Viinistu kunstimuuseumis, kus pühapäeval toimub Beethoveni Fideedjo esietendus. Tõnu Kaljuste. Oled vihjanud, et Beethoveni ainsa ooperi juurde leidsid tee Haydni kaudu on see nii? Neid on muusikaajaloos, lõhet, pisikesi Need faktid, mis viisid selle raja siia. Esiteks see, et Hayden oli ühel aastal Beethoveni õpetaja mis, kui ta kuulis Beethoveni kantaat Bonnis läks helilooja juurde, kutsus Viini õppima. Ja siis, kui ta Viinis õppis, siis tutus Haydni loominguga ja eelmine aasta, kui ma seda Hayden ooperit siin vinistus esitanud, siis mul tuli meelde, et CDd toimub vanglas. Ja see katlamaja siin väga meenutab seda vanglat ja teiselt poolt stilistiliselt on Beethoveni ooperit institutsioon läinud väga suureks suurte orkestrite suurtes majades. Ja omal ajal oli ta pisikeste ooperiteatrite esitada. Et see tähendab seda, et ma põhimõtteliselt Hayden orkestrile Beethoveni, nii et see ring sai siis sedapidi alguse ja, ja nüüd me seda siin esitame, kusjuures esimene aariumis selles Beethoven epideemias on, meenutab väga Hayden niisuguse. Kui palju, kostub sellest Fideeljo muusikast suurt sümphanisti Beethovenit. No see kostus juba esimestest kantaatides, mis ta kirjutas, juba seal oli niisugune üheksanda sümfooniakuma juures vihase dramatism ja suur finantside rohkus ja heitlikus dramatism, see, see kõik on tema loodus juba algusest esimestest katsetustest. Tseedeeljo ei ole Eestis eriti populaarne ooper olnud, mis on sinu arvates selle ooperi nii-öelda valu magaga võluv. No niisugune masin, mis seotud poliitikaga ja teatud vabaduseiha, aga see on mõistetav, et mingil ajaperioodil Eestis seda ei tehtud, kuigi Vanemuine katsetas paar, ettekanded tehti 74. aastal kutsuti Saksamaalt lavastaja ja aga see, kui endal sees vabadusest hinge hõiska, ega siis on raske seda lavastada ja teiselt poolt on ta mugav just nendel põhjustel, et tihtipeale aetakse orkester väga suureks ja tahaks temast suurt ooperi. Ta on minu jaoks väga nõtke kammerlik teos, millel on muidugi suurde omatism sees, aga ta on nii mitmetahulisem ja justesse. Ena Vanavini muusikal on segunenud Beethoveni traadikaga, see on üks niisugune ooperiliteratuuri pärl minu jaoks siiski. Te olete teada andnud, et viinistus sekkub ooperi tegevusse ka helilooja ise. Mismoodi see toimub? See on nüüd rohkem liis kolle, kes lavastab tema idee ja temaga ees. See on tõesti nii, et Beethoven on selles lavastuses kolmeks lõhenenud. Ta heitleb mitmes suunas ja see idee, mis on liiskonnal, on seotud olnud just sellega, et Beethoven seda ooperit tohutult palju tegi ümber ja ja mõtles erinevate variantide peale. Ja selles tänapäeva lavastuses, nagu me toome selle helilooja heitlikkuse vaikselt. Lavastaja Liis kolle lisab Meil on natuke teistsugune versioon kui see, mis võib-olla partituuris esimesel pilgul vastu vaatab. Nimelt me oleme loobunud enamikust kõne dialoogidest. Ma nüüd ei väida, et see tänapäeval ei ole üldse võimalik neid esitada. Aga lihtsalt mind hakkas huvitama just selline variant, kus muusikanumbrid, mis on oma iseloomult kohati väga erinevad ja isegi võiks öelda, et esindavad erinevaid stiile, hakkavad omavahel mängima, kui neid tekste seal vahel ei ole või noh, neid on aga minimaalselt. Ja kuivõrd Fidel joon, Beethoveni ainuke ooper ja ta kirjutas seda mitu korda ümber ja, ja natuke nagu vaatner, kes surmatunnil veel arvas, et ta on maailmale võlgu arvaski Beethoven, et ta siiski ei jõudnud ideaalini, mis talle kusagil terendus. Et sellepärast tundub, et helilooja ei ole sellest seosest veel päris lahti lasknud. Et ta võib-olla ikkagi veel püüaks sekkuda isegi siis, kui etendus juba käib ja, ja noh, sellepärast ta meil ka lavastusse jõudis teemad, mis mind huvitasid või endiselt huvitavat selle lavastuse puhul on just poliitika ja eraelu suhted. Kuidas üks mõjutab teest ja samuti kuivõrd peategelane on naine, siis muidugi ka, kuidas temal seal neid erinevate tasandite keerises läheb. See oper on nii-öelda igavikuliste teemadel poliitika, armastus, abielu. Milline sõnum on sellest ooperist ehk tänapäeva kuulajale kõige kõnekam? Ma arvan, et eks iga inimene leiab selle ise, sest oluline on seda muusikat kuulda ja tunda seda Beethoveni tunnet, mis ta selle muusikaga oli see, kuidas me seda interpreteerimine ja ja seda, et nüüd Beethovenit esitab kreisiraadiost tuntud kolmik, see ei tähenda seda, et siin väga palju nalja saab, aga see on nendele näitlejatele nagu esimene tõsisem ülesastumine, mida nad täitsa omamoodi huvitavalt lahendavad. Et need sõnumid, mis siin tekivad, need sünnivad ainult. Pani teel ei hakka ette kuulutada, aga ta on siiski tänapäevane teos ja see, mis inimestes on selle vabaduse vendluse teemadel läbi elatud kultuuriajaloos kui ka poliitikas selles muusikas teedele veel nii valuliselt sees. Ooperi Fideeljo leonoore osas on Ailassoni, Florestan on Mati Turi. Solistidena on kaastegevad välja Rainer Vilu, Uku Joller, Kädi plaas, Raul Mikson, Priit Volmer ning Beethoveni rollis Tarmo Leinatamm, Peeter Oja ja Hannes Võrno. Tallinna kammerorkester, Eesti filharmoonia kammerkoor ja Eesti rahvusmeeskoor. Dirigent on Tõnu Kaljuste, lavastaja Liis kolle, kunstnik Ann Lumiste ja valguskunstnik Airi eras. Etendused toimuvad Viinistu kunstimuuseumis 26. 27. 29. 30. ja 31. augusti õhtul kell seitse. Eesti muusika ja teatriakadeemias toimuvad praegu rahvusvahelised suvekursused, muusika ja teatriakadeemia, välissuhete prorektor Mariel. Varu, mis kursused need täpselt on, need kursused toimuvad meil juba kolmandat korda ja, ja nad on siis toetatud Euroopa Liidu Sokratese Rasmus programmi raames ja sealhulgas siis intensiivprojekti näol. Need on väga huvitavad kursused tegelikult ühest küljest nad on huvitavad selle poolest, et muusikaalaseid projekte Euroopas on väga vähe, mis on üldse aktsepteeritud ja ma arvan, et siin on mitmed põhjused. Ühest küljest on põhjus muidugi see, et muusika ja kunst ei ole prioriteetne valdkond teisalt ka see, et ega muusikud ja ka arv on kunstnikud ei ole väga agarad projekte kirjutama, sellepärast et meie tegevusi kunstilisi tegevusi panna nüüd tõelisse Euroopa Liidu bürokraat parkija keelde on küllaltki raske. Aga ma pean tõdema, et muusika ja teatriakadeemia on olnud selles protsessis juba ma ütleksin aastast 1994. Nii et meil on see kogemus olemas ja me liigume sellel teel päris jõudsalt edasi. Nüüd, mis on see intensiivprogramm, see intensiivprogramm on meie keeles lihtsalt üks rahvusvaheline suvekursus ja sellel osal olevat siis Abammy, see on Asseisvunud Baltic Musica Kädamis, selline organisatsioon on olemas üliõpilased, see tähendab seda, et Balti merel väärsete muusikaakadeemiate üliõpilased osalevad. Ütleme veel nii palju, et igal projektil peab olema ju mingisugune eesmärk ja aluse tegevus, need selle projekti tegevuse aluseks on jagatud kompetents, jagatud ekspertiis ja kui ma selle projektiga alustasin, siis tõesti oli rõõm tõdeda, et nii palju huvitavat toimub meil samas Läänemeremaadeäärsete muusikaakadeemiate juures. Nii et vaatamata sellele praegu Euroopa Liit läheb väga tugevasti globaliseerumisteelt suured programmid, mis tõesti Euroopa kultuuri Euroopa väga head haridust tahavad just viia just Euroopast välja kogu maailma siis samaaegselt toetatakse ka väga tugevasti niisugust regionaalset koostööd. On meil on seda projekti juba rahastatud kolm aastat, mis on praeguseks maximum. Nii et see on lihtsalt tõdemus, et see projekt on olnud piisavalt hea, ta on läbinud vastavad ekspertiisid ja ta on saanud Euroopa Liidu heakskiidu. Täpselt sel aastal toimub, millised õppejõud õpetavad ja millised erialad muusikaakadeemiast saavad osaleda seal. Selle projekti nimi on nüüd natukene keeruline, me ei kasutagi kõike sellest pealkirjast ära, ütleme krossing pooles ja kui kolm aastat neli aastat tagasi ja see projekt on esitatud, siis krossing poorias oli ikkagi küllaltki uudne nähtus iseenesest. Aga mida gaasi, seda rohkem, seda mõtet on ka kasutatud ja eks siis igaüks võib ka mõtestada erinevad, mis on see krossimpoorias kõige lihtsam on muidugi öelda, et jaht on ka geograafiline krossing pooles, nii et me oleme siis praegu siin balti mere maade ringkonnas, see on siis kolm balti riiki, on Soome, on lootsi, meil on, Taani on pool ja ja on Saksamaa ja juba eelmine aasta me laiendasime oma ringi väga tugevasti geograafilisi piire ja meil osales Islandist Reykjaviki kunstide akadeemia õppejõud ja samuti ka Iisraelist. Aga see aasta on need piirid veelgi laienenud. Ja nüüd Ameerika ühendriikidest on meil so eriala õppejõud, toni bränker, kes siis hulbid stipendiumi toetusel meil ka praegu osaleb. Mis seda projekti veel iseloomustab väga tugevasti on osavõtjate, ma nimetaksin entusiasm. Ühesõnaga, kõik on väga aktiivsed, nii üliõpilased kui õppejõud, palju tuleb ettepanekuid, ütleme omamoodi, seda projekti ei ole sugugi raske teha. Ideid tuleb kogu aeg, nagu pakub rõõmu, mis sugugi ei tähenda seda, et administratiivset on väga raske projekt. Nii et ütleks praegu oma välissuhete osakonnale tõesti suur-suur, tänu see Aide Marx sellepärast et me ikkagi võõrustame 80 üliõpilast, see on väga suur arv ja meil praegu on siin 16 õppejõudu. Ja, ja meil on 13 kontserti, kontserdid toimuvad iga päev, kontserdid on meil tasuta valdavalt ja siis on meil ka partnerid meie saatkondades, nii et ühest küljest on see ka hea, et jätsu ja klassikalise muusikaüliõpilased saavad ka kokku vahest. 31. augustil toimub krossing Bodersi lõppkontsert, sellega klassikaraadio salvestab ja see koosneb traditsiooniliselt kolmest osast ja seal on siis nii, et piiride ületamine aga selgelt näha Seda küll, me oleme neid piire laiendanud kohe, kelle poole, nii et see aasta meil on kavas ka nüüdisansambli õpetus mida üpris loomulik teha, lihtsalt leitakse oska, meie esitasime teatud teosed ja määratakse siis erinevatest riikidest. Üliõpilased, kes tulevad siia kokku, teosed on meil ette valmistatud ja õppejõud juhendab neid. Nii et see süsteem töötab nagu väga hästi. Ja rõõm on tõdeda, et meie muusika ja teatriakadeemia üliõpilasi on väga palju selles. Nii et ühest küljest, võib-olla selle projekti idee on ka veel see, et pakkuda üliõpilastele võimalusi ta võib olla ei annagi kohe mingit lõplikku tulemust, aga siiski näidata, et ka vahest on iseendas väga oluline ületada neid piire ja olla ka julge piiride ületamises. See ei tähenda loomulikult seda, et see peab olema sinu põhitegevuseks või aga ta võiks olla üks ja õppetöö osa küll praeguses maailmas. Tänan tulemast stuudiosse, Eesti muusika ja teatriakadeemia, välissuhete prorektor Marje Lohuaru, niisiis Eesti muusikaakadeemias toimuvat praegu rahvusvaheliselt suvekursused ja kõik huvilised on oodatud kontsertidele, mis toimuvad iga päev. Laupäeval, 25. augustil toimub Kadrioru lossis järjekordne akadeemilise kammermuusika kontsert, kus esinevad tšellist Ardo Västrik, pianist Lea Leiten ning Ardo tuligi meie stuudiosse sellest üritusest rääkima. Ma vaatan siin teie ja selle tunniajase programmi sisse, oled mahutanud kolm täiesti eri ajastust teost Beethoveni, riigi ja meie lõunanaabri Peteris vasksi lugusid. Kas seal oli mingi taotlus, et niisuguste läbilõiget muusikast teha? Noh, see kava ongi tegelikult mingis mõttes ju hästi klassikaline, selles mõttes minu arust üks hea kava peabki olema võimalikult vaheldusrikas. No selles mõttes klassikaline kava tavaliselt sellistel akadeemilistele kontserditel on mingisugune Viini klassiku teos sisu mingisugune, ütleme siis 20.-st 21.-st sajandist ning lugu ning siis reeglina teises pooles on mingi romantiline lugu, eks ju, ja kuna see Kadrioru formaat selline tunniajane on, eks ju, siis Need konkreetsed lood just sobisid sinna tunni aja sisse, väga hästi on minu arust ka piisavalt sellised vaheldusrikkad. Kas need konkreetsed lood on sulle kuidagi eriliselt südamelähedased või kuidas sa just nende lugudena jõudsid? Kõigepealt on Beethoveni seitse variatsiooni Mozarti teemale meestest, kes tunnevad armastust. Ei, no kahtlemata on need lood mulle väga südamelähedased, ma pean tunnistama, et ma olen väga õnnelik inimene, et siiamaani ma olen alati mänginud seda muusikat, mida ma olen ise väga tahtnud mängida ja mida ma olen praktiliselt alati ise valinud, kese muusikaga alati on väga kvaliteetne olnud, eks ju. Ja miks just need huvilist Need variatsioonid siis tegelikult ütleme siis mingitpidi, see on selline ajalooline paratamatus, et ma lihtsalt hetkel sinna variatsioonide juurde olen jõudnud nimelt juba üle viie-kuue aasta, ma olen üritanud selle Beethoveni muusikaga natuke rohkem tegeleda Eesti muusika ja teatriakadeemias magistrantuuris minu magistritöö teemaks oli Beethoveni tšellosonaat tuur ning ka praeguses doktorantuuris on mul selline idee kirjutada Beethoveni tšellokäsitluses natukene ning tavaliselt mängitakse Beethoveni tšellosonaat ja siis ma nagu enda jaoks plaadid olen juba läbinud ja praegust on käes nende variatsioonide aeg ja neid Est-tuur variatsioonid on tõesti mega, selline armas ja huvitav muusikat. Seal see algne materjal on võetud, võttis nii, et mitte need ei ole ainult mehed, kes seal armastavad, vaid seal on ka tegelikult ka naiskangelane ja nad seal vaheldumisi kõlavat reisi armastavad vaheldumisi armastavad nad tõesti selles mõttes, et see on hästi armas lookeane ning ka Beethoven on olnud tõeliselt hoos nende variatsioonide kirjutamisel, sellepärast et need seitsvatsiooni on tõeliselt leidlikud. See teema on ju väga lihtne tõesti, selline natuke isegi naiivne. Aga kui siin rääkida seda, et Beethoven koosneb peamiselt kolm kõladest ning helide tellitest siis on täiesti uskumatu, mida ta nende kolmkõlade heliredelid suudab teha, on, see on tõesti väga vahelduslikke, seda pakub ka palju sellist noh, enda jaoks suurt tõlgendusvõimalust. Järgmine teos Peteris vasksi partiid, ta on minu meelest juba selle poolest intrigeeriv, et kõigi vasksi nimi on väga laialt tuntud ja teda kõrvutatakse ka pärgiga väga sageli, aga Eestis eriti tihti teda nagu ei satuta mängima. Kui nüüd võib-olla täpsustada, siis ma võiks öelda, et, et ütleme vasksi sellist orkestrimuusikat, et ikkagi aeg-ajalt Eestis kõlab, siin on mängitud korduvalt tema viiulikontserti, mis on üks peamisi põhjuseid, võib olla, miks vastaksin muusika mind ka nagu lähemalt huvitama hakkas, sellepärast et et see elamus, mis ma sellest kontserdist sain, oli niivõrd liigutav ja siis alati, kui sa kuulad mingisuguse helilooja mingit teost, siis hakkad alati ka mõtlema, et mis ta on kirjutanud sinu pillile. Aga no seda konkreetset lugu mulle tutvustas minu õpingukaaslane tšellist Kaija tambi, kes kas ka ühte osa sellest oma magistrikontserdil mängis ning kohe tiritasin kõrvu, et ohoo, väga huvitav muusika ja, ja ütleme, see konkreetne teos pealkirju kiita, eks ju, mis viitaks sidemetele sellise barokkmuusikaga? See helikeel on väga kaasaegne, agasid kompositsioonitehnika, mida seal on kasutatud, on, on kahtlemata selline Paroclick, aga tõesti, selle loo tundeskaala on piano pianisti Motwortekordissima, nii et see on ka väga erinevate valette lugu. Tegelikult. Ja kontserti lõpetad suurejooneliselt ühe romantilise muusika võib olla ehedam näitega Edward kriigi Sanaadiga moll. No esiteks kriigi muusika on olnud ja alati jääb väga noh, see on muidugi väga subjektiivne arvamus, aga see on tõeliselt kaunis muusika ning muuhulgas krigi sõnad räägitakse, see meenutab lausa Chrisi klaverikontserti. Aga see on jah, selline hästi meloodiline lugu, et see pakub solistile ka väga palju võimalusi. Noh, ma ei taha öelda seda sõna ennast välja elada. Aga väga selline ekspressiivne ja sihuke tundeline lugu siin muusikateadlased vaidlevad, et et on teada, et kusagil 1882 83, kui ta seda lugu hakkas kirjutama, siis tal olid väikesed abielu probleemid ja vaielda selle üle, et kas see võis mõjutada selle tšellosonaadi kirjutamist, sest näiteks esimene osa on tõeliselt erutatud seisundis kogu aeg ja see testib pakub jah, selliseks läbielamiseks hästi palju materjali. See ilus kontsert toimub siis laupäeval, 25. augustil kell kuus Kadrioru lossis ja esineb siis Ardo Västrik ja pianist Lea Leiten. Aitäh, Hardo. Pühapäeval, 26. augustil on armastatud eesti koorijuhi Ene Üleoja juubel. Sel puhul toimub pidulik kontsert Mustpeade majas kell 16. Selle korraldavad tema õpilased, sõbrad ja tuttavad. Ja pärast kontserti toimub raamatu esitlus. Raamat kannab pealkirja, saatus valib meie muusika ja nüüd on meil stuudios raamatu autor Virve Normet. Kuidas tulite ideele teha selline raamat just Ene Üleojast ja millise nurga alt? Raamatukokku panin? Idee tuli Eesti segakooride liidu poolt ja minule tuli ta lihtsalt pakkumisena ja raadio töö käigus siin aastakümnete jooksul olen ma nii ene kooridega kui ka üldse Eesti koorijuhtidega ja muusikaõpetajatega tahtmatult jaga, tahtlikult väga palju kokku puutunud. Nii et kuidagi jah, nende pakkumine tuli minule, mille ma suure rõõmuga vastu võtsin, sest Ene on väga huvitav mitte ainult pedagoogina, vaid ka tõesti muusikuna väga ere isiksus ja see andis mulle võimaluse täiesti nagu süvauurimist teha. Mismoodi on üks Eesti koorijuht, kes jääb sellest samast põlvkonnast, kus ma ise pärit olen? Kuidas ta on kujunenud ja missuguste tõekspidamiste ja eetiliste printsiipide järgi ta on olnud aastakümneid meie muusikaakadeemias muusikaõpetajate õpetaja ja missuguste kunstiliste printsiipide ja eetiliste tõekspidamistega on ta suhtunud muusikasse, ükskõik, mis koorida siis on juhatanud? Ei ole üleliigne ka rõhutada. Ta ta, et segakoor noorus tema dirigeerimise ajal võitis päris palju kuldmedaleid rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Nii et ta viis võib-olla esimesena nagu taidluskoori, kuigi ta tasemelt oli ikka täiesti professionaalne koor viis selle rahvusvahelisele areenile siit Eestist. Kuidas see raamat on üles ehitatud, kas põhiliselt koorijuhi Ene Üleoja enda pilgu läbi või räägivad ka tema sõbrad-tuttavad, õpilased? Jah, vaat see küsimus, kuidas üles ehitada, ongi alati kõige raskem. Ja ma tahtsin muidugi rõhuda põhiliselt ene isiksuse peale aga ikkagi kujunes niimoodi, et selles raamatus on noh, ma ei liialda, võib-olla 30 40 inimese mälestused nendest toredatest hetkedest, mis ene oma õpetajatöö ja koorijuhi tööga on neile pakkunud eriti minu jaoks oli armsad need meenutused ajast, kui nooruse koorilauljad olid noored teismelised ja 20 ringis ja nende meenutas, et on kah sinna raamatusse kätketud. Aitäh tulemast stuudiosse, virve Normet, niisiis Eesti koorijuhist Ene Üleojast ilmub peagi raamat. Raamat sai pealkirjaks, saatus valib meie muusika, sest ene rõhutas väga mitmel ja mitmel korral ette kõik, kas see, kuidas tema on muusikasse tulnud ja kuidas ta just koorijuhiks sai, on nagu iseeneslikult ja tema tahtest sõltumatult talle kätte tulnud. Ja vaat siis niisugune kujund, nagu saigi selleks raamatu pealkirjaks. Saatus valib meie muusika. Aitäh. Kolmapäeval, 29. augustil kell 19 esineb Tallinnas Estonia kontserdisaalis maailmanimega orkester, Oslo filharmooniaorkester dirigent, niuka pekas harrastaja solist Henning Kragerud. Meil on nüüd stuudios produtsent Tuuli metsoja. Mille poolest on Oslo filharmoonia orkester siis? Kuulus Oslo orkestri ajalugu tegelikult ulatub 1870.-te 80.-te aastate juurde, kus Edward kriit tegutses. Ja võib öelda, et tegelikult Euroopa orkestrite ladvikus on see Oslo filharmoonia orkester jõudnud dirigent maris Jansons i. Seal, mis oli 1900 kaheksakümnendatel aastatel, algas nende koostöö kestis 20 aastat ja selle aja jooksul on orkester ennast kirjutanud Euroopa parimate kuulsamate orkestrite nimekirja. Päris kindlalt. Seekord on nende repertuaaris Rolf valliini Äkt Shan Sibeliuse viiulikontsert, D-duur ja Peela partabki puust prints. Ning kontserdi lõpetab Morris. Ravelliv valis. Kas on teada, kuidas selline kõva valik tekkis? No tegelikult asi on suhteliselt lihtne, Oslo orkestri, nii näeb enne Tallinna kontserti Helsingis ja enne seda ka Stockholmis on nüüd Tallinna kontsert, samamoodi on osa Läänemerefestivalist, millel see orkester see aasta osaleb ja nendel on lihtsalt turnee kava selline. Mul on muidugi sügavalt hea meel, et dirigent Saraste käe all tuleb ettekandele Sibeliuse viiulikontsert, sest on ju tema just teada, kui üks parimaid Sibeliuse interpreteerida. Mida öelda nende teiste teoste kohta, Rolf palliini? Akt see on üsna levinud ja tavapärane, et välisorkester lisaks sellisele väga klassikalisele repertuaarile püüab alati tutvustada oma maa muusikat ja Rolf liin on siis meie, Erkki-Sven Tüür, JÜRI kaasaegne ja vast ehk mitte nii palju maailmas kõlav, praegusel ajal kui Ericssoni muusika aga sellegipoolest ka hea Norra kaasaegne helilooja ja on väga tore, et meil on võimalus tutvuda selle muusikaga ja partaki oleme siin päris ammu kuulnud. Nii et huvi kaotame, mida öelda solisti Henning kraagerodi kohta, kes soleerib siis Sibeliuse viiulikontserdis? Me oleme siin tegelikult üritanud teda kutsuda päris mitu korda juba nii solistina kui ka orkestrite ees ja nüüd see siis lõpuks õnnestub. Kärud on üks Skandinaavia kindlasti nõutumaid artiste momendil hästi mitmekülgne muusik, kõige kuulsam on ta loomulikult viiuldajana. Samastan mängib ka vioolat vägagi edukalt, kammerkoosseisudes on ise helilooja, arranžeerija on selline impulsiivne muusikunatuur, kes tihtipeale loob oma kadentsid klassikalistele teostele, mida on alati väga põnev kuulata. Huviga osatakse neid oodata ja ta on üsna noor. Artist on palju juba salvestanud kuulsaid ja kriitikute poolt väga kõrgelt hinnatud salvestusi norra muusikast, kriigi, viiuli sonaatidest. Eelkõige muidugi aga on salvestanud ka muid skandinaavia teoseid. Üks võib-olla tahk temast veel, mis on põnev ja huvipakkuv, et siin hiljuti osales ta nüüd norra viiulivirtuoosi, ole pulli filmis, kus ta siis mängis peaosa. Küsimus veel teile kui produtsendile. Kas ta oli see maailmanimega orkestri nagu Oslo filharmoonia orkestri saamine Tallinnasse on kerge või raske ülesanne. Eks ta on ikkagi päris keeruline ülesanne selle orkestri suurepärasele kontserdile, siin eelneb aastatepikkune läbirääkimiste periood, loomulikult on see väga kulukas lõbu. Ja samas ma tean väga hästi, et Eesti publik oskab sellist asja hinnata. Saal ei ole veel välja müüdud, kohti veel praegu on, aga ma tõesti loodan, et me suudame sellist väärikat orkestrit hinnata. Täissaaliga. Aitäh Tuuli metsoja, niisiis Oslo filharmoonia orkester Jukka-Pekka Saraste dirigeerimisel esineb Estonia kontserdisaalis kolmapäeval, 29. augustil kell 19. Täna 25. augustil ja järgmisel nädalal, 30. augustil toimuvad Tartu promenaadil muusika sarja Emajõe suvi 2007 viimased kontserdid, kontserte tutvustab üks peakorraldaja Toomas Peterson. Saarel on läinud hästi, sest ühelt poolt me teeme seda seitsmendat aastat, kogemus on olemas, teadmine, publik tahab neid kontserte kuulata, on olemas, seetõttu oleme neid kontserte siin kohaldanud ja pakkunud ja selle aasta tulemus on, et rahvale meeldib. See annab meile jõudu, seda siis niimoodi kenasti korraldada. Kui palju neid kontserte sellel aastal on kokku olnud? Käesoleval aastal tuleb kokku neid natuke üle 43 kohviku kontserti nädalas ja niimoodi juuni algusest augusti lõpuni välja, pluss mingi hulk siis avalikke kontserte, kus siis esinevad suuremad kollektiivid ja kus saab siis teha seda muusikat, mis laiemale rahvahulgale ja suuremale temaga on meil kenasti kätte kostab meil on välja kujunenud, las oma fänn Klaabki Lähen kontserdist kontserdisse kenasti kuulamas, et see on äärmiselt tore ja teiselt poolt on see, et eks kui meid kontsertidele sõitudeks meile, siis helistatakse ka teiste ürituste tarvis muusika leidmisel. Ehk siis MTÜ puhkpilliorkester, Tartu kollektiivid nagu tahtmine, Pihkva puhkpilliorkester, Tartu hevitrummid, ansambel, saksofoni, kuu, meil on tegemist kõvasti, eks see oli ka üks nendest eesmärkidest, et kui meil on kõvasti, mis siis meil on huvitav ja selle võrra paremaks me saame ja siis läheb ka kuule jaoks asi veelgi huvitavamaks. Promenaadi muusika sarja Emajõe suvi 2007 lõppkontsert toimub 30. augustil, kes esinevad ja mida kuulda saab? Kontsertsarja lõpu puhul esinevad puhkpilliorkester Tartu Tartu rivitrummide ansambel ja laulustuudio või siis siin on küll põhjust rääkida ühest päris erilisest kavast, sest juba septembri keskel sõidavad kõik need kolm kollektiiviga Saksamaale 10.-le Üle euroopalisele puhkpillifestivalile, kus on osalejaid tsirka 15-lt maalt kollektiivi üle 20 on sellel aastal on seal päris kindlasti väga kõva tase just sünnipäeva puhul ja see on see kama, mida me kavatseme Saksamaal esitada, et kõigepealt saab kodupublik, selle Raima Ta meie saame vajaliku tagasiside, et siis Saksamaal meid iseäranis vingelt esindada. See festival toimub kuskil 200 kilomeetrit tõestenist vanas kaevanduspiirkonnas Erzgebirge piirkonnas. Selles mõttes on ta huvitav, et hoolimata linna väiksusest linnas on kuskil 7000 elanikku külastav kolme päeva jooksul festivali 25000 inimest, eribussid, värgid, möllud. What esinejad, et kindlasti on seal päris suur hulk eesti muusikat, sest välismaal ei ole mõtet nende enda muusikaga minna. Ehala raha laul, mis on kahtlemata midagi, iseäranis iseloomuliku eestlastele kindlasti Hanoidist midagi Kuusalu pulmamaaks, need on asjad. Me mängime, aga teiselt poolt on meie enda siht sealsamas festivalil rääkida ka meie enda festivalidest. Kaasa lööb ka rivitrummide ansambel, see annab sellist põnevust ja atraktiivsust juurdekavale. Jah, päris kindlasti, sest tegelikult publikule ju meeldib, esimene, millega pilku tõmmatakse ikkagi välimus, tüdrukud punastes kuubedes, nüüd on ka terve orkester punases, see on väärt vaatepilt. Muusikasarja Emajõe suvi 2007 lõppkontsert 30. augustil ja kus kohas? Alguse me teeme kindlasti raekoja platsil raekoja ees, seal on mingi hulk lugusid ja sealt edasi me marsime juba püssirohukeldri juurde, kus on see õhkkond, sutsuke õdusam, kus rahvas saab ka jalga puhata, et seda kontserti oleks eriti nauditav jälgida. Aitäh Toomas Peterson selle intervjuu eest. Rahvusooper Estonia suvehooaeg leidis aset augustis Rootsis Taal Halla festivalil. Festival sai alguse endise ooperilaulja Margareta Delforsi initsiatiivil, kes leidis 1991. aastal sarna maakonnas rätlikki küla lähedal metsade keskel vana lubjakivikaevanduse loodusliku amfiteatri romantiliseks ja perspektiivikaks festivalipaigaks. Sündmusi jagub kogu suveks juunist septembrini ent festivali keskmes on ooperietendused. Algasid 1997. aastal ja on siiani olnud alati külaliste anda tal hal ooperi. Tal Halla Opera kunstiline juht Stephens Küld ütleb, et festival on noor, alles kasvatab publikut ja loob infrastruktuuri. Arvestades, et umbes pool publikust on tal Hallas esmakordselt ning nende seas hulk inimesi, kes pole varem ooperiteatris käinud. Repertuaari valitud maailma ooperiliteratuuri säravaimad, populaarsemad teosed. Praegu tuleb publik peamiselt Rootsist, Norrast ja Taanist, kuid näha võiska turistigruppe Saksamaalt ja Jaapanist. Perspektiivis on laiendada ja arendada festivali tasemele, mis on võrreldav Euroopas pahtuntumatega. Ainsa teatrina on Estonia juba kolmandat korda talhallasse kutsutud. 2001. aastal esitati Verdi Travjaata 2005 Putšiini Toscahje esimese balletietenduse Nadal Halla ajaloos. Kanytociavani ballett, kas Sandra, seekord viis Estoniat, Taal hallasse kaks ooperit, Bizee, Karmen ja Verdi Rigolettot belgia lavastaja röövseadis ligi 10 aastat mängukavas olnud menu ooperi Estoniast neli korda suuremale tal Halla lavale, kus Carmeni lavaeluga lõpes Rigolettot sündisega, Taal Hallas Neeme Kuninga lavastuses esimese välismaal esietendunud Estonia pärina. Mõlemaid oopereid juhatas Leedu dirigent kindtaaras Linkevicius. Etendustes olid tegevad Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, ooperikoor, koormeister, Elmo Tiis vald ja poistekoor, koormeister Hirvo Surva Estonia solistid Heli Veskus, Helen Lokuta, Leonid Savitski, Mati Palm, juuli Lill, Valentina taluma Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Renee Soom ning peaosades Taal Halla opera soovil Rida külalissoliste Carmeni nimiosas ukrainlanna Angelina Swatškaatonhozee rollis Viini riigiooperisolist Marian ta laava eskamilie osas ja Rigolettot nimiosas Hannu Neemelo Soome rahvusooperist. Childana oli Norwene lauljatar Irina Tubrovskaja ning hertsog värske Placido Domingo konkursi laureaat Dmitri Popov Ukraina rahvusooperist Estonias Ta sõitis Taal hallasse ehk 238 inimest. Turneed koordineeris direktor Paul Himma. Estonia teater saab vastu võtta ja valida ainult nende kutsete hulgast, kus vastuvõtja pool on nõus katma kõik kulud. Selles mõttes on Taal halla siin üks hea näide ühelt poolt, sest ta on väga noorfestival ja väga noor esinemiskoht Nad on alles manissi otsima, välja töötamast, siin neil on siin kõik naaberriikide teatrid ju ka käinud ja aga ma ei tea ühtegi, kes oleks käinud kolm korda järjest. Ja selles mõttes on ka see tunnustus Estonia teatril alates lavameestest kuni solistide ja lavastajate ja koreograafiline välja, sest me oleme ka balletiga siin käinud. Ma usun, et ta on teatrile siiski üks oluline verstapost just teatud asjade proovile panemiseks endas. Ja see on küll hea, et on näha, kuidas inimesed kokku võtavad, et milline tohutu potentsiaal on inimestest. Tal Halle Opera kunstiline juht Stefan sköld rõõmustab menukalt kulgenud etenduste üle, mida külastas ühtekokku 11000 inimest. Põhjusena, miks Estonia juba kolmandat korda kutsuti, nimetab ta kvaliteeti ja progressi. So isee to work piip from Estonian national opera. Low hektnik Peepol, atistiktsiim. Jean Paul vähi Aaessov Willin, due aken, okei, Stephens köeld kinnitab, et Estoniast ega on väga hea kooste. Eesti inimesed on täis tahtmist töötada. Artistid. Tehniline personal, kui korraldajad on parima tulemuse nimel valmis pingutama. Kõik sujub. Carmen seati siinsele lavale, kuid Reigo Leto loodi siinse lava jaoks. See on fantastiline. Tulevikus on festivalil kavas toota ka oma produktsioone. Seekord sündis Taal Halla laval Est taanlaste Rigo Leto Neeme Kuninga lavastuses. Lavastuse jaoks on see muidugi loomulikult väljakutse ja mul on selles mõttes veel mitmekordne, meenub kahekordne, ütleme siis selles mõttes, et ma pean ju silmas pidama ka seda, mis novembris lavastab meie sotsionaalsel põhilaval, et ehk siis neli korda väiksemal laval ja eks need lavastuslikult võtted ja mingid teatud stilistika on siin noh, teistsugune. Aga samas on ka siin nagu teistsugune atmosfäär, härra, mõneti on Rigolettot selline intiimne etendus kus peavad olema laudad ka väga head näitlejad ja on tore neid näha suhteliselt lähedalt ja see võimalus avaneb kindlasti meie koduteatris. Aga siin vabaõhulaval, mis on 40 meetrit lai ja kuhu mahub 4000 vaatajat, siin tõepoolest seda peab nagu sellise hoogsa pintslitõmbega enne kui toime tulema ja see on ikka täitsa teine etendus, mis tuleb Estonias. Verdi Rigolettot ei ole 40 aastat Estonias läinud ja on peale kasvanud uus tore, võimekas põlvkonda ja kindlasti ka vaatajad tahavad seda ooperit meie repertuaaripildis näha. Loodame, et me ei mängi seda ainult noh mõned korrad mängime seda lugu ikka mitmed hooaegu, nii et, et see vastutus, mis seisab kodu sees on, on väga suur. Me ei alusta just päris nullist, aga just niimoodi, et teeme ikka täiesti uue ja teistsuguse etenduse. Koduteatrilavale jõuab Rigolettot novembris. Rahvusvaheliste suvefestivalide viimase poole ettevõtmised on veel küllalt kuumad. Täie hooga kestavad lutserni festival Jakstaadimeenucheni festival Šveitsis. Salzburgi festivali on jäänud veel seitse päeva. Allesson lõppenud Legends festival või pianistide surm maraton-Prantsusmaal. Larokkide anteroonis kestis kolmapäevani Putšiini ooperite festival Itaaliast, korredel Lagos ja soomlaste üks sisukamaid Turu muusika festival. Wagneri pidustusi Bayroitis on veel alles neli päeva. Salzburgi suures festivalimajas on just täna ja homme Viini Filharmoonikute neljanda kava esitused Schubert ning Bruckneri seitsmes dirigeerimas Nicolaus sarnonkuur. Viiendat suhteliselt moodsamat kava Vaardokodeil liigetienescu juhatab uuel neljapäeval aga Daniel, parem põim. Nii on kas ka Mozarti Matineed viimaseid kavu täna-homme juhatamas Jovanni toniini solistide sarja viimased tähed olid eile taas suures festivali majas Gidon Kremer, Tatjana Kirilenko, Miša Maiski ja Valeri Afanasjev. Emerbardokis soolosonaadiga populaarse klaveriga oli furoori ka üleeile mänginud lang lõng kahina traditsioon, naalset valad temaga klassikute vahel kaameratel Salzburg lepetes juba eelmisel nädalal Ingo Metsmacherr viimast Viini kava juhatada. Samas ja ooperietendused kestavad festivali lõpupäevadeni näiteks Berlioosibeeemmenud otseliini läbi augustikuu Valeri kerigeeri juhatusel orkestriga Viini Filharmoonikute homme viies eelviimane tähendus nendega Weberi nõidkütt Markustentsi dirigeerimisel ja muidugi Mozarti Figaro pulm mida juhatab Mozarti majas kokku seitsmel õhtul noor tippdirigent Daniel Harding. Bayroitis või viimase nädala jooksul tutvuda viie erineva lavastusega. Üleeile ja täna mängitakse kolmandat ringi nii pelungide Detroloogias liig Friidi ja jumalate hämariku. Viimastel Wagneri päevadel homsest teisipäevani Parzzyfali tan hoidlerit ja lõpuõhtul Nürnbergi meister lauljaid. Teatavasti lähevad Niibelongid Tancredi Torsti lavastatuna ja Christian hiilemanni dirigeerimisel. Edasi on dirigendipuldis aga veel Adam Fischer nooremat, Christoph Ulrich Mayer ja Sebastian Vaigle. Muidugi on Christian kiilemann noorim, kes Niibelongide kahtteist õhtut Bayroitis üldse on juhatanud. Serni festival kujutab endast alati uhkeimata orkestrite paraadi. Baieri Raadio orkestri kontserdid eile ja täna maris seansse juhatusel olid juba kaua välja müüdud. Homme mängib kontserdi- ja kongressi. Kavas Euroopa esiettekandes LJ Caateri kolm illusiooni aastast 2004. Bosnialased tulevad koguni kolme erikavaga, sest teisipäeval esitavad nad veel Berlioosi paustyneedmise, kus Fausti partiis Martšelludis juurde Nonii mechtistoffelisena Schose van Tamm. Ja kohe järgmisel päeval juba kohal Iisraeli filharmoonia orkester. Sobin Mehta juhatusel. Unustamatu on muidugi festivalil avamine, kus Claudio Abado taas dirigeeris oma lutserni festivaliorkestrit. Nüüd siis juba viiendat aastat avaõhtul Beethoveni üheksas sümfoonia. Bruckneri neljas abadoga kontserdivõtet just 10 päeva kestnud Turu muusika festival lõppes pühapäeval, aga avaõhtul mängis festivali kunstiline juht Martti Rouci, Erkki-Sven Tüüri tšellokontsert Olli Mustonen, abi ole sümfonietta ees ja ka ise solistiks. Eesti märki oli veel Andres Mustonen, viiulitoos Pavel ternikoviga, Anna-Liisa Rood meil aga sooloõhtu, klaveril Matilda Kärt käinen. Põnevaks looks kavas John Adamsi Rõud Movis hetkeks veel tagasi rokk tanterooni. Kokku oli seal kohal 71 tipp-pianisti. Kõigil, kas soolokavad viimastena esinesid Christian Sahharies, Lang, Lang ja Nicole sangeelitz härjeskaa Lausanne'i kammerorkestri ees. Ent lutsernist toimub alles teist aastat. Suveakadeemia, mida juhatab Järbul ees. Kas see on Claudio Abado algatus? 140 noort muusikut kogu maailmast tudeerivad suure orkestriteoseid nüüdismuusikast. Stocousen, Vaardocurtak, liigeti ETV-s, pule siseabiska, ansambel, anter, Kont, temperamendi liikmed ja akadeemia orkester läheb seekord ka veel välisreisile, Esseni filharmooniasse ja Jaapanisse. Neeme Järvi juubeliaasta on meie muusikaelu dirigentide keskseks teinud, vaadakem täna ka teiste dirigentide tegemisi. Noor meteoor, dirigent, vaid 26 aastane Gustav Duda Mell Venezuelas tegutses juba oma esimese hooaja JD Boris sümfoonikute peadirigendina. Neli kuud tagasi määrati ta Essabikas saloneni järglaseks Los Angelese filharmoonia orkestri, et aastast 2008 suvel on ta juhatanud mainekatele festivalidel. Tal on selja taga ooperidebüüt Milano skaalas ja praktilist dirigenditööd, kokku juba 20-l aastal. Ühendriikide esindusorkestri Rahvusliku Sümfooniaorkestri peadirigendiks Washingtonis Ronald Zlatkeni järel aastast 2008 ungarlane Ivan Fischer praegu Budapesti festivaliorkestri peadirigent. Inskolon laseda toimingu kutsel Los Angelese ooperis, pikendas lepingut taga ravinja festivali kunstilise juhina aastani 2011, kus ta tahab lõpetada kaks projekti koos sümfooniaorkestriga. Üks neist Mahleri sümfooniat, tsükkel, teine holokausti heliloojate tutvustamine, diktorulmanni ooperid, lõhutud kruus juhatab ta uuel hooajal ka Los Angelese ooperis. Väga töine on olnud Paavo Järvi dirigendi suvi, Oisse kammerfilharmoonia, ka tehti nii-öelda ümber maailma reis Euroopast, Jaapanisse, sealt Kanadasse, Laanodja erifestivalile, edasi New Yorki festivalile mausly Mozart ja veel ravinja festivalile siis juba kontserdit frankfurdi raadio orkestriga, samuti festivalidel. Kuni septembri avanädalal juhatab Paavo Erkki-Sven Tüüri Dali portreesarjast ema neljandat sümfooniat. Evelin Glenni solistiks. 28. augustil alustabki Frankfurdi Alte ooper oma uut hooaega traditsiooniks saanud festivaliga auhtaks kus keskseteks Erkki-Sven Tüüri helilooja portree ning tšellist Steveen Isserlisi inter reidi portree. Aga avaõhtul otse astub üles just Simon Oliveri noorteorkestrile Venetsueelast kelle peadirigendiks olnud aastaid nooruke Gustavo Tanel ja veel Soome dirigendist Jukka pekas särastest, kellel uued ametid käes või kohe tulemas Oslo filharmoonia orkestri lahti linnaorkestri ees. Ajakiri rondo väidab, et Saraste viib Oslo ja lahtiorkestrid uude aega. Salaste igatseb romantilist, ekspressiivseid ja intensiivset kõla ning tõelist leegaatot, mida võib saavutada vaid alalise partneriga. Kooriinimesed on, koostas aretsos. Kolmapäeval algas siin järjekordne 55. koorikonkurss tänavu pühendatud Jovanni Marianna niino mälestusaastale. Eelmisel aastal oli žüriis ka Venno Laul. Võitjad selguvad homseks, aga just koorimuusikale dominandiks kutsuti retsusse ja üleeile esinema ka Paavo Järvi koostoisse kammersillal Maniiga. Haydni Beethoveni, Beethoveni viiulikontserdi solist on Victoria mullova auasi üleni Beethovenit juhatada on eesti dirigendile muidugi Saksamaal. Täna toimubki kontsert treesteni Frequency rifess avamäng maja sisse õnnistamiseks viiulikontsert ja kuues sümfoonia ning homme esinetakse Beethoveni festivalil Bonnis. Sama kava aga viiulikontserdi klaveriversioonis. Solistiks on soome muusik Olli Mustonen. Kaja 25. augusti helikaja saatele tegid kaastööd Kersti Inno, Kadri-Ann Sumera, Hedvig Lätt ja Priit Kuusk. Helioperaator oli Katrin mõõdik. Toimetas Karin kopra aitäh kuulamast ja ilusat laupäeva.