Tervist kuulaja on alanud järjekordne boreaalia saade, täna tuleb juttu huntidest ja saate külalisteks on filmirežissöör Valentin Kuik ning etnoloog Aimar Ventsel, kes on ka Raadio kahe etnokonservi saatejuht. Tervist, tere. Tere. Hallid on üks selline rahvas. Aeg-ajalt on Eesti meedias ikka midagi kuulda, on siis keegi saanud järjekordse ekspeditsiooni iga hakkama või on käinud seal kunstnikud või on käinud seal geograafide tulnud tagasi või on tehtud mingisugune näitus, aga. Aga võib-olla saate kuulajale kõige parem oleks selline algus, kus vaataks korraks natukene tagasi. Ja kust need hundid õieti pärinevad. Andid asusid Lääne-Siberisse kuskil esimese aastatuhande keskpaigas Neil neenetsi tega, kes olid põhja pool ja nad liik sandid liigst lõunast põhja. Oli võitlus selle maa hõivamise pärast. Aga Nad täna elavad suhteliselt ühesuguste probleemidega silmitsi seistes ja nende mured ja rõõmud on sarnased. See on ka selge. Mina lisaksin siia sellist asja, et tsaariajal tunti hantavast jakkide nime all siis ise nad väidavad, et neil olla kunagi olnud vürstide vürstiriigid, nad on nähtavasti ka üks esimesi selliseid põhjarahvaid, kes ütleme, venelastega kontakti asusid sel lihtsalt põhjusel asuvad seal, kus nad asuvad, et venelased, kes hakkasid juba kuskil 1000. aasta paiku rändama siis põhja ja idasse, siis läksite ülle uraali mägedes. Nahkade jälil otsus, loogiline, et nad siis, kui nad objerdasatuid saades otsese kontaktiga nendega inimestele paistab, et karusnahakaubandus, mis on Siberi rahvaste elu-olu väga palju muutnud, et see antide puhul nende eluolu nii väga palju ei muud. Kas see tähendab siis seda, et nende elu alalis hävitati nende massiliselt karuslooma nii ruttu ära, et see, ütleme, see laine läks neist üle mingi populatsioon, kuueti vikatiga ütleme, sooblite olemasolu kadumine, rännakud on mõjutanud väga palju Siberi rahvaste majanduskultuurieluolus sellele, et ütleme, Vene tsaaririik on Siberist olnud huvitatud enne kõike, kui siis karusnaha selline allikas, sest Vene tsaaririik teenis välisvaluutat aastasadu karusnahku läände, mees, just see karusnahkade ümbermäng, see lõi teatud infrastruktuuri, see mõjutas väga palju ja siis põlisrahvaste majandust. Sest põlisrahvad pidid maksma saki maksu karusnahkadest. Mis tähendab tähendab, piits oma majanduse peatud pidi ümber korraldama napilt peale selle, et ennast ise elatama ja veel tootma siis mingit Mäkiv eventi kaubitsemises pinnasel püüdma piisavalt karusloomi maksu maksma, et see kõik on niisugune kompleksne nähtus ja erinevates Siberi regioonides erinevalt sellest, mis karusloom seal oli või ei olnud see mõjutuseleval Siberiaal. Ma saan aru, et Handid on üpris paikne, rahvas. Kui hunt abiellus, siis ta pidi sõitma väga kaugel, kõik need suulus, liinid olid hästi teada vanasti ja et ei tekiks sugulusabielusid või abielusid, et mis ei anna terveid järeltulijaid siis neid liine väga täpselt arvestati, vahel nagu mulle on jutustatud, tuli sõita väga kaugele, et pruut ära tuua. Nüüd on kõik segamini ja on jäänud ainult mingi pärimus, sellest, mis kunagi oli. Aga liiguvad nad täna mõnevõrra teistel põhjustel, kui vanasti lihtsalt uusi rikkus handimaal, vanasti olid karusnaad, siis Kuuekümnendate aastate keskel hakkas selleks vikkuseks olema nafta ja handi mansi, rahvusringkonna elanikkond hakkas hästi kiiresti kasvama. No see oli ikka kordades tulid uued inimesed ja huntide elu muutus järjest keerulisemaks, sellepärast et naftat puurides tõrjuti nad oma vanadest elupaikadest välja. Mingeid probleeme võimudel ei olnud seal maakuuluvusega nõukogude ajal, see käis kõik väga lihtsalt ja. Kas nad pidid nad lihtsalt selle väljatõrjumise tõttu liikuma rohkem lõunast põhja või idast läände? Pidid lihtsalt omale uued elupaigad otsima, see oli tüüpiline tolle aja kohta. Olen seal näinud perekondi, kes on kolm-neli korda vahetanud eluaset, mispärast sellepärast, et hundid, kes tegelevad põdrakasvatusega, no see on traditsiooniline elulaad, kuid tulid naftatöölised endise nõukogude liidu-Euroopa osadest suurt raha sinna teenima, siis Neil ei olnud mitte mingit aimu kohalikust elu laadistega antisest ja inimesi on ikka igatses kedagi hellitada ja siis need naftapuuraukudele vahetus meetodiga töötavad naftapuurijad, keda veeti helikopteritega puuraugu peale. Teid sinna tihtipeale ei olnud ja kes pidid seal paar nädalat vahel vahel ka pikemat aega olema, lihtsalt puuraugul vahis. Seda nimetataksegi vahimeetodiks. Need tõid sinna kassi, koeri, eriti koeri. Koerad kasvasid suureks, hakkasid hulkuma niimoodi huntide põtru murdma, nii et see vaen põliselanike ja mujalt saabunute vahel on olnud ammune ja siin saab olla ainult põliselanike poolel. Paistab jah, et hundid on suhteliselt vaiksed ja ma arvan, et siin on põhjuselt seep, seal on kogu aeg elanud hobijõe ja tema lisajõgede ääres suuruse Handideedist moodustas moodustame kala. Et nad ei pidanud nii palju aega küttimise raiskama, mis tähendab, et neil ka vaja nii palju liikuda. Jajah, eks kuuekümnendatel aastatel Siberi sihuke tööstuslik hõivamine algas siis Lääne-Siber oligi minu arust üks esimesi, kus naine nagu peale hakkas, konflikt, ütleme Michtiannikat ehk siis naftatöötajatega. See on kahe otsaga asi, öeldakse mina sel lihtsalt põhjusel, et ühest küljest need naftatöölised tähendab mingit pidi sellist probleem igal juhul nagu siin mainitud, et koerad murdsid põtru, mitte koerad, vaid ka inimesed lasid putru maha. Nende naftapuurkoste ümber tekkiski sümbioos majandus selles mõttes, et noh, kaubavahetus kui selline, et üks väga trafaretne asi leid Handid Marju naftatöölistele, kes siis omakorda linnas maha müüsid ja vastutasuks said mida, kõike, mida neil vaja oli raudteesoola, naturaalmaja, kohati raha, kohati ütleme mingid tavaliselt materjali riietaja, mitte valmisriideid, toiduaineid, erinevaid. Kütuste sellistesse teine tasand selle asja juures on see kuhu see lasteaiatööstus on, jah, antide õnn ja õnnetus olnud kogu aeg lihtsalt põhiliselt ühest küljest naftatööstusega kaasnevat reostamine ja ja siis niisugune rahva sunnitud ära liikumine puul kohtades, teisest küljest need naftafirmad on, ütleme, Est väikese osa oma kasumist alati põlisrahvastele on. Kui võrrelda nüüd sellist siberi läbilõikesse sandid Siberi põlisrahvastest on paremal järjel, Lääne-Siberis on põlisrahvad alates, mis on gaasialal, kus asub terve maailma kõige suurem kodupõtradega kooslus kuni siis Obi keskjooksul, mis on siis line nafta, kuningriitikese Lukoili kutt ka siuke asi vist enam ei ole nagu nende aladelt. Need naftafirmad on sellepärast, et ütleme, põlisrahvad oma kaelast ära saada, tekitaks probleemi, on kogu aeg mingi osa siis oma kasumist andnud kohalikele Handid said siis kütust, toiduaineid ja ka tehnikat, nagu näiteks mootorsaane. Kuidas Andid on olnud või on ka praegu mingisugune üks kindel etnos või jagunevad nad hõimuti, kuidas üleüldse ehitab ülesandi ühiskond? Mina ütleks selle kohta, nad elavad suhteliselt suurel alal. Et ütleme siiski lõuna ja maalist, kuni Obi jõe sinna oksjoni välja on kas kolm või neli kihelkonna jagunemist, põhja-lõuna-lääne- ja idahandi viis kirjakeelt ja siis sinna juurde tuleb ja käsud kellekuna sisenemist jagunemisel, siis tulebki need kirjakeeles. Et suuruseline jagunemine isend ülikondade kaupa ütleme ühe hobi selline suurema lisajõe tema arude ümber moodustus nagu siin üks ala, millele üks murre ja teatud sorti oma selline erinev kultuur ja need inimesed suhteliselt 11 ütleme, nugade järgi väga hästi kindlaks teha, see nuga on sealtkandist pärit siis kummalt poolt luga teritatud ja mismoodi noapea tehtud. Ja kas noapealuust peale puust see on tehtud siis karu või kala või mis iganes rasvaga, et selle järgi tehti ülikondi kindlaks sihuksed ülikondade kaupa, tekkisid etnograafiline erinevust. Andid ise väitsid, et ütleme, kui võtame väga sellist põhjapoolset ainult lõunapoolsest, ainult et siis nende omavaheline keel oli juba erinev see murre, mida nad rääkisid, nad omavahel pidid suhtlema vene keeles, aga erinevused on seal traditsiooniliselt olnud küll ja siis tahaks sinna mingeid jõgikond on sees veel mõtlemiseks suur perekonna klannid, kus on ka omavahel olnud selline nagin ressursside pärast. Hea näide on see, et kui surgut meeste gaasis üks selline mees, kelle nimi Lipeedia Moldaanov sai siis selleks inimeseks, kes pidi reguleerima siis naftafirma suhteid hantidega siis kõik teised väljaspool Moldaanoveti seda klanni süüdistasid rikka Moldaanovaid selles. Ta põhiosa siis sellest igasugusest abist, mida siis naftafirma andis, läks siis nagu tema sugulastele on ka minu meelest sellesama Mark Soosaare isa-poja toorumusest, seal on ta ka sees. Jah, sest ta on selle filmi üks kangelasi. Mina filmisin halovit aastal 1988, kui ta lendas omakasuvanemate juurde nendesamade juurde, keda Mark Soosaar oma filmis on näidanud. Siis ta oli veel ja hunt ja mingeid kõrgeid ametid ei pidanud midagi jagada, ei olnud nii, et ta oli natuke teises rollis, kui ta Mark Soosaar oli filmis on, meil oli temast tublisti abilised. Ettevõtlik mees ega muidu klanni juhiks ei saa ka. Mul oli huvitav seal teada saada, et nende esimene handikeelne piibel trükiti Londonis 1868. aastal ja handi kirjakeel oli kuni 37. aastani. Ladina käestikule põhines. 37 35 37. Enne kirillitsa üle. Ja noh, see toimus ka, et Eesti Nõukogude Liidu rahvaste juures tähestiku muutmine, vaata, sa rääkisid viiest andi kirja keelast lausa jah, no need jagunevad. Eri jõhikondades, räägitakse erinevaid andi murdeid ja ei tarvitse tennisest kaugel elavad inimgrupid, aru ei saada üksteisest, sest keel on nii palju erinev. Kas kõikides nendes murretes on ka kirjastatud midagi või? Ma tean vähemalt kahte inimest, kes omal ajal üritasid vähemalt luua nagu üldist handi kirjakeelt. Tagajärg oli see, et ükski anti ei viitsinud raamatuid lugeda, siis nad leidsid seal imelikus keeles kirjutatud lausi, veerahast omane on antel kaaslasega suhteliselt soliidne hulk selliseid rahvuslikke intellektuaal olemas kes elavad siis laias laastus linnas. Sa kirjutad selliseid hästi toredaid magusaid lookesi traditsioonilistest hantides taigas ikka omaette kirjandus, Arumaist lavastasin keldris raamatuid. Chucci kirjanik Jüri prodov eestikeelse väljaande töö nõukogude ajal, et neid anti nagu välja ka nii vene kui eesti kui kõikides muudes keeltes ja üks neist näiteks Jeremija, PIN, kes on siis nagu, ütleme, poliitiliselt kõige kõrgemale jõudnud. Saadik kuni 1995. aastani ma tegin filmi pealkirjaga hääled, kus ma filmisingi Jeremy Aipini valimiskampaaniat me sõitsime läbi terve Lääne-Siberi siis ühes linnas, mille nimegi ma enam ei mäleta, Läksime hommikul hääletama Aipin ja meie kaameraga. Selgus, et ta nimi oli hääletussedelit teelt maha tõmmatud. Põhjuseks toodi see, et nii oli otsustanud siis ülemkohus, kuna süüdistati Aipini valimiskampaania organiseerijaid ja tema staapi selles, et allkirjade kogumine, mis oli vajalik, et saaks kandideerida uuesti teist korda riigiduumasse teda, allkirjad olevat olnud võltsitud. Kuivõrd paljud taigas tundras elavad inimesed, kes on selle aasta-paar-kolm-neli internaatkoolis õpetust saanud, suudavad oma nime kirjutanud trükitähtedega siis millegipärast neid trükitähtedega kirjutatud allkiri loetud õigeteks ja, ja siis sellepärast ööl vastu valimisi kinnitlustati valimissedelit maha tema nimi. Aipin on huvitav kirjanik, ma saan täiesti aru sellest vajadusest olla mitte niivõrd magusavõitu, kuivõrd mingil määral ikkagi lojaalne riigile, kus sa elad, ükskõik kuidas liik su esivanemaid ka ei oleks kohelnud ja ainus pääs tema viimane romaan jumalaema verises lumes, kui ma nüüd vene keeles täpselt taipan, kirjutab nimelt vene keeles see räägib fantide ülestõusust kasumi ülestõusust 1932 siis nõukogude võimu vastu, kes vägivaldselt korjas lapsi kokku taevast metsast ja viisi internaatkoolidesse siraipini romaan. Mingil viisil peab Vene Föderatsioonis elav kirjanik, ükskõik mis rahvusest on sobima ja viis sobida Aipini jaoks siis selles, et ta pidi realiseerima sarja aega sest õiglast, head valget saari ja selle tsaari juhitud riigis kehtivate elulaadi idealiseerima. Sest uutel aegadel juba kommunisti võis nagu kõiges süüdistada. Aga see Vene põhipidi jääma puutumata, seda ta oli sunnitud tegema Aipini kohta veel nii palju, et 2004. aasta Anti-Mansiiskis toimunud soome-ugri kirjanike maailma kongressi esitas ta Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks. Niisugune otsus võeti vastu, ungarlased, nagu pidid selle asja lõpuni vormistama. Ungarlased ka keelesugulased ju. Taipin oli ka nagu, et üks neist inimestest, kes üritas andi keeles kirjutada ja siis üritas, nagu väidetakse, et ta olla nagu oma kirjakeele loonud, et noh, ütleme see andi, kirjakeelde tulebki, minek on selline, sõltub väga paljus konkreetsest inimesest, kes on seda nagu kätte võtnud ja teinud. Ma tean, et andi kirjakeeles omal ajal oli üks ajaleht, mis ilmus kahes murdes lõuna-põhja mure rahas olin alla 400 eksemplarini, pärast seda lugesin väga palju, nagu põhimõtteliselt samad inimesed, kelle kohta pöördnad olid, siis ütleme seal rahvuslik intelligents. Et tavaline, ainult, kui ta üldse luges ikka lugesid seal lehti ja raamatuid, Sandliku erisvenekeelseid asju lugeda. Et reageeri iseenesest, oli selline suhteliselt, kuidas öelda, ins Haider selline sfäär, mille vastu surev osa hante, nagu ise eriti huvi tundnud. Ma arvan, et sellepärast ka, et minu pöördus sinna juurduma, et töötavad Ida-Siberis Nix gootide seas jakuudi kirjakeel on selline, kus on olemas ja televisioon, popmuusika, kirjandus, ajakirjandus, kõik on nagu olemas. Hai käest sellist asja ei olnud, et olid raadios mingid andiga uudised umbes mingi mõnikümmend minutit, ma ei tea, kas igapäevaselt mingeid televisiooni uudiseid, mis ka maksimaalselt 10 minutit ja mis mitte igapäevaselt tegeleda seente kirjakeele seal oli suhteliselt eriti motiveerinud sellega, nagu ennast nagu tegeleda. Te kuulate Bureaalia saadet täna on juttu antidest ja stuudios külalistena filmirežissöör Valentin Kuik ning etnoloog Aimar Ventsel, kes on ka raadio kahe etnokonservi saatejuht. Te olete mõlemad mehed, kes on handi keelt oma kõrvadega kuulnud, kuidas te seda keelt iseloomustaksite? Seal on suhteliselt palju kurguhääli ja siukseid imelikke siniseid häälikuid. Ma arvan, et andi keele, kes üks probleeme, missugust häält, sest nagu läbisaamine. Et minu meelest on kirjakeelestki isegi Ell kostavad selle Ellile on tegelikult mingi neli erinevat versiooni, ma mäleta. Sealt hakkabki nagu arusaamise probleem tulevad, vist öeldakse, toon sellise asja koht, kui need nii-öelda need sisenedes ühinen nagu valesti teha, et siis kas tähendus muutub või kaob üldse ära, et see on minu meelest grammatika, ei olnudki nii hull, aga neil on seal mõnevõrra seal käetega läks asi mingil hetkel ta mäletan hästi Jahaks minule vähemalt sellised põhjused. Neil on olemas põhimõtteliselt kääne selle kohta kuidas asi suhtub inimesse, et kui sa võtad nagu asja kaasa, kuidas teda võtad või ei võta, et sellest sõltuvalt siis selle noh, ütleme see, mille k, mille naa millell, et sellel on erinevad vormid olemas, sõltuvalt sellest, kuidas inimene asja suhtub. Ja, ja see noh, mingil hetkel oli minu jaoks täpselt see see piir, kust mina olen üle läinud. Leidsin üles oma esimese Siberis tehtud filmi selle pealkiri, teade parlamendile, montaaž, lehed, diktoritekstiga ja lugesin sealt veel mõned huvitavad arvud, et 1897. aastal luges handi keelt oma emakeeleks 98 protsenti hantidest 1959. aastal 77 protsenti antidest ja 1989. aastal 60 protsenti antidest. Ma arvan, et pärast uute aegade tulekut perestroika ja kõike, mis, mis sellega kaasas käis see rahvusliku eneseteadvuse tõus võis seda protsenti inimesi santidest, kes oma emakeeleks handi keelt pidasid, tublisti suurendada. See oli tunda erinevatel aegadel, kui ma Siberis käisin. Oreooli ja. Kummaline on see jah, et pandi rahvuse suurus või need, kes ennast antideks peavad. Muidugi võib aimata seda, et Venemaa rahvaloenduse metodoloogiat on olnud läbi aegade ikkagi üpris üpris erinevad aga miskipärast olen ma aru saanud sellest, et huntide rahvaarv on üpris stabiilselt kas natukene miinuspoole kahtekümmet tuhandet või siis natukene plusspoole kahtekümmet tuhandet, et millega seda fenomeni võiks seletada? Kõige suurem arv, mis mina tean ja viimane, mis mul on, on see, et nii oli 22521 inimest hunte, see on 88. aasta. Andmed on 20 aastat vanad, nonii, nad on kõvasti kasvanud sellega võrreldes siis, sest Venemaa 2002 aasta rahvaloenduse järgi oli hante 29000. Neist andi keelt oma emakeeleks pidavaid anti oli 48 protsenti, mis on siis pooled? Pooled jah, näed nüüd kõvasti siiski langenud see, eks see käib kaasas tõenäoliselt elulaadi muutusega ja linnastumisega, sest mingeid alternatiiv ja internaatkoolidel ei ole olemas, et lapsed korjatakse sügiseti soodest rabadest kokku helikopteriga ja viiakse internaatkooli. See on kestnud, et aastakümneid ja see kestab praegugi ja see alternatiivi lihtsalt ei ole. See, mida internaatkool kaasa toob, on muidugi kirjaoskus, mis enamasti jääb küllalt Algeriseks või pinnapealseks ja suur hulk probleeme, sest kui lapsed eraldatakse vanematest viiakse pooleks aastaks või neljaks viieks kuuks linna, kus nad saavad elama hoopis teistes tingimustes ja kust nende toit on hoopis teistsugune kui seal metsas soodes rabades. See on päris kõva trauma nii vanematele kui ka kui ka lastele. Uus keskkond võõras keeles, aga vene keel on ikkagi nende jaoks võõras keel, nad ei oska sealt metsadest rabadest tulles seda keelt enamasti sõnagi. See kõik olla väga ränk. Psüühiline pinge. Teine asi, internaatkool on linnas, nad õpivad kiiresti selgeks, poisid suitsetamise napsi võtma nii ja unustavad ära, kui võõrduvad sellest elulaadist, mis on esivanematele omane olnud ja ei tule enam metsas toime. Ja kui inimene metsa linna vahele, siis on ta kadunud. Esimest Siberis. Nii tehes ma sain kusagilt tol ajal vist olid need alles isegi päris avalikud huntide eluiga oli tunduvalt lühem kui Siberisse mujalt asunud inimeste eluiga ja enesetappe tellida neli korda rohkem kui Siberisse mujalt tulnud inimesed, noh, vene rahvast, mis rahvusteed. Alkoholism, mis on tulnudki sellest, et inimene kaotab pinna jalge alt. Fondid linnas, et tuleb alustada natuke sellise asjaga nagu ütleme, Nõukogude Liidu väikerahvaste poliitika ja nimelt Assani termin vene keeles on alates islami Karene Naroodest Shira issi piiri, ehk siis Siberi väikesearvulised. Ma olen enese huvitavad staatus Nõukogude liidus, ühest küljest leiti väiksed rahvad, kes ise ei suuda nagu ütleme ja nad on nii kaugele, et nad saaksid nagu õitsva sotsialismi hiljem. Kommunism tuleb meid aidata, kui pidi nad riigiprotektor noodi all. Teistpidi tähendas see seda, et olles siis ütlen, selle rahva liige oli inimesel nõukogude ajal suhteliselt palju privileege. Näiteks olles siis hante venk või neenetsi, oli teatud ülikoolidesse sissepääs kas lihtsustatud või üldse niimoodi vaba Nad olid vabastatud sõjaväe tunnistusest on olemas ka väga palju regionaalsest poliitikast, muidugi teatud regioonides sõit tasuta arstirohtu ja kui üheksakümnendatel aastatel hakkas siis handimaal kolhoosid, sovhoosid, likvideerimine, see asi toimub suhteliselt ruttu. Siis oli võimalik registreerida mingit territooriumit omale nagu perekonnamaaks Simiinud Chastekali võsis rada, vaju koodi ja mis siis nagu perekonnamaa ta sai selle alusel võsal passis kirjutatud hunt, segaperekonnad pole ka Lääne-Siberis mingi selline eriti uudne või harvaesinev nähtus, et siis hakkas selline teatud pidi ütleme see manipuleerimine sellise kategooriaga nagu ütleme, hant kui selline, et ega need rahvaloenduse andmed kuni viimaseni ei ole ju tegelikult see, et minnakse inimeste küsitlus, et kes sa oled, vaid võetakse need ütleme, rajoonikeskustes sealt need registreerimisandmed, mis inimesel on passis nüüd Vene passist on kaotada ära see rubriik rahvus ja see võib põhimõtteliselt kindlasti tuleb kasuks protsessid, sest vanasti oli nagu hea leib passi lauale, seal oli sinu rahvus pidi siis andis kas mingeid privileege või kohustusi riigi ees, seda asja ei saa ära kasutatud, nüüd see protsess läheb nähtestungi teise rada pidi, sest väikerahvastel on siiamaani mingisugused privileegid, vähemalt üritad hoida mingit privileegi saada mingeid privileege. Osa neist läks muidugi linna ja alates 60.-st aastatest, et paljud neist ainuke pidama sinnasamasse internaatkooli, vaid läksid siis edasi õppima üldse seoses selle väikerahvaste nii-öelda edasiarendamise püüdes Moskvas on, hertsin instituudi juures. Nonii, põhja rahvast instituut, kus siis rajati nii neid rahvuslikke kaadreid väikerahvastele, seal tegeleti ka sellised suhted piiratud valikuga paladega, põhiliselt olidki sealt välja filoloogid, õpetajad, kultuuritöötajad, suur osa siis praegustest inimesteks loovas andi kirjakeelt ja peavad üleval folklooriansambleid juhataja folklooriansambel, need on kõik läbisele Hertzeni põhjarahvaste intsid käinud, mina jagaks siis ütleme linna antenam kahesse kategooriasse, üks on see vanem generatsioon, keda mina isegi nimetanud professionaalses hantidekse, tähendab, nemad on õppinud ülikoolis või siis igasugustes kutsekooli, sale hardis on, ütleme, kutsekooli tasemel kultuurikool olemas, kus tuleb ära paljude väikeste külade kultuuritöötajaid. Et nemad saavad sellest palkade, seda andi kultuuri laval hoiavad, arendavad see on nagu selle esimehelaineni, nende seast tuleb ka väga palju inimesi, kes siis aabitsaid ja ajalehte kirjakeel ja siis asutanud, käima lükanud. Teine laine on minu meelest kuskil 80.-te 90.-te, kui, siis nagu Nende lapsed või siis segaperekondadest pärit lapsed kasvasid üles naftalinnades, mina tegin oma uurimustööd põhiliselt väljentarrises orkutis seal hulk inimesi, kellel passis sant osa neist olid esimese põlvkonna linlased, osa teise põlvkonna linlased juba, et osanike olidki taigas üles kasvanud, oli suhteliselt selline aktiivne suhe oma sugulastega kuskil taigas. Teised, tavaliselt moodsa maailma inimesed käisid ülikoolis maaüliõpilastega tuttavaks, õppisid hoopis teisi asju, väga moes olevaid asju nagu ärijuhtimist või inseneriks ja sealt oli siis hoopis teine inimesega urban hunt oli sealt välja. Minu meelest ka üks asi, mis võib selle põhjuseks, miks sa huntide arvukus stabiilne on olnud tuumikala, suhteliselt kompaktsed elavad külades koos ega selle tõttu, et väga paljudes külades on tegelikult venelasi hästi vähe, et seal on suur osa händi elanikkonda ja, ja see nagu nähtavasti ka hoiab siis kuidagi sellist suhet oma kultuuriga Nonii mastaabis võrreldes. Andid on selles mõttes unikaalsed, et huntide tuumikalale suhteliselt vanemad suhteliselt põlglikult kooliharidusse ja võtsid siis tüdrukud umbes kolmandas ja poisid umbes viiendas klassis ära kooli, sest need, ütleme need perekonnad, kes elasid siis kuskil metsades või nii-öelda traditsioonilist elu. Ma arvan, et ma tean, miks see niimoodi on, miks, miks võetakse kolmandast, neljandast, viiendast klassist lapsed ära, aga sellepärast võetaksegi, et õpetada neid, seda traditsioonilist elulaadi jätkama, sest muidu lihtsalt nad Humpiniseeruvad seal linnas. Neenetsi üleval ja maalile, kes elavad ka väga traditsioonilist elu, nemad ikka üritad oma lastele anda vähemalt keskkooliharidus. Sellest sellest põhjarahvaste instituudist kärtsale Director Jakuut sellest põhjalast instituudist on pärit, kas seesama kirjanik Jerry Mei Aipindaan seal õpetad pärast internaatkooli ja suurepärane andi rahvusest kunstnik elady Raišev, kes oli orb, käis ära oma ringi internaatkoolis, siis sattus sinna põhja, Ravast instituuti. Leningradi nägi Leningradi muuseumides, mis on maalikunst ja hakkas ise olles väga andekas inimene, hakkas sisemaal. Ta oli paar joone taga asuva linnakese kinokunstnik, seal paarkümmend 1000 elanikku, ma ei mäleta enam selle linna nime, paarkümmend 1000 elanikku üks kilo maalis siis nõukogude ajal komissari ja, ja muid selliseid tegelasi afiššidel, hiljem terminaatorit. Aga oma kunstis oli ta täiesti kompromissitu. Tema esimene näitus toimus alles 80.-te aastate lõpus, kui Nõukogude liit. Ta hakkas demo kratiseeruma kohe sealsamas, 80.-te aastate lõpus, 90.-te aastate alguses anti Saksamaal välja tema album, mis kiiresti läbi müüdi ja ta sai tuntuks ja populaarseks, nii et kui ma 2004. aastal viimati anti, ma siiski olin, siis oli talle juba ehitatud uhke maja-ateljee ja värava taga olid ekskursioonibussid. Ta oli muutunud selliseks. Andi rahvaikooniks, mida välismaalastele tutvustati, esitleti. Lääne-Siber on teatud mõttes kõige kommertsialiseeritud pink on minu meelest Siberis, sest see, mis siis kuidagi seotud turismiteadvus turismiga erinevatel põhjustel Lääne-Siberis massiliselt suust varakult hakanud käima teadlased ja kui ma olen, käivitus kuskil põhja jääma, olles Ida-Siberis mingisugust külades, et seal etnograaf folklorist seal midagi siukest uut huvitavat. Aga Lääne-Siberis on, sellel on teadlastel või teatud sorti selline institutsioon ja teine kategooria filmi tegijad, et tegelikult sa pead ennast sellesse ühiskonda nagu sisse ostmata ka niisugune tavaline inimene, kes tuleb oma diktofoni kaameraga talongi väga vähe šanssi seal edukalt välitööd teha, sest inimesed on harjunud, et etnograafid on need, kes toovad kingitusi, kes maksavad nagu teatud asju omaette. Muidugi nähtus on, sinna juurde tuleb igasugu filmimeeskonnad, kes on kohati üle või hinnad ikka absoluutselt üles löönud ja sinna juurde see Lääne-Siber on tegelikult suhteliselt infrastruktuuriga. Siin on väga lihtne minna filmi tegema siis kõik need jaapani, BBC, mis iganes seltskonnad löövad peale, maksavad tuut, rahasid, ütleme, helikopterite rendid, igasugused muud sellised asjad, ka see, et alates milles sind üldse jutule võetaks, näiteks omal ajal. Ta oli meile võtmaks polaroidkaamerat, sa siis võeti ta haiglasse kaasa, kui sul oli polaroidkaameraga teha neist inimeste pilti ette, on need pildid neile. Et see oli nagu üks asi, et kui sa seal polaroidkaamerat ei olnud, siis siis kuidagi libisevad niimoodi veel selle ära, et kohati mul tekkis vahepeal tunne Siberis vist handi alal on kasutada seda vana head nalja, mida rumalam Polüneesia kohta, milline Polüneesia perekond, et isa, ema, kaks laste Ameerika antropoloogiad. Sama asi oli Rantide juures, et sinna see tulv rääkis ikka mingil hetkel nii suureks. Kolmas laine tulid kõik sellised inimesed, kes tulid sinna iidset šamaani tarkust õppima. See laine oli nagu enne minu tulekut mingit pidi kokku kuivanud, aga kuskil 90 alguses olid üle terve maailmalained mis kerge šamanism, põlisrahvaste tarkused. Ma vaidleksin natuke vastu, ma ei pidanud ühelegi hundile kogu selle aja jooksul kolm erinevat ekspeditsiooni Siberisse, mis ma, mis ma seal olin mitte sentigi maksma, mitte kopikatki. Ja mis me kokku leppisime oma meeskonnaga kolmekesi, nagu alati käisime seal operaator helioperaator-s. Et me ei anna ka mitte kunagi ühelegi Handile mitte tilkagi viina. Kõik, mis me sealt saime, saime me heast südamest ja esimene kord oli võib-olla võib-olla natukene raske, aga järgmised korrad juba teati, kes tulevad Eestist niimoodi ja mingeid probleeme ei olnud. Aga noh, minu kogemus filmitegijana lõpeb seal aastaga 1995. Oreooli ja. Te kuulete boreaalia saadet ja juttu on hantidest. Täna on saatekülalisteks filmirežissöör Valentin Kuik ja etnoloog Aimar Ventsel, kes on ka raadio kahe saate Venno konservid. Saatejuht Ma saate viimase osa, pühendaksin sellele, kuidas hant näeb ja kuuleb, et et milline on ühe handi maailmapilt, kuidas ta seda maailma näeb. Traditsioonilisel moel. Kui ma esimest korda 88. aastal oli Lääne-Siberis, siis ühes eriti kaugel asuvas kohas, kuhu helikopteriga ainult ligi pääses, sinna tuli tund aega lennata. Hommikul seal juunikuu oli suurepärane ilm. Põdrad olid sündinud öösel paar vasikat, niimoodi peremees raius koos pojaga puutüvest lootsikut välja. Niimoodi. Perenaine silitas põdravasikaid. Järsku ma kuulsin muusikat. Kännu peal oli väike punane transistorraadio, seal laulis Robert Inno Loretti armastusest. Nii see oli kuidagi. Mul oli tunne, tõstik, kultuurid võivad rahumeelselt ja täielikus harmoonias kõrvuti eksisteerida. Tekkis tekkis selline illusioon. Seitse aastat hiljem, kui ma olin ant Gennadi kaanterovi juures, kes noormees, kellel oli kolm last, kõik nad viidi internaatkooli peale tütre, kes oli 12 aastat vana, keda enam ei viidud, teda oli kodus tarvis, teda pidi õpetama tegema neid töid, mis, mis seal vajalikud on, et ta hätta ei jääks. Nii, ühesõnaga Me olime kenaadi Kanterovi juures. Põdrad, marjad, kala ja ei mingeid võõraid. Nii peale Fifi meest. Õhtul pärast õhtusööki järsku terve perekond muutub rahutuks. Võetakse välja väike televiisor, patareidel töötav perekond, kõik hakkad vaatama Mehhiko seriaali, ma ei mäleta, mis selle pealkiri oli, vahepeal näidati reklaami järgmine päev. Väike tüdruk küsib ema kaudu, ta ei osanud vene keelt, küsib emaga, milline näts on parem Hormitmis Timur olnud ja veel mõned aastad hiljem, kui ma kirjanik Jeremy Aipiniga sõitsime läbi terve Lääne-Siberi ei olnud ühtegi linna ja hotelli, kus ma ei oleks näinud ameeriklasi, nii et ühe kultuuri kiražeerimine ja levitamine teise kultuuriruumis on vaimne ekspositsioon, mis neile varem või hiljem järgneb füüsiline sissetung. Mitte midagi ei ole parata, nii see on. Nii palju globaliseerumisest, mis on nüüd kõvasti edenenud. Mina ise arvan, et, et selline stabiilsus, periood Venemaal on saabunud suhteliselt äsja Putini valitsusaja mingi, ütleme, teisel aastal või niimoodi kolmandal isegi et ennem oli selline ümberkorralduste aeg ja ma kujutan ette, et sant lendil oli sel ajal nagu ka raske Erinevus tasandid sellisel põhjusel see vana süsteem kukkus kokku, mida, kuidas asi seal edasi käib, ega seal isegi need väga traditsioonid Andid, isegi nemad ei ela päris isolatsioonis, et neil on vaja alates kummisaabastes lõppedes millegiga on ikkagi vaja ütleme, välismaailmatooteid need asjad niimoodi laabuma panna, et need erinevad sellised mõttemaailmade vahel koos eksisteerib, et ma arvan nüüd nagu jõudnud mingisuguse stabilisatsioonifaasi, et kui vanasti olid olemas seal mingid metsamajandid kolhoosid, siis nüüd on seal olemas mingisugused needsamad klanni ettevõtted või siuksed klanni kogukonnad. Osad neist on jõukad, osad ei ole, osad on efektiivsed, osad ei ole. Et ma arvan, et nüüd on tekkinud sortiline adapteerumine teatud pidi selle muu maailmaga ilma selleta ei saa tahes-tahtmata sinna juurde, tuleb, nähtavasti on kuidagi stabiliseerunud ka suhted siis naftafirmadega riigivõimuga, sest riigi võimalust, et asi nagu saates tulin, vaatasin läbi mälupulga peal suurem hulk seadusi, mis kõik puudutavad mingit pidi põhja, väikerahvaid seadus on täiesti olemas, aga need antseks mitmeti tõlgendatavad ja ja osa on sellised, samas mõtlesin, et fikseerib paberil osa, nagu näiteks kasutaja, neid ei osata ja on tekkinud selline teatud kiht inimesi, kes on mingi ütleme, sillapea, välismaailma traditsiooniliste antide vahelised haridust saanud inimesed. Venemaal on suhteliselt tugev väikerahvaste lobi, kus omaette fraktsiooni tugevat solidaarsust siberi rahvad ratsioon, mille nimi on Siberi väikerahastaja assotsiatsioon inglise keeles raip on seal olemas ka oma handi arvu või isegi mitu aruandest regionaalsed ja naised vähemalt kolmes erinevas territooriumi. Nende selline funktsioon on Kaaessorite nendest seadustest nagu mingit sotti saada ja need ka kuidagi rakendada, siis rakenduksid. See situatsioon iseenesest on päris huvitav ja Andid ei ole ühelgi juhul mingisuguseid muuseum, objektid, kes passiivsed, lased endaga toimida igasuguseid asju, kindlasti on neil samad kriisid omad, sellised elu pahupooled. Aga samas nad ei ole tõugata ja lükata, et oma sellisel vaiksel moel protsessis aktiivsed osalised erinevates protsessides. Ja üks asi, kuidas omal ajal millega nagu Handitsaid survet avaldada, ütleme välismaailmale, oli see, et noh, seaduse järgi suur osa nagu maadest kuulsandi perekond, paber sellel olemas ning selleks, et seal naftafirma oleks saanud kaevandadapidiselt, sõlmime ametlikud lepingusse pere, kala, nende lepingute sõlmimine ja oli ka nii ja naa, et kohati seati lihtsalt perekonnad surve alla, kohati joodeti, inimesed täis. Mul mõnikord tehti mõlemat, et naftafirmade lõbuks on allkirjad kätte. Aga juba see andis aluse selliseid teatud antide omapoolse organiseerimisele. Ja ma arvan, et väga paljudel juhtudel Andid ise võib-olla ei võtnudki seda oma seisukohale nii traagiliselt minu kogemusel kui siis ütleme, need, kes nagu linnas elasid, neis kirjeldasid kui väikest väljasurevat rahvast suhteliselt oluline osa ainult elas suhteliselt nagu oma elu üritas siis toime tulla sõna otseses mõttes oma eluga, oma elu raames välisilmaga, see tähendab, et provotseerida nii palju mingeid vahetusekvivalenti, milleks olid siis kalamarjad ning karusloomad, et siis ennast varustada sinna juurde tuliidid. See üritati hoida teatud formaalsed ja mitteformaalsed suhteid siis naftafirmadega, sest nendelt saali maa kasvatamises kompensatsiooni nafta veerand mängisid väga palju sellist jaga ja valitse poliitikat, et osadele peredele nagu näiteks pinni pered said suhteliselt head kompensatsiooni, teised ei saanud. Aga ma kujutan ette, ant näeb oma maailma just nimelt see, mis seal ümber on, seda ütlesid nagu suhteliselt rahulikult üritasite kontrollida, palju see võimalik on, samas ta ei elanud lopsakas mingis isolatsioonis on täitsa väga hästi televiisori ajaliselt Mehhiko olemas, kus tulevad seebiooperid. Sõnaga suhtestuti ka just selle tõttu käidi külades, käid linnades, lapsed käisid õppimas kellelegi sugulane ja kõik oli kuskil. Ma arvan, et siia oleks sobiv panna tänase saatepunkt. Aitäh tulemast, Valentin Kuik ja Aimar Ventsel. Kuuleme boreaal ja saateid ikka jälle. Jaaniat Lepik tervitab kõiki.