Hakkame rääkima lindudest sellepärast, et Jaan on tubli inimene ja pannud püsti linnumaja ja linnud on sellest teada saanud, on saanud teada seal rasvatihased on saanud varblased, onsantalvikesed, rohevindid, metsvindid, lõpuks ka tuvi ja nii edasi. Taani huvitab see küsimus, et kust nad saavad seda teada, kui nad peaksid metsas oksal istuma ja seal nii-öelda ringi vahtima niisama, et kuidas nad leiavad üles tema linnu ja, ja me oleme helistanud ornitoloog Jaanus seltsile, kes praegu vist nagu ma aru saan, vaatleb hoopis Vahemerelinde, tere hommikust. Ma olen üpris soojast kohast praegult, aga küsimusse sellest, et kuidas linnud leiavad selle õige koha üles, on tegelikult suhteliselt lihtne, et sellega tuleb vaadata, mida teised teevad ja ei ole ilmtingimata oluline, et. Liigikaaslased sedasama teeksid või toitu otsiksid, vaid piisab sellest, kui vaadata neid linde, kes toituvad analoogsest toidust. See tähendab, et kui on sellised linnud, kes seemnetest toituvad siis tuleb jälgida, mida nad teevad, kus nad käivad. Aga see on alati selline loogika, et mingid linnud on alati nagu esimesed ja mingeid on alati teised kolmandad-neljandad. Ei päris nii ei ole, aga asi on selles, et kui uudishimulikud ühed või teised liigid on või kui kergesti nad oma toidupalasid leiavad. Sellepärast et kui me nüüd räägime sellisest talvisest toitmisest nendest seemnetest siis neid ju pannakse ikkagi teatud kohta ja seal ei ole vaja leida mitte siis neid üksikuid laiali poetatud umbrohud seemneid näiteks, vaid seda konkreetset lauda pannakse toitu seal tavaliselt mingi selline suurem koht, mingisugune puidust ehitis või plastmassist. Ja seepärast on linnul võimalik juba teatud kogemuse natukese kaugemal seati üles leida poolt visuaalselt. Nii et tuleb lihtsalt vahtida reisilinde ja esimene lind peab vahtima kus on siis selline alus olemas. Ja selge, suur tänu teile ja ilusat jätku seal soojas Vahemere ääres. Kadesta Radezda ladestamine, jah, näed ornitoloogid elanike hea elu, et vaata nagu linnudki saavad nemad ka minna lõunasse saavad lennata, kuigi praegu on juba tegelikult tagasirändeaeg, aga nemad veel vastupidi, eks ole, rändavad ja õigesti teevad, tulebki rännata siis, kui on tuju, tegelikult mitte siis, kui loodus käseb, õige linnu, kuulake meid, linnud, kuulake meid, kõik metsalinnud lõunamaale tuleb lennata, mitte siis, kui läheb siin külmaks ja lumiseks, vaid siis, kui on tuju. Ehk siis vastupidi, oleks isegi soovitatav. Muidugi, ja mis oli veel huvitav nüanss on see, et vaata, ma mõtlesin, et inimene ja loom on selline nagu karja karja nagu sõltlane ja teeb seda, mida mass teeb tagantjärgi hullud, tavaliselt ostavad peldikupaberit, siis ostab ju inimene ka palju peldikupaberit, ei ole, niimoodi tuleb välja, et varblane peldikupaberit tõsta palju. Loomulikult, kui varblased satuksid hulludel päevadel tõesti hulluks läheksid ja kui oleks selline Iraak varblane, kes ei taha jagada omaga kraami, siis ta on jube hädas sellega sellepärast et hästi terava silmaga kõik teised hoiavad silma peal ikka mingi rohevint, kes teda passib. Nii et väga raske on Arblasele, kui ta leiab üksinda endale selliseid toidumaja. Ma arvan, et on oleks ikka väga hädas sellega, et seda kuidagi isoleerida läbi niimoodi nagu ühiskonnas, eks ole, varblased ja esimesena, kes sinna jõuavad toidupalukest juurde nagu rasvatihased ja sellised nagu pisemad nii-öelda nagu uudishimulik oma, nemad on vabamõtlejad ja uute ideede generaatorid ja siis on need rohevindid, keda sa mainisid ja need on sellised kageebeedid kapo töötajad, nemad passivad kogu aeg peale ja siis kui on, kui on võimalikes arreteerivad, konfiskeerivad vara, söövad seal ise ära. Ei ole nii, ma ei nõustu selle. Saaksid roheviitsin rohefintide fänn ja maastan rohevindi kaitsele rohevindiga lihtsalt miks ta tuleb hiljem. On see, et ta elabki metsas ja ta lihtsalt ei näe nii tihti, mis toimub. Ta lendab väga, arv üle majade, sellepärast ta lihtsalt. Teda huvitab, see vähem. Aga kui ta näeb, et seal toitu saab, siis teda jälle huvitab rohkem muidugi saama peale on nad kõik ühtviisi väljas, ärasin tõmbejoont lindude vahel ära hakkama, varblasi upitama. Ja võib-olla tõesti.