Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku kolmapäeva 10. juuni teemad. Mina olen toimetaja Kadri Põlendik. Eesti pank prognoosib tänavuseks majanduslanguseks mullusega võrreldes 10 protsenti. Kui piiranguid majandustegevused nii Eestis kui ka teistes riikides maha võetakse, siis võib ka taastumine olla suhteliselt kiirem. Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et tema teada ei ole kõneainet tekitanud 50000 eurone annetus kriminaalse taustaga, vastasel korral astuks ta peaministriametist tagasi. Haigekassa kontroll ravikindlustusraha üle on puudulik, leiab riigikontroll värskes auditis. Haigekassa kogu kriitikaga nõus ei ole. On vajab pettuste vastu astuda kas leppetrahvide lepingu lõpetamisega või vähemalt avalikustamisega. Rootsi politsei usub, et kunagise peaministri palme tappis graafiline disainer stiigenstram, kes suri 2000. aastal. Laulu ja tantsupeo liikumine vajab hädasti lisaraha, et toime tulla noorte juhendajate puudusega, tõdeti tänasel arutelul. Ikka leidub. Neid harrastajaid kahjuks, kelle jaoks kollektiivi juht on ka harrastaja, mitte oma ala professionaal ja paraku leidub ka neid ametnikke, kes mõtlevad sarnaselt harrastajatele. Tallinna Selveri võrkpalliklubi uueks peatreeneriks saab Eesti rahvusnaiskonna abitreener Rainer Vassiljev. Ilm on öösel ja homme päeval pilves selgimistega, sajab hoovihma ja on äikest. Öösel on sooja 12 kuni 17 kraadi, homme 18 kuni 24 kraadi. Eesti pank andis täna ülevaate, milliseks kujuneb majanduslangus ning millal võib oodata taastamist. Brent pere annab ülevaate. Eesti pank prognoosib sel aastal võrreldes eelmise aastaga 10 protsendilist majanduslangust, järgmisel aastal ulatub oodatav majanduskasv kriisist väljumisel 8,5 protsendini ning 2022. aasta keskpaigaks peaks Eesti majandus jõudma tagasi kriisieelsele tasemele. Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul mõjutab majanduslangust kõige enam välisnõudluse vähenemine, mis moodustab langusest kaks kolmandikku ning umbes kolmandik on seotud koroonaviirusega kehtestatud piirangutega. Eestis. Koroonaviiruse pandeemia tabasid meil hetkel, mil Eesti majandus oli juba jahtumise kursil, see võib teha taastumise pisut vaevalisemaks. Teisalt kui piirangud majandustegevuses nii Eestis kui ka teistes riikides maha võetakse, siis võib ka see taastumine olla suhteliselt kiirem, kuna seekord on vähemalt väga selge, millest siis majanduskriis põhjustatud on. Ka inimeste hoiakud ja käitumine võivad mõneks ajaks olla muutunud. Sel aastal on töötasu hüvitist makstud juba umbes 120-le 1000-le inimesele, kuid palgatoetuse lõppedes võib töötuse määr aasta lõpuks olla Eestis üle 13 protsendi. Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul puudutab kriiska palkasid. Prognoosi järgi keskmine palgalangus ka sel aastal saab olema kusagil üks protsenti siin, tõsi, tuleks silmas pidada seda, et me ei eelda, et avalikus sektoris palgad langeksid, mis tähendab seda, et tegelikult erasektori palgalangust saab veel olema mõnevõrra suurem selleks, et see keskmine oleks umbes ühe protsendine langus. Aga jällegi, et kui eeldada, et majandus suudab nagu enam-vähem taastuda kahe aastaga sellest kriisist, siis ka selle palgakasvu uuesti võiksime hakata nägema kusagil 2022. aastal. Ühelt poolt toormehindade langust teisele poole pealt. Palkade areng toob siis kaasa ka selle, et me näeme, et inflatsioon käesoleval aastal on miinusmärgiga või me näeme tegelikult üldist hinnalangust seal taga. Peamiselt on energiahinnad. Teisalt hoiab hinnatõusu tagasi ka üldine palkade alanemine. Madis Mülleri sõnul erineb aga praegune kriis varasematest ning kuna valitseb erakordne teadmatus, siis prognoosid võivad ka kiirelt muutuda. Kaasiku sõnul on juba praegu aga näha seda, et koroonaviirusega seotud piirangute leevendamine on mõjunud majandusele positiivselt. Esimesed taastuse märgid tegelikult majanduse toimimises juba paistavad, me näeme seda erinevates indikaatoriks, olgu sellesse inimeste liikumine või siis ka inimeste maksekäitumised kus siis on näha seda, et, et raha liigub järjest rohkem. Viimase ööpäevaga tuvastati 11 uut koroonaviirusesse nakatunut, teste tehti 1157 10 positiivset testi, tulemust lisandus Harjumaale, neist kaheksa Tallinna ja üks Ida-Viru maakonda, teatas terviseamet. Harjumaa nakatumisjuhud on valdavalt peresisesed või on toimunud nakatumine tööl. Kahel juhul on nakkuskolle teadmata. Ida-Virumaa juhtumi puhul on tegemist perekondliku koldega, kus nüüdseks on nakatunud 12 inimest. Eestis vajab koroonaviiruse tõttu haiglaravi 15 inimest, juhitaval hingamisel pole ühtegi patsienti ja uusi surmajuhtumeid. Ööpäeva jooksul lisandunud. Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles riigikogu infotunnis, et kui avalikkuses palju kõneainet tekitanud 50000 eurone annetus on kriminaalse taustaga, astub ta peaministriametist tagasi. Uku Toom kuulas Ratase selgitusi. Küsimuste esitajad püüdsid Jüri Ratase käest välja pinnida vastust, et ta teadis juba mõnda aega, et tegu polnud annetaja isikliku rahaga ja et tegu oli keelatud annetusega. Ratas muidugi ennast provotseerida ei lasknud ja deklareeris kohe alguses. Kui selles annetuses minu teada oleks hetkel midagi kriminaalselt siis ma ei oleks teie ees peaministrina ja mitte läbi umbusaldushääletuse, vaid oma isikliku tagasiastumisavalduse, kelle raha see oli, minu teada on see selle naise raha, see on tulnud selle naise arveldusarvelt ja rohkem teadmist erakonnal selles osas ei ole. Ning peaminister lisas Erakond on, ma arvan, et teinud praktiliselt kõik, mis me, mis on meie võimuses, et saada teada, kus kohas annetus on pärit mis eesmärkidel tehtud ja tegutsenud ka selle info pinnalt, mis on meil teada. Miks ma ütlen praktiliselt kõik sellepärast et et jah, et kindlasti erakond pidanuks võtma temaga minu arvates varem ühendust ja need muudatused oleme meiega nüüd juba juhatusest sisse viinud, et tulevikus sedakorda järgida. Ega meil rohkem infot ei ole, ma arvan, et ka erakonnale on väga keeruline rohkem seda infot teada saada ja kui nähakse, et siin on põhjus menetlus alustada, siis kindlasti Eesti õiguskaitseorganitele menetlus alustavad ja oma tulemuseni jõuavad. Kui nähakse, et seda põhjust ei ole sisi algatatud, ma ei oska öelda, kumba teed minnakse. Ratas hoiatas ka opositsiooni liiga selgelt määratletud süüdistuste eest. Defineerida, et see on keelatud annetus. Ma ütlen, et see on minu meelest väga libedale jääle minek. Ma saan aru, et teie olete seda nüüd defineerinud avalikkuses siin tund aega järjest. Ausalt öeldes mina ei ole küll selles veenduda, et see on keelatud annetus isegi kui Keskerakond ei oleks seda tagastanud. Aga kindlasti oli väga palju küsimusi õhus, mis ei olnud selged. Ja seetõttu me selle 50000 erakonna arvele kantud rahaga tagastasime. Jah, ma olen teiega täiesti päri, et kahetsusväärselt seda kontroll ei olnud varem siin maja kuidagi ei taha seda ümber lükata, aga see kontroll oli, oli hilja. Aga kontroll oli peale seda tegime ka otsuse. Lihula lähedal kaks inimest tapnud ja kolme vigastanud 32 aastane Mikk avaldas kaitse vahendusel edastatud kirjas kahetsust kõigele juhtunus kannatanutele nende ja enda lähedastele ning eesti rahvale. Ta kirjutas, et tema käitumisele ei ole õigustust. Juhtunu on andestamatu ja ta palus vabandust. Tulistaja kaitsja, advokaat Rünno Roosma kohtus temaga täna esimest korda pärast vahistamist ja andis seejärel Ester Vilgatsi intervjuu. Kuidas see mõte tuli, et selline pöördumine tähendab solindlikulendamate? No mis te selle mõjuks hindate või soovitamis mõju sellel on või peaks olema, see on võimalusel hea tahte avaldus, selgelt tagajärjed fataalselt neid muuta ei saa, sellega tuleb leppida. Kuidas teie kaitsealane muidu end praegu üleval tead, vaoshoitult, tagasihoidlikult, kontrollitult, emotsionaalselt äärmiselt raskes seisundis. Kõik teod võtab omaks, absoluutselt neid ju muuta ei saa, need on ju selgelt kõigile. Oli tal meeles, mis ta tegi, ütles muidugi, no kõigepealt minagi lugesin lehest eile, et, et olevat olnud 0,2 m Kelly joovet, no see on ju olematu joove. Peaaegu. Mis puutub sellesse infosse, nagu oleks leitud tema teatud kehavedelikest arstirohtude jääke, siis see vastab tõele, tal on nii retseptiravimid kui igapäevased ravimid käsimüügist. Mis puutub aganarcosse, siis see oli täiesti üllatav. Küll on aga mulle teada, et seda narkojoobenäitu võis anda üks ravim, mida ta tarvitas seljavaludega seoses ja mida ta oli muretsenud käsimüügist, millest see praegu edasi käiks, uurimine nüüd mingil ajal ta tuleb viia ära ka Tallinna vanglasse eeluurimisvanglasse, aga kindlasti ma arvan, et sa äraviimine võib juhtuda oodatust kiiremini. Riigikontroll viis läbi auditi, millega kontrollis haigekassa kontrollitegevust tervishoiuteenuste rahastamise üle. Selgus, et haigekassa ei suuda oma kontrollitegevusega süsteemselt ennetada ega tuvastada ravikindlustusraha. Väärkasutusi jätkab Brentere. Riigikontrolör Janar Holmi sõnul toimetav haigekassa pettuste käsitlemisel siidkinnastes ning nende tegevus peaks olema palju otsustavam. Vajab pettuste vastu astuda kas leppetrahvide lepingu lõpetamisega või vähemalt avalikustamisega. Teiseks me näeme, et ennetamise jaoks kasutatakse võib-olla liialt automaatseid kontrolle. Tegelikult oleks palju parem ja mõistlikum teha sihtvalikuid. Kolmandaks on võimalik patsiente palju rohkem kaasata, nimelt ju paljud sellised pettused on ka meedia kaudu välja tulnud tänu patsientide abile. Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ütles, et ta on riigikontrolli märkustega laias laastus nõus kuid mõnes olukorras ongi haigekassa nii-öelda kahvlis. Näiteks kui auditist selgub, et haigekassa ei tee piisavalt palju maksimaalses ulatuses leppetrahve, siis laane sõnul ei saa sellega alati nõus olla. Kui meil on teenuse osutaja, kes mõnes piirkonnas on näiteks ükski teeme talle maksimaalses ulatuses leppetrahvi, siis selle tulemusena on see, et inimesed kas lühemaks või pikemaks ajaks selles piirkonnas võivad jääda ilma arstiabita. Me oleme teinud viimastel aastatel ka maksimaalses ulatuses leppetrahve ja me oleme võtnud selle lähenemise, et raviasutused on eelkõige meie partnerid ja kui tegemist on näiteks suurema ettevõttega, siis tuleb üles otsida see konkreetne koht, kus pettusega olla tekkimise kohta ära likvideerida. Holmi sõnul selgus auditist, et haigekassa petmiseks on aga võimalusi palju. Paljuräägitud topeltarved võidakse võtta nii-öelda siis patsiendi käest raha ja võetakse veel haigekassast raha võidakse võtta raha haigekassalt siis nende külastuste, mida ei ole olnud, noh, seal on erinevaid võimalusi, on ka sellised kaudsemalt, kus näiteks ebaõigluse moment on juures, et kui patsient saab öelda tasulise aja, siis on tal lihtsam saada järgmist külastust nii-öelda tasuta ajalehe kiiremini. See maailm on keeruline, et see, see ei ole lihtne, seal on väga palju neid kohti, mida haigekassa peaks põhjalikumalt jälgima. Kogu eelarve maht, mida haigekassa jagab, on üle miljardi euro on 11 miljonit, et raviarvet aastas, ma jään võlgu vastuse, kui palju säästa võib, aga süsteem peab olema õiglane patsientide suhtes, ta peab olema õiglane teiste tervishoiuteenuste suhtes ja riiki vette ei tohi. EKREsse kuuluv rahandusminister Martin Helme näeb Euroopa Liidu ühislaenuplaani koroona pandeemia mõjude leevendamiseks puudulikuna. Euroopa komisjon tegi ettepaneku laenata praeguses kriisis ühiselt 750 miljardit eurot ja täiendada seeläbi seitsme aasta eelarvet. Homme esitleb Helme oma partei seisukohti valitsusele. Meie erakonnal on üleval see kolm või neli väga tõsist murekohta. Esimene on siis see, et kas see kogu välja käidud idee on kooskõlas Euroopa aluslepingutega, et siin on Meie hinnangul selgelt tegemist ütleme siis defitsiit eelarvega, mis on aluslepingutega keelatud. Tegemist on Euroopa keskpanga poolt sisuliselt rahastatava tegevusega, mis on kaalus lepingutega keelatud, nii et see on üks väga suur küsimärk. Teine on siis nüüd mandaadi küsimus. Me näeme, kuidas see ettepanek, komisjoni ettepanek muudab Euroopa liidu sees nii-öelda võimutasakaalu liikmesriikide ja keskuse vahel, aga ka liikmesriikide omavahel ja noh, tegelikult ei ole ühelgi valitsusel Euroopasse mandaati nii suure muudatusega lihtsalt niisama nõus olla. Et, et siin ikkagi peavad olema parlamentaarset debatti, võib-olla mõnes riigis ka referendumid. Kolmas küsimus on nüüd siis selline juba raha küsimus, et kui otsustatakse suur hulk raha ära kulutada, siis peab ka kohe sellega kaasas käima otsus, kuidas tagasimaksmine käib, et täna ei ole mingisugust vastust küsimusele, kuidas kes, millal selle tagasi maksab, et laias laastus on öeldud, et tagasimaksja saab toimuda kas suurenenud liikmemaksude näol vähenenud siis saadavate toetuste näol või eurodes Baliidu, mis komisjoni poolt kehtestatud oma ressursi ehk siis komisjoni enda maksude maksu korjamise näol või kõik kolm korraga. Et ennem kui meile sellele küsimusele vastust ei saa ka kulupoolega tegelikult kuidagi leppida. Rootsi kunagise peaministri Olof Palme tapmises kahtlustavad politsei ja prokuratuur Stig Enstremi, kes on juurdluses tuntud ka skandja mehena. Kuna ta on tänaseks surnud, siis menetlust alustada ei saa. Palme tapeti 1986. aasta 28. veebruaril Stockholmi kesklinnas tosina Pealtnägija silme all ja tapja põgenes. Mall Mälberg rääkis sel teemal Stockholmis elava endise diplomaadi Heimar Rahumaaga. 34 aastat on räägitud, et tundmatuks jäänud isik tunnistas Olof Palmer selga ja põgenes täna. Nüüd pressikonverentsil öeldi, et uurijate käsutuses on relv, millega palme tapeti ja teada tapja nimi Stig Änstram, kes on praeguseks 20 aastat juba surnud. Kas Rootsi politsei on tema süüs nüüd päris veendunud või on ta siiski arvatav tulistaja? Rootsi politsei ja peaprokurör on selles suhtes ettevaatlikud. Nad ütlevad, et nad ei ole kohus aga nendel on kaalukaid tõendeid siduda kalme mõrvamist just nimelt stiigenstreamiga, kes oli tol ajal Handja töötaja ja kelle töökoht oli väga lähedal, mõrvamise kohane. Kuid jääb mulje, et suur osa läheb selle tõestuseks. Miks ikkagi ei ole 34 aastane jooksul avastatud seda tohutut sajandi mõrva, nagu ütles endine justiitsminister Kuustria. Asi oli selles, et siig ekstram tuleb välja, oli sealjuures väga kaval inimene, kes oskas, olles töötanud enne raadios, oskas muidugi osavalt süü ajada teiste kaela ja ta on teinud väga põhjaliku töö, muidugi seda kolme-nelja aasta jooksul. Kuid nagu ma ütlesin, väga palju aega kulus. Uuel uurimiskomisjon alustas tööd 2016. Nii-öelda vana Komisjoni töö parandamiseks. Uuriti 788 relva. Paar päeva pärast klubide toimepanekut leiti kaks kuuli mis selgus, et ühes tulistati Liisbet Palmete, teine kes siis Olof Palmer kuid nüüd 34 aastat hiljem muidugi samast relvast lasta. Muidugi kuulid on hoopis teistsugused kui nii-öelda 86. aastal. Jaa, muidugi. Palju oli tehtud tööd, kuid Tiigents tänu tema osavusele ta alustada, sisenenud kerioonide ei osatud teda kahtlustada. Teisi välissõnumeid vahendab nüüd Reene Leas. Euroopa Liit soovitab oma liikmesriikidel hakata välispiire avama esimesest juulist, ütles täna Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep orell. Otsus leevendada piiranguid on liikmesriikide teha, kuid forelli sõnul soovitab brüsseli järk-järgulist ja osalist keelu tühistamist. Leedu valmistab ette uut meedet, millega kompenseeritakse iga kolmas turistide Leedus veedetud ööbimine. Meede on eelkõige mõeldud koroonaviiruse tõttu kannatada saanud turismi elavdamiseks. Ministeeriumi hinnangul kasutaks uut meedet umbes 10000 turisti. Leedu valitsus on turismisektori toetamiseks eraldanud 45 miljonit eurot, sealhulgas 15 miljonit eurot sissetuleva ja kohaliku turismi reklaamimiseks. Saksa välisminister Heiko maas külastab Jeruusalemma, et anda edasi Euroopa mure Iisraeli läänekalda annektsiooni plaanide pärast. Kohtumisel Iisraeli välisministriga keskendutakse kavale annekteerida osa läänekalda Jordani oru asundustest. Protsessi esimeste sammudega alustatakse esimesel juulil, samal päeval võtab Saksamaa üle Euroopa Liidu eesistumise. Saksa välisministeeriumi kodulehel öeldakse, et Saksamaa ja tema Euroopa liidu partnerid jäävad Lähis-Ida konfliktis kindlaks läbirääkimiste jätkamisele ja kahe riigi lahendusele. Venemaa võimud pidasid kinni Kaug-Põhjas Norilskis suure keskkonnareostuse põhjustanud soojuselektrijaama kolm juhtivtöötajat. Mehed peeti kinni kriminaalseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb keskkonnanõuete rikkumist tööstusobjekti töö ajal. Uurimiskomitee hinnangul lubasid jaama juhid ebaturvalise kütusemahuti kasutamist diislikütuse hoidmiseks, ehkki see vajas juba alates 2018.-st aastast remonti. Norrilski soojuselektrijaamast lekkis mai lõpus umbes 20000 tonni diislikütuste, millest suur osa jõudis lähedal asuvasse jõkke. Keskkonnakaitse organisatsioon krindis võrdles noriski õnnetust. Eksan valdasin naftareostusega 1989. aastal. Ja tagasi koduste teemade juurde täna arutati laulu ja tantsupeo liikumise elujõulisuse üle. Koorijuhtide madalad palgad ja kohaliku omavalitsuse ebaühtlane toetus tekitab juhtides ebakindlust ja muudab ameti. Ebaatraktiivseks jätkab kiiri Tomberg. Eesti kooriühingu esimehe Hirvo Surva sõnul on hetkel harrastajate finantseerida prooviruumide üür, noodid, riided, laagrid, osavõtt, festivalide, streigid ja ka osaliselt või kohati täielikult dirigentide palgad. Lisaks alaliidu liikmemaks, mis puudutab eelkõige täiskasvanud harrastajaid Eraldas sel aastal kooriühingule 60079 eurot tegevustoetust, mis jaguneb kooriühingu ja seitsme alaliidu vahel. Lihtne arvutus, näitab Nende oma panus. Kui võtta väga minimaalselt, on tsirka 300 eurot aastas, selleks et üldse tegevus saaks toimuda. Ja kui me jagame selle riigi toetusega, siis riik panustab iga harrastaja kohta 1,62 eurot aastas. Murekohana tõi Surva välja ka noorte juurdekasvu. Nimelt tõdes ta, et kuigi koolitatakse professionaalseid koorijuhte ja dirigente Surva sõnul sellist töökohta nagu koorijuht haridusministeeriumi nimekirjas ei ole, mistõttu nad asuvad tööle ringijuhtidena, kuid nende palk ei ole samaväärne õpetajate palgaga. Miks see noor inimene siis peaks seda eriala õppima, kui puudub kindlustunne oma töö eest väärilise tasu saamisel, ikka leidub neid harrastajaid kahjuks kelle jaoks kollektiivi juht on ka harrastaja, mitte oma ala professionaal. Ja paraku leidub ka neid ametnikke, kes mõtlevad sarnaselt harrastajatele, selleks, et toimuksid tulevased peod juba lähiaastatel tuleb teha otsustavalt sammud ja muuta suhtumist professionaalsetesse juhendajatesse. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on vaja lahendada juhtide staatuse küsimus, mis aitab edasi liikuda töötasumääraga. Kui see suudetakse klassifitseerida, siis Kõlvarti hinnangul saab tagada ka palgarahastuse eri tasanditel. Ja kui see klassifikatsioon ja palgaastmed on määratud ja siis tegelikult isegi kriisi ajal meil ei ole vaja rääkida lepingutest ei ole vaja rääkida sellest, et kuidas ja kust see raha tuleb, see on juba paika pandud ja see kindlasti tähendab seda, et see on riigi poolt eraldatud vahendid. Ilmast räägib sünoptik Ele Pedassaar. Öö tuleb Eestis pilves selgimistega, mitmel pool sajab hoovihma, on äikest. Tuul puhub valdavalt kirdest kolm kuni üheksa, hotell iiliti kuni 13 meetrit sekundis, äikese ajal on tuul puhangulisem. Sooja on 12 kuni 17 kraadi. Päeval Loode-Eestis vahelduva pilvisusega, mujal pilves selgimistega, kohati sajab hoovihma, võib olla äikest. Tuul puhub idast-kirdest neli kuni 10, iiliti 14 meetrit sekundis. Sooja on 18 kuni 24, rannikul kohati 15 kraadi. Järgnevatel laevadel laieneb kuiv kõrgrõhuala Skandinaavia sellest üle Soome. Eesti ilm läheb selle lähedal kuivemaks, aga tuulisemaks. Ja spordisündmustest annab ülevaate nüüd Juhan Kilumets. Tallinna Selveri võrkpallimeeskonna uueks peatreeneriks saab Rainer Vassiljev, kes võtab üle Itaallaselt Alessandro piroolilt. Vassiljev võitis Selver iga 2016. ja seitsmeteistkümnendal aastal Eesti meistritiitli ja siirdus seejärel Šveitsi kõrgliiga klubi Schöönen Verdi peatreeneriks. Kahel viimasel hooajal oli ta Poola kõrgliigas luubini kuprumi abitreener. Aastaid Eesti meeste koondise teise treenerina töötanud 36 aastane Vassiljev on sellest suvest Eesti rahvusnaiskonna abitreener. Selveri abitreenerina jätkab uuel hooajal Andres Toobal. Eesti korvpalliliit korraldab korvpallisajanda juubeliaasta tähistamiseks pruss turniiri, millest võtavad osa Eesti, Läti ja Leedu meeste korvpallikoondised. Kui Eesti ja Leedu osalemine oli kindel juba varem, siis täna andis lõpliku kinnitusega Läti koondis. Mängud peetakse 24.-st 26. juulini Tallinnas. Briti rahvuskoondis käis viimati Eestis 2014. aasta suvel, kui Eesti võitis Valgas peetud sõpruskohtumise 72 60. Leeduga kohtus Eesti koduväljakul viimati 1998. aastal EM-valikmängus. Vastased võitsid kohtumise 91 65 aastat tagasi jäi Eesti Riias toimunud EM-finaalturniiril alagrupi kohtumises Leedule alla vaid kahe punktiga 62 64. Šveitsi tenniselegend Roger Federer käis taas põlveoperatsioonil ja teatas, et tema hooaeg on lõppenud. 38 aastane Federer jõudis veel aasta alguses Austraalia lahtistel meistrivõistlustel poolfinaali. Pärast veebruaris tehtud põlveoperatsiooni lootis ta suveks mänguvormi jõuda, aga mõne nädala eest tabas teda taastumisel tagasilöök. Nüüd andis Federer pärast teist operatsiooni teada, et tipptasemel mängimisest ta loobuda ei kavatse, kuid naaseb väljakutele järgmise aasta alguses. Ja saate lõppu ka üks äsja saabunud kurb teade. Meie seast on lahkunud eesti luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija Ain Kaalep. Ain Kaalep sündis Tartus haritlaste perekonnas, õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja alates 1000 4943.-st aastast Tartu Ülikoolis. Lõpetas 56. aastal Tartu riikliku ülikooli soome-ugri keelte alal. Akadeemiliselt oli ta Eesti üliõpilaste seltsi liige. Aastatel 1989 kuni 2001 oli ta ajakirja akadeemia peatoimetaja. 2002. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Ta oli ka Eesti Kongressi ja põhiseaduse assamblee liige. Selline sai kolmapäeva, 10. juuni Päevakaja. Saate pani kokku toimetaja Kadri Põlendik. Aitäh kuulamast ja mõnusat õhtut.