Oks raamaturiiki. Seisab pargi keskel, üks majake aastaga rõõmsalt sisse, otsekambrisse, seal riiulitel palju tarkust, suur või väike sõbrake, sa vali endale igal lapsel paigaks oma kodu, on raamatutes selleks karraamatukogu. Sedaviisi luges Sirje meile luuletuse raamatukogust, ega ma tõtt-öelda ei olegi elus väga palju luuletusi raamatukogust kohanud küloneid, kirjutatud kassidest-koertest, lindudest, hiirtest ja lilledest ja loomadest ja inimestest. Aga vot raamatukogust kas või hakka mõtlema, et kõige esimene luuletus, mis ma elus kuulen ja kõige tähtsam on tegelikult see, et eriliselt on see pühendatud Põltsamaa lasteraamatukogule, mis nüüd hiljaaegu sain 40 aastat vanaks. Sil lugemissaali seal mitu raamatukogu töötajat ja terve suur hulk lugejaid. Siin on huvitav raamat, näiteks siin on koomiksi õetatiselt ajalehtedest ja sistanud kindlasti häie karjutaja, nii et raamatukogutöötajad on kohe spetsiaalselt niisugused koomiksite vihikutele teinud. Mina käisin raamatukogus, sellepärast ma ausalt öeldes on raamatute järele hull. On palju niisuguseid raamatuid, mida mul kodus ei ole, siis kodus kõik läbi loetud juba esimese plastika tulema laenamasitja, vaatama veel midagi uut. Kuna viimati käisin, siis ma uurisin neid käe konisid, leidsime raamatuis, uurisin neid siin õhtuni välja, nii kogu randu kinni, mõttes läksin kaerajahu varem ei tea, need kõik räägivad nii ja nii ja minul pole kunagi varem nendest räägitud, siis ma nägin, et üks poissi noorimaks vanema klassi poisist kuuendast klassist ja siis, kui sa ära läks. Ma otsisin seda raamatutes kuules liidis, tuhnisin läbi kõik nüüd, kus ta on, eksis. No ja mismoodi sa siis nüüd targemaks said, sellest täiesti normaalne elu, kuni kuue aastane siis ilmus esimene Tarzin raamat, aga siis ma hakkasin neid taga ajama siis kust saaks, siis on nii, et suurema osa päevast loed ka või kuidas sa üldse oma asjadega hakkama saad, niimoodi tavalisel argipäeval, argipäev mul muud ei ole, kui ma teen tööd tegema. Ma olen ainuke mees majas, Kedavalisemaltoon, puitbriketti vett, vahest wind uhkaga välje, suvel aitan emal marju korjata, kasta ja kõik need suvised teenisin ära, siis kui aega üle jääb, siis loeb ja emal on suur häda kohe svinud raamatute juurest lahti saada. Põltsamaa lasteraamatukogul on oma näitering ka eksali ahvipoeg, topi raamatu järgi. Näide siis mina Intacki ja siis eine näidend oli, mis need alles saali metsarahvaraamatukogu ja siis sina veres soome keele ringi, nii et taaskord üks niisugune raamatukogu, kus sugugi ei toimu ainult raamatute laenutamine ja kohapeal lugemine, vaid väga palju muudki põnevat. Eveli, sina oled ka Põltsamaa lasteraamatukogu, Usin luge ja ema ütles, läksime sinna ja siis võtsin esimesed raamatud ja hakkas meeldima. Näiteringis pole tahtnud kaasa lüüa, meil on koolis ka näitlejaringes, mina käin seal näiteringis. Aga kaua see nukunäitering õigupoolest siin Põltsamaa lasteraamatukogus tegutseb? Mitu aastat teda on ainult selle näiteringi siin. Mina olin viimases ringis isa erguubelt, vahepeal võetakse nokkade ele siis lapsed üles jälle näide ringi ja vahepeal on jälle mõni kuu vahet ja viimase näiteringiga käisime meede vahel esinemas, seda lasteaiad ja koolid olete oodatud olnud päris paljudes kohtades. Ja, ja see näitering sai alguse kusagil 70.-te aastate lõpul, aga lapsed on alati vahetunud, lapsed kasvavad järjest suuremaks ja siis väiksed lapsed jälle alustavad. Uues ja nukud oleme valmistanud ise ja aastate jooksul oleme neid restaureerinud ja, ja uued riided selga õmmelnud ja mõne nukuga juurde teinud. Ja ma arvan, et leiame ka edaspidi näidendeid, et nendega edasi mängida. Aga miks te just nukunäiteringi olete tahtnud teha? Ma arvan, et Raamatukogu on nii väike ruum, et siin päris näiteringi on nagu raskem teha ja siis lähen suuremat lava vaja, aga nukuteatri sirmi tõstame siia ühte nurka ja lapsed on ka väikesed ja mahuvad taha ja nukkude valmistamine kindlasti on huvitav mängiminergaa kindlasti huvitavam, kuigi õppida vist tõesti raskem, aga lapsed on saanud alati hakkama sellega alguses oli natukene laske, aga siis harjusin ära ja siis hakkas käik ilusti minema. Kui sa juba oled siin kauemat aega harjutanud, siis on see nii selge, et ma ei ole täiti ringis, aga ma seda vaadanud seda viimast ja seal oli ka kujasse. Isa Jehoovat ütles, et ei ikka vist 250 meetrit raamatuid. Sulle meeldib. Aga mis selle Põltsamaa lasteraamatukogu niisuguseks omanäoliseks veel on, midagi vaikset, kui sa kogu aeg lugeda, et mitte keegi siin ei sega mind kodus, teinekord on nii, et võib-olla ei saati vaikselt olla, siin on selles suhtes hea. Mida sa siis Kristi sellistel hetkedel siin lugeda armastad või uurida? Selliseid naljakaid raamat sisaldab kummi, Käärseni diaPiipibiiksukad, seal naljakaid siniseid laste lood, küll lapsed seiklevad vahest kurb, võib ikka naljad ja siis läheb tuju paremaks ja ja siis on veel see multifilme, näidatakse igasuguseid välisVoobi, aga see, et te ise pidite ka raamatud valmis tegema, no kõik, kes soovisid ja see oli niisugune omalaadne väikevõistlusel. Äkki teeb käte ja pidi kirjutada. Ja kui ma nüüd ennast hästi küünitan, siis laua peal mõningaid raamatuid näen, tähendab sedasama muinasjutuvõistlust, mis Põltsamaa lasteraamatukogus on toimunud juba aastaid ja selle muinasjutuvõistluse pealkiri on oleni, see muinasjutuvestja ja see toimub meil juba neljandat aastat ja selle aasta alateemaks oli siis väike nõid, seikleb Eestimaa peal. Teatavasti väike, näitab alati heategusid ja tahtsime siis näha, et kuidas lapsed panevad selle väikese nõiaEestimaal neid häid asju tegema. Tuli välja, et lastel on väga palju mõtteid, kus Meie kitsaskohti saaks parandada. Aga tegelikult, mis on üks väga tähtis asi, millest õigupoolest me oma tänast saadet alustasime, oli just see, et Põltsamaa lasteraamatukogu sai neljakümneaastaseks. See tore maja on juba 40 aastat lastele rõõmu ja põnevust pakub hukkunud. On teist, mõni selle üle mõtisklenud ka, et mitu korda nii vana kui mina, on see maja mõnikord ikka tuleb selline juhus, et võtad näiteks raamatu kojuvaatel. Üks raamat oli mul 1945. aastal. Vaatsed ohoh, huvitav missugused need vanad raamatud välja lähevad, siis hakkasin mõtlema, et ei tea, kui varase raamatukogud peaks olema, siis tuli meelde, et ta oli juba 40 aastane, umbes nii vale, minu ema, isa. Aga oled sa Terje veel mõnda vanemat raamatut näinud, vaid teagi, minu ema aegseid raamatud on veel kodus taksot kokku köidetud ja siis ma ei ole vaadanud mitmel aastal vist 40. 41.-le jaanuarile, Pole 50. ja 53. ja 55. siis olid ka mõned päris ilusad lasteraamatuid, näiteks võib-olla sealhulgas lumivalgeke seitse pöialpoissi just kuhu imeilusad pildid joonistanud Siimaskop. Ja ei, ma vaatasin, ükskord oli üks vanaema raamat nii kapsas kui vähegi võimalik. Jah, tõesti, sel ajal, kui meie sinu emaga olime väikesed tüdrukud, ma kujutan ette, et võib-olla me oleme enam-vähem üheealised. Sel ajal tulid välja väga ilusad Anderseni ja vendade Grimmide muinasjuturaamatut, Põltsamaa lasteraamatukogu lonkaaneid ja meil on need kõik olemas ja hiljuti oli meil väljas näituse Siimaškopi lasteraamatutest ja tuli välja, et neid raamatuid on tegelikult väga palju, mis on tema illustreeritud. Aga muidugi lumivalgeke paistad seal kõige rohkem silma. Ehkki ei saa eitada, et väga kauneid raamatuid on muidugi ilmunud ka pärast, aga ikkagi kuidas juubelisünnipäev ka läks ja väga hästi läks, näike Rinksin esines metsarahvaraamatukoguga ja siis oli minu klassist viis tüdrukut ja siis me laulsime siin siin käis üks raamat valmis või nii suur, sinu Suurneb, jäägu eestisse toime, läks raamatutest rääkijana, mõtlesin, kuidas ta raamatu vahel järsk mahtus, poodisid väikeseks sisemeie klassist tehtud koos luuletus, kõik koos tegime ühe emakeeletunni ajal. Ta luges ise sellega ette, aga kui pidu läbi oli, siis andis, oli kadunud. Ei läheks kõrvaltuppa. Aga pärast ikka kadus ära. Ja no ja, aga no ma tahangi öelda, et siis on Terjel õigused, siis muutis end väikeseks ja nii väikeseks, et jälle mahtus kuskile raamatu leheküljele pildi peale ära. Ma ei usu, minu tuttav, kes mängis, kuule ta põhiliselt su tuttava nägu olla haldjas, on ikka haldjas? Uhkavistall ikka päris äri, kes ei usu, et ei oleks, haldjad ikka tulevad ainult teatud hetkedest, aga praegu käib siis lasteraamatukogus 41. aasta enne raamatukogu Elysinud kultuurimaja. Päris enne oli piima ühis ka on ehitatud enne sõda, muidugi mitte, ta ei ole säilinud sellisena, ta ehitati põllumeeste seltsimajaks, nii nagu enne sõda ikka oli kombeks rahad kokku panna ja üks maja ehitada ja siis hiljem muidugi sattunud ka neile lõpuks. Ja rahvast on siin väga palju viibinud viibika praegu kõrged laed end siin vana aeg siin raamatukogu ees sambad, seda kindlasti nüüd enam ei ehitata. Maja hetkesambaid jah, sellel ajal ehitati, eks ta neid sümboliseerib natukene tarkust ka Tartu ülikoolina ka sambad. Ja neil on K2 sammast. Mina näen nendest kõige salapärane pargis. Jest kooli kõrval on ka tore, klassiaknast on näha ja minule meeldib sellepärast, et ta nagu tralli vajab keskparki. Kaugelt vaadates tekib selline tunne Raamaturott ringi ronida, ööseni raamatuid lugeda, niisugune lasteraamatusõbralik, aga miks mitte. Tükike teie maailmast? Sirja Jaanus viimast ja Eveli Divi kalle, Beria, Andri ja Kristi on ka siin selles majas nii kaua, kui ta siia majja ikka seda teed leiatega loota on, et ikka veel tükk aega, kuni keskkooli lõpuni eluaegsest käin, kõrval on suurte raamatuga. Samas majas. Kui Sirje luges meile saate alguses luuletuse, mis oli pühendatud sellele lasteraamatukogu, läks siis äkki lõpetuseks kuulame veel ühe luuletuse mis täpselt samuti on pühendatud Põltsamaa lasteraamatukogule tema 40. sünnipäeva puhul, kuid tonnitan läbi lapset, raamatukakk ruttavad, seal saavad kokku kõik sõbrad ja paljud tuttavad. Minagi võtan sealt mõne raamatu, sest ega ma pole mingi saama. Oks raamaturiiki.