Seebi pasari aulas, memm nii mitmesugused olid eri aegadel ja eri maades. Ühe ja sama pilli löödi nimi. Teda tunti juba mitu 1000 aastat enne meie aja arvamist Vanas-Egiptuses, Hiinas, Indias. Flööti kohtame ka Kreeka mütoloogias. Siin mängis see pill tähtsat osa, kusjuures taga esimese muusikavõistluse maailmas põhjustas löötari lemmikpilliks kogu keskajal ja renessansi päevil kus ta nii laule kui tantse saatis. Isegi vürstide kuningad olid kirglikult andunud flöödimängule. Nii on see imepill elanud üle aegade, vallutanud kõigi südamed isegi niivõrd, et teda mitte ainult puust vaika, hõbedast ja kunstipäraste nikerdustega elevandiluust valmistatakse. Aasta tagasi oktoobri lõpus Taimas Tallinnas kolmas vabariiklik interpreetide konkurss, seekord puhkpillimängijatele osavõtjate hulgas oli kuus flatisti. Pingelises võistluses saavutas väärtusliku teise koha koostiplomandi aunimetusega Sigrid Orusaar. Eesti parimaid Fratiste esitas ta kogu raske konkursi kava tehnilise vabadusega. Tunnetades hästi erinevate heliloojate ja ajastute stiili. Tee flöödimängu juurde leidis Sigrid 13 aastaselt kui ta Leningradis kuulsat bostoni orkestrit kuulis ning selle naisflatistist vaimustus. Muusikaga sai ta sõbraks juba varemgi laste muusikakoolis õppides klaverit violett tausta Bovskaja nõudliku käe all. Võib-olla just temalt on pärit Sigridi peenete detailideni tungiv töömeetod. Flöödimänguga alustas Sigrid Orusaar isa juures Tallinna tuletõrje maja puhkpilliorkestris millele järgnesid õpingud Tallinna muusikakoolis Kaljo Westi klassis. Siin tuli kiirele edasiminekule kasuks hea klaverimängu oskus, mis andis nii sõrme, varedust kui ka kiiret noodilugemisvõimet. Ega muidu poleks Sigrid Orusaarest saanud juba 1962. aastal veel muusikakooliõpilasena Estonia teatri orkestri flöödikontsertmeister. Sellel kohal töötab ta nüüd juba üheksandat aastat. Selle küllaltki pika aja jooksul on teatri repertuaari tulnud palju uusi huvitavaid teoseid mis on esitanud flöödimängijale küllaltki suuri nõudeid ja pakkunud seega ka loomingulist rahuldust. Nii on see olnud Tambergi, poisi ja liblika Ravelli tahtmise jakk loe. Köshwini Borgiiabeeessi, Tanitseetiluczyjade rammermoori, Straussi roosikavaleri ning Prokofjevi Romeo ja Julia puhul. Sigrid Orusaar on teatri orkestris mänginud mitmete külalisetenduste ajal Leningradis, Moskvas, Eesti kultuuripäevadel Usbekis ning käinud naaberrahval soomlastel Ki külas. Huvitav on märkida, et Sigrid ei TÖÖ teatris algaski ratastel talle väga vastutusrikaste külalisetendustega Leningradi teatrites. Paralleelselt tööga õppis Sigrid Orusaar 1963.-st 1968. aastani Tallinna riiklikus konservatooriumis dotsent Elmar Peäske. Klassis. Edukalt sooritatud riigieksamikavast jäid pidevasse kontserdi repertuaari püsima Mozarti kontsert, D-duur ja potsa agrestid. Ansambliklassis mängis Sigrid koos Tiiu luidega saaressori ja hiljem Vallo Järvi juures. Mängiti palju nõudlikke teoseid, nende hulgas lõputööna ette kantud hindemiti flöödisonaat, mis on parajaks pähkliks nii pianistide kui Fletistile. Juba muusikakoolipäevil laabus hea koostöö pianist Lilian Semper. Iga, kes paljudel kontsertidel on olnud, Sigrid ei tähelepanelikuks saatjaks. Nii on see olnud kas või 1969. aastal Kadrioru kunstimuuseumis toimuvat kammerõhtul konkursil Karindi mälestusõhtul teatri- ja muusikamuuseumis ning Estonia kontserdisaalis ja mujal. Huvitav on olnud ka koostöö venis laevas Sillamaaga. Alumine register flöödil on tuhm ja suhteliselt vaikne. Mida kõrgemaks heli muutub, seda heledam, tugevam ja selgem on kõla. Oma suure tehnilise liikuvuse ja tämbri poolest meenutab ta sageli linnu siristamist. Söömadus ergutas koloratuuri lauljaid löödiga võistlema, et näidata inimhääle paindlikkust, mida võib võrrelda nii täiusliku pilliga kui flööt. Paljud ooperiaariad sisaldavad sel eesmärgil säravaid kohti, mis on loodud flöödi ja koloratuur soprani toetina. Sellise ansambli meeldivaks näiteks on Sigrid ei koostöö koloratuur sopran, Margarita Voites ega kellega koos esinetud nii Eestis kui ka väljaspool. Keelpillimängijatega kauaaegne koostöö on olnud pasunapoistega. Riikliku akadeemilise meeskooriga reisis Sigrid Orusaar läbi, mitmed Nõukogude Liidu linnad esines Tallinnaski. Ta soolod on kõlanud Tallinna Polütehnilise Instituudi naiskoori ning ka teiste suuremate kooride kontsertidel. Nauditavad olnud esinemised kammerorkestri ja sümfooniaorkestriga. Sigrid Orusaar on huvitunud nii Bachist, Mozartist kui ka kaasaegsetest prantsuse, poola ja Nõukogude autoritest. Ta repertuaari kuuluvat teelemann Bulank, vatsa Prokofjevi ja teised. Nimistu pole kaugeltki täielik, sest nooreflatisti huvi nii kaasaegse kui juba kaugema muusika vastu on raugematu.