Vikerraadio. Rahva piiblil. Ja tere päevast, kogu Eesti on peaaegu kaetud lumega, kõige paksem on see Ida-Virumaal Tudu ja Jõhvi kandis. Haanja ja Otepää inimesed ei pea samuti nurisema. Ka murdmaasuusatamise maailmakarikaetapi korraldajad võivad rahul olla ja nagu ütleb loodusvaatleja Kristel Vilbaste, siis metsade sügavuses mõmisevad ema kaisus peaaegu vastsündinud pisikesed karupojad. Sinna ei maksa praegu koeraga suusatama minna. Ja nädala tõdemus tuleb Eesti vabariigi presidendilt Arnold Rüütlilt, kes möödunud laupäeval Keila kultuurikeskuses ütles, et midagi on ikka korrast ära meie põllumajanduspoliitikaga, kui me ei suuda toota isegi nii palju sealiha, kui me Eesti-siseselt tarbime. Aafrika seakatkust me täna ei räägi. Libedatest teedest vist mitte kah, aga rahva teenrid tervitavad teid Tallinnast, kus ilm on talviselt krõbe, aga seest üsna maaliline ja soe tus. Kui või soe soovitus, et kui vähegi võimalik, kasutage auto asemel liikumiseks rongi, sest saate piletihinnale tasuta kaasa ka hingematvad vaated lumisest Eestimaa loodusest. Aga täna rahva teenrid on koosseisus Evelyn Kaldoja Postimehest, Krister Paris Eesti Päevaleht Delfist ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere, Teile ehitas nädala. Kõige tähtsam sündmus on kahtlemata pikas plaanis see et 10 erakonda esitasid eelolevateks valimisteks oma valimisnimekirja. Kaheksa neist panid välja täisnimekirja ehk 125 nime. Elurikkuse Erakond esitas 73 nime ja vasakpartei oli nii agaralt, esitas koguni kaks nimekirja, ühes 11, teises kaheksa ja nüüd esmaspäeval vabariigi valimiskomisjon peab siis otsustama, kumb nimekiri sisemistes vastuoludes vaevlevas erakonnas valimistel osaleda saab. No me võiksime seda nimekirjade teema analüüsimist alustada, ükskõik millisest otsast. Küll võrreldakse siin mehi ja naisi, varsti saame aimu, ma ei tea näiteks vanulisi vanuselises jaotusest, kui soovite, siis hariduslikus diaga regionaalsest. Aga võib-olla alustaski seda sellisest üldmuljest, et mulle endale tundub, et on neli erakonda, kes on suutnud kokku panna nimekirja, mis on siis ütleme, jalg, pallitermineid kasutades meistriliiga või siis esiliiga väärilised, on kogemustega inimesed, kes suudavad kokku panna valitsuse, kes suudavad sisuliselt esimesest nädalast tööle panna ka riigikogu fraktsiooni. Kellakaubamärk on kindel ja järgi proovitud. Et need erakonnad on Keskerakond, Reformierakond, sotsid ja isamaa ja siis on nii ja naa töö ära teinud EKRE ja üsna kõvasti pingutanud Eesti 200 ja rohelised EKRE puhul ma lisaks, et nendel pole sellist üldiselt tugevat nimekirja. Praeguste erakondade reitingute järgi pole neil seda ka tarvis, nendel on kõva kaubamärk. Nendel on, ma ei tea, kolm superstaari. Ja tõenäoliselt nende eesmärgiks on isikumandaat, aga mis see teie üldmulje on? Minul on täpselt, mul on hästi positiivne mulje, sellepärast et tegelikult on sul noori ja vanu uusi ja uusi ja selliseid väga äraproovitud erakondi on. Kui vaadata nüüd esinumbreid puhtalt, siis on seal domineerivad küll mehed, aga kui vaadata isi kümneid, siis tegelikult on pea päris mitmed nimekirjad juba peaaegu ongi vabatahtlikult sele tõmbluku või mees, naine, mees, naine järjestuseni jõudnud, et minu meelest parteidel täpselt see, et sul on nagu uus jõudu, millel on tõesti tõenäosust sisse saada. Sul on vasakut, sul on paremat? Ma ei tea, minu meelest sel sel aastal ei tohiks olla seda tunnet, et lähen valima ja mul ei ole nagu kellegi poolt valida, et kõik kõike nagu justkui oleks ette kantud, et nüüd näib näis, et kuidas, kuidas need debatid, kuidas valimiste eel veel viimased on näha, et parteid on ennast vormi ajanud. Et see, mis vahepeal lohises, nüüd paistab pilt jälle konkreetsem sõnumit konkreetsemad. Ma ei tea, minu meelest praegu küll kurta ei saaks, et mis tulemuse pakkumisele. Nojah, sa rääkisid etteleht, et on peaaegu saadud kokkuse tõmblu, et ma mind pani imestama, et olukorras, kus noh, eriti nii mõnigi parteil, kes on sõnade taga seisnud võrdõiguslikkuse eest tõmbluku, ikkagi ei suutnud selles esikümnesse panna, et parimad tulemused olid kolmel erakonnal olid kui ma ei eksi, oli kuus, neli ehk siis ikkagi ka see koht, kus sa saad teha väikese kosmeetilise teadliku liigutuse, et jätta mulje, et oleme võrdsed, sai tehtud seal. Kusjuures mina nagu selle päris niimoodi väga niimoodi vägisi ajamise poolt ka ei ole, sest mõni mõnel mõnel puhul sa vaatad ka nagu eesolevaid naisi ja sa mõtled, et kas ma peaksin sellist inimest valima puhtalt sellepärast, et ta naine, et, et, et noh, et kui, kui see tõesti välja ei tule, kui see peegeldab selle partei hetkeseisu, siis las ta siis olla nii nagu ta on, aga, aga minu meelest tuleb tunnustada seda, et väga palju on naisi ees ja ma arvan, et see võib-olla natuke ka selle tulemus, et meil on esimest korda naispresidendi, oli näha enne tema valimist, tegelikult inimeste seas on tekkinud suurem nõudlus selle üle, et meil oleks ees naistest nägusid, et, et ma arvan, et ma arvan, et see on evolutsiooniliselt päris hästi paika nihkuma. Ma viiks selle teema veel üldisemaks, et paljud ajakirjanikud ja analüütikud minu arvates teevad neid nimekirju analüüsides ühe olulise vea, et räägitakse tihtipeale üldnimekirjast kui tervikust, vaadatakse esikümnes või ma ei tea seda üleriigilist pingerida, räägitakse üksikutest nimedest, tegelikult ju riigikogu valimised on. Meil erinevates ringkondades, Eesti on jaotatud 12-ks erinevaks Rinkonnaks, kandideerida saab korraga vaid ühes ja kui ma näiteks sooviks Ida-Virumaainimesena hääletada Kaja Kallase või Jüri Ratase poolt, siis seda võimalust mul tegelikult ei ole ja nüüd ongi küsimus. Kaasinimene otsib endale samast erakonnast sobiva kandidaadi või otsib järgmise, mõne sümpaatse poliitiku, selles osas on uuringud näidanud erinevaid trende, et paljuski on küll eesti valijad ka erakondade usku et on valmis ka valima, ütleme, emotsiooni või, või järgmise tuttava poliitiku, et ja seda erakonnast sõltumatu, et segaerakonda, mida teil on vaja lojaalseid, valijaid ja seda emotsiooni mist valija siis välja tooks, et seega need reitingud, mida meile näidatakse, et see on paljuski, ma arvan, selline pooltõde, et või siis ütleme, täiuslik ulmeplaan, mis ei arvesta sellega, et tõenäoliselt kas see inimene läheb valima, milline see valimispäeva ilm on ja nii edasi ja nii edasi ja kas ta leiab selle sobiva kandidaadi See inimese küsimus saab otsustavaks siis, kui sul on näiteks kaks või äärmisel juhul kolm parteid, kelle vahel sa mõtled, et ma valin selle või teise siis sa ilmselt vaatad esinumbrid teisipidi, kui sa oled väga kindlalt ühe parteile truu, siis sa ilmselt, et kas lähed otse esinumbri peale või kui sul on esinumbriga mingi probleem siis sa vaatad lihtsalt, et kes sealt oleks sinule vastuvõetav kandidaat sellest nimekirjast, et see sõltub nüüd sellest, et kui on, ma arvan, et just sealt senti Tri puhul on nimed tähtsamad kui mõne partei puhul, mille ideoloogiline vaade eristub teistest väga tugevalt. Kui sa oled tsentris ja sul on nagu üks või teine või kolmas, sa mõtled, siis sa vaatad nimesid ja võib-olla selle pealt pigem arvamuse. Ja, või siis ütleme, on mõned, kelle ideoloogia piisakatuvad nagu ütleme sotsiga Eesti 200 ja on mõneski koha pealt suhteliselt sarnased üldiselt nagu. Lauri Hussar. Me tuleme küll Hussari juurde, ütles, et Eesti 200 puhul on tegemist ikkagi liberaal. Konservatiivse. Vaata ühte kõige suuremate konkurentide, sama samal mänguväljale. Kui küsitlused näitavad, et elu näitab, et ta küsitlustulemused erinevad parteide populaarsuse ja nende siis nagu päris saavutuse vahel, no keskmiselt umbes kuni kolm protsenti protsendipunkti ehk siis allapoole ülespoole, et ma kellelegi 20 seda juba saada, 16 kuni 24, ehk siis sa tegelikult jah, see mänguruum on, on päris suur, aga mis sa pead, kas seda ka välja tuua? Minu meelest on hästi positiivse nende eta või ka näiteks Eesti 200 on toonud sisse hästi palju uusi nimesid, kes on tuntud osad on meil kohapeal tuntud inimesed ja ostan ka nii-öelda üleriigilise kuskilt mujalt ehk siis kui ka meie president kutsus üles osalema poliitikas just selleks, et ütleme muuhulgas, et kui praegu on paljude jaoks poliitik ikkagi nii-öelda natuke nagu sõimusõna või paha maik on juures, tegelikult ideaalis peaks olema poliitik, see, kes võtab tehtedest vastutuse, üritab riigis midagi head teha ja see, kui nii palju inimesi on praegu valmis sellesse valimistulle minema nendest väga paljud ilmselgelt mitte väga arvestades, et nad valituks, vaid just nimelt panustama enda mõtete ja oma nime ja näoga seal olemuselt positiivne, näitab pigem, et demokraatia tugev. No valimistel osalemise protsess kindlasti harib palju rohkemaid, kui neid inimesi, kes kandideerivad ka nende lähikondlased ja nii edasi ja et jah, see on mingit pidi meile kodanikku andmise hart kodanikuga on haridus, on see hetk läbi selles lihtsalt osalemiseks. Kuulge, mul on ettepanek, et me kedagi ära ei unustaks, võib-olla mõned märksõnad kõikide nimekirjade puhul, et ma võtaks aluseks siis näiteks viimase Kantar Emori Postimehe poolt tellitud uuringu pingerea ja hakkaks siis Reformierakonnast piht pihta, et minu sellised üldised tähelepanekud Reformierakonna nimekirja puhul on see, et kõikides ringkondades on väga tugev igavad esinumbrid, kõik on poliitikas olnud, on paar-kolm isikumandaadi potentsiaaliga kandidaati, Läti kõikides ringkondades on mandaadi võtmine ja mitme mandaadi võtmine üsna kindel see, seega tõenäoliselt ollakse valmis võitma ka valimisi, et kõik oleneb kampaaniast. Teie tähelepanekud Reformierakonna puhul. Ma ütleksin nende kõigi puhul tegelikult võib-olla siis ette juba teiste kohtadega et lihtsam on tunnetada neid suuri ringkondi Tallinnat, Tartut, võib-olla ka kus on see nii-öelda avalik maine, on kujunenud puhtalt selle põhjal, mis meedias natuke raskem on tajuda võib-olla võimalikku edu potentsiaali maakondades, mis on kaugemal ja kus said, kus sa ei pruugi tajuda siit Tallinnast vaadates ära selle inimese kohalikku tähtsust ja kohalike kui rolli ja kohalikku populaarsust. Näete ka, ütleme kogu see meedia keskendub ikkagi ennekõike siis Harjumaale, kus on traditsiooniliselt selline kõige suurem lahinguväli loomulikult Tallinna ringkondadele, tule ja kõik muu täpselt, võib väga paljuski taanduda sellele, kes, kes kellega käib, kellele sümpatiseerib. Kui me mõtleme kar kasvõi näiteks riiklike koalitsiooni, seda, mis on olnud kas või Tartus, siis on näha, et, et need jõujooned jooksevadki seal hoopis teistmoodi. Et see, et see ikkagi meie süsteem natukene soosib, kuigi mandaatide arvult justkui tundub, et Tallinn ja Harjumaa kõige tugevamad tegelikult ta mingit pidi ikkagi neid maakondi, mis seal hõredamalt asustatud ja kus mängivad teised faktorid ikkagi soosid jätkuvalt. Nii no Keskerakonna puhul mulle tundub, et põhimõtteliselt sama jutt, mis Reformierakonna puhul võib üsna põnev olla see, kas Jüri Ratas võtab Harju-Raplamaal parima tulemuse üleriikliku häältesaagi mõttes ja mitu mandaati see isikumandaati, see keskerakonnale võiks tuua. Ja ka Keskerakonnal igas ringkonnas esinumbrid, kui valija oma eelistust ei leia, siis kindlasti ringkonnas mõni tuttav nimi sarnaselt Reformierakonnale ka teised kolmandad numbrid üpriski tuntud ja kõik sõltub kampaaniast jällegi. Ja seal on nagu valdavalt ka nii-öelda vana kaardivägi, aga siiski on ka ikkagi no Big Janek Mägi täpselt ikkagi pigem nii-öelda ka sellise noore põlvkonna esindajaga näiteks Tanel Kiik, kes 10. positsioonil, et nagu selgelt toimub järk-järguline verevahetus, aga ütleme, uue põlvkonna pealekasvamine ilma selliste suuremate vapustustata, kui jätame ühe ühe titaani, kes oli eelmisel aastal veel enne korda nimekirjas kõrvale Nii aga EKRE puhul, no EKRE hädaks on siis see, et Helme või Helme nimelisi kandideerib selles erakonnas vaid kolmes ringkonnas, kuid lisaks veel ka selge kaubamärk Jaak Madisson, Henn Põlluaas minu pärast ka Peeter Ernits ja veel järgi proovimata Jaak Valge, Leo Kunnas, et kuid erinevus Keskerakonnast Reformierakonnast on see esinumbrist, järgmise nimed pole kadunud. No aga kui need suured ankrud suudavad neid edasi kanda, siis tegelikult see toidab parteid edasi, et need inimesed jõuavad järjekordselt Riigikokku ja need suudavad ennast võib-olla rohkem tuttavaks teha, aga ma vaatasin, just EKRE puhul torkas silma, et olid need üksikud nimed, kellel oli väga-väga tugevad, et ma väga tugevad mandaadid juba eelmisest korrast, et ilmselt see süsteem neile õigustab ja ega see muidu tegelikult parteide kehtestada. No ja nii on, aga samamoodi nagu ütleme sotsikesse hästi palju tõid sisse uusi tugevaid tuntud nimesid siis ka see, et EKREl õnnestus Jaak Valge, Leo Kunnas panna kandideerima, on väga selge, tugev võitmenda jaoks. Sotside puhul sisuliselt võiks esinumbrite tuntuse poolest see nimekiri võistelda korraliku tulemuse eest, aga sotside hädaks on ilmselt isamaalase koormaks osutunud valitsusvastutust, kus kõikide viimaste aastate jooksul aga Indrek Tarand, Jevgeni Ossinovski, Ivari Padar, Sven Mikser, Eiki Nestor, korralikud esinumbrid ja erinevalt EKREst jagub tuntud eelneva parlamendi töökogemuse ja ministri kogema muusega inimesi ka teistele kolmandatele numbritele. 12. ringkonnas küll ja küll. Sotsid ilmselt on seesama, kui Kristernatsin kujutab, sotsid võiksid minna pigem Eesti 200-ga kokku, mõni teine kujutab ette, et Isamaa ja Eesti 200, mõni kolmas kujutab ette, et reforme Eesti 200, et nemad on selgelt selles sektoris, kes kes kellel on, kelle valijal on palju valikuid ja kes vaatab nimede järgi, et seal võiks nimede osa olulisemaks osutada, et nagu ma enne ütlesin, siis ilmselt EKRE on üks neid erakondi, kellel valijal on kaubamärgi truudus kõrgemad. Ja sotsidele ikkagi üks keskseid probleeme, selge ideoloogia väljakäimisega praegustel valimistel mängija vaata kui kõige liberaalsem erakonna niši peale, aga samas on ikkagi nende nime, sõna sotsid ja midagi ei ole parata, et see valitsusvastutus, nagu sa tõid välja, on paljud paljusid inimesi, paru neist seostub ennekõike keeldude ja käskudega, ehk siis inimene peabki võib-olla nende poolt hääletades ennekõike võtma aluseks oma kõhutunde. Kas ta usaldab neid inimesi, kes seal nimekirjas enne kui on? Kui erakond ikkagi on sotsiaaldemokraatlik, siis ta ei saa samaaegselt olla liberaalne, et sotsiaaldemokraatlik ideoloogia näeb siiski ette seda, et ühiskond oleks sekkuks suhteliselt palju inimeste elusse. Minu meelest. Politoloogiaharidusega kalde on täna saates kõnelenud aga Isamaal. Ma arvan, sarnane probleem, mis sotsidele, et esinumbriteks seitse ministrikogemusega inimest kolm Pole ministrid olnud, on juhtinud kas fraktsiooni või mõnda riigikogu komisjoni võtnud eelmistel valimistel kindlalt üle 1000 hääle sarnaselt sotsidele ei ole neid soosinud küsitlused valimisega Haanjas saavad nad tõenäoliselt ainult võita. Olemas on kindel põhivalija, nagu ka sotsiaaldemokraatidel. Aga kui alguses võis arvata, no neilt võib protsendi kaks ära viia, Margus Tsahkna ja tema sõprade poolt loodud Eesti 200 siis arvamusküsitlusest praegu Isamaaliidule, sealt nagu kadu pole näidanud, pigem sotsiaaldemokraatidele ja ja Reformierakonnale ja, ja noh, Eesti 200 tegi eelmisel nädalal tegelikult ka isamaale selles osas ju märkimisväärsed kingitused pigem profelleeris Eesti 200. Jah, sinna liberaalsesse sektorisse ja jõulise kuue plakatiga hobujaamas saadeti tõenäoliselt eestlastele natukene vastuoluline sõnum. Kusjuures mulle tundub, et oma kampaanias on need ka püüdnud pigem keskenduda sellele, et saada oma EKRE EKRE poole läinud valijaid üle, et kui vaatad mingid detailid, et seesama ränderaamistiku küsimus, kus nad selgelt läksid, pigem sinnapoole samuti mingid väiksed asjad, näiteks see, et kui EKRE'l on portaal, uued uudised, siis Isamaa on endale teinud part, Stahli eesti uudised. Kui Ekrel on Facebooki grupp EKRE sõprade klubi, siis isamaal on Facebooki grupp Isamaa sõprade klubi, et nad on nagu mulle tundub, et nad ise on ennast sinnapoole nagu liigutanud. Isamaa konkurendid juba ammu toovad välja, et nende jaoks on juba selgelt kaks paadikaaslast, on EKRE Isamaa, ma arvan, et Isamaa kindlasti ei nõustuks selle määratlusega. Aga kui vaadata just nende positsioneeringuid erinevates küsimustes, kasvõi näiteks võtame kas või näiteks tänase naiste marsi, kus, kus Riina Solman asula asusega meilt Delfis ilmunud arvamuslooga selgelt niivõrd tugevatele konservatiivsetele seisukohtadele. Et, et kui see on nii-öelda partei nägemus, siis oleks nagu puhtideoloogilisetele loomulik leida partnereid kõige. Esimeses saate teises pooles natuke briti konservatiivide, sest aga mulle tundub, et siin on pisut sarnane seis juhtunud, et parteis on teatud tiib, on võib-olla häälekamalt ja rohkem pildil, et seal on ilmselt see teine tyyp jätkuvalt olemas, aga jah, praegu on rohkem. Ja esimene ja mõned mõned nimed Isamaa puhul ka siis Urmas Reinsalu, Jüri Luik, Helir-Valdor Seeder, Marko Pomerants, Andres Metsoja, Priit Sibul, Aivar Kokk, Tõnis Lukas oma ringkondades üsna tuntud inimesed, omaette küsimus selles, kui palju nad jah, ütleme siis suudavad valijat kõnetada ja hääli koju tuua. Sealsamas, neil on ilmselt nendel meestel. Tunnistagem, siin on nüüd ainult meestest juttu. Nendel meestel on ilmselt valijaid, kes on nende poolt valinud viimased 20 aastat, et see võib meid aidata, jällegi. Nii aga põnevam, jah ja palju müstilisema on Eesti 200. Üldiselt on koos korralik selles mõttes rosolje, et selles osas, et. Kaks-kolm väga korraliku ring, kolmanda, kus võib sündida ka hea tulemus. Ma pean silmas Kristina Kallas Tallinnas Lasnamäel ja ka Priit Alamäed, Harju- ja Raplamaal. Küsimused paljuski minu jaoks on Lauri Hussar nõmmel ja mustamäel ja veel suuremad küsimärgid. Margus Tsahkna Tartus, Igor Taro, Kagu-Eestis et no miks-küsimärgid, et kui sa oled ennast varem propuleerinud läbi, siis konservatiivsete väärtuste, nüüd sa pead nendele samadele valijatele rääkima liberaalsetest väärtustest, siis minu jaoks Mis sa arvad, et nad lähevad selle jutuga valijate, nii et ma arvan, et nad räägivad oma valijatele samasugust juttu, nagu nad eelmisel korral rääkisid ja loodavad, et nad saavad neidsamu valijaid. Ta karismat ei saa, poliitikute puhul tõesti lainetab. Hakkavad ütlema, et ei, ma eelmine kord rääkisin sulle teist juttu, aga et ilmselt nad panevad seda kohalikku konteksti, ilmselt väldivad ka sellist poolt, mis võiksid viimaste valimistega mitte torkida. Europarlamenti me peaks valima justkui Euroopa ideede põhjal, aga kas me seda teeme? Igor Taro on ikkagi tuntud pigem inimene, kes teab nii mõndagi regioonide toimimisest, tal on väga tugevad noh, Kagu-Eesti taust, et tal on see ilmselgelt tema jaoks nagu see koht, loom, pulli natuke huvitav on juba iseenesest minu jaoks Kristina Kallas Lasnamäel, et kas ta tõesti usub, et, et noh, nii-öelda pigem see venekeelne valijaskond tuleb puhtalt tema mõtete pärast tema taha kui ehk samal ajal, kui tema baas tegelikult võiks olla just nimelt Ida-Virumaal, kus, kus. Katri Raigi vastu on tal seal väga raske kandideerida. Olgem ausad. Nojah, jah, ilmselt küll, aga üldiselt jääb Eesti 200 puhul silma see, et nii mõneski ringkonnas üritatakse minna peale väga tugevalt ja siis on pigem jäetud mõned paadilugu kõrvale, eksis. Kõrval on siiski ka Kesklinna Pirita, et seal on nagu ühteteist. Aga Eesti 200 puhul see, kas nad ületavad parlamendi valimiskünnise või mitte, tegelikult võtmeisikuks on Harju- ja Raplamaal Priit Alamäe, sest kui Priit Alamäe peaks Harju- ja Raplamaal tegema kesise või keskpärase tulemuse, siis lihtsalt see on erakondade seisukohast väga oluline ringkond, kuna seal on võimalik väga palju hääli koguda, et et üks ja lihtsalt ja see on see koht, et kus sisuliselt otsustatakse väga palju eesti tulevasest poliitikast, nii, aga roheliste puhul kui päris aus olla, siis kõige suurema üllatuse minu jaoks tegid rohelised, see tuli nagu välk kusagilt harjavarrest või Paukase harjavarrest, et kõigepealt see, et 125 nime kokku saadi. Züleyxa Izmailova on küll jah, mõned kuud rääkinud seda, et plaan selline on, aga et see kokku saadi ja ja tegelikult seal oli ka tuntud nimesid. See oli märkimisväärne, et Andres Jaadla, Marko Kaasik, Krister Kristel Kivi, noh, need on üsna sellised tuntud nimed, tõenäoliselt võiks rohelist. Anu Saagimi, Anu Saagim ka ja Anu Saagimi puhul ütleme, kui ütled rohelised ja Anu Saagim, siis mul veel nagunii-öelda linki ei teki, aga, aga Kristel Kivi, Marko Kaasik Züleyxa Izmailova, noh, nemad on rohelistega mõnda aega seotud ja minu jaoks nagu lingivad ja ja selles mõttes Rohelistelt üsna meeldiv üllatus. Ja kui vaadata progressiivse mõtlemise koha pealt, siis ta meil Päevalehes panime ka tabeli, et kes, kus on kõige rohkem näiteks naisigi, millest me alustasime juba juttu, siis panime need erakonnad, kes olid praegu ületavad valimiskünnise, küsitluste järgi aga tegelikult rohelised on kõige paremad paremad tegijad, 58, naiskuuekümne seitsme mehe vastu. Peep ilmselt euro üleeuroopalise rääkida selle sellisest ideoloogilisest tasandist, siis see sobib väga hästi lihtsalt nende profiiliga, et kui sa vaatad, nad jätavad seda, kasutavad väga tihti paljudes riikides, sealhulgas ka Euroopa tasemel seda kaasjuhtimise meetodit, kus ongi alati mees ja naine pooleks ja nii edasi, aga see ilmselt ideoloogiliselt ei pruugi kõigile valijatele oluline olla, et see ongi nende nishi nagu teema. Nonii ja elurikkus ja vasakpartei on minu jaoks veidi keerulised erakonnad selles osas, et Toomas Trapido, Artur Talvik, Ahto Kaasik siis Elurikkus erakonnas, noh ennekõike siis Talvik on ainsad nimed esinumbrina, kelle kohta ma oskaks rääkida rohkem kui kaks, kolm lauset. Ja oli Anzori Barkalajal, kes lahkus, kuna ei suutnud panna paika vaktsineerimisvastased. Tuletan meelde Ta tundub võib-olla nagu kõige sellisem, see samaga parkalaja juhtumite tundub võib-olla kõige sellisem lagunemisohtlikum selle poolest, et seal on väga palju erinevaid tugevate vaadetega inimesi, et võib-olla seda nagu kandvat ideoloogilist suunda on vähem kui teistel. Teine asi on see, et ma kardan, et neile mõjub see, et kuna neil ei ole täisnimekirja siis nad hakkavad kohe proportsionaalset kaotama kajastuses ja pildil olemisest. Ilmselgelt aga kui igasugune kogemus erakonna ülesehitamiseks. Ma olen vestelda mitme inimesega, kes lõid alguses kaasa selle, et seda erakonda hakata üles ehitama, siis said aru, et aga see masinavärk ei lähe käima lihtsalt kuidagi. Kiiremini saadi kokku kui Eesti 200, aga jah, miski, miski ma ei tea, millestki on küsimus või probleem, aga vasakparteist. Tõenäoliselt ei oska keegi midagi rääkida. Eriti veel olukorras siis kui tekib küsimus kummast nimekirjast. Aga nad on olemas, nad on pikalt-pikalt olemas, et tulevad ja lähevad. Mõned parteid on, saavad riigikokkugi ja sistlikvideeruvad mingi aja pärast, aga vasakpartei on meil kogu aeg müstiline. Sest minu jaoks on suurepärane, et Nixon olemas. Vast hea, hea hea einet ja noh, nagu näha, siis neil on nagu parteisisene, konkurents kõrgem, kui kusagil mujal. Nii lisaks erakondadele on siis Tõenäoliselt võib-olla millalgi ka üksikkandidaatidest on aega selles saates rääkida, aga läheks nüüd põhimõtteliselt sama teemaga edasi, aga nii-öelda detailsusastet liigutakse ühe persooni peale. Räägiks veidi siis ühest ajakirjanike väga palju erutanud teemast, ma ei tea, kui palju see ühiskonda erutas. Esmaspäeval sisuliselt päevapealt lahkus Postimehe peatoimetaja ametist Lauri Hussar. No meil on siin seda teemat selles mõttes üsna keeruline käsitleda, et me kõik tunneme Lauri Hussari isiklikult, mina olen tema kolleeg vikerraadiost ja juhtinud temaga koos mitmeid saateid. Lauri oli ka enne mind sellesama rahvateenrite saatejuht. Evelin oli veel nädala eest Lauri alluv ja. Tegelikult ei olnud, aga ma veel ei teadnud. Tegelikult Lauri tööleping lõppes reedel, aga ma sain seda teada. Tähendab ega reede ja laupäeva vahel ei ole väga palju, aga, aga noh, sisuliselt nädala eest veel oli ta ka Krister ega sina vist ka ei saa eitada, et oled koos töötanud rahvusringhäälingus Hussari kaja tänaval kohtudes, tõenäoliselt sai piirduge ainult direga, et see kõik ei lihtsuste selles mõttes meie seda selle teema käsitlemist, aga. Sa pead teemadeks käsitleda üldisemalt, et kus jooksevad piirideta, mis hetkes võib inimene osaleda ühiskondlikus elus läbi kasvõi poliitilise enesemääratluse natukese teema laiemaks, et ütleme üks poliitiline partei, teine näiteks, kas ajakirjanik võib osaleda meeleavaldusel, kas automaatselt ei muudagema teda kuidagi siis nagu ühe poole pooldaja? Kas ajakirjandusõppejõud Priit Pullerits on isegi ülikoolis õpetanud, et ajakirjanik peab olema nii sõltumatu ja neutraalne, ta isegi ei tohi osaleda valimistel valijana. Aga no näiteks meil on ka teisi ajakirjanik kandidaate, et meil on siin Krister Kivi, Andrei Hvostov, kes on käinud korduvalt kandideerinud, et tegelikult see on see teema, mis ilmselt vajab rohkem selgeks rääkimist. Lauri näide oli väga drastiline. Aga noh, et see ongi, et kuidas ma, kuidas ma nagu lehelugejana või raadiokuulajana võtan väljaannet kui ma ei tea, et noh, et võib-olla Mirko siin, okei, nüüd on nagu nimekirjad, lukused Mirko ilmselt sel korral valimistel ei kandideeri, aga võib-olla Europarlamendi valimistel töötab siin endale sellist kuulsuse vundamenti ja siis järsku Või on ta hoopiski salaja mingisuguse partei palgalehel ja teeb siin vaikselt propagandat. Kas seda peaks tööleping üldiselt välistama minu meelest, et seda seda ei saa, et noh, seal võib olla vabatahtlik, ei ma parteisse kuuluda ju me keegi ei tohi, et selles mõttes on joon selge. Põhiseadus lubab kuuluda küll ja tegelikult ma rõhutaks, et põhiseadust. Lubab põhiseadus lubab ka sõjaväelastel kui inimestele, kui nad, kuna nad on tegevsõjaväelased, tohib. Lubab igal no kui me räägime nüüd kandideerimisest igal vähemalt 21 aastasele Eesti kodanikust isikul Riigikokku kandideerida, erand on vaid tegevteenistuses viibivate kaitseväelaste ja kinnipidamiskohas viibivate isikute puhul, et seega põhimõtteliselt kui võtta nagu siis seadusandja tahe, siis Hussar käitus täiesti juriidiliselt korrektselt. Aga on kirjutamata reegleid, on kirjutamata reeglid ja ma arvan, et ajakirjanduse puhul me keegi ei vaidlusta seda kirjutamata reeglit, et sa ei tohi parteisse kuuluda ja ütleme nii, et tööandja kohe kindlasti järgib seda kirjutamata reeglid, kuni sa kuulud nii-öelda peavoolumeedias, mis on minu meelest üks häid külgi sellel asjal, et ühiskonnas tekkis reaktsioon ja see reaktsioon oli pahane, mis näitab seda, et ikkagi inimestel ka sealhulgas võib olla väga selliste oma meelsust portaalidega poliitilistel jõududel on ootus, et meie peavoolumeedias oleme neutraalsed. Aga midagi, midagi halba selles, kui asi toimub selles suunas, ehk siis minnakse ükskõik mis valdkonnas poliitikasse probleemid tekivad siis, kui nad tulevad tagasi ja probleemid tekivad siis, kui tõepoolest veel enne või, või üldse ametlikku poliitikasse minemata täpselt ikkagi ollakse kuskil noh fakt, no nii-öelda palgale või nimekirjast tehakse midagi muud, see on see, mida näidatud Lauri Hussari ette tema poliitiliste vastaste poolt, näiteks viimati Jaak Madisson kirjutas, kes ütleb, et aga vaadake, et kui palju tuli promo Eesti 200-le varem Postimehes, mina, muidugi juhul ma julgesin Madisoni sõnu võtta Orpheisse. Ma ütleksin muidugi seda, et kes on iganes meediaväljaandes töötanud, see panna nagu tavaliselt kesktee ajakirjanikud tööle mingi ideoloogilise suuna nimel, et see on võimatu, et see on nagu kasside mingi kasside karjatada. Aga selles osas jah, et kõige valusamalt muidugi võtsid seda kõike Postimehe ajakirjanikud ja kindlasti võinuks see puhveraeg olla pikem ja noh, on ka keeruline ju, kui näiteks riigikogu liikme mandaat lõpeb, siis ma ei tea. Järgmisel nädalal tuleks see riigikogus olnud endine ajakirjanik ajakirjandusse tagasi, aga minu jaoks on selle Hussari kaasuse puhul tegelikult oli üpriski oluline detail selle see, et kui kuulata saadet olukorrast ajakirjanduses, mida juhivad siis Väino Koorberg, Rein Lang, lugeda Postimees, siis tundub, et viimase poole aasta jooksul on Postimehes justkui sellist midagi erilist juhtunud juhtunud, et mida Eesti ajakirjanduses väga esinenud pole, et on tekkinud leheküljed, mille päises on küll arvamus tiitliks, meie Eesti aga mulle lugejana on jäänud mulje, et see kõik seal ei allu justkui nagu sellisele üldisele toimetuslikule valikule ja ja ka töötajat palkamise mõttes inimesed tekivad kusagilt kusagil on kuigi seal on jah palju põnevat, originaalset lugemist, aga, aga see midagi selles mõttes uut ajakirjanduses ja lisaks postimehest on lahkunud lühikese aja jooksul küll siin sporditoimetuse juht, küll arvamustoimetuse juht. Hea kolleeg siit saatest Neeme Korv, ET Mulle mõne Lauri Hussari ajal toimunud muutuse puhul tekkinud selge küsimus, et, et kas need on olnud ikka peatoimetaja otsus, et ma saan aru. Evelin on meist siin kõige keerulisemas seisus. Postimehe töötajana tõenäoliselt. Töökoha asju niimoodi kommenteerida kindlasti kohe mitte. Aga Krister, kuidas sulle tundub, et kas need küsimused nagu ka ütleme, võib-olla Hussari poliitikasse mineku puhul võib otsida ka nagu ikkagi vastuseid sealt, et, et noh, see on nagu ikkagi ütleme, selline, mitte sunnitud otsus, aga ütleme, häid valikuid ei olnud. Minu meelest sa viskasid kõik relevantsed küsimused väga hästi-hästi õhku ja kuna ma neile vastuseid ei tea, siis ma arvan, et spekulatsiooni tase on praegu täpselt piisav, et sellega sellele joon alla tõmmata. No just, aga no ma olen mõnedki poliitikud, kui see Hussari teema kuidagi siin lõpu või joon alla tõmmata, siis oleme mõnedki poliitikud kuulnud tegelikult pahameelt selles osas, et Hussariga arutati veel mõned päevad enne tema lahkumist erinevalt erakondade juhtide tasandil kampaania asju, et nüüd on olemas siis see oht, et see info liigub Eesti 200 valimisstaapi, et selles osas muidugi elame-näeme, aga ma ei tea, jõudu ja jaksu poliitik Lauri Hussari, kes siis nüüd peab näiteks siis Kristina Kallasega vede vedama seda vägikaigast, et kas Eesti 200 liberaalne erakond või konservatiivliberaalne erakond, et. Ja nüüd on tal siis ajahorisont, kus tuleb uuesti langetada valusaid valikuid aga siis juba kolmanda märtsi ära, kui Eesti 200, siis ta ei saa, või siis nelja aasta pärast. Nii, aga teemade mõttes ma ei tea, kas jätkame isegi sama tõsiselt või veel tõsisemalt, paljud räägivad Keskerakonnast kui järgmiste valimiste võitjast. Olen kuulnud korduvalt, et räägitakse muutunud Keskerakonnast. Mulle tundub, et Keskerakonna puhul on olukord tervikuna üsna nukker, et ma tsiteeriks erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni aseesimees Kaarel Tarandit Eesti televisiooni saates esimene stuudio. Nad tõendavad, et ei saa maksta, kuid selline erakond viib läbi suurt komp paaniat. Keskerakonnas on juhatuse liikmeid, kes on kõik need dokumendid kinnitanud ja nad pole seaduse mõttes vabad. Erakonna juhatuse liikmed pidid olema tehingutest teadlikud. Juhatuse liikme kohus on teha enda kohta pankrotiavaldus nagu palgapäeval joodik, kes suudab kõik raha ära kulutada. Nii rääkis siis Kaarel Tarand, et ühesõnaga Keskerakonna majanduslik seis ehk netovara, ehk siis kohustused tasumata terved rahavood, olemasoleva raha suhe, see kõik on sellises seisus, et sisuliselt see erakond on pankrotieelses seisus ja kui tegemist oleks tavalise mittetulundusühingu või äriühinguga, siis no sisuliselt ei oleks valikut, et kui nüüd selle aasta või lõppenud 2018. aasta majandusaruannet mindaks kinnitama, siis põhimõtteliselt peaks minema korraga ka registriosakonda. Ma ei ütleks parteidel erinevalt aga siin ongi see erand Est eri erinevalt, et mõnest äriühingus ta on ju väga selge ja stabiilne finantseerimisallikad, kas ja see sõltub muuhulgas nende esindatuse suurusest riigikogus ehk siis kuidas praegusel hetkel eriti raskes seisukorras kulutada raha selle peale, et saada võimalikult tugev esindatus parlamendis, siis iseenesest käsitletav nii-öelda selge investeeringuna. Ja see võimaldab pärastama rahalises positsiooni parandada väga heaks näiteks on tegelikult ju Reformierakond, kelle rahaline seisukord kord ütelda Kaja Kallase juhtimisel on selgelt paranenud. Ma saan aru, et sina soovitad käituda Keskerakonnal niimoodi nagu ütleme pankrotieelses seisus eraisik, et mine osta loterii. Hakkab pigem antud juhul on tegemist kampaaniale kulutatud summad ja saadud kohad on ikkagi teatavas korrelatsioonis, on selge? Samas siiski on natukene ka murettekitav, et kui partei on rahaliselt võlgu, siis tekib üks asi on see, et jah, parteid saavad riigilt toetust, mis on mõeldud selle jaoks, et parteid ei oleks sõltuvad kahtlastest annetustest. Aga teine asi, kui tal on ikkagi suured võlad, siis see teeb partei haavatavaks. Rikkamate jõudude. Christian Christian sõnastasid tegelikult selle teema põhiprobleemi, et kõik erakonnad saavad aru, et mida rohkem sul on raha, seda tõenäoliselt rohkem sa järgmine kord saad nelja aasta jooksul riigieelarvest seda nii-öelda õigustatum või moraalne õigustatud on käsitleda seda investeeringuna. Aga nüüd on küsimus selles, et, et sellesama kaasuse puhul, kui nüüd uskuda siis kampaania firma mitt, field juhti ka reklaamiettevõtjad Paavo Pettai, siis tegelikult ju lisanduvad sellele Keskerakonna võlgadele ka 1,2 miljoni euro suuruses Keskerakonna vastu suunatud rahalised nõuded ja see oli see sama kampaania olukord, kus siis mindi siis kahtlustuste kohaselt erinevaid hämaraid skeeme kasutama. Juhtus see, et soov oli samamoodi parandada, siis ma saan aru erakonna rahalist positsiooni. Ja tulemuseks oli see, et tegelikult kui sporditermineid, kui nüüd lihtsale kuulajale ära selgitada, mis juhtus, oli see, et Keskerakond võttis dopingut spordis. Dopingukontrollis oleks see erakond, kui nad oleks sportlased põrunud, nad oleks diskvalifitseeritud, aga demokraatias on nii, et põhimõtteliselt, kui parlamendivalimiste tulemused on kinnitatud. Kui esikoht, teine koht, Maide, kolmas koht 27 mandaati on saadud pettusega, siis see ei loe. Jah, see natuke läheb samasse skeemi, mis imestas väga paljuski seda, noh nimetame siis jätame eelmist keskerakonda või varasemat Savisaar-aegset, kus, kui me vaatame kõike Juhatuse liikmed olid ju paljus samas Jüri Ratasele juhatuse liige, Kadri Simson oli juhatuse liige. Ehk ma olen korduvalt väitnud, et kui on olnud juhtumeid, kus on näiteks kuritarvitatud valimiskampaaniaks raha, siis tegelikult on nii mõnedki kohad saadud otseses mõttes pettusega Ekseks. Olemuselt jah, kuidas võimalik, tuleks neid diskvalifitseerida või peaks siis kuidagi tagant järeldused nuhtlus olema nii suur, et tulevikus seda asja välistada, sellepärast et pea täiesti, kui sa nii-öelda, mitte ausal teel. Ma ütlen, et praeguse võlg, võlgu, elamine, mitt, austaja tingimata, mitte ausal teel saada endale mingisuguse võimaluse hakata kujundama seadusele kirjutama seadusi, siis on see võib-olla nii-öelda ühekordne pettus, mis, mis tagantjärele legiptiminiseeritseeritakse. No ma ei tea nüüd kõik, paljud on käinud vaatamas ilmselt filmi Silvio Berlusconi Sillu pärast korrali meister seal aasa osas Itaalias. Nii aga tõdeb eile saabus obs uudised parteide rahastamise aruannete põhjal on aasta lõpu seisuga siis riigikogu valimistel seal enim raha mängu pannud erakondade seas ka Keskerakond, nende kulud olid siis 260000 eurot samasugused Isamaaga, kes on suutnud valimistele vastu minna korraliku pangakontoseisu ja ja ka siis rekordilist annetustega ning eristub paljudest erakondadest just selle poolest, et neil on raha, aga kordades vähem, ehk siis näiteks 116000 eurot. Ta on senise kuluaruande põhjal reklaamile pannud Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Noh, tõsi, seal võib olla ka seda, et mõned erakonnad kulusid rohkem deklareerivad võib-olla selle aasta esimeses kvartalis, aga mul tekib ikkagi selline lihtne küsimus, et tuleb järjekindel olla, et äkki ikkagi Kaarel tarandil on õigus, et Keskerakond käitub nagu joodik palgapäeval, et Diengi eestist rull alla. Noh, ma arvan, et oponentidel oleks väga tore seal lihtsalt üle kanda näiteks ka riigi valitsemisse ja eelarve tasakaalu kõike muussaga. Ma no ma arvan, et Kaarel Tarand Karel Tarand muidugi võtame seda tarnida erakondade järelevalve rahastamise komisjoni esimees, aseesimees, aseesimees ja aga ta on ikkagi väljendanud väga pikalt rebuaegadega tugeva poliitilise positsiooni, mis on olnud Keskerakonna suhtes väga kriitiline. Keskerakond on tihtipeale kõik need erakondade rahastamise järelevalve komisjoni otsused vaidlustanud ka kohtus, siiani mitte kordagi pole kohtus keskerakonda edu saanud saatnud, et seal on küsimus nendes küll Hiiu staadionikampaaniates ja nii edasi, et Keskerakond on ju tegelikult ka ja kui ma ei eksi, siis kahel korral kriminaalkorras karistatud praegu juriidilise isikuna endiselt Keskerakond on sellest Savisaare kohtukaasuses, millest Savisaar siis tervislikel põhjustel vabastati. Kohtu all ja kuise Paavo Pettai 1,2 miljoni suurune nõue saab tunnustatud ja see kuulub väljamaksmisele keskerakonnale tegelikult mul tekib veel küsimus, et kui seda erakondade rahastamise järelevalve komisjon peaks käsitlema ka ebaseaduslikku annetusena, siis ka see tuleb veel kanda riigikassasse. Kaarel Tarand siiski tugineb oma hinnangulisi numbreid, et need ei, ta ei võta neid laest, et need võlad onju ja täpselt, et need võlad on ju reaalsed, et see ei ole, see ei ole küsimus, teine asi on see, et antud juhul otsustab lõpuks Keskerakonna valija, keda paistab, et aastaid pole selline asi häirinud, sest see ei ole. Nagu Mirko juba ütles, ei ole mitte midagi uut, nende käitumisest tundub, et organisatsioonikultuuri on siiski teatud elemendid alles jäänud. Need elemendid töötavad siiani. Nende valijat see siiani häirinud pole. Ilmselt pole siiski parteil põhjust arvata, et nende valijat häirima hakkaks ja nii see läheb. Uni meil ei ole mingeid muid nagu seadusandlikke takistusi. Sinna just nimetatud möllatakse. Kaul Nurm, Vabaerakonna esimees. Teile kirjutas meile jumala ette tungivat vajadust kuidagi luua mingisugune riiklik vaktsineerimismehhanism, et, et nii-öelda kriminaalkorras süüdi mõistetud erakond ei saaks lihtsalt jäädagi, võtame Eestit valitsema ka läbi läbi selle, et tema, tema valijat ta võib-olla on ükskõik sellest. No seal on keskne küsimus on selles, et Keskerakond teatab erakondade rahastamise järelevalve komisjonile, et nad ei suuda tagasi maksta siis Tartu maja müügist saadud ebaseaduslikku annetust kahtesada kahtekümmend tuhandet eurot, aga samal ajal me vaatame, nad teevad uusi kulutusi, ma saan täiesti nii-öelda partei loogiliselt aru ja kui sa praegu ei kuluta, siis jah, sind, sul ei ole kampaaniat ja järgmise nelja aasta jooksul sa ei ole riigikogus suurim erakond ja sa ei ole võib-olla tulevane peaminister. Ei, aga nüüd on küsimus selles, et tulevikus me peame arvestama sellega, et võib-olla Keskerakond hakkab täitma ka rahandusministri kohta ja kuidas selline erakond, mis ei suuda oma partei rahaasjadega toime tulla, saab Eesti riigi rahaasjadega toime tuldud. Ja saad sa väikese praegu täita neljanda võimuna enda rolli ja küsida valijate käest Maigenede väidete peale ja mõelge, kas te tahate neid inimesi ikkagi enda eest seisma või mitte. Palju võlgu olemine, nagu ma enne ütlesin, see teeb sind sõltuvaks rohkem sõltuvaks nendest, kes võiksid sulle raha anda selles mõttes ikkagi mõjutada, vaid see üks on see, mis riigilt tuleb. Aga teine asi on see, et kõik ei tule ikkagi riigilt ja see teeb sind nagu selles mõttes. Paranoiliseks, et ma tean mitmeid ajakirjanikke, kes sellel nädalal näiteks Tallinnas uudist, et MRP liinid sisult päevapealt lõpetasin osade busside teenindamise. Esimene küsimus oli see, et huvitav, huvitav, kas see võiks olla mingil kujul keskerakonnale praegu kasulik, et noh, et kui seal mingisugused asjad muutuvad, võib liikuda raha ja nii edasi, et aga see, see oli selles suhtes, et ma räägin, emotsioonist ei olnud väide ja kui selline asi toimus, siis seda peab eraldi kindlasti tõendama ja noh Parteid on partei rahastamisel, on põhimõtteliselt inimesena, kui sa annetad kaks motivatsiooni, sa kas annad, sellepärast et sa tahad väga seda maailmavaadet toetada või olgem ausad, ikkagi on ka seda väga palju, et ettevõtja annab, sest tema tahab, et võib-olla kui see partei võimu juurde saab saata siit-sealt endale teatud hüvesid. Leadongi idealistliku tõlgenduse kohaselt ta annab parteile, et sa kujundaks keskkonna selliseks, mis ettevõtjale meeldib, aga on ka selge. See ei ole alati nii abstraktne, et ettevõtja esiteks ettevõtjal võib-olla hoopis teistsugune ideoloogiline vaade mõned on ka, ma ütleksin, väga sellised mitte võib-olla klassikaliselt, me kujutame ette, et ettevõtja sõbralikud, et ettevõtjatel on ka ideoloogilised. Et Eesti erakondade rahastamise ajaloos on ka näiteid, kus siis rahaline annetus on kõrvaldanud bürokraatlikku takistusi, et pigem tuleks, võib-olla sõnastasin seda ka teistpidi, aga eks me seda teemat jälgime ja võib-olla veel rohkem jälgib erakondade rahastamise järelevalve komisjon ja ma arvan, et selle komisjoni loomine, kunagi, kui see loodi, oli väga arukas otsus. Aga kui me siin veidi ajast rääkisime postimehest, siis ega me ei saa võrdset kohtlemist unustada, räägiks veidi ka Eesti Päevalehes, seal juhtus siis suvel ja sügisel, nii et kahel korral avaldati arvamuskülgedel EKRE noorteühenduse sinine äratusjuhi Ruuben Kaalepi varjunimede all arvamuslugusid. Ma tahan väikese täpsustuse, et ta ise on üles tunnistanud nendest ühe nime kirjutamise ja see, kes tuli teisel emal, ütleb, et ma tunnen Ruuben Kaalepit hästi, aga mina, Ruben. Tartu ülikool on öelnud, et nende riigiteaduse üliõpilaste seas selliseid inimesi eksisteeri inimese üldse eksisteerinud inimesi üldse ei eksisteeri, ette ütle taustakontrolli küsimus ja lisaks püstitaksin küsimuse, et kas ikkagi riigiteaduste tudeng on mingisugune pädev ühiskonna analüüsidest võib saada tulevikus see, aga see paljalt alustanud õpinguid. Õpingute alustamine antud valdkonnas pole just keeruline, ma arvan, et võetakse, meil võetakse aastas umbes sadakond riigiteaduste tudengit vastu. Väiksed põlvkonnad ja nagu madal lävend ülikooliiga iga tüüp võib põhimõtteliselt saada. Tehase asutaja hoopis teisele teemale, aga no ütleme, kui selle proove täpsustan, ühesõnaga mättad. Meil ilmub arvamuskülgedel lugusid nii ühiskonna arvamusliidritele kui ka näiteks lugejakirju lebo konkreetsed lood ilmusid veebis kümnete teiste seas, ehk siis me ilmselgelt arvamuskülgede ülesanne muuhulgas näidata ka nii-öelda erinevat meelsust, nadolid kirjutatud, piisavalt adekvaatselt läbida, seal ei olnud aga see kontroll, et nad olid noh nii-öelda mõistuspärased lood, mitte mitte selline väga Rantimine, ehkki, ehkki Ruuben Kaalep oma selles mingisuguses valdkonnas ütleb, et teieta nimed Mina ütleks, et filter peab olema tihe. Ma aitan võib-olla mõnda kahed võib-olla mõnda kuulajad järje peale, et siis tuues fakte, et mullu juunis, siis kirjutas Eesti Päevalehe arvamustoimetusele kaastööle Valter, kes nimetas end Tartu Ülikooli riigiteaduste üliõpilaseks. Bert analüüsis kirjatükist siis EKRE maailmavaadet ning seda, kuidas talle näib, et teised Teid on EKREga nõus koalitsiooni moodustama, et selle kirjatüki puhul ma saan siis aru, et Ruuben Kaalep, sinise äratuse ideoloogiline vaimne juht ütles, et Bert Valter oli temaga, siis mõni kuu hiljem avaldas Eesti Päevaleht sarnaselt sarnasel teemal arvamust sarnase nimega Tartu Ülikooli humanitaartudeng Gert Valter keda ka ei ole olemas ja kõiki neid Walterit pole olemas. Õde Kertu imaginaarne seltskonnas, aga need on siis Facebooki varikontod väljamõeldud tegelastega ehk siis trollid ja seal on terve trollide perekond, mis näitab seda siis, et EKRE on sarnaselt Putini Venemaale siis ja sealsele trollivabrikule rajanud oma trollivabriku, need on väikesed trollid, aga kes mõjutavad siis avalikku arvamust? Selline eristus nad ära ühe perekonnanime. Aga seda nii internetis, aga siis tõesti ajakirjanduses ka see õnnestus, et, et ma ei tea, kas valvekoeri magama. Kuidas see puhul minu meelest on üldse, et sul peab olema siiski mingi kvalitatiivne tase, miks sa pakut tasulist teinud teenust või mis on, mis on selle vahe, et sa lihtsalt Facebookis vaid ka igasuguseid mõtestatud arvamusi lugeda, aga, aga kusagil peab olema mingi filter, see filter ei peaks olema mitte ideoloogiline, kui sa oled mainstream, vaid filter peaks olema just selles, et arve, tase, arve tase ja ekspertluse staatus. Ma olen ise, ma pean tunnistama, mina ei ole arvamustoimetuses päevagi töötanud, küll ma olen töötanud Eesti Päevalehes, aga Postimehes ja, ja just ennekõike uudistetoimetuses ja näiteks uudiste puhul, no kunagi, kui ma ei tea emailile, keegi saadab mulle mingisuguse asja ajama seda inimest, ei tunne ma seda tsitaati kunagi kasutajat tihtipeale ikkagi täpsustan asjaolusid, tutvun sellega, kas inimene on olemas. Ma saan aru, et Eesti Päevalehes nüüd mingil hetkel suvel sooja suvepalavuse käes ununes. Esiteks, mina võtaksin sellise võrdluse praegu, et noh, me ei ole kunagisi, kahtlustan, et tuleb inimene, keda pole üldse olemas, nii jõhkralt rollimas natukene, umbes samasugune võrdlus nagu kui sul on maja uks ukse peale luud ja külas pole ühtegi varast, siis sa ei tule selle pealegi, et keegi võiks sisse tulla, midagi ära võtta pärast seda, kui sisse murtud. Loomulikult sa tõstad üles oma nii-öelda turvalisuse taset, paned ukse lukku ette ja kokkuvõttes on kõigil märgatavalt ebaTurasena halvem elada. Eks seal see tulemus, milleni nad praegusel hetkel oma sellesse trollimisega jõudsite, kui nad tahtsid näidata, et jah, me suutsime lahtisest uksest sisse murda, siis jumal temaga pealekauba veel. Antud juhul nende lugude autorid ühega meilivahetus ehk mis nagu tõestas meie jaoks, et tegemist ei ole mitte need on täiesti olematu inimesega, vaid ta vastas natuke, kohendasin teksti, ehk siis sa ei tule selle peale lihtsalt et ta hakata kontrollima, kas konkreetne inimene kui selline üldse olemas on. Nii me oleme nüüd ajakirjanduse poole läbinud, aga tuleks selle ühiskondliku poole peale, et kui nüüd keegi peaks väitma, et Indrek Hargla on varjunimi, et Jüri Üdi on pseudonüüm või Jaanus Andreos noorem või Robentiinio rand või Jaak Kalju pseudonüümi, siis miks Ruuben Kaalepile ei tohiks olla pseudonüümi? Kui toimetus teaks, et ta on, üldjuhul me ei avalda pseudonüümi all ega anonüümseid, ma arvan, et ka teised teised väljaanded sellisel põhjusel, et ikkagi just nimelt nimega isiklik vastutus on, on see, mis on üks argument, et pääseda üldse nii-öelda arvamust avaldama, aga lendude mõned pseudonüümi on lihtsalt palju tuntumad kui, kui inimene ise, see tõid praegu välja muld ja jumal. Aga aga need on siiski sellised kultuurilised nähtused, sest need on kultuuriliselt. KiVa kirjutab ka Kiwa nime all, aga ta on enne saanud kultuurinähtusena kui Kiva tuntuks, et see on teine asi, et poliitika eristoliitikale kehtivad lihtsalt teistsugused reeglid, tuleb eristada. Kunstilisi taotlusi, noh, keegi meist ei kahtlusta, et kui jumalana võtab sõna Andrus Kivirähk, siis tal oleks mingisuguseid muid eesmärke kui kunstilised ühiskondlikud selles mõttes, et aga kui nii-öelda väljamõeldud tegelastega trollitakse avalikud arvamust internetis pääsetakse siis ka ajakirjandusväljaanne arvamuskülgedele, siis see omab hoopis teist kaalu, kui tegemist on poliitik. Just et ilmselgelt on praegu eesmärke, ma kujutaksin ette, et vabalt võib mõni tudeng omaenda peas mõelda, et nalja saada mingi suvalise nime all ja vaata, mis juhtub, ilmuski tore on aga kuule seal natukene väga koordineeritud ja kuna seal kohe sellise erakonna noorteorganisatsiooni poolt tehtud siis ilmselgelt on tal ka laiem eesmärk, milleks on diskrediteerida eest Eesti meediat, noh, antud juhul tuli, see võib olla paljastus võib-olla isegi liiga vara, meil on võimalik, te teete seal täpselt need lukud niimoodi kinni panna, näidata, et vaadake, seal tuleb igasugust kontrollimata asja järelikult mida kirjutatakse aga EKRE ja sinise äratuse kohta ka see pannakse sama filtri alla, sest see võimaldab nagu paljude populistide teisteski Mode'i vaadas ka igasugustele süüdistustele öelda, et ah, see on see vasakliberaal peab ajakirjanik, ma arvan, pigem. Eesmärk mitte meedia diskrimineerimine, vaid siiski avaliku arvamuse manipuleeriv, troll manipuleerimine, selle avaliku, et nad samamoodi kui me mälet, et tegelikult see ei ole midagi uut. No kirjaga saab manipuleerida ikka väga vähese see. Facebookis toimub seesama asi ja tegelikult kui me meenutame, siis näiteks Keskerakonnal olid ju partei noororg. Noorteorganisatsioon kirjutas vuhinal internetikommentaare. Sven Mikser samamoodi noorpoliitikuna hääletas väga palju kallupis 400. 200 korda seal Palling proovislam asjade reformidele. Et seda on juhtunud, aga see vaba, aga nüüd on see Nii nagu oma olemuselt hoopiski nii-öelda karmimaks muutunud, aga noh jah, et muuseas selle teema lõpetuseks lihtsalt ma vaatan, kellaaeg hakkab selle teema puhul läbi saama, et ka Ruuben Kaalepi isal olid sellised pseudonüümi nagu Juhan Ainson, Kaalep ka Picasso, oo muusa poeg, et aga need on need lihtsalt teisel eesmärgil. Yks selle vastuse teada saamiseks peaks Ruuben Kaalep läbima näiteks nõukogude ajakirjanduse loengu või siis paluma professor Eplaugulise saladustele avaldada. Aga muuseas hästi lühidalt ka Brexitist jõuame veel rääkida, et uudis ise ütleb siis seda, et teisipäeva õhtul sai Briti peaminister Theresa May hävitavalt lüüa, kui briti alamkoja alamkoda ei kiitnud heaks Euroopa Liidu ja briti valitsuse vahel koostatud Suurbritannia lahkumislepet Euroopa Liidust. Leppe poolt hääletas 650 650 liikmelises alamkojas 202 rahvasaadikud, vastaseid oli 432. Mis saab. Seis on selline, et nagu mitte ainult luik, haug ja vähk oleks väga lihtne, vaat siin on väga palju loomi, kes kisuvad eri suundadesse, kisuvad nii Briti Konservatiivse partei sees kui ka leiba ristliku partei sees, et kui nad saaksid näiteks üks tiib, saaks see nii-öelda Euroopa liitu, jäämised piib, saaks leiboristide, kelle enamik on Brexiti vastu, saaksid toetust, siis nad ilmselt saaksid üle sõita. Nad ei saa sellepärast, et leiboristide liider, kes on omakorda siis Euroopa Liidust lahkumise poolt, et käib parteisisene sõda, käib ka riigi piirkondade sees tõmblemine. Nüüd üks värskemaid uudiseid oli see, et Põhja-Iirimaal Unianistide liider Arlene Foster järsku ütles, et tegelikult me oleksime nõus toetama tolliliitu jäämist, mis siiani unimistidele punane joon, Unianistid omakorda. See on lihtsalt näide ühest väiksest fragmendist. Unionistid omakorda siis ilmselt hakkasid kartma seda, et nende nii-öelda vabariiklik tiib sealtsamast Põhja-Iirimaalt on hakanud rääkima. Korraldame referendumi iiri maade ühendamiseks, mis võiks halbadel asjaoludel õnnestumise omakorda muidugi hirmutab Iiri Vabariiki, kes ei taha tegelikult saada seda vaest ja täis konflikte Põhja-Iirimaad. Et seal nagu need üksteise vahel jooksvad tüki tükitsen. Aga kui sa küll küsida, et mis saab siis kõikides variantides praegu kõige tõenäolisem on see, et küsitakse ajapikendust. Alternatiive tuleb, Brexit vajaksid. Ajapikendusega on omakorda ka see, et see on piiratud ajaks ehk siis me ei saa seda ajapikendust igavesti. Britid jäävadki nagu pikendatud ajaga Euroopa liitu. Kuulge, me oleme niivõrd kirglikult rääkinud, et ma vaatasin, vahepeal on üks täiendus tulnud minu telefoni, et vabaerakonna Me unustasime erakondade nimekirjade puhul täiesti ära, et mis me sellega teeme, et kas jätame järgmisele rahvateenrite koosseisule või põhimõtteliselt räägiks ka vabaerakonnast, et meil on täpselt minut aega, et mina ütleks, et vabaerakonna puhul meeldiv üllatus see, et 125 liiget saadi täis ja teine meeldiv üllatus on see, et on ka paar sellist ringkonda, kus tegelikult et ollakse nagu tuntud nimedega esindatud. Ma pean silmas Andres Herkelit, Kaul Nurme, siis Kagu-Eestis ja miks mitte ka teha veel kord panused, Ain Lutsepp peale. Mis on vaadata, kas võib enda head sõpra Juku-Kalle Raidi? Minu meelest on tubli, et inimesed võitlevad selles parteis, nad järelikult usuvad oma vaatesse. Teine asi on see, et kui me kõik valmistasime saateks ette ikka nad ära suutsin mõnest, äkki nad peaksid tegema midagi paremini meelde tuletada. Meil läks nii sujuvalt, ilma et me paneks tähelegi, et oi-oi, keegi kolmest ei tulnud selle peale ootoot, aga me unustasime midagi, et siis äkki need tekstid natuke jõulisemad. Jevgeni Ossinovski kasvatas enda kohta väljendit vabaerakonna vabasurm, aga ilmselgelt ei pääseda. Nad ei ole ilmselgelt eutanaasia poolt. Aga rahvateenrid, tänaseks lõpetavad Evelyn Kaldoja, Krister Paris ja Mirko ojakivi tänavad. Järgmisel nädalal on siinsamas stuudios juba Taavi Eilat, Aivar Hundimägi, Peeter Helme, nii et kuulmiseni.