Vikerraadio. Mobiilid. Siin Tartu ja siin Tallinn lumekate, mis Jõhvis, Haanjas ja Jõgeval on saavutanud pea poole meetri piiri, lähipäevil veidi sulaga kahaneb end, ilmateade lubab uut lund ning Suusahullud võivad sel aastal Tartu suusamaratoni toimumise osas no peaaegu et üsna kindlad olla. Küsimus on vaid selles, millises vormis on Eesti üks praeguse aja tuntumaid murdmaasuusatajaid, vanameister Priit Pullerits, aga täna küünlapäev Lääne-Eestis tuntud pudrupäevana, kuna vanarahval aku vederit või ürnot või kismeedeeoo rakendust polnud, siis kasutati rahvakalendrit pühade ilma. Ka pikemate prognooside tegemiseks. Usuti, et päikesepaiste küünlapäeval toob hea heina ja, ja soodsa rukki õitsemise ja kasvuaja. Ehk on ka vastupidiseid teateid, hoopis lumesadu pidi ennustama, head viljasaaki, aga halb enne küünlapäeval on sula. Sulailm ennustab külma kevadet. Ja täna vähemasti siin Tartus on sula. Meie suviste ilmaprognoosidega täna ei tegele, aga rahva teenrid alustab ja täna oleme koosseisus. Sulev Vedler Eesti ekspressist, Urmet Kook ja Mirko ojakivi rahvusringhäälingus. Tere Sulev ja tere Urmas. No miks teie Tartu rahu aastapäeval ja Eesti laulu teise poolfinaali ajal, mil, mis toimub täna Tartus pole Emajõe Ateenasse tulnud, mis on teie vabas vabandused? No me oleme praegult Suleviga mõlemad rahvusringhäälingu eetris, nagu sa aru saad Tere, mina olen jah, Sulev, et keegi ei saa välistada õhtuks tartlasele, aga plaanidesse küll nagu kuidagi sisse ei läinud. Nii, aga kuna tegelikult saates on iga minut arvel, siis haarame kohe härjal sarvist ja kuna valimised on sisuliselt käes kahe nädala pärast algab ju hääletamine välisesindustest ning kõik kampaaniad on kõrgpunktis, siis erilise tähelepanu on paljude jaoks omandanud erakondade populaarsust, näitavad küsitlused, ehk siis reitingud ja lõppev nädal tõi neid meile suisa kahel järjestikusel päeval. Esimesena ilmusid kolmapäeval rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute numbrid päev hiljem Postimehe tellitud Kantar Emori numbrid ja. Ma ei tea, kas peaks vist tegema sellise üldise kokkuvõtte ka, et kui Turu-uuringutes juhib Keskerakond 33 protsendiga ja see muutus eelmise perioodiga võrreldes on kaks protsenti tõusu, Reformierakond järgneb 25 protsendiga neli protsendipunkti tõusu EKRE'l 17 protsenti, langus üks protsent, sotsidel seitse protsenti, langus üks protsent, Isamaal kuus protsenti, tõus üks protsenti, Eesti 200-l kaks protsenti langust ja jõutud on viie protsendi künniseni ja Emori numbrid, siis Keskerakond on seal teisel positsioonil juhtimas Reformierakond 26 protsendiga, tõus jaanuari algusega võrreldes kaks protsenti, Keskerakonnal 24 protsenti, siis nagu öeldud ja tõus üks protsent, Ekre, kolmas 18 protsenti, langus kaks protsenti, sotsidel 10 protsenti, langus kaks protsenti, Isamaal kaheksa protsenti muutust ei ole, Eesti 200-l seitse protsenti just ei ole. No põhimõtteliselt sama tulemus, vaid Keskerakonna ja Reformierakonna positsioon on erinev. Natukene numbrid, erinevad. Urmet, sina oled vist meil kõige suurem sotsioloogiahuviline täna saates, sina oskad ära seletada, mida siis kahe reitingutulemused näitavad ja miks ühes juhib Keskerakond, teises aga Reformierakond. Aga jumal, väga keeruline küsimus, et ma olen, ütleme jah, et ma olen siin mõneti nagu erapooliku vaate esindaja, ma lähen siis ERR-i-poolsete küsitluste peatellija et võib-olla nagu üldiselt räägiks ära, et et need Turu-uuringute ja numbrid, mis EMORi poolt praegu välja tõid, peegeldavad siis erakondade brändi populaarsust. See tähendab seda, et selle, et kui inimene läheks valima, oleks tal ees ainult erakondade nimekirjad. Et aga reaalsuses on tal ees seal oma valimisringkonnas konkreetsed nimed lisaks erakondadele ehk need numbrid on siis mõõdavad siis ennekõike toetust erakondade brändidele. On oluline öelda, et mõne erakonna puhul reaalsed nimed tõstavad toetust nende erakondade puhul, kelle võib-olla bränd on nõrgem siin sedasama Postimehe ja EMORi, see teine uuringu pool näitas, selliseks erakondadeks on isamaa ja sotsid kellel konkreetsed nimed tõenäoliselt tõstavad toetust rohkem. Ja on erakonnad, kellel on väga tugev bränd. Aga kellel võib-olla nimed ei ole nii tugevad, et ennekõike on siin räägitud EKRE-st. Et see on selline üldine nagu asi, mida, mida tasuks nagu silmas pidada nende reitingutulemuste puhul, et need praegused brändiuuringud ei ole valimissimulatsioon, see on oluline silmas pidada. Mis eristab siis Turu-uuringute ja, ja Emori küsitluste on siis metoodiliselt, on siin üks suur erinevus, tõesti? Turu-uuringud teevad siis ERRile uuringud nii-öelda traditsioonilisel omnibuss meetodil, see tähendab seda, et küsitleja läheb inimeste kodudesse, viib läbi näost näkku intervjuu ja siis selle põhjal need tulemused selguvad. Veebiküsitluse põhjal. Inimene vastab veebi teel ja, ja siin siis tulevad nagu välja need hinnangud, et et, et, et sellest võib tulla nagu erinevustest. Kui omibus küsimuse puhul võib sattuda lasteaiaks iga Eesti elanik siis veebi puhul on see nii-öelda potentsiaalne vastajaskond piiratud nendega, kes on andnud varasemalt loa osaleda veebipaneelis ehk see ei ole kogu Eesti rahvastik vaid teatud osa sellest mis tähendab seda, et need on inimesed, kes tegelikult on ühiskondlikult aktiivsemad, huvituvad rohkem poliitikast. Ja väidetavalt siis Turu-uuringud teevad ise nii näost näkku küsitlusi kui ka veebiküsitlusi. Siis nad ütlevad, et, et veebiküsitluste puhul need aktiivsemad inimesed, kes sinna nagu valimisse satuvad need kalduvad rohkem hääletama teatud erakondade poolt. Kolmas teine asi, mis neid kahte küsitlust nagu eristab, on see, et Turu-uuringute küsitlus viidi läbi kahe nädala ehk 14 päeva jooksul. EMORi küsitlus viidi läbi kuue päeva jooksul. Ehk need perioodid ei ole võrreldavad, et Emor on juba ju jaanuarikuus juba teinud kaks, kuue päeva pikkust küsitlus, selline, teine, mis tähendab seda, et EMORi küsitlus on rohkem sõltuv sellisest hetke ühiskondlikust meeleolust et Turu-uuringute oma võib-olla tasandab siis selle rohkem nagu kogu kuu peale ära, et ta ei ole mingites just hetkel õhus olevatest teemadest niivõrd sõltuv. Ja kolmas teema on siis see, et Turu-uuringute küsitlusele on siis see ülemine vanusepiir. Vaba Emoril on see praegu vist 84 aastat, varem oli see minu meelest vist 74 aastat. Et Juhan Kivirähk on öelnud, et sealt tuleb just see Keskerakonna suurema numbri. Põhjus, et vanemad inimesed lihtsalt Toetavad keskerakonda rohkem ja kui sul lõpeb ära see, siis see vanemate inimeste vastuaias kolm, 74 või nüüd 84 aastaga, siis neid inimesi, kes vanemates inimestest, kes käivad, ka käivad ka sellest kõrgemas vanuses valimas on ju olemas, et noh, need on nagu laias laastus nagu sellised üldised seisukohad, samas Juhan Kivirähk ütleb, et näost näkku küsitluste puhul on ta tunnistas, et me tegime sellest sel nädalal loovad, miks need just ühe erakonna puhul need Keskerakonna tulemused erinesid. Siis ta tunnistab ka see, kui küsitleja läheb inimeste kodudesse, siis ta just ei pruugi nagu saada kätte nüüd kõige aktiivsemaid inimesi. Et ühesõnaga ma arvan, et need mõlemad küsitlused on noh, selline üldpildis nagu tõesed. Aga reaalne valimissituatsioon on siiski midagi muud, et selleks, et viia läbi valimissituatsiooni matki erakondade küsitlus, tuleks ikkagi ise valim viia oluliselt suuremaks, panna igas valimisringkonnas ette kõik kandideerivad nimed. Aga sellist küsitlust praegu kellelelgi keegi tellinud ei ole ja, ja ma arvan, et ega kellelgi ka nii suuri ressursse pole ka panna, et päris selline küsitlus tellida. Lisaks siia ühe asja, et sa nimetasid, et EKRE on see, kes võiks kaotada kõige rohkem hääli, kui kui hakata imesid vaatama siis ERR-i kodu külge ütleb küll, et tegelikult kõige rohkem tahaksid kohtumäel üks Eesti 200 ja rohelised nendel on, nendel on probleemest, tuntud nimedega. Ja nende puhul oli muidugi see oluline, nende toetus oli kui sul, nagu see toetus on seal viis ja kuus protsenti on ju, et siis proportsiooni hakkab ka mõjutama see, et kas need nimed on sees ja mitte rohkem. Muidugi absurdne on see, et nad ühe küsitluse järgi on meil üks poliitiline liider ja ta pikalt ees ehk Keskerakond ise küsitluse järgi on hoopis teine partei ehk reformierakond on kõige-kõige populaarsem. See on iseenesest noh. Ta on ikkagi absurdsevõitu. Siin on ka tegelikult väga suured poliitikahuvilised juhtinud tähelepanu, et Eestis keegi võiks võtta enda peale selle Pollide Polli tegemise, mida siis välismaal tehakse, aga no seal on ka rohkem muidugi neid igasuguseid erinevaid küsitlusi, et needsamad valimispäeval leksid põlve, mida sa täpsemalt ei, ma mõtlen mis annaks siis nii Turu-uuringute ku EMORi põhjal sellise üldise indikatsiooni, kuidas on, aga nüüd ongi küsimus selles, et see on tõenäoliselt selline sotsioloogidele peamurdmisülesanne, et kuidas siis standardiseerida või ühtlustada Maide kaaludega. Nii Emori kui ka Turu-uuringute tulemus. Et noh, me, Ameerika presidendivalimiste puhul näeme ju, kuidas seal erinevad küsitlusfirmade tulemusi siis võtab üks kindel sotsioloogide seltskond kokku nimetab seda pullide Polleks. Aga ma võib-olla selles diskussioonis veel tooks tänase Postimehe uudisteküljel number viis oleva Urmas jagandi looga mängu, et EKRE ja Isamaa meelitavad enim oma toetajaid valima, et siin on siis valimisaktiivsus saab tulla 60 protsendi lähedale ja siin on siis kindlasti hääletava minevate inimeste protsendid toodud, et kõige kindlamalt läheksid. Kui homme toimuksid valimised valima EKRE valijad 75 protsenti märkimisväärselt kõrge on see veel ka isamaal 71 protsenti ja reformierakonnal 61 protsenti, aga praegu ma vaatan suhteliselt murelikud, et peaks olema kolm suuremat erakonda, kesk Erakond Eesti 200 ja sotsid, kelle nii-öelda siis kindlasti valima minevate inimeste osakaal on märkimisväärne ja, ja eriti näiteks seal Eesti 200 puhul, kes siis valimiskünnise piiri peal on, et kui seal teha lihtne arvutus, et kui EMORi toetada, selles on neil seitse protsenti toet Ta ei tea 58 protsenti on kindlalt valima minejaid, siis see ütleme reaalne situatsioon võib ikkagi tekitada selle ohu. Nõrgad, ja need turu-uuringud on täpselt sedasama asja iga kuuga küsinud kindlaid toetajaid ja noh, sama mis Emoril, oli see näiteks ka Eesti 200 puhul nende toetajaskonnas teist 51 protsenti lubaseldesse kindlalt valima minna. Aga kuna ma olen nälginud neid kuust kuusse kindlalt valima minna lube, et noh, nagu tendents proportsioone, siis ma ütlen nii, et et see võib ikka väga palju muutuda, et, et võin tuua sellise kuu, kus sotside valijad olid kõige kindlamad valima minejad ja EKRE omad kõige vähem minejad. Et see nagu kuust kuusse võib nagu muutuda, et et minnes nagu väga suur nagu sellise tuhandese valijaga küsitlus see nagu väga sisse nagu mingisse ühte nagu nišši, et siis need statistilised vead võivad võimendama hakata, et et ma väga-väga põhjalikke järeldusi ei teeks, et aga, aga, aga see oli kahe küsitluse puhul küll üks jah, et, et Eesti 200 valijad on kõige ebakindlamad valima minejad, nendel peaks olema nagu väga-väga palju tööd teha selles osas, aga üks huvitav asi oli see, et Ühe tendentsi veel välja. Et turu-uuringud on küsinud siin viimastel seal ma ei tea, kolmel või neljal kuul ka seda, et Eestis küll ei ole vastuhääletamise võimalust aga nad on küsinud inimestelt ikkagi seda, kelle poolt kindlasti valimistel ei hääletaks. Ja see näitab siis pigem seda, et, et millistel erakondadel on potentsiaal või ei ole potentsiaali oma sellist kasvuprotsenti või sinist protsenti kasvatada. Ja kui varasemalt oli ikkagi selgelt number üks erakond, kelle poolt ei hääletaks Keskerakond siis nüüd on selleks tõusnud EKRE, aga EKRE on sellel positsioonil olnud viimased mitu kuud. Aga jaanuarikuus oli üks oluline muutus ja see muutus oli see, et et väga suureks läks nende inimeste hulk, kes ütlesid, et nad mitte mingil juhul ei hääletaks Eesti200 poolt. Ja ilmselt põhjusi pole siin raske otsida, et seesama, see see hobujaama trammipeatuse plakatiaktsioon, et see, see ilmselgelt ärritas inimesi ja, ja tähelepanu ta küll tekitas, aga kas see oli see tähelepanu, mida Eesti 200 vajas? See pole nüüd originaalne analüüs, aga kuna ma täpselt aitäh, aitäh. Ei, ei, ma räägin nüüd juba nii-öelda järgmise mõttega. Et aga võib öelda ka selle eelmise analüüsiga. See pole selles mõttes originaalne analüüs, mida ma nüüd kavatsen välja käia, sest ma ei tea täpselt autorit, võib-olla Urmet, sina tead, tead isegi paremini. Et aga kuna reitingud seda analüüsi kinnitavad, siis ma käiks selle mõttes, et veel kord välja, et üsna tõenäoliselt võib juhtuda, et kui kõik jääb nii, nagu prognoosivad need reitingud, mil, mida me siin praegu analüüsime, siis Keskerakond ja Reformierakond võtavad kahepeale järgmises parlamendis suurusjärgus 60 mandaati kusagile sinna 20 mandaadi peale ning kui appi võtta lihtne matemaatika siis jääb kahel kolmel ülejäänud erakonnal ära jagada 21 mandaati. See on nüüd selles mõttes kas nii-öelda siis keskmine tulemus, et kas need mandaadid jaguvad võrdselt või mingit muud loogikat pidi, aga kas need mandaadid jagavad ära sotsiaaldemokraadid ja isamaa või siis õnnestub Eesti 200-l ka mingi ime läbi allesjäänud nädalatel leida kusagilt see, mis neid parlamenti viiks? No ma arvan, et sul on õigus, et nende valimiste küsimus on see, et kas uude parlamenti saab viis või kuus erakonda ja küsimus on siin ennekõike Eesti200 peal. Valimisaktiivsus lisab sinna veel põnevust juurde, et kas Keskerakonna toetajaid on vähem kui praegu prognoositud, kas EKRE võib tegelikult hoopis mingi hüppe tuua? Aga see on kõik selline, mida me ei saa prognoosida. Seda me näeme alles kuu aja pärast. No just et seesama asi, et, et kui, kui uuring näitab, et Keskerakonna toetus on küll kõrge, aga kui Keskerakonna valijatest on kindlalt valima minejaid oluliselt vähem kui reformierakonnal, siis need proportsioonid võivad valimispäevaks ju tegelikult ju muutuda ja nagu näitas, see ma vaatasin, võrdlesin eelmiste valimiste kahe ja kolmevalimiste eel tehtud küsitlusi ja siis tegelikku valimissituatsiooni, siis Reformierakond kasvatas oma toetust võrreldes sellega, mis küsitlused näitasid, aga Keskerakond ei kasvatanud. Nii et praegu on see olukord noh, ühes küsimusest põhimõtteliselt täiesti teine ehk me ei tea seda, selle, selle faktori mõju, et et Reformierakond on saanud minna eelmistele valimistele korduvalt peaministri parteina ja Keskerakond opositsiooniliidrina, aga nüüd on olukord vastupidi, et Keskerakond läheb valimistele peaministri parteina. Et siin on selline selline määramatuse moment väga suur sees, et Savisaare faktor on samamoodi, just et see on isenesest huvitavat. Siin on selle teema lõpetuseks võib-olla üks märkimisväärne sündmus on tulemas, milleks tegelikult ettevalmistused meediaplaanide mõttes on alanud, et lähenemas on tulude deklareerimise aeg ja ei pea olema väga suur hiromant, kui loota või arvata seda, et Reformierakond panustab sellele noh, Segadusele, mida siis on loodetud, et seal inimesed saavad juurde maksuteateid. Mingisuguseid probleeme tuleb juurde, teiselt poolt ma vaatan, valitsus on proovinud seda teemat väga selgelt kommunikeerida, panin tähele. Paet päev enne selle maksu- ja tolliameti pressikonverentsi, kus sel teemal räägiti, oli ju Jüri Ratas ju sinu ja Arvi saates ja, ja rääkis pressikonverentsi põhiuudise ära. Ehk mis tal oli, see sõnum oli, et üle 500000 inimese saab 141 miljonit vist tagasi oli ja ainult kuus protsenti peab juurde maksma, et, et noh, selline noh, kui sa ütled, mõjutustegevus käib mõlemalt poolt praegu juba väga tugev. No just, ja siis öeldakse, et Eesti inimesed ei oska raha lugeda ja koguda ja säästa, Eesti inimesed olid väga konservatiivsed, kartes juurdemaksed, siis nad kirjutasid lihtsalt eelmine aasta ühe avalduse, et palun mulle tulumaksuvaba miinimumi mitte arvutada ja siis loodetakse lihtsalt saada sellel aastal tulumaksutagastusega või tulusid deklareerides tagasi, aga nüüd ongi küsimus selles jällegi, et kelle raha see on, et kui Keskerakond tuleb, ütleb see on juurde antud raha, siis see ei ole nagu aus vastus ja kui Reformierakond ütleb, et umbes et inimesed, et pidid peaaegu selle raha kaotama, siis ka see pole õige, õige vastus, et tõde on kusagil vahepeal. Nii, aga reitingutest, ma arvan, me saame veel rääkida, sest valimiste eel Turu-uuringutel Urmet vist tuleb üks reitingute ja nii-öelda number veel. Meil tuleb jah üks, et selles küsitluses on siis kombineeritud nii seda traditsioonilist omnibuss meetodit pluss siis ka veebipaneeli juurde ehk veebipaneel Sis võimaldab lihtsamalt siis inimestel valida ka oma ringkondadest. Võimalik ringkondadele nimetasin nagu juurde panna, ehk siis ta peaks olema siis nagu täpsem ja, ja Postimees siis ta on tulemas rohkem kui üks küsitlust veel, nii et et jah, et aga ma lihtsalt ütlen ka, et neid reitinguid ei maksa üle fetišeerida. Just ja üle ei maksa fetišeerida ka meie järgmist teemad sest taas on põhjust rääkida valija kompassidest. Kui nädala eest sai kuulsaks Postimehes oma valim valijakompassiga, sellest leidus siis paljud arvata küsimusi, millele ei suudetud vastata või ei tahetud vastata või ei osatud vastata, siis see nädal andis Eestile veel kaks kompassi. Esmalt Delfi oma ja eile õhtul sai avalikuks rahvusringhäälingu oma Sulev, kas sa lõpuks Eesti ajakirjanduse abil leidsid endale erakonna ja kandidaadi, kelle poolt hääletada? Vaat, mina tegin nad kõik kolm läbi esimesena ma muidugi tegin Postimehe oma. Ja üllatus-üllatus, et sain tulemuseks, et ma peaksin valima Andres Herkeli vabaerakonnast. Ma pole kunagi vabaerakonna fänn olnud. Samas kõige ebasobivam kandidaat olla oli Jüri Pino samuti vabaerakonnast. Et kui ma mõtlesin, et kui mul oleks nagu nende reaalselt kahe nende kahe inimese vahel valida Herkeli pila vahel, siis ma tegelikult annaksin hääle hoopis Pinol tema isikuomaduste tõttu. Tunduvalt värvikam kui Herkel, lihtsalt. Siis tegin delfi mootori ära. Selfi valimiskompass ütles, et mulle sobiks kõige paremini Isamaa. Noh, ma ei tea, kas ma kunagi oma elus olen Isamaa poolt hääletanud, võib-olla mingil hetkel seda teinud, aga nendel valimistel küll kavas ei olnud. Ja siis läksin ERR-i tegin täna hommikul sellega läbi sain teada, et kõige paremini esindaks mille huve elurikkuse erakond. No see oli ka selline tulemus, mida ma ei oodanud ja mida ma ei kavatse valida, et minu jaoks oli see selline lõbus vahepala. Täiesti teater. Reaalselt ei lähe mulle kuidagi korda, aga, ja ma arvan, et paljudele inimestele tegelikult nad ei ütle ette mitte midagi, nad sedasama lõbusaid vastuseid. Aga mida ta teeb, on see, ta paneb inimesi lihtsalt mõtlema selle üle, et et millega poliitikud tegelevad ja ta paneb hindama inimeste poliitilisi eelistusi, et selles mõttes ta on hea läbimängimine. Ega sa Sulevi kahtlustad, sa nüüd oled lõhestunud isiksus? Lõhestunud. Kolmeks, sest noh, võib ka niivõrd, mis ma olen aru saanud, on see, et minu tegin nüüd erinevatel päevadel, eks, et minu arusaamised minu eelistuses natukene ütlevad, et mul ei ole mõningates küsimustes väga kindlat seisukohta, et kõik küsimused ei ole ju täpselt ühesugused ja selle tõttu tulekski ilmselt nii väga erinevad vastused. Urmet, mis neid kompass eristab? Ma saan aru, et seal on ajakirjanikud appi võtnud ka sotsiolooge politolooge proovitud, on kuidagi siis väärtuseid kaardistada ja nende väärtuste põhjal siis anda justkui hinnanguid, et kas inimene on parempoolne poolne, millise programmiga sobib, et, et kui hästi on hakkama saadud ja mis on hädad? Noh, nii nagu ma ütlesin, et mul on erapoolik seisukoht Turu-uuringute küsitluse tellijana, nii on mul ka valija kompasside puhul nagu noh, selgelt nagu positsioon, kuna ma olen olnud seotud siis r valijakompassi tegemisega err valijakompass on siis tehtud paljuski Tartu Ülikooli Schite Instituudi teadlaste poolt ehk seda vedanud siis kogu selle sisu poole tegemist. Mihkel Solvak. Ja mina ei, ma ei hakka ütlema, et üks, üks kompass on parem kui teine, et võib-olla ma räägi, mille poolest nad nagu erinevad noh, täpselt nii nagu Suleviga läks, et kui ma tegin Postimehe oma, siis ma sain, et minule vastas kõige rohkem üks Isamaa naiskandidaat minu ringkonnas ja kõige vähem vastas mul üks teine Isamaa naiskandidaat samas ringkonnas. Ja sellest tulebki selle küsitluse võib-olla selline noh, nagu küsimus selle kohta, et poisi mees võttis väga ambitsioonika noh, nagu ja väga toreda nagu idee iseenesest nagu mängu, et kaardistada ära siis kõik kandideerivad poliitikud vist küll pooled neist vastasid ja pooled ei vastanud, eks ta lõpuks sul on pooled nagu väljas sealt. Aga aga selle selle nagu küsin, küsimus ongi, tekib sellest, et et see inimene vastab see poliitik vastav kui konkreetne inimene, konkreetne eraisik nendele küsimustele ja seetõttu tulevad ühest erakonnast ikkagi võib tulla väga erinevaid vastuseid täpselt samadele küsimustele. Aga kui me vaatame seda, et, et mis juhtub näiteks siis ma ei tea valitsuskoalitsiooni kokkupanekul või koalitsiooninõupidamistel siis ega ju ei lähe ju erakonnad sellega selliste ettepanekutega, mida arvasid mari Jüri, Toomas ja Anne sellest erakonnast nendest, vaid nad lähevad ikkagi selle positsiooniga, mis on erakonna valimisplatvorm, erakonna programm, üldine erakonna põhilised seisukohad. Ja sellepärast ERR ei teinud nende konkreetsete inimestega küsitlusi, vaid me võtsimegi aluseks erakonna need lubadused ja ideed, millega nad välja lähevad. Ja siin on siis üks üks nagu näiteks erinevuse siis Postimehe ning ERR-i ja ka Delfi vahel, et et, et nad üks lähtus konkreetsetest inimestest, teine see, mis, millega reaalselt erakonnad lähevad siis nagu välja mille poolest. Delfi ja näiteks ERR-i valijakompass erinevad, on see siis Delfil vist oli see piiratud kuue parteiga ja siin vabaerakond oli väga solvunud, et neid sinna kompassi siis delfi omasse siis sai võetud? R oma rohelisi ei ole jah, Ederrori omale omas on ka vabaerakond rohelised ja Elurikkus sees ja mis on nagu r-i valijakompass siis veel veel teistmoodi, mida, mis on see peamine positiivne tagasiside, mida me oleme nendelt inimestelt saanud, kes on seda kasutanud, on CD-R-i valijaga bossil on olemas see võimalus, et lülita sisse, kaalud, ehk sa saad panna siis ära markeerida ka selle, et millised teemad on sinu jaoks sellest Bassist olulised ja millised mitte. Ja see muudab seda pilti eriti teistsuguseks, kui sa lihtsalt nendele küsimustele vastad, sest noh, seal seal küsitlustes võib-olla teemasid, küsimusi, mis mulle tegelikult üldse korda ei lähe. Ja, ja see, see on nagu see, mille poolest nad erinevad, et ühesõnaga, neil on kolm täiesti noh, ütleme niimoodi, et Delfi ja ERR-i omad pigem natukene sarnased. Aga nad on kolm ikkagi üsnagi erinevalt ja noh, Ma võin ka öelda täiesti, et mulle väga väga meeldis, kuidas Delfi see mootor oli oma lõpplahenduse saanud, et et kui sa oled ära vastanud, siis selle erakonna liider kes, kes, kes sinule tuli, siis pidas sulle sellise väikese seisukoha, aga veel toredam see, kes sulle jäi teiseks, siis ilmus siis nagu tema video sinna otsa ja ütles, et kuule, sa pead natukene veel mõtlema, kaaluma, pingutama tähtis vaid hoopis meid minu meelest see oli väga lõbus ja tore selline asi, et et ühesõnaga, mina ei tee kedagi maha, et ütlen, et need kõik on nagu omaette tore läbi teha. Kindlasti selle põhjal ta oma valimisotsust ei maksa kujundada, mida see näitas, ehk nagu, nagu Sulev ütles ka, et, et nad on ikkagi noh, pigem nagu selleks tehtud, et ühiskondlikus teadvustaks ühiskonnas teadvustaks, et valimised on tulemas. See on abimaterjal selle hääle häälega video puhul ma rõhutaks inimestele, et kui ta näiteks oma mobiiliseadmes seda Delfi valimismootorit täidate siis ja viibite näiteks ühistranspordis, siis lõppeval nädalal mul õnnestus mitu korda rongis kuulata, millise valiku või millise nii-öelda siis tulemusena on saanud minu kõrval viibivad inimesed, et isegi kui see telefon on hääletu peal hakkab sul seal, kas Kaja Kallas või keegi ühel hetkel kõnet pidama ja siis saab rong aru, et millise vahet sinule pressis Kaja Kallas rääkima. Jah, minule ei hakanud aga minu kõrval ühele inimesele kas ja tema tundis väga suurt piinlikkust, aga mina lähenesin muuseas sellele valija kompassile kui mälumängule selles mõttes, et kuna ma noh, töö tõttu pean neid valimisprogramme üpris palju lugema, siis lähenesin nagu hoopis sellise ülesande püstitusega, et kuidas saada maksimaalselt võimalik tulemus niimoodi, et mõtted peas valmis nüüd ma tahaks näiteks saada Eesti 200 või ekre või midagi sellist või sotsid, et ja siis hakkad otsast täitma, et kas sa jõuad peaaegu 100 protsendini, et proovige ka seal muideks. Ta oli seal see, mis mina näen siin kolleegidega, proovisime, et ERRi valijakompass siis vastasid kõikidele küsimustele neutraalne, kui mälu ei peta, issand, kas, kas tulemus oli vabaerakond või elurikkus, ma ei mäleta, et põhimõtteliselt ei või, sa oled ka mängida, nõustun kõigi seisukohtadega, on kõigi vastu, et tasub ka nalja pärast nagu läbi proovida ja vaadata, mis siis tulevad. Jah, aga seda ei saa Postimehe puhul teha, sest seal on jällegi individuaalsed eelistused poliitikute puhul, et noh, nagu me näeme ühe erakonna sees on väga-väga erinevatel seisukohtadel inimesi. Mitte Sulev ei ole lõhestunud, vaid Eesti poliitikud on lõhestunud. Aga siis jah, et noh, Delfi valimismootori puhul, mis on valminud siis Tallinna ülikooli ja Delfi koostöös seal Urmet ütles, probleemiks see, et pole pisiparteisid, aga häda on ka selles, et püütud on anda selliseid valikuvariante, kus tegelikult oleks võimalik valida mitu eelistust, et noh, seal on näiteks küsimused. Kui palju peaks keskmine riiklik pension tõusma, siis on valikuvariandid, pension peaks tõusma nelja aastaga tsirka 700 euroni, pension peaks tõusma nelja aastaga 800 euroni, pension võiks eraldi suureneda laste arvust lähtudes. Noh, põhimõtteliselt. On võimalik, et ühele inimesele sobivad kõik, et alutlusakatena palgaga vist oli sama asi. No just, et millisel moel peaks lastega peresid rohkem toetama, et iga lapse puhul peaks suurendama lapsevanema maksuvaba tulu, lapse esimese ja teise lapse toetus võiks tõusta 100 euroni kuus, laste kasvatamise panus peaks väljenduma lapsevanema, riikliku või kogumispensioni suurenemises. Kõike seda ja rohkemgi veel. Võiks ju vastata. Aga noh jah, et ka mina pole selles rahvusringhäälingu portaali valijakompassi osas sõltumata, kuna ka minu tööandja on rahvusringhääling. Kindlasti Urmet ka paneks pahaks, kui ma nüüd hakkaks seda kritiseerima. Aga seal oli just seesama pluss, et seal olid selgesti sõnastatud küsimused ja, ja teine asi oli see vastusevariandid, mis olid siis nõustun täielikult, pigem nõustun neutraalne, pigem ei nõustu ja ei nõustu üldse, et see annab nagu kuidagi siis kuidagi standardiseeritud selle võimaluse vastata, et siin ei ole nagu võimalik, et ma ei tea, et sa ei leia seda sobivat varianti või sa tahaks panna mitut varianti, sest see skaala ütleme ühetaoliselt arusaadav. Aga mida seal valimiskompass nendes ei olnud? Seal ei olnud seda vastet, hirmul, et näiteks Postimehe valimiskompass on kuidagi viltu, konservatiivide poole eelistab isamaad ja EKREt, seda küll sealt minu meelest kuidagi välja tulnud. Jah, jah, aga ma tea, jätkame siis valimisteemal aga hoopis teise rakursi alt. Nende valimiste eel on ajakirjandus taas ette võtnud, erakondade liikmed on siis appi võetud riiklikud registrid ja tehtud päringuid nende kohta, kes kuuluvad mõnda erakonda ja tulemuseks on võrreldud seda siis karistusregistriga ja tulemuseks on, et üle 2000 erakonna liikme on Eestis karistatud kriminaalkorras Nendeks 2018. näiteks siis 2018. aastal sai karistada 83 erakonda kuuluvat inimest aasta tagasi 134, kuid arvestades, et erakondades on kokku Eestis peaaegu umbes 57000 inimest, siis protsendina on see 2000 inimest umbes kolm pool protsenti. No ma ei tea, kas seda palju või vähe, aga, aga mis see keskne teema üldse selles diskussioonis võiks olla, kas see, et kas kriminaalkorras karistatud inimene tohib erakonda kuuluda, kui tohib, siis kuidas suhtuda kehtivat karistust kandvasse esikusse, kas ta peaks erakonnalt saama loa kandideerida, kas seda on võimalik üldse printsiibina niimoodi laiemalt lahendada või tuleks läheneda iga kaasus, iga inimene eraldi ja kes annab hinnangu, kas erakonna juhatus või valija? Siin on mitmeid küsimusi, minu minu arust tekib, et mina ka ei saanud aru, mis seal täpselt nende lugude eesmärke, et kui küsimus on selles, et kurjategijad, kui karistatud inimesed kuuluvad mõnda erakonda, siis sellest tasuks kirjutada juhul kui nad tahavad seda erakonnas saada mingit juhtpositsiooni muuta selle erakonna mingi põhimõtteid, haarata seal võimu või siis on keegi erakonna sees, kes kasutab kurjategijaid ära selleks, et seal võimu ära, et praegu sellist katset nagu välja ei tulnud. Võib-olla siis teha kuritegeliku lobi näiteks mat? Kui sa vaatad, siis roheliste seas on tõesti selline mõtteviis levinud, et need kanep, et võiks nagu kanepikasvatust võiks legaliseerida, et nad muud sellist nagu mis viitaksid kuidagi kurjategijatel oleks huvi poliitikas kaasa lüüa. Ma nagu valimisprogrammidest küll välja ei paista, ei olegi näha olnud, et nad oleksid tahtnud mõnda parteid oma käpa alla saada. Pigem on. Siit tuleb välja selliseid absurdseid asju küll, et meil on. Kui inimene kuulub Riigikogusse ja ta mõistetakse süüdi, siis ta visatakse riigikogust välja, samal ajal jällegi kehtiva karistusega, sa võid Riigikogusse kandideerida ja sisse saada, mis on, mis on ju tegelikult absurdne. Pigem nagu need lood kahjustasid. Nii neid erakondasid kui neid inimesi, et meediapeks võib sageli olla hulga hullem, selline karistus, kui, kui see kriminaalkorras karistatus, ise sa mõnikord saad tingimisi karistada või pead maksma mõnisada eurot ja noh, vaatame ka väärtegude puhul, näiteks Igor Mang sai, Gabistaja on ikkagi tunduvalt rohkem meediapeksu kui mõni räige vägistaja. Mul nagu Sulevgi laias laastus nõus, et mind on ka need, mitte need artiklid ise, vaid see proportsioon, kui palju tähelepanu on sellele teemale pöörata pööratud. Ta on minust tekkidel nagu nõutust, et et ühe ajalehe puhul tekib küsimus, et kas siis valimiste põhiteema on see, et et üle päeva teha kaks lehekülge pühendatud sellele, et millised inimesed erakondades on karistusega, tihti on need karistused aegunud, et kas see nüüd selle valimiste põhiteema ja, ja kas, kas selle kõrvalt ei jää võib-olla mõned olulisemad valimistega seotud teemad nagu kajastamata, et jah, et see on õige, et valijatel on õigus teada, millised inimesed kuuluda erakondadesse ja ja mis nende taustad ja kes kandideerivad, aga, aga mul on suur vahe, et kas, kas see inimene kandideerib pidanud lihtsalt erakonna liige just, ja kas tal on kehtiv karistus või anda selle karistus juba ära kandnud ja noh, et kas, kas sa jäädki siis elu lõpuni mingi märgiga on ja et sind tuuakse alati välja, kui mingid kaabakad, kellel ei ole kuskil nagu asja? See keskne just see keskne küsimus ma rõhutaks ka veel üle selle on just see, et kui inimene kandideerib ja nüüd seal valija otsustada, et kas ta seda inimeste peab piisavalt usaldusväärseks, kas ta soovib anda talle mandaadi sellel puhul, kui sõelutakse läbi kandideerivate inimeste nimekiri ja vaadatakse, mis on karistusregistris või kohtulahendite registris kirjas, siis see on see informatsioon, mida valija võiks enne valimisi päeva vajada. Aga need passiivsed inimesed erakondades, ma arvan, paljud neist isegi võib-olla ei tea, millisesse erakonda nad kuuluvad. Ma ei tea, nende puhul eriti, kui see karistus on ära kantud, kuid ma ei tea, 10 aastat tagasi või 15 aastat tagasi, siis ma ei tea, kas see nende valimiste kontekstis Mul on põhimõtteline küsimus, et kas me andestame inimestele, kas me anname teise, teise võimaluse inimestele nad, mis selle karistuse mõte on, kui sind kogu aeg nagu elu lõpuni üritatakse karistada? Ja siis võiks nagu need meediaväljaanded, kes seda teevad full disclosure ju ka võtta ette need ajakirjanikud, kes nende toimetustes on viimase 10 aasta jooksul töötanud ja ja vaadata siis ka, kui viskad kivi ühte kapsaaeda, siis vaadata ka korraks enda kapsaaeda teha siis see ülevaade ka, et võib-olla siis tuleb ka ajakirjanike kohta, mis sa ütlesid, kolm protsenti on sellest nendest erakonna liikmed. Just et siin on niimoodi, et vabaerakonnas on ligi viis protsenti keskerakonnas ligi neli protsenti reformierakonnas ligi neli protsenti, EKRE-s ligi neli protsenti, Isamaas ligi kolm pool protsenti sotsides kolm protsenti Eesti 200. 1,5 protsenti, et oleks huvitav vaadata, palju siis õhtulehe toimetuses palju Päevalehe toimetuses palju rahvusringhäälingus? Kriminaal on? Järgmine asi on see jällegi hetk, mida ütleb erakondade põhikiri selle kohta, et kas sinna võib kuuluda kriminaalkorras karistatud inimene või mitte, et keskerakonnas oli, kunagi niimoodi ei tohtinud, kes siis Keskerakond? Seda otsustab siis erakonna juhatus, et ta võib välja visata ka ei pruugi paljude erakondade põhikirjades ei olegi lihtsalt sellist punkti olemas, sellepärast et siis sega lihtsalt. Käitud vääritud, siis visatakse sind nagunii välja seal noh, selge või mis, astuvad inimesed ise välja, sest nad saavad aru, et nad teevad erakonnale sellega karuteene. No põhimõtteliselt on ju ikkagi nii, et kui inimene on näiteks kriminaalses joobes autost autot juhtinud, olnud ühiskonnale ohtlik, teda on karistatud saanud siis rahatrahvi või šokivangistuse või reaalse vanglakaristuse tingimisi karistus on möödas, karistus kustunud, kas ühiskond peaks seda 20 aastat hiljem üleüldse printsiibist teadma, et ma saan aru, et poliitika on avalik asi? See et registrist on karistused leitavad ja avalikustatavad? No selles osas on hea, et muidu küsimusena Kas on inimesel õigus unustamisele on ju selles, et Ma arvan, et see on hästi individuaalne, et vabandust, et see sõltub nagu nagu teo toimepanemise nagu määrast, et kui sa sõidad purjuspäi näiteks mõne inimese surnuks on ja et siis see on see natukene teise kaaluga, kui sa teed mingit muud asja, on ju, et et ma arvan, siin peaks väga nagu individuaalselt nagu lähenema. Aga kui sa oled retsitiivne, ütleme, sõidad kogu aeg purjuspäi, siis on õigustatud seda meelde tuletada. Kui sa oled seda üks kord tõesti 20 aastat tagasi teinud ja sa enam edasi ei joo, ütleme siis ei ole, see õigustas absoluutselt. Aga aga, mis mõttes ma oleks selle poolt, et kusagilt on ikkagi avalikkuse jaoks karistusregister kättesaadav, on sedapidi, et kui inimene pääseb riigikokku või no ma ei tea, temast saab minister ja kui ta ei ole avalikustanud seda, et 20 aastat tagasi tal oli üks selline kriminaalne episood, kus ta ka karistada sai, ta muutub Santaseeritavaks, et kui ikkagi keegi teab, et ta on kunagi süüdimõistetud ja tõenäoliselt ikka keegi teab, et neid inimesi tõenäoliselt on alati rohkem kui üks. Ma pakuks välja, et vähemasti 10 või 100 vaevalt see infoametis olles talle selles mõttes kasuks, tuleks, et see oleks ka selle inimese huvides, aga ma räägin, jutt käib nendest inimestest, kes ikkagi lähevad reaalselt kusagile võimu teostama. Aga sellel inimesel on võimalus teha avaldus kohe teate, minuga juhtus selline lugu 20 aastat tagasi pärast seda sa ei ole enam šantažeerida, sellepärast et sa oled selle ise ära avalikustanud, sellepärast et noh, kui keegi tahab sind santažeerida, siis tal on kindel eesmärk, aga seesama info võib täitsa juhuslikult ka välja tulla. Nii selle teema lõpuks ma küsiks võib-olla retoorilise küsimuse, et kui kriminaalid loks koos kurjategijate erakonda Kaur Kender vist kunagi mängis selle mõttega, et saaks mandaadi, et kas Eesti demokraatia oleks siis kriisis? Ilmselt oleks küll, aga tegelikult siit saab edasi minna hoopis küsimusega, et kas erakonna liikmete nimekirjad peaksid olema üldse avalikud sest osasid inimesi diskrimineeritakse ka selle tõttu, et nad kuuluvad erakondadesse, seda ei öelda isegi välja, on nad tunnetavad näiteks tahad kuhugi tööle minna, siis vaadatakse neile, näete, ta on ikkagi erakonna liige, ei tea, kas tasub võtta või visinud ei, edutate selle tõttu, et sa oled erakonna liige, ajakirjanikud, muuseas, kes tahavad kandideerida ja kes kandideerivad, satuvad järsku kuidagi nagu neile vaadatakse imelikult. Siin tekib küsimus, aga miks peaks üldse erakondade liikmete nimekirjad avalikud olema? Mis vahet seal on, kas nad on avalikud või nad oleksid kinnised? Hääli on nagunii üks. Et kui sa lähed valimistele, siis noh, üks põhjendus on see sisese inimene kuuluda kahte või kolme erakonda korraga. Mis siis, kui ta kuulub? Meil mitte midagi lõhestatud isikusi. Sa võid olla mitme ettevõtte aktsionär samamoodi sa võid olla ka mitme mitme erakonna liige tegelikult valimistel sa saad lõpuks anda ikkagi ainult ühe hääle, sa ei saa nagu mitut häält anda. Ja kõigele lisaks on Eesti parteidel olemas sellised asjad ka, et neil on toetajaliikmed. Täiesti ametlikult on põhikirjas kirjas, meil on olemas ka toetajaliikmed, kes ei ole päris liikmed, aga need avaldada, aga nende üle peetakse samuti arvestust ja neid ei avalikustata mitte kuskilt. Nonii saabunud on vist uus reaalsus, ordeneid jagatakse, seda ei saada mingi eriline kära või furoori ei leita, et keegi, kes ei vääriks, on midagi saanud või ei kurdetud, et õiged inimesed jäid jälle tunnustuseta, et ma pean silmas siis seda sündmust, et president Kersti Kaljulaid annab Eesti vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 112-le inimesele kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks või. Urmet Sulev, teie täidate selle tühimiku nüüd siin, Eesti ajakirjanduses ja teete selle osa ära, mida ma mainisin. Aga muuseas, kui ma jätkan, siis ma saan aru, et see piinlik vaikus kannab ja saatejuhina ma pean selle lihtsalt täitma. Muuseas, mis pidi üldse teie seda presidendi väljavalitute nimekirja vaatate, et kas esmalt niipidi, et palju leiate tuttavaid, kui palju selliseid tun, tuid, inimesi, kelle teeneid ja tegusid ka isiklikult teate ja oskate hinnangu anda või mis pidi nad üldse vaatad? Ajakirjaniku käes, seda ei ole õige küsida, et vähemalt minuga. Et eks, eks need meediaväljaanded kas, kas see, see, et kui, kui nimekiri tuleb, ma ei tea hommikul kell 11 välja ja kell 11 null viis on juba Postimehes suur lugu Jaanus Piirsalust, et kas nad tõesti suutsid kirjutada mitmeallikaga Vjatega valmis, et et selles mõttes ajakirjanikel on alati nagu teatud nagu eelis siin on ja kogu ühiskonna ees, et et see noh noh, see on nii, et see on alati niimoodi olnud kõikide presidentide puhul, et et selles mõttes, nagu sa vaatad nagu seda pigem nagu üldproportsiooni, et et kas sealt on näha mingeid käekirja. Et esiteks sa vaatad, kui palju neid teenetemärkide saajaid on, siis kas teenetemärk, kõne teenetemärkide saajad kõnelevad mingist tendentsist noh, vahel on seal olnud niimoodi, et ei ole poliitikuid näiteks Toomas Hendrik Ilvese puhul poliitikud ega Kersti Kaljulaid ka väga ei taha anda, siis sel korral vist ei ole kedagi just siis kas seal on mingit mingit näiteks? Mingid mingid noh, näiteks ütleme, kui palju selles nimekirjas näiteks naisi, kui palju on venelase, kui palju kultuuritegelasi, äri, siis hakkad neid proportsioone vaatama, siis hakkad vaatama võib-olla pigem sellist noh, et kes on need mõju küll välismaalased, kes saavad, on ju noh, näiteks seekord, et saaks lisaks või Jens Stoltenberg, et ja, ja kui sa märkad selle vaatamise käigus on ju Eesti on nii väike ühiskond, et sa ju paljusid inimesi neist niikuinii ju kas siis otse või kaude tead, kes seal nimekirjas on, et tegu on kõik ju väga tublid Eesti inimesed. Et noh, siin ei ole päris nii, et noh, kuidas ma ütlen, et, et vaatad, et kuigi ma vaadates sotsiaalmeediasse reaktsioone, siis nii mõnigi ajakirjanik tundub, et on oodanud aastaid, et tema sinna nimekirja saaks ja ja lausa üksüxittle kirjutas, et, et ta on selles ootamis nimekirjas, et selliseid asju on ikka väga piinlik lugeda. Mina vaatan laias laastus samamoodi nagu Urmet. Minu põhimõte on siin olnud, et president annab teenetemärgi sellele, kellele ta täpselt tahab, eks ju. Et alati võib küsida, et miks just see inimene sai või et pakkuda välja, et keegi oleks võinud veel saada. Aga mitte kunagi ei ole tekkinud probleemi, et miks just nemad said, sellepärast nendel inimestel on alati olnud mingeid teeneid ühiskonnale. Võib võib olla oluline öelda seda, et, et kuidas need teenetemärgid saajat, et see ei ole päris nii, et president Ta istub näiteks neljapäeva õhtul maha ja hakkab siis seda 99 või 100 või 150 või Arnold Rüütel 834 nimega nimekirja koostama ja siis pühapäeva õhtuks saab selle nimekirjaga valmis, et, et need on ikkagi, need tehakse siis nagu ettepanekud väga paljude puhul, et pean tunnistama, et olen ise ka elus olnud kolme ettepaneku kirjutamisele ja, ja, ja ülikoolipõlves koos sõpradega tegime ettepaneku näiteks, et anda teenetemärk Ronald Reigenile. See toona Lennart Meri läbi ei läinud kahjuks. Et noh, põhimõtteliselt kõik kodanikud on võimalik teha näiteks veebipõhine koht, kus saab seal neid ettepanekuid teha ja ehk siis president ja tema nõuandjad sõeluvad sellest need välja, kes kes sobivad ja loomulikult ta saab ka ise neid alati sinna juurde. Jah, ja see ei tähenda seda, et näiteks salatikolleegide tunnustusega on seal tagatud ka riiklik tunnustus, et kui me vaatame näiteks Eesti kõige populaarsem neid inimesi, kes on siis Ott Tänak ja Martin Järveoja, siis nemad ei ole saanud veel riikliku teenetemärk ja kõlannast saavada. Aga Sulev, mine presidendi kantselei koduleheküljele ja tee ettepanek ja vaatame, kuidas sul läheb, sest ma saan aru, me kohe hakkame varsti rallist rääkima ja, ja, ja need inimesed selgelt ju vääriks seda, aga, aga selleaastase nimekirja puhul veel tõesti poliitikuid pole, aga selles osas vist on loogiline, et eks neid lisandub nimekirja ohtralt, et järgmisel aastal, sest tekkimas on kindlasti palju neid poliitikuid, kes ju lõpetavad, kes ei jätka ja kes on oma panus Eestile. See skandaal oleks tulnud, kui valimiste, kui meil on kahed valimised toimuvad, kui president oleks olnud teenetemärgi mõnele kandideerivale poliitikule, oioi, milline aplawa sellest oleks tulnud, et see on loogiline, et ei ole. Ja noh, hästi, palju selliseid loogilisi valikuid oli presidendile, et riigikohtu esimees Priit Pikamäe, kes siis on ametist lahkunud, kumas siis Heiki Loot, kes on samamoodi riigikantseleist siirdumas või siirdunud juba riigikohtusse mõeldes maarjamäe memoriaali memoriaalil Kalle Vellevoog või siis vehkleja Irina Embrich, Mark Your Riina Kaljurand, Märt Meos, Ivari Põllu, kokku 112 time soovitan lugeda ja tutvuda, kui vahepeal ei ole jõudnud. Nii vaadates kellale hästi põgusalt peatuks elektri varustuskindluse teemal ja seda selle uudised pärast, et Rootsi elektrisüsteemi haldur rikkus Taani energia assotsiatsiooni teatel eelmisel neljapäeval Euroopa liidul reegleid, kuna sulges piiriülese kauplemise elektrienergial nappusega toime tulla ja Eesti Energia hinnangul on juhtunu murettekitav ning on põhjendatud küsida kui suurt hulka ka elektritootmise võimsusest peaks iga liikmesriik lähitulevikus ise üleval hoidma, et üha enam meil ka ju räägitakse sellest, et elektrijaam Soomes või elektrijaam siis on sama hea kui elektrijaam Eestis, aga nüüd siis selgub, et külma ilmaga olukorras, kus Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis on elektriturul elektrit puudu siis mis teie arvate, kas Eesti saab loota, et kokkulepped kehtivad ja kui väljas on üle Skandinaavia külmalaine, et rootslased, norrakad ei pane turgu kinni ja ei aja oma asja? NATO siin tulebki, saab jällegi plaksutada Juhan Partsile. Kes siis, kui majandusminister oli, andis välja käsu, et ehitage valmis auverre uus elektrijaam, Eesti Energia juhtkond tollal ütles, et see on mõttetu, seal majanduslikult kahjulik, tema ütles, et see on energiajulgeoleku seisukohalt väga tähtis. Tollal oli isegi juttu, et võib-olla võiks teise ploki sinna veel kõrvale teha. Et selles mõttes, kus sul peab ikkagi mingit tagavarad olemas olema. Meil ju juhtub aeg-ajalt seda ka, et Estlink ütleb ülesanne, mis siis juhtub, kui kaksist linki ütlevad ülesse korraga. Sellised variandid on täitsa võimalikud. Kindlasti on energiajulgeolek hästi oluline teema. Üks asi on kindlasti ka see, et Eesti riik saab ju sellest maksutulu, Eesti energia saab raha, kui elektrit müüakse, ma vaatan, kas sul praegu Eleringi kodulehekülje peal on selline suurepärane andmeladu, kus on võimalik vaadata, kuidas reaalajas elekter Eestisse saabuv elektrist väljub, et praegu Eesti on eksportiv, elektrit eksportiv riik suurusjärgus 500 megavatt-tundi megavatti müüakse praegu Läti suunal. Aga nojah, siin on ju ennaktempos räägitud sellest, et peaks ka nende valimiste puhul, et Eesti peaks põlevkivielektrienergiast loobuma, see tähendaks siis tõenäoliselt seda, et väga külmade ilmadega, nagu näiteks jaanuari alguses oli, võib tekkida see olukord, kus see elektri hind võib kujuneda märkimisväärselt kõrgemaks ja, ja neid viimaseid uudiseid või seda viimast uudist arvestades võib tekkida olukord, kus tekibki ühel hetkel seis, et elektrit ei ole. Noh, siin on jälle küsimus, et millest elektrit toodetakse, et võib ju ka maagaasist toota elektrit, et aga see jaamad on selles mõttes hästi head, endal saab kohe nagu käima panna seda tükk aega soojendava tuulejaamadele on selles mõttes tunduvalt raskem, et sa pead arvestama alati, et kas tuult on või tuult ei ole. Ja siis on loomulikult alati võimalus ka tuumajaam teha, millest ka sellel nädalal räägite. Mis oli ka muuseas eelmises energiamajanduse arengukavas sees. Praeguse selle ei ole, aga see kõik on selline suur tulevikumuusikat. Selleks, et tuumajaama Eestisse teha, tuleb seadus ringi teha, siis tuleb siia, sest Nov hauda hankida. Nii-öelda neid teadmisi meil ei ole, koht tuleb leida ja kõigele lisaks tuumajaamale tõenäoliselt vastuseis oleks tunduvalt suurem, kui sellel tselluloositehasele. Nii. Valitsus toetas neljapäevasel kabineti nõupidamisel kultuuriminister Indrek Saare ettepanekut eraldada 980000 eurot Eestis autoralli maailmameistrivõistluste sarja ametliku WRC testralli korraldamiseks. WRC sarja korraldaja tegi siis Shell Helix Rally Estonia meeskonnale ettepaneku pidada Eestis autoralli maailmameistrivõistluste ametnik testralli 12.-st 14. juulini Lõuna-Eesti teedel. Sulev, sina oled meie siin seltskonnas tõeline rallifanaatik. Ma saan aru, et sa ei jõua ära oodata, millal start on ja millal piletid müüki tulevad. Ei ole muuseas selline asi, ma ei ole mingi rallifanaatik valem, paar korda küll seda rallit vaatamas käinud, aga täitsa juhuslikult sinna sattunud paar korda olen ka MM-etappe vaatamas käinud, minu meelest see väga õige asi, mida valitsus tegi, sellepärast et noh, Eesti on, need Eesti ralli on hetkel tipus, et meil on inimene, kes võib inimesed, kes siis võivad tulla ralli maailmameistriteks ja see oleks vist esimest korda, kus maailmameistriks tuleks paar, kelle koduriigis ei toimu ühtegi etappi. Et kui sul on selline edu olemas, siis miks mitte seda ära kasutada ja ja ma arvan, et Eestis tekiks selline spordiüritus, mis oma populaarsuselt ta, ta ei ole veel võrrelda laulupeoga. Noh, nii palju rahvast sinna ei tuleks, aga, aga ta ikkagi oleks selline massideni. Sulev, oskad sa öelda, et ma küsin, et minul ei ole eriti teadmised kui suurel ralliturism selline, et noh, ma tean, et eestlased käivad väga palju Soomes, aga kas ta nagu kui etappidel mujal, et kas näiteks ma ei tea Monte Carlo etapile tulevad inimesed teistest riikidest kohale või kui palju sellega nagu turismile ta sellise positiivse tõuke annab või ei ole seni? Tuleb inimesi, mina olen kohanud Hispaania mägedes soomlasi näiteks ise näinud, aga see ei ole väga, väga massiline, ta on ikkagi selline kohalik kohalik võistlus, et kindlasti tuleb sinna turistidelt, kui näiteks Lõuna-Eestis pidades Lätis tuleks kindlasti Soomest, Rootsist tuleks ilmselt mõned ka Venemaalt, aga ikkagi eeldab seda, et nad, sa lähed nagu lähiriikides väga kaugele sõitma. Ma tean Lõuna-Eesti ralli puhul seda, raha mõõdetakse miljonites eurodes ja see ala Tartu linn, Otepää ümbrus kasusaajad väga märkimisväärselt, seda on konjunktuuriinstituut eraldi uurinud ja hinnanud ja, ja see on väga positiivse mõjuga. Aga rahva teenid. Tänaseks lõpetavad Urmet Kook, Sulev Vedler Mirko ojakivi tänavat kuulamast eetris taas rahva teenrid nädala pärast kõike head.