Vikerraadio. Tõimlid. Ja käes ta ongi, homme lähevad tuhanded suusasõbrad, 46. Tartu suusamaratoni start. D kas sellest võib kujuneda ka aasta suurim v suusasündmus, seda näitab aeg. Sulane Eestimaal maad võtnud ja loodusvaatleja Kristel Vilbaste on teada andnud, et Lõuna-Eestis jookseb vahtra pest soojematel päevadel juba ka mahla. Tänan. Leedu iseseisvuspäev nädala pärast on põhjust pidutseda ka juba eesti rahval oma riigi 101. sünnipäeval. E-hääletamise alguseni on jäänud neli päeva ja 22 tundi. Tulude deklareerimine on alanud ja suur osa Eesti inimestest on sellega juba hakkama saanud. Rahva teenrid alustavad ja täna oleme koosseisus Aivar Hundimägi äripäevast, Krister Paris, Eesti Päevaleht Delfist ja Mirko ojakivi vikerraadiost, Ire Krister ja tere, Aivar tervitas tervist. No enne kui me poliitika juurde tuleme, siis räägime just tulude deklareerimise eest, sest usute või mitte, et see puudutab kõige rohkem inimesi. Paljud on arvanud, et sellest kujuneb nende valimiste üks suur teema, et reformierakonnal oli lootus, et tuleb üks korralik segadus ja siis tuleb üleni valges näiteks Kaja Kallas ja lubab selle jama ära lahendada, et kuidas teil läks, kas oli kaos või olnud kaost? Ma ei tea, ma ei ole ise veel täitnud küll korra vatsent, et siia saatesse selle teemaga ette valmistada, aga aga tundub, et selles mõttes jah ei, ei saa öelda, et oleks mingit kaost täitmisega ka, aga ma arvan, et seal on nagu mitmeid nüansse, et need, kellel on ainult palgatulu olnud, noh, neil on asi väga lihtne. Aga kui on ka muid tulusid, siis, siis tõenäoliselt seal on natukene keerulisem ja andsin rohkem see asi. Aga mis puudutab nüüd seda, et mida ka siin juba valitsusliidu liikmed on üritanud näidata trikke, maksab nii palju raha tagasi, et vaata, et noh, et kui head me oleme siis tegelikult ma ütleks, et see on ikkagi täielik jama ette, et riik võtab teie käest nii-öelda raha ära endale Himmat intressi maksaks ja, ja, ja siis, et seal on nagu mingi heategu. Ja pigem see näitab ikkagi, et see praegune tulumaksusüsteem ja seadus ei ole hea, sest inimesed ei julgenud seda maksuvabastust kasutada, mis neile tehtud toime paremini tuleks. Ja see suurusjärk näiteks, et kui te lon 1400 euro suurune palk, siis kui te ei kasuta seda tulumaksuvabastust või kasutada umbes see summa, ehk see on vist vist on 600 eurot vahel. Ja kui te nüüd mõtlete, et te annate selle riigi kätte aastaks ilma intressita ja kui te mõtlete, et kui te saaksite selle ise investeerida ja teenida, siis tegelikult need summade vahed on päris suured, nii et need, see, et riik midagi tagasi annab aasta pärast hiljem, et see ei ole mingi asi, mille üle võiks väga palju rõõmustada valitsust. Näiteks maris Lauri on teinud ka arvutusi, kus ta on öelnud. Kui laekus füüsilise isiku tulumaksu prognoositust rohkem tervelt 124 miljoni euro ulatuses, siis ütleme vaid 30 miljonit sellest on tingitud toote ehk veidikene kiiremast majanduskasvust, aga tema paneb igatahes ülejäänute üle 90 miljonit selle arvele, et just inimesed krediteerisid riiki, mis tähendab noh, tegelikult seesama summa, siis praegusel aastal jääb järka vähemaks riigil. Aga mis puudutab seda deklareerimist, sest üks asi on jah, positiivne kogu see nii-öelda keskkond on muutunud veel kohe erakordselt lihtsaks, et ma läksin kui pärast vaatame, et äkki teeks ka ära ja siis endaga varusaid olengi deklaratsiooni juba esitanud. Nojah, aga minu esimene tähelepanek oli see eeltäidetud deklaratsiooni muudetud vorm, mis on veelgi mugavam, ta näeb natukene moodsam välja selles osas maksu- ja tolliametile, au ja kiitus, et mina mitte suurest soovist midagi kiiresti tagasi saada või juurde maksta, püüdsin ka siis deklaratsiooni just selles mõttes täita, et saada aru, et kas võib olla mingisuguseid probleeme, kas on mugav ja nii edasi, kõik oli kiire, lihtne, loogiline, aga kui nüüd jah, selle sisu juurde tulla, siis kui Aivaril on õigus, et kui keegi püüab jätta muljet, pahameel jäi ära, siis selles mõttes pole päris täpne segadus toimus ju aasta jooksul inimeste rahakottides ja ja esiteks siis need, kelle sissetulek, kui oli suurem seal 1700-st eurost, kelle tulumaksuvaba määr kahanes kuni nullini ja teiseks, need, kes kartuses, et peavad midagi tulevikus juurde maksma, nemad andsid siis riigile lihtsalt protsendita laenu ja siin veidi aitab segadust vähendada see maksusüsteem ise, sest paljud saavad ju mahaarvamisi nii eluasemelaenude intresside, paljud ka lastega seotud, kuulud koolituskuludelt, et ma panin ise paljude tuttavatega rääkides tähele, et just see puhver aitas neil pääseda juurde maksmisest. Ja nende tavapärane maksusegadus osutus selles mõttes lihtsalt kesisemaks, aga nüüd selle kiirustamise häda, et kui see deklaratsiooni esitamine on hästi lihtsaks tehtud, siis see häda võib olla see, et sa jätad kasutamata päris palju maksusoodustusi. Sest eile ka Margus Saar aktuaalses kaameras tõi välja selle statistikat, et 50 protsenti deklaratsiooni esitajate saavadki selle ühe klikiga hakkama. Aga ülejäänud 50 protsenti ehk pool deklareerijatest peaks siiski need erinevad plussikesed sealt lahti tegema ja need read üle vaatama, et kas lapsed on deklaratsioonile kantud, kas lastega seotud koolituskulud huviringe, arved tasulistes koolides, käivatel lastel koolitusarved on sinna kaetud või mitte, sest kui neid seal ei ole, neid ei esita, siis see võib tähendada mitutsadat eurot lihtsalt riigile antud raha. Kes mulle täna üks üks tuttav juste esitas küsimuse, et huvitav, kui ma olen teinud jõulutunnelile kõigile teistele telefoni teel annetusi, et kuidas kajastub muu tuludeklaratsioonis ja ega ma talle niimoodi hoobilt vastata ei osanudki, et see ilmselt vajab ka laiemat selgitamist, aga just seesama ma tahaksin väljendada ühte nii-öelda maksumaksja pahameel pidama isa vastasega, vaata kõik need mahaarvamised, need hämmastavad, väikese laega ehk siis see piirang on päris suur selle umbes 100 eurot kuus ja kui sa natukene maksavad intresse eluaseme eest, koolid tahad oma last ja TV3 on need annetus ja ka siis avastavad varsti, et sa oled juba tegelikult selle ületanud ja mingisugune maksuvabastus enamike ehk siis ja ka nüüd, kui enam pole võimalik teha ka ühiseid tuludeklaratsioone siis on jah, võimalik anda abikaasale edasi see, mis üle jääb ja minul näiteks antud juhul õnnestus, paistaks täna mõtlema selle peale, et see on üks koht, kus siis näiteks riike muuhulgas surub peale nii-öelda traditsiooniliste peremudelit ehk siis kellelegi abielu, et sa saad seda tõesti teha ainult abikaasa puhul, eks see oli ka varem. Aga teine teine asi on see, et ta jätab täiesti nii öelda diskrimineeriva seisundisse, need, kes abielluda põhimõtteliselt ei saa või kes on sõlminud kooselulepingu ehk siis need inimesed on nagu maksumaksmise seisukohast seatudki ebaõigluse vastu opositsiooni kui need, kes saavad sõlmida traditsioonilise abielu näiteks mehe ja naise vahelise natuke kõrvalteema, aga siiski üks asi, mille peale mõelda. Tänu sa jõudsid ikkagi fundamentaalsete ühiskonna probleemideni juba selles mõttes au ja kiitus tulude deklareerimise eest traditsioonilise perekonnamudeli, nii, aga see ongi seotud. Hämmastav, aga ongi, aga jah, see, mis puudutab siis see juba mitmendat aastat, et mahaarvamist rahalist väärtust, siis tõsi see on, et eluaseme laenuintressid on kahanenud 300-le eurole lisaks siis mahaarvamised on piiratud kokku ühe isiku puhul 1200 euroga, et see on see koht, mis tegelikult, et on paljudele inimestele jäänud tähelepanuta aasta-aastalt neid koalitsioone luues ka majanduslanguse ajal valitsus nende kohtade kallale läks ja ausalt öeldes, kui aastaid tagasi inimesed said tuludeklareerimise ka rahaliselt rohkem tagasi, siis nüüd ausalt öeldes ühest küljest on see hea, et kui sul väga palju selliseid ebaregulaarseid tulusid ei ole, siis kinnisvara müügilt metsamaa võõrandamisel metsamaterjali müügilt siis neid juurdemakseid väga palju teha ei saa, aga teine halb külg on ka see, et ega tagasi väga palju ei saa, et see on suhteliselt ikkagi seal piiritletud mingite kindlate summadega. Peaksin ühe ühe veel soovitused, et kui te ütlesite ka, et väga kiiresti, kes on täitnud tegelikult plussid või noh, mis seal on, et nüüd tuleks lahti teha ikkagi ja vaadata, mis seal all täpsemalt on ja, ja, ja kontrollida üle ja ega kes on väga kiirelt need toiminud, siis saab ju alati veel tagasi minna, et aega on, saab ülevaadetega noh näiteks seal on selliseid karid võivad olla ka uskuda seda, et noh, mis on eeltäidetud deklaratsioon, et siis väärtpaberituluteemadele, et seal kõiki andmeid maksuamet automaatselt ei saada. Eriti oluline on see, et osade andmete puhul peab ise käsitsi märkima näiteks soetusmaksumuse mis on praegu. Null Ma isegi vaatasin selle kiirelt, et mul oli üks väärtpaberitehing eelmisel aastal ja mis oli siis märgitud, et null soetusmaksumusega, et ma oleks juskui tulu teeninud seal võib-olla said ilma rahata traat tuha, et paar 1000 eurot tegelikult ma sain kahju hoopis selle pealt, et kui soetusmaksumus juurde panna, eks, et siis ma saan oma seda kahju veel edasi kanda, et selliseid asju tuleks nagu tähelepanelikult vaadata ja ja mis seal võib-olla on veel nagu millele tuleks soetusmaksumuse poolest, et üks on see, mis on börsil olevad väärtpaberid, aga paljud mitte paljudel, aga aga on inimesi, kes omal ajal, kui ütleme, nõukogude kord korrast lahti saime. Ja siis olid sellised riigifirmade järglased või sovhooside-kolhooside järglased. Ja need ettevõtted ja ka praegu tegutsevad erinevate nimede all, kus on suur, selline ikkagi üpris suuromanike ring, olgu see siis endine Kirovi kalurikolhoos, eks Esmarry näitel või Eesti Talleks ja nii edasi ja kui seal on nüüd müüdud neid aktsiaid, mis ei ole nagu börsil kaubeldav, siis sinna nagu seda soetusmaksumust nuputada ja kus need dokumendid on ja mis seal täpselt oli kroone, et noh, et, et sellele tasub nagu tähelepanu pöörata ja võib-olla kõige parem soovitus on, et kirjutada lihtsalt maksu, maksuametil tuleb päris hästi, tegelikult vastavad ja jagavad, jagavad seda infot, et ma isegi kohale minna ei soovita, seal on pikad järjekorrad reeglina olnud, ma ei tea, kuidas see aasta aga jah, meili teel näiteks telefoni teel üle küsida. Ja ma arvan, selles mõttes tark ei torma, et ega see raha saamata ja, ja ega siis juurdemaksest ka ei pääsed tulude deklareerimise, eks ma tea, mälu järgi mäletan, kas seal mingeid märtsi lõpukuupäev, 31 märts vist. Esimene aprill jah, vist midagi sellist, et kasvõi. Ja see jah, vist 31, märts, vaatan kalendrist, on pühapäev tänasesse. Filekesid seller. No vot, et nuputage ja proovige ja ärge selles mõttes jah, tormake ava kõik, aga neid plusse. Aga tulles nüüd ikkagi poliitiliste valikute juurde, siis mulle tundub ikkagi, et maksumaksjal on nüüd võimalus valida, kuna valimised on tulemas ja kas soovitakse siis jätkata tänase süsteemiga, kus rahaline võit on madalapalgalisi, teistel või ühtlustada süsteem, nii et ka 1700-st eurost kõrgemat palka saavad inimesed saaks osa ka tulumaksuvabastusest. Seal 2100-st eurost praegu ju üldse tulumaksuvabastust inimestel ei ole. Noh, tõenäoliselt pole korraga võimalik järgmise nelja aasta jooksul tulla appi tulumaksuvabastuse saajate ringitõstmise osas. Ja anda kusagilt võituga madalapalgalistele, et korraga kahes suunas vist joosta ei saa, et seal peab ikkagi tegema valiku, sest mulle tundub rahaliselt ütleme, et kui teha niipidi seda trepiastet nihutada ülespoole ja siis anda ka veel madalapalgalise matele mingisugust soodustus, siis see läheb juba. Kalliks. Ei ole nii keeruliste teemade peale mõelnud. Mõtlesin ikkagi nende valikute peale, kui me vaatame, mis nende maksudega tehakse, siis kui nüüd just seal ikkagi eelmisel aastal laekus lõpuks prognoositust maksta 0,4 protsenti rohkem. Kui arvestada seda, et, et majanduskasv oli oli ka prognoositust märgatavalt kiirem, siis tegelikult oli maksude laekumine sellele, mis oleks võinud olla selgelt alla ja näha, et laekusid maksud kenasti peaaegu kõikides valdkondades, mis valitsusest. Ja see koht, kus siis otseselt sõltub ehk näiteks täpselt ta väga palju toodud näide aktsiisidest siis see tõmbas kõik muu alla ja aktsiisid koos sellega ka käibemaksu koos, võimalik, et ka turistide vähenemise ja kõik muu, et siis et pigem oli nagu see koht, kus ma valitsus on tõesti olnud lubaduste järgi ka pigem noh, Eesti mõistes siis vasaktsentristlik päris palju tõstnud toetusi, tõsta palkasid ja puha, aga ka seda kohta, kust raha võtta, ma ikkagi jätkuvalt ma ei näe, kuidas niivõrd tugeva ja võimsa majanduskasvu korral saab eelarve olla niivõrd nigelas seisus. Venelased. Sa maksulaekumise juurde tulid, sest tõesti deklaratsioonide täitmisele eelnes siis rahandusministeeriumi ülevaade sellest, kuidas eelmisel aastal riik maksude kogumisega hakkama sai ja selles suhtes suures pildis tuleb öelda, et rahandusministeeriumi riigieelarve koostajad suutsid täppi panna, sa mainisid ka seda eelarve täitumise numbrit 100,4, et noh, põhimõtteliselt viga siis ainult 0,4 protsenti, et muidu oleks olnud täpne, aga jällegi taaskord, et kui see pilt kaugelt vaadates võib-olla paistab ilus, aga lähedalt uurides, siis on neid eelarveridasid, mis olid nukra alalaekumisega näiteks siis alkoholiaktsiisi laekus 101 miljonit eurot oodatust vähem. Rahandusministeeriumi fiskaalosakonna juhataja Sven Kirsipuu arvab, et seda alkoholiaktsiisi laekumist mõjutas siis väga palju piirikaubandus ja Soome turistide arvu vähenemine, aga ka aasta algusesse planeeritud aktsiisitõusu ärajäämine, et selles mõttes kõik loogiline, aga, aga nüüd on jällegi see, et, et, See tundub loogiline praegu, aga kui seda prognoosi tehti, eks või eelarvet koostati, siis ju siis ei kuula siis need inimesed, nii poliitikud kui needsamad rahandusministeeriumi ametnikud, nad ju ei, ei näinud seda, et selles mõttes on nagu selline tagantjärgi tarkus. Mis ikkagi aktsiiside puhul näitab, et, et keerati nagu üle üle vindi. Asi. Ja ei tohi unustada seda, et ikkagi kolhoos saamata jäänud aktsiisiga on jäänud saamata ka käibemaksunendesamade kaupade pealt, ehk siis tegelik see, see kahju või see olematu pluss on meil märksa suurem. Jah, et alkoholiaktsiisi siis protsendina tasud Läti 4,6 protsenti ehk ligi 10 miljonit eurot rohkem võrreldes aasta varasemaga, see on see number, millele rõhub siis koalitsioon. Aga opositsioon sellest aruandes siis rõhutab seda, et eelarve oodatust ootustes tasuti 32,1 protsenti ehk 101 miljonit eurot vähem ja probleeme siis kütuseaktsiisiga oli jällegi, et aasta kokkuvõttes laekus seda 1,5 protsenti ehk kaheksa miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Aga oodatust, et 38 miljonit eurot vahet vähem ja tubakaaktsiisiga siis oli nii, et. D rohkem 1,4 protsenti ehk kolm miljonit eurot ja võrreldes eelarve ootustega tasuti tubakaaktsiisi 10,5 protsenti ehk 24 miljonit eurot vähem. Muuseas, kas teid hämmastab see, et ega see maksuteema nende valimiste eel väga selliseks suureks teemaks ei ole saanud, et kui veel sügisel siin nendel erinevatel teemadel rääkida, siis ju nii-öelda oli oht või lootus või ootus või ma ei tea kuidas iganes sõltub vaatenurgast, et sellest teemast hakatakse valimiste rääkima. Aga väga palju ei räägita, et mulle tundub, et üks indikaator nende numbrite põhjal siiski on, on see, et koalitsioonil loojad tõenäoliselt enam aktsiisitõusude teed minna ei saa, et järgmised kaks aastat, ma arvan, mitte keegi ei unista või prognoosi seda, et saaks aktsiisitõusuga rohkem raha riigieelarve. Kas see on ka võib-olla üks põhjus, et miks see maksudebatt ei ole nii tuline olnud, et et keegi näiteks ei ole seda meelt, et peaks aktsiise tõstma, et ma saan aru, et kõik erakonnad vist on seda meelt, et peaks aktsiise langetama suuremad erakonnad või jätma samaks või jätma samaks ja küsimus ainult, mis aktsiis, eks seal on ka noh, erinevused, aga aga jah, et selle järsu alkoholiaktsiisi tõstmisega mõtlesime nagu selle, et me tõenäoliselt see teema on võib-olla üldse alkoholiteema on nüüd ei ole popp poliitikute seas, nad ei taha seda puudutada. Ja see tulumaksu teema on ka selline, mis, mis võib-olla seal üritatakse seda neid nüansse leida, eks Reformierakond ka seesama pensionäride töötavate pensionäride maksustamise teema ja nii edasi, aga aga, aga võib-olla noh, kuna seal ei ole nii suuri muutusi nendes vaidlustes sisse toodud tulist debatti ka väga ei, ei teki. Kui mäletada, kui omal ajal ikkagi maalisid vähemalt paremerakonnad seinale suure kolli, mille nimi oli astmeline tulumaks, siis kui ta nüüd, kui ta nagu de facto juba juba kehtib, siis sest sa, koll on juba nähtavad, pole enam selline, mida, millega saab ka selgelt eristuda. Mulle jääb mulje, et et esiteks ei tahetagi see niivõrd kui maksud maksude koha pealt panna jalga maha, kui mõeldakse ehk võimaliku tulevase koalitsiooni peale. Et kui vaadata näiteks seda, mida eelistad, et inimesed ise siis vähemalt päevane küsitluses tuli selgelt välja, et selleks ongi just nimelt nii kummaline, kui see ka pole Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon ja siis, kui sa paned kuskil väga punased jooned maha, see muudab tulevased läbirääkimised raskemaks, aga kus kohas üks just ütlesid, et huvitav, et pole nagu maksud olnud selle valimiste põhiline teema, siis on ju minu meelest üldse väga raske defineerida, mis nende valimiste põhiline teema. Kui jätta kõrvale see, et, et ühel pool on EKRE ja teisel pool, siis kõik nagu ülejäänud Noh, ma ei tea, aga liigume teemadega selles mõttes edasi, et võib-olla mõnest järgmisest teemast kujuneb nende valimiste peateema, noh, ma muidugi üritan naiivselt kui rääkida, et räägiks natukene loomevargusest, seda siis põhjuseks põhjusel, et meil on tänaseks üks riigikogu liige, keskkonnakomisjoni esimees ja üks Riigikokku veel pürgiv kandidaat, et ka sotsiaaldemokraatide ridades kandideeriv Anastassia Kovalenko esimene siis keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, kes on siis langenud loomevarguse kahtluse alla, et meie tõenäoliselt siin ei saa teha seda tööd, mida peavad tegema Tartu ja Tallinna Ülikoolieksperdid, et siis tuvastada, kas ja kui suures ulatuses on loomevargusega tegeletud, kui suured ja väikesed on viitamisprobleemid, kus on hooletus kus midagi enamat, aga põhjust mulle tundub sellest teemast rääkida on küll ja rohkem, et ma hoopis alustaks sellest aspektist, et kuidas teie seda hindate, kas see Kovalenko ja Vakra juhtum võib mõjutada sotsiaaldemokraatide kui terviku kuvandite positsiooni ning kuidas avalikkuse reaktsioon võiks selles kaasuses ma ei tea, kas siis kasuks või kahjuks Rainer Vakra ja Anastassia Kovalenko tulla. No kõigepealt väga palju sõltub sotsparteis tervikuna ikkagi sotside enda reaktsioonidest, mis on siiamaani olnud olematu. Võtame ja vaatame, mis on natukene hämmastav, et ühest küljest jah, et nagu lähtuma ka sellest, et pole, pole süüdimõistetute, pole varas aga teisest küljest, kui nad jätkavad samal liinil pikalt, jääb küll valijatele kergesti mulje või seda muljet saab kiirelt kergesti tekitada, et nii-öelda kaitstakse omasid iga hinnas ka olukorras, kus pole kuidagi õigustatud. Et minul nagu prognoosida, et, et mis ja kui suursem mõju võib-olla mulle tundub, et, et sotside puhul see selles mõttes, et see ei tule kasuks seltskonnal, kuigi Rainer Vakra on olnud siin sellel nädalal ikka nii pildis kui pildis sõltuvalt sellele, et ta on ise peitu pugenud, aga, aga teda on ikka olnud väga palju, kuidas näha ja öeldakse ju, et, et kui sinust räägitakse, et siis sõltumata sellest, mis räägitakse, aga populaarsust tuleb. Ja see inglise keelne väljend seni Pablistitis kujutab, leidsite, et aga ma vaatasin ka moemonitooring, kuid ma ei tea, kas või Google'is viimase nädala jooksul enim kajastatud poliitikuid siis Vakra on saanud selle, mida paljud poliitikud valimiste eel igatsevad, et põhimõtteliselt räägiti makrost üksi nädala jooksul kokku rohkem kui kõikidest ülejäänud ministritest, et see on selles mõttes ikkagi nagu päris märkimisväärne tase, aga jällegi, kuidas nüüd Vakra seisukohast tema huvides panna ehk siis kuidas konverteerida häältesse, aga, aga selles mõttes mulle tundub, et see teema saab veidi ebaproportsionaalselt tähelepanu ja seda selles kontekstis, et see kirg kahtlemata tuleb sellest, et meil on valimised tulemas ja kõik, kes küsivad uut mandaati, on suurema luubi all. Teisalt aga kas peab selle meediasõuga kaasa minema, kus rakk Vakralt aetakse mööda Tallinna linna, ma ei tea, riigikogu koridore taga siis tuleb, Vakra saadab meile pilte sellest. Ta verd loovutab, et peamine on ju selles Mikk Saluloos, kus ja intervjuus ära öeldud, et on näidatud, et inimene on langenud plagiaadiga kahtluse alla ta eitab. Keerutab, ma ei tea, võib-olla mõnede arvates ka valetab. Teised allikad ütlevad, et Vakra on petnud ja nüüd tulebki tegelikult ära oodata see, et mida Tallinna Ülikool ütleb, et muu on suhtekorralduse, meedia show. Nojah, aga ma selles mõttes, et, et minu jaoks on selles võib-olla skandaalis huvitav, et mismoodi ikkagi ühiskond nagu suhtub sellesse ja eks nüüd valimised võib-olla võiks seda mingil määral näidata, et kas, kas võetakse seda, kui mingeid 17 aastat tagasi noore poisi sellist rumalat käitumist mida võiks nagu andeks anda, mõeldakse seda niipidi, et inimene, kes tahab saada keskkonnaministriks, kes on tegelikult riigikogus olulise komisjoni esimees on ikkagi vassinud ja mina ütleks küll, et valetanud, et vähemalt see, miks minu jaoks Mikk Saluloost noh, siin ei tekkinud nagu kahtlust, kui ma, kui ma seda lugu lugesin, et et tegemist on, on plagiaadiga ja ja siin ongi küsimus selles, et selles reageeringus, et kas me hindame seda, et inimene ei tunnista oma vigu ja üritab, nagu keerutas, ma arvan, tegelikult see on veel suurem probleem või seda, et ühiskonna tahet juhtus küll 17 aastat tagasi ja tõenäoselt ei ole ka praegu kahtlust, et, et Vakra on keskkonnaküsimustes kompetentne No ära veel magistrikraadi selle nii-öelda ka kahtluse alla sattunud bakalaureuse pealt. Et nad noh, teadmiste osas nagu isegi minu arvates me ei peaks ütlema, et ta ei ole nendele Teemadel siin on pigem Vakra kaasuses, on küsimus jah, praegu juba selles, et poliitik ei tohi kindlasti ühte asja tehase vale teada, et on suur vahe sellel, kui Vakra oleks ausalt tunnistanud, mis läks valesti ja kuidas läks valesti. Inimesed muutuvad, arenevad see Vakra, kes oli 21 aastane Vakra, tõenäoliselt pole see Rainer Vakra, kes on ligigi neljakümneaastane Rainer Vakra, et ehk eks elu ole ikka ütleme oma korrektuuri teinud. Aga mina, tema asemel, kui ta tegelast plagiaadiga oleks tõstnud käed ja tunnistanud viga, oleks teinud uue lõputöö, et ausalt Oota ma võtan ka, et see oleks üks, üks viis näiteks kuidas muuhulgas no vähemalt teatud valijate hulgast seda saada kasvõi kasvõi kaastundehääli, et on ju ka täiesti ilmselge, et see plagiaat ei tundnud just täpselt valimiste eel välja need juhuslikult juhusliku ajastusega, vaid et see oli ka nii-öelda osa sellisest suuremast poliitikas, mis tähendab, et noh, palju patrake tähtsa kaevati välja, mingi vana asi tuleb välja inimene, kes ei ole tudengipõlvest teinud rumalusi, ehkki plagiaati, palju te ikkagi ei ole, pigem enamik ei ole. Aga, aga jätlasega, kui mäletame, milline skandaal oli omal ajal Taavi Rõivase ümber ta ikkagi sai üle 3000 hääle, ehk siis see ei oleks maailma lõpp, aga peitu pugemine poliitiku puhul lootuses, et skandaal läheb mööda, on kindlasti üks taktikaga, võib-olla selleks valimisteni on liiga vähe aega, nagu sa ütlesid, algab e-hääletamine, mis oli nelja päeva pärast. Just neljapäev ligi viie päeva pärast, aga selles osas Kovalenko käitus natukene professionaalsemalt, et temaga eile andis selgitusi ja ta ütles ka, et kui ikkagi tuvastatakse, et midagi on valesti, siis ta on valmis kaitsma uuesti töö tegema uue töö, selles mõttes hoopis teistsugune lähenev lähenemine, et kui Vakra, kas rääkima sellest, et, et ma olen palunud Tallinna ülikoolil anda hinnang, siis noh, tegelikult selleks hetkeks oli Tallinna Ülikool ammu ise teatanud, et nad kutsuvad kokku komisjoni hakkavad seda arutama, et nüüd ongi see, et, et selline vassimine ja keerutamine ma arvan, et see kahjustab Rainer Vakralt märksa oluliselt rohkem kui see plagiaadi kahtlused, et seal võib-olla jah, paljud inimesed on valmis talle selle isegi andeks andma, aga aga teisest küljest, et noh, kui me tuleme selle plagiaadi teema juurde, siis mulle tundub, et probleem on siin ka üli ülikooliti ja teaduskonniti erinev, et mida varem üliõpilane aru saab, et loomevargus on lubamatu ja viitamine tuleb endale selgeks teha, seda parem, sest noh, minul Tartu Ülikoolis oli võimalik vist juba teisel kursusel teaduste aluste loengus võimalus ja need reeglid ja ka kogemus selgeks saada, et selles osas ma olen küll Tartu ülikoolile ja õppejõududele väga tänulik, sest kui ikka õigel kohal õppejõud viitavad. Kui sa nüüd niimoodi jätkad, siis seda võib käsitleda loome vargusena ja nüüd ongi küsimus, et mis on plagiaat, mis on tahtlik selline pihtapanemine, kui sul on tabelite viisil statistikat, lähteandmeid kellelegi tööst võetud niimoodi, et ei ole viidatud, siis see on isegi hullem. Et see teema ju tegelikult noh, selles mõttes võime vaadata laiem, et üldse see loomevargus ja siin jällegi näide seesama peaministripartei meil, kes varastas ühe foto fotograafi töö ja kasutas seda, eks ju siin aastaid tagasi. Et, et see on ka noh, selles mõttes, et kuidas me suhtume sellistesse asjadesse. Aga see on juba nagu laiendama, mis kooli puudutab, siis temal muidugi oli hea. Tal oli nagu õpik ees, kuidas mitte käituda väga värskelt, et selles mõttes oli, nägi ta, et peaks tegema teisiti kuidagi Vakra. Aga jah, maailmas pole ju midagi erakordset, selles mõttes plagiaadi puhul tegemist ka poliitikud, avaliku elu tegelased on sellega ikkagi aeg-ajalt vahele jäänud, et siin ajakirjanik Priit Pärnapuu, kes nende plagiaaditeemadega on nüüd siis ka tegelenud, tõi välja siin neljapäeval Vikerhommikusse, et tegelikult maailm tunneb ka selliseid kaasusi, kus inimese surmajärgselt noh näiteks 20 aastat pärast tema surma on tema doktoritöö plagiaadiks tunnistatud, et Martin Luther Kingist siis käib konkreetselt jutt ja Eestis on olnud maaülikooli doktoritöö osas plagiaadijuhtum, ülikoolid ise ütlevad, et probleeme on ja ma olen siin tegelikult ka ise aastaid kuulnud mitme mitmete Eesti poliitikute osas nende lõputöö pole nende enda kirjutatud, et nad on ostnud. Noh, see on selles mõttes avalikkuse asi, et kui keegi ikka püüab süsteemi avaldades targemaks muutuda, siis seda peab teadma ja valija peab sellele andma oma hinnangu. Kõige tuntumaid juhtumeid puudutab ju ikkagi Saksa kaitseministrit Karl-Theodor zu Gutenbergi, kelle puhul öeldakse, et teda võib-olla isegi täiesti siiralt ei teadnud, tema doktoritöö sisaldab plagiaati, sest et abib abid panid selle ju kokku. Ehk siis selle veel täiendav dimensioon, aga päris huvitav iseenesest, kuidas backrokeid noh, valimisnimekirjades ta ennast enam taandada ei saa ilmsetega ega ei kavatse ükski, et ilmselt Ta saab valituks ka järgmisesse riigikogusse. Urmas jagant, endine hea kolleeg Päevalehes, kirjutab Postimehes et vaevalt ta nüüd kuskile lihtliikmest kõrgemale tõuseb. Ehk siis noh, kui see nii on, siis ja ta ei astu tagasi riigikogust, siis ilmselt on seal neli aastat selline. Jah, järelemõtlemisaeg, et nüüd kus siis pärast saabki võibolla sündida uuesti ümber natukene elust targemaks ja kogenumaks saanud Vakra. Aga kui vaadata, eks ju reitinguid, milline riigikogu koosseis meil võib tulla, kui sa ka viitasid siin eelnevalt, et et valijad tahavad Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsiooni, et see võib juhtuda, et meil, see uus koalitsioon on ikkagi ka selline üpris õhkõrn ja siis muutub iga liige niimoodi, et iga okas loeb, eks, ja siis, või fakral võib järgneva nelja aasta jooksul sõltumata sellest, et alguses on võib-olla selline tavaliige ei saa väga suurt positsioonis, siis mingil hetkel poliitiliste kombinatsioonide tulemusena võib muutuda see üks koht väga hinnaliseks oluliseks. Nojah, et võib muidugi tänada, et Eesti ei ole Venemaa, sest kui te räägite siin, et plagiaat kuidagi poliitikule halvasti hästi mõjub, siis minu meelest üks aasta-kaks tagasi Venemaal tuli ka üks inimene välja, kes ütles üks akadeemik, kes ütles, et tema Vladimir Putini lõputöö kirjutanud, et kas sellest siis Putinil midagi muutus, ei muutunud ju, võib-olla populaarsus natukene kahanenud, aga seda kindlasti mitte plagiaadi tõttu, et kindlasti muud asjaolud on seal oluliselt rohkem kaasa mänginud. Aga jah, kuna me tahate veel plagiaadi teemal midagi rääkida või kuna me sujuvalt oleme siin juba reitingute ja, ja uute koalitsioonide liikunud, siis liiguks ka elus edasi. Nii et valimised on jah, kohe-kohe ukse ees, seda on juba rõhutatud ja reitingut, et on see teema, mis poliitikuid erutavad, vaatame korra siis, millest see nädalased reitingud räägivad, sel nädalal saime osa kahest reitingust, esmalt siis EMORi ja Postimehe reitingust nädala alguses Keskerakond tõusis Reformierakonnast mööda esimeseks kolmandal kohal oleva EKRE toetus langes seda siis kuu tagasivaate tiivised Isamaa toetus on valimiste eel stabiilselt kasvanud, nagu Postimees kirjutas, ma võrdleks ka ise siin just seda kuu aja pikkust sammu, sest see kahenädalane intervall, mida Postimehes nii-öelda siis valimiste eel on pakkunud, selles mõttes on, ta näitab üht-teist küll, aga, aga kui sul seal ikkagi see vea pluss-miinusprotsent on vist kolme peal, siis ausalt öeldes ma arvan, kahe nädala kaupa kaugele ei sõua, et, et pigem ma olen näinud ka politolooge, kes ütlevad, et vaata numbrit kuus kuud tagasi ja siis seda värsket numbrit, et siis sa näed seda trendi, et see lühem periood midagi ei näita. Aga mis need teie tähelepanekud on, et EMORi puhul tõesti Keskerakond pluss neli, Reformierakond pluss kaks EKRE miinus üks sotsid sama Isamaa pluss üks Eesti 200 muutust pole, et, et selles mõttes kas midagi on justkui toimunud seal ülemises otsas, aga alumises otsas? Väga suuri muutusi ei ole. Alumises otsas ikkagi vist võib öelda, et Isamaa puhul mida valinud lähemale ja seda suurem on meil ikkagi see kindlus, et nad sisse saavad. No, ma arvan, Isamaa puhul jah, seda küsimust, kas saadakse sisse või ei saa, et noh, see tähendab seda, et ütleme, et kui me siin piisavalt palju uinutaksime, räägiksime seda, isamaa on kindlasti Parlamendis sees ja nende valijad võib-olla jäävad koju, siis võib juhtuda see Isamaa õudusunenägu, et nad ei saa sisse. Ahjaa, et teine võib-olla lihtsalt lõpu poole tuua, et, et mulle tundub, et Eesti 200 ei ole toonud sellist noh, ei ole teinud väga tugevat lõpuspurti, ei ole, ei ole, me ei saa rääkida, et, et, et suur hulk eesti valijatest tahab muutoliitikas muutust, uut tulijat, et et pigem on küsimus, kas Eesti 200 vaadates, et võib olla ka see nimekiri, pole nii tuntud Isama võika sotsidega võrreldes. Et kas nendel on šanss üldse pääseda sisse? Jätkame meenutame, et see hetk, kui nad ennast hakkasid selgemalt poliitiliselt määratlema alguses olid nad selline elu pika vaatega, pigem nagu mõttekojale pretendeeriv seltskonda, siis lase Saksamaalt plakatiskandaali järel kukkusid nende reitingute väga märgatavalt, mõned küsitlused näitasid suisa kahte protsenti noh, pärast küllap esimest ehmatust paljud ka kogu see noh, leidsid, et tegelikult on, on head mõtted, aga mis on nagu peamine, neil ei õnnestunud sellest teemast siiski teha. Valimiste teemade mingi hetk tundus külvatena kõike seda kohe pärast EKRE kongressi, kus kõik rääkisite Ekre utoopilised majandusplaanidest ja siis järsku rääkisid kõik Eesti 200-st, aga see teema haihtus ära muuhulgas sellepärast, et sellised nagu järelplaane ei olnud, et midagi tollal etteheidet, et hea küll, tõstatasite küsimuse küsimuse püstitus on võib-olla täiesti õige ja aga, aga edasi, et mis, mis sa teed, plaanid täpselt, kuidas viia edasi näiteks koole või Eesti-vene õpilase kokku, kust palju see maksma läheb reaalse teha seda nagu nagu puudused visati kivi vette ja need lained kadusi vaikselt ära ja nüüd siis on need noh, need ilmselt toetage Eesti 200-l on, on üsna kindlad, aga sellist laiemat kõlapinda saanud. Kindel selles ma ei oleks selles mõttes, et me oleme sellel nädalal näinud ka seda Nurssati ehk siis ühiskonnauuringute instituudi reitingute tabelit, mida ajakirjanikud väga meelsasti siin ka juba rahva teenites selgitatud põhjustel ei kasuta, aga, aga noh nüüd on küsimus selles, et kui vaadata lihtsalt numbreid ilma igasuguste tõlgendusteta, siis ma arvan, et kui ettevõte Nurssaid midagi karmile teenuseid kasutavad minu andmetel ka teised sotsioloogiliste uuringute läbiviijad, siis noh, ei ole nagu mõtet, et siin vaielda, et kas number kui tellib üks on usaldusväärsem, kui tellib, teine, et seal ma vaatan pingerida on ka sama, et Keskerakond juhib 29 protsendiga Reformierakond 28-ga, teine EKRE 18, sotsid üheksa, Isamaa kaheksa ja Eesti 204, et selles mõttes, et see näitab nagu selgelt ja kui vaadata veel ka seda näiteks ma olen vaadanud rahvusringhäälingu tellitavad Turu-uuringute numbreid, siis nii keskkonnaga, konna kui ka Eesti 200 praegu üks häda on see, et nende valija ei ole väga kindel, valima mine ja teine häda veel Eesti 200-l on selgelt, mis tuleb välja, et nende potentsiaalne valija on nooremapoolne ja kui vaadata Ta eelmiste riigikogu valimiste statistikat, siis noorem valija on väga passiivne ja ei ole ka valimistel välja tulnud, et nüüd on küsimus selles, et kas kuidagi suudetakse oma valija mobiliseerida muuseas järgmised kaks nädalat. Ja see järgmine nädal on selles mõttes võtmetähtsusega, et kuidas oma valija tuuakse siis arvuti ette või, või mingil hetkel siis ka valimiskasti juurde. Ja see töö on kõikidel erakondadel ju veel tegemata, vaata sest need passiivsed reklaamid, mida me näeme nendest, võib olla abi nagu selles osas, et kujundada arvamus. Aga kui Reformierakonna valija või Eesti 200 valija jääb koju, siis ta ei ole valija. Nojah, selleks selleks, et tuua inimesi välja, on vaja ka näiteks tekitada kunstlikult teatavat polariseeritust ja praegu rõhu valimistele, vaata, kui me enne rääkisime maksudest, siis seda polariseeritust väga vähe, välja arvatud EKRE, aga EKRE vastu tahavad ka paljud teised olla. Ehk siis seal on väga raske selle nišiga enda valijad turule tuua välja, et kui teie ei lähe, vaat siis tulevad EKRE EKRE inimesed välja. Nii palju räägid selles mõttes, et ma vaatan noh, 19 protsenti, et Keskerakonnal 27 reformiga reformierakonnal 25, et põhimõtteliselt me peaksime rääkima nendest, nemad on see Ma pean ütlema seda, et nemad ainukesed, kelle, kelle vastu nagu selgelt vastanud tutakse, kus tekib selline selge ideoloogiline vahe, teiste puhul on, ma kujutan väga hästi ette, et kõik ülejäänud erakonnad suudavad suuremate probleemideta luua koalitsiooni. Seal seal ongi täpselt, et miks see ütleme, Ekre tulemus on, oluline on see, et, et mõelda, et mis kombinatsioonid meil tekivad uues riigikogus valitsusliitu tehes, et, et see on nagu üks oluline punkt. Teine teema on ju meie valimissüsteemi arvestades, et kui peaks juhtuma, et künnise ületab ainult siis viis erakonda, eks, et siis võtab tõenäoliselt võitja, et muutub üha tähtsamaks valimisvõidu teema. Võitja võtab, saab nagu selle suurema kasu nendest, kes sisse saanud, eks häält teaduse osas. Ja siis tähendab see seda, et et kui eelmiste valimiste ajal üpris suur ikkagi osa Eesti elanikkonnast sai oma esindatuse parlamendis, mitte siis, kui viis tükki saab, siis on jälle suurem hulk neid, kes ei saanud, eks, võrreldes nelja aasta taguse ajaga ja ja seal hakkavad nagu selline kombinatoorika mängima, et just see uue valitsuse moodustamise hääled ja koalitsiooni ülekaal ja nii edasi. Aga mida ma inimestele soovitan kindlasti vaadake neid ajakirjanike poolt tehtavaid küll tööintervjuusid väga kiidaksin Delfit Eesti päevalehte sellise huvitava formaadi eest, siis erinevaid debatid, et rahvusringhäälingudebatt, mis oli näiteks lõppeval nädalal haridusest siin vikerraadios, oli neid debatte, et mis mulle ka ETV debatis silma jäi, on see, et näiteks Eesti 200 tahtmine on märkimisväärselt suur, et kolleeg Lauri Hussar kunagine siitsamast laua tagant vaatasin, ta oli läinud väga põhjaliku ettevalmistusega debatti ja ikkagi domineeris ja kõik hilisemad eksperdid, seal panid ta ka esimese kahe parima debateerija ka, et ütleme, et rahvateenrite saates käimisest on kasu. Nii, aga valimiste juurde me kindlasti järgmistel nädalatel tuleme taas ja taas ja tõenäoliselt juba rohkem saate avaosas, aga üks valimine oli veel tõsi, ei ole see seotud riigikogu valimistega, et Eesti Panga nõukogu valis siis salajasel hääletusel nädala alguses uue presidendikandidaadi kolme inimese seast. Swedbanki Eesti juht Robert Kitt selleks ei saanud. Rahandusministeeriumi asekantsler Mart Ross ka ei saanud, aga sai tänane keskpanga asepresident Madis Müller, et kuidas siis läks nii, et ajakirjanikud üksteise võidu püüdsid rääkida, et parim soosik on kitt, kuid läks nii, et otsustajad läksid turvalisema kandidaadi taha. Selles mõttes öelda, et, et kui siin Mart Laar Eesti Panga nõukogu esimees ütles, et ta tahaks, et see valik oleks läbipaistev ja et siis ma arvan, et selle läbipaistvale ollakse oluliselt palju juurde andnud see, kui nõukogu liikmed oleksid ise nendes debattides osaleda, kui ma kuulasin ka neid presidendikandidaatide debatis, Nad olid üpris sarnased, et võib-olla tõesti kitt natukene eristus. Aga, aga et miks siis näiteks kit mängu toodi, miks ta esitati nõukogu liikmete poolt, et nad neid argumente oleks soovinud kuulda või miks, Märten Ross, eks, et miks Müller lõpuks valitud osutuks valituks siis siis ma arvan, et siin ongi võib-olla see viide, et ollakse rahul selle Ardo Hanssoni meeskonnatööga ja kui sa ei taha väga palju muutusi, siis on loogiline, et järglane tuleb nii-öelda sellest samast meeskonnast, aga ma ise ka arvasin, et kittel on kõige paremat John siis ma arvasin, et kui sa oled Swedbank, Eesti juht ja lähed sellisele konkursile, et siis sul peavad olema mingid nagu selles mõttes täiendavalt, et nii-öelda garantiid ja mingi teadmine, et kui suur on sinu toetus näiteks nõukogus. Ja siis sa nagu otsustad, et noh, ütleme, ma ei ole väga sage sellistel positsioonidel inimestelt lähevad nagu sellistele avalik, kelle töökonkurssidel aga aga kitsede tegi ja nüüd on muidugi huvitav vaadata, mis nüüd edasi saab. Kas ta jätkab, et noh, kas või oli see viide sellele, et ta ei taha Swedbanka enam juhtida? No, ma arvan, pigem ju oli see protsess niipidi, et Kitile tehti ettepanek, et äkki, et noh, see on üks see konkurss, kuhu ise ei saa oma kandidatuuri esitada, et sulle tehakse nii-öelda siis ettepanek, et, et ma ei usu, et kitt nüüd ütleme kuidagi oma tuleviku Swedbankis oleks kahjustanud, aga, aga ma ei välista kit näiteks kiti kahjuks võisid mängida sellised märksõnad nagu ütleme siis see kommertspankades luubi all olev rahapesu kaasussest. Danske kaasuses on küll Danskega pangast väga palju räägitud, aga, aga sellest mitteresidentide ärist teistes pankades ei ole niivõrd palju kirjutatud. Noh, võib-olla ei ole ka põhjust, kui sul lõviosa tehingutest toimus ühes konkreetses ettevõttes, siis noh, mulle tundus, et kiti puhul siin viimastel päevadel prooviti lauale tuua ka seda rumeenia kaasust. Ja siis sellest protsessis ju käis ka läbi see huvide konflikti asi, et kui inimene on täna kommertspanga juht, siis liikudes keskpank, kommertspangad Ühte liikudes keskpanka, siis kontrollitavas saab kontrolli ja et, et noh, võib-olla suures pildis ka need nõukogu liikmed. Ma ei tea, mina ei olnud seal laua taga võisid ju mõelda, et noh, küsimus on selles, kas tuua mingisuguseid küsimärke keskpanka, millega siis mingil hetkel võib-olla Hakkama tegelema see rahapesuteemad siis siin võib küll öelda, et Swedbank, Eesti, noh, ma arvan, et siin ei ole seda küsimust, vaata et selles mõttes, et siin ikkagi Eestis oli, Danske, võib olla Tallinna äripank on teine kust ma arvan, ei saaks tulla inimeste sellistesse ametitesse, aga Swedbanga puhul ju tegelikult on ikkagi see, kui me räägime, mitteresidentide teeninud on, on ikkagi olnud siin aastaid tagasi ka küsimused, mis Lätis toimub ja Priperentsi ametist liikumised. Endise juhi liikumised on sellega seostatud, et asjad ei olnud seal nagu päris korras rahapesu tõkestamisel. Aga, aga ma arvan, et kõige olulisem võib-olla ongi see, et, et kas me ikkagi ei tea, kas see on nagu normaalne praktika oleks, kui kommertspanga juht ilma siis mingi vahepealse etapita läheb otse näedest selleks järelevaatajaks, et see praktika noh, Eestis ei ole sellest palju räägitud, Euroopas pole ka sellist ühtset tava, aga linnas on nagu kirjutamata seadus, seal tekib see oht, et sa pead olles ka näiteks Eesti panga presidendina inspektsiooni nõukogu liige. Et see võib juhtuda, et sa pead ikkagi mingitele enda otsustele, mis sa oled teinud, kas nüüd aasta tagasi kaks aastat tagasi hinnanguid hakkama andma või, või sa siin ei ole üldse küsimus kiti isikus, vaid siin on pigem selles, et need positsioonid võib-olla siin peaks olema täiesti puhver vahel, et sa ei saa Eesti Panga presidendile minna kommertspanka juhtima ja sa ei saa ka kommertspangad sinna tulla, kohe. Juristi poolt või vastupidi, on väga selgelt keelatud ja teine asi, mis on ju keelatud, on see, et kasvõi kommertspanga sees, et kui sa oled täna juhatuse liikme positsioonil, siis sa ei saa minna automaatselt edasi nõukogu liikmeks, sest samamoodi tekib seal see kontrollitava ja kontrollija probleem. Aga suures plaanis mulle tundub ju, et ei ole vahet, Müller, ehk on selles osas hea, et tal on hea sõnakasutusoskus selgitada konservatiivse pangandusvaatega, kuigi nad kõik kolm olid, käisid ka siinsamas stuudios. Nüüd on küsimus minu jaoks selles, et kuivõrd siis Ardo Hanssoni tulevane järglane oskab Eesti rahvale selgeks teha või selgitada ka neid kaasusi, kus kaitstakse süsteemi kui tervikut, et kui näiteks rahapoliitikat tehakse euroala kui terviku huvides ollakse valmis tegema haiget. Ma ei tea, noh näiteks Eesti inimestele, et rahapoliitilisi otsuseid tehes see valik on aeg-ajalt olemas, et noh, mai ja tahaksin avada nii-öelda näiteks teeb pensioni teise samba ehk siis võlakirjade kokkuostuprogrammi koosmõju teemat, sest me võiksime Aivariga nüüd järgmised 11 minutit saate lõpuni sellest rääkida ja Krister kindlasti ka või intressitõusude mõjudest ja nii edasi, et aga. No õnneks on Eesti Panga presidendi nii-öelda palga sees, ta ei pea meeldima avalikkusele ja, ja õnneks on ainult üks ametiaeg tõmbega poliitikutele meeldimine, et selles mõttes ma arvan, see on nagu väga head head põhimõtted, et ta ei pea nii-öelda konjunktuuri ära arvama, et ta võib rääkida seda, mis ta tegelikult arvab, et millest on kindel. Nii. Kriminaaluurimise andmetel ei toimunud mullu novembris väidetavat rünnakut Stroomi rannas, kus sotsiaalmeedia postituses Ethel loobiti kividega koera jalutanud välismaalasest naist. Nüüd on käivitanud kriminaalmenetlus võimalike valeütluste andmise kohta ja Eesti ekspressile. Teadaolevalt oli enda väidetavat ründamist kirjeldanud naine, ettevõttet ja kõue mõisa omanik 49 aastane Mary Kross Jordan, kelle abikaasa on Reformierakonna poliitik ja riigikogu liige Eerik-Niiles Kross. Kõigepealt täpsustan, esialgsetel andmetel vähemalt Merrit, Jordan tegi ise avalduse, kus ta ütles, et uurimine pole lõppenud, rünnak ikkagi toimus ja ta ei saa sellest uurimise tõttu rohkem rääkida ka sellise avalduse teinud, ehk siis kriminaal menetlus ei ole jõudnud selle tulemuseni, et rünnakut päriselt ei toimunud. Aga iseenesest ta väga kummaline Gazas pida, nii palju kui mina olen kuulnud, ei suuda keegi ökoloogiliselt seletada. Oletame, et oletame seal tõesti tahate midagi. Sa lähed sotsiaalmeediasse, jõuab ka meediasse küll ilma sinu nimeta ajab mingisugust täielikku soga suust välja, aga see läheb sama asja andma ütlustena politseisse, kui seal pole vähimagi tõe põhjal vähemalt mitte sellise positsiooniga inimene vist. Ei ole kindel. Ma arvan, et inimesed teevad vigu ja arvavad, võib-olla asjadest näevad asju ette valesti. Et minul on selle juhtumiga küll võrrelda selline teatud suhtluses pärast seda rünnakut on jäänud mulje ja selle uue info valguses, et tegemist ikkagi valimiskampaania ühe osaga ja, ja sellest tahtsid või vähemalt üritasid sellest juhtumist, ma ei tea, kas nad olid sellega seotud selle avalduse esitamisega. Aga sellest üritasid endale punkte võtta sotsid, kes üritasid, et ma tean, et käid äripäeva toimetuses, minuga käidi rääkimas, et sellest oleks vaja kirjutada ja see asi üles tõstajad, vaadake, mis juhtub, töökohad on ohus, investeeringud on uus, maaliti, selline must pilt. Ja kui ma nüüd vaatan, et on kahtlus, et sellist asja ei toimunud nagu et siis, siis ma noh, mulle tundub, see on nagu olulisem asi. Ja kus tuleks nagu selgust saada, kui, kui lihtsalt mõelda, et kas kas on tegemist valavaldusega või mitte. Et ma nagu tahaks lõpuks teada. Ma usun, et politseist selgitab selle lõpuks ka välja. See on selles mõttes väga suur probleem ühiskonnas, ma näen seda ohtu, kus soovitakse manipuleerida ühiskonnaga, et piinlik on see, et väga paljud poliitikud, aga ka mõned ajakirjanikud on selle rünnaku näidet kasutanud just ilmestamaks, mingisugust ussitama läinud õhkkonda, et see on piinlik, kuidas ühiskonda on siis mõlemalt poolelt provintsis provotseeritud, et näidata midagi vastikumana, kui see on. See on tegelikult sisuliselt sama kui rassism ja viha õhutamine, et see võib provotseerida, et see on nii-öelda see tasakaalu. Situatsiooni lõhkumise. Katse muidugi näitab ka seda, et ikkagi Facebooki, kui midagi kirjutatakse, et kuskil toimus mingi kuritegu, neid varem on ka selliseid näiteid olnud. Et siis noh, ma arvan, et sellega tulekski nagu Pollid seal väga tõsiselt tegeleda, selliseid nagu valeütlusi või noh, ütleme valeinfot kuritegude, vat see on tegelikult ka kulutame kõigi ressurssi, et see on vaja nagu selgeks, aga nagu sa ütlesid Christian tegelikult see Mary Kross ise ütleb, et teda rünnati ja et siin on nagu tema, sõnab. Politsei sõna vastu, kusjuures tema nimi tuli välja avalikkusele alles praegu ei pannud see, et ta oleks ennast varem presenteerinud. Ohvri, eks ma loodan ka see tuleb välja, sest et kui tavaarusaama järgi räägime sellest, kuidas populistid õõnestavad usaldust kõikide institutsioonide vastu ja siis sogases vees usuvad, et seal nendele parem keskkonda, nemad sellest võidavad. Siis kui nüüd peaks juhtuma, et Ta on väljend, et valged jõud võite panna jutumärkidesse kasutavad samu vahendeid, siis nad teenivad iseenesest täpselt sama eesmärki. Ehk siis seesama eesmärki, mis on minu hinnangul omane Eesti kui tugeva demokraatliku riigi vaenlased. Just siin on see hundi ja poisi kaasused, kui poiss läheb kolmandat korda külas hüüdma, et hunt tuleb, hunt tuleb ja keegi enam ei usu, siis põhimõtteliselt täpselt sellise asja juurde me võime ühel hetkel ka päriselus jõuda. Vaatan kellale. Me jõuame äkki veel rääkida ka Roy Strider kaaslasest, et kirjanik Roy Strider saab riigikogu valimistel kandideerida oma avalikkusele tuntud nimega, et ta on pikemat aega võidelnud sisemine teeriumiga, et vahetada oma kodanikunimi Raul Sillaste, Roy Strider vastu, mida ta on siis 30 aastat kasutanud, aga kuulge, valimised on ju selles mõttes imede aeg, et lähed sotside nimekirja. Sotsidel on siseminister, ametnikud ütlevad, et seadus ei luba, aga vaata aga vaata imet, et teil ei teki selles mõttes küsimust, et kas siin võib olla näiteks tegemist positsiooni ärakasutamisega. Ma nagu olen kuulnud, et Katri Raik tunnetad seda probleemi väga teravalt ja sellepärast oli sellele siiski ka ise tänutega hoiduse nagu hoogu juurde andmast, aga arusaadavalt sellised kahtlused on varmad tekkima. Minu arust veel hämmastavam on selle juures see tohutu süsteemi paindamatus kui inimene, keda kõik tunnevad ühe nime all ei saa, ega sa ei saa seda kuidagi muuta. Te peate, te teate, mis lõpuks aitas raid või käib, kas see, et ta väitis, et ta on liivlane ja siis kutsutakse kokku veel komisjon, kus siis üks vana-vana-vana härrasprofessor ütles, et jah, see võib olla küll Liivi nimi ja siis veel Atlantise luba. Leiti mingisugune hämmastav, kummaline. Tee sellest mööda, et noh, minu arust nagu laiem probleem ikkagi on see, et on nagu raske näha, kuidas on avalikes huvides selle piiramine, missuguste nime võib inimene endale võtta, isegi doosiga näitlejannaga võtta, kui keegi võtab endale nimeks Lennart Meri. Kui ta tõesti väga tahab, siis ühiskondlik kahju, isa oli suur olla sellest Kui inimene tahab endale piieyparaakas nimeks võtta või ma ei tea, neid nimesid, võib Paidermann, no mis me nüüd siis teeme, nimeseadus kuidagi on proovinud seda teemat reguleerida, ametnikud on hinnanud erinevatel aegadel ja siis enne imet, kui inimene kandideerib õigel ajal õigesse kohta ja ma saan aru, et ka selle lubadusega, et ta saab oma nime ar kandideerida ja veel ma tean, et viimasel päeval Roy Strider-il oli plaan loobuda kandideerimisest ja sotside liidrid Ossinovski ja ka Raik selle probleemiga tegelesid siis. Lahendus. Ja tänaseks on see küsimus jah, et kui sulle jääd anti lubadus, et ah küll me ajame selle asja korda, siis järelikult anti lubadus, eeldades, et parteil on selline jõud 100 korda ajada see, mis omakorda viitab sellele sellele, mida sa alguses välja Aga mis on selles mõttes ju probleem, on see, et kui lihtne inimene Raul Sillaste ei saa sellega hakkama, siis kuidas sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideeriv Raul Sillaste saab sellega määraks viitasingi. Aga lõpetuseks rühm nimekaid professoreid, kelle hulgas on ka kaks endist direktorit Olav Aarna ja Andres Keevallik seadsid kahtluse alla Tallinna tehnikaülikooli lühinime ja kaubamärgi muutmise. FX rektor Jaak Aaviksoo ei usu, et tehtud otsus kuidagi saaks tagasi pöörata. No minu meelest on Aarne Keevallik asunud õige probleemi kallale, et küsimus on ju ühe avalik-õigusliku ülikooli paiknemisest Eesti kultuuriruumis. Kas tegu on Eesti ülikooliga või tegu millegi puuga? Ülikooli ametlik nimi on Tallinna tehnikaülikool. Kui võtta keelereegleid appi, siis nende kohaselt lühendatakse seda t? D. Ja kui nüüd keegi ütleb, et seda lühendatakse Eesti kultuuriruumist Taltechiks vaid Taltechiks siis see on ju sulaselge vale, et välismaal brändina minu pärast igal ülikoolil on õigus kasutada minu pärast kas või ufo nime või tipifaid mida iganes. Mul on selles mõttes üsna kurb, kui ma postimehest või rahvusringhäälingus mõnes kohas märkan, et on olemas TalTechi rektor või TalTechi professor, et juriidiline pool on ju selles, et Tallinna tehnikaülikoolil on oma seadus. Ütleb et Tallinna tehnikaülikooli nimi on Tallinna tehnikaülikool põhimääruses, mis ka seda reguleerib. Ütleb, et lühendatakse TTÜ üks ja inglisekeelne nimi on veel seal University of tehnolotsi, bla blabla. Aga. Planeerides on lihtsalt Tallinna tehnikaülikooli üliõpilasesinduse sõnadega, et TalTech on avatud, innovaatiline ja silmatorkav logo, logo ning lühinemid Balteco sobilik ülikoolile, kus on rahvusvahelise õppejõude ning tudengid seisab nende pöördumises. Et see ongi siis ta teine pool sellele. Sellega me tänase saate lõpetame, oleks just peaaegu põnevaks läinud, aga Taavi Eilat, Neeme Korv, Evelyn Kaldoja on järgmisel nädalal siin Aivar Hundimägi. Krister Parise, Mirko ojakivi tänavad kuulamast ja kena päeva.