Vikerraadio. Mobiilid. Ja tere, kuna saabumas on paastuaeg, siis tuleb kasutada viimast võimalust ja süüa liha. Vanarahvas tegi vähemasti nii ja kohe-kohe on ka vastlapäev, mis annab võimaluse taas kord tegeleda ennustamisega ning söödud kontidele pandi vanasti nimed juurde ja kutsuti siis koer dub. Kelle kondi koer välja valitseja sai mehele. Meie täna ennustamisega ei tegele, rahva teenrid alustavad ja ma ei mäleta, millal viimati sai seda saadet alustatud spordi teemadel. Täna on hea meel tervitada, Evelin kalduvad postimehest ning Aivar Hundimägi äripäevast. Tere Teile. Tere. Tervist. Ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost, aga no see üpris hämmastav, et valimiste-eelne päev ja siis pole number üks teema, millest siis ajakirjanikud räägivad, millest inimesed räägivad, millest inimesed ma ei tea, kas tahavad kuulda või ei taha, aga aga et see teema ei ole poliitikaga seotud, keegi arutleb praegu, et kes homme valimised võidab, vaid ikkagi kõige olulisem teema on seotud sellega, et mis nende suusatajatega siis toimus ja, ja, ja mis eelnevate rahvuskangelastega on toimunud. Mulle tundub tegelikult, et eile lagunes tükikene eesti inimese identiteedist, et murenes meie kui talispordirahva kuvand. Et kõik see, mis rajanes murdmasuusatamise tugisammastele, olgu need siis veerpalu. Šmigun Mae, et kõik see ilus, mis on saavutatud, on täna väga tumedate dopingupilvedega varjutada ja ka Eesti olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa ei suutnud eile öelda mitte midagi paremat kui vaid seda, et sportlane on sportlane. Tihti jääb kooliharidusest puudu, teab paljudel seda oma mõtlemist. No see oli natuke julmalt muidugi öeldud, et peaks ikka olema empaatiat, kui sa oled sellise organisatsiooni juht, et ekssportlaste seas nagu meie teistegi seas sealhulgas ajakirjanike seas oleni, targemaid kui rumalamad, et niimoodi niimoodi vast ei maksa öelda, kas selge on see, et jah, et seal on toimunud asju, millega on, mis on nõudnud politsei sekkumist ja mis nüüd läheb edasi ilmselt kohtuvõimu kätte. No Sõõrumaa puhul muidugi tuleb arvestada seda, et, et varemalt kui olid need varasemad dopinguskandaalid, siis tema oma käitumisega on pigem noh, jälle nagu hukka mõistnud neid asju, et. Tema kutsus ka Mati Alaveri ju tegelikult EOK täitevkomitees. Et sellel ma viitan, millele ka ajakirjanik Ott Järvela eile viitas, et et selles mõttes ma arvan, et see, sellel nädalal ilmsiks tulnu on, on tegelikult, et ka ausalt oleme nii kaugele jõudnud seetõttu, et omal ajal Eesti siis poliitiline eliit, et ärieliit, spordifunktsionäärid ei, ei anna andnud nagu õigeid hinnanguid neile varasematele juhtumitele kahtlustele ja ja praegu ka ju Sõõrumaa alles viimasel hetkel tegelikult muutis oma arvamust, et ta oli ikkagi väga kaitsev siin, kui see skandaal puhkes. Tundub, nagu, et ta võis ikkagi teada, mis toimus, aga kuni seda ei olnud hukka mõistetud, seni oli kõik okei, see on nagu parteide süsteemis, et kilekotiga raha vedamine, et kuni see ei ole avalikult mingi skandaalina, ei ole pauk ära käinud, seni kõik OK ning kõiki teevad. Nojah, me räägime ju sellest, et siis nädala esimeses otsas Austrias toimuvatel maailmameistrivõistlustel siis talispordialadel toimus suuroperatsioon, aadrilaskmine vist oli selle nii-öelda töö pealkiri ja selle käigus siis ootamatult siis vahi alla ka kaks Eesti sportlast. Ühel hetkel me saime teada ka need nimed ja eile lõuna ajal Karel Tammjärv üks kahest sportlasest, siis andis pressikonverentsi ja mulle tundub, et pärast seda pressikonverentsi väga raske on hakata ka kuidagi seda asja pudelisse tagasi toppima, et lihtsalt see pressikonverents, ma olen näinud elus ikka väga palju pressikonverentsi. Aga niivõrd emotsionaalsete pressikonverentsi niivõrd avameelselt ja ausalt pressikonverentsil mul ei tule meeldegi, millal ma nägin, teile meenub vä? Ei no eks neid on erinevaid erinevatel teemadel, aga, aga ma arvan, et selles suhtes, et see mees vähemalt kergendas oma südame ära, tundub, et seal ei ole mingit kirjutamist enam juures ja teistele keerutamise tegi ta väga raskeks, et aitas platsi puhtaks lüüa, et tubli, tubli mees, et see, mida ta enne tegi, ilmselgelt ei olnud tubli, aga see, kuidas ta seletas ära selle, kuidas inimlikult see üle piiri astumine käis tõesti tunnustus aususe eest ja ma arvan, et see aitab. Ja ta ei valinud sõnu, mis on nagu selles mõttes, et ta rääkiski, see oli aus, avameelne noh, oli näha, et inimesel oli justkui mingisugune kergendus, et aastaid teda see painas, aga. Ma korra siin natuke don teise, vaata sellele, pressikonverents on palju pressikonverentse näinud, aga tahaks rääkima, nagu ma vaatan, meedia ja avalikkus on läinud, et aus, avameelne ja rääkis kõik ära, me ei tea, kas ta rääkis kõik ära, ta ikkagi rääkis võib-olla osa asju ära, ehk et liiga ennatlik on praegu öelda, et see, mida, mida Karl-Tammer rääkis, ülestunnistuse tegi, et see on kõik see ja ta rääkis ausalt ehk et ma siin võtaksin natukene tuure maha ja üldse tahaks veel küsida. Aga, aga Karel Tammjärv, mida talle soovitatud ja mida ka selliste skandaalide puhul tehakse, öeldakse, et ma ühe korraga tulen pressikonverentsile ja rohkem ma ei taha meediale selgitusi anda, et jätke mind rahule. Aga tegelikult, kui need skandaalid arenevatest tekib üha rohkem küsimusi ka näiteks need Mati Alaveri intervjuud tekitavad uusi küsimusi Karel Tammjärvele. Ehk et selles osas ma oleksin skeptiline ja ei tõttaks teatama, et, et, Ausalt selles osas ei, selles osas ma olen nõus, aga kui me nägime eile ju kahte erinevat käitumist Andrus veerpalu ja tema poeg Andreas Veerpalu ja teiselt poolt siis Anti Saarepuu ja Karel Tammjärvega, mina ütleks, et õigesti käitusid selles mõttes Eesti rahva suhtes ikkagi saarepuu ja Tammer ja mis puudutab tõesti seda, et küsimusi minul ka ajakirjanikuna seda pressikonverentsi kas tekkis väga palju küsimusi ja mul oli väga kahju, et ma tollel hetkel ei olnud seal pressikonverentsil, sest tegelikult väga paljud olulised küsimused jäid küsimata. Ja ma panin tähele, et ka tegelikult väga paljud spordiajakirjanikud eile olid väga pahased. Et nad ei saanud Mati Alaveril, et küsida ise neid küsimusi, sest noh, kahtlemata kõikidel meil on erinevad taustateadmised kuidagi erinev intervjueerimis strateegia ja tehnikad. Paljud tunnetavad, et neil oleks võimalus Alaverist midagi rohkem teada saada. Kõige ärarääkimisel on alati see, et igaüks, iga osapool räägib ju tegelikult oma lugu, et need on alati üks ükskõik millise sündmuse tunnistajad või osalised, et neil kõigil on oma lugu rääkida, et see tundus lihtsalt nii palju, kui see mees rääkis, tollel hetkel tundus see enam-vähem siiras või siis ta tema järgne karjäär peaks olema näitlejana. Kuulge, aga küsimus ei ole ju praegu Karel tammjärves või Andreas Veerpalus, küsimus on milleski enamas, küsimus on selles. Milline on Mati Alaveri roll, kui palju ta oli teadlik, milline oli tema osalus. Küsimus on selles, et kui pikalt selline jama Eesti murdmaasuusatajate puhul on toimunud, sest kui ka tänaseid lehti lugeda, siis Jaan Martinson LP-s annab suurepärase ülevaate sellest mida on varem kahtlustatud, millised on olnud need erinevad küsimused, ma soovitan seda intervjuud või mitte, intervjuud seda lugu kindlasti lugeda ja ja neid tegelikult Teil on väga paljudes tänastes lehtedes ja küsimusi, õigeid küsimusi. Ja on tehtud see sisevaade, ütleme sellesse, kuidas sellist tippsporti tehakse, see on ikkagi, ma arvan, et selle nädalaga on inimeste teadmised sellest, kuidas nende jaoks pakutakse neid suurepäraseid tulemusi või mõnikord ka mitte nii suurepäraseid tulemusi, et mida see, mida need sportlased tegelikult tegema peavad, auto tagaistmel vereülekannet saada, sa ei saa kuidagi olla nagu tervisele 100 protsenti ohutu risk, mis sa võtad, et tegelikult ka see on kasulik teada inimestel, ma arvan. Väga raske on ennast praegu veenda, et, et see asi sai alguse 2016. aastal, tegemist on sellise üksikjuhtumiga arvestades veel, et enne seda oli dopinguskandaal Eesti suusad tamises ja, ja pärast seda nüüd siis minna dopingurajale ütleme kui sa varem seda seda rada ei ole käinud, et see tundub täiesti uskumatu, et, et pigem noh, mul on tõesti väga raske uskuda, et, et see algas alles 2016. aastal. Kui mõelda täpselt selle peale, et 2011. aastal see, mis Andrus Veerpalud süüdistuste näol tabas positiivsed dopinguproovid ja lõpuks siis juristide, suhtekorraldajate kõikvõimalike abimeeste abil saabus noh, ütleme täielik imespordi, arbitraažikohtus rahvusvahelises saavutati siis juriidiliste asjaolude kokkulangemisel võit ja kui nüüd panna ennast sellisesse olukorda, et veerpalu treener Mati Alaver samamoodi elas selle kõik läbi ka tema pidi vastama väga paljudele küsimustele ja siis pärast sellist põrgut minna nagu soovitama esmakordselt siis just ja selliseid kontakte, siis ausalt öeldes ma ei tea, ei usu. No seal on ikka teine Süvahavval, ta soovitas teistsugust asja. Et seal on, eks seal on oma selline taustamaailm, mis on ju räägitakse ka teistest suurtest riikidest, et me ei tea, mis, mis seal täpselt, kes kuidas teeb, mõned ütlevad, et ah, suurtel riikidel on rohkem ressurssi, nad suudavad paremini varjata, aga see ei tähenda, et see asi peaks niimoodi jätkuma. No jamal tsiteeriks Jaan Martinsoni tänasest LP-st, et noh, kõigepealt sest oluline küsimus, et Andreas Veerpalu nii-öelda siis lugu, kes talle kontaktid andis, kas tammjärv, aga Alaveri viimase viie aasta õpilane Poltoranin kes samuti on tunnistanud, et on vere veredopingut, et tarvitanud, et kas tema sai ka informatsiooni Tammervelt, et noh, põhimõtteliselt neid küsimusi, millele vastuseid ei ole, on väga palju ja me ka meie ei oska ka siin neid vastuseid anda. Ehk kui vaadata, et mida ka eile see üks napi intervjuu, mida Mati Ala randis siis valt, kuidas ta seda andis, siis tegelikult ta ütles ainult nii vähe kui võimalik, ehk et ta lähtus täpselt sellest Karel Tammjärv pressikonverentsil öeldust. Ega ta mingit uut infot täpselt Te ei andnud ja seda analüüsida siis sellistele väga selgetele on minu arust otsestele küsimustele ta nagu eitavalt ei vastanud. Kas puudutas nii veerpalu, kui ta ütles, et see on, see on spekulatsioon, luges seal, väitis ega tema. Ilu on vaatajate silme ees ja tema Nii et, et, et selles mõttes siin tuleb arvestada, et, et seal on ju Austrias ja Saksamaalt tegemist, on kriminaalasja kriminaaluurimisega siin tõenäoliselt ka need ütlused, noh, ütleme, kui sa väga vabalt kommenteerinud, siis võivad, võivad sinu vastu pöörata ja mulle tundub, et kõik selle skandaali asjaosalist praegu mõtled selle peale, et kuidas võib ise sellest puhtalt välja tulla. Nojah, üks palve või mõte on siiski seotud sellega, et et kuigi see üldistamine ja loogika on tihti head asjad, et nagu igal elualal on igal pool musti lambaid, siis need mustad lambad siiski tuleb tuvastada ja, ja ma saan aru, et kogu see viimaste päevade lugu on pannud uude valgusesse väga paljud Eesti sportlaste medalivõidud ja et väga keeruline olla nende inimeste nahas, kes siis peavad siis tõestama tagantjärgi, et nad on süütud. Aga, aga teisest küljest jällegi neid küsimusi. Mulle tundub, et ühiskonnal on õigus küsida ja nendele tuleks ka vastuseid anda, et see. Mida rohkem erinevaid asju vahele võetakse, seda vähem neid tulevikus ma arvan, et asi on, küsimus on pigem tulevikus kui sellest, mis juba minevik, minevikku emotsioonid eelne medal on eilne medalit, Need tunded on korra juba ära tuntud, et loomulikult on kurb, kui inimestel see takkajärgi ära võetakse, aga see ei ole spordiajaloos, esimene kord, et seda on ka kergejõustik, lehest oli niimoodi juhtunud aga lihtsalt see, et kui mingid asjad järjest, et pannakse keelatud asjadena kirja, kui järjest inimesed saavad teada, et selle ja selle sellega võib ka vahele jääda, sest ega selle veredopinguga ju nad läksid selle peale arvamuses. No sellega ei jää vahele tseni oma veri ja mis me siin nagu et igasuguste Mihverdamiste puhul, mida rohkem neid vahele võetud pestakse, paljastatakse ja mida rohkem on teadmist, et sellega jäädakse vahele, seda tõenäolisem on, et homme on see asi võib-olla natuke puhtam, jälle mingi asi, kuigi ma kardan, et need dopinguteadlased liiguvad oma asjadega jälle edasi, aga, aga see on ka sportlaste tervist. Just see sportlaste tervis, see ongi ju see, mille pärast kogu see dopingu kasutamine on keelatud, et lihtsalt niimoodi seotakse noor, arenev organism ohtu ja see ei ole ju midagi haruldast, et noored pealtnäha täiesti terved spordimehed ja naised on ka täiesti ootamatult surnud ja, ja ka eile Eesti üks parimaid dopinguspetsialiste Kristjan Port, et ju nii-öelda esitas ka mingisugused küsimused või, või noh, nii-öelda tähelepanekud, et lihtsalt sellised kontrollimatud vereülekanded, kus tegelikult ju inimene ei saa kindel olla, et kas see on ikka tema veri, mida siis suvel välja võeti ja, ja kunagi talvel tagasi pannakse. Et kas see kõik on nii-öelda hoitud ja säilitatud nii-öelda korrektselt. Tagaistmel vereülekande või suvalises hotellitoas vereülekande tegemine, see ikka juba iseenesest, kui sulle see oma verd tagasi pannakse, seal on ikkagi ka viltu minemise võimalusi, et see, see ei ole normaalne tegevus. Kes see jällegi viitab, et, et see võib-olla Eesti suusatamises olnud tavaline sellepärast, et noh, kui me võtame seda, et et kas üks lapsevanem, eks paneks oma lapse sellisesse olukordade soosik seda, kui ta ise ei ole varem seda teinud või ta on rääkinud, et see kõik on halb. Et viitan siin nagu veerpalu selle, et, et siis noh, väga raske on nagu seda uskuda, et, et ma nagu seda aktsepti teerin, kui ma ise olen teinud puhast sporti. Just ja see dopinguteema suusatamises ei tekkinud ju meil sellel nädalal, et kui mõelda dopinguarst Vitali Bernatski kunagistele intervjuudele ja üles tunnistustele, kas ta samuti viitas teiste alade puhul võtame selle justkui vaadata neid dopinguproove, mis on osutunud positiivseks, kus on siis lõpuks saavutatud juriidilisi nii-öelda siis imesid ja, ja kui vaadata ka neid verenäite, mille puhul ju kogu aeg on öeldud, et kõiguvad väga suuresti, et noh, et kui tõesti mingi hetkeni usaldati arvatigi, et tegemist on looduslik nii-öelda vingerbussidega, siis selle nädala järgselt, et on põhjust nii-öelda võib-olla neid mõtteid uuesti mõelda. Vot. Seal seda öelda, et siin on hästi palju nagu räägitud sellest, et need on 10 või 12 aastat meie tulevikus suusatamis kadunud, ma nagu ei jagaks seda, et me oleme, me ei tasuks nii musta masendusse langeda, et on olemas palju noori inimesi, kes kes suusatamisega tegelevad ja ja et ei tasu nagu neil võtta seda motivatsioon ära. Nüüd on 10 aastat on kõik läbi, et, et ei peaks nagu teise äärmusse. Segame jaama meenutaks, et lahti MM 2001 ja see oli ju soomlastele katastroofiline, et Soome murdmaasuusatajad isometsa immonen, kirves, neemi, Müllula Jauhh uitunen, nad jäid ju vahele ja. Tipud täna me räägime ikkagi kahest suusatas, kes ei olnud maailmas tipptasemel ka, sõltumata sellest, et nad tarvitasid dopingut. Aga millele ma tahtsin viidata, et siis saabus Soome murdmaasuusatamises ka väga pikk selline mõõn, aga, aga tänaseks on juba Soomes taas kord selliseid tublisid suusatajaid ka. No aga nagu ütles ka Karel Tammjärv ise, et ega sa ikka päris dopingumõjule ei saa nagu number üheksa, et seal on ikka tööd ja annet ka vaja, et, et ma arvan, et töö Janne ei ole ju ära kadunud, et nendega võib ikka jätkata. Aga ma arvan, et ega dopinguteemadel, tõenäoliselt, ega siin rahva teerites järgnevatel nädalatel võib-olla tuleb taas rääkida, sest ega see lugu ei ole lõppenud. Nagu juttu oli, siis. On üks kriminaaluurimine algatatud. Ei saa välistada, et ka Eestis see kriminaaluurimine algatatakse, sest eile eile tegi ju tegelikult Suusaliit tegi kuriteoteate milles siis palutakse Mati Alaveri tegevust uurida ja ka Eesti karistusseadustikus on olemas paragrahv dopingule dopingu tarvitamisele kallutamise eest. Ja kui vaadata Karel Tammjärve ütlusi, siis tõenäoliselt prokuratuuril on, mida uurida. Sõltub palju ka sellest, et kas on veel inimesi, kes hakkavad rääkima, kas seal neid inimesi, kes teavad, mis on juhtunud, kas nad tulevad nagu avalikkuse ette või mitte. Tagantjärgi on ikkagi väga raske neid juhtumeid täpselt ka uurida, aga prokuröride uurida, et see juhtum võimendus tänu sellele ikkagi võeti, tabati inimesed teolteks Austria ja Saksa politseioperatsiooni käigus ja, ja siis on nagu neid asju lihtsam, lihtsam teha, aga tagantjärgi minna külastama tagasi või rohkem jõustakselt võimet. Aga selles loos ja ma arvan, et küll õiguskaitseorganid toovad mingisugust, selguski aga no eks see veidi hämmastav oled. Homme selguvad Eestis 14. riigikogu korraliste valimiste võitjad, tead, aga see ei olnud tänase saate avateema, aga midagi pole teha, nii see on veidi statistikat ka. Kolmapäeval lõppenud riigikogu valimiste eelhääletamisel osales 346395 inimest. Elektroonilisel hääletamisel osales 247232 valijat. Jaoskonnas käis ligi 100000 inimest, kokku osales seega eelhääletamisel 39,3 protsenti valijatest. Nii palju siis inimestest on juba valimas käinud. Arvestades valimisaktiivsust, mis seal tavaliselt on kusagil 60 protsendi peal, siis tegelikult, et suurem osa Eesti inimestest on juba valiku ära teinud. Lihtsalt on muutunud, et ütleme, et on e-valimisele on ümber kolitud rohkem ja rohkem, et nagu hobukaarikut ei muutu autodeks kohe üleöö, siis aga järk-järgult samamoodi on ajastute muutmisele on inimesed hakanud rohkem järjest e-hääletama, et see on ilmselt ilmselt sa seda näitab, aga päris huvitav, kui palju homme veel juurde tuleb. No tegelikult see ju tähendab pikas plaanis seda, et erakonnad peavad oma kampaaniad ümber mõtestama, debattide korraldajad peavad hakkama mõtlema, kuidas suuremat massi juba varem. Ta ta noh, ma ei tea, näiteks esimeeste debatti ei peaks jätma viimasesse nädalasse, aga aga ma arvan, et see on selles mõttes kõikidele osapooltele juba teada-tuntud. Teoorias muidugi, sa võid veel homme minna hääletama, kui näed suurepärast, oled sel nädalal debatti, mis muudab sinu seisukohta, siis võid veel homme minna, paber hääletama. Ei saa, enam ei saa oma häält muuta ei saa selles mõttes, need saavad homme ainult hääletama minna, kes ei ole käinud hääletamas? Aga aga lõpuks on ikkagi ju see, et Need, viimased debatid ja, ja ka erakondade nagu fookus viimasel nii-öelda nädalal või siis viimastel päevadel enne valimiseni ikkagi suunatud nendele, kes on kahtlejad, kõhklejad, kellel ei ole kindlat eelistust ja teine tuleksid toetajad ka nagu välja. Ehk et selles mõttes ma arvan, et need, kui me ütleme, et need debatid taks tooma hääletu või eelhääletuse algusaega, et võib-olla pole ka päris noh, et see ei ole suur probleem, et me peaministrikandidaadid väitlevad veel homme, et, et ikkagi fookus, nende puhul on, on nendel, kes ei ole veel otsust teinud ja neid on üpris palju ja nemad tegelikult määravad ära võitja tõenäoliselt mitte need, kes, et kui palju tuleb välja Reformierakonna või Keskerakonna toetajaid lõbuks. Ja kahtlemata määrab võitja ära ikkagi see, et kelle valijad tulevad välja, et sa võid ju mõttes seal kodus mõelda, et ma ei tea, et mulle meeldib see erakond või too erakond, aga sellest ei ole mitte mingit kasu, kui sa valima ei lähe, sa ei anna oma häält ja, ja mitte keegi ei suuda sinu peas näha seda, et kelle poolt sa tahtsid hääletada. Noh, see on ka valik, mitte valima minemine on ka valik, see tähendab, et sa usaldad teiste kätte oma oma valikud, et. Aga siis, no täna olid ju ka reitingud, et neid on nüüd viimase kahe kuu jooksul praktiliselt iga nädal tulnud ja Postimees siis avaldas Kantar Emori poolt tellitud prognoosi, mille kohaselt siis, kui homme toimuksid valimised, huvitav, näete, homme toimuvad valimised, siis need võidaks reformierakond napilt napilt tegelikult sellesama protsendi sees. Kõikidele uuringutele on uuringu viga, on tegelikult ka Keskerakond, saabki öelda, et kaks erakonda on sisuliselt ei, see koos ja siis tuleb EKRE ja siis järgmisena on samas vahemikus sotsiaaldemokraadid ja isamaa ning siis valimiskünnise all on neid erakondi märkimisväärselt rohkem Eesti 200 siis Elurit, kus rohelised ja vasakära ühendatud vasakpartei. No ma ei tea, mis üldse arvata, kas üks päev enne valimispäeva reitinguid ajalehes maksaks ära trükkida? Aga miks mitte, kui sa oled homme valima, siis sa saad selle järgi vaadata, et mis kuu sul hääl tasub panna, et, et võib-olla sa ei taha vitsa, kompensatsioonimandaadiga läheks või siis vastupidi, kui sa näed, et partei, mis sulle väga sümpatiseerib, on napilt seal all, sa saad veel homme minna valima ja kui sa ei ole veel valinud ja oma häälega siis toetada võimalust, et nad äkki saavad üle künnise. Aga sa eeldad, et ma saan aru, Evelin, seda, et tegemist on absoluutselt õega Küsitluse siiski valin inimestest, et aga ma usun, et emal emal on minu meelest olnud suhteliselt tugeva sellise täppiminemise protsendiga, aga eks seal on ikkagi inimeste arvamused võivad veel muutuda enne enne viimast hetke, nendel, kes pole valima läinud ja samamoodi sotsioloogid ju alati ütlevad ka, räägivad veapiirist, et et see on täiesti normaalne. Sotsioloogid ei väida, et nad anoraaklid, et nii palju, kui ta tõe tõelähedane on, et. Aivar sina käsitled seda absoluutse tõena. Ma ei käsitle absoluutselt tõena, mitmed valimised on näidanud, et ongi võimatu ja täpselt et ette ennustada ja aga see olukord päev enne valimisi või siis valimistulemuste selgumist, eks, et et suur osa on juba selle valiku teinud, on ikkagi noh, ülipõnev Eestis ja, ja seesama, et meil ei, meil ei ole selge. Võitjad on kaks erakonda, kes võidu nimel praegu võistlevad ja, ja ka tegelikult see Eesti 200 vallajäämine küsitlustes valimiskünniseni noh, on oluline, kas nad üllatavad, mitte et sa võid nagu oluliselt mõjutada tulevasi koalitsioonikõnelusi ja pluss veel EKRE, mis tuleküsitluste järgi ikkagi suurt populaarsus ja kindel, kolmas. Samas noh, ma ise olen, olen selles osas natuke skeptiline. Ma arvan, et ekre tulemus tuleb, tuleb nõrgem, kui seda küsitlused näitavad ja pigem on, see on võib-olla isamaa ja sotsid sellevõrra natuke paremini. Aga eks näis Mina arvan kusjuures, et ekre tuleb umbes sinna, kus ta on, sellepärast et EKRE seda tüüpi partei vähemalt veel pikka aega oli seda tüüpi partei, mida inimene küsitlejal ei julgenud öelda, et ta valida tahab. Nüüd on see läinud natuke avalikumaks ja ma ei usu, et EKRE tulemus tuleb väga palju alla selle praegu küsitlused näitavad see muidu huvitav, et kui tohut sel korral on suhteliselt palju välismaa ajakirjanikke Eestisse, meie valimisi kajastamas, mis on üllatav, sest minu meelest Eestist vaadates nii pingeline seis ei tundugi nemad muidugi kõik keskenduvad EKRE-le, et kuidas meil siin ikka parempopulistid tulevad võimule või parempopulist, meil läheb, väga hästi. Võiks väga kummaline artikkel oli eile Financial Timesile, mis suutis kuidagi kokku siduda Danske skandaali ja EKRE edu. Et Ma siis nii palju, kui ma sellest artiklist aru sain, siis nagu nad eeldasid, et EKRE valija on selline eriline pangandusgurmaan, kes siis seetõttu läheb, valib ekret, kuna, kuna nad ei ole rahul Danske Danske skandaali puhkemise, et see oli väga omane, on Economist, võrdles ja Moldovat ja leidis siis, et me oleme väga tublid, võrreldes Moldova, aga mis, võib-olla eestlastel ei olegi nii suur üllatus. Et, et aga nemad sellele nagunii-öelda nende jaoks ilmselt see, et kaks liberaalset parteid tipus konkureerivad või üks samamoodi suht liberaalne partei on künnisel, ei ole nii erutav, kui meile. Kuulge, ma ikkagi tuleks reitingute juurde selles mõttes tagasi, et vaatasin nelja aasta taguseid numbreid, et siis EMOR oma viimases ennustuses või küsitluses ütles, et näiteks sotsiaaldemokraadid saavad seal 20 protsenti toetust, sest valimispäeval oli see 15 protsenti ja Keskerakonna puhul oli ennustused saavad 23 protsenti ja valimispäeval oli hoopis 26 protsenti, et see, et seal noh, ütleme kolm-neli protsenti, valimistulemus ja reiting erinevad, see on nii-öelda reaalsus ja, ja sellega tuleb arvestada ja lihtsalt ongi küsimus selles, et milline on homme ilm, kas inimesed leiavad endas üles selle kodanikukohuse täitmise vajaduse, et see sõltub miljonist asjast? Ma saan aru homme Hilm on vist suhteliselt keskpärane või pigem halvem, halvem poolne isegi. No selles mõttes on meil hea, et valimised toimuvad alati märtsis, et inimeste nagu see ilma klim, klimaatilised tingimused on alati ühetaoliselt, et et ma ei usu, et see väga nagu valimistulemusi kallutab No aga nüüd on jällegi küsimus selles, kui omen sama libe nagu praegu Tartus, et noh, ma nagunii ei jõua välja, et vanemad, vanemad jama punkti, vanemad inimesed võib-olla eelistavad jääda koju see tähendab näiteks ju selgelt seda, et näiteks Keskerakonna ja EKRE valija ei pruugi välja minna niimoodi. Noh, ei tea, et see ongi täpselt see teema, et, et mille, kuhu ma jõuda tahan, et üks asi on see sotsioloogiline tõde, mis on täna ajalehes või mida on avaldatud meile ka teistes väljaannetes nädalate jooksul. Aga lõpuks sõltub miljonist pisikesest asjast. Kusjuures selle sotsioloogilise tõe puhul muidugi on väga hea, et on ka juures on avaldatud ka see, et mis on eelhääletus, mis on e-hääletuse toetustoetused olnud, mida inimesed ütlevad, et nad valisid ja mis seal siis see üldprognoos, et seal on tegelikult tänase Postimehel statistikat vaadata või statistikat, vabandust, küsitluse tulemusi, siis seal on kõik need eraldi välja toodud, et mis on nagu see miinimum, mis võiksid need parteid saada ja mis nad siis võiksid veel homme juurde saada. Just ja kusjuures seda on põnev vaadata. Ma arvan, et homme, kõikidesse valimistuudiotesse tasub see Postimehe tänane lehekülg number 12 kaasa võtta, kus on kirjas, et tahet interneti või e-hääletuse, siis peaks justkui võitma Reformierakond seal sellise protsendiga nagu 35,6 ja seal 18,9 protsenti, justkui ma saan aru, see küsimus kõlas just niipidi, et need inimesed, kes osalesid, et e-hääletusel, kellele hääle andsite. Aga noh, jällegi, et kui ausad on Eesti inimesed võib noh, kui sellised küsitlused, kui ausalt sa saad nagu. Oled valimas käinud, et vaevalt, et ma valisin, et ja siis ma ütlen, et ma valisin tegelikult vasakparteid või et ma valisin reformi ja ütlen, et ma tegelikult valisin Keskerakond, et ma arvan, et need on juba suhteliselt nagu kindlad hääled, et see, kes nüüd ütleb, et ma tõenäoliselt homme lähen, valin seda või teist, et see on jah, see kõikuma. Aga muide, selle e-hääletuste eel hääletustega eelmine nädal me rääkisime korra sellest, et kuna seesama tunglemine Helsingis, et kas on olnud kampaaniaid e-hääletuse vastu, väidetavalt on jälle olnud. Inimestel on jälle palutud teha pilti oma häälest, saata see saates oma saadikule, mingeid selliseid, selliseid pahasid kampaaniad on ka jälle olnud. Aga kuidas teile tundub, et praegu, päev enne, siis valimis päeva on võimalik sõnastada ikkagi see, et siis mis nendel valimistel sai otsustavaks või Aivar tegemist on nagu sellise majanduslangusega, et või majandustõusu hindamisega, kus tegelikult tagantjärgi saad siis ära öelda, et mis majanduses toimub sellel hetkel, kui need protsessid arengus on, siis on väga raske öelda, et kuidas sulle tundub Mulle tundub, et tegelikult sellist põhiteemat võib-olla ei ole, aga võib-olla peakski olema ja erinevaid tõenäoliselt valijagruppe erinevate erakondade toetajad kõnetavad, erinevad asjad, mis on võib-olla noh, oluline aga silmas pidada, et tegelikult on praegu see Nende valimiste ajal on ikkagi Eesti majandusel läheb hästi, tööpuudus on väga madal, sissetulekud on kiiresti kasvanud, et selles mõttes sellist nagu rahulolematust ja ka enda ka toimetulek jutt on, on inimestel võib-olla vähem, et siis hakkavadki mingid detailid mängima ja ja ma arvan, et, et võib-olla loodeti ja ma ise ka prognoosisin seda aasta tagasi, et, et selle tulumaksureformi ja siis tulumaksuvabastuse nii-öelda astmed rohkus tekitab segadust ja valijatest pahameelt, aga, aga nii ei ole see läinud. Samas tõenäoliselt reformierakonnal on siin väga hea tulla välja ja eristuda ja mängidagi selle peale, et need, kes üldse praegu seda tulumaksuvabastust, et valitsus, Reformierakonna, siis on teil võimalik, eks ju, põhimõtteliselt väga selgelt teenida aastast seal vist üle üle 300 euro sissetulekut juurde, kui kui see tulumaksuvabastus, laier noh, sotsidega sama asi natukene, et et noh, ma ei tea, võib-olla see pensioni teema oli, aga kõik jooksid sellele järgi, eks, et kui Keskerakond hakkas rääkima sellest erakorralisest pensioniteemast, siis Reformierakond üritas sama teemat võtta Isamaa oma teise samba vabatahtlikuks muutmisega, nii et. Ma isegi ei oska, ma ei tea, kas see on nagu praegu oluline, et võib-olla vist ei ole jah, jah, meil vanad erakonnad ja me teame ju, ma arvan, valija ikkagi oskab hinnata neid ka seniste tegemiste järgi. Just mulle mõnda aega tundub ka, et liigselt on keskendutud vaidlusele, et kas on, ma ei tea, viimaste aegade kõige igavamad valimised, et pole intriigi, pole peateemat, et ma ei tea, kuidas teiega on, aga mina olen vastupidisel seisukohal. Nii pingeline ja tasavägine pole ammu olnud. Esiteks pole teada, kas võidab Reformierakond või Keskerakond. Teiseks, kui varem on selliseid tasavägise teise valimiste eel ikka olnud, siis sel korral on esmakordselt see intriig, et kahel inimesel on väga reaalne võimalus saada järgmiseks Eesti peaministriks. Et kui varem on Keskerakond olnud siis võitluses Savisaare tõttu väljas, siis nüüd on üsna tõenäoline, et kui valimised võidab Keskerakond, siis president teeb ettepaneku valitsus moodustada Jüri Ratasele. Kui võidab Reformierakond, siis saab selle ettepaneku Kaja Kallas ja kusjuures ma olen enam-vähem kindel, et mõlemad saavad ka enamusvalitsusega. Kogu küsimus on vaid selles, kui keeruliselt või lihtsalt valitsusläbirääkimised kulgevad ja kes on siis partnerid. Võib ennustada, et, et erinevalt varasemast võivad need läbirääkimised kujuneda pikemaks ja keerulisemaks, sellepärast et kohe otsa tulemas. Eks selle europarlamendi valimised ja võib-olla erakonnad ei saa kohe oma nendest punastest joontest taganeda, mida nad on, on välja käinud, et et see võib viidata, et noh, sõltub muidugi sellest homsest tulemusest ka. Aga et need kõnelused ei noh, ütleme, et see uus koalitsioon ei pruugi üldse selguda väga-väga kiiresti siin laual neid kombinatsioone võib-olla olla päris päris mitmeid ja sõltub muidugi sellest ikkagi, et kas meil on tegemist viie või kuue erakonnaga parlamendis. Just neid kombinatsioone, kui on kuus, on rohkem. Aga mis puudutab ka seda teema asja, siis Postimees viisu Kantar Emori abil nädala alguses läbi küsitluse, mille kohaselt selgus ikkagi, et ülekaalukalt on rahaga seotud teemad inimeste arvates kõige olulisemad, et maksupoliitika läks korda siis 28-le protsendile vastanutest. Eraldi teemana oli välja toodud ka hinnatõus ja aktsiisid, mida pidas oluliseks 16,5 protsenti, et kokku siis põhimõtteliselt raha, teema kõnet, 44 40 viit protsenti, et seega kui sotsid, Isamaa või Keskerakond püüavad siin näidata, et maksud ja raha pole teemad nendel valimistel, siis see ei ole tõsi. Hoolekanne pensioni teine sammas, hallid passid, see ei ole nende valimiste teema olnud või mis te arvate? Jah, ma ei tea, mulle tundub, et ikkagi, et see, see teise samba teema on, on minu jaoks oli see üllatav, et, et ta ikkagi sai palju tähelepanu ja ma arvan, et Isamaakäik, kui mõelda niimoodi poliittehnoloogiliselt oli oli selles mõttes mõistlik, et ta nagu eristus ja tõi tõi Isama pildile noh, selle debati puhul, et nad eristasid sellest pensioni erakorralise tõusu lubamisest, eks, mida midagi teised erakonnad välja pakkusid. Noh, küsimus on lihtsalt, et kui palju see neile kasu toob, eks, ja, ja noh, selge on see, et, Probleem on õigesti püstitatud, selgelt on olemas, aga lahendust ütleme, mis on Isamaa miinus, on see, et ei ole sellist ütleme hästi, sõnastatavad lahendust, et on väga keerulised nii-öelda variandid, mis ei pruugi päriselus toimida. Kas neil polegi seda vaja, sellepärast et selge on see, et tuleb koalitsioonivalitsus ja teised erakonnad, kes koalitsioonivalitsus on, kas need on siis kaks või kolm, et, et keegi ei, ei lähe seda teed, mida Isamaa soovib, et, et selles mõttes. Aga samas midagi peab selle teise sambaga ette võtma, sest kui see ka nelja aasta pärast on täpselt samasuguse madala tootlikkusega siis see võib juba kujuneda järgmistel valimistel küll teemaks. Ma arvan, et võib-olla oli see, mis sa enne juba ütlesid, et erinevate parteide valijaid tõmbavad käima erinevat teemat, et tegelikult seal ei olegi võib-olla ühtset asja, mille peale tuleb, kes tuleb sul siin jätkuvalt alkoaktsiise valima ja ja see võib olla rohkemate valijate jaoks teema kui pensionid, sest pensionid on abstraktsed ja kui sul on piisavalt madalaalk siisiga alko, siis võib-olla see pension Arvan, et mulle endale tegelikult tundub, et nendel valimistel ütleme, mis puudutab kogu seda pensionide lubamist, et selles suhtes, et ükski poliitik nii ei saa küll öelda, et need pole olulised, vastupidi kõik ütlevad, et see on väga oluline ja kahtlemata eakate toimetulek, kui nende igakuine rahaline sissetulek on väga oluline asi. Aga kui panna need lubadused nagu hiina siltidega ja skaalale, siis mulle tundub, et et lastele, noortele teadusele, innovatsioonile kulutatakse oluliselt vähem tulevikus raha kui eakatele inimestele ja nüüd on küsimus nii majanduse struktuuri kui ka tulevikuväljavaate seisukohast, et kumb valik on siis ütleme, tuleviku suunates. Targem väga märkamatult näiteks kulges kampaania, mis tegid teadlased ühe protsendi kampaania Facebookis natukene vist jooksis, inimesed muutsid oma profiilipilte seal sellega, aga nad üritasid ka enne valimisi, aga nad ei saanud kuidagi vist tõesti mingit tähelepanu endale taha, et tead pensionitele on lihtne, sest meil on palju selliseid inimesi, kes on kas pensioniealised või juba pensionile lähenemas loomulikult inimene näeb esimese asjana ikkagi seda, et iseenda toimetulemist ja iseenda rahakoti ja see on. Kardan, et paratamatus. Oluline sõnum ikkagi eakatele inimestele on see, et noh, keegi nendel valimistel ei soovi teie pensioneid vähendada, et ikkagi kõik erakonnad nii tegudes kui sõnades on selle poolt ja kui aus olla, siis tegelikult on ju pensioniseadusesse ka kirja pandud see, kuidas toimub indekseerimine ja kuidas iga aasta pensionitõus toimib ja toimub nüüd on omaette küsimus, on see, et kui palju keegi näeb nagu võimalust seda raha juurde panna, aga ühiskonna seisukohast oluline küsimus on alati see, et mille arvelt see raha tuleb, sest noh, kui keegi tuleb, räägib ikkagi, et raha on taastuv loodusvara, siis ausalt öeldes on debattides te usute, et on olemas selliseid poliitikuid, ma ei hakka nimesid nimetama, neile reklaami tegema, et see noh, ütleme seda võib ju naljana võtta, aga, aga. Ma arvan, et on inimesi, kes kusagil päriselt arvavad, et raha on taastuv. Aga kui Aivar enne ütles, et 300 eurot juurde nendele, kes praegu siis tulumaksutagastust ei saanud, siis see tähendab, et see 300 eurot, et kuni 300 eurot, et see on riigi maksusüsteemist jällegi vähem, eks see raha on, anumad on omavahel ühendatud, mis on võib-olla hea, et meil on konsensus välis- ja julgeolekupoliitikas suhteliselt selge. Kuigi nüüd on küsimus, et kui meie julgeolekupoliitikasse on rohkem raha vaja ja selles vist on kõik parteid ühel nõul, siis kust me selle raha seal on, täpselt sama moodi, et, et aga, aga on hea, et selles on konsensus. Kuulge, tunneb turvaline. Meil pidas nädala eest vähem kui nädala eest kõnega Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaidi ja Ma tsiteeriks tema kõnet natukene valimisprogrammides ja debattides ei puudu inimese väärikuse kaitsmisega seotud teemad. Need ei puudu ka, ei puudunud ka neli aastat tagasi, lihtsalt hiljem pärast valimisi see kuidagi nii tähtis enam ei olnud. Kõigile tasuta teenuste universaalsete toetuste pakkujana on Eestiga jõukate riikide hulgas esirinnas. Ometi lisandub sedalaadi pakkumisi. Iga valimistsükliga lubadusi peale valimisi täitmata jätta ei saa liiga nähtavalt, piinlik oleks neist hiljem loobuda saab ainult väga tõsise majanduskriisi sunnil, millest Me keegi arvatavasti ei unista. Kõigile kõike tasuta anda pole ühelegi riigile jõukohane. Ometi kulub meil just selleks üha rohkem raha. On oht, et ka seekord ei hakka peale valimisi esmajärjekorras kõnelema omastehooldusest, väärkoheldud laste Aid stamisest, puudega laste tugisüsteemist ja nii edasi, et mulle tundub, et president kirjeldas selle kolme lõiguga selle probleemi kõige tabamaalt ära. Ja see oli väga hea, et, et president sellele tähelepanu juhtis ja ega me, me olemegi sattunud sellisesse nagu lubaduste lõksu ja, ja ja need toovad jälle need maksutõusud ja nii edasi, et kui me tahame nagu midagi nagu tuua mingit olulist muutust kvalitatiivselt muuta, siis me peame nagu mõtlema, et kuidas neid suuri ja kulukaid süsteeme ümber teha, mõtlen nii pensionisüsteem, tervishoiusüsteem, kus on ikkagi väga palju sellist plaanimajanduse tüüpi jagamist ja kus inimeste enda võimalus nagu otsustada ja mõjutada on võetud võetud ära, et, et see on see, aga noh, see on jällegi ei ole valimiste eel keegi ei taha selle teemaga välja tulla, sellepärast et risk on, on pigem kaotad häälikud, võita. Just no ma ei tea, võtame näiteks sellise lubaduse nagu tasuta lasteaiakoht. Minul lapsevanemana, kui on valida, kas hea lasteaiakoht, kus ma tean, et hommikul kui laps läheb lasteaeda, tal on seal hea olla, ta saab iga päevaga targemaks, ta areneb, talle antakse hästi süüa. Ja kui see teenus on hea, siis selle eest on mittelust maksta, aga midagi teha ei ole. Me elame sellises majanduskorralduses, kus tarbitud teenuste eest tuleb maksta probleeme. Sina ei maksa, vaid sinu eest makstakse see raha. Pigem võiks olla, et sa ise saad maksta seda pearaha, selle võrra on sinu sissetulek suurem ise suunata. Kuhu lasteaeda sa tahad oma last panna? See tähendab hoopis teistsugust, nii-öelda klienditeenindust. Aga kui nüüd küsimus ongi selles, et kui mulle pakutakse tasuta ehk siis see tähendab seda, et süsteemist tegelikult pikas plaanis läheb mingisugune osa rahast välja, siis see võib lihtsalt viia selleni, kus lasteaiaõpetajad on motiveeritud, et nende palgad ei ole väga suured, siis tullakse poliitikute poolt ka seda skeemi lahendama sedapidi, et alandame siis teenuse kvaliteeti, et mulle meenub siin Tartus näiteks, kus me Eveliniga praegu oleme umbes viis aastat tagasi väga jõudsalt. Linnavalitsus tegeles selle nimel haridusministeeriumile selgitada, et ei ole vaja nii kvaliteetset lasteaia teenust pakkuda, et piisab sotsiaalteenusest lastehoid, et lapsed on ka seal õnnelikud, et saavad hoitud ja pole hullu, et nüüd ongi küsimus selles, et meil on nagu see asi läinud ikka päris kohutavaks, et parempoolsed erakonnad tulevad juba tasuta. Nojaa, aga samas on see, et kool on meil ju tasuta ja see ei tähenda, et kool oleks nagu näiteks mingites riikides ja nimetatakse seda asja, mis meil on, lasteaiad kooliks hoopis. Ja aga ma olengi nagu nõus sinuga, et see asi on läinud nagunii hulluks, et sul on kõrgharidus, on tasuta, aga lasteaeda. Natside loosung läks Mirko. Maksu juures raske on ju lasteaiakohta saada, eks valutas järjekord ja nii edasi ja see on ka seppa, kui meil räägitakse palju iibest, et me üritame nagu toetada. Lastega lastetoetusi suurendada, siis nüüd nagu iibeprobleemi lahendab siis võib-olla palju efektiivsem võimalus oleks see, kui tõesti lastevanematel oleks, poleks seda lasteaedade järjekorda, neil oleks lihtne tulla tööturule tagasi, neil oleks lihtne turul olla, nad ei peaks muretsema. Et neil on väga suured kuludelt, et kuskil keegi laste hoiakse sellest makstud. Et me oleme nagu mõnikord läinud, hakanud probleeme lahendama, võib-olla valest otsast. Eks see on ka see, et kui seesama need riigid, kus seda kooliks nimetatakse, seal peabki riik tagama kõigile lastele nii-öelda koolikoha, mis siis, et see on kolmeaastane kooli on, ma arvan, et Belgia eesti laps teevad sama asja, üks käib nii-öelda koolis ja teine käib lasteaias, et, et nendes riikides peab tagama, nendes riikides on ka näiteks kahe kuistele juba sõimekohad. Mõlemas kuulge, aga üks filosoofiline küsimus ka, mida on tegelikult päev enne valimisi, ma arvan väga arukas küsida, et kumb on rohkem süüdi, kas see, kes lubas, või see, kes uskus kui midagi täitmata jääb? Kollektiivne vastutus, ta võib järgmine kord mitte valida, meil on demokraatia. Aivar, mis sina arvad, et kummale tuleb vastutus panna, kas poliitikule, kes valimistel katteta lubadusi andis või vastutus pole panna valijale, kes uskus ja ja andis hääle. Ma arvan, et nüüd see, kes valetab, see on ikka süüdi, mitte seiks vahet, usub, eks, et ma lähtuksin nagu niimoodi, et, et öelda, et kui keegi tuleb mulle valetama, esitud isalt süüdiselt mind uskusid, no kuulge, niimoodi nagu ei saa. Siis võiks kohtus ka mingit petturid nagu välja arvata, et ise olitsiidikest petta. Aga ma ikka paneks ikka valijale ka vastutuse, et esimene sõnum on ikka see, et valimata jätmine, see on ka valik ja võib-olla isegi halb valik ja teine asi on ikkagi see, et kui te pimedalt neid rahajagamise lubadusi ainult usute, siis te saategi. Ei noh, kui sa oled rahul sellega, mis toimub siis minu meelest jumala õige jätta valimata, et see ei ole nüüd nagu, kui kõik on hästi elus. Sa arvad, et noh siis miks mitte, et see on normaalne. Ta ikkagi õnneks õnneks Eesti riigis, poliitikutest ametnikest sõltub vähem, kui meile tundub ja arvame Räägime ühel välisteemal ka või, või ma ei tea, võib-olla neid välisteemasid sellesse järgi jäänud 10-sse minutisse mahub veel rohkem, et võib vist väita, et selle nädala välispoliitika tippsündmused ei ole seotud Donald Trumpi ja Põhja-Korea diktaatori kohtumisega. Et ei ole ka seotud trumpi endise advokaadikuulamisega. Hoopis kõhedamaks tegi kahe tuumariigi India ja Pakistani tüli, et täna võib vist öelda, et natukene need sündmused on see moodne sõna CD eskaleerunud, et natukene on seda pinget maha kruvitud, aga, aga. Küsimus on jälle selles, et, et Indias on tulemas valimised ja seal on võimul seal peaminister renda modi, kelle poliitiliseks ideoloogia põhimõtteliselt hindu marurahvuslus ja tal on vaja noh, põhimõtteliselt ning nii tema kohta öeldakse, et tal on vaja enne valimisi saada rahvas lippude alla. Ja siis oli üks ühte võidukat sõda, noh niimoodi jutumärkides. Samas ei saa nüüd öelda, et sealt Pakistan, India on sellised põlisvaenlased tavaliselt nende nagu see kas said iseseisvaks, neljakümnendad ja suhteliselt kohe on hakanud ka omavahel siis konflikte praktiseerima, neid on vahepeal olnud peaaegu kord kümnendis, nüüd viimane sõda nende vahel oli aastal 99 et sealt natuke möödas, aga samas madala intensiivsusega, et asjad, mida meie ei kujutaks ette, et india, india saatis oma hävitajad Pakistani nii-öelda terroristide pommid terroristide kallale selleks et seal oli varem toimunud intsident, kus sai surma 40 India sõdurit, mis on nagu meie meie kategooriates, on see täitsa selline märkimisväärne Pakistan on terroristlike tõsi toetanud. Ja siis nüüd on nagu, kuidas anda terroristidele, kes on tegelikult valitsusega seotud vastulöök, seal on üks aspekt asjast, teine on jah, needsamad India valimised. Nüüd lahenes asi põhimõtteliselt ühe inimese juhtumiga, et üks India piloot, kes tulistati Pakistani kohal alla. Õnneks andis Pakistan ta suhteliselt kohe tagasi ja lisaks piloot, et ma saan aru, on muutunud juba peaaegu nagu selliseks Chuck Norrise tüüpi kangelaseks, et kuidas ta seal vapralt käitus ja sõi ära vist osata tundlikud dokumendid põgenes, põgenes tiiki, osa dokumente hävitas seal vees, osa sõi ära, et seal olid mingid imelood, et siis aga ka Pakistan, lastes tekkis väidetavalt suur austus sellise piloodi vastu, et kes ma riigile oligi väärikalt truu ja siis kui ta üle anti, siis hindud olid omakorda teisel pool piiri vastas lille vanikutega ja nii edasi, et et see viste eskaleerus, aga ütleme, see piloodi piloodi aspekt oli selline pealtnäha ja lihtne ja selge, sihuke inimlik, aga teiselt poolt ikkagi väga paljud suured riigid, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, Need olid aktiivselt ametis sellega, et seda konflikti nagu Mirkatest tee eskaleerida, sest et tegu on kahe tuumariigiga ja seal on huvid nii usal Hiinal, Venemaal kõigil on see väga risti-rästi minevad asjad, et et nende nende vahel, et see tuli ära likvideerida, see oli, ma arvan, kõigi huvides. Miks see teema on veel oluline, on, tema on oluline sellepärast et see mõjutab kõiki meieni liin liitlasi kui vaenlasi, pluss ütleme, tuumasõja ärahoidmine nii nagu Holgulid. Aga no ütleme, see rahvusvaheliselt laiemad jõujooned ikkagi, et seesama ka Afganistan on ju sellesama paketi osa tegelikult, et kunagi rääkinud Euroopa Liidu esinduse juhi Euroopa Liidu esinduses töötanud inimesega Kabulis, kes ütles, et nende põhioht on selles, et nende esinduse kõrval paiknes India esindus ja Indiat pidevalt rünnati, sest Taliban, kes oli ründaja, on teatavasti Pakistani sponsoleeringuga organisatsioon, et seal on, need on, need on sellised, et üle võlli uskumatut seosed omavahel, et ja mis lähevad väga kõrgel, et see lihtsalt mõjutaks üldist maailma geopoliitikat. Aga üks sündmus veel Aasiast trump ja Põhja-Korea diktaator kohtusid lõppeval nädalal siis teist korda, jah, ja ja jällegi tulemuseta, et kuigi mõlemad on proovinud näidata Ootuspärane, et mõlemad proovisid näidata, ma arvan, mõlemil oli seal. Tundub, et mulle tundub, et Kimil nagu läks, Kimil läks nagu paremini, tema suutis oma suud paremini esitada, et tegelikult seal on täpselt samuti nagu India-Pakistani konflikt kasetelg Korea, Lõuna-Korea, Põhja-Korea, USA omavahel, et see on läbi aastakümnete korduvmudel, kus siis vahepeal mõjutavad asja selles, kui kaugele on täpselt Põhja-Korea oma mingite relvastusprogrammidega. Kui näljased need inimesed seal on, siis seal on ikkagi nagu näljasurm on osa osa nagu elust ja kulaagid. Et kellega nad parajasti räägivad, kas nad räägivad parajasti Lõuna-Koreaga või nad räägivad USAga kinni seisukohast. Loomulikult ta ei taha loobuda oma trumpässast ja öelda, et tore härra Donald Trump, loomulikult me loobume oma tuumarelvast ja kõigest muust, mille pärast sanktsioonid on kehtestatud. Ma saan aru, et Kim läks üsna niimoodi jõuliselt peale Donald Trump, kes läks sellise nagu nad ütlesid armastuskirjadega praktiliselt sinna vastu, et loomulikult ta ei saanud seal öelda, et me nüüd lõpetame kõik ära, et kõik sanktsioonid siis, et. Selle selles mõttes on hea, et see lõppes tulemusteta kardetu pesu, et et äkki trump teeb palju järeleandmisi üldse kardetakse nende kõneluste puhul. Et sai kinnitust, et tegelikult noh, võib-olla nii et need hirmud on olnud, ei ole, hirmudel on nii suurt alust Ja kui seal Lõuna-Koreas, siis üldiselt jälginud neid ikka hing kinni, sest vahepeal, kui USA teatas, et me lõpetame nüüd kõik õppused ära selles piirkonnas, see ei olnud ka päris nagu selline. Kui sul on ikkagi väed seal sees, siis need väed peavad harjunud. Täna seda trumpi, sellist kiidukõnet, mis seal oli kõneluste alguse poole oli ikka isegi selline nagu koomile kulutasin nagu Põhja-Korea enda teleuudistes, et kus ta ütles, et kuidas Kim kõik õitsele viib ja riigi ja nii edasi. Võitja oli Vietnam, minu meelest Vietnam sai sellist positiivset tähelepanu, kõik läksid sinna ja minu meelest Vietnam päris targalt kasutas ka seda iseenda reklaamimiseks ära, et Vietnam, Vietnami läks seal hästi minema. Evelin, sul on täpselt üks minut, et veel üks oluline teema lahti seletada, et Trumpi endine advokaat siis sellel ajal, kui trumpiibis Aasias oli Trumpi endine advokaat mahel Goen kuulamisel, mida olulist ta siis ütles Trumpi seisukohast? No ta lihtsalt põhimõtteliselt ikkagi kirjeldas ära kogu selle trumpi, meeskonna moodus, operandi, et kui terroriseeritud või sisse ähvardatud kohtuga isegi ülikooli, kus ta on ja keskkooli, kus ta pinud, kui need peaksid välja laskma hinded, mis ilmselt annab üht-teist arvata Trumpi õppeedukuse kohta, sest üldiselt kui sul on nagu kõik kaod, siis sa ilmselt tei ähvardama ülikooli sellega, et kuidas hinded kuidagi peks välja lekitlema, siis annate kohtusse, et see näitas seda, kuidas igasuguseid äritehinguid tehti ja mis võib olla oluline oli see, et Goenn kinnitas, et tal on kahtlusi selle Venemaaga koostöö tegemise osas. Aga ta, tal ei ole tõendeid ehk, ja, ja Wikiliks WikiLeaksi lekked, mis toimusid Donald Trumpi teadmisel ilmselt. Kuulge, Evelin ja Aivar, suur tänu, meie saade on tänaseks peaaegu et lõppenud, aga homme on kõik valimisjaoskonnad avatud kella üheksast kella 20-ni. Valimispäeval saab hääletada üksnes oma kodukoha valimisjaoskonnas ning eelvalimiste ajal antud häält muuta ei saa. Terviseseisundi tõttu või mõne muu mõjuva põhjusega on võimalik valimispäeval ka kodus hääletada. Aga vikerraadio teeb valimiste õhtust homme ka erisaates algab kell 20 ja saatest pildiülekandega ERR-i portaal, siis on stuudios Uku Toom, Toomas Sildam, Anvar Samost ja Mirko ojakivi. Täna ka rahva teenerites olid Evelyn Kaldoja, Aivar Hundimägi ja Mirko ojakivi. Nädala pärast on rahva teenrid taas eetris ja uskuge või mitte, siis juba analüüsitakse valimiste tulemusi ja siis on stuudios siin Taavi Eilat, Urmet Kook ja Neeme Korv. See saade on järelkuulatav vikerraadio kodulehel põiv mobiiliäpi kaudu.