Vikerraadio. Rahva teenrid Ja tere päevast, konnad on kevadrändel, aiad on täitnud linnulauluga, muruniidukid on kuurinurgas stardipakkudele pandud, aga uskuge vara veel. Kuid samas on tanklatest ära ostetud viimased liitrid biokütuselisandit. Ta bensiin 90 viit. Ja kihk seda muruniidukit tasse või siis trimmeritesse valada on niivõrd suur, et hoia ja keela, aga suunakama töökihk hoopiski kevadisele, suurpuhastusele kraamiga koduümbrust või nautige lihtsalt kevadet. Tänasega algab ka tuleohtlik aeg Eestimaal, midagi ka seda silmas, rahva teenrid alustavad täna oleme koosseisus Heidit Kaio, eesti naisest, Peeter Helme postimehest ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost, no tere, Peetria. Tere Heidit. Tere. Tere. Alustuseks rahva teenrid on. Ja ka vikerraadio on Postimehele andnud teise peatoimetaja järjest Peeter, õnne ja jaksu sulle uues ametis, aitäh tarvis. Püüa siis üle lüüa Lauri Hussari ametiaeg ja hoida Postimees kui Eesti ajakirjandusmaastiku üks säravaim majakas töökorras. Eks ma püüan ikka jah. Aga teate, me oleme täna sellises veidras seisus, et me peame rääkima asjadest, mis alles toimuvad, sest usute või mitte. Nendel hetkedel sünnib praegu uus koalitsioon. Seda seepärast, et just praegu algas Isamaa erakonna volikogu. Seda siis Tallinnas. Sellise Euroopa päevakorras on neil siis ülevaate andmine koalitsiooniläbirääkimistest ja uue koalitsiooniga seotud otsuste langetamine. Kell 12 algavad samaaegselt erinevates kohtades EKRE erakorraline volikogu istung, mis toimub siis Tallinnas Radisson Blu Sky hotellis ning seal on päevakorras usute või mitte valitsusliidus ja valitsuses osalemise otsustamine koalitsioonilepingu kinnitamine, samuti ministrikandidaatide kinnitamine ning Keskerakonna volikogu toimub samal ajal Salme kultuurikeskuses ja seal on päevakavas koalitsioonilepe ja ministrikandidaatide kinnitamine ning Keskerakonna esimehe Jüri Ratase poliitiline ettekanne. Nii seejärel jätkub, siis ma saan aru tööajakirjandusega, ehk kõik need leppe tekstid ja otsused siis tahetakse meile aga ja saame teada ka siis ametlikult need ministrikandidaadid tegelikult vist need ministrid, kandidaadid on meil ju enam-vähem teada, kui nüüd EKRE nimed välja jätta, et. Ma ei tea, teeme pisikese kokkuvõtte või ülevaate sellest uudistes küll nüüd otsesaate kuulajad tegelikult neid nimesid kuulsid, aga hakkaks siis kusagilt Isamaa ministritest pihta, sest ma saan aru, et nende puhul on ka nende eestseisus need nimed ametlikult kinnitanud. Et siis välisministriks on saamas Urmas Reinsalu, kaitseministrina jätkab Jüri Luik, ehk siis rahvastikuministriks on tõusmas. Riina Solman ja. Siis justiitsministriks on saamas Raivo aeg, ma ei tea, kas keegi ei puudu ja Tõnis Lukas on käidud. Kui kultuuriminister, kultuuriminister, siis siseminister triks on tõusmas EKRE ridadest, mulle tundub igati loogilisena näiteks Mart Helme, sest mõlemad helmed on teatanud, et nad on teel valitsusse ja rahandusministriks siis tõenäoliselt Martin Helme, aga vastupidi, või vastupidi, aga kestab põllumajandusministriks või maaelu ministriks, kes keskkonnaministriks ja kes väliskaubanduse ministriks siis mulle tundub, et seda nagu siin ei ole mõtet isegi spekuleerima hakata, et me tõenäoliselt ei suuda neid nimesid välja mõelda, aga Keskerakonnaga mulle tundub natukene lihtsam. Nende positsioonid on siis Taavi Aas uue ministrina teel majandusministeeriumisse, Jaak Aab teel sotsiaalministeeriumis. Mailis Reps on jätkamas haridus- ja teadusministrina ja siis Janek Mägi. Minule teadaolevalt ei soovi jätkata riigihalduse ministrikohapeal, aga need on sellised, ütleme siis noh, mitteametlikud andmed ja ma ei välistaks, kui näiteks Jüri Ratase teisest valitsusest võib leida tema praeguse büroo juhi Tanel Kiige. Jah, siin on veel mõned variandid tõesti lahtised. Janek Mägi on ka mulle ühes vestluses öelnud, et ega ta väga nüüd ei soovi, aga ega selliseid asju ja niimoodi, et võib-olla tehakse talle selgeks, et isamaa vajab tema teeneid ja ei saa minna äri. Siiski Keskerakond. Ma pidasin silmas isamaad kui meie kõigi kodumaad, Eestit. Aga no ma ei tea, nüüd on muidugi selle, selles mõttes on keeruline seis, et me alustasime ka nimedest, aga tegelikult märksa olulisem on ju see, mis on kirjas seal kusagil 20-l leheküljel, mida nimetatakse koalitsioonileppeks, mis siis tõenäoliselt ka täna pärastlõunal avalikustatakse, et tegelikult ei tahaks ja peaks rääkima hoopiski sellest, sest see on see, mis päriselt hakkab Eesti elu muutma. See on see, mille järgi hakkavad siis ministeeriumid oma järgmise perioodi poliitikat kujundama. Arvad nii või ma ei ole seda üldse nii kindel, aga ma arvan, et see dokument, mille järgi asjad toimuma hakkavad, kannab hoopis nime valitsuse tegevusprogramm. Vähemalt eelmine kord me nägime küll seda, kuidas reaalsed sammud lähtusid pigem sellest dokumendist kui üsna ebamääraselt formuleeritud koalitsioonileppest. Aga samas jälle koalitsioonilepetes tavaliselt pannakse paika mingisugused raha leidmise allikad või mingisugusedki mõtted siis maksude tõstmisest, langetamisest ja sellisest, ütleme sellised fiskaalsuunad pannakse paika ja selles mõttes on tõesti huvitav, et koalitsioonilepe seekord lekkinud ei ole. Olles nüüd juba päris pikka aega selline poliitikavaatleja olnud, siis tegelikult on kogenud koalitsioonil läbi rääkijad varasematel kordadel kasutanud taktikat, kus nad siiski on mõningaid koalitsiooniläbirääkimiste või koalitsioonilepingu võimalikke punkte ajakirjanduse ajakirjandusele lekitanud. Ja siin ei ole küsimus olnud tegelikult ei ajakirjanduse heas töös ega Te siis poolt omavahelises usaldamatuses või, või sellesse, et kuidas, kuidas koalitsiooniläbirääkimiste seinad ei pea, vaid sedamoodi on, on testitud selliseid keerulisemaid või, või konfliktsemaid punkte ühiskonnas. Et on lasknud natuke selline ventiiliventiilid nagu õhku välja ja vaadatud, et missugune reaktsioon saab olema, et ma minu mäletamist mööda Taavi Rõivase koalitsiooniläbirääkimistel ka oli väga-väga õhukindlad, seinad ja midagi ei leppinud, midagi ei lekkinud ning selle tulemusena siis, kui see Koalitsioonilepe avalikuks tehti, puhkes üsnagi ootamatutes kohtades mingi tormikesed, mille tõttu tegelikult oldi sunnitud lähikuudel need koalitsioonileppesse sisse kirjutatud punkte muutma. Hakkama ei saa välistada, et midagi sellist tuleb, aga samal ajal hea küll, midagi ei ole võib-olla lekkinud, aga samal ajal on ometi antud mingeid signaale sellest, mis suunised tulevad. Noh näiteks me võime üsna kindlad olla, et kooseluseadus ära muutmist ei tule, see, see on mitu korda välja öeldud ja mõned sellised asjad on veel välja öeldud. Või noh, ütleme siis osalusdemokraatia võimalusi, nüüd jällegi küsimus, kuidas siis Me teame, teise samba osas, see muutub vabatahtlikuks või vabatahtliku maks. Jällegi, küsimus on selles, kui täpselt sinna, mida kirja pandud on, aga need rindeteateid on tulnud siit ja sealt, aga Peeter, selles osas on sul õigus, et kõige olulisem on tegevuskava, aga tegevuskava ei saa vastuollu minna koalitsioonileppega. Ja veel tähtsam dokument on tegelikult, mida hakatakse koostama, on ju riigieelarvest teegia, kus siis pannakse järgmise nelja aasta riigieelarve võimalused kirja ja seal on ka siis riigiaparaadi ehk siis valitsuse nägemus olemas ja, ja see on pigem jah selline asi, kus mida saab võtta nagu siis ikkagi ametliku paberina, et see koalitsioonileping, see on kolme erakonna omavaheline selline väärtuste ja, ja mõtete kirja panemine, et juriidilises plaanis ta nüüd ei oma tõesti mingisugust tähtsust, et öelda, et aga te koalitsioonilepingus lubasite, et sellega selle argumendiga kaugele ei sõua. Kõik õige, tuletan veel meelde seda tasuta ühistranspordi tegelikkuseks saamist, mida ei olnud ju koalitsioonilepingus poole sõnagagi mainitud, mida võis valitsusprogrammist ka ainult valitsuse tegevusprogrammist, pigem hea tahtmise korral välja lugeda emise ometigi tuli suurelt ja jõuliselt ja, ja kuidagi hakati sinna selle jaoks raha võluma. Ja tuligi just sinnasamma riigieelarve strateegiasse ühele exceli reale oli siis kirja pandud selline sõna, kui ma nüüd mälu järgi ei eksi, siis oli tasuta ühistranspordi arendamine. Või midagi sellist, kusjuures no eelmise valitsuse puhul me tõesti nägime seda, et nendel, et nad kõik hakkasid üsna jõuliselt oma agendat ajama, et igaüks sikutas täiesti rahumeeli paati sinna suunas suunas, kuhu tahtis ja, ja tegelikult teised osapooled olid sellega ka üsnagi rahul või sellest ei tekkinud mingisuguseid suuremaid pahameeletorme, aga. Siiski siiski rändeleppe. Rändeleppe ja aga aga ütleme, et praegu ma, see, mida ma tahaks öelda, on see, et antud juhul ma arvan, ühiskond, tahaks teada, kuhu poole see valitsus liikuma hakkab, et me oleme siiski natuke sellise ütleme, ebatavalise kooslusega ootamatu koosluse sünni juures ja sellisel juhul tahaks teada, et mis siis mida see tulevik toob meile. Aga võib-olla ta ei hakkagi kuskile poole liikuma, see kindlustus on ju ka käidud, et tuleb selline paigal toimumise valitsus, stagnatsioonivalitsus. Jah, võimalik nojah, ka seda tahaks lugeda või näha või, või noh, aimdust saada, et mis, mis tuuled puhuvad. Aga jah, et noh, kahtlemata kõige lihtsam või lihtsam on tegeleda nende ministrikohtadega, et selge on see, et noh, see on nagu selles mõttes hoomatav suurus, aga kui seal poliitikaid vaata või lubadusi hakata analüüsima, siis noh, tõesti, mulle tundub, et seekordne koalitsioonilepe, kui vaadata neid pressiteateid, mis sealt Stenbocki maja läbirääkimistel on tulnud siis siin on nagu proovitud igasse pressiteatesse ka mõni selline sõnastuslik stiilinäide panna, et lepiti kokku selles ja siis on mingisugune stiilinäide, et põhimõtteliselt stiilinäitena, no ma pean silmas, et ongi nagu mingi näide, et noh, kuidas me leppisime kokku mingi maaelu arendamise punkti või see, et Eesti jääb Euroopa liitu, mida on palju öeldud, et, et noh, et põhimõtteliselt on kirja pandud asju, mis kinnitab, jäävad üle olemasolevat ja juba kehtivad ja siis annavad võimaluse tõlgendada tõlgendada kolmele erakonnale seda, et aga meie saime ka selle, selle ja selle, et noh, ma ei tea, et kui vaadata nagu seda riigieelarvelisi võimalusi, me jõuame võib-olla ka mõne hetke pärast sellel nädalal saabunud rahandusministeeriumi kevad prognoosi, niisiis ega tõeks ongi osutunud ju see, et järgmisel aastal, aga vist ka ülejärgmisel aastal seda vaba raha, millega nüüd, et Eesti elu uueks luua ja õnne meile maa peale tuua, seda ongi kardetust või oodatust oodatust märksa vähem. No ilmselt see nii on, jah. Aga noh, no mis siis teha, eksete on ennegi valitsetud Eestit sellistes oludes, et võib-olla ei maksagi seda selles mõttes nii irooniliselt võta, mis sa enne ütlesid nendesamade koalitsioonikõneluste ajal välja saadetud pressiteadete kohta, et ilmselt on ikkagi asjaosalised ise ka teadlikud, et nad peavad raha jagamisega ettevaatlikud olema, kuigi jah, plaanid on justkui suured, aga samal ajal oleks naiivne arvata, et nad ei ole teadlikud valitsevatest ootavatest ohtudest. Nüüd vaadates neid ministrikohti, siis, siis tegelikult on huvitav ka analüüsida seda, et missugused jõupositsioonid siin siin või kus jooksevad nagu jõujooned ja ja paistab, et, et ütleme, et Keskerakond neid läbirääkimisi nüüd jõupositsioonilt vedanud ei ole. Peaministri hind on selles mõttes kõrge, et et kuigi nende häältesaak lubaks võib-olla suuremat mõju valitsusse, siis hetkel näib, et et nad on siiski, ütleme see, see kohtade jaotus on üsna võrdne nii EKRE kui ka kui ka Isamaaliiduga ja tegelikult on näha ka siin, et, et isegi Isamaa, Isamaaliit on olnud võib-olla päris päris osav läbirääkija tõeks osutub tõesti see, et, et need ministrikohad, mis siin välja on käidud, need ka saadakse siis ja need positsioonid on tegelikult ka üsnagi tavaliselt jagatakse neid ministeeriume sellisteks pehmematakse kõvemateks ja ja alati on suurem uhkus, kui, kui neid kõvemate ministeeriumit juhi positsioon on ära toodud, siis, siis ma küll praegu jah, ütleksite, et Isamaaliit on siit päris hea, päris hea saagi saanud. On küll, aga noh, kõikidest kõvem loomulikult on rahandusministri portfell, tema ütleb, kas teised on ministrid ainult nime pärast või on neil ka midagi, mida jagada, et selles mõttes jah, sul on õigus. Tuleb tunnistada, et see, et Jüri Ratas ilmselt on kleebitud peaministri tooli külge, on maksnud erakonnale väga kõrget hinda, aga samal ajal siiski nii-öelda Keskerakonna poolt vaadatuna see valguskiir on selles, et Nad on, nad on võlgades, paljude erakonnas ei ole rahul olevat selle koalitsiooni sünniga sega ainuke variant, mida teha, on maksku mis maksab saada valitsusse, sest et siis hakkab ikkagi sadama ju ametikohti ja mõjuvõimu, millega hangeldada ja ka lihtsalt raha, mida jagada. Kusjuures siin on põhjust oletada seda, et ütleme Keskerakonna siseopositsiooni puhul, et, et selle mahapaiga vaigistamise hind on just nimelt mingid ametikohad, et selleks selleks neid vaja ongi jahmas. Aga see taburet, mis nüüd uues valitsuses see kolme jalaga on, sest tegelikult on ju hästi tähtsad kolm positsiooni, et rahandusminister, justiitsminister ja peaminister selles mõttes, et nendel kolmel ministril need võtmeministrid selles mõttes, et et kui peaminister midagi päevakorda ei soovi panna, siis noh, võimalus seda asja, et valitsus ei arutanud. Ta on väga suur samamoodi eelnõude kooskõlastamisel rahandusministrile ja justiitsministrile on väga oluline positsioon, üks ütleb, kas raha on, teine ütleb, et kas see vastab siis kehtivatele seadustele ja millele iganes veel. Et põhimõtet, tavaliselt on see taburet nüüd paremini paigas kui ratas esimeses valitsuses tasakaalus. Loomulikult, ja, ja see on ju see, mille eest sina tunned meie peaministrit meist, kõigist kolmest siin stuudios olevatest kõige paremini, aga teda on kiidetud ka just sellest, et ta suudab konsensust luua ja suudab keerulistes oludes tekitada selliseid olukordi, kus keegi ei tunne, et ta oleks mingist kokkuleppest vähem saanud. Jah, ja siis noh, selge on see, et, et Raivo Aegi saamine justiitsministriks on selles mõttes loogiline, et kui vaadata, et Raivo aeg parlament ei saanud ja Isamaa jaoks kahtlemata tegemist olulise nimega ja miks mitte teda viia valitsusse ja, ja kui keegi arvab, et Raivo aeg justiitsministrina hakkama ei saa, siis mulle tundub, et, et see lootus ei ole just selles mõttes väga suur, et kui inimene on suutnud kaitsepolitseiametit juhtida, on olnud riigikogus siis ühe komisjoni juht. Ja, ja ma arvan, et eeldused on justkui olemas, aga üks küsimus või küsimuste ring on mul seotud sellega, et selle uue valitsuse puhul ma ei saa aru, et mis asi on seal rahvastikuministri koht, kui nüüd luuakse, et praegused teated ütlevad, et selline portfell on sündimas. Riina Solman on teel selle positsiooni peale, siis noh, me oleme tegelikult ju näinud. Ta on siin umbes 10 kümme-viisteist aastat tagasi selline positsioon olnud. Aga kui reaalselt palju seal tööd on kahtlemata Ta ju kui keegi ütleb, et eesti rahvastikuga nii-öelda on probleeme ja tuleb sellega tegeleda, siis see on õigus, aga aga mis seal need poliitikameetmed on ministri tasandil, seda on huvitav vaadata, kuidas seda ametit hakatakse sisustama. No ma olen nõus sellega jah, et tõesti, et rahvuskonservatiivses valitsuses, rahvastikuministri kohta praegusel ajal tundub päris päris põnevanaat, et mis, millega see, millega see saab sisustatud olema. Et Riina Solman-ile teemad ikkagi isiklikult ka alati korda läinud, nii et selles mõttes ma arvan, et ega ta seal igavlen, ma nüüd ei hakka, et küll ta endale tööd oskab, et luua aga see, millised võimupiirid, milline eelarve ja nii edasi, eks see ilmselt selgub lähiajal, aga minu jaoks oli huvitav see, et alguses räägiti üsna kindlas kõneviisis sellest, et topeltministeeriumid kaovad ära ja portfellid. Ta ministreid ei tule, aga nüüd me näeme, et nad on seal kõik kenasti olemas. Kes ainult Mart Helme selles mõttes, et ma ükspäev ka selle teemaga üritasin ennast järele aidata, et kus see nagu mõte on tulnud, et ma saan aru, et seal see nii-öelda laua ümber vist korra nii-öelda mõttena käis, et riigi halduse nii-öelda siis tõhustamise vaimus või riigireformi eesmärkide poole liikumiseks oleks jõle hea, kui midagi ära kaotaks, aga lõpuks, kui jagama hakata, siis mulle tundub, et ei jagunud jälle, et kui sul on suurem arv, mida jagada, siis jagub paremini. Algul oli kõik üle ja pärast oli kõik puudu. Ja, ja samas on ka huvitav see, et, et praeguste praeguste indikatsiooni järgi Isamaaliidu esimees Helir-Valdor Seeder ei ole valitsusse minemas, et, et kas see näib, et teda talle tundub, et strateegia, kus ta ei osale valitsustes on, on nagu ennast õigustanud. Et võimalik, et jah, et see, et ta näeb ennast rohkem töötamas, siis nii-öelda kohtadel või rohkem mööda Eestit ringi sõitmas. Eelmine kord õigustas ennast suurepäraselt, see andis talle võimaluse olla sellisel peaministri jaoks äärmiselt ebamugaval positsioonil, justkui koalitsioonipartner aga teisest küljest vaba kritiseerima, nõudma ja intrigeerima, nii nagu tema seda ise. Sobivad sellel mündil on nagu kaks poolt, et mind hämmastab see, et kui keegi väga tahab ministriks saada, siis võetakse kohe ajakirjanduses, sealt sahtlist võetakse see pall lüüakse ette, võimuhull positsioonis kinni. Mina küll nii ei, ma ei räägi üldse teist, ma räägin siin hüpoteetiliselt. Et aga siis on see, et kui keegi ei taha minna, siis küsis. Issand, mis tal viga on. Ma olen sind seedri puhul kuulnud lihtsalt nagu neid küsimusi, et kas tõesti tema lennuhirm on nii suur, aga teisest küljest, kui tal isegi on, siis minu meelest inimestel võivad olla igasugused hirmud ja probleemid. Ja teame ka riigijuhte, kes sõidavad rongiga, eks, aga. Minu meelest on olnud ka Eestisse Euroopa Liiduga liitumise ajal minister vähemalt üks minister, kellel oli üsnagi paaniline lennuhirm ja sai ka oma asjad aetud. Ma ütleksin, et nii-öelda ülekantud tähenduses seeder lendab vägagi kõrgelt, ma arvan, see on temast väga kaval ja nüüd tõesti väita seda, et ta võimust ei hooli, siis pole midagi kaugemal tõest, pigem on ta loonud ühe väga huvitava sellise võimupüramiidi mile. Ta ei ole üldse mitte ülespoole suunatud, et kuskile kõrvale hämarusse suunatud, kus ta saab asju suunata palju paremini rahulikumalt ja eemal. Avalikkuse tähelepanu. Hämmastava põhjuse andis sega retoorikas Keskerakonna ühele tipp-poliitikule Kadri Simsonile, kes ju ütles ilusasti, et kuna Helir-Valdor Seeder otsustas jääda valitsuse tööst eemale ja võtta sisse positsioon riigikogus, siis et ka Keskerakonna poolt seda kuidagi tasakaalustada, siis ka tema otsustas minna parlamenti. Mulle küll tundub, et Kadri Simson teeb Parlamendis praegu sooja, et hoopiski minna lennujaama ja siis sealt lennata ta Brüsselisse Pärnusse jahetegi lennujaama, selleks aga et võtta, siis jah, Andrus Ansipist vabanev ju Euroopa Komisjoni voliniku koht vabaks endale. Kui me nüüd rääkisime Ministrite jaotusest parteide vahel, siis oleks see mingis mõttes loogiline, et kuna Keskerakond väga tugevaid ministeeriume tundub, et ei saa, siis oleks vist loogiline, kui Euroopa Komisjoni voliniku koht siiski jääks nende kätte. Igal juhul saab see olema paras väljakutse, sest minu meelest on Andrus Ansip Euroopa Komisjoni volinikuna väga kenasti hakkama saanud, et meil on põhjust tema tema töö üle uhke olla. Ja, ja tegelikult ka Siim Kallase seal kaasa toodud. Rail Balticu projekt on ju päris päris muljetavaldav, nii et, et meil on, ütleme, et meie, valijad olen ma juba harjunud, et sealt tuuakse ikkagi mingisuguseid mingisuguseid Eestile kasulikke hüvesid ka kaasa minema. Siit praegu mõtlen siis roomingu projektiga, mis tegelikult hüve kogu kogu Euroopale No siis, kui Kadri Simson sinna läheb, siis me võime lihtsalt loota veel rohkem regionaalseid lennujaamu. Ühe asjaga väga nõus ei ole, et kui öelda, et Keskerakonna ministrid, ministeeriumid ei ole nagu väga olulised ministeeriumil, need on tegelikult seda ei tahtnud öelda, et kulu ja töö tegemise ministeeriumitest. Kui liita kokku sotsiaalministeeriumi, majandusministeeriumi ja haridus- ja teadusministeeriumi eelarvet, siis ma arvan, see on umbes kaks kolmandikku või isegi rohkem eelarvesse on üks asi on väga kallid, ministeeriumid. Ja nad on kallid ja teiseks nad on tegelikult ka ebamugavad ja rasked töö tegemise mõttes, neil ei ole ministeeriumist. Kohvi ei ole kohad, kus on kerge populaarsust. Et seda, seda ma olen aru saanud, et ta üsna keeruline seda seda ametiposti täita, et sealt sealt ei pruugi tulla kõrget lendu, mis võib-olla tuleb välisministri positsioonist. Raviraha on alati puudu, õpetajate palk on alati väikekoolides antava hariduse tase peab olema, peaks olema veelgi parem teaduses ja kõrghariduses lihtsalt kõik raha on puudu, et noh, põhimõtteliselt ma lugesin juba ette Mailis Repsi ja siis Jaak Aabi järgmiste aastate tegevused. Ja ärme unusta ka hariduse keele küsimusi, mis jäid ju enne valimisi vägagi lahendamata just selles ootuses, et neid hakatakse pärast valimisi lahendama. Võimalik, et see on ka Riina Solmani tööks tulevasi punkte. Nii no mulle tundub, et faktiliselt on uus koalitsioon sündinud või siis noh, minu pärast sünnib täna, aga see esimene koostööproov, see oli neljapäeval riigikogu avaistungil 55 häälega sai ametisse riigikogu uus spiiker Henn Põlluaas ja riigikogu esimeseks aseesimeheks sai sama tulemusega Helir-Valdor Seeder. Vaid tõenäoliselt Raimond Kaljulaid ja liiga hilja oma riigi kohta kokku minekust teada saanud Mihhail Lotman. Jäid siis koalitsiooni tagant ära. Aga eile me kuulsime ka, et Raimond Kaljulaid ei hakkagi kunagi hääletama nii nagu koalitsioon, sest omamoodi tegid ajalugu sisuliselt siis avaistungi järgselt otsustas ta, et ta läheb ära akna alla. No see on üsna naljakas käik ja. Ma ei tea, ma saan aru nendest motiividest, et ta nägi head võimalust meeldida oma valijatele, aga mulle tundub, et ta tegi asjad vales järjekorras. Oleks kõigepealt pidanud rahulikult laskma Keskerakonnal kinnitada ära eurovalimiste nimekirja ja kinnit laskma selle kinnitada nii, et ta ise seal võimalikult tipus oleks. Ja siis võtma selle opositsiooni kursi oma erakonnaga. Et see oleks andnud talle ju hea võimaluse põhimõtteliselt teha Yana Toomi laste, ainult valida Brüsselisse ja siis rääkida seda, mis tema enda agenda on ja mitte toda erakonna omast, aga praegu on ta ennast mänginud olukorda, kus tema šansid europarlamenti valitud saada on noh, ikkagi väga väikesed. Ja ta saab küll natukene kisa teha ja loomulikult tõmbab tähelepanu, aga jah, et mis seal tema pikk plaan. No ja ütleme, et see sinu jutt lähtub sellest, et, et, et tal peaks olema mingit isiklikku kasu motiivid, võib-olla ta tegi seda lihtsalt südametunnistusekutsest, et, et näidata meelsust sündiva valitsuse koalitsiooni suhtes. Kindlasti ei, aga kas sina, Peeter ei usu, et meie seas on veel idjaliste, oled sa muutunud tõesti niivõrd küünikuks? Ei, ma usun küll, et on idealist, ainult et tegelikult ka siis, kui ideaalide järgi poliitikat teha, pead sa mõtlema seda, kas see on sinu valijate huvides ja ma arvan, see, kui ta lihtsalt jonnib ja läheb nurka. See ei ole see, miks ta valiti sinna riigikokku selle käiguga, mitte kuidagi enda valijate eest väljas olla. Samas ta saab tegelikult näidata mingi osa kesk keskerakonnale hääle andnud inimeste meelsust, et nad võivad seda kahetseda, et nad andsid keskerakonnale hääle ja nad võivad ka soovida just sedasama, et pigem siis ma tea lahkuda või näidata paugutada ustega. Ma ennustan, et ta siiski jää parteituks väga pikaks ajaks. Süvenetakse ninaga. Mina ka aga millise erakonna liikmeks ta astub, lase jääda nüüd veel mõneks ajaks saladuseks, aga siis huvitav on see, et noh, meil muidugi jõudsime nüüd otsapidi Euroopa Parlamendi valimiste teema juurde, aga aga mulle tundub, et Raimond Kaljulaidi, eriti siis eilne otsus ka kandideerida Euroopa parlamenti üksikkandidaadina võib tähendada seda, et Raimond Kaljulaid ma siiski erinevat eetrist ennustaks ühte asja, et Raimond Kaljulaid kõnetab märkimisväärselt osa inimestest ja seda põhjusel, kui vaadata ka tema tulemust riigikogu valimistel kohalikel omavalitsuste volikogude valimistel Tallinnas ning seda, kuivõrd meisterlikult Ta ikkagi neid meediasündmusi on loonud, kuidas ta on põhimõtteliselt väga täpselt suutnud sõnastada ja levitada oma sõnumit. Ja miks mitte meediat hästi tundva inimesena kampaaniat, et hingeelu tundva inimesena, sest tegemist on ju ikkagi väga pikka aega keskerakonnas ka ütleme siis kogu seda kuvandi ja, ja meedia poolt koordineerinud inimesega. Ta suudab oma potentsiaali ära kasutada, et tõenäoliselt ta küll Indrek tarandi fenomeni ei korda, aga see, seda kõike võib-olla liiga palju Eesti 200 ja ka näiteks sotsiaaldemokraatide jaoks. See on õige, et seda võib ta küll suuta teha, et ta lööb lihtsalt kaardid segi. Aga jah, et ma olen ka sellega nõus, et tema tegevus on olnud väga professionaalne ja noh, seda mängu ilu olen ma ise ka nautinud ja siinkohal ma tooksin välja veel kaks momenti, mis on talle kindlasti kasuks tulnud. Esiteks lihtsalt tema võime juba ajakirjanikega väga hästi läbi käia, mida näiteks ei saa ju öelda kõigi praegu Eestis poliitikat tegevate inimeste või erakondade kohta ja teine asi, mis on tema valija segmenti arvestades oluline, tema tõeliselt nauditav ja hea vene keel. Kusjuures ma pean tunnistama ka, et, et ma olen viimase viimase, sellise noh, poole aasta jooksul enne valimisi, imetlenud seda, kuidas kaljulaid on suutnud tähelepanu tõmmata ja, ja just nimelt ajakirjanduses ühe artikli endast teise järel ilmuma saada, et kusjuures kõik vaatavad üksteisele otsa, kuidas selle juhtus, et, et meil on temast artikkel mingis väljaandes, aga, ja need tulevad muudkui jaga ja kusjuures võib-olla Mirko, sina oskad paremini seletada, aga ainuüksi see, et riigikogu liige kutsub kokku pressikonverentsi ja sinna tullakse selleks, et teha mingi avaldus. Ma mulle on mulje, et see ei ole väga tavaline, et, et seda nüüd ülemäära, ma tunnistan, pole üldse kuulnud, et selliseid asju tehakse, aga, aga võib-olla siiski on seda juhtunud, et võib-olla on tähele pannud Ei, no selles mõttes tõesti Raimond Kaljulaid on osanud kõnetada ühte suurt vastuolu, mis, mis meil siin poliitikas on, mille teised poliitikud on, ka poliitikud on katsunud niimoodi vaikseks ja väikseks mängida, aga ta on suutnud luua mingi draamaelemendi. Ta on ka omas elemendis usutav selles mõttes, et kui siin ikkagi Peeter kahtlustab, et, Idealist, aga vähemalt ei, ma ei mõelnud seda üldse nii, et ta ei oleks usuta või ta ei pruugiks uskuda sellesse, mida ma, mida ta teeb, ainult et ma tahan lihtsalt öelda seda, et uskumine ei tähenda seda, et inimesel ei peaks või ei tohiks olla konkreetsed ambitsioon ja pigem poliitikast. Ma ootan seda, et need kaks käivad käsikäes. Aga jah. Kui me juba Euroopa Parlamendi valimiste teemani jõudsime, siis eile sotsiaaldemokraadid kinnitasid lõplikult oma nimekirja selle esinumbriks, siis sai pikaajaline diplomaatia ka siis välisminister kab korraks presidendikandidaadi positsioonil olnud Marina Kaljurand siis Eesti 200, teatas eile Meie vana kolleeg siit saatest. Lauri Hussar on nende esinumber ja Eesti 200 puhul, muuseas ei ole veel ajakirjandusest läbi käinud seede detail, et mõnevõrra üllatuslikult on nad otsustanud, et nad ei soovi või ei taha Euroopa Parlamendi sisse saades mitte minna asuda ALDE fraktsiooni Valde grupi liikmeks, vaid on sihikule võtma vot siis Euroopa Parlamendi suurima poliitilise perekonna, mis on siis Euroopa Rahvapartei EPP. Aga kas me veel oleme midagi Euroopa Parlamendi teemal õppevatel päevadel kuulnud, sest see, mis on seotud Isamaaga, mis on seotud Keskerakonnaga, need on juba eelmiste nädalate uudised olnud, rohelised veel ei ole kinnitanud oma nimekirja, et kas seal siis esinumbriks saab Evelin Ilves või ei saa, see on omaette küsimus. Ja Euroopa Parlamendi valimistel on siis Eestil saada lootus saada seitse, seitse kohta seitse, kuus või kuus null noh, ilmselt seitse, et ma ei usu, et Suurbritannia jõuab endaga enda asjadega nii kaugele, et et, et nad lahkuvad Euroopa Liidust enne enne Euroopa euro Euroopa Parlamendi valimisi. Aga et seitse kohta ja, ja kuidas siis valijad käituvad siis tõesti seal on alati olnud suur võimalus sellistel mustadel hobustel, et või selliste protestihäältekogujatel nagu seda on olnud tarand, et seal on tõesti suur võimalus. Sellistel tegelastel on alati võimalus sellistel, kes on, kes on näidanud ennast tugevate välispoliitik, ka spetsialistid enam sind näeksin sellise võimalusena Marina kaljuranda. Toomas Hendrik Ilvese varasematel aegadel tõi alati suured, suured suure häältesaagi vali nendelt valimistelt kaasa ja siis ma vaatan, siis on alati suur hulk inimesi, kes annavad hääle siiski oma lemmikutele teile. Et kas siis keskerakonnale ja siis antud juhul, kui näeksin Reformierakonna võimalust päris suurelt. Et, et oma omad omad hääled kokku korjata. Just oluline muidugi ma unustasin ära, et eile ju nimekirja andis üle juba ammu-ammu selle nimekirja lukku pannud Reformierakond, mille esinumber on Andrus Ansip ja eile muuseas sotsiaaldemokraadid avaldasid ka enda tarvis koostatud Norstati küsitluse, kus siis ei mõõdetud erakondade või nimekirjade populaarsust vaid seal esinumbrite populaarsust. Et sotsiaaldemokraatide tellitud uuring näitas siis, et Marina kaljurand on praegu eraisikutest või siis üksikisikutest kõige esinumbritest ja kõige populaarsem 15 protsenti uuringu vea piiresse. Kui samale positsioonile aga siis Andrus Ansib, järgnevad Yana Toom, Riho Terras, Mart Helme, Raimond Kaljulaid ja siis Eesti 200 taga on seal veel Kristina Kallase nimi. Aga et. Nii et see saab huvitav olema, kuidas Lauri Hussari läheb, et, et siin endiste kolleegidena hoiame pöialt, aga tunnistan ausalt, et ma ülemäära optimistlik ei ole. No see on üldse huvitav, kuidas läheb, sest et europarlamendi valimiste aktiivsus ilmselt ei tule ju väga kõrge ja siin ongi nüüd see küsimus, et kelle huvides on see, et kelle huvides on see, et valijad tulevad välja või vastupidi, see ei tule välja. Minu oletus on, et siin mängib midagi sarnast nagu riigikogu valimistel, et välja tulevad pigem EKRE valijad ja välja ei tule näiteks. Pigem ütleme mammuti baasilt sotside ja Eesti200 valijad. Selle nors Norstati uuringu kohaselt vaid 44 protsenti inimestest kavatseb kindlasti osaleda 24 protsenti veel kõhkleb, kahkleb, mis tähendab seda, see aktiivsus sinna kusagile ja 50 protsendi ringi ja pigem alla jääb, et ei ole just Euroopa Parlamendi valimiste nii-öelda siis valimised olnud väga populaarsed valijate mõttes Eestis isegi on hästi läinud. On ka riike, kus see aktiivsus on ikka väga madal ja Euroopa Parlamendi ise pingutab selle nimel, et üha rohkem inimesi välja tullakse, oma eelistust näitaks, sest kahtlemata Tase mandaadi ulatus ja suurema rahvahulga osalemine tagab ka selle, et et asi oleks natukene rohkem tõsiseltvõetavam. Nii, aga mis meil siis veel? Kuulge, selle koalitsiooni moodustamise teema juures tegelikult kaks punkti veel võiks öelda jutuks võtta, eile alustas ju Kaja Kallas opositsiooni moodustamise läbirääkimistega, et siin on kriitikuid, kes süüdistavad teda juba ette, et ta on nüüd siis peaaegu ma tea 10-ks päevaks riigi elu seiskamas kunstlik, kui punnseisu loomas, et ma arvan, et tegelikult ju see on demokraatia võlu, et see on meil põhise seadusega kirja pandud võimalused. Kui president andis sõna, et ta teeb ettepaneku valitsuse moodustamiseks valimiste võit peale, siis minu meelest presidendi sõna on ikkagi sellise kaaluga, et president seda sõna peab pidama. Ja nüüd selle ma ei tea 10 päeva või kahe nädalaga Eestis küll mitte midagi tegemata jää. Nojah, ja siin president näitas seda vana head tõde, et Eestile on kombeks üks president korraga, et siiski presidendil on ka võimalus teha ettepanekuid valitsuse, moodustab anda õiguse, võib teha ettepanekuid valitsuse moodustamise suhtes. Samal ajal siiski kiuslikult võibki öelda, et kas see mõju natuke obstruktsionistlikult, et selge, millist valitsust saab moodustada üsna selge, millist ei saa ja nüüd justkui kiusu pärast hakatakse siis näitama, et me võime venitada küll ainult selleks, et et nendele, kes Kadriorgu Mulle ei meeldi väike ninanips teha. Nojah, aga minu meelest president elegantselt seletas ära selle asja, et miks ta ikkagi selle võimaluse andis ta iseenesest see ütles selle enne välja ja. Selles mõttes on tõesti kõik kõik õige, aga ma lihtsalt arvan, et siin ei peaks nüüd kiusu pärast jällegi hakkama venitama ja see on rohkem Kaja Kallase kohta ka presidendi kohta. Just, aga noh, mina küll suhtun natukene sellise pika hambaga sellesse, et koostatakse siis alternatiivne ettepanek valitsuse moodustamiseks, et kui nüüd võtta kaks dokumenti, üks on siis muinasjuturaamat ja teine on justkui teadme teosele. Muinasjuturaamat. Et mida ma tegelikult öelda tahan, on see, et kui sul ei ole reaalset kohustust hakata seda paberit täitma, eks sa teed sellise oma unistuste plaani idealistliku noh, siis väärtuspõhise pakkumise siis see ongi niisugune noh, sest lõppkokkuvõttes ju, kui mõni erakond läheks ainuvõimule Eestis saavutaks parlamendis 51 pluss mandaati, et kahtlemata siis suudetaks ka oma dokumente kirjutada nii ilus kui vähegi võimalik ja kui sul ei ole nagu seda pinget tõhus, et sa ei peagi läbirääkimiste laua taga kolm nädalat või kaks nädalat või neli nädalat piike murdma ja seal seda sõnastust lihvima, seda koma sinna paigutama siis ja, ja seepärast ei pea seda ellu viima, siis põhimõtteliselt, et noh, seda ei peaks siis kirjutama. Poliitikud sellel žanril on nimi, mida sa kirjeldada, see nimi on ulmekirjandus. No ma nüüd päris nõus ei ole, sest ma Kaja Kallas ei saa ka lihtsalt käed rüpes istuda ja pealt vaadata, midagi peab tegema midagi, ta peab enda enda valijatele kas need lubama, aga vähemalt näitamata tegutseb või et, et nad ei ole lihtsalt alla andnud. No see on ka õige, sest et tegelikult üks küsimus, mis on siin ju viimased paar nädalat kogu aeg õhus olnud, et me oleme kogu aeg näinud küll koalitsioonikõnelejaid iga õhtu Stenbocki maja ees seismas. Aga kogu aeg on olnud küsimus, et mis on, millega tegeleb Kaja Kallase, kus ta on? Ta sisuliselt on pildilt eemal olnud, samal ajal on tal ju kogu aeg olnud võimalus kritiseerida, öelda, mida tema nendest asjadest arvab, aga ta on seda võimalust kasutanud vist ainult paaril üksikul. Okei, okei, Kaja Kallasel on kohustus, aga mida teeb seal läbirääkimiste laua taga siis Jevgeni Ossinovski ja sotsiaaldemokraadid, kas te selle oskaks? Ütle mulle ära seletada geni Ossinovski tuletab meelde, et on veel olemas, kuigi ma ei ole kindel, kas sotside huvides just tuletada meelde, et Jevgeni Ossinovski Aga ma just mõtlen seda, et kui tegelikult Kaja Kallas teeb kogu aeg ettepaneku on teinud Jüri Ratasele tule ikkagi meie poolele üle ja siis nüüd, kus räägitakse läbi sotsiaaldemokraatidega selles niinimetatud opositsioonilepingus, et kuivõrd nii-öelda nii-öelda tõsiselt Jevgeni Ossinovski selles peaks osalema, sest kui tegemist on veel ka Europarlamendi kampaania ühe osaga, siis Jevgeni Ossinovski huvides ei saa ju olla siis osaleda Kaja Kallase näitemängus. Samas tuleb ju öelda seda, et sotsidel sotsid on nendel valimiste järgselt kõige keerulisemas seisus, et ehk siis nendele on kõige vähem kosilasi, et kellega siis mängida mingisugust kassi-hiire mängu või kellega, kellele kellele väita, et neid nagu vaja on väga, et pigem nad on, on lihtsalt ise keerulises seisus. Ei, ma arvan, et see koos Kaja Kallasega praegu ennast näidata ja tegelikult ei ole sotsidele üldse halb just nende samade euro Parlamendi valimiste kontekstis, et see ei ole ju koos Reformierakonnaga kampaania tegemine, vaid see on võimalus tulla pildile, võimalus näidata ennast, võimalus kritiseerida sündivat kolmikliit ja võimalus edastada ikkagi ka oma sõnumitega, nemad ei hakka rääkima seda, mida Kaja Kallas räägib vaid nad lihtsalt tulevad koos pildile ja edastavad oma sõnumit, nii et ma arvan, et miks mitte, et oleks mina nende olukorrast, siis ma kasutaks küll iga võimalust pääseda pildile, sest täpselt nagu Kaja Kallase puhul ei ole ka ju sotsidest viimasel kahe kolme nädala jooksul mitte midagi kuulda olnud. Üks teema, mis igal normaalsel nädalal oleks meie saate avateema täna paigutub kusagile lõpuosasse, on see, et Tallinnas on põhimõtteliselt uus linnapea, uus volikogu esimees Taavi aasast on saamas siis majandusminister. Ta lahkus linnapea ametist. Mihhail Kõlvart on teel Tallinna meeri positsioonile, Tiit Erikust on saamas Tallinna linnavolikogu esimees. Teil seal pealinnas on suured oletused, et kas ja kuidas see kõik võiks avaldada. Mõju linnapildis linna elus. Kas ta nüüd linnapildis mingit mõju avaldab, seda ei oska öelda, aga, aga see tegelikult saab olema ju märgiline, et pealinna linnapea saab olema vene rahvusest inimene, et või ütleme venekeelne inimene, et, et see on kindlasti märgiline, kuigi tõsi on seda ju juhtunud ka mitmetes teiste suurte linnade linnade puhul, et et. Et linnapea ei ole nii-öelda siis põlisrahvusest, kui nii võib, kui nii võib öelda. Vanasti see oli täiesti normaalne tava, et ammust need eestikeelsed linnapead üldse moodi tulid, et seal kusagil Et Eesti moodi muidugi huvitavaid küsimusi on, millega näiteks Postimees ju ja ka Päevaleht, millele nad eile mõlemad lehed tähelepanu osutasid, ikkagi kui uuenenud Keskerakond siis siis nüüd on, et vaadates Kõlvarti tegevust Tallinna abilinnapeana, kus on küll erinevatele spordi- ja kultuuriorganisatsioonidele justkui lahkel käel raha jagatud, aga samal ajal millegipärast ühtedele ja samadele kogu aeg. Et selles mõttes tundub, et Kõlvart, ega ma ei teagi, kas algavad või ühesõnaga, jätkuvad kõik needsamad asjad, kõik needsamad küsimused, mis on olnud üleval viimased aastakümned ja selleks, et sent režiimi mootorrežiim on sama. Mulle tundub küll nii, et Jüri Ratasel on väga kerge lubada Keskerakonna uuenemist istudes ise Toompeal, aga samal ajal, mis toimub kohtadel, selles osas on tal ilmselgelt käed seotud, sest et kui ta hakkaks seal liiga palju, kui ma siis juhtuks Narva kaks ja. Pean silmas seda, et kui Jüri Ratas üritas raputada ja sakutada Narva keskerakondlasi, kelle puhul korruptsiooniküsimused ikkagi väga ilmseks tulid, et siis selle peale nad lihtsalt lahkusid Keskerakonnast ja Keskerakonna võimuta, et midagi sellist ei ole võimalik Tallinnas lubada endale, nii et ühesõnaga, siin on palju väga huvitavaid küsimusi ja ma arvan, et küsimused ei ole mitte ainult meile, vaid vaid need küsimused on eelkõige ka keskerakonnale endale. Kusjuures no mis saab, huvitav olema, on ka see, et, et Kõlvart senine mõlward selline meediasuhtlus ei ole olnud siis nagu eesti eestikeelse ajakirjanduse poole, et pigem on seal siis nagu selle huvi algataja olnud siis eestikeelne ajakirjandus ja saanud oma vastuseid. Et siin ilmselt tuleb küll üsnagi selline kardinaalne muutus, et, et kui seni on olnud, ütleme meil linnapead, kelle esimene loomulike pöördumisse pöördumist ma ei tea, maneer või suund on eestikeelne ajakirjandus, siis, siis ilmselt nüüd see see mõnevõrra võib muuta. Ma ei tea, ausalt öeldes, see on nüüd küll üks aspekt, et kui võib-olla enne kõlas, et ma teen Kõlvartile väga teravaid etteheiteid mingis osas teengi, aga mis puudutab tema meediasuhtlus, siis minul ei ole küll talle midagi ette heita, et ta on alati olnud valmis ajakirjanike küsimustele vastama. Ma mõtlen seda, et, et mis on sinu esimene loogiline nagu meediapartneri valik või kellele sa, kellele sa esimesena helistad või kellele sa esimesena ütled, et kuule, ma teen niimoodi. Tallinna puhul on normaalne, et raepress ja Tallinna televisioon selline nüüd muidugi ebaõnnestunud huumor, aga ma arvasin, et vikerraadios on reklaamiminutid. Aga mis on muidugi saatuse iroonia, on see, mille muidugi ka Eesti ajakirjandus kohe ära kasutas, oli see, et ekre tegi kõlvardist linnapea. Noh, jah, nii võib öelda igasuguseid asju, võib öelda, et lõppude lõpuks hakata mingisuguseid seoste ahelaid kuskile ajama, noh siis me jõuamegi, kes teab? Võimalik, et see oligi Keskerakonna, ütleme, venekeelse tiiva maharahustamise hind, et, et sellised, selliseid ametikohti pakuti, et, et noh, see on muidugi spekulatsioon. Nii ma loen selle pikapoliitika teema. Veel ühe teate, 2019. aastal eelarvepuudujääk väheneb, lähiaastatel vajab see mahukat parandamist. Maksukoormus on langustrendis, riigi võlakoormus püsib kaheksa protsendi juures SKP-st. Selleks aastaks prognoosib rahandusministeerium majandusele 3,1 protsendilist kasvu mis on pisut vähem kui möödunud aastal. Järgmise aastaga aeglustub majanduse kasv veelgi, jäädes palgakasvule üha enam alla. Tänavu kasvavad palgad prognoosi kohaselt 4,2 protsenti. Tööpuudus püsib madal, tööhõive on kõrge, nii et kasvada seal enam ruumi polegi. Sellises rahandusministeeriumi kevadprognoosi hästi lühikene kokkuvõte ja selle tõdemus siis on see kas juba sellel aastal või kindlasti järgmisel aastal. Struktuurse eelarve tasakaalu huvides tuleb kärpida riigile kulutusi. Ilmselt küll jah, ja see on huvitav, kus seda tegema hakatakse tingimustes, kus koalitsioonipartnerid on ju lubanud siia ja sinna raha juurde anda, et kõige loogilisem muidugi ongi seesama palju räägitud, teine pensionisammas, mis ju sealt nüüd küll raha ei saa. Muidugi saab, kuidas sa selle kaudu, et inimestele justkui antakse raha kätte, saab riik neid mitmekordselt maksudega koorida. Ei, aga see nüüd ühekordne tulumaksu laekumine pikaajalisse pikkaajalist struktuurset tasakaalu ei paranda. Ei? Muidugi mitte, aga ega vaja ei olegi, ju? Ei teaks poliitikast midagi, vaja ei ole parandada pikkaajalist struktuurset tasakaalu. Paar aastat üle elada, nii, aga tegelikult üks teema, millel võiks ka mõne minuti peatuda, on see, et president Kersti Kaljulaid kinnitas reedel, et kokkusaamise korraldamisel Venemaa president Vladimir Putiniga pole tal varjatud tagamõtteid ega soovi mingit otsest kasu saada, vaid eesmärk on suhelda, nagu naaberriigid peaks seda tegema. Ühesõnaga räägime veidi sellest, et president Kersti Kaljulaid läheb siis 18. aprillil Moskvasse, taasavab renoveeritud Eesti suursaatkonna Moskvas, lisaks on ta palunud kohtumist Venemaa president Vladimir Putiniga ja just see on tegelikult siis see, mille üle Eesti välispoliitika eksperdid analüütikud vaidlevad, et kas on sobilik, on sinu ohte ja nii edasi, et noh, mis teie arvate, et kas Venemaa on nagu Läti, Ukraina või mil või siis Venemaa, mis on okupeerinud ja annekteerinud Krimmi, mis on piiril röövinud meie kaitsepolitseiniku Venemaal rikkumas inimõigusi, seal on probleeme demokraatiaga püüdnud mõjutada vabasid valimisi mitmel pool maailmas, noh ühesõnaga see loetelu võib jääda praegu kasin, lahtiselt lahtiseks, et et teisalt, kas äkki aeg-ajalt keegi peaks ja võiks seda selle riigi režiimi juhile käia ütlemas, et. Vaevalt et Kersti Kaljulaid nüüd sellesama loetelu algatuseks ette loeb, et, et pigem on see ikkagi, ma arvan, väga viisakas kohtumine. Ei, mina sain eile presidendist aru, et siiski need kohustuslikud jutupunktid, mis puudutavad Ukrainat ja mis puudutab Krimmi minski, lepinguid ja nii edasi ja nii edasi, see kõik loetakse ette. Nojah, kuigi noh, et kas tasub või mitte, siis seesama sama sõnum, mis on öeldud, et rääkida tasub ikka, siis mina arvaksin küll sedasama, et rääkida tasub ikka, et et luurejuht Erkki Koort ka Postimehes juhtis tähelepanu, et aastaid ja aastaid on olnud Venemaa ja Eesti vaheline suhtlus selline, kus, kus liialdamata võib öelda, et kõrgemal tasemel on neid nagu suhtlust peetud siis kolme inimesega. Et see on siis suursaadik, välisministeeriumi poliitikadirektor ja kapo peadirektori asetäitja ja et, et seda on tõesti üsna üsna kasin seltskond. Nii see on jah, et aga võib-olla liiga ruttu kiputisin mingisugust vandenõuteooriat või, või lihtsalt vääritut käitumist nägema, et lõppude lõpuks ega selliseid kohtumised siiski nii väga üleöö ei sünni, et arvata võib, et Eesti suursaatkond Moskvas on ikkagi aastaid ilmselt oma kontaktide kaudu mingit signaali andnud ja tõenäoliselt nüüd lihtsalt asjaolude klappimise tõttu otsustati, et hea küll, teeme siis ära. Ma saan aru jah, et härra Margus Laidra peaks seal olema praegu tema huvi ju kindlasti on see, et kui on selline pidulik sündmus nagu suursaatkonna taasavamine noh, renoveerimise lõpetamine siis kahtlemata oleks hea, kui president oleks Moskvas, kui president tuleb Moskvasse, on ju täiesti elementaarne viisakuse poolest teisele siis võõrustavale riigile või, või noh, ühesõnaga antakse mõista, et meie president tuleb ja, ja, ja ka president Kersti Kaljulaidi tegelikult ise on viidanud seda, et seal koht, tumise sellised alged ulatuvad eelmise aasta sügisesse, kui siis kohtus president Putiniga selline esimese maailmasõja lõpuüritusel Prantsusmaal. Nojah, aga samal ajal muidugi ei maksa endale illusioone teha, et Vladimir Vladimiri ovitši on isik, kes on võimeline korraldama kõige väiksemaid väiklas mõttes sigadusi. Meenutame näiteks seda, kui ta vist esimest korda kohtus Angela Merkeliga ja olles enne saanud Merkeli protokolliosakonnal kindla signaali Merkelile ei meeldi koerad ja Putin võiks oma koera mitte kohtumisele kaasa võtta, siis mida ta tegi, lasi kõigepealt ruumi koera ja siis ilmus ise. Noh, täpselt sellised alatud isiklikud mölaklased on sellised, millega võib arvestada. Silma silma paistnud mingid tundidepikkuste hilinemist ootama panekutega. Jah, nii et see asi võib jõuda ka selleni, et lõpuks Kersti Kaljulaid istub ja ootab kuskil uhkes saalis ja imetleb selle seinavaipu ja keda ei tule, on siis Vladimir Vladimiri hoitš. Nii, aga kõige parem on ikka analüüsida juba toimunud sündmusi, jätame siis selle kohtumise analüüsiga kunagi tuleviku. Taas kord saab saate lõpus nentida seda. Lõputu küünlapäev läheb edasi. Briti peaminister Theresa May palus eile Euroopa liidul lükata ühendkuningriigi blokist lahkumine edasi 30. juunini ning soovib, et kui Briti Parlamendi Euroopa parlament ratifitseerib Brexitile varem, siis võiks ka pikendus läbi saada varem. Aga ühesõnaga see kõik kestab, et Briti parlament muuseas siiski tuleb tunnistada lõppeval lõppenud nädalal ühe. Positiivse otsuse saavutas selles mõttes, et kus jahhide ülekaal ei eide üle oli märkimisväärne ehk täpselt üks hääl oli siis, kui lisataotlemist puudutav siis ettepanek oli hääletusel 313 ja vastu oli 312, ehk siis alamkoda andis mandaadi lisaaja küsimiseks. Mõtlesin, et see, selles mõttes on seda põnev kõrvalt jälgida, et see on õpetlik lugu, kuidas üks riik ongi põhiseaduslikus kriisis, et on riiklikult tähtis otsus, mis vajab lahendust ja mitte mingilt mingit mingit pidi. Need hääled ei tule kokku, et, et saada lahendus, millega edasi liikuda. Et tõesti ma olen, seda võib ka lihtsalt võtta, kui põnevat olukorda hääletavad. Nad hääletavad ja, ja ma ei tea, no millalgi nad eks nad mingisuguse tulemuse, mille puhul enam ei ole tarvis uuesti hääletada, ka ära hääleta. Nojah, nad katsuvad kogu aeg leida ühte sõnastust, mis siis sobiks võimalikult paljudele, aga seal vist on ka see, et lõpuks nende sõnade arv, mida omavahel kombineerida, on piiratud ja ei ole vähemalt seni veel jõutud sellise variandi, mis kõigile sobiks. Jah, sul on õigus, lõputu küünlapäev jätkub ja me ei ole täna targemad, kui me olime kuu aega tagasi. No ma saan aru, et seal ütleme, et kõige suurem, kõige suurem pooldajate hulk on see sellel sellel variandil, et briti jääks, Inglismaa jääks ühisturu liikmeks ja samas on see ka kõige veidram, kas see on kõige veidram variant, sest jääb küsimus, et kas on siis Brexit ollakse jõutud tõdemusele, et tegelikult see, see parlamendi koosseis on selline, mis, mis on nii-öelda Rimeiners või jääjat, et koosseis, kes tahaksid siis leida mingisuguse lahenduse siiski jäämise suhtes, siis ütleme, et et kui, kui tõesti kõige suurem konsensus on siis selle ühisturu ühisturgu jäämise osas siis suuruselt teine konsensus on siiski uus referendum ja, ja ja siis kolmas variant võiks olla nüüd, see sõltuks siis minister, peaminister Theresa meist on kutsuda esile valimised, aga, aga see tundub praeguses olukorras olevat, et väga selline riskantne samm saangi ennustamatuid ennustamatute tulemustega, et et seda ma saan aru, et see, seda varianti, kuigi see on läbi käinud päris päris nagu hoogsalt, siis tegelikult pigem minnakse referendumi, kui uute valimiste poole on, on mul selline mulje jäänud, praegusel ajal. Nii ja saate kõige viimane teema on väga lühikene Rootsi mööblipoekett IKEA avab Eestis sel sügisel e-poe ning Tallinnasse Peterburi teele väljastuspunkti koos näidistesaaliga, kus pannakse müügile valik tooteid. No see pole päris see, mida avalikkus ootas, aga, aga vist pole kadunud ka lootus, et see pood, kuhu sisse astuda, saab, kus saab auto järelhaagise erinevaid pakke täis lüüa ja siis järgmised nädal kaks kodus väikese kruvikeerajaga asju kokku panna. See ei ole veel kadunud. Nojah, vist küll, kui päris ausalt, ma ei oska sellesse uudisesse kuidagi suhtuda, mina ei ole olnud see, kes oleks Soomest käinud endale sellist mööblit ostma, olen käinud Lätis ja igatahes ma ei saa päriselt aru, nii et jah, et siis, mis ma siin ikka patra. Peeter, sina teed oma mööbli ise täpselt nii. Mina arvan, et see on Eesti tarbijatele väga hea uudis aga iseasi on see, kuidas see mõjutab meie mööblitööstuste mööblikaubandust, aga ma arvan, et siin juba ütleme mõningad mõningad löögid on mööblitööstus mööblikaubandus saanud Lätige avamisega. Ma julgen arvata, et see raha, mis on voolanud Lätiga Läti IKEA, see on päris päris märkimisväärne ja, ja kindlasti jah, tõesti see see uudis, et IKEA nüüd sügisel avab väljast laoväljastuslao Tallinnasse et seal tarbijatele hea uudis, ma arvan, et eestlased nii väga, et see polegi nii väga tähtis, et seal kindlasti oleksid need lihapallid ka ja ja, ja oleks poodi olemas, et nagu tava tavapoe, no kus sa saad kaupa ostate, et küllap see internet poen, aga sobib väga hästi. Heidit Kaio, Peeter Helme, Mirko ojakivi tänavad kuulamast järgmisel nädalal oleme rahva teenetes juba koosseisus Sulev Vedler, Urmet Kook, Mirko ojakivi valitsusleppe ja ministrid ja kõik muu. Kindlasti juba siis nädala pärast, olge kuuldel, kena, nädalavahetuse jätku teile. Saade on järelkuulatav. Vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.