Vikerraadio. Jaa, tere õitsvate lillede loendamiseks meie aedades ei piisa enam ei ühe ega kahe käe sõrmedest, ööd on veel külmad, kuid päevased õhutemperatuuri maksimumid päev-päevalt tõusevad. Sääreväristajatega on juba liikluses värvi andmas. Peamine kasukate asemel on inimeste selga sattunud üha rohkem kevadmantlid ja vähemasti kus oli eile näha juba ka lühikestes pükstes kõndivaid inimesi. Karastamine pole paha, aga teadke, et suureneb oht külmetuda. Aga metsal on nähtud siis üliÜlaseid, sinililli, kullerkupp ja ka siile. Millised on rahvateenrite tähelepanekud ja looduslik mitmekesisus? Asume tuvastame, täna oleme koosseisus. Sulev Vedler Eesti ekspressist Urmet Kook, Mirko ojakivi rahvusringhäälingust. Tere, Urmet teleSulev. Tervist, tervist. Aga alustame siis juba mõnda nädalat traditsiooniks saanud teemaplokist olukord Eesti poliitikas lõppev nädal tõi Tallinnale uue linnapea. Aga riigikogu töö startimise järgselt on riigikogus ära jaganud antud ka aga veel ametisse valimata komisjonide juhid. Kuid kuna rahva teenrid olid eelmisel nädalal eetris Ajal, mil alles algasid koalitsiooni moodustavate erakondade volikogud, siis pole siin saatest läbi käinud veel sellised nimed nagu maaeluministrikandidaat, Mart Järvik, keskkonnaministrikandidaat, Rene Kokk ja välismajanduseministrikandidaat, et siis marti kuusik. Aga kui võtta alustuseks tegelikult põhiseadus, siis me peaksime hoopis siin. Sellise raadio saate nagu olukorrast ajakirjanduses saatejuhi Rein Langi arvates hakkame rääkima hoopis Kaja Kallase püüetest valitsust moodustada, sest ikkagi tema on meil peaministrikandidaat. No kuulge, milles Rein Lang eksib. Kas me peaksime hakkama kohe rääkima Kaja Kallasest, kes koos Jevgeni Ossinovskiga nädala jagu Stenbocki majas ruume kasutanud ja valmistub esmaspäeval riigikogu ees esitama ettekannet valitsuse moodustamise alustest? Seda on väga raske vastata. Formaalselt ta tõesti seda teeb, aga sisuliselt ju me teame, et On olemas üks koalitsioonileping, mis on sõlmitud 13 17 nime kandva erakonna poolt, siis Keskerakond, Eesti konservatiivne rahvaerakond ja Isamaa triaalne valitsuses tuleb sealt, aga kindlasti Kaja Kallas oma esinemisega leiab tähelepanu. Nojah, et ajalooliselt on või lähiajaloos etendusele kogu kogu selle loogika põhjus see, et president Kersti Kaljulaidi ütles vabariigi aastapäeva kõnes välja selle, et võidab valimised kestahes, tema teeb esimesena valitsuse moodustamise ettepaneku selle erakonna esimehele kes siis valimised võitis, onju, et tollel hetkel arvati, et see on pigem nagu Jüri Ratas, on ju, valimised näitasid teistsugust tulemust. Kaja Kallas võitis ja president otsustas, et jääb oma oma varam väljaöeldu juurde ja ja, ja noh, nii nüüd see niipidi ära tehakse, aga, aga, aga noh, ma saan aru, et selle saate ajal või saate lõpus tuleb siis Kaja Kallase positiivne väärtusprogramm välja või või nii-öelda Keskerakond või Reformierakonna ja sotside koalitsioonileppe aga, aga suure tõenäosusega siiski esmaspäeval tal riigikogust toetust valitsuse moodustamiseks saada ei õnnestu ja see ei ole muidugi esmakordne nad. Samamoodi on Keskerakond ka paar korda valimiste võitjana üle parda heidetud. Just see dokument, millest Urmet Otto tegi, peaks olema seal kusagil viiel leheküljel, ma olen kuulnud, et üleliia detailne see pole, kõik teemavaldkonnad on kaetud, aga mida teha, millal teha, palju maksab, seda pole, et mõnes mõttes on see vist ka hea, sest no mis viga lubada, ma ei tea, näiteks kaheksa rajalist Tallinn-Tartu maanteed ja juba järgmiseks aastaks, kui sa tead, et sa seda nii ehk naa tegema ei saa hakata ja ei pea hakkama, või mis teie arvate? Ei, ega ta ei lähe sinna nalja tegema selles mõttes, et need asjad ikkagi ütleme, realistlikud asjad ja nad on seda ka arutanud omavahel aga aga muidugi ta ei ole nii põhjalik asi nagu, nagu see, mida siis see reaalne tulevane valitsus on kokku pannud kuigi ka too, too koalitsioonileping on jala. Aga selline paneb ohkama selles mõttes, et ta on küll 36 lehekülg, aga ega seal ei ole midagi väga konkreetset, seal puuduvad selged tähtajad, selgelt summad, et ta on tehtud hästi selline ohutu leping. Ka väärtuspõhine naq, ka väärtuspõhine, kuigi need väärtused on ka sellised, et jällegi Kooseluseaduse puhul on lihtsalt öeldud, et me ei ole leidnud nagu ühisseisukoht. Et need väärtused on seal mingit pidi kajastatud. Ütleb, et mõnes kohas on ka vastuolust. Selle Kaja Kallase teema lõpetuseks ma saan aru, Urmet ja Sulev, teie arvates see tõenäosus, et Kaja Kallas võiks esmaspäeval hääletusel kusagilt Sis saada lisahääli, see väga suur ei ole vist tegelikult Kaja Kallas ise on ka viimastel päevadel kõikides intervjuudes rõhutanud, et ootusi talle ei maksa panna. Ma arvan küll jah, et see niimoodi läheb ja ta ise sakslastest tavaliselt on olnud kaks ju olulist hääletamist vahepeal, et kui hääletati riigikogu juhatust kus ju kõik läks täpselt nii nagu võimul võimuliit või sa loodav plaanitav võimuliit, siis Keskerakond EKRE Isamaa ju soovised Henn Põlluaas sai ju kõik need plaanitud hääled koalitsioonist välja arvatud on ja Mihhail Lotman, keda ei olnud, on ju kohal ja Raimond Kaljulaid, kes siis ei olnud poolt, et see ju kõik pidasi. Teine hääletus oli sel neljapäeval Tallinna volikogus, kus Mihhail Kõlvart valiti linnapeaks ja, ja seda ainult Keskerakonna formaalselt 39 häälega vaid 45 häälega, nii et sinna pidi juurde tulema lisaks Deniss Boroditš selle veel viis häält. Küsimus oli selles, kas, kas need hääled andis ekre ained andisse hoopis keegi teine jätaks muljet, et seda andis EKREt siin sulle, Kallase hääletuse puhul ongi tõenäoliselt ainus põnevus, et kas Raimond Kaljulaid, Kubo, kas ta annab hääle pooltele või hääleta üldse väänata vastal. Just te jõudsite mulle tundub, et nädala kõige olulisema poliitilise sündmuseni Eesti elus see oli siis see, et Tallinna linnapeaks on saanud Mihhail Kõlvart. Seda neljapäeval, esiteks siis oli Keskerakonna jaoks oluline see, et Kõlvart sai volikogus salajasel hääletusel 45 häält, kuigi Keskerakonnal võiks neid hääli olla 39 ja noh, lisaks siis veel Edgar Savisaare hääl ja Reformierakonnast taas Keskerakonna koosareaali naasnud Deniss Boroditši ajal sega vähemalt neli või rohkem häält opositsioonist Kõlvartile appi minema, et siin tõesti ka eile rahvusringhäälingu portaalis oli üks lugu, et kust need hääled võisid tekkida. Ma saan aru, et üks tõenäoline võimalus on see, et need tulid Ekrelt ja veel teine võimalik stsenaarium on see, et Reformierakond tegeles poliitilise mängurlusega. Reformierakond jah, et teine, teine versioon oli siis see, et Reformierakond andis need salajased neli häält, et jääks mulje, et andis EKRE. Aga jah, et kuna tegemist oli salajase hääletusega, siis me tegelikult mitte kunagi ei saagi seda teada, kui nüüd juhuslikult keegi kusagil poliitikaga, Edgar Savisaar. Siin pool tundi tagasi tegi Youtube'is järjekordse pöördumise Mihhail Kõlvarti poole. Selles pöördumises ei öelnud, kuidas tema hääletas Kõlvarti linnapeaks valimisel vaid vaid esitas talle kaks muud ettepanekut. Sa Urmet, jaksad ka kõike jälgida, et ma pean tunnistama, et need elumere lained on minust veel mööda nii-öelda läinud, et mida Savisaar meile teatas? Savisaar teatas, et tal ta soovis Kõlvartile esitada seal volikogus küsimusi ja lihtsalt esineda ka sõnavõtuga, aga ta ei saanud seda teha. Ja siis ta esitas siis Youtube'i vahendusel kaks nagu mõtet. Esimene mõte oli see, et Tallinna linnapea uus peaks rohkem hakkama mõtlema puuetega inimestele, et nende võimalustele ennekõike siis linnas liikuda, linna asutusi külastada. Ja teine mõte oli seotud siis sellega, et Lasnamäe trepid, mis viivad siis Lasnamäe sildadele üle siis Laagna tee, et need trepid on väga kehvas olukorras ja need tuleks nüüd esimese asjana kevadel korda teha. Aga väga õiged mõtted ju selles mõttes, et need on reaalsed, Tallinna probleemid, aga mis te arvate, et Kõlvarti saabumisega, mis nüüd Tallinnas muutub, et? Mis need suured teemad on, et minul on raske, mina erinevalt kahest külalisest ei ole igapäevane Tallinnas ringi liikuja, mina toimetan teistes nii-öelda linnades. Aga, aga mis on Tallinna probleemid, mida teie tallinlaste ootate, Mihhail Kõlvart tasuks lahendama. Ma võib-olla pigem algul ütlen sellest, mille poolest Mihhail Kõlvart erineb Taavi aasast, kes oli siiamaani linnapea, et Taavi Aas oli hästi pikalt abilinnapea ja siis linnapea ja ta oli selline kuidagi väga selline poliitikat, räsisid skandaalid, linnavalitsust, siis tema oli alati nagu kuidagi neist eemal ja puhas midagi temale temaga nagu seostatud ei olnud, et ta oli selline tugev selline administraator ametniku tüüpi linnapea, minu meelest. Aga Mihhail Kõlvart on rohkem poliitiku tüüpi linnapea, mulle tundub, et kes kindlasti võib seda linna juhtida natukene teistmoodi, võib-olla mitte nii alalhoidlikult, kui oli Taavi aasa stiil. Et selles mõttes ma arvan võib-olla isegi linnajuhtimise stiilis mingit muutust, nagu näeme. Et kui võtta nüüd need intervjuud, mida Mihhail Kõlvart on andnud, muideks Mihhail Kõlvart, eesti keel on oluliselt palju paremaks läinud. Et need intervjuud, mida ta andis Eesti päevalehele ühe ja teise vikerraadios, Arp Mülleril, et et mulle tundub, et ta noh, Ta püüab nagu sõnastada paari nagu sellist tema jaoks olulist asja, et või konflikti, et milles, millega, millega, millega peab siis nagu linnavalitsus tegelema, et üks üks oli siis see, et et kui ühelt poolt on, kuidas leida tasakaalu, kui ühelt poolt on sellised väärtused nagu nagu keskkond ja ajalooline pärand ja teiselt poolt, siis ütleme sellised kaasaegsed ootused üha suurem autostumine, kus viis protsenti tuleb Tallinnasse autosid igal aastal juurde, et kuidas siis nende leida sellist mõistlikku tasakaalu, et kui, kui Taavi aasa juhitud linnavalitsus oli, oli varem võtnud nagu selge sellise hoone, et et need valikud tuleb pigem langetada siis sellise noh kesklinnas näiteks autoga sõitmise keerulisemaks tegemise suunas inimesed kasutaksid rohkem ühistransporti, siis mulle tundub, et, et selles osas, nagu on Kõlvarti vaade sellistele küsimustele rohkem. Inimkesksem. Ma ütleks, et pigem nagu pragmaatilisem või Natukene natuke, mitte mitte selles selles suunas, vaid et me, me, ma arvan, et me näeme siin nagu teatavat nagu teatavat, nagu muutust näiteks linnaplaneerimises võib olla ka sellega nõus, et minu jaoks oli väga hea sõnum. Et ma olen kogu aeg mõelnud, et linnavalitsus peab tegema oma kodanike elu lihtsalt mugavamaks. Ja kui ja Kõlvartile on selles mõttes õigus, et nad, kui me teeme hästi kitsad teed ja siis need autod seal järjest nagu kogu aeg tõktõktõktõk sõidavad edasi, siis nad tegelikult saastavad rohkem. Et ega need autod kuhugi ära ei kao. Teistes linnades on muidugi öeldud, et näete, et kesklinnas on tehtud autovabaks, aga kesklinna Dalton näiteks tunnelid läbi viidud, mida meil ei ole, et tehke ka siin Tallinna linna alla tunneleid, küll siis on ka linn autovaba, aga seal maksaks meeletult palju. See ei ole lihtsalt praegusel hetkel realistlik. Selles mõttes. Mina ootan küll, et Kõlvart võtaks, võtaks nagu juhtimise üle ja sul on täiesti õigus. Taavi Aas oligi selline tüüpiline tegevdirektor, ta juhtis linnavalitsus sisuliselt juba sellel ajal, kui Edgar Savisaar oli võimul ja siis, kui Edgar Savisaare linnapea kohalt ära tõsteti et Kõlvart tegi, muudab ma loodan, et ta muudab seda linnavalitsust. Jaak Kõlvart ise on rõhutanud ka just seda ehituse planeeringute teemat sedapidi, et need Päevalehele antud tsitaadid olid väga värvikad, kus ta ka just sellest lihtsa inimese vaatest seletas, et tihtipeale nähes neid maju, mis on kerkinud erinevatesse Tallinna linnaosadesse, siis tekib küsimus, kes need load andis ja miks need majad sinna tekkisid. Et selles mõttes noh, päris huvitav selline vaade tegelikult Mihhail Kõlvart on ju Tallinna linna juhtimise juures olnud ikka pikki-pikki aastaid, et aga selline enesekriitika on inimesel säilinud, mis on väga hea Las siis üks huvitav teema näiteks, mis saab koolivõrgu korrastamisest, et ta on öelnud, et talle ju meeldib haridusteema ta isegi noh, põhimõtteliselt oleks valmis olema ka haridusminister Mailis Reps on olemas. Et Tallinna koolivõrku korrastamisel on selline suur idee rajada siia linna kolm riigigümnaasiumit. Aga riigigümnaasiumide tegemiseks tahab Eesti riik ikka kulutada Euroopa Liidu rahad, Brüssel maksaks selle kinni, Brüssel omakorda ütleb jällegi, et ja te saate selle raha. Aga sellel juhul te peate oma olemasoleva koolivõrgu ära korrastama, eks te peate siis kas mõned koolid kinni panema või nende töö ümber korraldama. Aga see jällegi tähendab seda, et magalapiirkondadele koolides tuleb siis see sulgemine või ümbertegemine kuidagi efektiivsust efektiivsemaks tegemine. Ja see puudutab eeskätt just Kõlvart enda valijaid. Nii et et seal on selline täitsa tõsine mõtlemiskoht, et mis siis edasi saab? Kõlvart väga konkreetselt ütles ka välja selle, et üks riigigümnaasium peaks siis tulema Põhja-Tallinna ja Kesklinna kuskile piirile. Et ja teine kool, mis ta ütles, mis peaks tekkima, ollakse Põhja-Tallinnasse, tekiks veel üks gümnaasium. Et ilmselt on siis linnal mingit väga konkreetset juba plaanid olemas, et selle võtmeküsimus on, on ju, on ju see, et et on kahte sorti nagu nagu ootusi lapsevanematele, et üks on see, et ühtepidi, et jah, et sul oleks üks võimalus, on see, et kodulähedane kool oleks, on ja mis oleks võimalikult hea. Aga teine asi on see, et kui sul kodu lähedal kool ei ole piisavalt hea ja siis lapsevanemad üritavad panna siis oma lapsi nendesse kesklinna tuntumatest koolidesse, aga, aga seal on juba praegu need koolid juba väga, väga nagu täis kus on tehtud juurtega klassikomplekte, aga ikka on see tung sinna suur, et ei saa kõiki neid vastu võtta. Et selles mõttes, eks need, eks see plaan, et tuleb Põhja-Tallinnasse, kuhu on läinud väga palju just eestikeelseid inimesi viimase mingi kümnekonna aastaga elama ja, ja teine siis tuleb riigigümnaasiumis Põhja-Tallinna kesklinna piirile kuskile on tõenäoliselt siis ka ütleme niimoodi linlaste soovidele, huvidele nagu vastuvaatamine. Et eks näis, et aga sellega muidugi haakub jällegi teine teema, et mille, millest me alustasime, on see, et kui siia kesklinna piirkonda tuleb kooli kooli juurde siis paratamatult veelgi suureneb selle kesklinna piirkonnas liikluskoormus, sest midagi pole teha, et nii kui koolivaheaeg algab, on kõik kesklinna piirkonnas hommikul liiklus väga rahulik, sõida, kuidas tahad, onju nii Pirita teelt, Sulele liiklusvoog kui ka teistes suunadest. Aga kui kool hakkab pihta, siis hommikul on jälle need ja need tipptunni nagu umbes, et noh, kõik need asjad on nii komplekssed, et aga mis oli nagu positiivne selle Kõlvarti nende intervjuude puhul, mis on siiani andnud, et ta saab aru, et tehes näiteks ütleme ühe otsuse näiteks selle otsuse, et teeme kuskile uue kooli, et siis peab selle juures läbi vaatama ka see, et mida see toob kaasa transpordile või teine asi. Et okei, et teeme, otsustame siis teeme selle Tallinna peatänava projekti, aga ärme tee seda projekti selles mõttes hurraaga, et paneme tänava kinni, teeme sinna kohvikud, ütleme, et sealt saab väita ainult ühistransport. Aga me eelnevalt ei mõtle läbi sellele, et mis toob kaasa näiteks liiklusele teistes piirdunud, see on ja kuhu siis selle, selle tõttu see liiklus nagu süveneb, et see oli nagu temal nendest esimestes intervjuudes paatne ta, ta nagu andis aru, et ühtegi otsust ei saa teha ainult mingist ühest argumendist lähtuvalt, vaid et sa pead vaatama läbi, et mis on selle kaasnevad mõjud ka teistele. Noh ja hiljuti oli, jätkan veelgi natukene Kõlvarti personaalküsimusega, hiljuti kirjutati ajalehtedes sellest, et Kõlvarti sõbrad on saanud linnalt suhteliselt lepinguid igasuguseid MTÜd, mis tegelevad võitluskunstidega, tõsi küll Kõlvarti enda allkirjaga kuskil seal ei olnud, et ta on selles mõttes hästi tark inimene. Et ma ka hakkasin mõtlema selle peale kohe, et nad kas siin tuleb, jätkame, ütleme, savisaarelik poliitika, kus sõbrad, ärimehed said igasuguseid lepinguid, aga Päevalehe intervjuust loen nad ei, vastupidi, selliseid PPP ehk siis erakapitaliga koos tehtavate projektide lepinguid ei näe ta üldse sellist heameelega, et ta ütleb, et aga milleks peaks linna ennast pikalt siduma mingi arendusfirmaga, et hoopis lihtsam ja odavam oleks võtta linnal endal laena linn ise selliseid asju teha, et see on tegelikult ka selline päris asjalik ideed. Korruptsioonioht peaks siin vähenema. Tõetund keskerakonnale, kas Mihhail Kõlvart oli hea valik või oli halb valik, selgub järgmistel kohalikel omavalitsuste volikogude valimistel, kui Keskerakond on siis silmitsi võib-olla selle hetkega, kus üle aastate kaotatakse Tallinnas siis ainuvõim. Jah, eks see Kõlvarti, see selline kombo tehakse, et et Kõlvart ei lähe valitsusse ja valitsus noh, ma ei saa öelda, et sunnitakse, aga, aga, aga linnapea kohalt peab riigikogu siirduma, Taavi Aas ja Kõlvart saab siis linnapeaks, seda hakati kohe rääkima pärast seda, kui, kui, kui Keskerakond otsustas EKRE-ga koalitsiooni tegema hakata. Ja eks just argument oligi selle juures, et sellega rahustada Keskerakonna venekeelset valijat, kes kes seda noh, riigi tasandil koalitsiooni suhtub tõenäoliselt skeptiliselt. Nii et kindlasti Tallinna linnapea koht on Keskerakonna vene valijate jaoks Tallinnas olulisem. Kui näiteks oleks olnud mistahes ministri kohta, on ju, et võib-olla haridusministri koht oleks olnud jah, see märgiline võib-olla vene valijate jaoks ka, aga ma arvan, et selles mõttes on see üsna nutikas valik ranna poolt just järgmisi kohalikke valimisi silmas pidades. Isegi kui see võib kaasa tuua selle Tallinnas, kaotatakse absoluutne häälteenamus. Aga ma arvan, et noh jah, et vene, vene valija seisukohalt tehti nagu nutikas otsus. Nii Eesti riigi tuleviku seisukohast peaks nüüd kõige olulisem teema ikkagi selle kahe rahvateenrite vahelise saate vahepeal kulunud aja osas olema siis teema, mis on seotud Jüri Ratase teise valitsuse moodustamisega. Üks pool on personaalia, millest me natukene rääkisime ja teine pool on valitsusele, millest jõudsime ka ütleme, pool sõna- mainida või siis noh, selle asja nimel. Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu alus põhimõtted aastateks 2019 2023, mis on kolme erakonna esimehe poolt siis ka allkirjad saanud, riigikogu liikmed sellele veel alla kirjutanud ei ole, need, kes siis soovivad koalitsiooni minna. No siin ajakirjanduses on juba antud seevastuolulisi sõnumeid, et kelle nägu see on, kes võidab siin? Esmaspäeval kaks juhtivat päevalehte hindasid võitjaid erinevalt või no on see üldse oluline, et kas see on ühe, teise või kolmanda partneri valimislubaduste aktsendiga või tuleks hinnata mingit muudmoodi, seda lepetult sa. Lepe on üsna nagu pragmaatiline kompromiss on ja et et kuna seal on ikkagi niivõrd erinevad osapooled maailmavaateliselt, seal on tulnud vahepeal täiendavat informatsiooni, et riigi rahaline seis ei ole nii hea, kui arvatud, eks see ole nagu selles mõttes paljud asjad pandi nagu sellepärast ümmarguselt, et mitte tähtaegadega, et et noh, ma ei oska öelda, et kelle nägu ta kõige rohkem on, et et ma arvan, et eks seal ole iga erakonna nägu sees, et ma nagu päris sellega ei nõustu, et siin ta nüüd ainult Isamaa nägu või on ta ainult EKRE nägu, et ma arvan, see on ikkagi nagu noh, selle kolme kolme üsnagi erineva erakonna nagu, nagu kompromisside nägu on ta rohkem ennekõike. Mina olen ka arvati ka täiesti nõus. Aga selge on see, et nad selle valitsusse tooniandja on siiski EKRE. Et seda sugugi mitte selle lepingu alusel, vaid pigem nende signaalide alusel, mille, mida selle parteijuhid on välja öelnud, et et selle valitsuse saatus tegelikult On väga palju seisneb selles, et kas need EKRE juhid jätkavad sellist kõvatumist, nagu nad on praeguseni teinud või nad lähevad oma retoorikasse tagasi, et nad on ikkagi mulle tundub harjunud nagu räuskama. Oma raadiosaates räägime asjast või uutes uudistes, need on sellised omadele mõeldud meediakanalid ja seal on, nad on harjunud harjunud kasutama teistsugust keelt. Eks me kõik tarvitame erinevat sõnapruuki ja keelt nad, kui me räägime näiteks lastega või vanade inimestega, siis räägime teistmoodi kui, kui siin saates. Et samamoodi minu meelest ka EKRE poliitikud käituvad erinevates kohtades täiesti erinevalt. Kui vaatame Jaak Madisoni kirjatüki eilses Postimehes, siis noh, see on selline hall, mitte midagi ei paista välja, et tundub et nagu hambaid polekski, eks siis kui sa vaatad neid, kuulad neid saateid, mida isa-poeg Helmed teevad siis seal ikka totaalselt hoopis teistsugune. Nüüd on küsimus, et kas nad jätkavad, jätkavad seda sõnapruugiga siis riigi tasandil või võtavad vaiksemalt või ka rahvusvahelisel tasandil, et millised hakkavad kujunema näiteks Martin Helme sõnavõtud, ütleme Ecofinil. Kas ta hakkab seal ka roosast mingist Legast rääkima? Ja see saab olema huvitav, et tegelikult ju, ega need inimesed ei ole veel ametisse saanud, et see protsess võtab siin ju veel aega, et kõigepealt on Kaja Kallasele esmaspäeval võimalus, siis nüüd on omaette küsimus, kuidas see protsess peaks edasi minema, et kas president näiteks minnes esmaspäeval riigivisiidile port minuga oli ja siis nädala lõpus, neljapäeval viibides veel enne, siis suuri pühi Moskvas, et kas ta vahepeal ma ei, ta kasutab e-riigi ime tabasid võimalusi ja järgmisele inimesele ettepaneku, siis mida president teeb, kui ta kohtub ministritega, et see saab kõik väga põnev olema? Kõige tõenäolisemaks võtaks seda, et 29. aprillil, mis on esmaspäev, võiks siis Jüri Ratas tulla tulla parlamendi ette, et seal on ka üks üks niisugune muu põhjus veel juures, et lisaks sellele, et president läheb Portugali ja Portugalis, siis Moskvasse teist küll vahepeal tuleb Eestist ka läbi, et või ei tule, ma ei tea, aga noh, digiallkirja saad anda igal, igal pool on ju põhimõtteliselt Eestist väljas on ju, on see, et järgmine nädal on riigikogu istungitevaba nädal. Et vist küll asutava koguku tõttu tullakse korra kokku aken siis see 22. aprilliga algav nädal just aga tuleb arvestada sellega, aga et see 20 teise-ga algav nädal on Eestis koolivaheaja nädal ja väga paljud riigikogu liikmed on tõenäoliselt endale juba perepuhkused planeerinud ja plaaninud Eestist ära minna. Et tõenäoliselt on seetõttu kõige kõige usutavam stsenaarium see, et 29. aprillil tuleb Jüri Ratas parlament. No elame-näeme, no tegelikult kui õppekohta kaks sõna öelda, siis mulle tundub ikkagi, et koalitsioonileppe võitjaid ja kaotajaid saab hinnata tagantjärgi see nagu selle majanduskasvu hindamisega, et oluline pole ju mitte see, mida lubatakse ja kirja pannakse, oluline on hoopis see, mida ära tehakse, et nüüd on, ma saan aru, kaks ohtu, et kui kokku lepitakse üldsõnaliselt siis on rakendamisel võimalik, et asutakse taas vaidlema, et milles kokku lepiti, nii nagu ma ei tea, kembeldakse siin praegu näiteks aktsiiside teemal, et Martin Helme tahaks alandada aktsiise, teine ministrikandidaat, majandusministrikandidaat Taavi Aas ütleb, et aktsiise ei saa alandada, kuna selle tegevuse mõju riigieelarvele poleks siis kuluneutraalne. Aga põhimõtteliselt ma saan aru koalitsioonileppes siiski üks lause oli kirjas, et seame eesmärgiks maksutulud Eestisse tagasitoomise ning piirikaubanduse ohjeldamise läbi aktsiiside langetamise. Vaata võta nüüd. Kas siin on asi, et ega Taavi Aas öelnud, ta ei taha neid langetada. Ta räägib võimalustest, eks tahtmine, võimalused on kaks väga erinevat asja. Just soovid ja tegelik elu, et aga ajakirjandus taas kord leidis suurepärase võimaluse, aga tegelikult see on sisuline teema, et tõesti, et siin ma olen aru saanud, et isegi Reformierakond vaieldes nüüd sotsiaaldemokraatidega selle väärtuspõhisele peaosas, siis aktsiiside osas ka seal ei jõutud kokkuleppele, et sest sotsiaaldemokraadid loomulikult ei oleks nõus aktsiise alandama, aga kui vaadata näiteks endise peaministri Taavi Rõivase sõnumeid lõppevast nädalast, siis ta ütleb, et tema, teie täiesti toetab EKRE sellel teel, et aktsiise tulebki allapoole tuua. Tema loogika oli see, et tuleb leida see langetuses, mitte mitte nagu niimoodi, et langetame nüüd järsult, aga väga madalale on ju, et siis kindlasti tekib riigieelarves auk, on ju vaid, et tuleks leida õige tasakaal läbi analüüsida, et, et selle läbi. Või võiks siis nagu kokkuvõttes nagu maksulaekumised nagu riigile nagu paranema paranenud ja see on niisugune hästi nagu teoreetiline, nagu jutt, kõik on ju, et võiks juhtuda ja nõnda edasi. Aga sama sõnum on tegelikult Andrus Ansipile, kes on kogu aeg rääkinud õlle hinnast ja tema loogika ütleb seda, et et EKRE valijad ei ole sugugi ainult marurahvuslased, vaid need on ka need inimesed, kes on täiesti pettunud Jüri Ratase, eelmise valitsuse või siis noh, praegu veel sisuliselt ametisoleva valitsuse poliitikas kireco müük ju läks eriti Lõuna-Eestis pandi palju poode kinni. Sealt ei hakatud tooma ainult alkoholi, vaid kõike muid kaupu. Ja siis hakkas seal Lõuna-Eestisse elu vaikselt välja surema. Tegelikult on see käraka müügiprobleem jõudnud ka Tallinnasse. Et kui me vaatame, mis siin Tallinnas toimub, siis vabandust küll, aga noh, Tallinna sadam näiteks, raporteerisid esimeses kvartalis seitse protsenti vähem reisijaid kui eelmisel aastal. Hotellides on vähem ööbijaid, restoranid ei ela nii rõõmsalt nagu varem, et tegelikult seal on meid päris palju mõjutanud, sealt omakorda jõuab see asi kõik välja käibemaksu. See on tegelikult päris suur probleem. Ja nüüd ongi küsimus, et kas sa seda julgeda, aktsiise alandada või ise hääldavad samale tasemele ja ootad, millal lätlased järgi jõuavad, et noh, see on poliitika küsimus Pole sellist tähtsam vale või õige küsimus. See on poliitiliste valikute küsimus. Üks argument, mis tegelikult on praegult, nagu Martin Helme kasuks räägib, on see, et, et need inimesed, kes praegult räägivad seda juttu, et et ei tohiks langetada või annavad nõu rahandusministeeriumist andsid ju paremini ka seda nõu, et aktsiisi tuleks tõsta ja siis ei juhtu ka sellest nagu riigieelarvele mingit häda, vaid saame nagu raha juurde, et nad on korra juba eksinud. Et tal on ju väga lihtne öelda praegult ju, et vabandust, aga miks ma peaks teie nõu kuulda võtma, kui te olete korra mööda pannud? Aga siin ongi see häda, et ükski ametnik ei julge ka öelda, et kui te natukene alandate, siis need tulud võivad tõusta, sest risk, et ei tõuse, on märkimisväärne, et ma arvan, et ega see aktsiiside võti paljuski peitub Läti vabariigis, et seal küll samm-sammult nii õlle kui ka kange alkoholiaktsiise on tõstetud ja Läti uus valitsus noh, natukene lubanud seda veel tõsta, aga meie jaoks on seda liiga vähe. Nüüd ongi küsimus selles, et kas see tee, mis on juba ära asfalteeritud ja Lätit tee meid viib, et kas see tee ühel hetkel ka rohtub? Vot sellist tarka inimest ma arvan, ei ole ja isegi Andrus Ansip ei oskaks, ma arvan sellele küsimusele vastata. Glasuuri juhud, jällegi soomlased, kui kui Eesti ühines Euroopa Liiduga, siis soomlased alandasid reisi järsult oma alkoaktsiisi. See muidugi ei tõmmanud alkokaubanduse kriipsu peale lasta pidi. Soomlased hakkasid siin massiliselt käima. Minu jaoks kõige suurem üllatus oli seotud selle uue leppe puhul sellega, et Exceli tabelit juures ei ole. Ma ei tea, mis teie arvate, On see hea või halb, et numbrites kokku ei lepitud või siis kui lepiti, siis vähemasti seda tabelit avalikkusele ei ole edastatud. Tabel oli olemas, et seda avalikkusele edastatud, kus, kus siis pandi paika need kõikvõimalikud lubadust maksumused ja et sellega olemas sellele väidetavalt oli ka väga tore nimi olnud või kuidas seda, seda exceli tabelit seal koalitsiooni nimetatud seal exceli tabeli nimele, nii olete olnud ühishaud. Aga noh, ühesõnaga kas see on olemas või mitte noh et see väljapoole suunamisel seal ei ole, aga aga, aga, aga arvestades sellega, et väga paljud asjad jäid konkreetselt sinna tähtaegade ja numbritega koalitsioonileppesse panemata, siis tähendab seda, et ikkagi mingid arvutused selle juures nagu olid eelnevalt No kõige põnevam on nüüd siis ära oodata ja kaks olulist järgnevat dokumenti, kui see Jüri Ratase teine valitsus peaks, kes astuma, et üks on valitsuse tegevuskava ja teine on järgmise perioodi riigieelarvestrateegia see viimati nimetatud dokument, et ilmtingimata peab sisaldama siis erinevaid numbreid ja kuna praegu on valimiste aasta, siis see kuupäev on esimene juuni, mil rest peab olema vastu võetud. Muidu tavalistel aastatel, kui valimisi pole, on olnud see kuupäev hoopis esimene mai, nii et saab olema põnev vaadata, jõuda. Vaat seal ongi see asi, et selleks ajaks peadki need vaidlused selgeks saadud olema, et et seal ei ole ju kirjas ainult mitte see, et kui palju miski asi maksab, vaid ka millal mingid asjad tehakse. Et kui tuleb erakorraline pensionitõus, siis see mingil hetkel peab lihtsalt pihta hakkama, kulud peavad suurenema ja need kulud jäävad Camuses suuremaks. Jah, muuseas, veidi huvitav on vaadata aga seda, kuidas siin kolleegid, ajakirjanikud ja ka uue opositsioonisaadikud ütlevad, et uus valitsus ei suuda sellel jooksval aastal oma asju hakata ellu viima, et neil pole raha, et siin unustatakse ära üks oluline asi, et Eestis on eelmise aasta lõpus vastu võetud 2019. aasta eelarve ja seal on juba kirjas see poliitiline ja rahanduslik nägemused, mis Eestis juhtuda sel aastal saab, et nüüd on, ma saan aru, tegelikult see suur teema, lihtsalt see detaili küsimus on selles, et eelmisel aastal kulutati raha veidi rohkem kui praeguses majanduses kli seisus võiks ja sellepärast on tarvis veidi säästa Ühed. Eksperdid ütlevad, et seda võiks teha seda säästmist siis juba sellel aastal, teised ütlevad, et seaduste järgi on võimalik see raha reservidesse panna ka järgmisel aastal. Et sellest siis seisnebki kogu asja vaidlus. No ma arvan, et enamus inimesi ei saa sellest aru, mis asi on struktuurne eelarve, millest kogu aeg räägitakse, et põhimõtteliselt see on selline asi, et nagu me mõtleme oma perekonna rahakotile, siis saab et sa pead arvestama seda, et kui palju see igal kuul palka saad ja muid tulusid ja kui suured on kulud arvesse ei tohi võtta ühekordseid tulusid ja kulusid, näiteks seda, et kas sa võtad laenu või ostad auto, eks ju, et seda sa ju iga kuu ei tee. Et siis sa pead vaatama, kas see on nüüd tasakaalus riigieelarve puhul, see on natukene keerulisem, seal võetakse arvesse seda ka, et kuidas majandus kasvab, et selline asi nagu sisemajanduse lõhe, SKP lõhe jah, et kas majandus kasvab siis nagu jõukohaselt selles kiiremini või aeglasemalt? See, see on juba hulga keerulisem, raskem arvutus. Sellepärast et SKP ise on väga-väga hinnanguline, me ju kõik mäletame seda, kuidas räägiti, et Taavi Rõivase ajal oli meeletu stagnatsioon. Majandusüldse ei kasvanud, aga siis möödus poolteist või kaks aastat seda korrigeeriti vaikselt selgus, et kasvas küll täitsa toredasti kassas, aga keegi seda enam ei mäleta, sest seda tihti tagantjärgi ja, ja üks põhjus on kindlasti selliseid, muudeti arvutusmetoodikat. Just see SKP lõhe termin võetigi kasutusele sellepärast, et nii-öelda siis majanduse kasvufaasis saaks rohkem raha kasutada, majandust stimuleerida, aga keegi ei arvestanud selle lihtsa nii-öelda tõega. Igale majanduslangusele ja kasvufaasile järgneb ka siis majandustõus ja ühel hetkel tulebki hakata säästma, et mõeldi, et kunagi kauges tulevikus saabub, aga see jõudis kätte natukene varem, kui kardeti. Nii, ma ei tea, kas selle valitsuse moodustamise ja sisepoliitikateemade juures on midagi olulist veel mainida, et uus nädal siis on mõnes mõttes jällegi märgiline, me oleme seda vist kõikidel viimastel nädalatel rõhutanud, et siis mingisugused asjad juhtuvad, et see ongi siis selline ütleme, õigusriigi ja demokraatliku riigiloogika, et, et kõik on justkui põhiseadusesse ja teistesse seadustesse seadustesse kirja pandud ja lihtsalt tulebki vaadata, saad aru. Ka väga tagasihoidlik, sa ei taha rääkida intervjuust, mida president sulle andis, et ja rahvusringhäälingule rahvusringhäälingu kuulajatele, et see oli väga huvitav intervjuu isenesest, et ma lähen ja et et minu last sealt tuli väga palju, nagu refereeringuid ajakirjandus sai ja aga üks huvitav asi oli seal see, et kus president Kaljulaid lubas enne uue valitsuse ametisse nimetamist. Noh, jutt käis juba juba tegelikult ma saan aru ikkagi selle Keskerakonna juhitava valitsuse kontekstis, et kohtuda ministrikandidaatidega, kes on avalikkusele vähetuntud või esinenud avalikkuses arusaamatute avaldustega. Ja ma saan aru, et see, see jutt oli vastuseks siis sinu küsimusele siseministrikandidaadi ja süvariigi teemal rääkiva Mart Helme kohta. Ja president ütles ka veel seda, et et tema allkiri on sellel dokumendil, kus on kirjas vabariigi valitsuse ministrid, et nagu viitas väga selgelt sellele, et et ta ei ole lihtsalt see kummitempel, kes kirjutab siis alla, vaid ta kavatseb võtta siis selle väga selge nagu positsiooni. Et iseenesest on see päris huvitav, et seda sisustatakse, seda sisustatakse, et nagu me ajaloos lähevad tagasi, siis kõige, võib-olla sellisem dramaatilisem oli see 94. aasta jaanuarist. Meenutame, et kui Mart Laar, Ta oli peaminister ja Isamaa esimees ja plaanis teha valitsusremonti ja esitas siis oleks neljanda aasta jaanuaris siis president Lennart Merile ettepaneku kaitseministri, majandusministri, välisministri ja rahandusministri väljavahetamiseks. Aga president Lennart Merile see plaan ei meeldinud ja talle ei meeldinud kaks asja, talle ei meeldinud see, et et ametist vabastatakse majandusminister Toomas Sildmäe ja talle ei meeldinud see, et rahandusministriks plaanib Laarlasse Ada Heiki Kranichi. Jaa, ta ei vabastanud seda kohe Silmet ametist ja kinnitanud uusi ministriametisse. Ja siis ma mäletan toona. Toonane reformiminister ja Eesti põhiseaduse üks üks loojatest. Liia Hänni ütles toona, et presidendi otsus on tõsine katsumus Eesti riigi demokraatlikule olemusele. Aga Lennart Merile tehti siis nagu selgeks, et, et et ta ei saa päris niimoodi, et temale mingi minister ei meeldi või tegelikult oli seal foolil ka tema, tema vastuolud Laariga ja ta 11. jaanuaril, siis oma hoogsa sellise žestiga andis vajalikud allkirjad ja see valitsusremont tehti ära. Et ma ei kujuta ette, et kas Kersti Kaljulaid on valmis nii kaugele minema või mitte, aga aga see koht tema intervjuust sulle oli, oli minu jaoks huvitav. No seda on arutatud, et mis siis juhtuks, kui kui ta ütleb, et Mart Helme ei sobi valitsusse, et noh, siis on täitsa selgelt on võimalik ka kohtusse minna ja mis argumentide kaasa jah, mis argumentidega president ütleb, et minu meelest see inimene ei sobi ministriks, et alla väga vähe argumente, aga muidugi see võib tekitada uskumatu segadus, eesti poliitik. Ma arvan, see tekite poliitikast niivõrd segadusse tekitada Eesti ühiskonnas segadust ja ja mis tagajärjed sellel kõigel on, et. See on üsna ette, aga on selge, et noh, et EKRE, EKRE juhil ei ole nagu Kersti Kaljulaiu sellist eriti head suhet, et ta tõenäoliselt kahetseb praegu, et et omal ajal, kui presidenti valiti, ta ei olnud selle poolt, et Jüri Luigest võiks saada president ja Leo Kunnas viimasel hetkel ütles ütles kere siis poliitikutele, et ärge toetage Jüri Luike ja siis ekraipas Jüri Luige tagant ära, tegelikult olid hääled koos tolleks hetkeks. Ja siis järgmisena siis Kersti Kaljulaid sai nii-öelda võimalused ja osutus valituks. Ma tsiteeriks teile presidenti, et ma teen ainult ratsionaalseid otsuseid. Aga väga tore intervjuu olid need, kes pole seda kuulanud või, või neid juppe lugenud, et siis rahvusringhäälingu ja vikerraadiolehtedelt saab seal teha. Aga tegelikult. Ju Kersti Kaljulaid on korra meile näidanud, kuidas ta ministrikandidaatidega käitub, et ma meenutaks teile aasta tagust olukorda, kus kaob, oli riigihalduse ministrikoha pealt sunnitud lahkuma. Ta küll ei saa, ise esitas tagasiastumispalve ja siis riigipea kutsus oodatust enda juurde märksa varem riigihalduse ministrikandidaadi, Janek Mägi. Järgnes tõsine vestluskaamerat, tehti avaldusi, punastab Jüri Ratas. Jaa, jaa. President ju minu meelest ütles kaamerates välja, mida Janek Mägi talle kõike lubas, et jutt oli siis nendest nii-öelda siis lobireeglid, sest mis Euroopas on heaks tavaks Eestis väga nendele tähelepanu ei ole pööratud, et lobist siis on minemas ministriks ja sealt ühel hetkel tagasi, et kuidas see kõik käib, et saab tegelikult olla huvitav jälgida, et kas presidendile antud sõna, kuivõrd oluline son. Ja kindlasti on Janek Mägi ja Mart Helme käitumised või Martin, Helme või kellest iganes EKRE ministritest räägime üsnagi nagu teistsugused, et et Janek Mägi kuulas, kõrvad lontis selle presidendi ja ära seal. Aga ma ei kujuta ette, et EKRE ministrid seda päris nii teeksid, neil on täiesti erinev kogemus. Nii, aga elame jälle ja näeme. Eile avaldas kaitsepolitsei oma aastaraamatu tegemist siis Siinse ülevaate ka sellest, milline on selle ametkonna vaatenurgast siis julgeolekualane olukord Eestis, millised on erinevate välisriikide katsed meie riigi vastu või riigis luurata, andmeid koguda, julgeolekut niimoodi murendada, aga see ülevaade on isegi laiem, et kuulge, tavaliselt me loeme ja analüüsime seda kogumit kui Venemaamärksõnade alt aga püüaks sel aastal veidi laiemalt, sest Venemaa osas on selline noh, rutiinne balletisammude seeria ära tehtud. Üks endine kaitsepolitsei töötaja, kes on siis Venemaa kasuks asunud koostööle Vladimir kuulikovist, käib jutt, aga lisaks on seal ju veel mõned märksõnad. Kaitsepolitsei on tuvastanud paarkümmend Eestiga seotud moslemid, kes on avaldanud toetust Chichaadile ja homoviha nende vaadete uskumuste vastu. Too siis seni Eestis vastu võetud sõjapõgenikud ei ole oma tegevusega küll ohustanud Eesti riigi julgeolekut küllaga neil on tõsiseid probleeme keeleõpe ja töökohtade leidmisega ja siis kaitsepolitseidirektor Arnold Sinisalu ütles aastaraamatu esitlusel, et suurim oht julgeolekule tuleb endiselt idapiiri tagant kuid aina ohtlikumaks muutunud Hiina eriteenistused, et mida teie sellest aastaraamatust esile toote? Ta ei olnud Ta ju üllatusi selles aastaraamatus, et et nagu te ütlesite, et see Venemaa jutt, võib-olla mõned isikud seal asd asd raamatutes nagu vahelduvad, aga see muster, millest ta ka aastaraamatus Venemaast räägitakse, on üks seesama, nii et selles mõttes ma olen suga nõus, et sellest teemast ei peaks võib-olla pikalt siin rääkima. Minu jaoks oli kõige üllatavam või, või selline tunnistus, et et kui varem on see tulnud just sellest samast EKREga seotud ringkondades sellised jutud, siis siis seekord jutumärkides süvariik ütlesid, et tegelikult ju sedasama, et, et et need sõjapõgenikud, kes Eestisse on tulnud, et nendel on nendega on siin Nad, ei ole ohuks julgeolekule, aga nendega on tõsised integreerumise probleemid. Nad ei ole leidnud endale tööd. Nad on küll läinud keeleõppekursustele, aga need ei ole osutunud edukaks. Paljud neist on Lahkunud osad on läinud oma siis sellele ajaloolisele kodumaale tagasi, osad on läinud Euroopa liidu teistesse riikidesse jäänud sinna kauemaks kui nad noh, kõik nendel ei ole keelatud reisidega, nad saavad olla. Kui mu mälu ei peta, siis 180 päeva jooksul kuni 90 päeva võivad olla nendes teistes riikides anname reaalsusele kauemaks, siis osadel nendest juba ka tagasi saadetud siia Eestisse, et tegelikult Kaitsepolitsei ütleb seal ka sellise lause välja, et noh, nagu näha, et paljude puhul ei ole tegemist mitte sõjapõgenikke, vaid majanduspõgenikega. See on tegelikult selles mõttes üsna Noh, nagu selge ja, ja võib-olla seni Eesti riigi sõnumitega ka vastuollu minevad avaldused, et me oleme ju rääkinud kogu aeg seda, et Eesti riik on rääkinud seda, et me teeme väga põhjalikku sõelumist protsessi me võtame inimesi, kes tegelikult on ju sõjapõgenikud, kes on valmis siia tulema siin jääma, siin Eesti ma tea keelt, kui ma siin tööle hakkama nad edasi, aga siis tuleb välja, et tegelikult vähemalt Kaitsepolitsei hinnangul ei saa öelda, et see on ju 100 protsenti, tõsisen ühe, ühe jõuametkonna hinnang, et see ei ole nii. No vaata, seal on, seal oleks huvid, kaks huvitavat arv ka välja toodud, et sisuliselt selgub see, et igast kolmest sõjapõgenikust saabub siia ainult üks, kaks tükki, praagitakse välja. Kui need, see, see üks osa on ka juba nii hull, siis me võime ainult mõelda, mida need ülejäänud kaks olid, kes Eestisse ei sobinud. Ehk kui Mart Helme on siin rääkinud ametnikke peaks nagu utsitama kõvemini nende pagulastega tegelema, siis tegelikult see sõel ikkagi on, on ka täitsa olemas. Et selline EKRE poliitika on Eestis täiesti töötanud. Aga mis puudutab seda hiina asja, siis see on iseenesest huvitav, et kõik suurriigid teevad sellist teatud soft power. Et nad püüavad oma mõjujõudu näidata, et tegelevad sellega, ameeriklased tegelevad sellega venelased, prantslased, inglased, samuti Hiina. Ja tegelikult ei ole see esimene kord sugugi, kus vihjatakse, et siin on hiinlaste huvid, et aasta 2010 oli, oli aastaraamatus sees, et tööstusspionaaži on ohuks Eestile siis küll vist ei mainitud konkreetselt hiinlasi, aga ma mäletan, et ma kirjutasin tollel loo, kuidas külalised hiinast käisid Eesti energias, siis pildistasid hoolega seal teatud seadmeid ja mõningate asjade puhul nad käisid ka niimoodi, et mõõtsid sammudega, kui suur mingi seade on, sest nad ei saanud mõõdulinti välja võtta. Ja see Hiina teema tegelikult vaadates ka Euroopa komisjoni tegevust ja kas või ka ju Eesti voliniku või Eestist pärit voliniku Andrus Ansipi valdkonda, siis märksõna Huawei on kahtlemata viimastel kuudel viimase poole aasta jooksul märkimisväärselt palju kordi uudistest läbi käinud ja kui siin lugemissoovitusi anda, siis ma soovitan soojalt lugege kolmapäevasest postimehest kaitseuuringute keskuse juhi Sven Sakkovi arvamuslugu, mille pealkiri on siis Sven Sakkov, kool on, kaalul on meie tulevase infoühiskonna digitaalse närvisüsteemi turvalisus ja jutt käib siis sellest viis g võrdub kude arendamisest, mis paberite järgi on siis Huawei puhul ju tegemist eraldi võttega. Sakkov kirjutab, et samas ma ei saa olla kindlad, et kommunistlikus riigis eraomandika sedasama tähendab, mis meil ja Sakkovi art artiklis on rida näiteid sellest, kuidas Aafrikasse on hiinlased kinkinud võimsaid infosüsteeme ja öösiti sealt infosüsteemidest liiguvad erinevad andmed siis näiteks Singapuri, et märkimisväärsed ohud, et ma arvan, et need Eestiga seotud telekomiettevõtted, kes on tegemas siin viis G tehnoloogia investeeringuid, noh võiks seda lugeda ja siis veel ka NATO koostöise küberkaitse Uiva keskuse raportit, mis on täitsa avalik lugemine, et seal neid muresid on küll ja küll seoses Hiinaga. Jah, see raport ütleb, et Hiina seadused nõuavad, et erafirmad teeksid vastuluurevalitsusega luure alal koostööd ja seal ei ole küsimus lihtsalt ainult Huawei seda samamoodi on mobiilseadmete toode, on see teeks, et raport ütleb, et nad me ei pea seal või me ei tohiks selle viis G võrgu puhul vaadata ainult seadmeid, endine, et me peaksime vaatama, et see on selline strateegiline otsus, võime ennast lõksu panna, aga samal ajal jällegi toimub Eestis just konkurss, nende viiski sagedusalade jaotamisele ja seal käib väga, väga võimas võitlus. Huvitav oli see, et Elisa Eesti tegevjuht Sami Seppänen ütles, et Huawei vastasus ei ole mitte mulilt peastama tsiteete tsitaat ei mäleta, aga ta ütles, et see on puhtalt poliitiline otsus, et mitte mitte nagu selline ratsionaalne oli tema tema nagu hinnang, et see oli ka nagu täitsa nagu üllatav Grangi poliitiline otsas tangi selgelt poliitiline otsus, et ma olen selles mõttes temaga nõus. Ja samas jällegi on veel üks ettevõte Levikom, kes ütleb, et nad, need sagedusalad jagatakse laiali täiesti ebaõiglaselt, et jagatakse kolmeks, võiks vabalt olla neljas, tegelikult on mingites riikides ka viieks viieks jagatud ja samal ajal Levikom tegeleb selle viis G võrgu arendamisega. Ta tahab sealt oma tükki saada. Ta kardab, et tema olemasolevad kliendid ei saa tulevikus sama teenust üldse teenusteks ja ta on tõsiselt mures. Ja kõigele lisaks ma näen seda Levikom ka Postimehe veergudel, sageli suuremate võlglaste nimekirjas. Seal on palju selliseid pingeid ja ja huvide konflikte. Nii. Kolmapäeval täitus president Kersti Kaljulaidil, siis selle ametiaja esimene pool pool on veel minna, küürilin Tigasson, Erik Moora, Tarmo Vahter on sellel sellele sündmusele mõeldes kirjutanud väga nauditama põnevaid detaile sisaldava loo selle nädala Ekspressis. Nii et järgmine lugemissoovitus. Ja neljapäeva hommikul tutvustati ka Kadriorus sellele esimesele ametiaja poolele mõeldud kogumit. Hoiame Eestit siis kõnede kogumik? No kuulge, meil ei ole küll väga palju aega, aga te saate ühe-kahe lausega vastata ühele väga lihtsale küsimusele, et milline siis on olnud need kaks ja pool aastat, mis siis täiesti ootamatult presidendiks saanud Kersti Kaljulaidil on olnud võimalik Eesti riigipeaks olla. Vaikus eino, tal on selline eestimeelne inimene Ta Luhkama riigile, et ta võib aeg-ajalt natukene nipsakas ja võib-olla isegi üleolev, aga ta on ikkagi tunduvalt parem kui selline hall hiireke, et mulle meeldib, et meil on julge riigipea eneseteadlik, ütleks mina ta kohta mitte, et ma kõikide tema asjadega nõus olen olnud, et võib-olla ta alustas väga rabedalt, kus ta kus ta pigem nagu sellise presidendi rolli suur, mis võiks olla nagu Eesti ühiskonnas nagu ühendaja näiteks ütleme mingid asjad pigem nagu Pedas nagu uusi õppis nagu kaevikuid vastandusi, noh, näiteks, kas siis suhtumises on ja mingites religioon krooniga seotud ringkondades. Aga jah, et üks huvitav detail on lihtsalt see, et ma lihtsalt vaatasin, et et väga palju on tema algsed nõunikud vahetunud, et sealt ära läinud Külliki Sillaste elling, Merle Maigre, Liia Hänni krüpa looma, Liisa Ojaveer. Et selle kahe poole aasta jooksul on vahetunud vähemalt vist viis nõunikku ja ja huvitav on see, et kõik need lahkunud nõunikud on olnud naistena. Novot astronoomid esitlesid kolmapäeval toimunud pressikonverentsil esimest pilti galaktikast mis R 87 keskel asuvast hiiglaslikust mustast august, mille mass ületab Päikese oma 6,5 miljardit korda. Pildile saadi siis must auk või täpsemalt öeldes. Me näeme sellel fotol musta augu varju kaks aastat tagasi aprillis viiel ööl tehtud vaatluste käigus, mil tekkis siis palju andmeid, et nende mahutamiseks läks tarvis kuue kuupmeetri jagu kõvage Ta ei taha ja analüüsi põhjal on maas siis 500 miljoni triljoni kilomeetri kaugusel asuva musta augu läbimõõt 40 miljardit kilomeetrit. Ma lugesin selle maha meelde ma ei suudaks seda jätta ja kui päris aus olla. Ega need numbrid on hoomamatu. Ja ega lihtsal inimesel vist on väga raske mõista, mida ma praegu rääkisin, kui teie suudate ära seletada. Las midagi jääda siin elus ka saladuseks müstikaks, kõik asjad ei ole seletada, võtavad ja lõpetuseks tundub, et selle musta augu kõrval on juba üsna lihtne ära seletada see, mis toimub brittide ja Euroopa Liidu suhetes selles osas oli taaskord koos siis Euroopa Liidu ülemkogu ja selle tulemusel võib kokku võtta, siis ma ei tea asja kahte lausesse, segased ajad, jätkuvad punkt, kõik sõltub brittidest. Punkt. Ja selle ka, et esialgu läheb Eestist Euroopa parlamenti väga suure tõenäosusega mitte seitse vaid kuus saadikut. Aga kui mitte Brexitist, siis uuesti Eesti vabariigi valitsusest, Soome sisepoliitikast võiks juttu olla juba taas nädala pärast, siis on siin Taavi Eilat, Krister Paris, Evelyn Kaldoja täna, täna on Sulev Vellerit ja Urmet Kook ja mina olen Mirko ojakivi kena nädalavahetuse jätku ja kuulmiseni.