Vikerraadio. Head kuulajad, suvi on selleks korraks läbi, taas on korralik Eesti kevad, täna on urbani päev, see on vähetuntud päev rahvakalendris ja märkis seda. Lõppevad öökülmad ja aeg on külvata ka viimased põllukultuurid, mis on veidi külmakartlikumad. Olgu tegu siis näiteks lina ja kaera kaga, ärge nüüd kohe seda lina ja kaeramaa kaera külmuma tõttake, võtke hoopiski kohvitass või kruus. Rabarberikisselli ka rahvateenrid alustavad. Täna oleme koosseisus Peeter Helme Postimehest, Kristen kärbaris Eesti päevalehest ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere, Peeter. Tere. Krister. Tere. Homme on siis taas inimesed Eestis valimiskastide juures seest korda sellel aastal ja sel korral saab valida oma esindaja Euroopa Parlamendi. Ma ei tea mind ennast hämmastab nende valimiste puhul kaks asja, et esiteks poliitikud püüavad rääkida tavapäratu, st rohkem Eesti asjadest ja teiseks ajakirjandus rahuldub sellega ning üleliia palju ei püüta analüüsida seda, mida räägivad üle-euroopaliselt poliitperekonnad. Millised plaanid on sotsialistidel, millised, et näiteks Euroopa Rahvapartei, mida tahavad populistid üheslatennija, Faraažiga? Kuidas teile tundub, et kas oleks liiga palju oodata ja tahta? Et ühel hetkel saabub Euroopa Parlamendi valimistel debatt, mis räägib? No ütleme suurest protsessist. Või siiski on lihtsam rääkida rahvale, et meil on protestivalimised ja me vaatame siin, et kes on kõige parem suursaadiku tüüpi kandidaat kuhugi Euroopasse Brüsseli Strasbourgi koridoridesse, et purustage minu naiivsed No selleks, et sinu naiivsed lootused kunagi täituksid, peaks minema Euroopa föderaliseerumise tase veel märgatavalt kõrgemale, ehk siis oleks siis ka selgelt üleeuroopalised nimekirjad kummaliste teemadega ja samuti valijate huvi neid üleeuroopalisi teemasid käsitleda ehk siis veidikene võib-olla kaugemas tulevikus ja kindlasti mitte siin ütleme perifeeriasse ikka rohkem ja rohkem sellises Europa Europa tsentris kujutaksin ette küll kuskil Beneluxi maades, sellist asja võib võimas juba tekkida. Ma arvan, et oluline on ikkagi see ka, et pärast märtsikuiseid riigikogu valimisi jäid paljud arved õiendamata ja nagu võib näha ka Reformierakonna telereklaamist, nähakse neid valimisi revanši võimalusena selliste jätku valimisteni riigikogu valimistele. Veel kord pole seal mitte midagi sellist nagu ebatavalist, et Euroopa Parlamendi valimised on olnud noh, peaaegu kõikjal, peaaegu alati. Mingisuguste siseriiklike arveteõiendamine annab meile veel täpsemalt Ta just nimelt pärast riigikogu valimisi, ehk nad ongi siis, kui jätku valimisel tõesti, tihti minnakse sinna, et väljendada protesti või umbusaldust oma senistele võimudele ka muudel aegadel. Ja üldiselt on ju olnud kogu aeg Euroopa Parlamendi valimistest osavõtt, et ta peaaegu kõikjal ikkagi selgelt langustrendis, et sel aastal tuleb vähemalt teisiti, tuleb ilmselt selgelt tugevam osavõtt. Vähemalt kõik küsitlused näitavad üle üle Euroopa osavõtu protsent peab peaksid olema kõrgem kui, kui andmetega Polfereid küsitleja peale eksida loomulikult. Nojah, ikka need märkimisväärselt, ma kardan ka, et kui siin Eesti ajakirjanduse k optimistlikud hõisanud, et ohoo juba neljandik, kui on eel- ja e-hääletusel oma hääle andnud, siis ma arvan, et kui sa Mirkko saadet alustades nentisid, et homme minnakse valimiskastide juurde, siis ma arvan, et ei minda, enamik inimesi ei lähe. Et suur osa, kes tahtsid hääle anda, ongi seda juba eel- ja e-hääletus on andnud ja homme kujuneb valimisjaoskondades selline üsna vaikne pühapäev. Kuulge, ma prooviks siis tulla ikkagi selle juurde, mida ma ka rõhutasin, et prooviks kõigepealt mõelda ikkagi peaküsimusele, peaküsimus ei ole ju see, et kes on need kuus saadikut või siis Brexiti korral seitse saadikud, kes Euroopa parlamenti eestist läkitatakse. Peamine küsimus Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis on ju ikkagi see, et mis on nendel valimistel kaalul, et kui ma valin sotsialistide grupi kellelegi, siis mida ma saan, kui ma valin kedagi Euroopa Rahvapartei b mis suunas siis Euroopa läheb, kui ma valin kellegi Faraaži seltskonda, Eestis on ka see võimalus olemas. Kui ma valin kellelegi Matteo Salvini seltskonda, mis ma siis saan, et no mis sa kaalul ongi see põhjus, miks pärast ma usun Et need valimised tulevad üle Euroopa kõrgem osalejate protsendiga kui, kui seni, ehk siis need vaikelu natukene mängitakse ümber, et ilmselgelt kaks suurt väga suure tõenäosusega kaotavad oma enamuse, ehk siis EPP ja sotsid ja ja nad peavad hakkama hoopis rohkem neid otsima, selleks, et uus komisjon ametisse kinnitada toetust teistelt, mis on kõige-kõige rohkem tähelepanu, kindlasti valimistel on nimetame neid siis euroskeptikuteks, populistideks kuidas iganes, aga selliste teiste jõudude esilekerkimine samas sabaga rühmitus, mida tahab panna Matteo Salvini siis erinevatest populistidest ust, leitu kukrut peale selle veel, eks nemad kindlasti saavad kohti juurde. Nad ei saa kaugelt nii palju, et väärata sellist üldist kurssi, aga ta kindlasti muudavad sellise parlamendi märgatavalt värvikamaks ja siis, mis põhjus on see, et tõuseb osavõtu protsent on, et märgata kõikjal Euroopas nii-öelda Euroopapoolselt inimeste mobiliseerumist, eks nad tunnetavad mingi hetk, et see mida ta siiamaani pidanud igapäevases elukorralduseks Tundus justkui rünnaku alla, aga see on ju selles mõttes hea, kui sul Euroopa parlamenti teeki reaalne opositsioon, kes suudab tekitada häält, kes suudab kaasa rääkida, kes suudab mõjutada otsuseid see sunnib ka siis enamust rohkem pingutama oma. Ma pean silmas siis seda, et isegi kui see Euroopa juhtimine tulevikus peale homset valimispäeva on killustatum, ehk siis kaks suurt b sotsialistid ja Euroopa Rahvapartei ei saa kahekesi kõiki otsuseid enam. Ta muidugi Euroopa tasandil, see on juba praegu on keerulisem, sest tegelikult, et viimased kaks aastat, ega see koostöö sotsialistide ja rahvapartei vahel ei ole olnud just märkimisväärne, pigem on Euroopa, et ei saanud hakkama seal ütleme iga hääletusel põhimõtteliselt erinevate kombinatsioonidega, seal on peamiselt tegu, tegemist ikkagi väärtuspõhiste hääletustega ja pigem on siis Haldega suudetud koostööd teha. Aga et mis nüüd juhtub, on see, et suured on sunnitud rohelistega ja Aldega rohkem koostööd tegema. Mis tähendab seda, et ma arvan, rohkemate inimeste soovid ja tahe saab tulevikus Euroopas arvesse võetud. See võib nii olla, tulen päris tagasi selle juurde. Mirko, kus sa alustasid, sa ütlesid, et nende valimiste peaküsimus on leida peaküsimus ja kui sa seda lauset natukene pikemalt formuleerisid, siis ma kuulasin põnevusega, sest ma jäin ise mõtlema, et kas mina tean, mis on Euroopa Parlamendi valimiste peaküsimus ja aus vastus on, et kuni praeguse hetkeni ei teadnud. Ehk siis mulle tundub, et et nii väga kui me tahame siin Euroopast rääkida, siis ikkagi on nii, nagu Krister enne sõnastas, igas riigis tahes-tahtmata peetakse omi võitlusi ja selge on see, et need riigid, mis on suured, millest sõltub Euroopa rohkem. Pean silmas Saksamaad, Prantsusmaad, Itaaliat, neis on ka need Euroopa teemad rohkem esil ja eks meie teised peame siin neid oma kemplused hädasid, lobot, aga poliitika, see on ju tegelikult otsused, mis muudavad elu tooksis seda teemat natukene lähemale, et kui ma valin sotsialistide grupi kellelegi, siis üsna tõenäoliselt sotsialistid hakkavad ajama alampalga küsimust. Raske on öelda, kas siin tsiteerides siis praegust komisjoni asepresidenti Ansip, Priit, kas Luksemburgis tuleb Eesti alampalk või Eesti alampalk hakkab kehtima Luksemburgis seda viimast näha, kui ma valin iibeezis. Manfred Weberi nägemuses Euroopa liigub lähemale ühtse Euroopa armee suunas, ma ei tea, kas see ühtne alampalk Luksemburgi alampalk Eestis või Eesti alampalk Hispaanias, et kas see on Eesti huvi, kas euroop armee on Eesti huvi, aga ma panin, arvad, et neid asju hakatakse tegema, mina arvan seda, et kui Euroopa Parlamendis liiga liiga valjuks muutuvad hääled, mis hakkavad kurssi liiga radikaalselt ükskõik mis suunas muutma või hakkavad liiga jõuliselt mingeid seni eksisteerima tõsi, suruma, siis lihtsalt Euroopa Liidu liikmesriigid tulevad kokku ja vaigistavat selle asja ära. Ja esiteks on ikkagi seadusandlik õigus ikkagi Euroopa Komisjonil ja parlament ei tööta ju päriselt nii nagu siin ütleme, liikmesriikide taga, aga sa pidasid ilmast, kui sa tõid näitena kasvõi sedasama alampalga, võtame näiteks vanemahüvitiste süsteemi, mis nüüd teemise praegu lahkuva parlamendi koosseisu poolt ka heaks kiideti. Kõik see oli niivõrd väike ühisnimetaja, et eestlasele stab ammu möödas. Suure tõenäosusega. Kui sa oled küsida kas luksemburgi või ütleme Bulgaaria alampalka, siis pigem see see viimane Ja selles suhtes ma olen nõus, et miks, seda debatti ongi väga raske pidada, sest ega need poliitperekonnad Euroopa Parlamendis on küll olulised, aga poliitperekonnad koosnevad liikmesriikide esindajatest, liikmesriikidel on väga erinevad huvid, lisaks siis tulevad veel mängu Euroopa Komisjon, Euroopa nõukogu, siis on veel ülemkogu, kuid mis paigutub siis kusagile, et see Euroopa juht, inimene, see ei ole nagu ütleme, sellise ühe kiirlaeva juhtimine, kus põhimõtteliselt kapten ühel hetkel keerab, siis noh, autotermineid kasutades rooli üüri ja siis sinna suunasse ka läheb, et ma ei oskagi isegi öelda, mis liikumisvahendiga võiks nagu võrrelda Euroopa Liidu optimist, et siin on kolm rooli vähemasti, aga vähemalt Kanna võtame kas kokku, kompromisside, kompromisside kompromiss ja mis on aga eriti oluline, varjutakse võrdleme kasvõi näiteks seadusandliku protsessi ka Eestis siis Euroopa Parlamendis, praktiliselt iga liigutuse eel käib pikk mõju analüüs, ehk siis idee poolest mingi hull, tohutu hulk inimesi tegeleb sellesisulise läbivaatamisega ammu enne, kui mingi otsuseni jõutakse. Ma ei pea silmas neid saadikud ja me oleme kuulnud, siis tihti on hääletustöö selline konveiermeetod, kus võidakse ka eksida. Kuulge, aga ma jätkaks nende retooriliste küsimuste küsimus, et kui ma valin ALDE sinna kuulub ka näiteks tulevikus siis Macroni Mars siis hakkab oma elu elama näiteks ideed, Euroopa kaitsefondist saaks osavaid piiratud riikide ring. Noh, näiteks Eesti kontekstis see pärsiks suurte kaitsepart närid Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidust, et siis võib-olla või võib-olla mitte väljuvate brittide koostööd palliliiduga siis tahaks kuulda, kuidas puudutab näiteks meie kaitseväge siis väga põnev, et noh, on ka inimesi, kes tahavad roheliste poolthääle. Ta ta kindlasti jällegi väga ilmavaateline ja põhimõtteline valik, aga mida see tähendab, kuidas see mõjutab näiteks sotsiaalmajanduslikku olukorda Ida-Virumaal, et millal peab hakkama põlevkivi kaevandusi sulgema? Põhimõtteliselt ühe asja vist mulle tundub, et Eesti ajakirjandus on meile küll nende valimiste eel selgeks teinud, et valides populistide poolt ei saa mitte midagi. Vaat sa ütlesid ise ka päris hästi, tõid mitmeid teemasid ülesse, kuna need pole esile kerkinud, järelikult me me tegelikult ei tea, seda ma ei oska, oskan ainult öelda seda, et tõenäoliselt ALDE programm haldaja, kes on siiski pigem nii-öelda väike fraktsioon, oli, aga eesti eesti soolikud läheb sinna kõige rohkem. Seda küll, aga ütleme olemuslikult see mõjutab ikkagi seda lõpptulemust, kaks väga konkreetset asja nagu relva käib ikkagi niivõrd vähe, et ta pigem mingisugune suuna näitamine tihedama Euroopa integratsiooni poole ütleks seda, mida sa praegu välja tõid. Kui, et minna mingi konkreetsete hangete detailide juurde. Ja, ja ma olen nõus, et Macronil on tõenäoliselt Euroopa Liidu nõukogu töös võimalik seda protsessi rohkem mõjutada või ka siis ütleme ülemkogu protsessi kaudu, võimalus rohkem mõjutada kui läbi Euroopa Parlamendis, aga hea on see, kui Euroopa Parlamendis on ka muidugi olemas, nemad ei hakka ideele vastu töötama, aga ma ei tea, kas te eile vaatasite aktuaalses kaameras sotsialistide siis esikandidaat Timmermann sandis kolleeg Epp Ehandile intervjuu ja märksõnad konsensusest tuleks loobuda välispoliitikas ja küsimuse peale, et kas see oleks ka Eesti huvides, siis kõlab vastus, et aga Eesti saab ka väikeriikidega seljad kokku panna, et minu meelest ikkagi, et kui sotsialistidel on nagunii suured ideed, siis ma ei saa sellest aru. Sotsialistid, kes siis on Eesti kontekstis sotsiaaldemokraadid võtmas homme siis ühtede ennustuste kohaselt valimisvõitu. Et miks nad seda Eesti rahvale ei selgita, mida nad siis tahavad seal välispoliitikas, kui nad konsensus ära kaotavad? Marina Kaljurand ise ütleb seda, et ei maksa vaadata seda, mida teevad tema seltsimehed Lääne-Euroopas, vaid tasub vaadata seda, mida tema on teinud ja mida tema partei Eestis teeb, ehk siis, et ehk siis Marina kaljurannahääl sotside fraktsioonis on suurem kui kõikide teiste sotside hääled kokku. Ta ütleb seda, et ei maksa vaadata, et lõppude lõpuks nendes suurtes Euroopa Parlamendi fraktsioonides on ju terve loomaaed koos ükskõik millist fraktsiooni vaadata, mis on erinevaid seisukoht ja see on tõsi, ometi et ka siis, kui Franz Timmermann seal on selline unistus, ei ole mingit, et garantiid, et ta suudab tõesti sellised ideed kas või enda fraktsioonis läbi suruda. Eks tuleb jällegi vaadata laiemalt, et kui me ennest rääkisime Macroni teede, sest sa nagu suusuund Euroopa tugevama sellise ühtsuse suunas, siis ka põhimõttelise sotside seda sõnumit läbi Timmermann suu tuleb vaadata, kui suunda suunda Euroopa suuremale föderaliseerumise läbi enamushääletuse muu muud on kui seda. Sama idee tegelikult olgem ausad, on ka Euroopa Rahvapartei programmis, et minna ikkagi üle rohkem siis konsensuselt või ühe hääle põhimõttelt siis mingisugusele kvalifitseeritud häälteenamusele panna, panna Baliita paremini toimiv, tõhusamalt toimima. Et kõik näevad, et selline probleem on ja need on lihtsalt küsimus, kuidas sellele vastata, kas föderaliseerumine on lahendus või tuleb mingit? Ta ei muid teid otsida, aga mulle tundub ka nii, et kõigi nende erinevate programmide tagant vaatab ikkagi vastu see arusaam, et päris nii, nagu asju praegu aetakse, ei ole mõistlik neid ajada. Aga saate aru, me oleme 15 minutit siin väga põnevad debatti pidanud, minul ei ole hetkegi igav olnud, ma loodan, et head kolleegid ka teil pole igav olnud, aga ometi avad lehed ja räägitakse Eestis testivalimised, et mis, kes see, mille vastu siis saab protestida, et Reformierakond viis aastat tagasi Euroopa Parlamendi valimistel tegi suurepärase tulemuse. Reformierakond võitis paar kuud tagasi Eestis toimunud riigikogu valimised, kas me siis protestima selle vastu, et neil on viimastel europarlamendi valimistel hästi läinud või siis läks riigikogu valimistel hästi, aga kas sa ei vaata siis ameti, Reformierakonna reklaame, protestitakse valega sündinud valitsuse vast või midagi sellist? Mulle tundubki, et Reformierakond või nende kampaaniameistri dist ajasid valimised sassi, lihtsalt minule tundub, et nad teevad lihtsalt Andrus Ansipi kulul lihtsalt halba nalja, sest nüüd me jõuaks võib-olla sellesse sisepoliitilisse konteksti, mis on ka väga oluline, on ju kõige kesksem küsimus on selles, et noh, millisena siis meie kandidaate proovitakse eesti rahvale tutvustada, tundub, justkui oleks sellised suursaadikuvalimised, et et saadame diplomaadid Euroopasse, et justkui tegemist on siis sellise jututoaga, et tegemist ei ole poliitilise koguga, et ja siis miskipärast Andrus Ansip, kes oleks, ütleme selles noh, ütleme poliitikute kategoorias väga usutav, väga hästi saaks hakkama, tema taandatakse siis protestikandidaadiks, nagu siis ütleme. Viis aastat tagasi oli Indrek Tarand, et kes justkui kandideeris kõikide kartellierakondade vastu, et nüüd siis on Andrus Ansip surutud sellisesse positsiooni Noh, natukene seal muidugi kõlab naljakalt, kui sellise positsiooniga inimene ütleb, et valige protestiks minu poolt, aga samas me saame ju või saan väga hästi aru, millest jutt käib sellest, et ka valimistel laiemas pildis on üks põhiküsimusi, kui sa küsisid, mida sõnastada, on islami ikkagi nii-öelda klassikalise euroop papa pooldajad versus siis populistid, kes tahavad, kes teab mida ka igatahes senist korda lammutada ja see peegeldub ka Eestis ja see peegeldub ka meie praeguses valitsuse veidikene selle koha pealt skiso Freinilises koosseisus. Ehk siis noh, me, me ei saa sellest kuidagi elevandist. Toas endale, vaadake kuulge populistid, kui siin juba see märksõna kõlas, siis võiks ju tegelikult siin enne Eesti teemade juurde tulemist rääkida natukene ka Austria valitsuse lagunemisest, et Austria liidukantsler Sebastian Kurts vabastas ametist lõppeval nädalal Austria Vabadus partei siseministri, kellega koos astusid tagasi kõik ülejäänud siis Vabaduspartei ministrid, et ma ei tea, millisesse konteksti see paigutub, et kas see üldse Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis sellest teemast on vist mõttetu rääkida, see pigem on ikkagi selline sisepoliitiline areng, see näitab seda, et et mingisugused probleemid, et siis parem. Ütleme siis, väga paremal tiival olevatel inimestel on Ei ega piks mõttetum, see video tuli välja täiesti siiamaani veel tundmatu tundmatust allikast pärit video tuli välja vahetult enne europarlamendi valimisi. Ikkagi näitab parastele teatavasse konteksti. Loomulikult, aga muidugi, siis saab neid kontekste erinevaid noh, konstrueerida või kujutleda, sest et üks asi, mida ei maksa siiski ära unustada, et Austria on alati olnud sellise veidra poliitilise kultuuriga maa, et kuidagi mingisugused kummalised skandaalid, mingi imelik asjaajamine sellise poliitilise tsentri asukohta nii-öelda muust Euroopast natuke rohkem paremal, kõik need on iseloomustanud Austria sisepoliitika, et ja noh, ma ei, ma ei räägi seda üldse kuidagi üleolevalt, vaid vaid on ikkagi tuleb ikkagi arvestada iga riigi iseärasustega ka. Et see mängib siin rolli ja muidugi teine asi on, on ikkagi seesama seesama asi, millest Eesti ajakirjanduses oli palju juttu seoses Marin Le penni turismireisiga imeilusasse Tallinnasse. Et kuidagi vene raha meelitab seda seltskonda. Väga huvitav oli, ma just rääkisin Anton säuts sooviga, kes on üks rada Viini Ülikooli lektor praegu, aga ta on üks maailma niimoodi paaris sellisest tuntumast parempopulistide ja paremäärmuslaste uurijast. Ja tema tõstis esile sellise huvitava nüansi, et, et see näitab, et jah, Vene raha ja vene on nagu see koht, mida võib-olla püüeldakse midagi Eestiga seostada võetakse. Aga antud juhul see viis, kuidas umbes et haarata kinni igast õlekõrrest mingisugusest naljakast tütarlapsest katsetele kogu selle kaudu seda pälvida, näitab, et tegelikult need sidemed on ilmselt palju nõrgemad või tihti Kulematut, kui võiks arvata, selleks oleks reaalne, reaalne, reaalne niimoodi koostööd kuskil kremliga oleks selline asi ära ära hoitud või siis on muidugi alati on see variant, et selle video tegid tekki venelased, et vajalikul hetkel komprana välja tuua, kui kuskil õiget liini hoita. Nojah, eks seal on igasuguseid variante, aga, aga ma lihtsalt lühidalt ütlen veel, et ma asetasin selle küll siiski veel Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis. Selge on see, et see mõjutab valimistulemusi Austrias. Aga kui homme toimuksid Euroopa Parlamendi valimised ja muuseas, olgem täpsed, homme ongi valimispäev, siis mitte homme täna ka juba mõnes riigis valitakse täna ja aga räägime Eesti kontekstist, et siis ühiskonnauuringute instituudi tellimusel viis uuringufirma Nortsat läbi Euroopa Parlamendi valimiste eel alates viiendast aprillist iganädalaselt kokku seitse kandidaatide populaarsuse küsitlust ja viimase tulemuse põhjal liigub siis homme toimuvatele valimistele vastu populaarsema nimekirjana Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes saaks kaks mandaati vahetult enne valimispäeva siis populaarsuselt napilt, teine on reformierakond, nemad saaks samuti kaks mandaati ning Keskerakond ja EKRE kumbki ühe, et antud tulemuste puhul siis D hinnangul või prognoosi kohaselt jaguneks mandaadid nelja erakonna vahel, siis nii, et nimeliselt oleks järgmises koosseisus Marina Kaljurand, Indrek Tarand ning reformierakonnas siis Andrus Ansip, pia, Urmas Paet saaksid Euroopa Parlamendi ja ülejäänud kaks mandaati jagaks omavahel keskele Erakond Yana Toom ning EKRE Jaak Madisson. Kui Eestile lisanduks Euroopa Parlamendis veel üks koht, siis see võiks minna Keskerakonna ridades kandideerivale, aga mitte keskerakonda kuuluvale Igor Gräzini. Aga meil on ka teine uuring, see on Kantar Emori uuring ja tellijaks Postimees. Eurovalimistel võidab, võtab võidu Reformierakond, enim hääli saab sotside esinumber. Euroopa Parlamendi valimiste tulemused selguvad tõesti homme õhtul, aga siis Emori viimase uuringu järgi võtavad Eesti opositsioonierakonnad valitsusparteide üle selge võidu. Reformierakond ja sotsid saavad kaks kohta, Keskerakond ja kre, aga EMORi kohaselt ka isamaa võib saada ühe koha. Keeruline jutt, aga põhimõtteliselt kattuvus on üpriski märkimisväärne. Martin Mölder kirjutas Postimehes päris huvitava analüüsi, kuidas väikeseidki erinevuse protsenti hõivad seda päris palju mõjutada ja eriti, mis puudutab isikuid. Kui sa näiteks tõid välja Indrek Tarandi isikuliselt siis sa just nüüd te peate, millise uuring läbi viia, ütles, et Marina kaljurand edu on nii suur ja teiste oma jääb umbes ühe protsendi piiridesse, kes seal teiseks tuleb, et see on, seda on nagu võimatu peaaegu hinnata. Muuseas, tarandi puhul on üks märkimisväärne detail, mis Eesti ajakirjandusest väga palju ei ole läbi käinud, et ma ei tea, kas see on ka see põhjus, miks sotsiaaldemokraadid väga palju Tarandile reklaami ei ole Eesti kontekstis teinud, aga paar nädalat tagasi kolleeg Arp Mülleri reporteritunnis, kui tutvustati spitsen kandidaat, ehk siis neid esikandidaate, siis tarand ütles, et tal on sotsiaaldemokraatidega tehtud kokule, et kui ta sisse saab, siis ta võib vabalt valida endale poliitperekonna ja ta ei pea minema sotsialistide perekonda, et ta võib jätkata ka roheliste seas, et seda valijal kindlasti enne valimispäeva oluline teada. Tõsi see on, ma ise tahtsin ka juba enne Kristerit viidata sellele Martin Mölderi artiklile, 22. mai Postimehes on, kannab pealkirja tihe võitlus Euroopa Parlamendi valimistel, see on üsna pikk ja isegi keeruline artikkel, aga ma soovitan seal läbi lugeda ja võtta kokku, siis on siin tõesti nii, et see on null koma protsentide mäng, millest hakkab sõltuma see, kas näiteks Isamaa saab kandidaadi sisse või mitte. Et tegelikult võib ju tunduda küll, et mis need europarlamendi valimised ei ole, aga tegelikult on tõesti nii, et iga hääl loeb. Ja kui sa seinale see küsimus, et mis seal valimiste põhiküsimus siis Eestis võiks taandada, sellele kassisse saab EKRE või Isamaa ja lõpuks küll jah. Kuigi kuigi jällegi sedasama Martin Mölderi artiklit lugedes, siis selleks, et isamaa saaks ja EKRE ei saaks niisama, on vaja ikkagi palju suuremat pingutust kui mingit null koma protsenti. Aga kõik sõltub palju, ehkki hääletamas käinud inimeste arvust ehk siis aktiivsusest. Sest ütleme, et sul võib küsitluste kohaselt olla 50 protsenti reitingunumber. Aga kui valima läheb ainult iga 10. sinu poolt kavatseb ta kavatseb inimene, siis sellest ei ole mitte mingisugust kasu, nii et siit üleskutse Eesti inimestele, et homme, kui te tunnete, et teil Euroopa teemad lähevad korda ja te teate, et milline kandidaat võimeline erakond suudaks teie nägemust kõige paremini tuleviku Euroopas ellu viia, siis Te peate minema selle aja leidma ja valiku tegema. Hea kolleege, Alo Raun. Taktikalise hääletamise õpetusega meiega sisu oli see, et kui ta elab noh, nii-öelda toetada neid, kes praegu nimetavad ennast protestiks erakondadeks, siis vaatas, et Reformierakond olemas, et kui oletatud tuntud protesti erakondades, täpselt, et võidavad sotsideks ka sotsid. Aga kui olnud nii-öelda hinges konservatiivsed väärtused, siis anda anda ikkagi ikkagi ikkagi hääl isamaale, kusjuures tema artiklist tuli välja üks huvitav asi, veel kontrollisime seda ka ülejäänud. Kas see nii ongi, et erinevalt riigikogu valimistest seal metoodika ka teistsugune seal ei ole mitte modifitseeritud tont, vaid harilik süsteem, ehk see tähendab seda, et kui muidu oli nii, et ta kellelegi, kes jääb teadlikult välja, sa said aru, et sinu hääl läheb pigem võitjale, kui sulle meeldis keegi, kes välja jääb, aga peegelpildis ka potentsiaalne võitja võisid talle oma hääle anda ja kuidagi teid kõige rohkem nagu kandus ülejäänud siin seda ei ole, seda, seda. Ja lei ole eelist häälte osas nii, aga siis ma ei tea, räägime natukene Suurbritanniast kaasest. Suurbritannias on juba Euroopa Parlamendi valimised, et toimunud selles mõttes, et see on üks üsna veider teema, et me ju oleme siin, ma tea, juba varsti kaks aastat rääkinud sellest, kuidas Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust. Seda siiamaani veel juhtunud ei ole, kuigi kõikvõimalikku kuupäevad, millest on räägitud, on juba möödas. Aga võib-olla isegi selle teema sissejuhatuseks, kõige olulisem on märkida, et brittide juures võib-olla lõppeva nädala kõige olulisem uudis oli see, et Suurbritannia peaminister Theresa May teatas eile siis ligi kolm aastat kestnud püüdluste järgselt, et viie Euroopa Liidust oma riik välja Need püüdlused lõppesid tema jaoks edutult. Ta alamkojas kompromissi ei saavutanud ja seitsmes juuni on tal viimane tööpäev. 20. juulil peaks saama britid enda peaministri nime teada, on see Boris Johnson või keegi muu? Seda ei tea veel mitte keegi, kuid noh, Boris Johnson kindlasti sellest kohast. Unistab, et ma ei tea. Tahate seda uudist kuidagi kommenteerida? Päev pärast valimisi siis minna ja teha brittidele teatavaks selline uudis, muuseas brittide puhul leksid pullid näitavad siis, et seal on valimised. Euroopa Parlamendi valimised võitnud naisel Foraas oma Brexiti parteiga. No me ei, lahkumine oli nagu inglise keeleväljad on long õued ju, ehk siis see oleks juba võinud seda poliitikavaatlejate hinnangul ammude, aga ta ikkagi üritas viimase hetkeni läbi suruda asja, mille mille läbimineku tõenäosus oli ammu näha, et üli üliväikene, ehk siis kokkuvõttes on tema juhtimise all saavutanud briti poliitik ka kahju kahjuks sellise ühe suurima madalaid seisu, need mäletatavas ajaloos, et et eks siis näis, eilse saba hakkas, kuidas see Boris Johnsonit temast räägitakse, võib-olla kõige rohkem sellega, mis umbes 20. Kandidaate, kes tahavad tema positsiooni praegu üle võtta näiteks siis umbes neli, viis ja sellised võib-olla tuntumad ette, noh, Boris Johnson on väga vastuoluline kuju, et ma mäletan, et ta oli omal ajal ju. Ta oli väga sümpaatne, paljude London lasteaias kasvab iga sellised nagu liberaalide kosmopoliit ja siis ta mingi hetk leidis, et tal endal oleks poliitiliselt kasulikum asuda Brexiti kampaaniasse tasa ja minule tundub, et ma üldse ei imestaks, kui ta teeks ning jätke kannapöörde ja leiaks, et tegelikult ta on Euroopa liit juba piisavalt muutunud ja meil on väga hea olla. No ma nüüd meid selles mõttes ei süüdistaks, et tal oli ikkagi üks väga raske ülesanne ja ja tuleb tunnistada ka seda, et tükk aega ei oleks niikuinii keegi tahtnudki ju tema saabastes olla, nii et selles mõttes ei jäänud suurt midagi üle, nii et neil on täitsa õigus selles mõttes, et me ei andnud. Brexiti ja ta ei andnud Brexiti pooldaja, aga ta oli ainult ülesanne nii-öelda rahva tahe lõpuni viia, siis ta dub tubli õpilasena, võttis ja kätte ja tublisi pioneerina üritas selle siis seda teha, mis, mis seal ülesandeks anti seal, noh, nagu me mäletame neid, briti parlamendi hääletusi sisuliselt. Nõu nõu, nõu, nõu, nõu, nõu kuskil Jesca mingile asjale nii pool tundi Euroopa Parlamendi teemadel, mulle tundub, et päris piisavalt, aga ma veel lõpetuseks tsiteeriks Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemetsa, kes Toomas Sildamile antud intervjuus ütles siis sellise soovituse, et ärge valige isiklikku sümpaatiat järgi mõelda, mõelge, kuhu keegi Euroopa pööraks, nii et nägu ei loe, sisu loeb, see võiks olla valimissoovitus. Nõustute või vaidlete vastu. No miks mitte. Aga noh, see tähendabki, et selle järelejäänud 22 tunni jooksul peavad inimesed põhjalikult hakkama ennast kurssi viia. Sest ma pean ausalt ütlema, et kui me esimese hooga mõtlen, siis ma ka igal juhul ei suuda nägu ja sisu päris hästi kokku panna. Kui me räägime Euroopa kontekstist eesti kandidaatidest Ja võib-olla ütleme, esimene tasand, millele üldse mõelda see, et mida teie arvates lähevad saadikud sinna tegema, kas ajavad Eesti Eesti asja või siis ikkagi katsuma Euroopat edasi viia, seal on saadikute vahel juba selgelt isegi tunnetatavad vahet sees. Seda tuba, kus seal eesti asja aetakse, seda ma ei ole veel Euroopa Parlamendis ausalt öeldes ülesse leidnud. Aga räägime tegelikult järgmise teema võib ka ju sisse juhatada sellesama Keit Kasemetsa tsitaadiga, et see on siis see, et nägu ei loe, sisu loeb sellise interpretatsioon, et räägime natukene riigieelarve strateegiast, et mulle tundub, praegu on väga palju selle riigieelarvestrateegia puhul räägitud just sellest näost, aga mitte väga palju sisust ja ega valitsus ise ei ole ka ju kaasa aidanud, et ega nende vaidluste sisu ja tagamaid väga ei avaldata, et kõigepealt kuulajale meenutuseks, et ress ehk riigieelarvestrateegia on siis nelja järgmise aasta riigieelarvet kokkupanemise alus kõige tähtsam on see sügisel Riigikogus üleantava järgmise 2020. aasta riigieelarve tekstis. See paneb sellised traagelniidid, et paika ja kui vaadata siis fakte, siis üks valitsuse pressiteade neljapäevast ütleb, et neljapäevasel aastate 2000 22023 riigieelarvest strateegia ja 2020 2020. aasta riigieelarve arutelul keskendus valitsus võimalikele tulukohtadele ning arutas erinevaid kulude kokkuhoidmise võimalusi. Valitsus jätkab arutelu kabinetinõu nõupidamisel järgmise nädala esmaspäeval hommikul kell üheksas on siis esmaspäev vist kohe saabub ja see on siis see info, mida valitsus on meile teada andnud. Lisaks on siis rahandusministeerium teada andnud, et tuleva aasta eelarvemahult praeguse aasta omast suurem ministeeriumide rahataotlused, et järgmiseks aastaks ületavad vähemalt ühe miljardi euro võrra tänavuse aasta riigieelarvet. Aruteludes lähtub valitsus viiest prioriteedist peresõbralik. Eesti sidus ühiskond, teadmistepõhine, majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik. Ja siis ma lisan sulle natukene, et viimastel andmetel oli ka eelmise aasta eelarve lubamatult suures defitsiidis ja seetõttu leidis Eesti eelarvepoliitika hindamiseks loodud eelarvenõukogu aprillis et tuleb vastavalt seadusele hakata valitsusse. Ta oli eelarvepositsiooni parandama juba sel aastal, ehk siis me oleme praegu juba sellel kursil, kus me ei tohiks olla, ehk siis valikud on veel palju valusamalt, kui tahetakse endale tunnistada. Ehk siis ongi saabunud see olukord, millest mitmed analüütikud ja ka mina siin saates rääkisin sellest, et ärge uskuge valimislubadusi, sest see raha, mida meile taevamanna lubatakse koju tassida, tasuta teinud, täna laiali jagada, et seda raha ei ole ja noh, põhimõtteliselt on valitsus jõudnud sellele tõdemusele ka. Muuseas väike selline numbrimaagia veel, et on üsna vähe teada, et praeguseks on ikkagi neid üle taotlusi suudetud seal valitsuskabineti koosolekut seal sealt miljardi pealt 500 miljoni juurde alla tirida ehk siis on poole ulatuses erinevad ministeeriumid oma soovidest taandunud. Kuid üpris tõsiseks peaks tegema ka see fakt, et kui riik mitte midagi ei tee, uusi algatusi ei saabuks, siis ikkagi on seal kusagil suurusjärgus 100 miljonit eurot puudu, et nüüd on küsimus selles, kust seda raha saada. Et kui maksumaksjal maksta lubati, et ei tõsteta ja ainuke maks, mille osas võib-olla mingi tõus toimub, aga see on minimaalne ja seal ei tule mingit suurt tõusu, on tubakaaktsiis, aga aga noh, see see ei ole nagu mingisugune suur teema. Aga kui sa alustasid juttu sellest, et riigieelarve strateegiaga talul otsitakse siis tulukohti ja vaadatakse, kuidas on kuludega, nii, siis ma arvan, see tulukohtade osa, see võttis na formaalselt vestluse alguses läheb lihtsalt, et neid kuskilt juurde tulemas ei ole. Et me oleme tegelikult nooremad inimesed, kes äkki ei mäleta absurdsele moel jõudnud tagasi sinna, kus vabariigi valitsus oli 10 aastat tagasi, ehk siis meil sellest ei ole avalikult nii väga räägitud, aga see, mis sinu jutust Mirko välja tuleb, onju see, et kärpekäärid on jälle välja otsitud. Vähemalt mina sinu juttu küll, nii et me oleme jaburus olukorras, meil on ühest küljest majanduskasv ja elu on parem kui eales ja valitsus on sunnitud kärpima. Aga ma võin öelda üsna tõenäoliselt, kui te vaatate kalendrisse üks teema, millest me siin pool tundi rääkisime, tõenäoliselt on raskendanud sellistel suurtel sammudel kompromissi suunas liikumist, sest kui sul raha ei ole, kui sul raha oleks, siis ma arvan, üks õige valitsus teeks enne valimisi väga populaarseid otsuseid ja ütleks, et vot nüüd tuleb, nüüd hakkame Eestis õiget elu elama. Aga kuna homme on ju Euroopa Parlamendi valimised, mitte kõikide jaoks üleliia tähtsad oleks, aga ega siis poliitikud tõenäoliselt esmaspäeval saavad natukene ka omavahel ja ka läbi pressiteadete rääkida natukene teist juttu, kui täna või, või, või veel ka homme enne kella kaheksat, mil valimisjaoskonnad kinni pannakse. Vaata, kui sa rääkisid nagu hüpoteetilisest valitsusest ja kui sa enne ütlesid, et ärge uskuge kõiki lubadusi, siis kõik need sama tasuta asjad ja muu see meeletu kulutamine, mis see muu tegelikult oli, kui isenesest valim valimiskampaania meie enda raha eest, millega last, laste, kes eelarve niimoodi olukorda, kus ta praegu on, ehk siis, kui me võtame nagu pikas plaanis, meil on praegu peaminister Jüri Ratas, kes oli ka eelmine peaminister, kes, kelle all võeti vastu eelarve, mis läksid niimodi miinusesse, et tal pidi ju, kui me vaatame massi idealistlikult. Olen ma aru saan, hariduse, miinusesse tuleb kuskilt see tõus, kui seda uuesti läheme tagasi plussi, miskipärast ei näe, seda ikka raha ei ole. Oot, aga siin on nüüd põhimõtteliselt ma saan aru, maailmavaateline nägemus, et kas nendel hotell, mil majandust tuleb stimuleerida, et milline see riigi roll siis on, aga nüüd ongi küsimus selles, et kui sa ütled, et riigi roll majanduses Timuri stimuleerimisel on märkimisväärne siis kui sa ütled A peaks olema valmis peeks, ehk siis nendel aegadel, kui majandus kasvab, praegu meil on, ütleme, selle majandustsükli tõenäoliselt kõige helgemad ajad siis pool möödas, ma arvan, tipp võib-olla isegi mööda, aga ikkagi siis tuleb koguda, ehk siis järgmise aasta riigieelarve mitte ei peaks olema struktuurses tasakaalus, vaid see peaks olema ka ülejäägis peaks kasvatama taasrest, reserv mõttega, kui juba eelmine aasta, mis oli pigem nii-öelda tipu aasta lastisi miinusesse pidi ju ometi olema selge nägemus, kuidas sel aasta saadaks reserve. Krister, kas sa tahad hakata rääkima SKP lõhest, ma arvan, et üleliia palju vist kuulajaid Eestis ei ole keelega siis seda diskussiooni tuleks pidada, aga ma saan aru, et see arvutuslik number, see on selline just see SKP, lõhe number, kõik, mis on siis selle nii-öelda majandustsüklist sõltuva eelarve tasakaaluarvestuseks juba panid 10 inimest raadio kinni, kuna jutt läks keeruliseks, aga, aga vot see häda ongi selles, et seda SKP lõhe mõõdetakse tagantjärgi, et ütleme täna, kui küsida, ma ei tea statistikaametist või Eesti pangast, et mis see Eesti majanduse olukord on, siis ütleme, et selle tänase päeva kohta osatakse vähem öelda, kui näiteks kaks kuud kolm kuud tagasi toimunud sündmuste kohta, sest statistika tolleks hetkeks on nagu tagantjärgi täiuslikum ja, ja see ongi see häda, et detsembris kulutati D raha ette teadmises, et majanduses võib olla häid aegu, on veel tulemas, aga juhtus see, et tegelikult parim oli möödas. Kui küll ei kujuta ette, mis võis anda alust eeldada, et ta veel paremaid aegu tulemas, minu meelest optimist optimism Eesti helgesse tulevikku, ühesõnaga kui võtame kokku ehk kellelegi arusaamatuks, siis minu eelnev jutt sellest, et kui suur suuri ülekulusid eelmine aasta tehes pidi ju teadma, mis sel aastal juhtuma hakkab, et saada seda tasakaalu. See oli seal iroonia, raudtee, ma mõtlesin, et võiks Aki jutu hoopis korraks keerata parteipoliitikasse ja minu meelest on praegu terendama see hetk, kus on põhjust soovida õnne Reformierakonnale ja seda üldse mitte eelseisvate euro vali mist pärast, kui, kus neil läheb ilmselt hästi vaid sellepärast, et nad valitsuses ei ole õnnetu kre, kes tuli suurte lubaduste unistustega valitsusse ja tõenäoliselt nüüd jahutatakse kõvasti rahandusministri soove ja õnnelik Reformierakond, kes ei pea seda suppi helpima. No ja ma olen selle selles mõttes sinuga nõus, et praegu tõenäoliselt, et Eesti vabariigi rahandusminister üleliia paljud inimesed ei taha olla, aga esmaspäeval mulle siiski tundub, et liigutakse tõenäoliselt valitsuskabinetis suurte sammudega edasi ja järgmisel nädalal kokkulepe saabub, sest kalendrisse vaadates 31. mai, mis kuupäevaks peab riigieelarvestrateegia valmis olema, on reedel, mis tähendab seda, et tõenäoliselt neljapäeva õhtul ka valitsuskabinetis strateegia heakskiidu saab, aga kõige tähtsam küsimus siiski selles ressi kontekstis on see, et kas noh, nii-öelda tegeletakse pigem peenhäälestusega ja saadakse need tulud-kulud piima või siis minnakse riigieelarve baasseadust muutma, missis lubaks seal eelarvereegleid õgvendada ja ma arvan, et see on tegelikult see kõige suurem küsimus järgmise aasta riigieelarve ja ka selle aasta siis riigieelarvestrateegia osas, et küsimus on nüüd siis selles, et mida hakataksegi appi ma palju hakatakse kärpima ja sest mulle tundub, et ainult kärpepoliitika on see, millega saab riigieelarvet. Tasakaalu seksid selles mõttes, et praegu sõnastasid ühe suurima ohu, et see mets pikk ja keeruline jutt kokkuvõttes on see, et kas me lubame endale Ta märksa suuremat laenu jooksvate kulutuste katteks. Seal teemaks ongi teemaks sõjaliselt ongi see küsimus, millele hakatakse uue nädala alguses vastust otsima, aga praegu tundub nende signaalide ja uudiste põhjal, mis läbi on käinud, et ilmselt püütakse kärpida natukene igav poolt ja muidugi kõige kõige jaburam ma ei väsi imestamast, on ikka see, et vaesed pensionärid, kellele põhimõtteliselt kõik erakonnad lubasid ju midagi kõik peale Isamaa lubasid ka erakorralist pensionitõusu ja nemad võivad nüüd ilmselt selleks elu jaoks küll oma unistustest suu puhtaks pühkida. No mina arvan, pensioneid indekseeritakse ikka ka tuleb, seda küll, aga ma räägin sellest erakorralisest pensionitõusust, mille eest ju ikkagi Keskerakond väga tugevalt juskui võitles valimiskampaanias. Aga minu soovitus eakatele inimestele on see, et järgmised valimised on siis meil 2023. aasta kevadel. Otsige välja mingisugune paber, mille te saate juba lauanurgale panna, et kui teile keegi lubab seda pensionitõusu, kirjutage, et ära ära usu, ära usu. Nii, aga siis, ma ei tea, alkoholiaktsiisist vist üleliia palju ei maksaks rääkida, sest kuigi siin minu kolleegid, ma vaatasin Postimehest ja ka Päevalehes saatsid üks õhtu välja teate, et valitsus leppis kokku alkoholiaktsiisi alandamisest siis avadesse need Buschapoodistena saabunud teated, kus siis ei olnud vastuseid, millist alkoholi alandatakse, kui palju alandatakse ja millal alandatakse, siis see ei saa ju olla kokkulepe on kokkulepet veel vist ikka ei ole, sest et ei ole vist ju ka üksmeelt selles osas, kas alandada nii kange kui lahja alkoholi aktsiisi, kas alandada neid ühtviisi või, või, või teisiti. Samal ajal on huvitav, et Riigikogus on olemas ju tegelikult terve hulk parteisid. Et öeldes kõik riigikogu erakonnad peale ühe peale sotsiaaldemokraatide on põhimõtteliselt valmis alkoholiaktsiisi alandama. Arutelu käib pigem? Nojah, seal on küsimus selles, et kas alandada ainult õlle hinda või tuleks alandada ka viina hinda ja kui palju ja ja nii edasi. Nad peavad seda kõik vaatama ka veel selles kontekstis ma olen nagu pikemat aega oodanud, millal tulevad sellised populistlikud lubadused, et kõik sellised eriti populistlikud erakonnad, kõik muidugi teevad, aga üritavad enda valijaskonna gruppidele välja käia ühises kotis mingisuguseid eraldi summasid, teenuseid, hüvesid ja mida siis praeguses olukorras teha? No kui me näeme, et raha ei ole, siis üks selge konkreetne lubadus, mis ilmselt ka mitte ainult EKRE, vaid ka mitmetele teistele erakondade valijatele meeldib, ongi see lubadus alkoholiaktsiisi madaldada, ehk siis see on nagu asi, mida ta peaks nagu välja käima, et näete, meie valitsus teeb lisaks sellisele väga negatiivsele kuvandile. Meil on tekkinud tatt, sest et siin taga on ja arutluskäik, et Eesti kaotas alkoholiaktsiisi tõusu tõttu või õige mitte arutluskäik, vaid see on fakt ja siin taga on siis oletused, võib-olla õnnestub tagasi pöörata ja ega mina küll ei tembeldatakse automaatselt populismiks ja üks oluline fakt on ka see, mida näitas eelmise aasta siis number, et alkoholi tarbimine Eestis ei vähenenud, et ehk siis ei olnud ka seda rahvatervisemõju, et inimesed lihtsalt ostsid seal alkoholi ühest teisest riigist, mis asub meie lõunapiiril ja see alkoholi joodi ära ja kusjuures ma siiamaani ei ole näinud ühte olulist numbrit, mida ma väga ootaks, on see, et kõik, mis on, ütleme siis Dust allpool, et kuidas rahva tervisenäitajad ja, ja siis seal Lõuna-Eesti inimeste alkoholi tarbimisharjumused on muutunud. Et ma kahtlustan, et Lõuna-Eestis juuakse küll nüüd selle alkoholipoliitika ka tagajärjel rohkem tahame nimetame seda populismiks, sellepärast et seal ei peaaegu ainukene, mis sellelt Vihula sko koos oldud päevade järele üldse niimoodi kommunikeerinud. Ehk siis sellest veel populismi. Kuule, see on ainuke asi, ma pigem väita seda, et see on asi, mida ilmselt saapa kommunikeerite valijatele kui mingid posid selgelt positiivsete sammu. Okei, ETV kõrvale aitäh, jah, ma toon ühe parema näite, ütleme, et vot vot ma nüüd ma ütlen ühe sellise väga populistliku lauset, kütuseaktsiis peab alanema, ma olen kindral kirjutas linnalt vastu. Ühesõnaga, ma saan aru, et meil algasid ka siin koalitsiooniläbirääkimised. Nii, aga sest miks ma seletan ära ka natukene, et miks kütuseaktsiisi alandamine on väga keeruline, on see, et kui alkoholiaktsiisile ei luba just, et kui alkoholiaktsiisi puhul ütleme reaalne olukord, et alandades alkoholiaktsiisi, siis selle laekub, sekkumine ei pruugi väheneda, ma rõhutaks jällegi ei pruugi, sest ma ei tahaks võtta seda vastutust, sest noh, ma arvan, et ka rahandusministeeriumis neid analüütikuid, kes ütlevad, et kindlasti alandades alkoholiaktsiisi, alkoholiaktsiisi laekumine tõuseb, ma arvan, neid inimesi üleliia palju ei ole, kes kindlas kõneviisis seda räägiks. Aga vaadake, kütuseaktsiisi puhul on küll paratamatult. Ma tahaks näha seda eksperti, kes on võimeline mina tõestama selle, et alandades kütuseaktsiisi, siis laekumine kasvaks küll inimeste toimetulek, kasvaks asi märging ära. Miks ma ütlesin, ma olen selle vastu, et küll ma kardan, et võiks natukene suureneda kütuse tarbimine, mis omakorda mõjuks halvasti keskkonnaeesmärkide täitmisele? No minu arvates jällegi Eesti inimeste rahakottidesse jääks märkimisväärselt rohkem raha alles ja ka see on omaette eesmärk. Küüniliselt arutledes võib öelda, et kütuseaktsiis ei ole mõtet alandada, kuna kütust peavad kõik ostma ja riigil on sealt nii mõnusama kaugas täita. Ja. Ma mõtlesin korraks selle alkoholiaktsiisi langetamise teemas, et ma täiesti usun, et on teatud tõepõhi Nendele teooriatele, kes ütlevad, et kardetakse EKRE praegune tõus oli paljuski oli mõnes mõttes kas ka siis alkoholiaktsiisi tõstmise tulemus, kuna täpselt suleti maapiirkondi nägidatuste, nendes osutub nende piirkonna elanikud, said pihta, just nagu nad praegu ühest küljest õõnestavad, loovad oma lektor oma valimisbaasi, teisest küljest nad annavad endale Kodutoodud, miks te üldse EKREst räägiti, Reformierakond võitis eelmised valimised tänu sellele, et nemad ju rääkisid sellest, et Jüri Ratase valitsus koos Jevgeni Ossinovski ja Helir-Valdor Seederiga, tõsi, toona veel Tsahkna tegid selliseid otsuseid, et need, mida tegelikult mida tegelikult alustas Reformierakonna valitsus, vaatame neid Eesti kaarti siis, kui nende mustapiirkonnad, kus siis oli EKRE üle ka need olid just nimelt näiteks seal siis lõunapiiri ääres muuhulgas, nii, aga räägime natukene veel mitmed osandilisest dist. Lõppev nädal näitas ära taas ühe suure valukoha ja selleks on regionaalne Eesti suurus. Eesti on liiga suur riik, kui me ei jaksa seda riiki erinevate teenuste näol üleval pidada. Märkimisväärselt palju on sel nädalal räägitud Omniva ehk siis eesti posti ideest viia maapiirkondades postiteenus ehk kirjade, teatiste, ajalehtede, ajakirjade kojukanne, kohati siis pakiautomaat kottidesse ja vähendada kujukonde päevade arvu kuuelt viiele. See oli idee, mitte otsus. Vahepeal jäi juba mulje, et asi on otsustada. Omniva on öelnud, et, et see on selline idee tasandil, seda on arutletud, et Omniva ei soovi seda teha mitte sellepärast, et neile ei meeldi kirju ja lehti laiali kanda, vaid ikka sellepärast, et kulud selleks tegevuseks on iga päevaga kasvanud tulud paraku mitte, nüüd on küsimus siis selles, kas ja kes selle tegevuse ühe äriühingu puhul kinni maksab. Kas tõsta kojukande ja kirjade kojukande hinda, tõenäoliselt oleks see surmahoop kogu sellele kojukandesektorile üks võimalus on vähendada kulubaasi päevade arvukandevõrgu kaet, kust see idee ei sobi, siis mulle tundub praegu poliitikutele ja ka siis kirjastajatele ka mulle kliendina see ei meeldiks. Aga paistab, et ega siin vist muud lahendust kogu sellele omniva loole ei ole, kui see, et keegi peab lihtsalt raha juurde panema ja see keegi vist ei saa olla mitte keegi muu kui riik. Aga noh, resi jutule lõpetuseks tundub, et ka riigil seda raha ei ole või mis te arvate? No ma ei tea. Õnneks on meil olemas vabariigi valitsus, kes lubab meile sidusat ühiskonda, et kas see mitte ei ole nüüd selline asi, mille kaudu sidusat ühiskonda paremini luua. Aga tõsiselt, rääkides jah, et siin on tõesti suured käärid, meil on olemas ühest küljest asutus nimega post, kes tegutseb siis kaubamärgi Omniva nimel ja kes peaks seda universaalset postiteenust pakkuma, kui ma aga viriseb ja ütleb, et see liiga kallis, noh ma ei tea nüüd et kas siin on kütuse hind, on kallimaks läinud, inimeste palgad läinud aru ja seepärast ma just hakkasingi mõtlema, et jube lihtne on nüüd Omniva suunatuld ja tõrva pritsida, aga tegelikult on olukord ju keerulisem ja täpselt tegu on riigile kuuluva äriühinguga äriühinguga dotatsiooni universaalse postiteenuse toimimise käigushoidmisega, kellelt riik võtab muuhulgas näiteks ka dividende välja, et võib-olla see on see koht, kus tuleks küsida endalt, et kas see on just kas see peab olema asutus, mis riigile tingimata sulgeb. Meie eelis on see, et meie ei ole poliitikud, meie ei pea tegelema lahendustega, et võib-olla prooviks tegeleda selle probleemi tuumaga, et ma räägiks ühest poliitikust endisest, et selle valdkonna ministrist, kes lõppeval nädalal ütles niimoodi, et pakiautomaadid on mugav ja tulevikku vaatav lahendus olukorras, kus kirjade saatmine on pidevas langustrendis. Et kui Kiieri kasvab hooga ning toodab kasumit, siis paberkirjade arvete isegi jõulukaartide saatmine on aastate vältel languses ja kandes tuleb eelarvest peale maksta. Eks igaüks saab ise hinnata, millal viimati saatis ta paberkirju. Hobu palus siis paberarve teenuse eest posti panna, et kui Omniva või kes igas iganes tahes teenusepakkuja suudab pakkuda kirjakasti asemel enam-vähem samas raadiuses pakiteenust siis on see inimestele ju hea uudis, pakitud automaatide võrgust saab kojukandele lisaks ka e-kaubandust kasutada, kui pakke saata ja vajadust on, las selle inimese nimi jääb nüüd praegu saladuseks kodutööks. Aga ma nüüd küsiks, et kui pilk panna maakaardile Eesti kaardile maimude gloobust. Ma soovitaks endisel ministrihärral vaadata, et Kagu-Eestis, milline see vanuseline jaotus. Kas need inimesed jaksavad sinna postipakiautomaadi juurde minna ja siis see teine asi, et kas nad kasutavad internetti, et kui vaadata viimaseid internetikasutuse uuringuid, siis vanuserühmas 65 kuni 74 protsenti aastat kasutab internet ligi 45 protsenti inimestest, sealt vanemad praktiliselt ei kasutata. Ehk siis kui vanematelt inimestelt võtta ära võimalus, õigus tellida koju, postkasti, kodulähedasse postkasti endale ajaleht, ma ei tea, Lõuna-Eesti Postimees, Postimees, Eesti Päevaleht, siis mulle tundub, et, et üleliia kasuks küll selline otsus ei tule. Täpselt, et siin tuleb arvestada ikkagi sellega, et hea küll see, et endine minister ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, ei tähenda veel seda, et ei oleks kedagi, ehk siis natukene paatilisemalt peab ka vaatama, et meil on ikkagi maal väga palju just vanu inimesi, kelle jaoks ka kolme-nelja-viie kilomeetri läbimine oleks lihtsalt ületamatu. Takis. See on hea, kui sa tõid välja need ajalehtede tellimise, et seal pole mitte ainult viimase empaatia, vaid potentsiaalses demokraatia defitsiidis, ehk siis on terve hulk inimesi, kes võivad niimoodi jääda ilma piisavas hulgas informatsioonist, mille alusel otsused langetada. Tõlkinud seal teise, iseküsimus, kas nad enam üldse jaksavad lehte tellida. Aga noh, siiski see võimalus nagu peaks olema, tulles veel lõpetuseks ühe enda poolt ühe hea tsitaadi ettevõte saaks toimida palju edukamalt, kui kliente poleks, ütles Omniva kohvile. Välisminister Urmas Reinsalu ja see on mingi Reinsalu huumor, aga mulle tundub, et ta on selle probleemi valu kohta päris hästi tabanud. Ma võin oletada, et kui lehed maale enam ei käi, siis noh, vikerraadio seal kindlasti oleks veelgi kuulatavam. Aga üldiselt ma arvan, et rohkem inimesed loevad ajalehti, seda suurem on tõenäosus, et nende informeeritus kasvab. Aga vaadates suurte päevalehtede tiraaže, siis ausalt öeldes mulle tundub, et need on jõudnud nagu selles mõttes kriitilise piirini, et ega sealt nagu midagi enam maha võtta, et kas või kui öelda, et ah, jääte seal 500-st Kagu-Eesti tellijast või maapiirkondade tellijast, et ilma siis ah elate üle, on ju, et noh, nii lihtne see paraku enam ei ole, esiteks seda ja teiseks üks asi on suured päevalehed, teine asi on ikkagi maakonnalehed, maakonnalehed, mis on väga olulised nii piirkondliku identiteedi jaoks kui ka üldse sellisest harjumusest, et neid tellitakse ja neile on see väga oluline ja ma vaatan, et just täna on andnud kommentaari rahvusringhäälingule Sakala peatoimetaja Hans Vare, kes ütleb väga lihtsalt ka maainimesel on õigus olla kontaktis maailmaga ja täpselt nii lihtne see ongi. Väga kurb uudis on see, et me ei jõudnud täna rääkida ei raudteeohutusest Jüri Aarma kaasuse näitel. Taltechist ei jõudnud rääkida ja me ei jõudnud ka inglise keelt mitte oskavast väliskaubandusministrist rääkida Pole hullu. Paljud probleemid iseenesest ei lahene paraku ja eks nende teemade juurde millalgi aeg annab võimaluse tagasi pöörduda. Ahja. Homme on rattaralli, nii et saate veenduda, kuidas Priit Pullerits on suusad vahetanud ratavast ja talle kaasa elada kõike head rahva teenrid tänavat kohtumiseni järgmisel nädalal.