Vikerraadio. Rahva teenrid Ja tere Rahva teenrid alustavad seitse nädalat on möödas lihavõtetest ja iga õige kristlane teab, et on nelipühad, ehk siis suvistepühad ja homseks tooge siis Gazett. Kui teil on majapidamises karjaseid või teenijaid, siis teadke, et vanad eestlased andsid neile suvistepühal vaba päeva karaski ja muna. Aga suvistepühal eelnenud päeval ehk täna käidi saunas, kiiguti, tantsiti. D lauldi ja visati nalja, meie tuleme eetrisse, aga konditsioneeritud stuudiost kiikuv pole laulda, ei oska tantsida. Dist väga kah, aga naljategemine tuleb välja vaid väga harva. Rahva teenrid alustavad ja täna oleme koosseisus Aivar Hundimägi äripäevast ja Urmet Kook ning Mirko ojakivi rahvusringhäälingust. Nii, aga seda me eile õhtust eile õhtul otsustasid siis rooliikmed, et Eesti võiks olla see riik, mis esindab Ida-Euroopat järgmisel kahel aastal siin 2020. ja 2021. aastal ÜRO julgeolekunõukogus. Meiega koos kandideeris sellele tee alalisele positsioonile, siis samas regioonis ka Rumeenia, neid saatis ebaedu, aga me oleme siis nüüd sama olulised nagu Saint Vincent ja Grenadini niger Tuneesia ja Vietnam. Paljud ütlevad, et uhke värk, kas ka teie, Urmeti, Aivar. Jah, et natuke on sellega nagu Eurovisiooni lauluvõistlusega, et isegi kui sulle Eesti laul väga ei meeldi või, või, või see, mis Eestit esindav või või väga korda ei lähe, et siis omade võidu üle või omade hea tulemuse üle on ikka alati hea meel, et et minuga mõneti samamoodi, et pean tunnistama, et olen ka siinsamas vikerraadio eetris varem olnud pisut skeptiline selle pürgimise suhtes. Ennekõike siis selles osas, mis on see reaalne kasu Eesti julgeolekule ja välispoliitikale. Aga teisipidi kindlasti, mida ma tahaks öelda? Oli see väga suur võit Eesti. Välisteenistusele ja ma tooksin välja õhk kolm nime sellise tausta tööl või sihukse musta töö pealt, Margus Kolga. Kes siis seda projekti nii-öelda tegevjuhina vedas. Ja Margus Kolga puhul tasub meenutada, et tema oli ju selle nii-öelda neljaametnik nelja habemik hulgas, kelle roll omal ajal Eesti NATOsse saamisel oli väga suur, et need olid ju neli neli habeliku Margus Kolga, Jüri Luik, Harri Tiido ja, ja Sulev Kannike. Teine mees, kelle roll oli kindlasti väga suur, oli Sven Jürgenson. Ja, ja kolmandaks kindlasti tuleb välja tuua ka president Kersti Kaljulaidi, kes oli siis selle pürgimuse patroon, ise käis väga paljudes kohtades ja andis just oma isiku ja positsiooniga kindlasti väga palju usutavust juurde. Et see oli just näiteks Rumeenia puhul suur miinus, et nendel ei olnud sellist kõrgel tasemel eestkõnelejat sellel pürgimusel, et nemad purjetasid nii-öelda vana rasva pealt. Nende põhiargumendid olid see, et nadolid neist neli korda varem olnud ajutised liikmed. Neil on väga tugev välisteenistus Rumeenias näiteks 120 saatkond üle maailma. Ja lisaks on väga paljude riikide saatkonnad omakorda Bukarestis, nii et selles mõttes võib ütelda, et Eesti välisteenistusele oli see kindlasti väga suur töövõit. Ma ma kiidaksin veel presidenti selle vahetu emotsioon eest, mis on fotodele jäädvustatud, kui see asi teatavaks saadi, et et riigipead ei ole võib-olla emotsionaalsed, aga see oli tema jaoks tundus tõeline tõeline võitja, siiras rõõm ja, ja loodetavasti pälvib ka mujal tähelepanu, aga võib-olla nüüd küsimus, mis on minu jaoks, on ka natuke jäänud nagu segaseks, et mis sa nagu tuleb ikkagi on, et seda kommenteerides on öeldud palju ilusaid ja suuri sõnu, et saame oma väärtustes seista ja, ja panustada rohkem, siis aga, aga et, mis siis nüüd nagu täpselt edasi saab. Sest sellist nagu noh, praegu meil olnud selline rõõmujoovastus, aga, aga ka need kriitikud on Allan, vaadake nendest esimestest kajastusest ära unustatud. Et need, kes olid kriitilised nende käest veel meedia pole jõudnud kommentaari küsida, et mis nüüd siis mida siis nemad arvavad? Tegelikult päris prominentseid inimesed, eks enne külas ja endine peaminister mitu korda peaminister Mart Laar Just nende kriitika põhisisu oli see, et nad tõid kaks asja välja, et üks on siis see, et et kui on vaja teha selliseid olulisi otsuseid, siis alalised liikmed saavad need vetostada. Ja me tegelikult ju Me teame seda, et seda vetoõigust kasutatakse ka tihti siis, kui seda kasutama ei peaks, et Eesti diplomaadid on öelnud, et üheks teemaks, mida Eesti tahab, siis julgeolekunõukogus ajada on, ongi just see, et suured liikmed seda vetoõigust liiga kergekäeliselt ei, ei kasutaks, aga, aga noh, ütleme nii, et kui, kui palju sellel see, see mõte kindlasti väga hea ja õige. Aga kui palju seda tegelikkuses saab kasutada, võib muuta, on nüüd iseküsimus. Ja teine teema, mida siis kriitikud ette tõid, oli see, et et, et see võtab liiga palju ressursse meie välisteenistuselt igapäevaselt ära. Nii inim- kui, kui finantsressursse ja selle võrra jäävad võib-olla muud asjad tegemata, et finantsressurssidega natuke lihtsam, et riigieelarve strateegiaga on siis nähtud ette, siis mitte mitte et välisteenistus, välisministeerium peaks selle raha võtma nagu olemasoleva eelarve seest, vaid see neli pluss neli ehk kaheksa miljonit tuleb siis täiendavalt siis solist ministeeriumile lisaks. Aga jah, et need kümmekond inimest, kes siis lähevad selleks kaheks aastaks New York, et need ikkagi valdavalt tulevad tulevad nagu välisteenistuse seest, et et see võib-olla jah, nagu mingil määral nagu mõjut. Olgu siis üle öeldud, et Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Hiina on siis alalised julgeolekunõukogu riigid või liikmed ja neil on ka vetoõigus, meil pole ja siis mis on veel oluline, siis ma ei tea. Eile käis sotsiaalmeediast läbi väide, et statistika kohaselt nüüd pole ühtegi julgeolekunõukogu liiget sõjaliselt kunagi rünnatud. Et lihtsalt väike detail, ma ei ole jõudnud kontrollida, kas see vastab tõele. Võib-olla seda ma ei oska öelda, aga. Et võib-olla oluline on ka see, et millega sa rääkida ka julgeolekunõukogude tegeleb, et üks nende selliseid töötulemeid, On resolutsioonid, mida nad aastas võtavad keskmiselt vastu kuskil poolsada, et eelmisel aastal vist oli neid 54 millest omakorda 32 ehk lõviosa kaks kolmandikku puudutas siis Aafrikaga näiteks Sudaani, ka või mingite teiste riikidega seotud teemasid, mis tähendab seda, et et meie, see teemade valdkond, millega me tegelema hakkame, julgeolekunõukogus ei ole kindlasti nagu igapäevaselt see, mida me arvame võib-olla või loodame, et siin meie enda piirkonna julgeolekust rääkida, aga see on ikkagi pigem tegelemine Aafrika teemadega. Et ma ei, ma ei tea, kui suur kompetents meie välisteenistusele Aafrika teemadel praegu on, et kinnistamis aastatest kasvanud. Aga arvestama peab sellega, et see teemade ring, millega meil seal tegeleda tuleb, on, puudutab ikkagi väga-väga vägev teisi riike. Ma ütleks, et seoses juba selle kandideerimisprotsessiga on meie välisteenistuse võimekus Aafrika ja Lähis-Ida teemadel kaasa äkki ta neid teemasid analüüsida, mitmekordistunud, sest kui ma ei eksi, siis varem oli neid kaks inimest, just et siiamaani peaks kogu Aafrikat ja Lähis-Ida, vaat ma välisministeeriumis kaks inimest seal, et selles mõttes küll üsna piinlik number, aga ainuüksi siis järgneva kahe aasta jooksul mulle tundub, et selleks, et kogu see ala ära katta, siis ka need 10 inimest, kes ÜROsse appi saadetakse, diplomaatidena tõenäoliselt ei suuda ka seda territooriumi nii-öelda nüansside mõttes ära katta. Jah, et aga noh, kindlasti need teemad, millega Eesti tegelema tahab hakata, on, on, on, mida ta ise tahab tuua, sinna lauale on on ka teised teemad, et üks on selline meie jaoks väga oluline teema nagu rahvusvaheline õigus ja sellest kinnipidamine see on üks Eesti, nagu uue, millest rääkida siis teisalt on, on räägitud sellest, et teisi tahaks rohkem kaasa rääkida sealsamas nagu ÜRO ja julgeolekunõukogu reformimise teemal, et samad asjad, millest ma eelnevalt ütlesin, et need suured riigid ei kasutaks oma vetot nii lihtsasti ja, ja siis kindlasti Eesti jaoks on olulised ka kõikvõimalikud küberjulgeolek. Kas see nüüd tähendab, oskate öelda ka, et meil võib-olla tekib tihedam suhtlus näiteks Hiinaga või Venemaaga, et me oleme nende jaoks huvitavam või olulisem või mitte. Kas. Mul tekkis sellest tihedam suhtlus Hiina, Venemaa kui Leedu oli siin mitte nüüd väga ammu, et praegu oli see koht, kuhu Eesti läheb, on ju, on, on Poola käes, et aga enne seda vist oli Leedu on ju, et kui mälu ei peta, need 2015, et noh, ma ei tea, kas Leedul tuli selles suhteliselt Venemaa ja Hiina, mis me nagu välja näeme, seal on ka see, mis välja paistab, eks, et ma arvan, et kindlasti on see toimub nii-öelda suhtlust, mis võib-olla alati välja ei paista ja, ja see kompetentsi pool noh, me võime öelda, et etendust, kahe aasta pärast on see kompetentsis oluliselt parem. Ei no kindlasti kindlasti mõte on see, et ei, et ma ei taha. Võib-olla me siin tundub veel väga kriitiliselt selles osas, aga kindlasti oli see Eesti välisteenistusele väga suurepärane töövõit. Kindlasti Eesti välisteenistus, kui, kui sa pead tegelema nagu noh, nende teemadega, mida sa ei ole siiamaani tegelenud, vaatame asju laiemas perspektiivis tuleb kindlasti nagu ka välisteenistuse kasuks. Ma arvan, et aafrika tundmine ka kogumispuudutab seda rändevaldkonda ja seda temaatikat tuleb ka sealtkaudu Eestile kasuks. Et seda ei saa kindlasti nagu alahinnata. Matti Maasikas, välisministeeriumi asekantsler, minu meelest eile aktuaalses kaameras ütles ilusasti, et et kui me üheksakümnendatel tegelesime iseendaga, et olime justkui sellises lapse staadiumis, siis nüüd meie välispoliitika on nagu selles mõttes ka suuremaks kasvanud, et me jaksame ja suudame tegeleda ka laiemalt teistega ja kusjuures meie selline tõeline kohe. Ma korraks segan vahele selle kohta, Kersti Kaljulaid ütles eilses Aktuaalse kaamerajärgses pöördumises ju sellise lause, et kui me varem olime menüüs, siis nüüd oleme laua taga. Aga meie tähetund kulminatsiooni mõttes jõuab kokku kätte suisa kahel korral, sest. Kahe aasta jooksul kaks korda me oleme siis ka koosoleku juhataja. Ja esimene kord, kui ma ei eksi, siis 2020. aasta märtsis peaks olema siis kui Eesti juhatab ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekuid ja näiteks Leedu juhatas seda koosolekute maratoni, kui Krimmi sündmused toimusid nii ühe Kujutlen perspektiivi võrdluseks juurde, et mis puudutab näiteks kulutavad ressursse, et kahe aasta peale Eesti see ÜRO Julgeolekunõukogu ajutine liikmelisus läheb maksma kaheksa miljonit eurot, siis pool aastat Euroopa Liidu nõukogu eesistumist läks maksma 40 miljonit eurot. Nii aga seitse. Alustaks tegelikult nüüd ühe teise teemaga, et see teine teema on mulle tundub, et nädala jooksul kõige enam kajastust leidnud arvamuskülgedel küsimusega, et kust tuleb elekter, et siin Eesti Energia ja Elering proovivad nendele küsimustele vastuseid leida ja vastuseid anda, aga see teema tegelikult puudutab meid kõiki, et ma isegi tuleks selle teema juurde kaugemalt, et kui vaadata eelmise aasta maiga võrreldes tarbijahinnaindeksi muutust, siis enim on seda mõjutanud eluase, mis andis kogutõusust üle veerandi. 70 protsenti sellest andis elektrit elekter, soojusenergia ja küte, kus siis kodudesse jõudnud elekter on kallinenud siis 6,3 protsenti ja tahkekütused 14,2 protsenti. Kuid mis on kõige jaburam? Elektri hind on küll kallim kui varem, aga see pole nii kallis, et Eesti energia suudaks oma vanemaid põlevkivikatlaid töös hoida ja nendest elektrit toota, et räägiks siis sellest, kas põlevkivisektorit on aastaid demoniseerida? Selle vastu on ju jõuliselt proovitud võidelda, keskkonnaalaselt on see arusaadav, aga nüüd on siis jõudnud asi loogilise järjeni, et Ida-Virumaal koondatakse inimesi, elektri hind eeloleval perioodil rühib uutesse kõrgustesse ja Eestist on saanud elektrit sisse osta riik, mitte välja müüv riik, nagu me olime aastakümneid, et miks me siis sellises olukorras oleme? Me oleme sellises olukorras sellepärast et on olemas, eks ju, kliimanõuded ja, ja suund pikaajaliselt, et sinna suunas, et et me elektrit tootes saastaks vähem ja, ja noh, põlevkivi on üks saastavamaid selliseid tootmisvõimalusi, et, et eks see ongi see põhjus minu jaoks on natuke oli üllatav, et see nagu niimoodi ootamatult puhkes see teema sellel nädalal, arvestades kasvõi seda, et alles hiljuti olid valimised, kus see oleks võinud olla nagu üks selliseid olulisi põhiteemasid, et et võib-olla see on mõneti üllatav, aga aga see küsimus minule tundub, et et ükskõik, mis me nagu teeme, aga, aga selge on see, et põlevkivielektri osakaal üha väheneb ja, ja küsimus on nüüd, et kas me üritame seda protsessi kuidagi siis ka maksumaksjate abil takistada või sujuvamaks muuta või, või mitte. No sellel lool on tegelikult ju kolm dimensiooni, eks see, mis saab töö kaotavatest Ida-Virumaa kaevuritest, energeetikutest tegelikult piirkonnast tervikuna. Teine dimensioon on see, mis saab kahe-kolme aasta perspektiivis elektri hinnast, miks mitte ka viie aasta perspektiivis ja kolmas dimensioon on see, et milline on pikas perspektiivis meie varustuskindluse, et mulle tundub, et kõige hullem on see, et kõigi kolme teema puhul pole lihtsaid ja helgeid stsenaariume. Kõige hullem on see, et aastaid on neid küsimusi proovitud eirata ja loodetud, et Ki laabub kõik iseenesest ja on tehtud rida väga valesid otsuseid, seda siis vähemuse sunnil. Ma pean silmas näiteks seda vastasseisu, mis on tekitatud näiteks Eesti Energial, biomassi põletus, tamist takistades selle vastu on Eestis väga väike, aga seest väga jõukas ja suure lobivõimekusega ettevõtjate seltskond, kelle huvid on siis väheväärtusliku puidu hinna all hoidmine et siis ise seda kasutada, sealt saada kom, orentsi eelis või siis ka ärihuvid toetustele orienteeritud taastuvenergia sektoris, et ma kujutan ette, kuidas praegu raadiot ees juba mitmed inimesed jahmatasid, aga, aga ma ei tea, vaielge vastu. Mille pärast nad ehmatama pidid? No et kuidas saab niimoodi öelnud, et tasub nagu meenutada lihtsalt see, et võib-olla nagu raadiokuulajale lahti natuke selgitada, mille sinu vihje on ja on see, et seda, et hakata Eesti Energia kateldes biomassi või siis puitu nagu põletama, sellest on vaieldud ju aastaid ja ja sellel on ennekõike väga selgelt vastu olnud siis need ettevõtlusringkonnad, kes tegelevad, siis ütleme nagu kuidas ma ütlen, siis. Kraamatust puidugraanuleid graanuli tootmise ka selle, selle nagu väljaviimisega ennekõike Eestist, onju, ja poliitiliselt on nende taga väga selgelt seisnud eelmises valitsuses eelmises valitsuses sotsiaaldemokraatlik erakond. Aga see ei ole mingi saladus. Aga tehke mulle selgeks, et kuidas on niimoodi, et kui seesama puit põletada ära Narva jaamades, siis see on väga halb tegu, aga kui see vedada, ma ei tea Suurbritanniasse või Belgiasse, siis on väga õilis tegu. Noh ja seda ei saagi niimoodi öelda, aga sa kujutad ette, et kui me vaatame kas või neid teisi näiteks, mis seal siin arutelud olnud mingitel teemadel on ju siin kas või tselluloositehase, onju, et ega, ega siis ju täpselt samamoodi, Mirko on ju ennekõike maksusele olnud mingeid selliseid emotsionaalsed nagu argumendid mitte nagu ratsionaalselt. Et ettevõtjate seisvalt muidugi ratsionaalselt nende jaoks toore kallineb, võib kallineda ja kindlasti kogu sekretäri. Ei ole nii rentaabel üle just aga võib-olla võib-olla peaks natuke nagu ühte asja veel rääkima sellest, et mis asi see CO2 üldse on, on ja miks see nagu praegu nagu nagu Eestit nagunii väga mõjutama, et mis selle süsihappegaas just, et, et et siin oli küll eelmisel nädalal väike vaidlus, et vaatasin, et Taavi Veskimägi väitis, et tema ütles, et Eleringi juht siis, et see, see, see vene elektri sissetulek on selgelt nagu sihukene müüt ja see ei vasta tõele, vist tema kasutas numbrite mõju turule on kolm protsenti. Aga ma soovitaks väga lugeda Einari Kiselit, sina tegid Mirko temaga ka vikerraadios ka intervjuu on ju artiklid, et kes on praegusel hetkel selline, noh, ta ei ole nagu Eesti Energia ja Elering Talle sõltumatult positsioonil. Praegu on Eesti Energia nõukogu liige, nõukogu liige, jah, aga tema tõi välja selle. Et see vene elektri osakaal Soome ja Baltihinnapiirkonnas küündib tänavu juba 20 protsendini. Ja, ja teine asi, milles ta vaidles siis Veskimäele vastu, on see, et kui Veskimägi siin osad ütlevad, et oi, aga Vene, Venemaa elekter tuleb on ja mis nad toodavad, et seal on sellised nagu saastavate elektri osakaal ju summa summarum väga väike siis see, mis sind nagu meie piirkonda seda importelektri puudutab, siis seal on ju ikkagi tegemist ikkagi ju ju kivisöe ja gaasi põhjal tehtud elektriga, kus saastamise määr suur, aga Venemaa, kes seal Euroopa Liidu liige ei pea, selle pealt on ju keskkonnatasusid. Piltlikult öeldes see olukord on nii jabur, et kui võtta Ida-Virumaalt kaevandada, välja põlevkivi, vedada see Venemaale ajada see ahju väga vanades katla õppides mis sarnanevad siis nendele kõige vanematel Eesti energia kateldesse, mis keskkonnanõuete tõttu tuleb kohe-kohe varsti sulgeda ja seal elektrit toota, Ta ja see Soome kaudu Eestisse müüa, siis see ei ole keskkonda, reostab selle pealt keskkonnamakse maksma ei pea tootmishind oleks poole odavam peaaegu just ja siis siis on kõik korras, aga kui seda toota Narva jaamades, siis tuleb osta CO2 kvoodi dise teeb automaatselt selle elektrihinnakonkurentsivõimetuks ja suvekuudel põhimõtteliselt Eesti energia väga ei suudagi nendes vanemates ja natukene vanemates kateldes elektrit toota, sest lihtsalt keskkonnanõuded ja maksud on liiga suured. Aga teine probleem võib-olla kui nendest probleemidest ja valedest otsustest veel rääkida, et noh, siin sellel nädalal on tõusnud siis see diskussioon Narva jaamu tuleks käsitleda ka varustuskindluse seisukohast sellise tootmisvõimsusega, mida tuleb igal ajal reservis hoida ja siis mitte tootmisest ka maksta, et siin ka peaminister Jüri Ratas onju jõudnud pressikonverentsile öelda, et teatud kaevureid ja energeetikuid tuleks hoida palgalehel ja võib-olla siis tulevikus hakkavadki nad tööl käima näiteks üheksa kuud aastas või kaheksa kuud aastas. Aga üks väga suur koht, kus Eesti Energia seisukohast viga tehti, oli tõenäoliselt see auvere kaks ehitamata jätmine, et kui praegu oleks olemas auveres kaks kaasaegset põlevkiviõlil töötavat plokki regulatsioon lubaks seal ka biomassi põletada, siis see oleks kindlasti keskkonnasäästlikum kui täna ja konkurentsivõimelisem. Kui täna ja Ida-Virumaa seisukohast kahtlemata parem, aga meenutame siis tõesti biomassi, jätame selle vastu on aastaid sõdinud valitsuses sotsiaaldemokraadid, auverre, teise bloki mitte ehitamise vastu, sõdis toonane peaminister Ansip ja nüüd enam neid lahendusi ei ole. Muidugi meenutan, mina ei ole mingi energeetikaspetsialist, aga ajaloost meenutada, et meenutame, et praegu räägitakse väga palju, et kogu selle Eesti energeetikaprobleemid aasta pärast see, kui hakkame põlevkivist elektri asemel õli tegema, et ja siis ka seda refineerima veel, et rafineerimistehasest räägitakse ka, et et see kõik toetub, töötab selles kontekstis, et kui nafta hind püsib teatud tasemel et meenutama seda, et, et see ei olnud ju sugugi ammu, kas oli aastal 2015 või 14, kui VKG-l olid ju väga suured probleemid, kui nafta hind oli, oli, oli põhjas ja ka nemad tegelesid paljude koondamistega ja nõnda edasi ja nad ei teinud, kas sellepärast tol hetkel ju neid olulisi investeeringuid? Et kuna see ei olnud tol hetkel ju ei paistnud rentaabel, vaid pigem pigem tuli nagu olemasoleva säilitamisega nagu tegeleb. Et me ei tea ju ka seda, et noh, pigem jah, et kui võtta nagu pikemas ajalises perspektiivis, siis nafta hind enam ju nii madalale tõenäoliselt püsivalt või pikalt ei lähe, et kindlasti on selles mõttes nagu turvalisem tulevikku suunatud investeering kui, kui, kui sellest põlevkivist elektrit Jah, aga siin oleks ka veel, et kui nüüd nähakse põlevkiviõlitööstuses investeerimist nagu lahendusena, et siis sind tuleks ikkagi mitu korda mõõta, kui me hakkame nagu riigi rollist rääkima, et kas nagu riik peaks seal kuidagi mingeid riske võtma? Aga siin on räägitud sellest, et võib-olla Eesti energia VKG käivad seda kuidagi koos näiteks seesama selle rafineerimistehase puhul ja nõnda edasi. Ja nüüd, kui selle Einari Kiseli juurde tagasi tulla, siis ja see Postimehes ilmunud artikkel siis selle artikli üks kõige mõtlemapanev lause oli Kiiseli poolt see, et ta proovis sõnastada energiavarustuskindluse välja kujunenud põhialuseid ja siis see tsitaat kõlas seal siis niimoodi, et küll naabrid aitavad ja turg maksab kinni, et see tõlkes tähendab ju seda, et me ei saa enam enda varustuskindlusele pikaajaliselt loota ja elektri hind saab ajas vaid kerkida. Kui sul ümberringi siis Eleringi sarnased võrguettevõtted või varustuskindlusest muretsevad põhivõrguettevõtted kirjutavad nii Soomes kui Rootsis, Taanis, et pikas plaanis on energiat puudu, et valitseb defitsiit, siis mind väga huvitab, kuidas järgmisel nädalal, muuseas peaks Elering järgmise analüüsi. Raport pistan Eleringil isegi valmis, et nad vist jah, et avaldamine toimub järgmisel nädalal, aga sa ise selleks valmis olema. Sest tõesti, mind väga huvitab see, et kas jätkub see ütleme siis heade uudiste aeg, kus ümberringi on puudu ja meil justkui nagu varustuskindluse seisukohast on kõik hästi. Aga see, et tarbimine suureneb, kui me vaatame kas või neid samme, mida tehakse noh, autotööstuses ja neid piiranguid, mida plaanivad teha diiselautode kasutamisel ja suund elektriautodele, siis tekib nagu küsimus, et kui sa vaatad neid plaane, prognoos, et kui kuidas elektriautod peaksid võtma nagu üle selle turu, et siis tekibki see, kus see, kus energia tuleb või mis lahendused Aga selle keerulise elektri teema, ütleme, kui proovida nagu ikkagi tulla tarbijale lähemale, siis et mida see nüüd siis ikkagi tarbijale tähendab, et inimene, kes raadiot kuulab, teab, et kui ma stepsli seina lükkan, siis sealt tuleb elektrit ja iga kuumas on arve. Mulle tundub, et ikkagi tuleb üle korrata need peamised printsiibid, et mõelge kodu ostes ja renoveerida ikkagi ökonoomsematele variant teedele vähendage sõltuvust elektrienergiast, kui vähegi võimalik, loobuge elektriga tõest elektril töötavatest sooja vee boilerit ehk seda et lihtsalt tulebki arvestada sellega, et aeg-ajalt hakkavad turul Terkima anomaaliad, kus siis megavatt-tunni hind ei ole seal vahemikus 45 50 eurot, vaid kusagil seal 60 70 euro juures megavatti tunnist ja miks mitte enam, sest tunnihindadest ma ei hakkaks isegi rääkima viimase paari kuu jooksul, kui vaatad, et elektribörsi hinnakõikumisi, siis seal on täiesti tavalised juba tunnid, kus hind on hüpanud 100 100-st megavatist 100-st eurost megavati kohta üle ja seda ilma käibemaksuta. Noh, kogu see sektor on nii suurtes muutustes seal veel tarbet, seal tekib ka lähitulevik, millele Taavi Veskimägi Ekspressis ilmunud intervjuus viitas. Et varsti need nüüd salvestamisvõimalused tagasimüügivõimalused tarbetult tarbimise ajad, et, et see on hästi kütuste rohkem, mis mina soovitan lehelugejatele, et, et me siin palju rääkisime. Postimehes ilmunud arvamusartiklist aga tasub lugeda erinevad väljaanded, kui seda ma lugesin, Taavi Veskimäe Luuk Einari Kisel, mõlemad targad mehed asjatundjatele. Ma ütlen ausalt, et ma olen natukene nagu segaduses, et mis, mis siis nagu saapaid, kus, kus need lahendad. Tegelikult võib, peabki rääkima sellest laiemalt, sellest sellest ka noh, nagu sotsiaal-majanduslikust nagu taustast, et et siin on selline nagu hinnangu arv välja öeldud, et, et kui Eesti energia osakaal riigimaksude maksmisel on nii suur, et kui Eesti energia on enda majandustulemustega nullis siis on riik ikka vähemalt 75 miljonit eurot maksutulu saanud, nii et et noh, selles mõttes tuleb ka kõige sellega arvestada, et no ma räägin, rääkimata siis nendest, mis puudutab nende inimeste koondamist või nüüd 1300 inimese sundpuhkusele saatmist ja, ja palkade kõrge üsnagi kõrged Eesti mõttelisi kõrgete Ida-Viru muutes eriti kõrgete palkade viimistena sisuliselt langetamist kuni kuni miinimumpalgani. No mõelge neid aastaid, mil Eesti Energia Eesti Energia märkimisväärselt ka riigieelarvesse dividende maksnud. Lisaks siis elektrienergia on olnud üks meie impordi Väljamüüdavate kaupade peamiseid artikleid pikka aega olnud, sest Lätis on elektrienergiat olnud puudu, Leedus on olnud puudu. Kui Est lingid ehitati, siis kogu aeg räägiti ka sellest, et kuidas need on mõeldud Soome elektri müümiseks et tihtipeale vaadates siis tegelikult Soomest Eestisse liigub see elekter ja teine asi on see, et elektrienergiat maksustatakse käibemaksuga ja elektriaktsiisiga, see on riigikassa seisukohast kahtlemata väga, väga oluline tulu teenimise allikas, aga, aga jah, et kust siis ikkagi tuleb elekter, et mulle tundub, et praegu suuri arendusi ju ei ole, et siin üksikuid tuule Parina seina sees kaks auku, kus sa torkad sinna sisse sealse elekter tuleb, on ju. Nojah, ja nõukogude ajal teati ka rääkida, et loomaaias tuleb sellest, kui alati elekter ära läheb, siis isa pidi karjuma, ahvid võtsid elektri ära, aga aga kusagilt on jah, praegu tekkinud eufooria on, et ma ei vaidle vastu, et pikas plaanis ongi niimoodi, et selline, ütleme Eesti varustuskindluse ja elektrienergiadiviis ongi see, et tuul ja päike, vesi, need me sõbrad kolmekesi, aga, aga praegu see see veel ei kanna välja, sest salvestus võimekusi lihtsalt Eesti riigis nii palju ei ole, et meil ei ole selliseid suuri hüdroakumulatsioonipump basid, et kui kusagil tekib energiadefitsiit, siis me suudaks kiiresti lüüsid avada ja hakata Ta turule elektri elektrit tootma. Võib-olla tõesti 10 aasta pärast või 20 aasta pärast on vot Ida-Virumaast Ma ei tea, kas peaks ka eraldi ikkagi rääkima. Turmet korra mainis, et kui see sektor tõsise põntsu saada, siis no mis nende inimestega teha, sest kuigi noh, pealtnäha ju need numbrid tunduvad. Ma ei tea, ühest küljest suured, aga teisest küljest veel hallatavad. Aga kui mõelda ikkagi selle peale, et kui kaevurid, kui ka energeetikud on seal piirkonnas ikkagi kõige ülemises palgatasemes, kui nüüd Narva linnavalitsuse ja Narva veeinimesed välja arvata, aga. No selle esimese 500, miks see teema võib-olla kohe nii-öelda avalikkuse tähelepanu alla ei tulnud, on ju valimiste eel siis need esimesed 500, kes või 450, kes on aasta algusest koondatud, nende seas oli väga palju pensioniealisi ja pensionile minevaid inimesi ja kelle puhul siis ettevõte maksis, sest selle vahe nagu kinni, et, et see naguniivõrd palju sellist noh, ta ei tekitanud niivõrd palju tähelepanu selle pärast. Aga nüüd need 1300, kes on sundpuhkusele saadetud, kelle puhul räägitakse, kelle hulgas siis 450 kuni 500 võivad aasta lõpuni ka veel tööd kaotada, et jah, et need on, nende, nemad on juba nende puhul ikkagi räägitakse ikka, et nad on sellised inimesed, kes on täiesti tööjõu eas ja ja kellel on pered pidada ja, ja eks see mõju saab olema kindlasti ka laiem, onju, et selles mõttes kui me räägime siin, et mis on need kiired lahendused, on ju sisega? Ega ega siin ju väga palju häid kiireid lahendusi ei ole, et et selles mõttes siin ironiseerida selle Jüri Ratase ja ka Taavi Aas ütles selle esimesena välja, et need inimesed tuleb hoida nii-öelda tööle nii, et ka siis palka maksta, kui nad otseselt võib-olla mingitel kuudel tööd ei tee. Aga see võib-olla ongi nagu, nagu laiemas plaanis, kui me võtame ka sisejulgeoleku ja muud teemad arutlusele, siis see võib-olla ongi nagu selline lahendus. Ja kui me oleme ka kindlad, et, et lähitulevikus on neile rakendust, et järgmisel aastal või meil on neile tööd pakkuda nagu täitsa VKG näiteid, kus vahepeal koondati, siis nüüd on tagasi inimesed palgatud, et kui meil on nagu suund või otsus, et me näeme, et meil ei ole enam vaja nii palju kaevureid siis tõenäoliselt tuleks mõelda, et kuidas neid ümber õpetada või teistesse sektoritesse suunatust testid ikkagi, tööpuudus on praegu väga madal, probleem on lihtsalt see, et tööpuudus on madalpiirkondades, mis ei ole Ida-Virumaal, eks. No just, aga see on ikkagi tagajärgedega tegelemine tulevikku, vaatavamaid lahendusi tuleks ka otsida, et nüüd on küsimus selles, et kas panustada siis ainult taastuvenergiale või siis ikkagi lõpuks Eestisse valmis ehitada see tuumajaam, et selle kallal on juba tegelikult, et üks seltskond asunud Eestis. Eesti Energia juht? Jah, ja Kalev Kallemets on seal ka jällegi pundis, kes on juba aastaid rääkinud seda, et Eesti tuumaenergiat ta pikas plaanis toime ei tule ja et nendel inimestel õnnestub avalikkusele oma projekti vähemasti tutvustada, et kusagil ei teki kohe mingisugust seltskonda, kes juba kõik teavad neid riske, mis kaasneb neljanda põlvkonna tuumajaamaga ja ühel hetkel siis selgub, et taas on turul olnud mõni ettevõtja, kellel on olnud huvitseja projekt nurjata, sest muidu tema äri ei leia, ei lähe hästi. Nii. Saite nüüd vastuse, kust tuleb elekter? Siis ei saanud, aga räägime natukene sisepoliitikast ka, et sisepoliitika meil taandunud kusagile saate teise otsa, et ma ei tea, millest see räägib, aga sellel nädalavahetusel saavad kaks eesti erakondale erakonda endale uue esimehe pühapäeval. Siis on vabaerakonnal üldkogu seal kas see uus juht, sest seni kinnitamata andmed Kaul Nurm erakonna juhiks uuesti ei kandideeri. Erakonna liidriks kandideerimisest on kindlasti või kindlalt teada andnud Eesti maaülikooli doktorant Heiki Lill. Täna koguneb Isamaa volikogu homme Reformierakonna üldkogu, aga mulle tundub, et need kaks sündmust pole vist erilist analüüsi väärt, sest need on sellised, pigem tehnilist laadi koosviibimised. Tõsi, Isamaa saab endale uued aseesimehed, uue volikogu esimehe ja uue peasekretäri või siis valitakse mai tea vanad tagasi, aga üleliia oluline see nüüd vist ei ole. Reformierakonna valimised piirduvad sellel korral revisjonikomisjoni toimkonna valimisega. Ei kõla ka just üleliia põnevalt, aga siis on veel kaks üldkogu, EKRE koguneb homme jõhvi kontserdimajas toimub Mart Helme esimeheks nimetamine ja kolme aseesimehe valimine. Esimehe kandidaate on siis lihtsalt üks Mart helmele lisaks neid pole, aga põnev saab olema. Kes on kolm aseesimeest, kas Jaak Madisson jääb aseesimeheks, kas Henn Põlluaas jääb aseesimeheks? Kokku pidi aseesimehe positsiooni ihkama seal üheksa kandidaati mäletavasti, et iga väliskaubanduse minister Kert Kingo ei sõitnud Jaapanisse. Sest tema soov on saada kongressil hea tulemus ja pääseda Mart Helme abiliseks erakonna juhatuses. On teil märkusi on teil märkus Isamaa Vabaerakonna, Reformierakonna EKRE osas või liigume kohe sotside juurde? EKRE puhul võib-olla nendest loetlasid tundubki praegu EKRE kõige huvitavam ja huvitav oleks ka tegelikult seda Helme häältesaak võib-olla vaadata, et kui suur see mõju ikkagi on, mis on nende Tartu piirkonnas toimunud needsamad Madisoni väljaütlemised, et et kas seal, nagu on tekkimas mingi selline sisemine opositsioon või, või mitte või võib-olla on see ka selline? Välja pole, ma olen, ma olen sellega nõus, et üks oluline indikatsioon homsel EKRE kongressil või üldkogul on just see, et mis saab Jaak Madisson ist, kuna vaadates seda, et Jaak Madisson on viimastel nädalatel viimase kuu jooksul, ma ei tea, mulle tundub, et siseopositsiooniliidrirolli erakonnas võtnud, et kas ta selle eest ka koristatakse ära või, või tegelikult, et see ongi olnud lihtsalt üks poos, ma ei tea, et näidata, et erakonnas on ka teistsuguseid arvamusi, aga see, mis kahtlemata Tartu piirkonnas Ekres toimub, siis ühtegi erakonda selline asi ei kaunista. Sest vist ka EKRE puhul on ju probleem selles, et kongressi delegaadid, kes Tartus pidid minema, kes valiti, minna ei saa ja üllatuslikult on siis käiku lastud üks põhikirjale reglementi aastat tagasi määratud kandidaadid saavad siis Tartu piirkonda esitada, aga üleliia põnev see ka ei ole, et mulle tundub, et see EKRE kongress tuleb ära oodata ja, ja tulemusi analüüsida, aga, aga ma ei tea, liiguks sotsiaaldemokraatide juurde, et see on nagu selles mõttes märksa põnevam, et seal on reaalselt kolm esimehe kandidaati Riina Sikkut Indrek Saar ja Lauri Läänemets, et mis vahe on selles mõttes, et saab esimeheks Sikkut või saab saar või saab Läänemets. Noh. Üsnagi erinevad inimesed üsnagi erineva taustaga, et Indrek Saar on neist kõige staažikam sotsiaaldemokraat, et ta on olnud erakonna peasekretär, on räägitud aastaid, et ta tahab saada ise erakonna esimeheks, ta on ise ka mingeid signaale selle koha pealt välja andnud. Et tema on selline noh, ütleme siuke staažikas erakonna liige, kuigi vanuse järgi ta vist on ju 46 alles on ja siis kaks ülejäänud kandidaati, kes on 30 kuueaastased on tegelikult ka väga erinevad, et et Riina Sikkut tuli ju erakonda suhteliselt hiljuti. Möödunud riigikogu valimistel oli tema ju kolm, kui sotsidel läks ju riigikogu valimistel üldiselt halvasti, said 10 kohta varasema 15 asemel siis nagu rahule võisid sotsi teada kolme inimese tulemusega, kes olid ju kõik kolm naist. Et olid Marina Kaljurand, Katri Raik ja Riina Sikkut. Nende tulemused olid suhteliselt okeid. Nii et selles mõttes tal on nagu selline teatad värskus ja, ja tal on ka nagu mõnes mõttes ta saab apelleerida sellele, et ka valijad seltside üldise noh, nagu languse taustalt teda ikkagi hindasid üles leidsid. Seda värskust segan sulle vahele, võib kahandada küll see, et tema on nii-öelda tema taga ikkagi on endine mees Ossinovski just. Ja siis on Lauri Läänemets kes on siis. Tulnud Sotsiaaldemokraatlikusse erakonda Rahvaliidu kaudu kes on väga tugevalt nagu apelleerib siis sellisele regionaalpoliitilisele mõõtmele, Tal on tema selja taga on mitmed piirkonnad, aga vist on temal lihtsalt haruldaselt neid piirkondi kõige rohkem, aga tuleb arvestada ka sellega, et piirkondadest lähevad erinev arv, delegaate. Et pigem on siin oluline see, mida teevad sellised suured piirkonnad nagu nagu Harjumaa või või, või Tallinna linn, et kes ju ametlikult ju oma ju eelistust välja ei öelnud, aga kelle mitmed juhid on avaldanud toetust näiteks just Sikkutile. Nii et eks me, eks me nagu näeme, et ma arvan, see kui ma sotsidega nagu rääkinud, et et nad hindavad ikkagi neid võimalusi üsnagi võrdselt nende kolme puhul, et, et pigem on oluline, nii nagu oli julgeolekunõukogu hääletusel oluline see, et kas Eesti või esimeses voorus on teada. Et kui on kaks kandidaate, siis seda kahte kolmandikku kumbki nagu ei saa, et kumb on siis esimese vooru järel ees ja siis pigem sellised, kellel ei ole, kes kõhklevad siis nemad lähevad siis teises voorus selle potentsiaalse võitleja selja taha, et, et ma arvan, et et siin on ka sotside puhul on mõneti natukene sarnane loogika, et oluline on pääseda nendest kolmest, aga noh, nagu, et sa oled nagu teise vooru saad, sa oled esimeses voorus kahe parema hulgas ja siis on see küsimus, et kuidas käituvad siis need, kes olid selle välja ja, ja selja taga ja, ja kas see välja ja näiteks teeb nagu avaldas oma toetajatele, et hääletage näiteks selle kandidaadi poolt, et noh, need on need võib-olla sellised võtmeküsimused Ma olen sotse omakeskis kuulnud karutamas, et tegelikult on valida selle vahel, et kas muutuda või jätkata nagu samal kursil sama kursi all. Ma pean silmas siis seda, et kui vaadata näiteks Indrek Saart, siis tegelikult ta oli peasekretär Ajal, mil erakonda juhtis Sven Mikser Riina Sikkuti taga, siis öeldakse, et on jah, Jevgeni Ossinovski, kes taga ka erakonda kutsus ja kes aitab ka talle praegu kampaaniat teha, et kõik pidada jätkuvat, nagu suuresti samal liinil, aga nüüd on küsimus selles, et milline on see Läänemetsa alternatiiv, et tegin ka vikerraadios lõppeval nädalal nende kolme kandidaadiga reporteritunni soovitan järele kuulata, aga, aga läänemets on selline, kõige suurem huvi on just, et tuleb hakata taas kõnetama inimesi maapiirkondades. Inimesi, kes on praegu liikunud justkui EKRE taha, et need inimesed on milleski pettunud ja tegelikult see sotsiaaldemokraatlik ilmavaade võiks justkui neile olla siis kõige parem võlurohi, et ma olen selles mõttes sellega nõus, et sotsiaaldemokraatide kuvand paljudes Eesti piirkondades on väga halb, et enamust ei kõnetata, ollakse selline taarne, vähemuse, vähemuste õigustega tegelev erakond, et kõik need olulised teemad on lastud Reformierakonnale ära kaaperdada, et ka ollakse paljudes küsitlustes. Paljude Eesti inimeste teine eelistus ja Reformierakond on alati teinud neid asju selles mõttes nutikamalt, et ta jätab võimaluse kõnetada ka teistmoodi arvavaid inimesi, et no ma ei tea, kui me võtame ränderaamistiku alkoholipoliitika ikka kooseluseaduse, siis sotsiaaldemokraadid on alati ei tulnud välja sellise selge väärtuspõhise seisukohaga, sageli kaotatakse sellega hääli, sest inimesed ei ole nendeks teemadeks olnud valmis, aga Reformierakond on alati jätnud endale selle tagaukse lahti, et noh, on leidnud, kas siis mõni mõningate teemade puhul seal Jürgen Ligi ja Marko Mihkelson ränderaamistiku puhul või siis alkoholipoliitika puhul on neid mitu bussi või rongitäit, kes teavad, kuidas õige alkoholipoliitika käivad. Mis sa tahad öelda, et et sotsid peaksid valima selle sellise nendest kolmest kandidaadist sellise esimehe, kes ajaks kõige amorssemat poliitikat, kordan liha, kordan kala võib-olla võib-olla mõndagi. Et kas see nagu ei pelga, et siis erakond marginaliseerunud. Täielikult ei, ma, ma, mina ei hakanud, kes olen mina, et õpetada üht-teist erakonda, et et aga Jüri Ratas on sind väga tunnustanud, alati intervjueerida. Ma ei tea, mulle ikkagi tundub, et äkki sotsid õpivad ikkagi parimatelt, et kui võtta nüüd Rootsi, Soome, Taani, siis me oleme tegelikult näinud sotsialistide uut tulemist, et Eesti Kont tekstis noh, paraku aeg mängib sotside vastu, et sotsialistide saadab edu alati enamasti majandus, majandus, ütleme tõusu ajal, kui on selline ümberjagamise aeg, et Eestis praegu midagi suurt ümber jagada pole, et loodeti, et igasuguste uute maksudega saab seda teha, aga mõneks ajaks on Eestis maksurahu ja vanad. Segadused on vaja ära lahendada. Aga peab, nüüd ootame sügiseni, kui hakatakse eelarvet panema paika ja siin juba räägitakse, kuidas praeguse maksukoormusega hästi hakkama ei saa, tuleb tõst, taanla, räägib valitsus. Ja Keskerakond eesotsas hakkab nagu ette valmistama avalikkust, selleks aga sotsidele. Minu arvates on praegu tekkinud väga head võimalused, mitu palli on, on neile Keskerakond ette mänginud, et et ma arvan, et nad ei peaks. Ütleme, et, et kuidas saada kätte valijaid Ekrelt või või reformierakonnalt, et sedasama energeetika teema ja Riiaga. Vot Aivar, nüüd see, see on väga hea teema, kuidas sa ette kujutad, et kuidas suudavad sotsiaaldemokraadid Ida-Virumaal kõnetada inimesi, kui nad räägivad sellest, et ennaktempos tuleb põlevkivienergeetikast väljuda? Kuidas sa lähed selle Narva kaevuri juurde ja räägid, et hääleta sotsiaaldemokraatide poolt, et meie võtame sealt töökoha ära? Ja selles osas, kui see niimoodi läheneda on, on keeruline, aga võib ka tõenäoliselt muid teemasid leida ja kas või kodakondsusteema, mille puhul on, on sotsidel nagu ma arvan, sealsetele valijatele lähedasemad nii-öelda lubadused, kui näiteks reformierakonnal EKREl. Sest ka juba valimisdebattides sageli mul tuli ikkagi esitada küsimust, et no tore, et teeme põksite ennaktempos, aga, aga et kui palju on keegi valmis tere hinna eest maksma ja kus elekter tuleb, aga ärme selle elektri juurde nüüd tagasi tule, et selge on see, et hommepäev, sotsiaaldemokraatidel on väga oluline, sest uus liider paljuski määrab ära selle, kuidas minnakse vastu järgmistele kohalike omavalitsuste volikogude valimistele. Kas suudetakse, ütleme nendest negatiivsetest märksõnadest välja tulla ja kuidas suudetakse reformierakonnalt kaduma läinud valijad kätte saada ja ja kuidas hakata Keskerakonna valijad kõnelt kõnetama, et need on sotsiaaldemokraatide lahendused? Räägime nüüd rongidest ratastest ka, sest 11 minutit on küll saate lõpuni, aga vaatame, et meil teemasid, millel rääkida tahaks, on veel ja veel, et rongi, rongi rattad ragisevad? Jah, et see on selline kõne kõne harjunud, aga rongidest ratastest peaks rääkima, sest Elroni otsus väga vähesel, aga väga populaarsetele liinidel reede pärastlõunast pühapäeva õhtuni keelata rattaga rongi sisenemine on mulle tundub, et nädala kõige enam sotsiaalmeedias kõneainet pakkunud teema, et väga paljud inimesed on raevus, ma ei tea, kas nad kõik plaanisid nüüd sõita rongiga pühapäeva pärastlõunal Jõgeval pisikene tiir teha ja õhtul tagasi Tallinna sõita rongiga, aga vähesed neist vist vaevusid vaatama seda, et kas tõesti kõikidel pühapäevastel rongidel on rattaga rongi sisenemine keelatud? Noh, teie olete ka raevus või ühineda üleskutsega, et rongifirma peab nüüd näo rahva poole keerama. Mina raevus ei ole ja, ja noh, mis sa teed, kui sul on rong inimesi täis, eks, et, et kuidagi sa pead seda reguleerima, et üks võimalus oleks hinnaga, et paneme siis nii ka linna, et, et meelitame siis ratturid või üritame suunata siis ratturid või teised inimesed teistel aegadel sõitma, mitte nendel tipptundidel. Siin on räägitud, Päevaleht kutsus üles, et ostame juurde ronge, et, et siin tuleb alati arvestada, et mis see maksab, et meie maksumaksjatena tegelikult päris palju doteerime. Üldse ühistransport ja, ja seal on vist üle 20 miljoni euro mis, mis siis rongiliiklusele läheb bussiliiklusele veel suurem summa tänu sellele tasuta ühistranspordilubadusele, mis Keskerakond ellu viis. Et selles mõttes noh, mis sa siis nagu teed, et oleks lasknud minna nii-öelda omasoodu, et ühes peatuses vaatad, rattaga sa enam peale ei mahu, et parem on siis teada, et ma sinna ei lähe. Kõik, mis ma pean ütlema jah, et, et see ei tähenda totaalselt on ju keelduvad võtsin näiteks laupäevase päeva, mis on tänane päev on ju, et kui sa, Merko nüüd ei pahanda, et kui ma võtan selle vaatepunkti Tallinnast Tartusse sõita, tahaksid rattaga minna, siis rattaga sa saaksid minna Tallinnast Tartusse rongi peale, mis välja kuus 17. Tõsi ta sõidab kaks tundi ja 20 minutit, sa ei saa minna kella 800-le kümnesele kella ühesele kahesele ja poole neljasele rongile, seal on sisse punane märk rattaga juures. Uuesti saaksid sa minna siis Poola viiesele rongile ja kella kolmveerand 600-le rongiga ka seitsmele rongile. Et et põhimõtteliselt ikkagi päris sellist totaalselt nagu rattakeeldu ei ole, et ei ole nii, et nendel populaarsematel päevadel täielikult ei saa sõita, et ja kindlasti ma arvan, et see ei ole nüüd küll mingi argument, et et kuna kuna nüüd osadel lindudel ei saa nagu sõita ratta koos rattaga, et siis tuleb sellepärast uued rongid ostetud uusi ronge osta, siis sest me räägime ikkagi sellest, et, et kui me need uued rongid tulid, et siis tegelikult ei osatud ju keegi ju ei saagi päris täpselt, sa võid teha ükskõik millise turu-uuringu, on ju, et sa ikkagi päris lõpuni ei saa ju teada, et kui populaarseks need osutuvad. Ja, ja selles mõttes on ju positiivne, et inimesed on rongid üles leidnud. Nendega sõidetakse, väga palju on ju, vahel tuleb panna mitu rongi kokku nendelt tundidel, et ma ei tea, siin reedeti mingi rong, mis lähevad, on kahest rongist koosnemis läheb Tartusse Tallinnast, et millest üks heidab siis Valka edasi ja teine jääb siis Tartus maha, onju et see tegelikult positiivne, et ja, ja see, et ei osatud nii täpselt ette ennustada, seda suurt, kasvavad reisijate arvu, see on ka väga-väga ju selles midagi halba. Aga mis ma tahan öelda, on see, et rongiliiklus kui selline. Et sellele tulebki siis järelikult kui see on selline valik, et teha, siis peab arvestama sellega, et selle tulebki nagu pealemaks maksaks, seal tuleb mitte ainult Eestis, vaid kestis paga palju suuremates riikides. Mulle tundub, et ikkagi faktid tuleb jälle ära unustada, et Urmet vaata, kui sa nüüd Elroni koduleheküljel neid päringuid teed, siis need liinid, kuhu rattaga pääs sinna on pandud, selline punane kolmnurk hüüad hüüumärgiga, et kui on punane ratas, siis see tähendab informatsiooni, et sellel liinil ei pruugi rattaga rongi saada, et lihtsalt tulid juba hea. Aga see punane kolmnurk tähendab seda, et siis ei tohi tulla ja neid liine sellel tar Tartu-Tallinn-Tartu vahel ma vaatan nüüd siis laupäevasel päeval on kaks, kaheksa, 13 ja 10, null viis ülejäänud reisidel on võimalik minna ja mulle tundubki, et tegelikult see on siin paljuski kommunikatsiooni probleem selles mõttes, et Elron ei ole suutnud inimestele just seda sama detaili ära selgitada. Jaa, aga Merko, kui sul on, lähme nüüd väga detaili, et kui sul on seal märge juures, et punane Ratase, kus ei ole selle punast hüüumärke on ja millest ma nagu algselt rääkisin ja sul on lauset antud väljumisel ei pruugi vabu Rate kohti leiduda, siis sa tõenäoliselt ka selle rattaga seda proovima ei lähe sinna peale? Täiesti nõus, aga no vot, minu positsioon on nagu sedapidi, et Tallinna ja Tartu vahel ma sõidan rongiga korra-kaks nädalas kindlasti ja üsna tihti. Õhtused ajad ja hommikused ajad on sellised, kus tegelikult ei ole isegi ruumi püsti seismiseks, et ma olen sattunud rongi olukorras, kus rong on noh, põhimõtteliselt nagu Indias katusel küll kedagi ei ole, aga, aga kui sa peaksid seisma kaks tundi niimoodi, et sul ei ole mitte kusagilt kinni võtta ja kui keegi veel tuleb rattaga sulle nii-öelda sinna proovib kõrvale tulla, aga ta ei mahu, siis noh, see ei ole ka inimlik ja mulle tundub, et rongifirma peab valima, et kas sa tahad veel lisaks lapsevankriga, eks ju sõita ja, ja nii edasi. Just, ja, ja praegu see probleem, ma saan aru, et Elroni seisukohast avalduski siis, kui hakkasid siis ratastoolides ja lapsekärudega ringi kihutavad emad, jah, see selline kirjanduslik liialdus, aga, aga et kui kurdeti, et lihtsalt ei mahu peale, et selles mõttes tuleb aru saada, et rattaga ei pealiik, kui ma, aga kui sa oled ratastoolis või kui sul on väike laps, siis vankri ja ratastooliga paraku ei ole valikut. Aga see, mis juhtus, oli see, et pikalt on arutatud, et kas uusi ronge tellida või mitte ja nüüd tänu sellele pahameeletormile majandusminister teatas, et need rongid tulevad, kuigi see lahendab probleeme alles kahe või kolme aasta pärast, sest tuleb teha hange ja. Mina mina ikkagi rongireisijana ei ole lõpuni kindel selles, et need rongid tulevad enne, kui valitsuse otsust ei ole ja kui ma neid ronge oma silmaga näinud ei ole, siis ei usu, sest tegelikult on ju aastaid räägitud sellest, et võiks uued rongid soetada. Räägime hästi lühidalt salajasest kohtupidamisest, et Harju maakohtu kohtunik Kristina Väliste keelas sel nädalal oma resolutsiooniga rahatrahvi, vangistuse ähvardusel Tallinna Sadama avalikus korruptsiooniasjas kajastada kõigil, sealhulgas ajakirjanikel tunnistaja ütlusi, kuni kohtuotsuse lange tegeleda tegemiseni. No kuulge, see on ju? Ütleme selles mõttes üsna jabur, et et ma saan sellest aru, et kui hakata kohtus blogi pidama, siis tõesti see mõjutab sõltumatut kohtupidamist, aga kui ajakirjanik ei tohi rääkida, millest kohtus eelmisel päeval too oli, siis see kõlab ka sama jaburalt. Noh, eks see sõltub, mis need kohtuasjad on, et praegu ta on jabur, sellepärast et tegemist on korruptsiooniasjaga ja, ja noh, see võiks olla avalik, samas need argumendid on, on ka selle nende salastamise poolt siin välja toodud, et see võib olla, mis on nagu oluline, et, et võib-olla võiks ka kohtunik on nagu läbi debateerida selle ja ka avalikkusega, et, et kas see on hea või mis need riskid on, et see pole ka hea, kui inimestele jääb mulje, et kuskil nüüd tahetakse midagi salaja ära otsustada või kohtupidamine on kinniste uste taga, just selliste korruptsioonikuritegude osas on, on kuritegusid ja kohtumõistmist, mis ei saagi olla. Avalikese kinnine kinnised uksed, on põhjendatud. Üks nüanss veel siia, et, et mismoodi see võimalikuks sai, et, et see üks väike muudatus riigikogus eelmise aasta lõpus eelnõusse ja ilma erilise avaliku diskussioonita. Et ega keegi üldse aru ei saanudki, et mis sinna eelnõusse sisse hääletati, vähemalt riigikogu liikmed ise nüüd tagantjärele niimoodi siin äripäevale intervjuud andes öelnud, et, et see on, võib olla halb, halb praktika, et kui ikkagi sellised muudatused tehakse, selliseid tagauksi võiks mitte kasutada ja seekord siis kasutas seda justiitsministeeriumis. Mina sain eile aktuaalses kaamerast aru, et vastupidi, et avalikkus sellest võitis sedapidi, et nüüd on üha keerulisem kuulutada kohtuasju kinniseks argumendiga, et seal on justkui nagu see ärisaladuse kaitse, et, et ma ei tea, et üritati nagu serveerida võiduna. Jah, aga selle üle võiks natukene nagu Teppateerib praegu see oli, kohtunik otsustas, ta tegi seda ja ma nagu siin isegi noh, tal oli see võimaluseks, et et küsimus, kas see, et me saame teada, mida siis tunnistajad rääkisid, saame seda teada kahe-kolme aasta pärast, et kas see on nagu mõistlik avalikkuse seisukohast või mitte, et ma annan sinu poolt vastuargument, aga aga see võiks olla nagu üheselt selge me, võib-olla koht, kohus võiks seda paremini põhjendada, et miks seekord oli oluline, miks sa näiteks järgmine kord ei, ei ole oluline, kui sarnasele asjale? Just mulle tundub ka, et tegelikult, kas nüüd õiguskantsler või miks mitte ka mõni ajakirjandusväljaanne võiks testida seda kaasust? Ma küll ei kutsu üles seadust rikkuma, aga, aga et mida riigikohus arvab, et kas sõnavabaduse riive ühe põhiõigusena, et kas seda kuidagi riivata ja mis on see ühiskonnale saadav kasu, et aga me ei jõua sellest õigusfilosoofilisest probleemist praegu rääkida, et nädala üks uudis vajab veel markeerimiste uus Andrus Ansip on Kadri Simson. Mida ta tegema hakkab Euroopa komisjonis, seda me veel ei tea, aga kui teada saame, siis kahtlemata räägime uuel nädalal. Siin rahva teenrites on Evelyn Kaldoja, Neeme Korv ja Mirko ojakivi, aga Urmet ja Aivar. Ma tänan teid ja rahva teenrid siis tänaseks lõpetavad. Saade on järelkuulatav, vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.