Vikerraadio. Rahva teenrid Ja tere suve alguseni on jäänud vähem kui nädal, seda siis kalendrisuve mõttes. Õnnelikud on olnud need inimesed, kes sel aastal valisid oma puhkuse ajaks mai keskpaiga. Juuni alguse. Võimalik Te olete ilma osas kõige parema otsuse teinud. Kodumaised maasikad on kohal kodumaiseid mustsõstraid võitegi ooda ootama jääda, sest külm võttis need mai alguses lihtsalt ära. Aga lõppevasse nädalasse jääb nii äikest kui päikest. Tartus on inimesi kõige enam erutanud elektrilised rattad. Neid ei panda proovile mitte ainult sõita mõttes, vaid ka autosid vedada püüdes ja neid püütakse ka muul viisil lõhkuda. Loodame. Tartu linnavõim ei murdu ja leiab ka oma eelarvest tulevikus raha selle ringluse ülevalpidamiseks, sest head asja ei saa nurja ajada. Ja kui linnal endal pole tulevikus sellesse süsteemi raha viisi kallata, siis oleks juba praegu, kui mõelda sellele, kuidas seda rattaringluse nõudlust ja pakkumist turumajanduslikus ühiskonnas saab reguleerida. Aga rahva teenrid alustavad täna, räägime nii rahast kui poliitikast, oleme koosseisus Evelyn Kaldoja Postimehest ja Neeme Korv Äripäevast, tere teele. Tere. Tere hommikust. Ma ei tea, kuivõrd tähelepanelikult te uudiseid kuulasite, et kuulsite seda. President üllatas nüüd keset laupäeva hommikut eesti rahvas, teatades, et järgmisel aastal presidendi vastuvõtt toimub Viljandis. No aga väga tore uudis, me olime siin omavahel, arutasime saate teemasid nii aktiivselt ette, et me ei jõudnudki, nii et aitäh teatavasti ka nendele kuulajatele kordamast, kes, kes siis vahepeal võib-olla ei kuule mind uudiseid, et vot kruvida. Jah, no see on ju igati tähelepanu, väärne uudis, siis on meil jälle siin rahvateenrite ka, mille üle arutleda, et kui see Viljandis esimest korda aset leiab, siis kus ja mismoodi ja kui palju telke üles pannakse. Pluss teine asi, see, et Viljandi, kus ei ole seda enne olnud, oskab seda kindlasti kõrgemini hinnata kui Tallinn või isegi Tartu, kus on nüüd mitu korda presidendi vastuvõtt toimunud, nii et regionaalpoliitika igati tervitame ja ja tore, et president tegeleb nüüd ka nagu Lõuna-Eestiga Ida-Virumaaga ma ma näen, et seal on mingid viljadeta mullu seal oli, et et väga tore, et nüüd on ka Lõuna-Eestile tema tähelepanu pöördunud. Otse loomulikult Eesti on enam märksa enam kui Tallinn Tartu ja miks mitte ka siis Viljandi. Nii, aga siis noh, sisepoliitikaga võiks täna alustada, sest oluline uudis on ju see, et kaks kuud rasket tööd rassinud riigikogu värske koosseis läheb suvisele režiimile. Halb uudis muidugi on rahvasaadikute seisukohast see suvepuhkust neil endiselt ju seaduse mõistes ei ole ja nüüd tuleb kolm aastat ja üheksa kuud enne korralisi riigikogu valimisi ja asuda taas valijatega kohtuma. Niimoodi nad seda aega tavaliselt nimetavad, kui nad ei ole ei tööl ega puhkusel. Eks rannas liiguga valijaid muidugi kui nad väga kaugesse randa ei lähe, kus ei pruugi olla nende valijaid. Aga enne suurt suve tegeles siis parlament mitme asjaga, millest nüüd räägikski. Kui valimisdebatid mitte meenutada, siis sellel nädalal viidi Jüri Ratase valitsuse poolt ellu Reformierakonna üks kahest suurimast valimislubadusest alandati alkoholiaktsiisi mäletavasti siis nende teine suurim lubadus oli kaotada ära madal madalapalgalistele mõeldud maksuvabastussüsteem, see jääb kehtima. Aga aktsiisi osas siis esimesest juulist on mingisugused muud tused. 10 senti, pool liitrit õlut võiks hakata aktsiisi mõttes vähem maksma ja viinapudel siis jutt käib pooleliitrisest viinapudelist üks euro ja 50 senti vähem, et no mis te arvate, et kõik see peaks teenima nüüd siis piirikaubanduse lõpetada tamise või leevendamise huve, et gaas, me näeme esiteks seda, et piirikaubandus hakkab natukene taanduma ei või me näeme seda, et inimesed hakkavad rohkem jooma. Ma arvan, et piirikaubanduse lööb nüüd õitsele, tõsi, võib-olla mitte enam lõunapiiril, vaid sellel põhjapiiril piirikaubanduse õitsema, sest Soome teatavasti samas tõstab alkoholiaktsiise ja pärast piirikaubandus kui selline, ma olen seda ka siin enne varem öelnud, see täiesti normaalne nähtus. Samamoodi on alkoholi piirikaubandus Rootsi ja Taani vahel, samamoodi on alkoholi piirikaubandus Hispaania ja Prantsusmaa vahel, et kus on odavam vabas Euroopa liidus. Inimesed paraku liiguvad ühest kohast teise, eriti kui neil on lähemal ja see on täiesti normaalne nähtus. Ja muidugi on täiesti normaalne nähtus, eks. Kes üle piiride on käinud, need on läinud Norra ja Rootsi vahel on ka kus meie mõista seal mõlemas riigis väga kallis, kõik on ilusti sinna Rootsi poole ehitatud, tohutu suured kaubanduskeskused ja, ja käiakse üle piiri nagu nalja. Aga see siin ma olen vaadanud, mida siin erinevate majandusanalüütikud ütlevad. Et arvatakse, et võib-olla see mõju ikkagi selles mõttes selline võib olla väga väga selline kiire ei ole, et, et mingit ütleme selles mõttes nagu ka ikkagi on vaja eelarvet koomale tõmmata siit või sealt, siis seda tuleks nii või naa teha. Et ega see nii ruttu seda kassat täis ei löö. Aga ma arvan, et hoiakuid kujundab see küll ja ma arvan, et ühe mingisuguse sellise väikest viisi tekkinud sektori, et inimesed, kes käivad Toomas väikestes kogustes müügi otstarbel siis Lätist alkoholi, ma arvan, et seal hakkab üsna kiiresti neid asju vähemaks jääma ja ja, ja seda, seda, seda me saame, saame kindlasti näha, aga muidugi iseenesest ma loodan seda, et inimesed ei jäta Lätis selle pärast käimata, sellepärast et Läti on väga tore riik ja seal on muud ka teha, kui, kui ma ei tea. Kuskil mina loodan, et siis omakorda Tallinnasse tulevate soomlaste seas ei hakanud domineerima jälle see odav alkoturist, et tegelikult eks see rikub ka teistmoodi turismi ära. Kui sul on laev täis mingisuguseid kännu ämblikke, kes tulevad siia oma aresti Kresti täitma, siis võib-olla teised inimesed jällegi hakkavad Tallinna seostama kohakohaga, kus risti täitmiskohti, kus, kuhu, võib-olla ei taha juba laevas nende inimestega koos olla, et see on üks aspekt, teine aspekt, aktsiisipoliitika üks, kuigi ta paraku de facto tihti kujuneb selleks, et et sellest üritatakse kuidagi riigieelarvet täita, aga teine asi on see, et see aktsiisipoliitika on ikkagi mõeldud ka inimeste käitumisharjumuste parandamiseks. Ei saa öelda, et nüüd Eestis ei oleks alkoholismi alkoholiga seotud terviseriketega probleeme. Vaata, kuidas sul see terminalid, kännuämblik või et kännuämblikud sinu, jäägu see sinu südametunnistusele, et need täna ju tegelikult on laevas, ainult et nad lähevad ära auto või siis isegi järelkäruga Valka või aina sisse, et seal. Seda on ikka vähemaks, kui sul on see, kui sul on ikkagi nii pikk teekond, see ei ole nii lihtne, et vanas vahepeal oli see ju nimetatud põhimõtteliselt tulnudki laevast välja, vaid sulle lihtsalt täideti surest ära, korjasid selle üles, kihutasid tagasi, et noh, eks eks siis eks me siis suurendame muidugi ka Soome tervishoiusüsteemi nagu koormat. Nojah, näiteks esimesest juulist siis kui uued määrad jõustuvad ja meie kauplustes õllekohvri hinnaks 13 90, aga Läti Valkas on hind 10 90 kohvri kohta ja nii jääb siis hinnaerinevuseks Lätiga kolm eurot. Kardane, et see, kes on käima hakanud, ei lõpeta, aga mine tea, sest ega kolm eurot on ikkagi suur raha. Ei, no kui sa oled välja kujunenud alkohoolik, siis on sul muidugi hinnangul üsna nagu osa oluline osa eelarvesse, tõsi muidugi jah. Aga kui midagi Eestis valesti on läinud, siis selle aktsiisipoliitikast siis mulle tundub, et see on see õlle ja viina hinna poliitiline reguleerimine, et mõlemad suured alkotööstuse ettevõtted või siis ma ei tea, pooled on erinevates erakondades aegade jooksul leidnud endale toetajaid, et küll on siis Reformierakonnale ette heidetud sellist liigset õlletootjad ja ka ühe kindla firma liigset eelist vastamist. Teisalt on mingil hetkel siin viinatootjate eestvedamisel ja sotside kaasabil õlle hinda proovitud läbi aktsiisipoliitika tõsta, et tulemuseks on siis olnud see. Ühel hetkel said kõik alkoholitootjad endale kordades kõrgema aktsiisi ja see poliitiline trall, ma arvan, lõppeski selle piirikaubanduse lõkkele löömisega, et noh ja, ja siis see, mida Soome peaminister eile Tallinnas ilusasti ütles, et nemad küll tõstavad alkoholi hinda, sellepärast et neil on raha vaja, et seda panna teadusesse, tervishoidu ja nii edasi. Kui üks suund veel siia juurde tuua, siis Eestis on viimastel aastatel tegelikult tekkinud selline majanduslik kultuuriline nähtus nagu, nagu käsitööõlle tootmine sellistes väikestes mahtudes ja kus siis noh, neid neid näiteid on üle Eesti, neid paar tükki on siin noh, päris suureks ettevõtteks juba saanud nagu näiteks Põhjala tanker Lõuna-Eestis pühaste. Aga, aga siiski enamus neist on sellised pisikesed pruulikojad ja noh, mul oleks küll kurb, kui, kui see nii-öelda nii-öelda odav selline massi alkohol hakkaks, hakkaks jälle seda protsessi kuidagi väärama, sest fakt on see, et seda kallimalt ja noh, ikkagi tunduvalt väärtuslikumad toodet tarbitakse tegelikult koguseliselt kindlasti palju vähem. Muidugi, ma arvan, et need segmendid, kes stardivad tööstuslikes kogustes ja see ja see osa, kes, kes tarbib siiski nagu alkoholi, alkohol on meie kultuuri osa, olgem ausad, eks, et ja me kõik Vistasin rääkijatest olen näinud kõiki napsiklaasiga, te olete mind napsiklaasid ja näinud, et et see on meie kultuur ja see, et ma arvan, et ega need segmendid on tegelikult erinevad, et see, kes ma tean inimesi, kes joogi, neid massiõllesid enam, et et ma, ma ei usu, et need 11 väga ohustavad, et ja see, kes jah, tööstusliku taseme inimene on see ilmselt nende Hippadega väga jama, et ta võtab võib-olla koheselt kogu õlle või midagi. Aga siiski ühes osas ma vaidleks teile vastu, et mulle tundub, et Eestis on püüdnud mõnda aega selle piirikaubanduse mõju alahinnata, et ma tooks maris Lauri aasta alguse blogipostitusest välja ühe tsitaadi, et aktsiiside laekumised olid 2018. aastal prognoositust väiksemalt väiksemad järgmiselt. Alkoholiaktsiis 137 miljonit eurot ehk 30,3 protsenti kütuseaktsiis 54 miljonit eurot ehk 6,5 protsenti, tubakaaktsiis 30 miljonit eurot ehk 10,3 protsenti. Väiksem aktsiisi laekumine tähendab ka käibemaksu laekumise väiksemat numbrit, see oli ligi 60 miljonit eurot prognoositust väiksem. Niisiis oli aktsiiside ja käibemaksu laekumine prognoositust väiksem 221 miljonit eurot, seda siis 2018. aastal 2018. aastal 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oli kaotus 124 miljonit eurot, et põhimõtteliselt, kui mõelda nagu riigieelarve peale tehniliselt, et aktsiisid, käibemaks on see raha, mis on riigieelarve mõttes nagu suhteliselt vaba raha, et kui mõelda selle peale, et sul laekub sotsiaalmaksu või tulumaksu üksikisiku tulumaksu näiteks rohkem, siis need on noh, paljuski seotud sotsiaalmaks läheb ju tervenisti kas siis pensionikassasse või siis haigekassasse niimoodi proportsioonidega, mis seaduses on kirja pandud ja üksikisiku tulumaksu puhul osa üksikisiku tulumaksust läheb siis kohalikule omavalitsusele ehk siis kui nüüd tulla selle juurde, mis on eesti rahvast erutanud siin kuu aega tagasi, et kuhu kadus raha, et miks me raha ei ole osaliselt üks vastus on siin, et sinna see raha, kaduski rikkaks. Aga kas rahaga nüüd tagasi tuleb, vot seda ma tõesti ootan huviga, sest ega siis nii tark ei saa ka olla. Kuidas Olari Taali kuulus ütlus oli, et oleks ma eile olnud sama tark, kui minu naine täna siis on, on palju lihtsam oleks elada. Eks see piirikaubanduse ignoreerimine üks on see, et makromajanduslikud näitajad, mida ei, mida ei loeta, teine asi on see, et me jõuame sinnasamma regionaalpoliitika juurde tagasi, et kui paljude inimeste jaoks maailm piirdub põhiliselt Tallinnaga ja siis siit võib-olla põhja poole või lennukiga kuhu iganes edasi saab, siis inimesed tegelikult tea, mis elu elavad inimesed teistes piirkondades kus on võib-olla hõredam asustus ja no mis sealt, mis jäävad Tallinnast kaugemale ja ma arvan, et inimesed, kuna nad ei näe seda, kui palju seda on, et kui sa käid ise jood väikest hipsteri õllekkest ja sai sai ela sellist tavalise keskmise eestlase elu, siis sa ei saa aru sellest ja see võib olla meie avalikus dis diskussioonis liiga palju domineerinud, see ilustatud vaade. Just Kagu-Eestis, mulle tundub ikkagi see praegune alkoholipoliitika ei ole väga palju viina ja õllepudeleid joomata ja jätnud, sest lihtsalt need on toodud Lätist. See ongi kalibreerimise küsimus, mis oli võib-olla eelmise valitsuse ajal suureks küsimuseks, et kas peab niimoodi kohe lajatame. Ja kui vaadata ka noh, mitte just väga vana, umbes kolme nädala tagust alkoholi tarbimise uuringut, siis statistika kohaselt joovad ju vähem need inimesed, kelle tarbimine pole suures pildis probleemiks. Statistikas siis aasta jooksul keskmiselt inimene jõi Eestis vähem 0,1 liitrit absoluutalkoholi aasta peale ja vähem on joodud lahjat alkoholi ja ja just nende inimeste poolt, kelle puhul ei saa öelda, et nad oleks tarbijad igapäevaselt või ka iganädalaselt taga seal kange alkoholi tarbimine on püsinud, mis on kahtlemata ju rahvatervise seisukohast, et see, mis on probleemiks. Jaa, jaa. Kindlasti, ega siis, kui aktsiisid nüüd langevad ja, ja me lähme, lähme teistmoodi edasi, hakkame seda riigikassat, vaatame siis teistpidi, ega siis me peame, nende hoiakute teema on ka ikkagi endiselt tegelema ja, ja selleks on kindlasti mitmeid erinevaid, et meetmeid ja ma loodan, et suures siin eufoorias ei kärpimiseufoorias ei tõmmata kinni ka päris neid, et kanaleid, kus näiteks neid MTÜsid, kes, kes, kes oma tööd selle nimel teevad, et, et see inimeste elustiil nagu laiemalt olekski, olekski teistsugune ja, ja ja et oleksid mingisugused muud väärtused, esin, ma arvan, ma arvan küll, et tegelikult muidugi ütleme laiemas laastus ikkagi vastus on see, et, et mis, mida jõukam on ühiskond, seda, seda, seda paremaks me tegelikult selle asjaga. Et põhimõtteliselt selle koha peal me võiksime saate lõpetada, sest see oli nii asjalik mõte, ma kirjutaksin ka sellele kahe käega alla ja et edasi saab, ütleme, kui sellel teemal nii-öelda rääkima jääda, siis saab ainult minna halvemaks. Aga nii, et Neeme, ma tänan See on täiesti täiesti õige ikka siia meiega. Mirkko tänaseks. Aga kahtlemata nii sotsiaalministeerium Tanel Kiige juhtimisel, aga ka rahandusminister peaks hoolitsema selle eest, et tervise arengu Instituudile kogu selle ütleme, targema alkoholikultuuri edendamisel ja väiksema tarbimise tagamiseks siis ka piisavaid vahendeid antakse. Nii, aga ütled alkohol, mõtled Ossinovski. Aga varsti, ma arvan, ei ole see lause selles mõttes enam aus ja õiglane, sest sotsiaaldemokraadid said eelmisel pühapäeval endale uue esimehe just väga suure ülekaaluga. Indrek Saare poolt hääletas 231 ja Lauri Läänemetsa poolt teises voorus siis 201. Üldkogu delegaati valiti siis teises vooruks sotside esimeheks kaheks järgmiseks aastaks, Indrek Saar, no mis sellest sotsiaaldemokraat kongressi otsusest nüüd järeldada, et mis sotsiaaldemokraatides hakkab juhtuma, mis suuna nad on endale valinud? Kõigepealt võib-olla hakatuseks võiks öelda, et täiesti normaalne kongress, et täiesti normaalne käik, et tuli uus esimees valida. Selle konkurentsi oli, see on väga nagu kolm erinevat inimest, sest tegelikult oli veel ka Riina Sikkut, kes loomulikult esimeses voorus välja langes, et see on, see näitab, et inimesed tahavad sotsidega tegeleda, nad tahavad neid juhtida, tahavad vastutust ja see ei ole ka nagu erinevalt mõnest teisest parteist, kus siis on ainult põhimõtteliselt üks juhi valik ja ei ole mõeldav, et see on asendatav või siis mõnest kolmandast parteist, kus nagu on juhi leidmisega probleeme olnud, et väga noh, selle eluterve Sotsid kaotasid olulisel määral kohti riigikogu valimistel ja hoolimata sellest, et nüüd nad leidsid sellise käigu Euroopa Parlamendi valimiskus muide läbi aegade sotsid on üldse väga edukad olnud Eestis, kui, kui me vaatame siin erinevaid kandidaate. Toomas Hendrik ilvesest alates aga, aga jah, et, et nad kaotasid kohti, Nad pidid leidma mingisuguseid uusi käike, selge oli see, et, et selle mudeliga see asi edasi edasi ei töötanud ja kui ma nüüd julgeksin soovitada jällegi seal see rubriigist kiida kolleege, siis Toomas Sildami intervjuu Indrek Saarega andis küll mulle mitmeid vastuseid selles osas, et et milline see, see põhimõte nüüd oli, mis sellega saavutati õieti, mis, mis, mis nagu natuke kehvasti läks ja, ja kuidas siis ikkagi võib-olla võib-olla natukene vähem seda, mida Indrek Saar teha kavatseb, aga laias laastus see suund on, on täiesti selge. Ehk siis mina võtaks selle kokku, nii et sotsid ei lähe enam nii-öelda, see taktika ei ole selline agressiivne, vaid pigem pigem selline üritatakse selliseks sellist kavalust oma sõnumisse panna ja, ja noh, mis seal salata, et see see agressiivsuse osas meil on üks, üks teine erakond, kes siin teeb kõigile silmad ette täies peaministrist, oma suhtekorraldaja, et noh, siin nagu selles mõttes siin ei ole nagu nagu midagi öelda, et et noh, näiteks niisugune eluline näide oli selles samas toomas sinna intervjuus, kus Indrek Saar seletas seda poliitilise poliitilist võitlust. Et et kui oli see kuulus tema enda kodulinna, siis Rakvere jõulukuuskede näide, kus, kus põhimõtteliselt jäädi alla sellele sellele tekkinud avalikule survele ja, ja lõpuks oli nii, et linn kaotas tegelikult ühe sellise väljakujunenud igati vahva tava ära ja ja oli, oli. Lihtsalt kurjusest kadedusest just täpselt mis ei teinud kellelegi halba. Mikronäide, mis minu arvates nagu päris hästi illustreerib kogu seda kogu seda asja, et ja Indrek Saar tõi välja ka selle, et tõesti Ossinovski all oli, oli näha, et sotsid justkui õpetasid inimesi elama. Et see, see. No mis üldiselt inimestele ei meeldigi, sulle öeldakse, et sa oled loll, sa teed valesid valikuid, ole nagu mina, siis sa oled tark, et noh, see võtab enamasti inimestel harja punaseks veenaneid. Just inimestele meeldib, kui kusagil keegi ütleme, meie laseme sul elada. Aga mida see kõik ei tähenda, sellest ei ole siin aega rääkida, aga mulle tundub, et tegelikult see Indrek Saarevahetus praegu sotside esimehena on kõige raskem vahend oletustest tuleb read ümber vaadata, tuleb hakata tegelema ikkagi juba kahe aasta ja paari kuu pärast toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste ettevalmistamisega tuleb leida uued inimesed, tuleb leida siis uus hingamine, et üsna tõenäoliselt ei pruugi näiteks kahe aasta pärast ju Indrek Saar esimehena jätkata, mis tähendab seda, et tuleb uus esimees, selline, siis ütleme rohkem avalikkusele suunatud esimesed Indrek Saar kahtlemata tema tugevus on see, et ta tunneb kõige paremini nendest kolmest nädalast siis kandideerinud inimesest erakondlasest, endise peasekretärina. Tõenäoliselt ta peab tundma, ehkki piirkonna esimehi, endiseid piirkonna esimehi ja ta tunneb erakonda. Ja eks see aitas tal ka võimule saada. Ma arvan, et ta tunneb erakonda hästi ja neid piirkondi. Aga üsna napilt sest ikkagi oleks läinud. No mis seal siis on kusagil 16 häält, teistpidi siis oleks saanud Lauri Läänemetsa. Ma arvan, et see oleks sotsiaaldemokraatide jaoks olnud hoopiski nagu põnevam, et ütleme, et seal see oleks nagu selline tõelise riski peale minek olnud, et väga keeruline oleks tajuda seda, et mis siis oleks saama hakanud. Aga vot seda riski mulle tundub ka, et siis sotsiaaldemokraadid püüdsid mitte võtta. Et kui ma võtan veel korra kokku selle siis kunagi ei maksa unustada, et noh, üks asi on jah, see peasekretäride materjal, mis on poliitikas üldse sinna päris huvitav, kui me räägime ikkagi suurtest peasekretärid ja teine asi on see, et Indrek Saar on ikkagi taustalt, on väljaõppinud näitleja ja, ja selles, see tähendab ka seda, et et see minu meelest kannab kõiki ka tema avalikke esinemisi kui ta, kui ta kuskil on, ta oskab rolli ja, ja see on Oskab ta ka rollist välja tulla. Küsimuseks mulle meenub ka Ukraina vastne president, kellega vist juba on probleemid ilmnenud. On ka elukutseline näitleja, et võib-olla ei ole päris hea argument. Sest oled hea on see, kui rolli oskab võtta kui rollist välja tulla, sest see võib olla osutuda isegi suuremaks probleemiks. Ma arvan, et see Me lihtsalt meile ajakirjanikele päris suur, päris suur probleem see Indrek Saar on päris korralik pähkel pureda. Nii, aga sellel nädalal olid taas reitingud. Ma ise küll ütleks siia ette selle lause. Ajal, mil valimisteni on kolm aastat ja kaheksa kuud, ma pean silmas riigikogu valimisi, siis reitingutest väga midagi arvata, ma ei oska, ma vaatan imetlusega neid kolleege, kes püüavad igat nordsaiti või Emori või ka Turu-uuringute 0,2 või 0,1 protsendi muutust kommenteerida, selle pealt järeldusi teha ja jagada siin soovitusi koalitsioonide moodustamiseks on üsna rumal selles mõttes vaata et kui järgmiste valimisteni on üle kahe aasta siis KOV valimised, siis mõni erakond sellepärast rapsima hakkaks, et kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eel nagunii kusagil kuus kuud kaheksa kuud üks aasta, siis on juba teine asi, siis võib rääkida seda, et väga ollakse mures, sest kui sul on kehva reiting, siis sinu ridadesse keegi ei taha kandideerima tulla, kui keegi ei taha kandideerima tulla, siis sa ei saa ka head tulemust teha ja ja ka rahastajatega tegeleda, aga ma ei tea, mida siis numbrid näitasid. Rahvusringhäälingu Turu-uuringute poolt siis rahvusringhäälingu poolt tellitud Turu-uuringute poolt koostatud numbrid näitasid seda, et Eesti kõige populaarsem erakond praegu on Reformierakond 32 protsenti toetajaid Keskerakond 19 protsenti, EKRE 18 protsenti, sotsid 11, Isamaa üheksa ühe ühiskonnauuringute instituut, Nortsat ütleb põhimõtteliselt peaaegu et samad numbrid seal Reformierakond 31, Keskerakond 21, kella 19 sotsid 11, Isamaa üheksa ehk siis sisuliselt ütleme, mõlemad uuringufirmad on pannud sinna vea piiresse, sest nendel uuringutele on ju endiselt ka viga, et seal kusagil ma ei tea, parandage mind seal ühe poole kahe poole protsendi vahel sõltuvalt siis valimi suurusest. Aga ma ei tea, mis, mis need teie sellised põhjapanevad järeldused nende uuringute puhul on midagi muutunud Eesti poliitikas võrreldes valimistega. Ma ütleks sulle kõigepealt seda, et kindlasti on sul selles suhtes õigused, et praegu ma ei tea siin mingite koalitsioonide moodustamise teema, ei ole küll see esmatähtis, millest rääkida, aga küll aga on see, et eks need uuringud näitavad natukene seda, et millised trendid ühiskonnas on ja kuidas näiteks ja hinnata valitsuse tegevust. Kas, kas mingisuguseid väikesi jõujooni ühiskonnas ka esile kerkib, et valimistevahelistel aegadel on näiteks kogu aeg vastajad isegi ilma teadmata, kes seal rohelistes parasjagu see liidripositsioonil on, aga ikkagi on, on terve ports neid inimesi, kes ütlevad, tantsin, rohelisi toetav selles mõttes. Eks need reitingut tasub, tasub neid jälgida, et, et ma arvan, et mingil mingil määral nad neid protsesse intrigeerivad. Ja see on niisugune punkt joonel, mis sa pärast vaatad, et kuidas ühe partei partei toetus on muutunud, ma arvan, et ei, valijadega parteid pole praegu tippvormis. Et selliseid asju hinnata, et mis nüüd, mis nüüd parajasti hetkel, keda, keda nad pooldavad, et kuna täpselt nagu sa ütled alguses, et valimistevahelisel periood suvi peal sa nagu, eks võib-olla praeguste valitsus noh, et kes on võib-olla kõige tugevamini relvile, on võib-olla opositsioonis, ma arvan, praegu juhtinuna ikkagi Reformierakonna pooldajad järjest pettunud, siis ma ei oska öelda, kui palju EKRE valijad näiteks praegu, kas nad on rahul sellega või mitte, et ma, Ma arvan, et nad ootavad ja vaatavad, et osad leiavad ettekäändeid. Ma arvan, et nad on ikkagi suhteliselt rahul kogu selle olukorraga, et pigem on jah, et, et see on täitsa õige. Üks trend on see, et Reformierakond on nagu selgelt hoiab seda oma oma positsiooni. Teine päris huvitav trend tegelikult võib-olla üks selline harjumuspärane trend on ka see, et isamaa on kukkunud oma tavapärasesse sellisesse auku, kus ta seal valimiste vahel viimastel aegadel olnud. Olen nende süsteem, et tulevad alati valimiste ajal välja. Teel teeb, teeb jälle veidi parema tulemuse, eks ju. Aga siis üks huvitav trend on küll, et ja, ja see on minu arust täitsa selgelt avalikkuse ees nähtav on see, et et EKRE ja Keskerakonna positsioonid on võrdsustunud, ma olen sellega väga nõus, et seal on seal teatav valijate rühm, kes kes seal nende kahe vahel tegelikult, et kaalub ja liigub, see on, see on üldse selline rühm, et see võib minna ka kuskile mujale ära ja see on nüüd praegu. Ma ei tea, kui me, kui me tuleme selle selle teema juurde laiemalt, siis jah, see, see rühm on see, mis tegelikult praegu hetkel määrab seda positsiooni, et, et nad on, nad on sellisel võrdsel võrdsus Dumasse, see, nende seis. Ma tegin veel ka siis väikese tagasivaate, sest kõige objektiivsem reitinguindikaator selline joonlaua taotlemise kohta on ju tegelikult valimised, et mis on muutus olnud võrreldes valimistega, et Reformierakond valimistest alates on juurde võtnud kaks protsenti ehk siis vea piires Keskerakond on kaotanud kaks protsenti, ehk siis vea piires Ekren juurde võtnud ühe protsendi ka vea piiresse sotsiaaldemokraadid juurde võtnud ühe protsendi kavia piires, Isamaa kaotanud kaks protsenti ka vea piires, et noh, põhimõtteliselt politoloog võiks öelda, et midagi järeldada praegu väga. Kui me, kui me siiski räägiksime sellest asjast niimoodi laiemalt, siis meedias on ju tegelikult, kui me võrdleme siin mingite aastatetaguse ajaga, siis konservatiivne rahvaerakond on täielikult peaaegu võtnud üle oma Savisaare rolli täpselt oma meediasüsteemiga, selle rolliga, kas kas juba täielikult või peaaegu täielikult vähemalt eestikeelses keeleruumis, ehk siis mida täitis aastaid kesknädal ja kogu see Tallinna munitsipaalmeediasüsteem, mis Savisaare hiilgeajal siin üles ehitati. Pealinn on juba täiesti niisugune, kohati niisugune täiesti selline valge ajalehte, niisugune infole ja ja ma olen televisioon siin mõningate saadetega, eks, et, et aga praegu on, on nad nii-öelda see EKRE EKRE aparaat märkimisväärse agressiivsusega võtnud selle positsiooni ja on näha ka, et Reformierakond on siis nii-öelda siis rõõmuga läinud, et kuidas siis see vastandumise positsioon nagu tuleb võtta selles selles selles mängus. Ja eks siis need mõningad ka selle nädala sündmused on tõukunud just nimelt sellest. Eks seegi ole aparaatidele võtnud ka osa nendest rahulolematusest valijatest ilmselt, kes täpselt, kes ei ole rahul enam. Kogu aeg rahulolematud. Ma olen Neeme ka täiesti nõus, et EKRE on uus Savisaar, et põhimõtteliselt, kui vaadata ka seda, kui vanasti põhimõtteliselt poliituudiste pealkirjadesse kuidagi ikka alati mahutatise Savisaar ära, et kõikide sündmustega oli tema justkui seotud siis tänapäeval kõik see toimub läbi EKRE ja kui vaadata ka Kvantitatiivseid analüüse, mis näitavad, millist erakonda, kui palju viimase kuu viimase ma ei tea, kvartali jooksul on mainitud siis ülekaalukalt EKRE neid küsitlusi siis või statistilisi kogumit ka nagu kinni paneb. Ka tänane saade on aidanud, kaasa me oleme, ma ei tea, kui mitu korda seda lühendit öelnud. Ma ei ole ühtegi korda vist öelnud või ühe korra, äkki olen, aga aga, aga mäng käib, see selles mõttes ka see akronüüm on, on väga tähtis, et mäng käib suurte sümbolitega, mäng käib selliste isik puuteorganisatsioonidega, kellel on avalikkuse silmis suur mõjuväli. Need on, need on need, keda, keda tahetakse näha vastastena. Ja see, see näiteks seesama pude lugu, mis, mis meil sel nädalal seal Toompeal oli, mis on üks siukseid kummalisemaid juhtumeid siin. Nii palju kui mina mäletan, riigikogu kogu seda Mäng käis tuuleveskitega. Siis siis demonstratiivsus selliste asjade juures, vaat see on, see on see, need on need kohad, mida üritatakse tabada, neid kohti tabatakse ja kui te meenutate näiteks sedasama, et kuidas oma parimatel kõrgaegadel tegutses näiteks näiteks kesknädal, mis nüüd natukene sakutab Reformierakond, aga üldiselt on see ka selline suhteliselt sihuke. Vaatasin, lehitsesin seda, selline, selle väike leebe parteileheke. Et praegu teeb seda täpselt sedasama, nimelt. Aga kõige hullem on see, et nad vehivad nagu igasuguste noh, seesama lippude asi, mitte midagi tegelikult sellest sisuliselt muutsin. Sümboolselt meeldib või ei meeldi, aga see ei muuda tegelikult midagi, nad teevad ainult selliseid sümboolseid asju, nad lärmavad ja pahandada. Et nad pakuksid midagi sisuliselt nendele inimestele, kes neid valisid, et nad midagi päriselt inimeste elu parandamiseks teeksid. Mingit sellist projekti, see võib olla mingisugune mingisugune ümberjagamine mis võib ajada mingi osa inimestest närvi, aga vähemalt selleks mingisugune katse ühiskonnas midagi õgvendada kuhugi suunas, et tegelikult seda ei ole. Et käibki ainult tuuleveskitega vehkimine. Sa pead need ka opositsiooni silmas vä? Ma põhimõtteliselt, ega seal, olgem ausad, see käib igal tasemel, et noh, et nüüd on see nii-öelda selle peenhäälestuse asemel, meil on need siis lihtsalt nagu tuuleveskitega vehkimine Just sest mulle tundub, et mis on Eestis saabumas, on see, et ka juba ütleme, professionaalsel ajakirjanikul on väga keeruline vahet teha, et kus on päris teema ja kus on siis selline poliitiline punkti võtmise koht, et see lippude teema, et siis meenutan, et lõppeval nädalal selli siis kolmapäeval parlamendis kaks tundi suures saalis arutati, kas riigikogu valges saalis peaks olema eesti lipud või peaks Eesti lippude kõrval lehvima ka Euroopa liidu lipud kaks tundi. Kõige olulisemas Eesti demokraatiakojas sellisel teemal tehakse siis veel pärast hunnikutes pressiteateid, räägitakse seal vormis, et nüüd on, ma ei tea, demokraatia ja Euroopa-meelsuse lõpp ja midagi sellist, et noh, see, Väikeette mingisuguseid ma ütlen, et mitte mingit keegi esita mingit positiivset visiooni, teeme seda, teeme teist minagi elus paremaks, et sellistesse ei ole, kas või seesama, nüüd meie rahandusministri järjekordne retk Brüsselisse, kus ta pidas maha tohutu lahingutuuleveskitega pärast saatis peaminister, peaministri poolt tuli teade, et olgu peale, et see nüüd ta läks üle piiri, aga ma järgmine nädal koputan selle nii ära nagu meil varem kokku. Aga kas see on päris teema, see on selles mõttes päris teema, et ma arvan, et see asi nagu koalitsiooni sees ikkagi nagu koalitsiooni ei liida, et kui see lippude küsimus seal põhimõtteliselt ikkagi No ma ei tea, kas Isamaa ja Keskerakond olid tegelikult selle fännid, et Euroopa Liidu lipud ära viia. No lõpuks nad kõik kannatasid seal. Jaa jaa. Ei no see ongi tegelikult nii, demonstratiivselt viidi need lipud sealt välja Euroopa liidu lipud, demonstratiivselt korraldati nüüdse mitte tagasitoomine sellisel moel või siis või siis nii-öelda see saalikorraldus. Oluline oli see, et oli seal demonstratiivsus. Samamoodi, ega see rahandusministri tsirkus, kus, mis ta tegi seal, ega see on sama, see väike tehniline nüanss, mis on meile kasulik ja siis sa lähed lihtsalt elad seal oma euroskeptitsismi vabas stiilis räpiga välja ja siis pärast seda peab peaminister kirjutav saatma mingi pika-pika-pika, teate, kus on siis selgitatud, et tegelikult see meil ikkagi hea ja tegelikult see, mis iganes rahandusminister äkki see on ju tegi seda kreeka kuulsa Janis Varoufakise vana kommunisti stiilis, kes käis tsirkust tegemas, kes vist ma saan aru, et selle žanri nagu leiutas, et, et noh, see ei loe, et tegelikult tuleb, pärast tuli siis ka Alexis Tsiprase klattis kõik ära. Aga noh. Aga minu meelest minu meelest on see, et noh, sa ütled, Mirko, et on raske vahet teha, et vot ma teen sellel asjal küll vahet, et kui, kui koalitsiooni kuulub ka selline erakond nagu Isamaa ja kui, kui me oleme siin rääkinud Keskerakond eesotsas peaministriga korraldab siin EKRE avalikke suhteid, siis tegelikult noh see isamaa on ka ikkagi ausalt öeldes paras selline noh, otse öeldes nagu tsirkusetola, et kui, kui ma vaatan, vaatan ja sellest on, sellest on väga kahju. Sest see erakond on täitnud Eestis noh, mingil määral ikkagi väga suurt rolli Eesti Eesti loost ja täpselt samal päeval, kui, kui nii-öelda sedasama demonstratiivsusega jälle nendest üle sõideti ja siis järgmine päev korraldas välisminister Reinsalu siis valitsuse pressikonverentsi sellise paraja komöödia. Täpselt samal päeval. Tunne Kelam, kes on nii-öelda mingis mõttes olnud Eestis nagu selline au ja südametunnistus, tegi euroopalikke väärtusi niukse nagu kandva avalduse seoses seoses siin Vene-Saksa majandusleppega, et ja mina ausalt öeldes ei saa aru, kuidas nad suudavad istuda ja omavahel neid asju seal seal klaarida, et see noh, tegelikult on see ikkagi, see on jube. Nii ma pean vahepeal ära klaarima ühe asja, ma tegin siin kohapeal jutus vea, sel korral rahandusminister ei käinud Brüsselis, vaid käis Luxemburgis, et see ei olnud. Et hakkab juba minul ka niimoodi kõik Brüsseliks peas muunduma, et tundub, et see avalik retoorika võtab nagu sulatab ajusid. Nojah, mina selle rahandusministri käiguga seoses siiski soovitan järgi uurida, mis oli mandaadi ulatus, minule väidetud rahandusminister jäi mandaadi ulatuse piiresse. Aga mis on probleem, on see, et jäädes varajastel hommikutundidel, siis üksi, avastades, et sul enam selles küsimuses liitlasi ei ole, siis tavaliselt on Eesti selliseid situatsioone proovinud. Eriti kui tegemist ei ole nagu ütleme väga printsid reaalse kohaga, et selles kaasuses ma saan aru, et läbi tasakaalustatud lahenduse, mida sa iganes selline euro euffemism ei tähenda olid eesti huvid tagatud, mida ka siis eile Jüri Ratas ütles ja lihtsalt küsimus on. Seal ratas rattas, paned selle lihtsalt paika, nii nagu ta, nii nagu seal taheti, kõik tahtsid kokku leppida. Ratas paneb selles, ütles, et järgmine nädal. Aga tundub, mulle, saame järgmine nädal nüüd arutleda selle üle, mis asi on mandaat, kui niisugune. Et mulle tundub, et te tahate minna sisuliseks, läheme siis sisuliseks, et küsimus on ju siis selles, et kui te vaatate ka neid eilseid Ecofini järgseid teateid, siis Eesti kogu selle mehhanismi vastu ei võidelnud, selles osas öeldakse, et see on meie huvides. Nüüd oli küsimus selles, milline on rakendamisfaasis vetoõigus, et kas teatud otsuseid kiireloomuliselt, kui ESM käivitatakse, kas seda saab siis iga liikmesriik üksi vetostada või kiireloomulise protsessis ei saa. Leiti tõdemus, et kui kõik liikmesriigid peavad olema nõus, mis paljudes liikmesriikides tähendab ka Parlamendi kaasatust ja hõlmatus siis me ei saa rääkida sellisest kiireloomulistest. Majanduskriis hakkab järsku ja sul on järsku tarvis meetmed, kui sul pangad upuvad. No see on nagu täpselt nagu NATO puhul ma toon paralleeli NATOst, kui me tahame, liitlased tuleksid meile kriisiolukorras vastu, meie oleme täiesti, Me oleme praktiliselt keegi meile invasiooni korraldanud või seda kohe-kohe piiri tagant korraldamas, siis me ei taha, et see käiks kõigist NATO liikmesmaadelt parlamentidest läbi, kus võib tekkida igasuguseid huvitavaid asju esile hüpata mingi kohalikele pen või Janis Varoufakis. Et noh, see on samamoodi, et see on kriisi kõige äärmuslikum kriisimehhanism, mis peab kiiresti toimima ja see on ka, kuna, kuna sa ei tea iialgi, kes meist võib-olla järgmine, kes selles olukorras on või siis, kui me ei ole ka see riik ise, siin on ikkagi, seal on öeldud selgelt, see on eurotsooni üldise stabiilsuse päästmiseks, et Kreekat päästet eurotsooni nimel siis järelikult see on selliste olukordade mehhanism täiesti. Aga meie jaoks nii, aga ma tsiteerin vabariigi valitsuse positsiooni ESM-i siis rakendamise puhul, et otsustusprotsess ja kontrolli ei tohi ohtu seada riigikogu pädevust, riikide kohustusi mõjutavate otsuste üle ja nii edasi ja nii edasi, et noh, nüüd ongi küsimus selles, et, et ma olen aru saanud, et Martin Helme mandaat oli märksa laiem ja ta oleks saanud selle kompromissiga kaasa minna, kasta ei tajunud, et et nüüd on see hetk, kus oma positsioonist murduda või ta tahtiski jääda sellele positsioonile, see on see koht, kus tuleb rääkida sisuliselt asjadest, mitte öelda, et umbes eesti huvid reedeti Eesti huvid on kirjas valitsuse positsioonis, lugege. Ja kas, kas ta sai aru sellest, et tegelikult tema nagu seisukoht on üksiketteaste, mille peaminister järgmine nädal ära klaarib, et kas ta tahtis lihtsalt teha tsirkust nagu nagu tehakse tsirkust lippudega Riigikogus ja nii edasi, et, et see noh, see on lihtsalt nagu selline mittekonstruktiivne tsirkus. Mängi mängi süsteemiga, kus sa saad midagi muuta. Noh, aga jah. Just me oleme jõudnud need märksa rohkem tõele lähemale kui ütleme, kui ma vaatan, et öeldakse, et ma ei tea, Martin Helme tegeles Eesti huvide vastu, Eesti huvid on sõnastatud. Oma huvidega, milleks on teha tsirkust? Ma loodan, et sul on argumente ja fakte nii, aga väga hea, sest tegelikult see on teema, et, et kahtlemata ma ütlen veelkord, Eesti siiamaani on proovinud vältida selliseid olukordi, kus me jääme siis Triiloogides ja, ja ka eesistumise ajal noh, koosolekujuhina meile noh, seda hetke ei saanudki tekkida, aga, aga noh, me, me ei pea jääma nagu paljudes küsimustes üksi. Aga siis, aga Need on need kaasused, mis ma ütlen koalitsiooni sees pingeid rohkem tekitavad näiteks ka kui võtta järgmine teema, mis sellel nädalal on meie elu siin uudisruumist täitnud, on peaprokuröri ametisse nimetamine. Et Lavly Perlingut, et sooviks siis peaprokurörina näha taas kord siis justiitsminister Raivo aeg, ka peaminister Jüri Ratas on öelnud, et tema arvates on sobiv kandidaat, aga tekkinud on siis vastasseis, kus EKRE ütleb, et meile ei sobi. Et kui te vaatate ka Mart Helme väljaütlemisi nagu sellel teemal, kus ta räägib, kui poliitilist uurimist viib läbi peaprokurör Perling siis see on väga sisuline teema. Mida justiitsminister, vabandust, siseminister lubab endale, kui ta ütleb, et meil on ametis poliitiline peaprokurör, need on väga tõsised sõnad. Ja, ja see on see, mille üle ma arvan, tuleks nagu arutleda. Ja aga niimoodi, nagu öeldakse, suures pildis on see jälle üks selline sümboolse tähtsusega sihtmärk ehk siis kui ajakirjanikele õpetatakse uudiskriteeriumi, siis on väga hästi õppinud ära nemad seal selle siis oma meediakanalites, sellesama teema, et millised asjad on väärt rünnakut ja millised asjad ei ole väärt ja see on kindlasti niisugune küünlaid vääriv mäng, ehk siis võitlus, võitlus nii-öelda poliitilise või süvariikliku siis selle peaprokuröriga Et sisuliselt politiseerida Ki peab praegu peaprokuröri määramine, sest seda on nemad teinud praegu nad on muutnud selle poliitiliseks mänguks osa poliitilise mängu osas. Ka näiteks noh, ka näiteks sellise üks üks selline väiksema tähtsusega sihtmärk, mis sel nädalal oli, mis tegelikult Eesti ettevõtjatel ei ole üldse väikese tähtsusega, oli see mitu aastat töötanud sisserände töörühma laialisaatmine, kus olid, mis oli tõesti, võib-olla seal oli siis siseministri poolt noh, seal oli, tegelikult oli natuke probleem seal laua ääres oli väga palju inimesi, aga seal laua ääres istunud inimesed kinnitavad seda, et jah, need kompromissid seal olid päris rasked leida. Aga, aga probleem oli ikkagi pigem pigem sellega, et, et kui see kompromiss oli seal leitud, siis, siis valitsuses see läbi ei läinud, nii et noh, ma, eks siis ole näha, kuidas selle peaprokuröriga nüüd saab. Et pidada olema üks, üks üks tubli kandidaat veel. Siis nendele, kes, kes ei taha Lavly Perlingu jätkamist Nojah, aga samas jällegi me mäletame ju, et Eesti poliitika ajaloos ei ole ju haruldased need kaasused, kus koalitsioonis on fragistatud ikka tunde ja päevi ja nädalaid teemal, et kes soovib näiteks politsei ja piirivalveameti peadirektoriks, siin kunagi oli Priit Kama teemal märkimisväärseid piikide murdmist ja, ja nii edasi, et neil panga nõukogu esimees siin on palju olnud neid. Et selge on see, et need on need teemad, mis koalitsiooni Eili, mida, sest seal ikkagi võideldakse omavahel, et see, kui riigikogu saalis võideldakse seal opositsiooniga, siis mulle tundub, et seal nagu pigem ikkagi need tagumikutunnid üht-teist liidavad ja need solvangud ja sõimsama moodi pangandusest võiks natukene rääkida. Ühe nädala jooksul on Eesti panganduses olnud üsna palju uudiseid, et LHV sai, noh, see on küll juba eelmise nädala uudis osta endale Danske eraklientide kodulaenud kasumlikkus tõusis siis sellel nädalal alguses raporteeritiga kuises lõikes, kes rekordilistest kasumitest börsile plaanib sel aastal minna veel üks Eesti Pank, Coop, pank, vana nimega Krediidipank Tallinna äripank Saile halbade uudiste osaliseks. Nimelt pidasid siis teisipäeval keskkriminaalpolitsei ametnikud 48-ks tunni kinni kolm Tallinna äripangatöötajat. Ühte töötajat kahtlustatakse rahapesus, kahte töötajat, altkäemaksu võtmises ja rahapesus. Kahtlemata on panganduses suur kasumi potentsiaal, aga see on ka selline üsna konkurentsitihesektor ja et viimasel ajal on häda selles, et viimasel ajal on siis hakanud sektoris selline noh, ma ei tea, usalduse kriis või ülereguleerimise kriis, et ma pean silmas ka neid uudiseid, mis on näiteks selle nädala alguses seotud sellega, et Eesti ettevõtjatel on pankades kontosid kinni pandud, Need on kohtutee ette võtta lihtsalt nädala alguses siin kordamööda ajakirjandusse tuldi. Kurdeti, et lihtsalt ei ole võimalik enam oma majandustegevusega edasi minna, et mis toimub Eesti Pangalt? Eks see on tagasilööki ilmselt endale rahapesuskandaalide ilmselgelt. Ja see mõju on siin mõju on siin täiesti täiesti selgelt olemas ja ja põhimõtteliselt, kui me vaatame seda, et eestlasele noh, nii nii ettevõtjale kui ka eraisikule on laenamine kallis siis ettevõtluse seisukohast see tähendab ikkagi noh, väga suuri probleeme, siin on isegi sel nädalal üks investor, kes Äripäev kui kui tuli uudis välja, siis panga võimalikust börsile minekust, siis ütles koguni sellise lause Raivo heina, tema nimi, et suured põhjamaised pangad on nagu aeglased rekkad maanteel, kes pidurdavad liiklust ja ja noh, selles lauses on, on tegelikult päris palju seda, seda tõdemust kinni, et Eesti ettevõtted vajavad arenguks kapitali ja, ja praegu on seda noh, raske saada. Mõnes mõttes jälle teisest küljest on, on need viimased uudised sellised jällegi siukse positiivse märgiga, et. Loodetavasti läheb, läheb ägedamalt käima, kui pankadevaheline konkurents suureneb, et ka see on hea, siin on viimase ajanäitajad on olnud see, et et LHV sai endale tänu Danskele päris hulga uusi erakliente juurde ja neid, neid tuleb tegelikult kogu aeg juurde ja ja siis nii-öelda see siis need väiksemad pangad, noh nagu näiteks ka see endine liisi ehk Holm Bank siis nii-öelda et sellesama Danske tuulest, aga noh, me peame siiski meeles pidama, et kaks kolmandik kui turust on kahe suure ehk Swedpanga ja SEB käes ja väga kergesti kindlasti need positsioonid siin ei muutu, aga selge on, on näha, et universaalpanganduses on sellist liikumist ja ma arvan, et kui ka konkurentsi on rohkem, siis pakub ka sellist arengupotentsiaali. Selge on see, et suured rahvusvahelised korporatsioonid Baltikumis üleliia suuri riske ei julge võtta, sest see, mida me nägime eelmisel sügisel, kui Swedbanki aktsia sisuliselt loetud tundidega kukkus niivõrd palju pahased Rootsi pensionärid, kes siis panga omanikeringis on, olid ikka üsna närvilised ja ma arvan, et vaadati nõutult otsa nii nõukogu juhtidele, aga ka juhatuse juhtidele ja me oleme ju näinud tegelikult suurt korporatsioonide juhatustes ja nõukogudes märkimisväärseid vangerdusi ja öeldakse küll, et see, kes ei riski, see shampust ei joo, aga, aga panganduses mulle tundub, et vastupidi, et saabunud on ajada, et see, kes ei riski, võib jääda ka rikkaks. Aga räägime iga eesti keele, kultuuri ja väärtusruumi hoidmisest, et mis te arvate, kui näiteks Eesti rahvusringhääling paluks asuda end Eestis kutsuma Estonian Public pruuk Asterix lühendiga, siis no minu pärast IPC ja teie peaks hakkama ka Eerik Rooset intervjueerimas teda nimetama siis EPP IPC juhiks, et kõlab üsna arusaamatult või kuidas? Ma saan aru, et sa viitad TalTechi juhtumile, et ma vaatasin, täna vaatasin Tallinna tehnikaülikooli kodulehekülge, ma nägin, et need vormid on väga paralleelselt kasutusel siis vaatasingi meediat, kus selgub, et TalTech on hoopiski mingi kaheksakümnendatel asutatud USA tarkvarafirma minusse, nagu ma saan aru, miks ülikool seda teha, või sellepärast et kuna Eestis on väiksed põlvkonnad, meil on vähe rahvast lülitavad endale meelitada tudengeid välismaalt ja õppejõude ja põhiline on ilmselt ikkagi kraadiõppurid, mis hoiab seal ülikooli taseme kõrgena ja sellepärast nad on ilmselt sellega siis See on, sul on, sul on täiesti õigus, et Eestis juba pikka aega on selline lugu olemas, et kus üks avalik-õiguslike ülikool arvas, et oma 100.-ks sünnipäevaks võiks kogu eesti rahvale ja kogu Eesti riigile teha kingituse, seda siis sellises ehtsas kadakasaksluse vormis. Ja aga Tartu Ülikooli peale on ka kirjutatud, universitas Tartuensis, et sellegipoolest on kogu aeg on kirjutatud, et nagu see kuidagi ei Lugu aga, aga siin on pigem pigem, millele Virko viitab, on selline natuke selline turundustegevused, et talt ehk sarnaneb vägagi kuulsa kaldtestiga, mis on siis California tehnikainstituut eraülikool võitnud hulgaliselt Nobeli preemiaid ja ja tuntud ka telesarjast big bang theory. Eesti telekanalites korduvalt näidatud, aga, aga noh, fakt on see jah, et, et mõned ka tehnikaülikooli inimesed on, on päris aktiivselt seda lühendit kasutanud ja ma arvan, et nad on kasutanud seda ennekõike sellepärast, et et nende tegevus ongi suuresti rahvusvaheline. Nii et. Kasutad ikka ö-tähte kasutada on päris keeruline rahval, siis ma saan aru. Insenerid ütlevad endiselt, et klipikad ja Tipikad, mis see, mida ka enam ei kasutata. Aga probleemi olemasolu seisnebki selles, et loobutud on pikast nimekujust, mida ütleb ka siis näiteks Tallinna tehnikaülikooli seadused, Tallinna tehnikaülikooli nimi ongi Tallinna tehnikaülikool. Paljudes kohtades on ka kirjas olnud, et seda lühendatakse TTÜ ja kui võtta ka eesti keeles lühendamise reeglid, siis ma ei tea, nii nagu Eesti keele instituut lühendub ekiks nagu rahvusEesti rahvusringhääling lühendub RX, siis ma ei tea, olge nõus vaielge vastu, aga Tallinna tehnikaülikool seadusest tulenev nimi keele reeglite kohaselt Eesti vabariigis lühe lühendub eesti keele ja kultuuriruumist p TÜ, seda, mida rahvusvahelistel turgudel tahetakse teha, võtku endale seal selliseid brände ja nimesid mida iganes, kuigi me võiksime rääkida ka sellest Talteks. Selles mõttes on ka väga halb brändina, sest eesti keelt ta on ära võetud ja Eesti kultuuriruumis, noh, kuidas sa siis seda nimetad või, või hääldad, kas tantaltecz või tan TalTech, et ma olen kuulnud, et Eestis on ka inimesi, kes räägivad Taltechist. Ma arvan, et see probleem on siiski suhteliselt väike, võrreldes sellega, et teadlastel pole lihtsalt raha teha, et minu meelest nimeta seda ülikooli, kuidas nimetada, aga kui sul ei ole seal võimalik teha teadust, siis igal juhul on see nukker, et ma saan aru, miks see tekitab TTV vilistlastes üldistus, rektorid ja kes on, et ikka päris vastu seda räägib Evelyn Kaldoja, kelle lehe jutu selles päises on ilusasti lause, millega Postimees tegeles misse lausena tuli eesti keele kultuuri ja sellest Me kõik seisma ausalt öeldes et eesti keele ja kultuuri, aga, aga see ei tähenda, et me teame kapselduda. Aga Tallinna tehnikaülikooli ametlik laialdaselt kasutusel olev nimi on endiselt Tallinna tehnikaülikool, ütleb Tallinna tehnika oli seal ja kui lugeda nende lugeda nende ajalugu, siis nad on olnud tõesti TDI, need on olnud isegi rauad kool sõna otseses mõttes. Nad on tehnikumi, et see on muutunud ka ajas, et me ei saa nagu päris kapselduda ei ajaliselt, ega ka siis, kui me kasutame jätkuvalt eesti keeles seda TTÜ nende praegune jätkuvalt serveri nimi. Kui nad seda jätkuvalt niimoodi kasutavad, et ma arvan, see ei ole nii dramaatiline, kui, nagu ma enne mainisin, see teadvusele lihtsalt nagu. Siis minu soovitus siis minu soovitus siiski Eesti kultuuriruumis ja keeleruumis Eesti ajalehtedes rahvusringhäälingus. Jaak Aaviksoo on Tallinna tehnikaülikooli rektor, mitte. Tolku seda võime, küll ta seda me võime teha ja me ei pea ütlema Coca-Cola Plaza, vaid kobargil. Just aga sellised said tänased rahvateenrite Evelyn Kaldoja, Neeme Korv, Mirko ojakivi olid täna teie seltsis, järgmisel nädalal enne jaanipäeva on juba uus koosseis, nii et uute kohtumisteni ja kena nädalavahetusele. Saade on järelkuulatav vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.