Vikerraadio. Ja tere on maasikatest kõhu täis, söömisaeg on värske kurgi ja kodumaise tomatiaeg. Kui te elate juhuslikult ersade moksade kultuuriruumist siis ja kui nüüd üdini aus olla, siis on teie jaoks täna tegemist isegi veel tähtsama pühaga, kui on eestlastele jaanipäev, sest rahvakalendris on täna Peeter-Pauli päev ja Peetruse ja Pauluse puhul on muuseas tegemist ka kahe Tartu linna kaitsepühaku kasega. Nagu uudistest otse-saate eel kuulsite, on täna Tartu linna päev. Pärnad õitsevad täiemahuliselt. Kui nüüd anda siis tervise arengu instituudi pahameeleks ka mõni soovitus, siis haarake ühte kätte värskelt küpsetatud saiapäts, teise värske pärnalid korjas saadud mesi kõrvale kruus külma maapiima ja asuge kuulama, rahva teenrid alustavad täna oleme koosseisus Heidit Kaio eesti naisest, Merilin Pärli ja Mirko ojakivi, Eesti rahvusringhäälingust, Tre Heidit ja tere Merilin. Tere. Tere. No räägime siis alustuseks teemast, mis on olnud emotsionaalne juba ka nädal tagasi aga tegelikult ühiskonnas hiilivalt ja vaikselt oma kohta nende populaarsete teemade tabelis nädal-nädalalt võitnud räägiks natukene kliimapoliitikast, kuid asjad on selles mõttes sammas oma loogilist järge, et kui nüüd Euroopa Liidu kliimapoliitikast ja selle mõjust Eestile rääkida, siis et kui nädala eest pahandati siin Jüri Ratase valitsusega, et Eesti polnud koos mitme Ida-Euroopas Pariigiga valmis deklareerima, et aastaks 2050 on Euroopa liit süsinikuheitme osas neutraalne liit, siis sellel nädalal arutas kabinet veidi ütleme siis käegakatsutavamaks perioodi ehk siis kliimaeesmärke aastaks 2030 ja võimalikke meetmeid nende täitmiseks. Ja kui nüüd päris eluni jõuda, siis pole välistatud, et Eestis võiks käegakatsutavas tulevikus saabuda saarte ja mandri vahel elektripraamid, et kogu riigisisene rongiliiklus oleks elektrifitseeritud või siis ma ei tea, näiteks meie korstnat saaks varustatud süsinik püüduritega, et mis teie arvate, et kas kliimapoliitikas peaks Eesti lähtuma põhimõttest, tark ei torma, või siis võiks võtta näiteks presidendi poolt ette antud suuna, et esimesed saavad premeeritud sellega, et näiteks nende kulud saavad kinkima. No mina näiteks ei peaks seda ainuüksi kliimapoliitikaks, et me tõesti soe kliimaküsimused siin on tähtsad, aga tegelikult on ju ka tohutu hulk uuringuid selle kohta, tegelikult ütleb ka talupojamõistus, et igasugused mürkgaasid ja kemikaalid on tegelikult inimesele väga kahjulikud. Et on uuringuid viimase aasta jooksul olen lugenud selle kohta, kuidas lapsed, kes on kasvanud näiteks kiirteeäärsetes linnaosades, on edaspidises elus tunduvalt suurema riski all vaimsete häirete saamise ohus või või et, et nendel on suurem riskikäitumise oht. Samamoodi uuringud, et lapsed, kes on kasvanud rohelistes piirkondades, on oma edaspidises elus palju õnnelikumad ja nende Nende nagu riskikäitumise ja sõltuvuskäitumise riskid on oluliselt väiksemad, nii et ma ei peaks seda ainult kliimaküsimuseks, vaid tegelikult on siin ka lihtsalt inimese enda tervis mängus ja, ja ma arvan, et see teeb selle, need küsimused ka palju mõistetavam või käegakatsutavamaks. Teine asi on see, et jah, loomulikult peab nende küsimustega tegelema, aga samas iga riik peab ju läbi mõtlema, et mida see sisuliselt tähendab, et me ei saa pidu pidurdada, ainult võib tähendab piirduda ainult sellega, et ütleme, et jah, kliima, neutraalsus plakatitega kaugele ei jõua. Et tegelikult nagu ma juba näeme, kuna meie energeetikasektor sõltub sellest CO kahest kõige rohkem, siis see tähendab reaalseid töökohti, see tähendab regionaalset poliitikat, majandust, elu, et mis saab piirkondade kaupa inimestest, et me ei saa ainult öelda, et jah, me teeme iga hinnaga vaid valitsus peab selle hinna enne välja arvutama. Ja see on, see on sellise ühiskondliku kokkuleppe küsimus, et meile esitatakse see arvutuskäik, et mida see sisuliselt Eesti jaoks tähendab, võttes arvesse meie näit. No ja nüüd sa võtsid nagu siis selles kliima kliima ja siis sellest CO2 süsihappegaasi emissiooni nagu ühe aspekti ja mis on tõesti energeetikaga kindlasti seal on ka siis transpordiküsimused ja siis kolmandaks on ka alati nimetan seda naljatleb lehmapeeru küsimuseks ehk siis gaasi gaasiküsimused, et jah, et need on mitu aspekti sa tõid praegu siis seal energeetikas lihtsalt, kuna see sõltub sellest kõige rohkem sellest CO2 küsimuses. Aga loomulikult see teema on palju-palju laiem, et samamoodi ja eeldab see läbiarvutamist, et mida see tähendab, kui võimalik, see realistlik see on, et inimesed hakkavad hülgama autosid ja busse selleks et in corpore rongide peale minna. Nojah, et ja see energeetika küsimus, et miks see siis, miks sa siis oluline või miks sellest rääkima peaks, on siis ikkagi elektriküsimus, et meie tulevik on elektriga seotud, et sellest me sellest me ei pääse, et seda ütlevad kõike nagu tuleviku poole vaatavad spetsialistid, et tulevik on elektrist, me räägime ju tegelikult ka ju elektriautodest elektrirongidest, et, et need keskkonnasäästlikud lahendused kõik on seotud ikkagi elektriga, aga ma pean siis küsimus, kuidas seda elektrisaada ei saa unustada, et Eestis see elekt seejärel tuleb ikkagi sellest põlevkivi põlevkivist, mille CO2 emissioon on serverisse, meie pundar tulebki, et mis me siis nüüd teeme, tulevik on elekter, aga, aga põlevkivi nagu ei ole, ei ole lahendus ja mulle tundub, et siin siin tegelikult see pundar ei ole ainult eestipundar, et et tegelikult ei ole Euroopasse üleüldse väga häid lahendusi, miks muidu Saksamaa tõest ja peab Venemaalt gaasi sisse ja Nord Streami ehitatakse, et, et see näitab ju seda, et tegelikult häid lahendusi praegu ei ole, et, et kui me ühelt poolt paneme tuumaelektrijaamu kinni, siis teiselt poolt see jutt sellest, et päikeseenergia ja tuuleenergia võiksid olla suured alternatiivid, siis, siis ma ei näe nagu optimismi väga palju, et see pigem on nagu on hea jutt, aga, aga kas see ka pädeb tulevikus, et sellest sellest me nagu kindlad ei saa olla? Jah, põhjus, miks ma just selle energeetika aspekti sisse tõin, oli see, et, et kui praegu on sellele teemale lähenetud väga õhinapõhiselt või emotsionaalselt, siis tegelikult see etne vahetada võtame kilekotid riidest kottide vastu ja hakkame plastkõrte asemel roopilliroost kõrsi kasutama, siis see ei lahenda meie jaoks seda suurt küsimust ja sellega me oma jalajälge tegelikult ei muuda. Nõiad teed samas nendes on prügiküsimus ja need Jah, see, ma arvan, see keskne küsimus on ju see, et kui küsida inimestelt, kas te tahate muutusi, siis vastus on, loomulikult me tahame muutusi, aga kui nüüd küsida inimeste käest, kas teie tahate muutuda ja isiklikult panustada, siis ma arvan, see on natukene keerulisem, et küsimus ongi selles, et, et Eesti puhul ma ei tea, kui siin keegi räägib, et tuleks ikkagi elektriraudtee üle Eesti kasutusele võtta või elektri raamid kasutusele võtta, siis see küsimus on väga lihtne, et seni kuni meil on põlevkivielekter, siis sellel asjal puudub ju tegelikult selline keskkonnadimensioon, et põhimõttes tavaliselt, kui vaadata siin ka erinevaid arvutusi, siis elektriauto täna nii tootmise mõttes, ehk sellise loodusliku jalajälje mõttes või ka selle üks kilomeeter siis põlevkivist toodetud elektriga on sama, ütleme suure jalajäljega kui vana selline Volkswagen selline 95. aastal toodetud, et jällegi see on selline noh, rohepesu, et see päriselt ei ole roheline käitumine, aga nüüd tulevikus, kui meil on võimalik võtta päikese-tuule-hüdroenergiat rohkem kasutusele, siis kahtlemata elektris peitub tulevik. Aga nüüd küsimus on selles, et kust need siis päikese-tuule- ja hüdroressursid Eestis stabiilselt selles mõttes kasutuse tekivad, et salvestusvõimalusi ju praegu ei ole, et kui vaadata ka Eleringi värskeid varustuskindluse analüüse, siis pigem kui põlevkivikatlaid kogu aeg välja arvatakse, tekivad sellised hetked, kus teoreetiliselt on võimalik, et kusagil Eestimaal jääb üks megavatti elektrit puudu, see tähendab seda põhimõtteliselt, et keegi peaks kusagil tootmise seisma panema, et küll jah, tõsi, öeldakse, et kodutarbijaid see selles mõttes käegakatsutavas tulevikus ei puuduta. Aga kui vaadata ümberringi toimuvat, Lätis on elektrit puudu, Soomes on elektrit puudu, Rootsis on elektrit puudu, Saksamaal on elektrit puudu ja siis, kui soovid seda siin soojalt, et aga Eesti võiks siis ennaktempos põlevkivienergiast loobuda, siis mulle tundub, et see on selline hea soovitus, aga külmal talveilmal kunagi võib kurjalt kätte maksta. Nojah, need alternatiivid, mis sa välja tõid, tuul, päike, hüdroenergia, et need on, need on tõesti siiski alternatiivid, et tulevikuenergeetika on ilmselt ikkagi kaas. Ja, ja see ei pea olema tingimata siis maagaas, kuigi ilmselt see seda on, et väga noh, variant on ka biogaasi, et mul on olnud võimalus ajakirjanikuna käia Rootsis, Rootsi, siis ja Stockholmi. Selliseid alternatiive ja kliimasõbralikke muutusi vaatamas, et kus siis ajakirjanikele näidati neid, neid lahendusi, mis on, mis on leitud ja, ja selle Rootsis käigu põhjal ma leian, et, et need lahendusi tuleb otsida, et Eesti on juba ka piisavalt rikas riik. Et selliste selliste mängudega tegeleda, et, et kui me vaatame viimase kahe aasta valitsuspoliitikat, siis me näeme, et me oleme küll me oleme juba sedavõrd rikas, et me saame näiteks enda poliitikasse rahaga mängida ja ma ei arva, et see paha on, et ma ei arva, et peaks olema elu väga, ka riigielu väga üheplaanile ellujäämisele täna ellujäämisele suunatud. Et sellised mängud ka õpetavad ja annavad mingisugust selgust ja annavad meile teadmist edaspidiseks, aga, aga, aga nad näitavad ka seda, et meil meil tegelikult on juba ressurssi, millega, millega katsetada. Et ma näiteks toon sealtsamast Stockholmist näitajat Stockholmi kesklinnas on hoone, mis asub raudteejaama kõrval, seda hoonet köetakse siis sellest raudteejaamas käivast 200 tuha igal hommikul 200000 inimese. Hingeõhust saab siis kõrval olev kontorimaja köetud on ju, et see, ma, ma usun, et see ei pruugi isegi olla nagu odav lahendus ja ta ei pruugi anda nagu tagasi seda, mida seal, et ütleme, rahalises mõttes, aga ma leian, et selliseid sellised lahendused on põnevad ja neid, neid on mõistlik mõistlik katsetada ja need on proovida ja näiteks Stockholmis on ka terved linnaosad, uued linnaosad, mis ehitatakse midagi, näiteks köetakse vetsuveega, et see vetsuvesi, mis, mis, mille sa korra oled tegelikult oma kehaga üles kütnud, siis ühel või teisel moel meid täpsusta, kuidas, onju, aga see teeb veel ühe ringi, siis selles elamurajoonis ära ja tegelikult kütab siis ka. Ja küllap siis ka maju, et need lahendusi, neid lahendusi on, tõsi, kas need nüüd on, kas need, kas need on nüüd kõik see suur plaan, suur lahendus? Vaat seda ma ei, sellest ma ka nagu, aga seal on ma näengi. Ja siin ma näengi väikest ohtu selles mõttes, et ma eila selleks saateks valmistuseks valmistudes rääkisin ka mitmed uuendusmeelsete inimestega, kes kõik on sellised kliimapoliitika eest seisjad ja üks tunnistas ausalt, et tihtipeale ka kogu selle innovatsiooni taga on ka meeletu ärihuvi, et ühel hiljutisel kliimafoorumil Poolas siis üritaks T? Noh, ütleme siis sellesse lõppdeklaratsiooni panna ka näiteks siis ahikütet piiravaid mõtteid ja näiteks, et mingist aastast võiks siis kõik sellised lokaalsed küttekolded olla varustatud CO2 püüduriga. Küsimuse peale, et kas selline toode on olemas turul ei, selles tööstuslikus mõttes, et ei ole mida siis siduda, mis see kõik maksma hakkaks ja mis see siis tähendaks, noh, ma ei tea, võtame Tartus näiteks Tammelinna elanikud või Supilinna elanikud või siis tallinnas minu pärast nõmme elanikud. Mida see siis ühele leibkonnale tähendaks, et tore. Oponeerin sulle, et, et ma arvan, et jahiküte keelamine linnades on tegelikult lähitulevik. Et, et seda, seda, seda, neid programme on juba Eestis ka olemas, kus, kus sa asendamiseks alternatiive pakutakse ja, ja ma arvan, et seal lähitulevik, et Londonis näiteks juba on linnaosad, kus on keelatud ahiküte ja, ja ma arvan, et see läheb niisamamoodi ka Eestis ja Eestis nii Tartus, Tallinnas kui meie, siis ka kalamajas nõmmel. Kulka Elvas tuleks ahiküte keeled. Ma nüüd ironiseerinud, et selles mõttes võrrelda Elva Londonit, eks ole, ikka üpris sarnase suurusjärgu nii-öelda elanikega tegemist. Usune. Küllap see mingisuguses tihest asustustiheduse mõõdu järgi hakkab toimuma, et loomulikult ei ole võimalik metsatalus ahikütet ära keelata ja ma ei ole ka mõtet. Majade kauplusega. Aga miks mitte, kui see päästab maailma? No vot see ühe maja ahi küttelt muule küttele üleviimine ei päästagi, eks ju. Vaadates annaks natukene konteksti sellele, et miks üldse see olukord meil nii trastiliseks on läinud, et et inimestele tundub, et mis kliimahüsteerias ja siis nüüd lahti nii on läinud, aga noh, see on ju täiesti loogiline, kui vaadata, kuidas maailma rahvastik on viimase 200 aastaga kasvanud, et kui veel aastal 1800 käis maakera peal ringi üks miljard inimest, siis 200 aastaga on see juba üle seitsme miljardi kasvanud ja kui ÜRO prognoose võtta, siis selleks samaks 2050.-ks aastaks, milleks me seda kliima neutraalsust taga ajame, oleme me juba peaaegu 10 miljardini jõudnud ja ainuüksi viimase 60 aastaga on Sahara-aluse Aafrika populatsioon kasvanud kolm ja pool korda seal olnud kõige kiirem kasv ja samas siis Euroopas kõigest kolmandiku võrra. Sahara-alune Aafrika on oma populatsiooniga mängleva kergusega Euroopast selle ajaga mööda läinud. Nojah, ja siis ka tegelikult suhteline rikkus suureneb, et inimesed ostavad rohkem autosid. Köevad kütavad oma maju parema meelega ja saavad endale seda võimaldada, tead jah, sul on õigused, et noh, mida rohkem neid on, seda rohkem mega tarbime ja saastama, et et isegi kui me suudame seda tarbimist vähendada kas või poole võrra inimese kohta, siis võttes arvesse, et rahvastik on seitsme-kaheksakordistunud, siis see on ikka suurem kogus kui varem. Et Mirkko, ma arvan, et see on siiski tulevik. Ma saan aru, et sa, sa tahaksid meid jätta ikkagi bensiiniautode maailma ja kus kütame nagu põlevkivi, aga mina näiteks arvan, et ikkagi tulevik on teistsugune. Ma olen täiesti sinuga selles mõttes ühel nõul, vastupidi küsimus on lihtsalt selles ambitsioonikus tasemes selles tempos, kuidas selle suunas liikuda, et kas tehnoloogia, mida veel olemas ei ole, tuleks kasutusele võtta enne seda, kui see tehnoloogia päriselt nagu on kasutuskõlbulik või siis ehkki noh, ma saan aru, et kas innovatsioon või nõudlus ja küsimus on paljudest tahkudest, ma vaatan, kas või kõige värskem uudis siin räägib sellest, kuidas G 20 rühmituse 19 liiget kinnitasid siis eelsel või tänasel tippkohtumisel Pariisi kliimalepp pöördumatust ja lubasid selle täielikku elluviimist. Aga selle Osakas toimunud lõppavalduse allkirja rea alt on puudu Ameerika Ühendriikide presidendi allkirjad. Ja kui meenutada siin kas või nagu ka rahvusringhäälingu Novaatoris ilmunud uudist, siis Ameerika Ühendriikide sõjavägi ühes aastas emiteerib CO2, et läbi siis oma erinevate manöövrite rohkem kui 140 riiki maailmas ainuüksi siis armee, siis tekib küsimus selles, noh, meie võime siin ju pingutada. Aga kui Hiina, India siis Brasiilia, Ameerika ühendriigid oma pingutusi ei tee, siis sellest kõigest on vähe. Ma jään mina ja ma arvan, et üks asi on globaalne kliima, tegelikult teine on meie enda elukeskkond, et meie enda elukeskkond siinsamas Tallinnas, Tartus või kusagil mujal, et et seesama Stockholmi näidet rootslased olid tohutult uhked selle üle, et nad on suutnud siis Stockholmi linnas selle kohaliku vee saada sedavõrd puhtaks, et seal on forellid tagasi. Et teatavasti ju Stockholm asub, on siis asuv siis laiali mereäärsetel, saartel, kääridel ja, ja see on midagi, mida, mis on väga mõistetav ja see on ju lahe, et, et sa saad enda enda kodukeskkonna v sedavõrd puhtaks, et, et seal on ka vääriskalad ujumas, et, et ma arvan, et see on väga mõistetav, tõesti üks asi on globaalne kliima ja globaalne Puhtus ja teine asi on see, et, et kuidas on minu enda kodu puhas ikkagi võiks ju olla nii, et meil on linnades õhk, mida kannatab, hingata ja meres vesi, kus on ohutu supelda, et Läänemere halvast seisukorrast on siin aastakümneid räägitud. Et ikkagi tuleb alustada oma koduõues, et selline not in my back yard suhtumine meid pikas plaanis siin kaugele ei, mis siis, et teised aga veel rohkem ja ma arvan ka just, et see nagu õigustused, aga mis india teeb, et, et sellega tõesti kaugele ei purjeta, et meie elame siin Eestis ja ja meile pakub rõõmu see, kui meil on siin puhas keskkond. Oleme ju kõik näinud neid pilte kangese jõest, et ei tahaks küll, et meil noh, seesama Emajõgi, nii saastunuks saaks. No ma ei tea, no Eestis on rahvaarv vähenenud ühe koma, viielt miljonilt ühele koma kolmele miljonile, et miks meie peaksime vastutama Sahara-taguse Aafrika vastutustundetu rahvastikupoliitika pärast. Ma kiusaks. Politsei ja mõista, aga ma mõtlen seda, et, et veel kord, et me ei peagi nende Sahara-taguse Aafrika inimeste pärast selles mõttes ülemäära muretsema, et kuigi peame ikka, kui neil läheb seal klimaatiliselt asi käest ära, siis nad hakkavad ju kõik üle maailma laiali valguma ja ja siis, siis on meil tõeline rahvastikukatastroof siin sellest Erkki Bahovski nüüd Postimehes kirjutas, kas mitte eile või üleeile? Et kliimamuutused on näidanud siiski seda, et nendega tihti kaasnevad ka suured ühiskondlikud ühiskondlikud muutused, et mis võib-olla võiks väljenduda ka migratsiooni migratsiooni, näete, te, iseasi, kas me suudame selliseid globaalses mõttes kliimamuutus peatada, aga me võime vähemalt proovida seda. Aga nüüd valitsuse tegevuse juurde tulles siis 21 miljonit tonni CO kahte emiteerib Eesti vabariik oma territooriumil, seda peaks vähendama siis kaheksa miljonit tonni, aga peaks tegelikult aastaks 2050, kui me võtaks need siduvad kohustused, et siis selle emissiooni piirama kahe miljoni tonnile. Märkimisväärne ambitsioonikus kahtlemata, kui põlevkivienergeetikast loobuda, siis üha lihtsamaks selle eesmärgi saavutamine läheb ka Eestil on loomulikult võimalus, kui hakata rohkem süsiniku süsinikuheide siduma näiteks läbi metsade, nooremaks, raiumise ja nii edasi. Ma tean, et raadiote ees on palju inimesi, kes võpatasid, aga, aga siin on ka kahtlemata neid võimalusi veel ja veel. Aga nüüd tulles küsimuse juurde, mis sellel nädalal teoks oli, siis noh, kuidas suhtuda sellesse kui elektrifitseerida raud, mis viib inimesi Viljandisse, kus kaubavedusid ei toimu, et see maksab märkimisväärse hunniku raha. Tõsi, suurema suurema osa sellest kulutusest saab eesti kata läbi kvoodimüügi saabuva raha. Aga nüüd, kui teha tegevusi, mida selline noh, ütleme majandus-lik loogika ei toeta, aga me teeme seda sellepärast, et keegi kusagil maksab need tegevused kinni. Kas see on nüüd siis selline tervemõistuslik lahendus, mis meid edasi viib? No ega selle diisli peal ju edasilaskmine ei ole ka kuidagi jätkusuutlik ja kui me seda liigutust ei tee, siis me hakkame selle eest hoopiski peale maksma, et pigem on see, et me peame praegu minema selle elektrifitseeritud raudteeliikluse peale ja siis me peame hakkama ikkagi tegelema selle küsimusega, et kuidas oma elektrit rohelisemaks saada ja mitte ainult jutus, vaid ikka tegudes ka väga nagu toetan sind, et ma, ma arvan, et tulevik on tegelikult ka väikestest programmidest, mis on suunatud üksikinimestele, kus näiteks seda, et iga maja katusel võiksid olla päikesepaneelid ja inimesed enda, näiteks sellesama elektriauto laadimiseks vajaliku energia saavad päikesepaneelist või ka enda enda nagu majapidamise tarbe saavad vajaduse saavad näiteks päikesepaneelidega rahuldatud, et tegelikult on see ju programmide võimalus ja, ja kui keegi on Saksamaal ringi sõitnud, siis te ju näete seal, kuidas on tõesti tulp palju eramajadel päikesepaneele ja miks mitte ka Eestis ka korrusmajadel, et meie, need suured korrusmajade piirkonnad, et võiksid olla päikesepaneelidega varustatud, et ma arvan, et, et see on nagu hästi suur suur võimalus, et nagu seda kohalikku või ühe koha peal ühe üksikinimese tarbimist nagu rohelisemaks muuta. Ma tulen tagasi selle juurde, millest ma alustasin, ehk siis, et keskkonnaministeeriumi asekantsler ütles, et 2050.-ks aastaks selle kliimaneutraalsuse saavutamine on Eestis võimalik. Need arvutused on tehtud, küsimus ongi selles samas hinnas ehk siis mis, mida me peame siin regionaalpoliitiliselt ja tööjõu mõistes maksma selle eest, et neid eesmärke saavutada? Ehk siis tahaks nüüd näha neid detaile ja valitsus peab selle heaks kiitma, mis võib tähendada, et regioonide kaupa jäävad inimesed. Näiteks ainuüksi jah, et aastaks 2030 me suudaks võetud juba võetud kliimaeesmärke täita, siis on tarvis 1,3 miljardit eurot investeerida peamiselt siis just raud, tee elektrifitseerimine, siis üks lahendus on ka trammide rajamine Tartusse. Küsimus on siis selles, et arvutuslikult justkui siis jääb emiteerimata mingisugune kogus süsinikdioksiidi me saame seda põhimõtteliselt statistikakaubandusest tulevikus maha müüa. Põhimõtteliselt see on selline. Lõpuks ometi on saabunud ajastu, kus Münchausen likult on võimalik iseennast, juukseid pidi soost välja tõmmata, et põhimõtteliselt keegi maksab need kulutused kinni. Me oleme jah, mu diivani seest nafta avastanud nõia, et, et üks asi on see elekter, mida, millest te räägite siis nagu trammide ja rongide puhul, aga jälle ma jauran oma Stockholmi kogemusest. Et Stockholmi ühistransport töötab biogaasil, et tõesti, linna, linnaosade kaupa on olemas siis kodudes torud, mis, mis viivad kogu, ma ei tea, kuidas nad prussakaid nendest eemal hoiavad, aga aga mis viivad siis kokku kogumiskaevudesse, kus käivad siis see biojäätmete kogumisautod ja tõesti Stockholmi linnatransport on biogaasi peal, näiteks Arlanda lennuväljale on keelatud sisse sõita taksodele, mis ei tööta biogaasi peal. Elekter ei ole tingimata ainuke lahendus, et siiski ka see on väga, väga suur ja ka biogaasi on ka väga suur võimalus. Tartus muuseas, esimesest juulist märkimisväärne osa bussidest, kui mitte öelda, et valdav enamus hakkabki liikuma gaasi peal, nii et Eestis on selliseid linnu, kus põhimõtteliselt on see pööre mingil kujul juba ka ära tehtud. Aga kui nimetada siin potentsiaali, siis kortermajade renoveerimine elektriautode ostutoetus toomaks? Kahtlemata see oleks kõik üks kõige tõhusamaid meetmeid, aga. Tegelikult eramajade renoveerimis, et need programmid on täiesti olemas olnud siin hetkeks lõppenud, aga just see, et, et kus, kus siis riik toetab eramajade küttesüsteemide vahetust, et, et need programmid tõesti on olemas ja, ja neid julgustatakse inimesi neid kasutama. Kui reformima erakonna valitsusajal vaevles valitsus suure narratiivi kriisist, siis praegusel valitsusel on see sisuliselt kandikuga toodud, et see on see, millest kinni hakata absoluutselt, kusjuures sealsamas ma väidaks, et me oleme isegi hilja sellega pihta hakanud, et vaadates Skandinaaviat ja mitte siis ainult Rootsit, vaid tervet Skandinaaviat, siis nendel on see suur narratiiv olnud juba mingi 15 aastat, mis on tegelikult peaaegu selline nagu rahvust ühendav, et kuidas me peame. Me peame enda loodust hoidma, tõsi, selle suure narratiivi käigus on pandud ka kinni tuuma tuumaelektrijaamad nii Rootsis kui Taanis. Seda me, ma arvan, et me tulevikus hakkame kõike arutama, et, et kas see tuuma tuumajaamade, selline riburada sulgemine on ka päriselt põhjendatud olnud, et, et tõesti, et ma ei, mina isiklikult sellest lihtsalt ei ole kindel, et võib-olla oleks pidanud mingisuguseid uuemaid tehnoloogiaid kasutama, sest sest, et kogu meie jutu iva ju siin viimase 20 minuti jooksul on selles, et me kõik saame aru, et on vaja midagi, on vaja muuta, aga tegelikult häid alternatiive ei ole. Eesti pigem alustab, just on alustanud mõtteid selle üle, et kas Eesti peaks saama tuumariigiks. Nii otse loomulikult, selle teema saab kokku võtta siis tõdemusega, et muutusi on vaja. Aga nüüd on küsimus täpselt ikkagi selles, et üle jõu käivaid kohustusi on keeruline võtta. Sest lõppkokkuvõttes allkiri või sõna mingisugusel leppelt ekrale deklaratsioonil peab ja lõpuks ka realiseeruma selleks, et need teod ära tehakse. Aga räägime nüüd natukene välispoliitikast otsapidi loomulikult, see on seotud Eesti väga otseste huvidega ka, aga Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee otsustas siis selle nädala alguses oma hääletusele. Taastatakse Venemaa deklaratsiooni või delegatsiooni hääleõigus ning kaks kolmandikku poolt üks kolmandik vastu vahetada, eriti Euroopa väärtused, ma ei tea. Mõned ütlevad, et rahaks, sest üks argument, miks Venemaa delegatsiooni hääleõigus siis Euroopa nõukogu parlamentaarses assamblees taastati, oli ka asjaolu, et üks kümnendik selle rahvusvahelise organisatsiooniaastasest eelarvest tuleb Venemaamaksudest või osamaksust. Ja Venemaa pole seda viimastel aastatel maksnud ja siis parlamentaarne assamblee pole suutnud oma tegevuskulusid selles mahus kärpida, ehk siis ollakse kroonilises raha edaspole suudetud leida seda võimalust, et ülejäänud liikmed paneks selle raha ise juurde. Ka veelgi olulisem mulle tundub, selle teema puhul on see Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee, seal on palju olulisi võtmetegelasi, kelle viimase paari aasta südamesooviks selliseks tegevuseks on olnud Venemaa rehabiliteerimine ning laua taha tagasi toomine, et mina näiteks ei suuda siiamaani aru saada Hollandi delegatsiooni saadikute valikust, et ma meenutaks, et Krimmi ja Ida-Ukraina puhul Need on küll olulised märksõnad, aga Venemaa liikmelisus ju Euroopa nõukogu parlamentaarses assamblees võeti ette pärast seda, kui Ida-Ukrainas tulistati halla Hollandist Malaisiasse teel olnud lennuki MH 17 298 inimest pardal, kes kõik hukkusid. Aga nüüd siis Holland oli üks nendest riikidest, kelle esindajad ütlesid, et selle nimel, et Venemaa inimesed saaks ligipääsu või säilitaksid ligipääsu Inimõiguste kohtule, siis tuleks ikkagi nad otsustajate ringi tagasi lasta. Noh, see selline kiire kõrvalepõike tausta suhteliselt, et raadiokuulajad ei pruugi teada, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee ei ole Euroopa Liidu struktuur, et see on täiesti täiesti iseseisev organisatsioon, kuhu kuulub 47 liikmesriiki, teiste seas ka Türgi, Aserbaidžaani Euroopa liidus on 28. Et, et need ei ole üks ja see sama ja tõesti Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee üks olulisemaid organisatsioone või allorganisatsioone inimõiguste kohus, mille üle on, on põhjust kõigiti uhke olla ja tõesti ka Venemaalt tulnud kaasused on seal olnud läbi aegade mingi 10 protsenti, 20000 juhtumit. See on tõesti nagu oluline organisatsioon. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on ka Euroopa parlamentaarse siis Euroopa nõukogu, palun. Toru, või isegi nii-öelda, et, et Euroopa Liit on majandusorganisatsioon ja Euroopa nõukogu on siis nagu geograafiline organisatsioon ülim künism tulla selle jutuga, et vot sellepärast, et Venemaa elanikud saaksid pöörduda Inimõiguste kohtusse, on nüüd vaja tagasi võtta Venemaa, et viis aastat tagasi, kui Venemaalt need õigused ära võeti, siis justkui ei olnud seda argumenti, et siis oleks ju võinud kohesele letti lüüa, et praeguse sammuga hoopiski legitimeerib takse kõike seda, mida Venemaa siin viie aastaga teinud on ju Venemaa saab sellest ainult julgustust juurde, et laamendab palju tahes. Küll küll meile kõik andeks antakse, sest et saab rääkida pehmetest väärtustest sinna juurde. Nojah tõesti, et Eesti välispoliitikat või Eestit, eestlasi kindlasti hirmutab see, et kuidas on 2014 oli siis Krimmi annekteerimine ja, ja siis kuidas viie aastaga on võimalik võita nagu unustus, et, et viis aastat on nagu on see hind ja see hea eest ja et eks see ole hirmutav tõesti. Ja kui lugeda, mis Jüri Ratas kommenteeris, siis põhimõtteliselt andis ju mõista, et et me võisime küll solvuda, aga et sellele ei saa mingeid reaalseid tegusid järgneda ja noh, eks ta tõsi on, et 33 miljonit On see raha, mida Venemaa ei ole nüüd viis aastat iga-aastaselt maksnud ja noh, ega meie pisiriigid ei lähe selle Venemaa kõrval niivõrd korda, et me oleme pigem nagu need sääsed seal jaaniõhtul natuke tüütu on pinisevad ja vahepeal nõelavad, aga ega siis sellepärast seal lõkken Bristumata. Jah, aga noh, teie küll ütlete ja väga paljud ka siin Eesti avalikus ruumis rõhutavad seda, et Euroopa Liidu ja siis juba nõukogu parlamentaarse assamblee noh, need on erinevad organisatsioonid, aga ma selle peale ikkagi küsiks. Kui paljudel riikidel siiski välispoliitika on selles mõttes ühtne Euroopa liidus armastatakse eriti rõhutada seda Euroopa Liidu välispoliitika on siis liikmesriikide kõige madalaim ühisnimetaja, aga, aga kui võtta ka näiteks ühe liikmesriigi välispoliitika, siis tõsi, ENPA-sse kuuluvad siis liikmesriikide parlamentide delegatsioonide esindajad. Ja Euroopa liidus peamiselt, ütleme siis ministrite tasandil üldasjade tasandil kui ka siis välisministrite või kaitseministrite kohtumistel, noh see on ikkagi nagu selline siis valitsustevaheline paneel ENPA esindab sellist populaarset häält nagu otse kõige otsesem LINK rahvaesindajate juurde, et et võib-olla see ongi siis nagu sisse selle graafilise Euroopa rahvamõte ja soov. Nüüd tekibki küsimus, et kui Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentides valitsevad sellised meeleolud, et Venemaale võiks andeks anda, siis. Tead, aga mina arvan, et igalühel on omad taak kanda, et tegelikult me vaatame hästi seda enda perspektiivist. Meie taak on tõepoolest see okupatsiooniaeg, millest mis ongi tõeline taak ja see jääb seadmeid kummitama pikka aega. Aga näiteks Saksamaa taak on see, et Saksamaa on kaks korda Venemaaga sõjas olnud. Et seal on väga tugevad meeleolud, sellised? Ei, ei enam kunagi rohkem sõda Venemaaga. Ärme unusta. Kuigi siin on siin on siiski väga oluline ka Saksamaa majanduslik huvi, ehk siis me räägime nord Stream kahest, et see ei ole ainult ajalooline taak, vaid see on täiesti reaalne majanduslik küsimus. Aga seni tõesti selles mõttes, et selle asjaolu kinnituseks, et Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee on erinevad organisatsioonid, milles ma ei kahtle, mõtle, sellele annab ka kinnitajad mõlemas organisatsioonis valitsevad praegu erinevad väärtused, annab kinnitustega, et alles hiljuti siis Euroopa Liidu tasandil pikendati Venemaa suunal kehtestatud sanktsioone kuni siis selle aasta lõpuni lihtsalt sanktsioonide pikendamise samm ongi poole aasta kaupa ja ilma eriliste vaidlusteta, sellel korral see teema oleks läbi ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles ka sinna, et seni, kuni asjaolud ei muutu, ei ole põhjust isegi arutada seda, et sanktsioone võiks tühistada. Ehk siis justkui on väärtused erinevates organisatsioonides täiesti diametraalselt erinevad, et mis võib-olla natukene paneb kukalt kratsima, aga. Samas on, paneb kukalt kratsima see, kuivõrd suure toetusega ju Venemaa tagasi EPAsse võeti. Tegelikult oli ju see tõesti vähemus, väike väike hiirte kari, kes kes sääsed seal jah, et tegelikult oli ikkagi väga-väga valdav enamus vesi ka mõned siis Rootsi saadikud ja Suurbritannia saadikud olid olid vastu siis nende sääskedega ühes ühes pundis, aga tegelikult ju enamik valdav enamik oli ülekaalukalt poolt ja ega Leonid Slutski kinnitamisest asepresidendiks koht, mis on siis Venemaale garanteeritud. Ei jäänud palju puudu. Nojah, aga samas, mida need sanktsioonid aitavad, kui vaadata kahte numbrit Venemaalt Euroopasse müüdud gaasi kogus 2010 versus siis 2018, et see on ligi kaks korda suurenenud, et kui 2010. aastal eksporti Gazprom Euroopasse 138 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, siis eelmise aasta kogus oli juba üle 200 miljardi kuupmeetri Tri. Et Saksamaa on asendanud suuresti kivi söja tuumajaamu, siis gaasijaamadega, mis kasutavad siis Venemaalt pärid gaasi, nord Stream kaks valmimisest ei ole enam väga palju puudu, et eile vist Gazprom teatas, et nüüd pöördumatu protsess, et enam tagasi pöörata, seda ei saa, põhimõtteliselt on siis aasta lõpuks suur taristuobjekt siis valmis. Nii et tegelikult me ju pöördume tagasi selle eelneva jutu juurde, mida me pool tundi rääkisime, et see kliimapoliitika ja, ja tegelikult see, mida sina, millele sina, Mirkko, tegelikult tahtsin tähelepanu juhtida, et, et selles on palju silmakirjaliku ja tõsi, nii ta on, et, et ongi, et, et väga populaarne on olla roheline, aga tegelikult selle taga on Väga raske roheline Vene koos ja täpselt või punane. Mis, mis isegi ei lõhna, aga jah, et selle Euroopa nõukogu, parlamentaarse assamblee teema kokkuvõtteks siis noh, kahtlemata Venemaa jaoks oli tegemist väga olulise võiduga, et põhimõtteliselt see sõnum, mis ju maailmale ennekõike euroopale saadeti, oli see, et, et küll ta ükskord, et kõik andeks annate, et me võime võtta tükikese Gruusiast. Me võime võtta tükikese Ukrainast. Ja ausalt öeldes te võite ju selle peale näppu viibutada, aga lõpuks te peate meiega. No ja samas jälle ikkagi need ju Euroopa Liidu sanktsioonid kehtivad ja, ja, ja need kindlasti ei ole kerged sanktsioonid, et, et Venemaa võib teha nägu, et, et need, need ei loe, mitte midagi ja, ja aga need siiski on Euroopa Liit piisavalt suur majandusorganisatsioon, et, et need, need ained avaldavad mõju avaldavad mõju Venemaa majandusele, et ega seal midagi ei tea? Ei ole. Jah, aga ma arvan, et järgmine samm ongi sanktsioonide leevendamine, et see oli praegu selline varbaga vee kraadimine, et anname kõigepealt seal selles mitte otseselt Euroopa Liidu institutsioonis neile õigusele tagasi ja järgmine samm on juba hakkab natukene sanktsioone leevendama ja siis saab sinna juurde rääkida seda, kuidas tegelikult ikkagi kannatavad Euroopa liidu enda riigid kõige rohkem nende sanktsioonide käes ja ongi see kallegitimeeritud. Ungari Itaalia on aeg-ajalt ikka sellest rääkinud, et võiks sanktsiooni teema nii-öelda ära lõpetada ja Kreeka siin aastate eest, aga, aga noh, siiamaani tegelikult ega need arutelud väga tõsiselt, kas ei ole läinud, et see üksmeel on olnud seal lõppkokkuvõttes märkimisväärne. Aga noh, Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee puhul veel vääriks rõhutamist, et see organisatsioon tegutseb Strasbourgis Prantsusmaal, kus on Euroopa parlament ja venelaste jaoks tõenäoliselt on tegemist aga strateegilise linnaga, sest kui vaadata kas või Venemaa saatkonna Suurus Strasbourgis sess see muljetavaldav ja märkimisväärne ja ja kui nüüd sujuvalt liikuda ühe teise teema juurde, siis kahtlemata see on üks nendest euroop linnadest, kus Venemaa saab. Noh, ma ei tea nüüd kui luuleliselt väljendada, siis positiivselt hõlmata, aga märkamatult tegutseda ja enda huvides tegutsema panna kas siis santaaži või, või mingisugusel muul moel kõikvõimalike euroop, papa ja Euroopa parlamentaarse nõukogu, Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee inimesi, et miks ma sellist sellist spiooniliku süžeed üritan luua, on see lõppeval nädalal ilmus Ameerika Ühendriikide ajakirjas The Atlantic ajakirjanik Maike ÕS-i poolt Deniss Metsavase nii-öelda siis portreelugu sellest, kuidas temast sai spioon, kuidas? Kus siis sündmuste keerisesse, kust enam tagasiteed ei olnud, mis lõppes siis kaitsepolitsei poolt kinnipidamisega? No väga selline korralik spioonifilmi süžee või mis mõtteid teis tekitas? Metsavase Loonu lugemine? No siis, kui Metsavas kinni peeti ja toimus pressikonverentsi siis ju rääkisid nii prokurör kui kapo esindaja mõistu, et inimesed peavad hoiduma endo kompromiteerimise võimalustest ja andma siis oma tööandjale kaudselt siis Eesti riigile kohe teada, kui teda püütakse millegagi šantažeerida. Nüüd me siis oleme saanud need faktid, et millal see jutt põhines, et Venemaa siis väga sellisel labasel ja lolli kindlal viisil leidis võimaluse, kuidas metsa vast kompromiteerida ja selle kaudu fantaseerima hakata ja eks ta siis välja selline ürginimlik instinkt asuda koostööle, sest hirm oli lihtsalt nii suur. Nojah, et see lugu oli siis sellised selliste selles, et Deniss Metsavas Metsavas, kes on vene juurtega, käib sageli Venemaal ja siis korral, kui ta seal käis juba tegelikult mitmeid mingi üle 10 aasta tagasi. Küllalt noore mehena satustanskis Smolenskis sattus ta ööklubisse, leidis ta võluva neiu kellega veetis öö ja tamme isegi ei saanud teada sellest loost, kas selles töö reetis, nad veetsid seal meeldivalt aega, kaugele see jõudis, me täpselt ei tea küll, aga järgmisel päeval oli vägistamissüüdistus just. Ehk siis tema teooria oligi, et, et see oli puhtalt fabritseeritud ta sama hästi kui ei tundnudki seda tütarlast, aga aga noh, selgelt siis oli see ettesöödetud talle. Ehk siis selline klassikaline võte Venemaa poolt väga oskuslikult välja mängitud, ehk siis madalaimale instinktiled pane noorele mehele kena neiu ette, et kui päike liimile läheb ja läkski. Nojah, ja kogu selle loo moraal tegelikult, mis seal läbib, ka on see, et, et, et see Metsavas nagu mässis ennast järjest rohkem ja rohkem sisse ja samal ajal tegelikult töötas Eesti kaitseväes oli ja tema karjäär edenes järjest kõrgematele kõrgematele positsioonidele, mis tegelikult ongi hea spiooni nagu spiooniloo või, või, või hea agendi kasvatamise alused. Leia potentsiaal, tugeva potentsiaaliga isik, kes, kes piisava nagu Stirlitz piisava aja jooksul kasvab piisavalt kõrgele positsioonile ja see küsimus, mis seal tegelikult läbiv oli, on see, et kas oleks, kas Metsavas oleks mingisugusel hetkel saanud ennast legaliseerida või, või tulla selle oma versiooniga välja. Ja, ja nagu kapo seisukoht on tegelikult olnud see, et tal oli see võimalus kogu aeg olemas ja, ja noh, nagu me muidugi retoorika retoorika noh, samas me oleme filmidest näinud, et on olemas ka topeltagente, et võib-olla oleks see olnud KAPO unistuse või, või ka mitte, aga, aga võimalusel võimalusena võib seda ju tuua, aga lõpuks igal juhul mässiti ka tema isa sisse. Kui tema sai, vahetas töökohta, siis andis teada, et ta rohkem tõesti huvitatud, tal on õnnelik perekond, ta tahab nüüd sellest kõigest loobuda, aga siis hoopiski mässiti ta isa sisse. Ta seoteesis perekondlikult. Siiski loos on ka kõhklus ja kahtlus, et äkki isa oli see, kes pojale aitas ka lõksu seada, Smolenskis aga kõige põnevamaks. Selle loo tegi siiski see, et kaitsepolitsei ei, küll viibis kõikide nende intervjuude juures, mis kahe päeva jooksul metsavasega toimusid, et aga lõpuks, kui ajakirjanik küsis, et kas te saate seda metsavaselegendi kinnitada, siis Kaitsepolitsei ütles, et nad ei kinnita seda mis oli võib-olla. Ma arvan, et see on ikka taktikaline, ma arvan, seal taktika otseselt, kus oleks ikka lausvale olnud, siis oleks kaapasele siniste silmadega pealt vahtinud noogutades, et, et avaldage, avaldage, aga see kõik on täielik lollus, et, et see, see pigem on lihtsalt retoorika, Nad on mind, mitte nagu tõde, aga, aga tegelikult on ka siit selle, see, see lugu on selles mõttes õpetlik, et, et milleks on, milleks on vajalikud need kuulsad taustakontrollid, millest me oleme siin ju ajakirjanduses ka viimastel viimasel paaril kuul kuulnud, et miks inimeste kohta tehakse taustakontroll ja siis need tegelikult see ei ole ja ainult siis mineviku vigade otsimiseks, vaid ka tegelikult minevikku nõrkuste otsimiseks või noh, nende nõrkade kohtade leidmiseks, millega inimesi on võimalik šantažeerida, et santaaži moment ongi tüüpilises sellisesse spiooniloos kõige kõige olulisem momente, et et nende taustakontrollide tõesti üks oluline osa on just see santaaži võimaluste välistamine. Ma usun, et kapo loodab, et, et sellest saab nüüd selline õpikunäide, millega Rahoida tulevasi niisugusi juhtumeid, et pannakse see endale tulevastele seda lugu lugeda, seal võiks ka näha seda, mismoodi sealt selgus, mismoodi Eesti on spioonide püüdmise superriike, mida ma arvan, seda au tahavad mitmed organisatsioonid siin endale endale võtta, et et see lugu pidi ikka sellest jutustama. Aga kahtlemata väga hästi ajakirjanduslikult kirjutatud lugu, suurepärane materjal, sellest jaguks nii filmiks kui raamatuks, kuigi jah, kogu see oluline sündmuste telg selles loos on juba kirjas ja, ja kes lugenud ei ole, siis eilne Postimees tõlkis sellega pesuehtsas eesti keeleni. Kusjuures ma nagu ajakirjanikuna juhiksin tähelepanu, miks mulle see väga meeldis, oli see, et, et selles loos oli korduvalt nagu välja toodud ka eri poolte võimalikke motiive, selle loo, anda selle selle loo andmiseks ja selle loo jutustamiseks, mis tegelikult aitab nagu lugejal mõista, miks see lugu üldse ilmub ja mis, mis on tõesti nende erinevate osapoolte, kas kaitsepolitseiviga siis metsavasemotiivid seda lugu jutustada ja mis on ka ajakirjaniku motiivid seda lugu kirjutada. Nii on üks teema, mis rahva teeneritesse on kahel korral jõudnud, on saanud jätku ja ma kahtlustan, et me ei räägi sellel teemal viimast korda. Sel nädalal esitas siis prokurör tuur valeütluste andmise süüdistuse Mary Krossile. Novembri lõpus, kui ÜRO rändepakti tõttu oli ühiskond emotsionaalseks köetud, väitis siis USA päritolu Crossed tundmatut ning väidetavalt EKRE sümboolikat kandnud mehed loopisid teda Stroomi rannas kividega. Facebook läks kihama. Postimees ja Delfi levitasid uudist omalt poolt ja tsiteerides Postimehe ajakirjanik Holger Roonemaa, siis kui me oleme harjunud, et valeinforünnakud pärinevad peamiselt kaup parempoolsetest allikatest, siis nüüd tuli see telje teisest otsast. Ühesõnaga see, mida heidetakse, et EKRE-le ja jumal teab kellele veel juhtus nüüd nii, et kõik trumbid mängiti hoopiski Ekrele kätte. Ütleme, et see on tegelikult imelik lugu. Mind paneb see nagu õlgu kehitama, et, et, et ei saa tõesti nagu ei saagi aru, mis need motiivid võiksid olla või kuidas see nagu juhtuda sai? Ei, mina sain küll aru, mis need motiivid on, kuigi see on äärmiselt loll lugu tuleb selle kohta. Et ilmselt oli siin lihtsalt soov siis Ekret kompromiteerida, sest et selle, see juba, see kirjeldus oli väga veider, et mehed tulid, neil olid EKRE sildid rinnas. Et kas ikka inimesed käivad niimoodi silt rinnas, et see tundus nagu liiga hea, et olla tõsi. Inimesed juba tulevad, siltan rinnas, ma ei tea, kuidas koeraga üksi jalutas, kuidas nad teada sai detaili välismaalane, kas ta läks koeraga inglise keeles või no ühesõnaga, siin oli nii palju auke selles loos. Ilmselt mindi natukene loha kaks, et see kõlab, kõlab nagu selline. Külmalt kalkuleeritud infooperatsioon, aga mindi vist natuke liiga lohakaks ja siis külvata. Tundub see Mary Jordan on kunstnik ja, ja ka ei usu, et ta selle ise välja mõtles-Niiles Kross on ka erinevate valimiskampaaniates nagu üsnagi mänguliste detailidega, osanute, droonide ja igasuguste põnevate mänguliste detailidele. Fantaasiat jagub just nimelt ei saa aru, miks on vaja oma naine sellisesse asja sisse mässida, juhul kui see nüüd tema fantaasia vili oli. Aga noh, see on jälle niisugune loll lugu nagu selle suure Tõllu ka, et kui hüüda, et hunt tuleb ja tegelikult sa ütled pärast, et ah, ma tegin ainult nalja, siis edaspidi see enam ei usu, et see on sama lugu nagu nagu kõikide inimestega, kes oma lähedast siis mingist lähisuhtevägivallast süüdistavad. Juhul kui seda olnud ei ole, siis heidab varju ka kõigile teistele, kes päriselt selle all kannatab, tahavad ja, ja kelle usaldusväärsus siis sellega kahaneb. Et ma ei tea, kui nagu kõigi Eesti liikumine on öelnud, et andnud mõista, et me oleme paremad kui need teised, siis sellega tõmmati ikka selline imejutt oma valgele pintsakule. Jah, no sotsiaalmeedia ajastul on üks oluline tähelepanek ka mulle, et ajakirjandus pole siiski endiselt vabanenud faktide kontrollimise kohustusest, et tihti tuleks toimetustes võtta see tund kaks või miks mitte ka päev, et vaadata üle, mis, kus, kuidas ja kas, et kui seda ei tee, siis tegelikult pikas plaanis oleme me ühiskonnana reguleeritavad ja usaldusväärsus, see on see asi, mida tuleb hoida, et raha ja klikid on erasektoris küll väga olulised, aga võites täna ma ei tea 1000 eurot, siis Delfi või Postimees kiirustades võivad kaotada pikas plaanis ikkagi tuhandeid sadu tuhandeid eurosid, et me võime küll valeuudiseid levitades tegelikult? Ta ta ka osa demokraatiast. Aga ennem ei ole päris üks ja see sama, et kui Mary Jordan väidab, et teda rünnati, siis, siis see on uudis, ongi Mary Jordan väidab, et teda algul ei olnud nimeliselt see tuli ikkagi algul umbisikuliselt tundmatu naisterahvas, et see tema väidab, Eesti ettevõtja Karoli Hindriks oli see, kes väitis, et tema sõbrannaga juhtus ehk siis justkui sellised usaldusväärsuse komponendid olid olemas, et armastatud ettevõtja ja tema sõber, mis tähendab, et noh, et sa justkui see usalduskrediit laieneb sellele väidetavale sõbrale ka. Ja tormas kohe ka siseminister Katri Raik, kes samal või järgmisel päeval ka mõistma seda ja ta ei seadnud kahtluse alla, et see lihtsalt ei tule selle peale, et inimesed võivad nii labaselt valetada. Nojaa, aga see ongi tegelikult uurimisorganite töö, et, et need tööriistad nagu riskisid seda tegelikult ajakirjandusel sellisel moel puuduvad, et ajakirjandus saab küsimusi esitada, aga inimesel on üsnagi laiad vabadused, nendele jätta vastamata vastata nii nagu ise soovib, et, et see ei pea nagu see, see ei ole seesama, mis politsei, uuri lihtsalt siseminister, kelle alluvusse ju kõik politsei ja muud uurimisorganid kuuluvad, olekski võinud öelda, et see on kahetsusväärne juhtum, juhul kui see tõesti nii oli, et ma loodan, et politsei kiiresti, nagu selgitab välja asjaolud. No lõpetuseks üks teema väärib veel täna saates käsitlemist, et nädala pärast on kogu Eesti laulu ja tantsupeo lainel ka vikerraadio kuulajatel pole sellest pääsu või teistpidi, sõnast sellest siis sellest õnnest ja rõõmust saab osa. Aga ma ei tea, teid võib see nüüd üllatada, et isamaalisust rahvustundele rõhuvast suursündmusest on mitmete inimeste arvates saamas selline koorilaulu suursündmus, kus pole enam kohta näiteks Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi viie lisa maalisel laulul, et ma nüüd ei pea silmas seda, et kõik viis korraga ära lauldakse, aga isegi ühe jaoks ei ole leitud ruumi, et siinkohal tervitused Jüri Leesmendile. Aga, aga ma ei tea, kahtlemata ei loogilised ega arusaadavad, et pole need seekordsed laulupeo repertuaari koostajate selgitused. Et häid laule ei tohi kogu aeg laulda. Minu meelest see on eriti noh, ma pean seda juba selles otsas teist korda ütlema küüniline põhjendus. Ja, ja sellega tegelikult soovitakse vältida siis selle tegeliku põhjuse väljaütlemist ja põhjus ilmselt on ikkagi see, et kui me mõtleme Nende viie laulusõnade peale, siis ilmselt tundub see tänastele laulupeo korraldajatele, et need on liiga isamaalised ja vastandavad, ehk siis, kui me mõtleme, et seal on laulud, laulusõnad ütlevad, et peatage Lasnamäe ja sihitult hulgub migrant ja nii edasi, et et siis ilmselt on neil hirm, et sellest sünnib mingisugune selline vale rahvuslik tunne seal laulupeol ja nad kardavad neid tagajärgi. Aga kui me mõtleme, et tegemist on juubelilaulupeoga teema on minu arm, me peaksime siin mõtestama eestlust käima lauludes läbi selle 150 aastase teekonna, mis meid siia on toonud ja kui ei oleks olnud neid viit isamaalist laulu, siis meil ei pruugiks täna olla seda vaba Eestit, kus seda tagasivaadet teha. Aga nüüd, kui meil hakkab see selline sisemine enesetsensuur tööle, kus me mingeid laule liigse isamaalisuse hirmus sinna ei lase, siis see väga palju nendest nõukogude aegsetest laulupidudest erinegi, aga siis püüti vaikselt just sisse pikkida neid isamaalisi laululaule, et rohkem seda rahvustunnet oleks see nüüd vastupidi, püütakse seda ära, nivelleerib, et miks me siis ei räägi sama juttu, et oi, et laul põhjamaast või koi või mu isamaa või hümn, et neid ei maksa nii tihti laulda, muidu lörtsime ära. Eino, ja sa ütled, et ei öelda seda, mina loen täna Postimehest Rasmus Puuri intervjuud ja Rasmus puur ütleb täiesti häbenemata, et osa nendest jutt käib Matiiseni viiest isa vahelisest loost on kirjutatud millegi vastu, kuigi praegu enam seda vastasleeri ju ei ole. Mis on küll endale valetamine, aga noh, see on, ma ei süüdistaks siin Rasmus Puuri, vaid see retoorika on läbi käinud kõikide või noh, ütleme kõik, kes on sõna võtnud sel teemal laulupeokorraldajate suust, ehk siis see on selgelt keskselt kokku lepitud, aga samasugust identity teedi kriisi ma mäletan ka 90.-te lõpust 2000.-te algusest, kui inimesi käiski laulupeol vähem ja räägiti tõsimeelselt, et milleks üldse enam laulupidu korraldada, et meil on vabadus käes, et me ei pea ju enam vabadusest laulma ja siis hakatigi nagu lihtsalt mingeid koorilaule laulma. Nüüd nüüd on kuidagi sisemine sund sinna jõudnud, et oi, et nüüd on kuidagi nagu ohtlik laulda rahvustundest, et seda rahvustunnet. Ta ei peaks küll ära kinkima, et mitte segi ajada mingisuguse poliitilise retoorikaga, et ikkagi võiks julgelt laulda, et eestlane olen ja eestlaseks jään ka edaspidi. Ja et see on tõsi, mina imestan selle üle, mismoodi poliitiline poliitkorrektses ikkagi ma pesa teeb. Aga aga see ütleme, et see rahvustunde suurus, mis laulupeol väljendub, see võib olla aga tegelikult ka kõrvalseisvatele hirmutav, et, et ma olen kuulnud seda, et, et noh, näiteks kui mingisugused Euroopa poliitikud on sattunud laulupeo mingisugustesse kontekstis, siis, siis just nimelt, et see tänapäevases Euroopas mõjub isegi nagu hirmutavalt. Jah, aga me oleme ikkagi eestlased edasi. See on meie häbenema, et minu meelest see ongi see kõigi Eesti pidu, et seda ei oleks pidanud kunstlikult korraldama. Meile antud aeg on, tänaseks on paraku otsas küll, aga nädala pärast saate laulupeol vürstide saabumist või lõbusad vastavad Peterburis teemalist lugu või pealkirjaga lugu kuulata. Ja kahtlemata laulupidude traditsiooni pikaajalise saladuse. Ülejärgmisel nädalal arutab siin juba järgmine rahvateenrite koosseis, aga Heidit Kaio, Merilin Pärli, Mirko ojakivi tänavad kuulamast ja keda nädalavahetuse jätku teile?