Vikerraadio. Ja tere ei tea, mitmes heinateo korda on Eestimaal sel suvel ka sel nädalavahetusel, käimas on alanud ka viljalõikusaeg ja pole vist eriti suur saladus. Pihlakad on juba võtnud oma küpse värvi ning neid on sel aastal väga palju. Eile oli annepäev, olevipäev on esmaspäeval ja juba vanad eestlased teadsid, et olevipäev tähistab just lõikusaja algust. Aga millised on lõppeva nädala viljaannid, mida nüüd lõikama hakata? Sellest püüavad täna aimu anda Evelyn Kaldoja Postimehest. Krister Paris, Eesti Päevaleht Delfist ja mina olen Mirko ojakivi. Tere, Krister ja tere, Evelin. Tere. Tere. Ma ei tea, kuidas teiega ka mina olen viimased neli nädalat puhanud ja enamasti mööda Eestimaad ringi sõitnud, inimestega rääkinud. Ja enamasti inimesed räägivad praegu ikkagi sellest, kuhu minna, mida teha, mida süüa. Räägitakse ka loomauudistest, et kus nähti karu, kus hunt. Aga ma saan aru, et tööinimesed endiselt nendele läheb korda see, et kes, kus võimule tuli, kes palju varastas, kes on süüdi? No nii paistab aga, aga ka karu ja ilvese uudis Abrukalt ma seal minu meelest delfi, kes kajastus ilvest, kes terroriseerib vaest Abruka rahvas, nii et ei saa ka neid loomi alahinnata. Ja meid on ootamas tõsine riikidevaheline konflikt, kus Venemaalt juba tuleva petitsiooni teete. Meie karusid maha lasta ei tohi, nii et ma kujutan ette, et varsti on piiri taga suured meeleavaldused. No aga, lõppeva nädala kõige suurem uudis, kõige mõjukam uudis, ma ei tea, see vist tegelikult, ega ta väga uudis ei olnud, et Boris Johnson valiti uueks briti peaministriks, täpsem oleks vist isegi öelda, et kontserdile diilid said endale uue esimehe ja kuna neil on Põhja-Iiri unistidega koalitsioonileping, siis see ametikoht tagas uuele erakonna esimehele võimaluse siis kunagist maailma ühte kõige võimsamat riiki asuda peaministrina juhtima. Et siis endisest Londoni linnapeast ühest üsna karismaatilisest ja mitte vaid soengu poolest. Boris Johnson'ist sai kõige tähtsam mees. Kas Brexiti leeri sisuliselt kõige Brexitile eriga, siis kõige viimasel hetkel liitunud Boris Johnson, kes on üsna väheste põhimõtete poolest tuntud, kas tal on võimalus üldse õnnestuda? No iseenesest, ta on ikkagi seotud nendest samadest asjaoludest, millest on seotud tema eelkäija Theresa May, ehk siis parlamendis ei ole enamust mitte millelegi parlamendis, ei ole enamust kõvale Brexitile, pehmele Brexitile ja, ja samas ka mitte Euroopa liitu jäämisele ja, ja ta peab sellega arvestama, aga kuna nagu Mirko sa juba mainisid, siis pole tegu just sellise mehega ja pole tegu just inimesega, kes peaks nagu tõe rääkimist nüüd esmatähtsaks, siis ma arvan, et see, mida me nüüd kuuleme, mida me juba oleme kuulnud, et oh, pole midagi, teeme ära kõva Brexit, see on see kõik, mida me kõik tahame, mida ilmselgelt ei taha ju tegelikult briti rahva enamust mingi osa kindlasti tahab, see on ka päris suur osa, aga sama palju või rohkemgi on inimesi, kes kas ei taha üldse Brexitit või tahavad selle pehmemat versiooni. Ja nüüd ilmselt hakkab sealt kuulma igasuguseid värvikaid avaldusi sellel teemal. Juba on kuulda olnud tema välisminister Dominic Raab väidab, et nüüd teeme ära, nüüd tuleb ära kõva Brexit ei ole midagi, näitame Euroopa liidule koha kätte, et tegelikult see muidugi nii lihtne ei ole. Aga noh see süveneda paljudele paljud inimesed ei suuda süveneda, sest neid detaile nii palju lahkumist leping on nii paks Euroopa Liidu Briti suhted on nii pikaajalised ja need on nii paljusid väikseid nüansse, mis mõjutavad erinevate inimeste elusid, et ma arvan, et et tähelepanu hajub ja paljud panevadki tähele lõpuks Johnsoni avaldusi, aga noh, see, mis juhtub 31. oktoobril Ühesõnaga, kui ta ütles kohe peaministriks saades, et lahkume, inglisekeelne väljend olid nõuandjaid tõlkida eesti keelde, kui saagu mis saab, aga aga olemuslikult, kui seda inglisekeelset väljendit, siis on selles Johnsoni jaoks nii mõndagi peidus. Mõlemad variandid selles mõttes, et kui tema räägib praegu kõvasti Brexiti, siis Evelin ütles, ei ole ka Briti Parlamendis sellele mingisugust nagu selgelt kindlat toetust tooride ülemvõimu praegu kolmehääleline, kohe tulevad veel siis vahevalimised ja see ilmselt jääb ühe härraliseks, mis tähendab seda, et koalitsioon põhimõtteliselt noh, ei ole. Mitte mingil juhul kindel, et pigem on midagi nii-öelda läbi suruda, mis täiesti selgelt kus teie oma näiteks Johnson enda parteikatsete seas lihtsalt ei ole võimalik, siis ongi mitmesuguseid variante, et noh, üks on see, et saad näiteks teete koostööd opositsiooniga, leiboristide leiboristid tahavad teist referendumit, Johnson ütleb praegu, et ta ei taha seda. Kui ta surub kõva lahkumise poole, siis on täiesti võimalik, et tuleb piisav hulk mässulisi, valitsus lihtsalt kukub ja see nii-öelda see do teine osa saab Johnsoni jaoks poliitilises mõttes tõeks. Temast saabki ajaloo kõige lühemat aega teeninud Suurbritannia peaminister. Aga jällegi Liiver erootilise kuju sattumine etteotsa ikkagi tõstab tõenäosust, tuleb sellegagi häiriskile väljendajate platsil pajaksident, ehk tuleb kogemata, et lihtsalt mingi hetk on 31. oktoober käes ja Euroopa liidus enam ei ole seda head tahet pikendada. Johnsonit ei saa alahinnata, sest inimene on siiski olnud kaheksa aastat Londoni linnapea, et see tähendab, et tal on ikkagi mingisugused päris tugevad, võimul püsimise instinktid olemas. Ta ei ole ka, paistab vähemalt tema biograafiat lugedasid. Rumal mees, ta ei ole aus. Aga rumal ta paraku ei ole, ta on väga hästi haritud, rikkast perekonnast pärit, sihuke pisut laisk, aga väga enesekeskne ja talle meeldib olla tähelepanu keskpunktis. Tema on ju tõeline poliitiline ellu ja, ja selles mõttes, et iga skandaal, iga vale, millega ta vahele jääb, see just kui toov talle seda karismat ja võib-olla ka valijaid juurde. Tõsi, ega ta nüüd ju väga suurt mandaati kusagilt saanud ei ole, sest paljud inimesed ka sellel nädalal imestasid, et kuidas siis nüüd niimoodi, et isegi Briti parlament ei pidanud ühtegi hääletust tegema, et lihtsalt käibki niimoodi, et ühel päeval või hommikul Theresa May lahkus Downing Street 10-st ja siis mingi mingisugusel hetkel, Boris Johnson tuli sinna asemele, et see lihtsalt ongi brittidel siis ütleme, demokraatia eripära. Aga aga see on, ma arvan, üldse hetkel nagu olukorra eripära, et Brexiti hääl ju saadi samamoodi väga napilt, et see ühiskonda väga polariseerunud napilt jääb peale üks või teine pool, kes asub siis aktiivselt rõhuma teistelt sellist teistpoolt. Nüüd öeldakse, et nüüd tuleb Brexiti kõik samamoodi ka Donald Trump ei saanud ju ka mingisuguse 90 protsendi või isegi mitte 70 protsendi ameerika rahva toetusega võimule, ta sai samamoodi napilt võimule. Sa pead, sa ei hakka, praegusel hetkel kõlab küll natukene kummalisena mõelda selle peale, et 33 miljonit inimest, kes käisid hääletamas viimastele valimistele, vaatasid praegu lihtsalt pealt, kuidas 150 160000 inimeste valisid neile siis uue riigipea, et eks. Poliitiline süsteem, et seda ei saa öelda, et keegi oleks vahepeal mängureegleid muutnud, et Ameerikas näiteks on probleeme seal sellega, et tõmmatakse valimisringkondade piire ümber selleks, et saada vastavaid tulemusega. Briti reeglina on kogu aeg samasuguseid olnud, aga midagi on lihtsalt. Juhtub aga mikser, Johnsoni teema praegu niivõrd oluline on, miks me sellest räägime, kas see on ühe suure protsessi mingisugune järgmine etapp, et ma ei tea siin sotsiaalmeedias lõppeval nädalal levitatakse ka ühte pilti, kus on selline ajajoone, et USA presidendid ja Briti peaministrid ja siis see küll meem on välja töötatud või kirja pandud juba aastaid tagasi, aga nüüd see siis lihtsalt täitus, et Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ja siis Briti peaminister Boris Johnson, et mingil hetkel see tundus täiesti ulmeline. Aga nüüd see on elu, see on tõde. Ja kui sa võtad, et ÜRO Julgeolekunõukogu viis alalist liiget juhivad praegu trump Johnson Putin, ping siis makroon, ehk siis see sisaldab päris palju turva, turvatunnet maailma tulevikule mõeldes. Ei, no ja kui me mõtleme, et USA ja ühendkuningriik on ikkagi meile kahe olulise, no okei, USA ei ole Euroopa liidu liige, aga NATO liikmed on nad mõlemad NATO liikmeks, nad jäävad mõlemad, brittidel on ka siin veel meie eelpaigutatud pataljon tähendab meile julgeolekuliselt nii tähtsad, et kui seal on eesotsas kaks sellist meest, kes on tuntud spontaanselt avalduste poolest siis see natuke kõhedust tekitav, teisipidi muidugi vaatame, kuidas trump on valitsenud siis tema spontaansetelt avaldustele tihti. Õnneks pole midagi suurt järgnenud, et seal ongi selline värvikas avaldus, mille peale kõik ehmunult reageerivad. Ja siis pärast nagu iga tegelikult midagi väga. Muidugi tähendab, et Johnson on parem inimene kui trump ilmsekaga hinge poolest ja kuidas. Sa oled silma vaadanud ja näinud seal hinge nagu George Bush Putini. Paljude, kes näiteks temaga olid, kas Euroopa Liidu läbirääkijad ja teised, kes on temaga kokku puutunud, kui Kadri oli ka Suurbritannia välisminister vahepeal ütlevad, et ta tuli sinna, ei olnud üldse agressiivne, kuulas mõnus mees, et ta nagu ei olnud selline enda peale. Tahan, et see on selliste karis maagiliste inimeste probleem, et nad oskavad väga hästi, nad tunnetavad ära, kus ja kelle keskel ta on. Kui istuks Johnson siin praegu meiega, siis ta räägiks, kui okei, praegu on mikrofonid sees, ma arvan, kui ta mikrofonid on sees, siis ta räägiks ühte juttu. Kui me paneksime mikrofoni kinni, oleks ta väga muhe sega, kes saab kõigest aru? Et, et see, ma arvan, selliste inimeste puhul see ongi üks nende võlusid, et nad oskavad väga hästi kohanduda ja nad ongi väga karismaatilised. Ilgelt tore, Mirko sõjaväe tahaks veel ühe väga värvika koha Johnsoni karjääris, enne kui ta sai välisministriks, kirjutas ta. Põimida võitis isegi Miss Guardiani mingisuguse konkursi kus ta Ärthanist, kus ta võrdles Türgi presidenti kumas väljend, aga põhimõtteliselt ta kirjeldas seal tema seksi kitsas, aga see ei takistanud tema karjääri välisministrina. Neljandal aastal kirjutanud ka mingisuguse romaani, mille pealkiri oli 72 neitsit, mis kirjeldas seda, kuidas kass oli vapper Briti peaminister või Londoni linnapea päästis USA presidendi. Lugesin eilsest Timesist kirjeldust selle kohta, et raamat on täis viiteid rinnakatele plandiinidele igal teisel leheküljel, et see on niisugune nagu nartsitsistlik, seksuaalne, mingisugune, mis iganes. Aga. Istun ma saan aru, ongi väga loomingulise, elava fantaasiaga inimesena, inimesega, et sarnaselt meile Boris Johnson on olnud kunagi meiega, oleme, aga tema oli kunagi ka ajakirjanik ja ta keskendus väga palju Euroopa teemadele. Dali, kas Timesi, Euroopa Liidu korrespondenti? Siis ta tantsis, sai ta väga ruttu ametist lahtisest, ta võltsis tsitaadi ja selle eest ta siis tehti priiks. Ta liikus edasi, telliti Telegraphi, mis on pisut konservatiivsem veel väljaanne ja siis sai nende Euroopa Komisjoni korrespondendid ja ta oli vist juba toona tuntud Brüsseli pressikorpuse seas kui inimene, kes mõtles asju välja. Aga kuna väljaanne oli, mõjub kas ja neid vist ka väga tõde ei huvitanud Euroopa Liidu seisukohast siis ta on väga paljude nende Euroopa Liiduga seotud legendide ja valede autor, mis brittide seas levima. No näiteks banaanidirektiiv ja sellised banaanikõverad Eks üks tuntumaid näiteid tuuakse näide, kus ta näiteks võttis parlamendi ees välja roiskunud kahe sõnaga kala, kala nüüd hiljuti. Lola, mis oli pakendatud mingisse pakendi sisse ja kilesse kilestajatel, näete, mida Brüssel sunnib tegema, raiskame pakendama ja see oli puhas ainult briti enda iseregulatsioon. Mani saartelt püütud kalaga ja kuna tegemist on siis vabakaubandustsooniga, mis ei kuulu teoreetiliselt, siis Euroopa liitu ja seal ei kehti Euroopa Liidu reeglid, siis tegemist oli puhtalt Briti siseriikliku regulatsiooniga. Sarnaselt meie peatsele Euroopa Komisjoni presidendile Ursula Ursula Fanderlaien-ile on ka Boris Johnson euroametnik kui laps, aga tema tema puhul ei lõppenud õnnelikult, vaid tema vanemate. Ma sain aru, et see tema vanemad lahku läksid, oli väga paljuski tingitud sellest, et selles, mis, kui ta elas vanematega Brüsselis, nad ei saanud omavahel läbi ja siis ta koliti tagasi Inglismaale ja pandi erakooli, kus teil ainult, kus ta füüsiliselt karistati, et võib-olla sellest tulebki tema. Kui ma ei taha minna psühhoanalüütik, kas ta, võib-olla sellest tuleb osa temast sellisest Euroopa vihast? Kõigele Merko küsis, et miks see tähtis on ikkagi see, meil on kolm kuus, 31. oktoobrini, kus jah sama Ursula Fanderlaien ütles kohe, et mina olen nõus pakkuma brittidele, kui nad küsivad ikkagi pikendus. Aga hetkel Kell tiksub ja see ei ole mitte ainult Ursula von der Laieni, vaid ka teiste liikmesriikide pärusmaa. Ja eelmine kord ma saan aru, et Prantsusmaal üks suhteliselt pika hambaga endise pikenduse juba näiteks Nii aga Boris Johnsoni õnnestumine, et mis see nüüd siis oleks, oleks siis britid Euroopa Liidust iga hinnaga väljaviimine, lahkumisleppe taasavamine, majandusliku krahhi ärahoidmine, konservatiivide viimine järgmistele valimistele, nii et nad ei kaota taks Briti terviklikkuse hoidmine, et Põhja-Iirimaal või siis ka Šotimaal ei asutakse ettevalmistus tama liitriigist lahkumist, et neid teemasid, neid probleeme sasipundar, millega Johnson kui nüüd järgnevatel kuudel puutub, on ju märkimisväärne, et täna hommikul ka rahvusringhäälingu raadio uudised on edastanud siin Põhja-Iirimaa ja Iirimaa uudiseid, kus nii-öelda see reaktsioon leppeta Brexitit tele ja siis ka sellele kokkuleppele, mis siis Põhja-Iiri piiri probleemi justkui võiks mingil kujul lahendada, et Johnson on öelnud, et sellest tuleb loobuda. Täpselt täpselt nii, nagu ta on öelnud ka kõike muid asju varem, aga jätame hetkel asunud sellisele nagu jäigemale positsioonil pigem mööda on kõva kõva liini praksiteerida toetajate seas, aga kõik need, mida sa kirjeldasid, on täpselt probleeme, mis tekivad juhul, kui Suurbritannia Euroopa Liidust lahkub. Siit mandri pealt vaadates kindlasti loodavad paljud, et kuidagi ikka mingi hetk tuleb, teine referendum, mis annab teise tulemuse, mis briti ühiskonna lõhestatuna, aga noh, need asjad jäävad ära. Eks ta saab näha, üks väga suure tõenäosusega, mis juhtub, on tegelikult veel vahepeal tulevad erakorralised valimised, kuna täpselt see ülekaal on nii väike, et sealt laguneb. Ma arvan, et ta läheb sihilikult selle peale, ta presenteerib hästi sirgjoonelist lihtsakoelise kiht hästi mõistetavad seisukohta, sellepärast et see on tema valijatele lihtne ja ükskõik mis tagajärjed halvad tagajärjed ei tule nii lihtsalt ühe ühe pauguga avalikuks majanduslik, kuid löögid ei tule nii lihtsalt kohe välja, kui Põhja-Iirimaal olukord halvemaks läheb. Seal on tegelikult olukord kogu aeg selline keskpäraselt kehva olnud, aga kui see läheb halvemaks, ei ole ka nii, et kogu ERA tuleb hommepäev uuesti kokku ja paneb, et maailma kõige suurema pommiga Belfasti linnavalitsuse hoonel, et need asjad ei juhtu nii nii ühe Ühe hoobiga, et aga temal kui poliitikul, kui poliitilisel ellujääjad on kasulik rääkida sellist lihtsat pool või ebatõde, tema teeb ära, kõik saab korda, kõik on Brexit, tähendab Brexitit, nagu ütles tema eelkäija Theresa May. Ta läheb selgelt sellisele lihtsale sõnumile, vahepeal heidab mõne nalja, mis tundub natukene enesekriitiline, tegelikult ilmselt väga enesekriitiline ei ole, sest muidu tal võib-olla juba paljude asjade pärast läbi aegade häbi olnud. Et te näete, et see ongi tema edu valem, et tema ei, et ta väga ei murra pead, see on teiste inimeste töö, kuidas need probleemid lahendada? Jah, aga see on Johnsoni võimuletulek, selgelt on näide sellest, kuhu viib siis selline, noh, ma ei tea, ega Johnson tagajärge ka, see ei ole ju mingisugune põhjus, et David Cameroni poolt, et siis ellu viidud poliitika tagajärg, et On lihtsast kalkulatsioonist koondada valijaid saada populaarsust juurde, siis otsustas selle Brexit'i teemaga nii kaugele minna, et see ühel hetkel ka rahvaküsitlusele pandi või referendumile pandi ja ja lõppkokkuvõttes. Ma saan aru, et konservatiivid sellel korral, kui nad endale esimest valisid, siis tegelikult see kalkulatsioon käis selle peale millise kandidaadiga on võimalik järgmistel valimistel enamvähem mingisugune tulemus ära teha ja selge on see. Johnsoni puhul nähti mingisugustki võimalust, sest vastaskandidaadiga seda lootust, et koondada enda taha suurim asja, ei olnud. No kui sa küsisid, muidugi ta ütles, et, et kas on osa mingisugusest suuremast protsessist, sest loomulikult see on osa täpselt sümptom täpselt samast protsessist, mis on toonud meile populistide esilekerkimise ministeeriumile Donald Trumpi muu ehk siis nii-öelda seni siiani olnud klassikalise poliitilise süsteemi järk-järgulise lagunemise jälle ümberkujunemisele uutele telgedele klassikaliselt parem-vasakpoolselt võib-olla siis noh, laias laastus Aga muuseas, selle poliitika puhul armastatakse kogu aeg rõhutada seda, et see on nagu justkui selline lihtsate sõnumite ja rahvaga rääkimise aeg. Aga kui võtta kas või needsamad Johnsoni näited, kui võtta Trumpi näited, siis tihti pall tihtipeale ju tegelikult liialdatakse. Aktsendid pannakse valedesse kohtadesse ja öeldakse, et see ongi rahvaga rääkimine. Et seesama kala näide siis süü veeretamine Euroopa liidule. Muuseas. Nii klassikalised asjad, leia välisvaenlane koondu selle taha kõiges sisevaenlasest piisab ka välisvaenlane euroopalitsem, perfektne ta ei hakka sulle, ta ei hakka sind kiusama. Tegelikult iga rahva puhul on näha, et nad koonduvad väga hästi liidri taha. See on inglisekeelne või inglise keeles tuleb see väljend lipud, lipu ümber koondumine, eks see aitab, see on väga lihtne valem. Samamoodi on, kui sa kuulutad mingisuguse pseudoprobleemi probleemiks ja hakkad seda siis lahendama. Jälle lihtne sinust jääb mulje kui sellest tohutu probleemi lahendajat. Aga see on osaliselt tingitud nüüd sellest, mis ennetoimelise broilerlust sul on sellised, noh, Cameron, minu meelest tüüpiline broiler. Et teda huvitas ainult poliitiline ellujäämine, sest teema, see oli see, see valdkond, milles ta nagu oskas, millest, nagu amet käes oli, ta ei osanud midagi muud teha, teda huvitas ainult poliitiline ellujäämine. Ja valija saab sellest aru. Johnsoni meeskonnast võiks ka natukene rääkida, et kui te olete näinud sellist suurepärast filmi nagu Brexit reegliteta sõda, siis mida mõne kuuest näitas ka Eesti televisioon, siis sellest filmist on meelde jäänud mulle väga palju erinevaid tegelasi ka Boris Johnsonit kujutatakse selles filmis suurepärasel aga võtmepositsioonil sellesse Brexit'i kampaanias, mis siis lõpuks ka edukaks kujunes, siis lahkujate poole vaadates siis briti valitsusse on nendest väga paljud ka jõudnud ja ennekõike tekitas minust hämmastust, et tööle on võetud ka Brexiti kampaania peaideoloog Dominic Gaming, keda siis kehastas filmis brittide praeguse praeguste näitlejate üks andekamaid mehi, Benedik kämmerbatš, aga lõpuks on nad siis võimul valede ja luiskamisega, et põhimõtteliselt ikkagi võib tulla juurde, et vale saadab tänapäeval. Vale toob tänapäeval poliitikas kaasa. No ja üks dimensioon üldse vaadake kui ka mujal maailmas, et on toodud juba esile, et meil on praegu nii-öelda kloonide aeg, et noh, nimetame individuaalselt, Guardian kirjutas sellest ka mujal ja seda on ilmselt paljude tähele pannud mitte ainult trump ja et Johnson, aga no ega Volodõmõr Zelenski, onju tema hõdudes öelda kloun ei ole isegi mitte mitte halvustada ei, vastupidi, tema ameti ametikirjeldus. No aga selle, aga ikkagi ma arvan, et põhjus on ka selles, et eelnevalt on jätnud broilerit platsi tühjaks, sul on ebasiirad mugavad, sellised pisut mandunud poliitikud ja mingil osal inimestest viskab üle eriti sellel osal, kellel võib-olla ei lähe selles ühiskonnas hästi. Nad süüdistavad, nad otsivad süüdlast, tahavad midagi mingit muutust ja siis tuleb sealt ära kloon, kes pakub muutust. Muuseas räägiks selle teema juures ära ka selle nädala, ma ei tea siis sisepoliitikas kõige suuremat kära tekitanud kaasusest, kus siis ühelt poolt saadi taas hõisata, et jälle nad tegid seda, teiselt poolt aga suudeti taas tundide viisi eetrit täita, et Johnsoni erakonna juhiks valimise järgselt saabus pressiteade Eesti konservatiivselt rahvaerakonnalt juht Mart Helme, siis väljendas seal heameelt. Johnson'ist saab Suurbritannia peaminister ja ta lisas, et idaeurooplasena on ta valmis uuele juhile jagama teadmisi, kuidas oma riigi suveräänsust taastada. Et piisas taas ühest pressiteatest, et saada endale nädala suurim meediakajastus Eesti poliitikutest. Mõni mees on siin Eestis, mulle tundub väga andekas, et kopeerida ja tundub, et. Tähendab, poliitikule, keda sa ei tunne, kes on teisest partei perest, kes ei ole sinuga samal tasemel ja selle asemele siis leiduvad õnnelikult kolleegid, kes ei kustuta seda presidendilt äravaid. Arvad, et see on suur asi, mida tuleks nagu afišeerida? Teeme ühe väikese testi, me kõik saime selle pressiteate, kuidas te käitusite maha kustutasin. Ma lugesin seda hiljem uudisena ja ei pööranud mitte mingit tähelepanu enne, kui Matti Maasikas reageeris. Matti Maasikas reageeris sellepärast, et keegi oli arvanud, et see on piisavalt tähtis asi, et panna üles ja kui sul on juba, ütleme kui sul on, kui sa töötad ministeeriumis, mille sinu enda parteikaaslasest juht on sõlminud mingisuguse hämara lepingu Poola siseministriga, ehk siis Mart Helme taseme kaaslasega ja sa justkui peaksid siis hakkama nagu ametnikuna võib-olla ka kui euroop, kui veel lähed nagu viimaseid aegu siin Euroopa Liidu kohtumisele häirehäiret andma sellest, et näe, migratsiooni teema, tuleb vist jutuks ungarlaste ja poolakate kui niisugune risti-rästi Browni liikumine, et sa saad aru, et ametnike närvid ongi pingul, sest sa ei tea, missugused ülevalt meeldule. Lihtsalt täpsustuseks, et selle konkreetse leppega, mis puudutas immigratsioonihoiatuste selle asemel, mis siis Reinsalu Figalne, ALDE teade, algne teade tuli küll, et see on olnud Mart Helme. Aga see on nagu Browni liikumine, meie valitsused nagu ministrid õnnitlevad, sõlmivad lepingud täiesti suvaliste teiste ministritega, et mis järgmisena läheb Nauru kalandusministriga mingit diili tegema, et nagu see nagu sul ei oleks enam mitte mingisugust nagu järjepidevust ei järjepidevust, ei mingit süsteemi, et sul lihtsalt erinevad poliitika seal ei ole isegi mitte nagu parteipoliitilistest või sellist nagu ütleme, üleeuroopalist erakonna perelist solidaarsust, sest teatavasti Poolas Poola siseminister esindab siis erakonda kelle vastu Urmas Reinsalu parteikaaslased Poolas nagu üritavad lähenevate valimiste valguses midagi ära teha, et siis Urmas Reinsalu pigem siis annab nagu pissiveskile voola pissis on Bravois provotivlest ühesõnaga õigus ja õiglast Poola võimupartei praegune et millegipärast siis meie välisminister võtab oma aatekaaslaste vastaseid Poolas. Ja ühtlasi ta teeb Mart Helme kolleegiga Poolas mingeid kokkuleppeid Mart Helme selja taga. Aga väga nagu paha või nagu rumal oleks seda taandada just nimelt siis Eesti poolsele Klonaadil, et see oli tegelikult olemuselt, kui mõelda nüüd sisu peale, jätame kõrvale isikutele tegemist väga kõlava avaldusega selles mõttes, et Eesti välis- ja julgeolekupoliitika on olnud ikkagi pigem selline konsensuslik, pigem ühes suunas umbes ei, võib-olla ei pea nii olema kilkrite, sellele avate näiteks diskussioon, aga kui seda tehakse lihtsalt ministri ühe avalduse tasemel, siis tekitab väga palju küsimusi ja milles nagu probleem, probleem on ikkagi selles, et, et Eesti sarnaselt kogu ülejäänud Euroopa liidule on seisukohal, et et ta on halb ja me austame seda peitele tahet, aga me arvame, et see on teie poolt vale samm, sest ta toob meie riigile kahju. Just nimelt. Ja nüüd tuleb Mart Helme, kes, kes annab nagu mõista, et temale väga meeldib see, kui Euroopa Liit laguneb, kui riigid sealt lahkuvad edasiseks tema poega. Martin lisas pärast veel õli tulle, kus ta muu hulgas näitas, kasutas oma selles kuulsas pöördumises või postituses Facebookis, kus ta ütles Mati maasikale, et kes sa selline oled, kasutasin etakse väljendit nemad nende ühesõnaga nemad tähenduses Euroopa Liit, et mõista, kui väga selgelt tõmmatakse veelahe meie ja nende vahel, eks meie risti ja nemad, Euroopa Liit ja ma saan aru, et EKRE ei ole kunagi teinud nagu otseselt saladust sellest, et nad on euroskeptilisemad kui teised parteid, nad, aga nad ei ole kunagi öelnud, et nad tahaksid Euroopa liitu lõplikult lammutada. Tõsi, Martin on sellised, et noh sõnu teine, mida võiks ka niimoodi tõlgendada, aga see pole ametlik seisukoht ja see kindlasti ei ole koalitsioonile ka koos ka, sest koalitsioonilepe, kui me mäletame sõlmite, kui öeldi, et noh, et kõik need EKRE väärtused ja puha, siis esimesena pandi kirja. Me veel naersime selle üle, et Eesti välispoliitiline kurss ei muutu. Eesti enamus Euroopa Liidu ja NATO liige, eks ole, oli see esimene asusel? Naersin, et miks seda vaja on ja kui me näeme seda esimest punkti, on tegelikult Aga kas ma peaks selle panema kuidagi valitsuse nagu teadete või valitsuse liikmete teadete nagu kuskil alla nagu automaatseks selliseks kirja jalusesse, et Eesti on seda, seda ja seda välispoliitiline kurss ei muutu. Mida iganes sa sealt eest lugesid, see unusta ära. Ja ka Mart Helme, muuseas mulle meenub, et kui olid Euroopa Parlamendi valimised, siis ta käis minu intervjuu saates ja ma küsisin, et kui homme toimuks referendum, kus teie käest Mart Helme küsitakse, et kas Eesti peaks kuuluma Euroopa liitu või mitte, et teil on valida jah ja ei vahel, et mis te valiksite, ta ütles ja et Eesti peaks kuuluma Euroopa liitu, sest see teine alternatiiv praeguses olukorras ei ole. Nendele, kui retoorika, mida ma olen vaadanud, on see, et me tahame, tahaks teistsugune liita, mitte see nagu mis oli neomarksistlik värdjas, nagu oli majandus. Kus saab, pange tähele, me teeme seda jälle, meie oleme ka alla neelanud konksu, mis ilmselgelt selleks pandigi, et EKRE ilusasti pildis püsiks. Ja ja siis, ja siis me näeme, kuidas tuleb jällegi erakondade populaarsusuuring ja politoloogid ja sotsioloogid ütlevad, et ja et kuna oli niivõrd ebaproportsionaalselt suur meediakajastus, siis see läks justkui ikkagi mitte tuumadele või kurtidele kõrvadele. Siis jällegi nii-öelda üks, kaks protsendipunkti. Küsimus pole ei poliitikates, et nad midagi teeksid, vaid ainult puhtas retoorikas. Selle kohta võib öelda möla. Aga selles mõttes ma tahaksin tunnustada Matti Maasikas, kes selle esile tõstis ette täpselt, meie elame juba varsti tunduvalt sama konnakiitmise efekt jõuab kohale, et me enam ei taha sellest rääkida asjadest, mis oleks olnud aasta aega tagasi täiesti ainult ihukarvad püsti. Et just nimelt kuna me saame aru, et toidame neil niivõrd kõrge tippametnik, tõsi oma need ametipostide vahetamise vahel ta just lahkub välisministeeriumist läheb Euroopa Liidu eriesindaja Ukrainas, seda võib-olla saab ennast vabamalt väljendada. Aga ta nagu tasemelt, teine nagu kõrgem inimene, ütles ka nüüd ikkagi välja minna. Sest keegi peab ometi siiski ka ütlema, et see ei ole ka normaalne. No ma arvan, mulle tundub, et see siiski, et seda ei saa nüüd võrdsustada Ülle aaskivikõnega riigikogu ees, et see siiski oli Bergust, mida teatavasti loevad käänet, meie sugulased Eestis. Ei, me oleme niisugune Facebooki riik sellises väikses-väikses seltskonnas, inimesel, ma arvan, inimesed lihtsalt viskas üle ja, ja ta kirjutas, mida ta arvas sellest, sõnavabadus kehtib kõigile. Kui sa oled minister, siis sa ilmselt peaksid arvestama rohkem valitsuse poliitikaga ja üldise seisukohaga, kui sa ei ole minister ja tõesti nagu ameti, aga temaga ei öelnud midagi. Me inglisekeelse termini järgi asevälisminister ei öelnud midagi, mis meie valitsuse poliitikaga vastuollu läheks. Minule minu arvates täiesti jabur oli, nagu see veel, et ma ei tea, Mart Helme käest hakati küsima, mida ta moti maasikapostitusest arvab. Et teises juba sellest, kui Matti Maasikas ütles ja kui Mart Helme tahab midagi arvata, tehku oma avaldusi, sest ma tulen ikka selle juurde veel tagasi, et Matti Maasikas ametnikuna midagi tahab arvata, siis sõnavabadus kehtib ka talle. Kui Mart Helme siseministrina tahab kedagi tervitada, õnnitleda, andku minna. Ei, no täpselt ega fännikirju võid sa saata kõigile Euroopa poliitikutele kogu aeg ja väga jabur on ka selle juures hakkate arvutama, kas Matti Maasikas sellele õigus seda teha täpselt nagu sa ütlesid, sõnavabadus kehtib, et kui sa oled nagu teadlik ajakirjanik, sa tead, et Eesti vabariigis põhivabadused kehtivad probleem oleks, kui see ei kehtiks seaduste järgi samamoodi, kui sul on sügavam huvi, siis võta lahti avaliku teenistuse seadus, ka seal ei ole mitte mingeid piiranguid võtta lahti erakonnaseaduse erakonnaseadus ütleb, et erakonda ei tohi kuuluda politseiamet, etnikud riiki. Prokurörid ei tohi kuuluda, õiguskantsler ei tohi kuuluda tegevteenistuses. Sõjaväelased ja president peab oma ametisoleku ajaks politsei peatuma, et kõik need, kes seal ilusasti seadustes kirjas, sul ei ole vaja küsida Martin Helme seisukohta sellele, mis meil on juba seadustes kui reas. Martin Helme seisukohta vistlik, sellele. Kui küsima, et kas meil ikka on õigus kas meil on tippametnikule sõnavabaduse ja poliitilise tegevuse? Ei no tegelikult see küsimus on, kuidas saab, selline küsimus üldse? Ei küsimus on tõesti ei tunne ja ei küsimused tegelikult iseenesest teiste legitiimne, et, et noh, et kui ametnik võib-olla nii-öelda poliitika tööriist ja ta peab, nagu ta jäi täita poliitikute tellimusi, võib olla vabalt arusaam, mida võiks järgida. Allar Jõks, kirjutas Allar Jõks kirjutab selle kohta, nagu te just näited, et Euroopas Euroopa kohtutes on seal asja arutatud, et just nimelt erinevate kaasuste puhul ja on, jäägu igaüks igal juhul igal juhtumil jõutud järeldusele, et see kahju, mida tekitab sõnavabaduse piiramine ametnikule on suurem kalur. Kõik muu, aga meil on, meil on täiesti olemas, meil on, tõesti, soovitan vaadata, on ka üks justiitsministeeriumi selgitus 2013.-st aastast, kuidas avaliku teenistuse seadust tõlgendada, seal on ka pisut kirjutatud sellest, et kuidas ametnikel, ametnikel on õigus enamikel välja arvatud need, keda ma enne mainisin, on õigus kuuluda erakondadesse. Matti Maasikas on Isamaa liige aastast 1994. Ta ei ole ilmselgelt nagu aktiivpoliitikaga vähemalt Eesti avalikkust, kui see tasemel viimastel aastatel tegutsenud, sest erinevalt võib-olla mõnest teisest, kes peab otsima endale nagu tootja uut rakendust poliitikas, on tal ka nagu diplomaadioskused kõrgtasemel, et tal ei ole. Tal ei ole seal tööd vaja. Et see, see minu meelest, kus sa saad selle seadustest üle vaadata, sul ei ole vaja kellelgi arvamust küsida, meil on vabariigis kehtivad seadused ja probleemi arvamuse küsimine on siis, kui keegi Trio vägedasite dimensioon Eestis on ametnike arvamust tegelikult peaks kõlama märgatavalt rohkem väga tihti. Tänu juba meie väiksusele on tegemist tihti ainukest inimestele, kes võtad valdkonda süvitsi, tunnevad ja kui neilt ei puudu selle kohta arvamus siis või noh, on ta ei saa seda välja öelda, siis me jääme ilma olulisest sisendist. Seal on loomulikult on see poliitiline juhtimine, poliitiline juhtimine, teatud otsused ongi poliitilised otsused, et seal ei tohi. Seal peab ametnik jälgima seda, mis on poliitiline juhis, mis tuleb ministrilt ja omakorda siis riigikogult, aga, aga on teatud asjad, tal on ikkagi tema põhilised põhivabadused olemas. Loomulikult ametnik ei ole ori, et kui te seda tahtsite kuulda. Ilusasti kokkuvõtet Boris Johnson oleks selle üle uhke, aga see on ka, ma loodan. Johnsoni teema lõpetuseks võib-olla kolm märksõna veel, et brittide suhted ameeriklastega brittide suhted Venemaaga briti ja Iraani teema või, või noh, ütleme see ei ole ainult brittide ja Iraani teema, see on nagu laiem teema, et ma tea brittide suhted Venemaa ja USAga, et need on aspektid, mis mõnes mõttes natukene vääriks eetriaega, sest britid on olnud Eesti ühed suurimad liitlased, kui jutt käib Venemaasuunalisest poliitikast. Britid on vähesed Lääne-Euroopast, kes olid Venemaa delegatsiooni volituste taastamise vastu Euroopa nõukogu parlamentaarses assamblees, britid panustavad balti riikide julgeolekusse väga tõsiselt, et kas ja mida Johnson muuta saab ja muuta võiks. Ta üritab ennast nüüd näidata, see on üks asi, mida üritavad nii tema kui siis tema uus välisminister Dominic Raab, näidata, et nad on ame, et nad asendavad põhimõtteliselt Euroopa Liidust saadava hüved sellega, et meil on erisuhe ameeriklastega. Britid on alati arvanud, neil on erisuhe ameeriklastega teatud mõttes neil ongi. Nad on julgeolekuliselt enamasti nendega igasugustel sõjalistel missioonidel esimesena kaasas. Nad on ühises paratamatult ühises keele ja kultuuriruumis. Et Johnson on ka muuseas Ameerika Ühendriikide kodanik Ei ta enam ei ole taluvus, ta on loobunud ta siis, kui ta valib minu meelest siis, kui ta valitsusse jõudis, aga ta on. Ta on sündinud New Yorgis. Et ta võib igal hetkel taastada, et tal on juuri nii Eestis kui Türgis kui ka Ameerika Ühendriikides. Tal on mingi türgi Chercashi. Esimene on ka. Aga. Ta nimetas kellegi vanema nime järgi, oleks võinud olla ka poriskemal minu mälestati. Ja ja tema väidetavalt tema mingi vaar-vaarema vaim kummitab kuskil kullamaa kandis, aga see selleks, et see niisugune ütleme, faktijärgne faktijärgne ajastu, kui seda võiks väita, aga mis Ameerika Ühendriikide erisustesse ühesõnaga nende üritavad sellele apelleerida. Aga võib-olla pisut unustades, et geograafiliselt, et kui sul on ikkagi asi kaubandussuhetes või reisimises või milles iganes, siis geograafiliselt Euroopas on neile väga palju lähemal ja väga paljudes asjades says ameeriklasi ameeriklastega asendada Euroopat, nagu meil on näiteks seesama, et miks meil ikkagi ettevõtjad üritavad, kui see vähegi võimalik on Venemaaga härjad, Venemaa meie kõrval väga suur, väga suur riik, et, et et see on paraku ka brittidel, on reaalsus. Euroopa Liit on nende ümber, sest Iirimaa ja nende ümber ja Iirimaa ja Põhja-Iirimaa on omavahel väga tihedalt seotud, et, et aga nad nad ürit vaat seda praegu siis nii-öelda välja näidata. Kuna Donald Trumpile on ka kasulik näidata, et tema temasuguseid mässajad või noh, tema idee leiab, tema maailmarevolutsioon leiab järgijaid mujal maailmas, siis ta üritab seda samuti nendega. Ärge unustage, Donald Trump on vähemalt sama etteaimamatu kui Boris Johnson ja ega mida need ameeriklased teha saavad, et ega nad ikka silda üle Atlandi ookeani. Ja ta trumpi ju juba juba enne toetases trantslerit avalikult, ehk siis oleks mõnede teiste riikide puhul öeldud, et sekkumine teise riigi siseasjadesse. Nigel, Farage täpselt ja, ja aga noh, et seal on mitmesuguseid naitsetud Johnson neelas alla selle, kui, kui trump põhimõtteliselt läks välja välja saata Suurbritannia suursaadiku. Temaga koostööd ei tee. Ja trump pead, Johnson i-aegne, praegune Suurbritannia on ilmselgelt hõimas nii-öelda Ameerika liini suhetes Iraaniga ehk siis väga sellist nii-öelda sõjakate seal sellised mõlema tankeri hõivamine puha olukorras, kus ülejäänud Euroopa liit pigem mõistab USAd hukka tema sanktsioonide taaskehtestamise pärast ja lülitavad isegi Iraani aidata neist kuidagi sanktsioonidest mööda minna, tõsi mitte eriti õnnestunud, ehk siis jah, hetkel on öelda sellise eri suht just nagu ehitamineb minu meelest trump üsna kohe pärast Johnsoni valimis ka teatas, et näete nüüd meelsed kahepoolse kaubandusleppega on kohe-kohe ettevalmistamisel ja kohe-kohe umbes kui Suurbritannia lahkub, ta saab need legaalsed alla kirjutada, siis me teeme seda. Muidugi see Iraani teemal, ilmselt see Euroopa Liidu ja USA sügelemine, see olnuks ka ilma ilma Boris Johnsonit ja täpselt samamoodi on britid üks alati olnud üks neid Euroopa riike, kes pigem kaldub ameeriklaste poole, et ka meie aeg-ajalt kaldume pigem ameeriklaste poole, et et see ei ole tegelikult midagi uut, mille Johnson toonud on. Kui me juba siin välispoliitika rind oleme täna saates avanud ja erakordselt hea seltskonnaga on seda suurepärane arutada, siis ma hoiaks liini, et jällegi siirded sisepoliitikasse ja Eesti ellu on märkimisväärsed. Üks üks selle nädala ärevamaid uudiseid ka Eesti seisukohast tuli nädala esimeses pooles kui esimese hooga tuli teade, et Malis rünnati prantsuse sõdurite kontrolli all olevat baasi. Seal on siis ÜRO rahuvalve missioon ja oma mehi on sinna panustanud ka Eesti. Kui esialgu võis karta kõige halvemat, siis viimane kaitseväe poolt edastatud informatsioon ütles, et kuus Eesti kaitseväelast said Mali missiooni käigus vigastada kuid kui seda informatsiooni vabamalt interpreteerida, siis kõigil on elu sees, käed-jalad küljes. Oli vist üsna õnnelik vahejuhtum, et keegi surma ei saanud, aga taaskord on vist vajadus selgitada ja selgitada, et miks on meie kaitseväelased käimas missioonidel ja seda isegi regioonides, kus meil riigina ka selgeid huvisid ei ole, et Eesti ei ole olnud kunagi aafriga koloniaator ja, ja meil ei ole seal nagu mingit No ega meil Afganistanis ja Iraagis ka mingeid suuri erihuvisid ei olnud, et see on ikkagi liitlassuhete küsimus ja antud juhul on paistab, et päris edukalt minev liitlassuhete kultiveerimine Prantsusmaaga, sest ma mulle on jäänud mulje, et ega prantslased alguses eestlasi sinna oma ainsaks jalaväelaseks partneriks ei tahtnudki. Aga eestlased väga tahtsid ja lõpuks lõpuks õnnestus sinna ikkagi kuidagi minna. Ja see on, tundub poliitilised, päris kasulik prantsuse sõdurit rongaadistis, prantsuse sõdurid on ka Eestis ja neil on, kui ma vaatan näiteks Prantsusmaa ja sotsiaalmeedia enne just ütlesin, et sotsiaalmeedia pole elu, aga jõuan sinna tagasi ütleme vaatan prantsuse armee sotsiaalmeediakanalid, siis nemad omakorda siis selgitavad oma rahvale suhteliselt paarisrakendis, näe vaata, kui tore meil on eestlased seal abis Malis ja siis järgmisena seda, et me oleme nüüd siin operatsioonil Lynx ehk Ilves Eestis. Et nad panevad ikkagi seda ka oma sõnumites, paaria nad mäletavad, seda, seda mainitakse ka meie Kesk-Aafrika panust. Nii et see on ikkagi liitlassuhete jaoks mehi, eriti ajastul, kus võib-olla Ameerika Ühendriigid on aeg-ajalt sellised pisut kõhedust tekitavad, on, on, see loogika on selles, et kõiki mune ei saa panna ühte korvi ja osa tuleb panna ka Euroopa liitlastele ja ilmselgelt Euroopa Kontinentaal-Euroopa tugevaim sõjaline liitlane on Prantsusmaa. Ehk kui me nagu mõtleme ka ajas tagasi, siis kas aastasse 2003, kui pandi kuse kolistada Willing tahtjate koalitsioonile väga vastuoluline, kuna saadud ta kogu läänemaailmatoetust sellele, et minna ründama Iraaki istuli seal sees ja mina väidan küll, et paljuski seda, et meil on praegu siin need NATO eelpaigutatud väed, on, on selle kunagise otsuse noh, mitte otsene tulemus, aga see aitas kindlasti sellele kaasa, et, et seal, kus vaja, eks siis Washingtonis suhtute sellesse plaani kindlasti väga palju mõistvalt. Pluss pluss ikkagi see, et ka meie oma kaitseväelaste kogemus ja nende liitlassuhted ja nende oskus toimida ja toimetada koos kõige suuremate liitlastega, kelleks on siis Ameerika ühendriigid, britid, kellega me koos olime ühes väekoondises Helmandi provintsis ja nüüd ka prantslased, et see tegelikult on see tegelikult on ka meile riigikaitseliselt väga oluline pluss sõjaväelased saaksid väliskogemusi, et nad saaksid erinevates kohtades toimetamise pingeolukorras päriselt reaalsus konflikti institutsioonis toimetamise kogemusi. Et see tegelikult on oluline, et see kõlab hästi, mingit pidi mingit pidi küüniliselt, sest parem oleks, kui maailma selleks ühtegi sõda ja meie inimesed ei peaks seal oma elusid, et ohtu panema, aga isegi Iirimaa, kes saatis 14 eriväelast või saadab ÜRO missioonile Malisse, mis on ka ÜRO kõige ohtlikum missioon minus, ma, isegi nemad ütlesid, need kaitseväelastele. Kogemust vaja, nii Ukrainas olid presidendi Parlamendi valimised olid ka presidendivalimised, aga seda natuke varem varasemalt lühidalt kokku võttes siis rahva teener ja seda ma rõhutan ainsuses, et see pole selle saate valimisnimekiri võitis ülekaalukalt läinud pühapäeval toimunud parlamendivalimised, saades siis absoluutse enamuse parlamendis üsna värskelt presidendiks saanud loomade huumor. Zelenski saab nüüd hakata ellu viima poliitilisi eesmärke, kuid probleemiks on poliitiliste kogemustega inimeste vähesus. Postimehes kirjutas eile Kaspar Sults suurepärase ülevaate sellest, mis toimus, et ühine erakondlik kuuluvus, kuuluvus, mis rahvateenreid seob, on toonud kui väga erinevate maailmavaadete ja taustadega inimesed näiteks rahva teenri nimekirjas Ukraina parlamenti. Shanne 28 aastane kreeka-rooma maadleja, temast sai Ukraina esimene mustanahaline rahvasaadik. Lisaks on uute nägude hulgas pulmafotograaf, meelelahutaja, peojuht, pitsarestorani omanik kui ka 17 inimest, kes on ametlikult siis enne valimispäeva olid töötud. Sisuliselt on see seltskond, kellega vist kaugele ei pruugi purjetada, sest on olemas alati oht, et keegi teeb neile ühel hetkel parema pakkumise, ostab neid enda poolele, asutakse takistama reforme, muutusi või on siiski Ukrainal lootust. Ma vaidleksin, et ma arvan, et nii pulmafotograafil kui maadlejal on õigus minna poliitikas, muidu tal on õigus valida ja nad võivad olla väga isamaalised, ausad inimesed, et see, see ei ütle veel midagi. Aga sellel seltskonnal pole poliitiliselt väga selge. Neid plaane peale selle, et nad tahavad platsi puhtaks lüüa ja põhimõtteliselt Porošenko Porošenko, kui ma hakkasin juba ise ütlema rezhiimi Porošenko võimu vaja võrdsustada Janukovitši võimuajaga ja see kõik on selline ja venemeelsetel oligarhide, nagu hakkab, jälle tärkab uus lootus, et see on küll murettekitav ja. Ühesõnaga, kogu seda valimisi presenteeriti tavalise valija jaoks ikkagi ennekõike vastuhaku senisele korrumpeerunud eliidile, ehk siis ju meenutame, Zelinski ütles, et tema meeskonnas on üks tingimustes, ei tohi olla varem tegelenud poliitikaga, ehk täpsemalt. Nagu Macron, muide, Macronil olid pea samasugused lõpmatusse hoia kaugele Macroni jõudnud Prantsusmaa muutmisel. Ei ka hea küsimus. Aga aga noh, võib jääda, aga põhimõtteliselt järjega leidunud tihti tihti võrreldud neid kahte meest võib-olla pisut ka teenimatult, eks. Meil on siiski, ütleme, riigi halduslik taust, juhtimislik taust, mitte, Klounaadi, aga noh, eks me nüüd saame näha, et nüüd Zelenskõi on järgmine ülesanne leida riigile peaminister, ta ise on viidanud oma kommentaarides, et ta tahab sinna saata tehnokraati mille analüütikud juba ütlevad, et on üsna üsna konkreetselt viidanud, et tal on juba konkreetne inimene ka silmapiiril nime pole välja käidud, siin on igasuguseid nimesid, muuhulgas ka näiteks leedu nimega, mis lainete Aivaras Ambromaaviks just, kes ka enne töötas seal majandusministrina Porošenko alla ka siis siis loobus, kuna ta ütles, et neid tema all ei ole võimalik seda korruptsiooni lihtsalt murda. Ja siis ta peab tulema jah, kui juba peaminister on paigas, siis tuleb see raske osa, kuidas tasakaalustada sõda eelarvet, mille, mille ka on praegu parem ja tour lood kui muidu, sellepärast et Ukraina majandus kasvab täitsa kenasti, mitu protsenti sel aastal, aga siis ikkagi veel olla meele järele IMF-ile, kes ikkagi annaks praegu vajaminevat raha, paar miljardit on, nad ootavad, et välja makstaks ja siis rahvast, kes, kelle puhul ilmselt ikkagi pead tõsta gaasi hinda, aga mis on olnud nii-öelda rahvusvahelised laenuandjate üks eeltingimusi, et kuidas seda kõike siis omavahel balansseerida. Seda saab näha, et esialgu jah, me ootame seda, et missugune saab olema tema valitsuskabinet, mis ta praegu on nominaalselt jah, on ühe, kuna ütleme, ühe partei ainuvõim ühesõnaga üks üks partei on nominaalselt praegu raadas enamuses seal esimest korda üldse Ukraina iseseisvuse jooksul, nüüd ja kõikjal mujal võiks see tekitada viisa suurtel armisest. Ainuvõim tähendab seda, et sul on mõnevõrra vähem kõiki neid kontrollimehhanisme, mis suudavad ära hoida halbu otsuseid Ukrainas just nimelt see, et see tõenäoliselt ei jää püsima, tõenäoliselt laguneb, tõenäoliselt ostetakse ära, ega need oligarhid, kes oma rahakoti ega ei ole, vaesuse huvid, pole ka kuskile kadunud. Siis ma ei mäleta, kes nüüd välja tuli selle lausega, mis täpselt, vastab olukorrale, et me peaksime esimese kahe nädala jooksul vastu võtma kõik seadused. Vastasel korral muutuks kõik fortarpederitavaks ja muidugi mida ka toodi välja ka meil. Astrid Kannel oma reportaažides valimispäeval korduvalt, et väga paljud lubadused, mida ta andis, vajavad kahekolmandikulise häälteenamust ehk põhiseaduse muutmist ja, ja see on juba, kas ta neid suudab täita, on juba hoopis keerulisem. Poliitilisem kui poliitiline kunst. Aga selle teema puhul taas kaks väga lihtsat küsimust, millele on väga pikad ja keerulised vastused, et Ukraina ja Venemaa suhted Ukraina ja tee reformimisel ja siis ütleme palliliidule, aga Euroopale lähenemisel. Et kas selle valitsuse ajal, mida veel isegi peaministrina ei ole selle režiimi ajal või võimu ajal Reziimiks siiski demokraatlikult valitud valitsus, parlament ja president esialgu nimetada ei tohi, praegu loodame. Niikaua nii hulluks asi ei lähe, aga eks eks seal on ebakindlus, seal on ebakindlust ja selge on see, et igal juhul tahavad nad Euroopa Liidust nii palju kui võimalik saada. Rahalises mõttes, aga Euroopa liidul on see paha asi, Euroopas tavaliselt ei anna niisama, vaid ta ikkagi küsib, küsib raharma. Ta küsib reforme nagu IMF küsib reforme, et et sellega on see probleem. Venemaa üritab, ilmselt. Oleks ime, kui Venemaa ei üritaks sõdida ja nad kindlasti üritavad seda teha. Siit ja nende lähenemine on ilmselt loomingulisem kui euro liidu oma. Ja selles osas tasub valvas olla, iseasi kuidas ja kui millisel määral on seda Ukraina uus valitsus ja parlament. Elamine. Aga praegu jah, vähemalt on nii-öelda väga selge tugev läänevektor, et ka idapoolselt alade noh, nii-öelda valitud saadikud Keskmised klassikalist vana Janukovitši positsiooni siiski pigem ei esinda ja mis on nagu huvitav on see, et ka seda teist äärmust ei ole, ei ole parlamendis natsionalism ehk siis selline nii-öelda pigem populistlike sugemetega, aga pigem ta tsentristlik, lääne suunda vaatav jõud. See, et sa võid teha neid lääne suunda vaadata samamoodi nagu mõni saadaksin õnnitlustelegrammi, et sisuliselt ei tee mitte midagi, et sa lihtsalt ütled, et ja me tahame Euroopa liitu, aga samal ajal sa ei tee ära ühtegi reformi, mida Euroopa Liit küsib. Varastad ära kogu raha, mis sulle antakse Euroopa liidu poolt, mis tähendab, et mingil hetkel Euroopa liit ütleb, et kuulge, et tegelikult see nüüd hästi ei lähe. Ja mingil hetkel, kui Euroopa Liidust võib-olla tuleb väga negatiivne signaal, võib see toetus taas, neil on ju isegi NATO-le. Toetus, mida kunagi peaaegu ei olnud, on tõusnud. Aga kui NATO Euroopa liit ikkagi küsivad, et kuulge, aga nüüd võtke ennast kokku ja tehke ära need need ja need asjad, kui nad ei tee neid asju ära, siis sealt võib, see asi võib tagasi. Kuulutasid põhimõtteliselt valimiskampaaniasse, praeguse võitja kuulutasid sõja, oligarhide saab näha, kummad on tugevamad. Ajalugu näitab, et rahva toetusametis olevatele võimudele võid kukkuda väga sügavale miinusesse aga oligarhide rahad ilmselt jäävad alles. Nonii välispoliitika plokki saab siis sellega lõppenuks kuulutada, tuleks ka munitsipaalteemade juurde ja võib-olla räägiks soojast suvest, mis veel peaaegu et teiste viimast päeva eelviimast päeva kestab, aga vaatasin eilses Tartu Postimehes hakkas mulle silma üks uudised. Uute busside tulek linna ei ole paraku muutnud paremaks tartlaste liikluskultuuri. Sotsiaalmeedias levivad linnaliinibusside pardakaamerate videod, kus on näha autojuhtide ohtlikud manöövrid ja liiklusreeglite eiramine. Ka nädal tagasi juhtus Tartus siis Puiestee bussipeatus, seejuures liiklusõnnetus, kus siis peatus taskust lahkuda soovinud liinibussile sõitis ette Toyota Avensis, et mulle tundub, et Tallinna bussijuhtide kombed on lõpuks ometi ka Tartusse jõudnud. Me praegu rääkisime võite bussijuhtide kommetest vaid kaasliiklejate kommetest, eelmises saates oli muide jutte bussijuhtidest, kes tänu sellele õnnetusele kes ja nende siis liiklusvõtetest, aga eks ta tõsi on, et noh, ise küll valdavalt Tallinnas sõitis bussiga, mis kõige rohkem paistab silma, on need bussirajad, mida saab aeg-ajalt kasutada selleks, et näiteks teha pöörde või lihtsalt seda tähendab, et minna siis veel parempoolsele reale seal väga paljud armastavad tõmmata täpselt bussiliivad nina ette ja kuskilt peab hoidma märksa suurema pikivahet, kui auto peab järsku pidurdama ja. Bussijuhtidel peavad olema raudsed, närvid, see on, see on täiesti nagu ma kujutan ette, et see iga päev, see, kui sa kuskilt keegi sulle ette sõidab, see lihtsalt, ma arvan, et juba närvide mäng, aga ma arvan, et busside küsimus pole midagi nagu eraldi nähtus iseenesest see on lihtsalt osa üldisest liikluskultuurist või selle puudumisest. Täiesti nõus, aga lihtsalt, miks see teema võib-olla Tartus on, komplitseeritum on see, et kui Tallinnas ongi need bussisõidurajad, siis Tartus neid ei ole ja teine asi, et Tartus ka nüüd, kui mindi üle uuele bussivõrgule, siis paljuski ega seda liikluskorralduslikku lahendust ka linn ei ole üle vaadanud, et ei ole nendes uute liinivõrguga kohandatud bussipeatustes siis sebraasid ei ole võimalusi autojuhtidel möödasõiduks, et täiesti need konfliktid ongi reaalsed tekkima, et Tartu Postimees kindlasti peaks Tartu linnavalitsusest neid vastuseid otsima, et et siin ma tean isegi juhtumeid, kus nüüd ühe kooli juurde lapsed sunnitakse sügisest minema üle tee siis üle Tallinn-Tartu maantee. Ja niimoodi, et tee peal, et aga noh, veel on aega selles mõttes, et linnavõim kindlasti Jõuab üht-teist lahendada. Aga kirjeldatud mina endise tartlasena mitte enam niimoodi silma peal hoides kuulan seda suure üllatus ühesõnaga, sest et nii palju, kui mina mäletan, juba nii ammu hakkas, hakati tegelema uue liigivõrgu loomisega, seda pikalt testiti, tehti isegi küsitlusi ja kõike muud, ehk siis seda aega hullult palju, et see ei ole see, et, et noh, järsku tuli hops näete, meil on uus liinivõrk vaid seda nagu disainitud, et kuidas need küsimused siseseks isegi. Seda olnud, et mõnikord sa tuled hommikul tööle ja hakkad lugu disainima õhtul disainid, seda suhteliselt trükitähtaja, niiet. Aga kõige murelikumaks mind ikkagi teeb, et see Eesti liikluskorralduses valitseb selline, ütleme siis mai tea reaktiivsus sündmustele, et kui kusagil keegi hukkub või kusagil, ma ei tea, põder, see jookseb siis sinna, see põdramärke jääb aegade lõpuni ja alles siis, kui keegi on seal vigastada saanud, tuleb sebra. Enne seda öeldakse, et küll olukord laheneb iseenesest. Aga kuulge, lõpetuseks, ma küsiks hoopis, et on selline suurepärane nädalavahetuse ilm on soe, festivale toimub üle Eesti. On teil plaanis ka kuhugi minna, olete te sellel suvel juba jõudnud mõnel festivalil käia või olete jõudnud sellisesse ikka ja sellisesse seisu, kus väga enam ei ürita ka? Gulagi seenioridele on ka festivali minu meelest minu meelest on täitsa nagu pensionäridel, on ka festival, et igale eale Ta on tõsine seeniorfestival, kus ma käisin, oli Metallica kontsert kui näiteks, aga politsei ütles, et ta nii hea rahulikule Tartus, et mõni mõni nädalavahetus on palju hullem, siis aga vaadake Treenerid olid ära lid festivali minu meelest suvel on nii palju igasuguseid asju teha, aga muidu no see on loomulik, et eestlastel kui veel seda aega nüüd küll vist tänu kliimamuutustele, mis seal kahetsusväärselt järjest rohkem, et inimesed tahavad väljas olla, teisi inimesi, näha, et see normaalne jutt. Just et Viljandi on see nädalavahetuskoht, kus siis inimeste arv, kes seal tavapäraselt on, mitmekordistub, et teie suhted Viljandi folgil Ammu pole käinud. Ma ei ole niisugune väga suur folgisõber, et kõik kõik need asjad minu meelest on tore, et inimesed käivad. Ja pärast on kõik asjad on toredad, sellega ennekõike sellepärast et sa näed seal tuttavaideta, kui sinu enda ümbruskonnas võib-olla hakkavad tuttavad minema ära teistele festivalidele enam ei käi siis kõvasti. Mis ta on nagu kõrg kõrgtasemega korralik festivalil ja maksumaksjana ma pooldan seda, et riik toetab sellist asja, mis on hea tasemega ja toob inimesi kuskile, mis ei ole ei Tartu-Tallinn. Nüüd on meil märksõna arvamusfestival toleka. Loomulikult arvamusfestivalil on ka rahvateenrid eetris, aga rahva teenrid tänaseks lõpetavad, et midagi teha pole. Kuna välispoliitika pakkus meile lõppeval nädalal niivõrd palju teemasid kandikul kätte, siis täna natukene rohkem välispoliitikale keskendusime, aga ega Eesti sisepoliitikas üleliia palju ka lõppeval nädalal midagi ei toimunud. Rahvateenrid on eetris taas juba järgmisel nädalal. Pikalt puhkuselt naaseb saatejuht Taavi Eilat ja järgmisel nädalal. Mul on rõõm teatada, et Evelyn Kaldoja on taas rivis ja Heidit Kaio samamoodi, nii et head kuulajad, nautige ilma ja kohtumiseni. Saade on järelkuulatav, vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.