Vikerraadio arvamusfestivalil. Tere päevast, tere Paide. Tere. Eesti hea meel on tervitada vallimäelt kümneid inimesi, kes on tulnud vaatama rahvateenrit otsesaadet, ta raadiot ees on inimesi märkimisväärselt rohkem on lauritsapäev ja vanad eestlased teadsid, et täna on rangelt keelatud suuremat tööd rohu niitmine, külvamine, puude raiumine, kapsaaias käimine, õunte ja puuviljade toomine ja vanade eestlaste stiil ehedalt lõpuni väljakandmiseks, siis teadke, et lauritsapäeval sõid vanad eestlased laiasid pannkooke ja sikuliha kartulitega. Et kuna täna tööd teha ei tohi, siis ma arvan, et suurepärane päev on täna arvamiseks ja tuhanded inimesed kindlasti tänase päeva jooksul ka paides. Seda teevad aga arvamusfestivali vaimus rahvateenrit erisaade ja täna oleme kolmekesi rahva teenerites Debuteerib Õhtulehe peatoimetaja Martins Muutav. Tere, Martin. Tere. Ja juba vana erikülaline Urmo Soonvald, Eesti Päevaleht Delfi peatoimetaja Urmo sulle ka tervist ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Meid saab täna ka muuseas vaadata, nii et rahvusringhäälingu portaal on see koht, kus pilti näeb. Aga me räägime poliitikast, Eesti elust, meie olevikust, tulevikust, rahast aga alustame ikkagi sellest, et valitsusel täitus lõppeval nädalal 100 päeva ja juba teine nii-öelda siis 100 päev on käima läinud. Räägime Jüri Ratase teise valitsuse stardist, et kuulge, peresõbralik, Eesti sidus ühiskond, teadmistepõhine, majandus, tõhus valitsemine, vaba ja kaitstud riik. Need on selle valitsuse suured eesmärgid kuid selles viies kategoorias mõtlete siis, kuidas õnnestus kuidas start õnnestus. No aga me ei pea mõtlema neis kategooriates, mis andsid, et kuulates eelnevalt Euroopa Parlamendi saadikute debatt ja neid märksõnu, mis seal tulid välja, millest, millest räägiti ja kui ma vaatan, et meie valitsuse esimest sadat päeva nende väärtuseid, siis kõige suurem vastuolu minu silmis on see, et kui Euroopas räägitakse kliimast, keskkonnast mis saab neist edasi üldse, et see kliimamuutus tähenda kogu meie elu toidulaua, inimeste liikumise, vaprust, kogu muudatust siis sellest Eesti valitsusele üle rääkinud siia muin aktiivselt, ma vaatasin ka seda. Neid dokumente on kuskil viimaste külgede juures, kus räägitakse keskkonnast ja kliimamuudatustest, on selline, kus kõik oma komajärgne. Ja, ja kui me nüüd räägime sellest dokumendist, mis sul käes on ja millest on ka Jüri Ratas ja, ja tänane valitsus palju rääkinud. Seal räägitakse sellise mingi uue rahvamaleva loomisest Mart Helme poolt. Seal räägitakse teistest sellistest eelmiste valitsuste poolt algatatud liikumistest väärtustest ja võib-olla ainult alkoaktsiis on see, mis on ära tehtud, milleks on hea algus, on ära tehtud. Et sellepärast ma, ma ei oska liga liiga palju rõõmu tunda sellest, mis on tehtud. Väga palju on läinud sellele, mida on räägitud siin, kuid et keegi ütleb, keegi vabandanud me võiksime sellest teemast hoiduda, see on selline endaga piinlik rääkida. Aga mingit sellist sammu, mis nüüd täna astutakse aastal 2019 ja millel on mõju aastal 2020 902039. Läbi kliima ja keskkonnasellele, meie valitsusel ei ole jõudnud näppu peale panna. Martin, kas tuleb hinnata sõnu või tegusid? Sellel on väga palju erinevaid versioone, et sõna on vaba, sõna on tegusõnadele, märkidel, sõnade märgid on vabad, aga neil on ka tähendus ja nii edasi, et Sõnu mingis mõttes kindlasti hindama ka tuleb panna ka mingisugune sisu taha. Et selles mõttes on nagu hea küsimus, et ma mõtlesin, kuidas tuua sellesse 100-sse päeva üldse mingit teistsugust nagu natukene vaadet, sest nad on suures osas on see teema ära räägitud, räägiti siin samal laval, viska eile tegelikult et ma kolasin Facebookis vabandust siis Isamaa või Isamaa ministrite ees, et nad olid ainukesed, kes olid vist teinud sellised enda pöördumised rahvale. Võttes kokku siis mis on nende 100 päeva kõige suuremad saavutused ja selles mõttes on huvitav, vaadeldakse ministri enda vaade 100 päeva kõige tähtsamatele saavutustele. Esimesena vaatasin Tõnis Lukast, kes tõi välja, et 100 päeva esimene suurem saavutus oli laulupidu. Vajusin mõttesse, et selles mõttes, et, et mida suutis see valitsus, kes astus ametisse teha selleks et laulupidu toimub, et ainukene uus laulupidu oli, aga noh, ainukene variant oleks see, et oleks ära keelanud ju, et ei toimuks, et oleks nagu tänada selles laulupidu. Siiski toimus Tõnis Lukas ja teine asi, mis ta tõstis esile, on see, et Christopher Nolan tegi Tallinnas filmi. Jällegi jäin mõttesse, et väga huvitav, et tõesti tegi, vastutab Tõele valitsuse suur võit, samas see näiteks see raha tagasi maksnud süsteem võeti vastu siis 2016. Ma arvan, et allfilmi läbirääkimiste hakkasid peale Christopher Nolaniga kindlasti enne seda valitsus, võib-olla isegi noh, ma ei tea eelmist valitsust, kuna see promomine tegelikult Eesti kui siht, kui on üldse algab peale, et väga keeruline valitsusele punkte seal tõesti on, üks nüanss on, et see valitsus suurendab seda rahasummat, mida Christopher Nolan tagasi, et noh, väike selline nagu punkti võid seal oleks. Aga kui nagu minister ise tõstab umbes esimese kahe asjana esile asju, mis sünnivad mõtteliselt, KUI MINA SINA Urmo oleksime lihtsalt keegi teineteist, oleks minister, et nad, et siis nagu tekitabki sihukese kahetise tunde. Või võtame siis Raivo aeg, kes tõstis esile selle poliitreklaami keelu tühistamise. Iseenesest täitsa loogiline mõte, absoluutselt töövõit ja mõistlik asi, aga põhjendusena esitas ta selleni, et politsei pääseb rohketest kaebustest, mida nad peavad menetlema ja kuhu kulub väga palju aega. Nüüd on seal viktoriiniküsimuse kohta, et igaüks kodustab mõelda, siin paides saab mõelda, et kui palju on selliseid kaebusi politseile üldse kuskil, mis on üle 10 aasta jooksul tulnud ja kui palju politsei aastas kaebusi saab, et mis on nagu see protsentuaalne hulk nendest kaebustest, et reaalne vastus on, et see on kuskil 100 vista, nüüd kaebus äkki kokku, et ma üritasin eile kiiresti neid numbreid saada, väga täpselt ei saanud, aga no kuskil 100 kanti tuleb mingi 10 kaebust aasta peale teie hulgast noh protsentuaalselt või mis mahust, mis ajal politsei sinna läheb, on 0,00 äkki seal paneks mingi neli lõppu või mingi sellise numbri, et, et ma ei ole iseenesest on mõistlik nagu idee, aga seda esitatakse jälle mingi täiesti arusaamatus nagu populistlikus. Kas räägime? Ja ütleme, Martin jätkuks ütlen seda, et ma esimest korda nüüd viimaste aastate jooksul tabasin, olen tabanud ennast mõttelt võimule, et miks seal isamaad üldse vaja Eestis. Miks erakonnad aja nad ei eristunud mitte millegi poolest ja, ja üha rohkem on jõudnud arusaamisele, et Isamaa Erakond on koos sellepärast et Sven Sester, Urmas Reinsalu, Priit Sibul, Helir-Valdor Seeder saaksid tribüüni, kus oma mingit isiklikku mitte halvas mõttes, aga isikliku asja ajada, et ja kui ma nüüd kuulan Jasteid Martini poolt loetletud Isamaa lööklausete sotsiaalmeedias, seda rohkem ma küsin, et miks, et Isamaa. On täiesti umbes umbe jooksnud oma maailmavaatega ja minu arust nagu Tõnis Lukase selline hüsteeriline pöördumine eesti rahva poole laulu laulupeol oli minu arust nagu üx kombinatsioonidest. Jah, ma vaatan, kui statistika appi võtta, siis soovitan kõigil lugeda. Eile õhtul valitsuse kodulehele ilmus siis 11 leheküljeline dokument, mille avatiitellehte kaunistab valitsuse grupipilt, aga siis on 10 lehekülge siis loetelu sellest, mis on tehtud ja mis on pooleli, et kui mõned väikesed numbrid ainult, et ette lugeda, siis plaanis oli 58 ülesannet, milles täideti 42 ülesannet, ehk siis protsentuaalselt 72, täideti osaliselt neli ülesannet seitse protsenti ja hilineb 12 ülekanded. Ülesande täitmine 21 protsenti, et lihtsalt ma ei tea, kas selle statistika põhjal tegelikult tegi mul ainult üks küsimus, et see 100 päeva, et kas me üldse peaksime ühelt valitsuselt ootama seda, et 100 päeva jooksul midagi ära tehakse, et kui me mõtleme suurtele reformidele. Me hakkame õige pea rääkimagi siin pensioni teisest sambast ja kui 100 päeva jooksul oleks teise samba reform näiteks ära tehtud, kas oleks hea või halb. Sellest ei jää vastustest ei saa anda sellele, et alkoholiaktsiisimuudatus tehti ära. Et see on ainuke asi, mis on ära tehtud, see on nagu reaalselt ära tehtud, aga noh, tegelikult 100 päevane lõputu sättimine-sättimine, inimsuhete sättimine, valitsus versus ühiskond, sättimine, erakonda, siseneja sättimine ja loetlesite asju, mida, mida valitsus ära teinud. Numbriliselt. Aga, aga noh, nad ise ei loeta seda, mida nad on veel ära teinud. Ja ma armunud ja see, mida on ära tehtud ja mille mõju võib olla ka väga pikaajaline, on see, mismoodi valitsenud eeskuju, kuidas suheldakse, kuidas räägib. Ta ei kuulunud tööülesannete hulka, see on muu tegevus kõrvaltegevus. Jah, aga sellest kõrvaltegevust tasand põhitegevuseks kuidas seda nüüd sinu mõtet edasi? Ja minu arvates, et see jälg on palju pikaajalisem kui see, et hakatakse e-valimiste süsteemi lahti võtma riigi refornalüüsi lüüsima, mida ta ammu tööd on tehtud, et, et tegelikult tuleks teha üks kõrvale ja mida ka Eesti aja teinud Postimees Õhtuleht, Päevaleht on analüüsinud ka seda, mis on need kõrvalmõjud ja mul on tunne, et esimese 100 päeva puhul on need kuramuse palju suuremad kui see loetelu, mis seal kirjas on sul. Et ma segan vahele korraks ka, et loetelu iseenesest on nagu tore ja lõbus ja seda nagu võib teha, seda võib teha 10 päeva näiteks plaani või noh, ma ei tea, ma muidugi ei kujuta etenduste, tulete vikerraadiost tulevat, esimene jaanuar kokku ütleme ja nüüd on meil vaneta, saab Allani päev, vajab plaani päevaplaani endale kokku, eks ju, mida me hakkame 100 päevaga vikerraadiost tegemata, keegi seda nagu väga ei tee, aga noh, et kui tehakse, siis seda võib nagu jälgida, eks ju. Aga mis on nagu probleem on see, et 100 päeva jooksul peaks olema selgelt nagu kaks asja peamiselt number üks võiks olla selgelt, mis on selle valitsuse kõige tähtsamad prioriteedid ja prioriteedid kõige kõige laiemas mõttes tegelikult nagu Urmo enne väga täpselt ütles, on see, et kas see on siis see, et me peame olema tegema midagi kliimaküsimustega, kas me peame tegema midagi rahvatervise küsimustega, et mis on see põhitees, milles kõik ülejäänud otsused hakkavad lähtuma. Et, et meie saaksime näiteks ka meedia, hinnatakse kõiki neid otsuseid mingis kindla nagu vaatenurga alt. Et kui öeldakse, et kõige tähtsam on rahva tervis, siis edasi ülejäänud aastate jooksul kõik otsus, mida see valitsus teeb, peaks lähtuma sellest põhimõttest. Seda ma ausalt öeldes väga täpselt aru ei ole saanud, kas on see siis nagu kõigil õiglane riik või midagi muud, aga minu arust sõda nagu ei ole, ei ole isegi seda, et eesti viie rikkama Euroopa riigi hulka või maailma riigi hulka isegi seda ei ole kuigi noh võib-olla nagu nonsens, aga no vähemalt on mingisugune nagu eesmärk, millele saab midagi nagu ehitada peale ja teine asi on siis see, et teha ära asjad, mis on riigis võib-olla kõige rohkem, nagu siis ligadi-logadi kõige suurema nagu tähtsusega, et see peab kohe korda saama. Noh, tänaseks on see siis laua hina vinn, hind, mis on siis noh, ma ei tea, viis, 99 või ma ei tea, kas reklaam võib teha viis 39, eile nägin no käime erinevates poodides nähtavasti paidega on aga palju kandumiseks mingeid Eestis oskajaid, sellised käsud kõige tähtsam probleem, mis tuli kohe lahendada, et see tekitab ka nagu küsimused. Et, et kui see oli kõige tähtsam probleem, siis mis on see nagu alguskoht selle probleemiga, et mis on seal kõige laiem mõte, mida te tahate sellega lahendad? Aga siiski, Postimees tegi sarnase kokku võtta ju nagu kõik ajalehed hindasid ja Ain Hanschmidt siis Tallink grupi üks omanikest ja juhtidest, tema andis valitsusele just tänu sellele väga positiivse hinnangu ja põhjendus oli väga lihtne, et reisijad Soomest on taas leidnud üles Tallinki laevad ja taas käiakse Tallinnas napsu ostma. Sest täpsem on öelda see, et need reisijad ju tegelikult pole Tallinn Helsingi marsruut unustanud. Inimeste vahepeal jätsid ostmata ehk rohkem ostma hakatud, et nii palju, kui ma olen aru saanud, et tõesti see päevast, kui aktsiis muutus, kohe läks Tallinki laevadel ostmine üles, aga ma taastun korra Martini juurde, mis suur pilt on seda suure suurt pilti või selle nagu olematust aru saada siis samase see valitsuse kokkuleppe või mida tegema hakkavad, ega sealgi polnud seda kirjas ja seda ei saanudki sinna kirja panna nii väga üheselt, mis on nagu suur eesmärk, kuna erakond on nii erinevad, et erakonnad on erinevad, et neid ei ühenda maailmavaade. Need, ühenda see mingi väärtus, mille nimel on kokku tuldud, mille nimel on valijate hääled saaduda, mida, mis, mis mandaat hakatakse ellu viima, aga need on ühendanud midagi muud. Kas igal juhul võimule saamine, igal juhul võimul olemine, igal juhul kellegi võimult eemale jätmine ja mina arvan, need kolm punkti on Neist kolmest punktist kogu aeg üks, kaks punkt on ka eelmiste valitsuste juures olnud. Nii teravalt, kui need kolm punkti on nüüd selle valitsuse loomise nagu vundamendiks olnud pole varem olnud ja läbi selle ei saagi tekkida seal suurt pilti, on see kliimaharidus, julgeolek, midagi muud seda ei saagi tekkida. Kliima puhul ma võib-olla siiski ühe väikese detaili nimetaks. 11. juulil otsustas valitsus moodustada kliima- ja energiakomisjoni, mille eesmärk on siis selgitada välja võimalused, kuidas vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja tagada energiavarustuse, et Eesti keskkond oleks hoitud ning majandus ka tulevikus konkurentsivõimeline. Ilus samm ju, jumal tänatud. Tähendab vaatad esialgu semantilist, kui sa vaatad seda, kus kuuse asetatud on see, see ei ole esimesel ega teisel ega kolmandal leheküljel eraldi eraldi peatükina ja ta viimasel leheküljel muud tegevust see loetelu või siis on kuskil kahe koma vahel on see, mis seal praegu praegu lugesid, et võib-olla Eesti ühiskonnas tervikuna on seda kliimamomente natuke alahinnatud või on, on lähtutud mõttes seni, kuni Ameerikas, Hiinas korstnad ajavad tossu välja pole meil mõtet muretseda, mida me teeme ühe Coca-Cola pudeliga. Aga Mul on tunne, et viimase aasta poole aasta jooksul on ühiskonna sõltumata inimeste vanusest oluline muudatus toimub mõtlemisest. See kliimast on saanud number üks, kaks ja kolm teema ja sest loeb nii palju, sest loeb nii palju ja kui meil tänane valitsus seda nagu vaatab mööda ja tegeleb jätkuvalt e-valimiste tükkideks võtmise rahvamaleva loomisega siis muude, minu arvates nagu selliste veidrate asjadega, siis me ei saagi tekkida suurt väärtust. Mul on hea meel, et me räägime poliitika sisust, sest tihtipeale mind häirib Eesti avalikus ruumis. Poliitika analüüs skaalal meeldib, ei meeldi, et ma ei tea, kas teie oskate nimetada valitsust, mis ametiaja jooksul meeldis Eesti rahvale? Ma ei tea. Mart Siimanni valitsus, Tiit Vähi valitsus, Siim Kallase valitsus, Mart Laari esimene valitsus, teine valitsus, Andrus Ansip. Oma ametiaja jooksul, kas ta oli nüüd siis Eesti kõige populaarsem inimene vä? See on, vot see on väga-väga-väga hea küsimus, et putke järjes heidan sind. Ei vot selles ongi nagu probleem. Väga tõsine. Ma olen seda kunagi küsinud, tegelikult Taavi Rõivase käest on see, et et kuidas hinnata poliitikutööd, et mis on need mõõdikud, kuidas näiteks ise hindab kõige lihtsam on see üks on see, et me teeme mingeid asju ja siis meid valitakse tagasi sealt tegelikult jätkuküsimus on kohe, et kui sa tahad vaidleks tagasi, sa pead tegema otsuseid, mis rahvale meeldivad. Aga see, aga see ei tähenda, et need otsused oleksid head, jätkusuutlikud ja mõistlikud. Et ongi, kõige lihtsam ots on see et rahvale meeldis, on see, et poes on asjad odavad, inimesed saavad neid osta, aga see, kui riigil näiteks rahakott on pärast tühi, noh, see on juba mindi ülejärgmise valitsuse probleem, eks, et me oleme kaks tsüklit suutnud nagu vastupidi pidada kuidagi. Et tegelikult on poliitik ei peagi meeldima ja ma arvan, et on ajalugu hindab poliitikud, siis ta hindabki, seda poliitikud tegelikult ikkagi mõistlikuks hinnata 20 30 aasta pärast, et kas need otsused, mis tolles ajas tehti, kuidas need mõjutavad tulevikku mitte seda, kuidas on mõjutanud järgmist aastat või kevadisi maksulaekumisi, et see tegelikult on täielik nagu jamps, et seda ei ole mõtet mitte iialgi hinnata, aga ongi võimalik inimese tegevusele poliitikuna on võimalik anda hinnangut sellega, kas tema otsused muutsid ühiskonnas midagi pikaajaliselt. Väga hea näide on tausta Austraalias, peaminister oli seal, kes keelustas, relvad, kukus valitsusest, terve valitsus kukkus seal otsusega. Aga kus on need surmad ja tapmised, mis enne olid kadunud? Selle valitsuse puhul teil ei ole ootusi, et midagi juhtub, midagi läheb paremaks. Kasutame praegu poliitikute retoorikat oma vastuse küsimusele, et see eelmine küsimus, et me mõtleme ja ma arvan, et Eestis on üks valitsus, kellest me oleme kõik tänulikud aegade lõpuni, selle Mart Laari esimene valitsus, et Mart Laari esimene valitsus tegi ära kõik need asjad, mida teised meie saatusekaaslased Ida-Euroopas Kesk-Euroopas tegid tüki tükati, tegid vähe ja, ja mõtlesid just liiga palju, kuidas valja reageerib sellele Mart Laari esimene valitsus, oskamata võib-olla isegi täpselt aru saamata, mida nad teevad, tegid kõik need reformid ära. Nad neid ei võeta, tähendab tagasi, nad läksid omavahel tülli, nad said tohutu pahameel, et pensionärid olid tänavatel, põllumehed olid pahased tänu sellele. Me saame täna vaadata, et me oleme siiski heas väga heas seisus ja, ja kõik hiljem järgmised valitsused on hakanud liiga palju kuulama ja vaatama neid reitinguid. Kas vaidlesid, valitakse tagasi, ei valita tagasi. Mart Laari esimene valitsus ei osanud sellele mõelda. Nad tegid asjad ära. Siiamaani helistavad vikerraadiosse inimesed kella 13 45 ja 14 vahel ja ütlevad, et see Mart Laar tema hävitas Eesti põllumajanduse, kujutate ette? Laar ei ole noorem põlvkond, ei teagi, kes oli Mart Laar poliitikuna. Aga ta on tänu, noh, mitte ainult, aga ma nüüd absurtiseerin Mart Laari valitsuste, Mart Laar jagu, kui kujund, kogu see periood, siis me oleksime suuresti sarnases seisus, nagu on see siis kas erinevad ida- ja Kesk-Euroopa endise nõukogude liikmesriigid me oleme hoopis teises seisus rohkem Lääne-Euroopas ja loomulikult reformid Mart Laar, tegede maitsed, äärmiselt valusad äärmised valusad ootamatult ja see tekitas palju pahameelt. Aga ärme unusta seda kunagi, et ilma ilma selleta istuksin sinisel vaibal, võib-olla oleks vaipa natuke paar ruutmeetrit vähem ja valgus natuke vähem inimestel natuke kehvemad riided seljas. Noh seal Mart Laar on meie riigile vundamendi pannud. Nii selle nädala 100 päeva sellised paraad, intervjuud rikkus ära Eesti Päevaleht Delfi umbes nädala eest ilmus Delfis Vahur Koorits sulest lugu, et augustikuus kukub valitsus juba on komplekteeritud uus ja ainukene selline küsimärk on see, et millist tööd või millist tootvat tööd hakkab tegema Jüri Ratasele, et Urmo, pakun sulle kihlvedu, et see valitsus augustis ei kuku ja ma prognoosinud. Septembris ei kuku praegu mu hea kolleeg Vahur Koorits, lugu üldistasid väga jämeda jämeda traagelniidiga. See kogu see küsimus, mis on pärast seda esitatud ja millest on palju räägitud, on see, et et kas Reformi ja Keskerakonna vahel läbirääkimised? Loomulikult läbirääkimisi, kus on selline lillekestega ja Värska pudelitega laud ja kahel pool on inimesed, delegatsioonid seda loomulikult ei ole, küll aga küll aga on fakt on see, et nende kahe erakonna erinevaid juhid on otsinud, kontakte, on vahetatud, SMS on helistatud, on kohtud. Mingit kohtumised on ära jäänud ja loomulikult selle ajend on see, et kombata kas üldse on võimalik, andis augustis-septembris-oktoobris-novembris muuta tänast valitsust. See on fakt, et see nii on, ma, see on fakt. Aga nüüd on kõik asunud seda retoorikat ütlema, et läbirääkimisi ei ole. See on täitsa nagu sõnana ekslik ja see, et midagi on reaalselt kuskil õhus toimumas, seda näitab, mitte Keskerakonna Reformierakonna käitumine, näitab Mart Helme. Martin Helme käitumine. Kaks nädalat tagasi reedel oli Mart Helme intervjuu kanal kahes. Soovitan kõigile vaadata. Ma pole sellist kukupaid Mart Helmet varem näinud, ma ei tea, kas asi oli Elo Mõttuse kui küsija su mingis muus, aga ta möönis oma vigu, möönis kolleegide eksisamme. Ja seal keegi teine, Mart Helme, vabandas ja Mart Helme vabandasin. Paar päeva tagasi oli Martin Helmega intervjuu ERR-is, mis 100 päeva pärast valitsuse istungit. Ja samamoodi Martin Helmel, tõsi. Kerge sellise muigega aga möönis, et jah, ollakse liiga kuumaverelised natuke eksitav. Kui õhus ja mitte ainult õhus, aga ka õhu ja maapinna vahel poleks mingisuguseid. Arutelu Keskerakonna ja Reformierakonna vahel siis EKRE mehed, liidrid elu sees ei, ei jaksa. Vabanda. Aga muuseas, ka reformierakondlased siin omavahelises vestluses, vestlustes sellel nädalal on öelnud, et tegelikult selle uudise ajendiks ei olnudki niivõrd mitte selline Reformierakonna soov teada anda, et midagi on kusagil õhus, õhus on ootust, et see oli Keskerakonna nii-öelda püüa EKRE-le saata veel selline noh, ütleme, meeleheitlik sõnum, et kui te nüüd normaalselt käituma ei hakka, siis meil on ka muid variante. Keegi tegi selle kohta Twitteris väga postituse nimega esineda ja ei julge öelda, kas oli umbes see, et küsimus oli selle kohta, et kui sul on kodus laps on eksju kaks last, Mirko on nii et kui ütled tütardele, kes siin ees istuvad, praegu raadiokuulaja ei näe, aga mina näen siin, inimesed kannavad ette neile ühe korra midagi ja nad ei tee. Siis ütled teise korra, kolmanda korra neljanda korra noh, meie loendusele vist Jüri Ratase nüüd jõudnud 16. korrani, et looduses siis nagu midagi muutub, kui nende esimese või teise korraga ei muutu, aga nad kui lihtsandaks pakuvad kuulama ja lähevad õigel ajal magama või ei vaata multikat üle 10 minuti. Et ma julgen arvata lootustega väga nagu ei ole. Ja kui me räägime heast kolleegist hor kooritsas, siis sa tõid välja tema arvamusloo. Aga ma arvan, et nii keskerakonnale kui valitsusele palju märgilisem signaal oli Koorits intervjuu Mart Helmega. Pisendas laulva revolutsiooni tähtsust ja rääkis sellest, kui massihüsteeriast ta küll vabandame, aga ma arvan, et see ärritas ja see oli suuremaks katalüsaatoriks kui mingi muu spinnimine Keskerakonna poolt. Aga analüüsiks seda asja siis hoopis sellest vaatenurgast, et igasuguse koalitsiooni muutmiseks peab olema mingisugune põhjus, et üks asi on see avalik foon, avalik arvamus, aga midagi peaks olema ka Keskerakonnal uuest koalitsioonist võita, et ma meenutaks valimisteni järgmiste valimisteni on kaks aastat natukene veel peale mida on Reformierakonnal Keskerakonnale praegu pakkuda? Siin nendes samas samades arvamuslugudes on siis kalkuleeritud mõtetega, et alavolinikukoht ja, ja riigikogu esimehe koht ja midagi sellist, aga mina väidan seda, et Keskerakonnal on praegu olemas kõik voliniku koht nii Junckeri komisjonis kui ka siis järgmises Euroopa komisjonis Von der Leyeni komisjonis on ju tegelikult Kadri Simsonil olemas mandaat sinna minna, tal on olemas valitsuse otsus, seda kohta ei ole enam võimalik pakkuda, see on läinud aasta, Jüri Ratasel on peamine. Trikoht aasta 2016 suvel tundus, et Reformierakond valitseb Eesti riiki veel aastakümneid. Rõivas peaminister, siis tundus ka tehniline küsimus, mismoodi tehakse nende inimesest president ja see kõik muutus korraks korraga. Ja ma arvan, et need surved keskerakonnale miks võiks valitsus muuta, on mitu. Üks on see reitingud? Poliitikutele meeldib reitinguid naeruvääristada, avalikult viimati tegite, Urmas Reinsalu ütles, et Isamaa reiting on väike, aga noh, kes seda praegu vaatab. Maran, poliitikud vaatavad reitinguid, ülitäpselt, vaatavad trende ja kui Keskerakond tahab ka Tallinnas võimu säilitada, siis Nad peavad oma baasvalijale Tallinnas, kes on seni, on nende valija kes seal seni valinud, kas Savisaart, Mihhail Kõlvartit? Nad ei, pole valmis andma Keskerakonna häält, kui nad on EKREga võimul, et jah, praegu tundub ju keskerakonnale, Jüri Ratas on kõik väga-väga lihtne, täna veel tema käes tema enda valik, kas ta jätkab sama valitsusega? Midagi muud teeb ühel hetkel, see valik pole enam tema käes ja reformierakonnal jätkuvalt huvi mitte ainult saada võimule võimu teostama. Aga kindlasti on Andrus Ansipile aga siin viibivale Siim Kallasele kuskil taga kuklas mõte, et ega ka Kersti Kaljulaid pole eluaeg Kadriorus, et keegi peab ka sinna mingeidki uuesti tööle minema. Et ma arvan, et nende kombinatsioone, kus vaadatakse samme aastasse 2020 21 22, on on mitu ja kui täna magatakse või jäetakse mingi hetk kasutamata, siis enam pole sisene ohjad kellegi teise käest mitte Keskerakonnaga. Ma ei tea keegi, eile tõi suurepärase näite, et poliitiku valikuid võib võrrelda hasartmängusõltlase valikutega, et sa lähed kasiinosse, paned 100 eurot sisse, sa kaotad selle. Kasiinosõltlane teeb niimoodi, et ta võtab taskust, kui tal on järgmised 100 eurot, et poliitikas on laias laastus sama moodi, et kui sa korra oled kõik pannud ühele värvile või ühele kaardile ja sa hävid, siis sa tõstad panuseid, et mida ma sellega öelda tahan, on see, et Keskerakond minnes sellesse koalitsiooni, kus ta on selgelt sai aru, et millised on riskid praegu riskid on kasvanud, kahjud on suurenenud, aga kasusid pole olnud. Et küsimus on selles, kui kaua ja kui palju on tahtmist. Aga ma ütlen, psühholoogia töötab selles mõttes selle kasuks, et praegune koalitsioon jätkab, sest kui mõelda kahe aspekti peale miks mindi sellesse koalitsiooni, üks oli teadlik soov Reformierakond hoida teisel pool rindejoont. Ja teine soov, millest keskerakondlased ei räägi, sest on ka arusaadav, miks ei räägi, on ju see, et võttes EKRE koalitsiooni, siis lootus südames või kusagil ajusagaras oli see, et ehk õnnestub peatada EKRE reitingu kasv. Ehk õnnestub tagasi saada valijamaalt madalama haridus, haridustasemega valija. Ja esimese hooga see teine lootus ei ole täitunud, aga esimene variant töötab, sest meeleheitlikult välditakse Reformierakonnaga ühel poolel olemist. Ja tegelikult noh, see valem on ju palju lihtsam ja nad on suhteliselt nagu kõige lihtsam vastus, üldjuhul on ka õige, et nad on ainukene ainult üks valem, kuidas Jüri Ratas saab olla peaminister, matemaatika ei tule mitte kuidagi teisiti kokku ja kui nii-öelda Jüri Ratase enda sees suutis ära otsustada, et need vaated, ühised mõtted ei ole niivõrd olulised, et ma võin olla nii-öelda koos inimestega, mille, kellega mind nagunii eraeluliselt kui võib-olla vaadetelt ka nagu laiemas poliitilis mõttes mitte midagi ei seo ja ta võttis selle otsuse vastu siis loota, et see nagu kuidagi katkeb, raugeb, on noh, ma võiks öelda, et mulle tundub nagu rumal. Et sinu näide tegelikult nagu hasartmängijast on ju väga hea, et hasartmängija ega ta ei mängi ju sellepärast, et ta nagu kaotab, Ta mängib ainult sellepärast, et tarbijate lõpuks võidab ja see raha läks sinna juurde ka ainult seetõttu, et see võit on kuskil temal kogu aeg ees ja see on talle reaalne, see võit tuleb ta ei mõtle mitte kunagi selle peale seda võitu ei tule. Et et seetõttu noh, nii-öelda seal vastus on see, et eks keegi peab tegema mingisuguse nii-öelda ingliskeelne sõna interventsioon või psühholoogid seda eestit nimetavad, et vahelesegamisega islamis ringi energiaringi sellise siis noh, sealt võib-olla kuidagi tuleb välja, aga aga üks Jüri Ratasega koos töötav inimene on mulle teda kirjeldanud. Väga sihukesed, ma arvan tabavalt, et Jüri Ratas on nagu sült. Et võbelev, kui niimoodi nagu, nagu raputad, aga kunagi koost ei lagune. Et ainukene võimalus on see, see kuumus läheb vaata nii suureks, et siis ta nagu lähedaselt laiali valgub laiali. Aga noh, Jüri Ratase praeguse kuumust, noh iseenesest ta, ma arvan, ei tunne. Tähendab, hõbe läheb rahulikult edasi, vabandab rahulikult edasi ja see koalitsioon Olla suurepärane meeskonnamängija, liita meeskonda, ma ei tea, vaheainese liimaine on olemas. Me oleme siin nüüd valitsust 33 ja pool minutit Eesti tagant kritiseerinud, et aga Sa tahad lõpuks midagi head ka öelda? Kui tohib, kui see formaat võimaldab seda, et et sa, sa ise tõid selle momendi välja, et et miks Jüri Ratas võttis EKRE valitsusse ja ei keegi Jüri Ratase sisse ei näe, aga, aga ma arvan, et sellel oli, võis olla ka, oli üks moment, see, et äkki EKRE valitsuses olemine aitab ühiskonnas mingeid pingeid ühendada. Et Mul on raske hinnata, et ma ei saa hinnata asja, mida pole teist poolt, et et võib-olla mingi valijaskond 100000 inimest natuke rahumeelsem ühiskonnas. Äkki nad näevad, et nende valitud inimesed kas siis suudad või ei suuda, vaid seda, sest me ei tea, see oleks siis, kui EKRE oleks, ta saigi valimistel väga tulemuse, aga kui nad poleks saanud võimu teostama ja võib-olla on ka hea, et EKRE ministrid näevad, et see valitsemine ei olegi niimoodi sama lihtne kui kirjutada uutes uudistes objektiivsus, kuidas riiki valetatakse, et noh, seal on nagu Jüri Ratasele nagu kas ta teadlikult või mitte teadlikult andis ühiskonnale võimaluse EKRE valijatele olla ka valitsemise juures. Kas noh, ütleme, see on asi, mida me saame hinnata, võib olla kahe-kolme-nelja aasta pärast, kuidas, kuidas õnnestus see võis olla nagu selle valitsuse üks pluss. Et ühiskonda püüda natuke liita. Ma teen ühe kiire remargi ka veel lõppenud, siis me saame selle teemaga nagu kokku tõmmata üldse, et ma enne siin saate alguses küsisin Mirko tütardele ka sissiga. Huvitav rääkida, kodus on esimest korda saates, kuigi kursavend, eks ju, kutsus neid lõpuks. Et te ütlesite, et on küll poliitikateemadele leiate, issi räägib kodus ennast poliitikasse Kaja Kallasest et. Ma tahtsin Kaja Kallase nagu osa kohta teha märkuse, et et kui me siin nagu kritiseerime võib-olla nagu koalitsiooni, siis mina ei tea, kus opositsioon asub, et ei ole näinud mitte midagi ei näe seda, et Reformierakonna reiting nagu muudkui tõuseb, et 40 pluss oli nagu viimati Varstu ainuvõim Eestis vist, et et nemad ei pea tõesti suud lahti tegema. Aga kas sotsid on elus surnud, kas Eesti 200 veel tegutseb kuskil või on ka kokkuasjad kokku pannud, kas vabaerakonna vaba raha, mis neil oli, on otsa saanud nüüd lõpuks või midagi veel? Ma ei tea mitte midagi nagu senistest erakondadest, kes praegu ilusal suveajal, kus tegelikult valitsusel veel teemasid ei ole, kus nemad saaksid domineerida. No ükskõik millist narratiivi, kui nad vähegi nagu pingutad tahaks, aga tundub, et noh, Tenerifel on vist nagu ilusad liivad või ma ei tea, kus need inimesed on, võib-olla on täna siin siis räägivad, kuidas nad poleemikat teevad. Reformierakonna, ütleme ühiskond praegu vaikimine on ju, nagu ma saan aru, toob edu, neile me isegi võiks, kirjutasime, et ühe Kaja Kallase nimetamise kohta avalikus ruumis on seitse Mart Helmet 6,5 Jüri Ratast mainitud ja siis reformil võib-olla tasub edasi vaikida, et reiting läheb ülesse siis sotsidega puhul on küll niimoodi, et kas need on või ei ole. Indrek saarel on suurepärane võimalus, ta väga tahtis võimule saada, nagu ma olen aru saanud. Nüüd on ta erakonna esimees, et midagi võiks teha, aga täielik vaikus, täielik vaikus, et et ma olen Martin ja 100 protsenti nõus, et kui sotsid tahavad kõik seda ellu viia, mismoodi nad on seni ühiskonda lõhestanud teisest otsast Ekrega siis on neil küll aeg hakata ennast kokku võtma ja midagi tegema hakkad. Aga selle poliitika ploki lõpetuseks võib-olla ka opositsiooni tervisega ikkagi jätkata ja sellega ka lõpetada, siis ma arvan, et Keskerakond on Eestis suurepärane erakond, mis teab, mis on opositsioonis oleku hind, kuidas inimeste motivatsioon, soov poliitikas toimetada, siis hääbub, et kui Keskerakonna pluss oli see, kui Savisaar juhtis seda, siis noh, Tallinnas oldi ainuvõimul, põhimõtteliselt oli selline justkui miniriike miniimpeerium, aga reformierakonnas me näeme ju tegelikult eile LP kirjutas ühest Reformierakonna tipp-poliitikust, kes nüüdsest poliitik, kui karjääri maha pani Arto Aas. Mõne kuu eest siis Remo Holsmer, vahetult enne riigikogu valimisi Lauri Luik ei kandideerinud, et põhimõtteliselt midagi justkui on ka reformierakonnas toimumas inimestel just kui see lipp ei ole enam täiesti vardas. No ma jätkuvalt arvan, et reformierakonnal oli kõige saatuslikum 2016 suvi kui Taavi Rõivas oli kindel, et tema on eluaegne peaminister ja, ja nad ei suutnud erakonna sees kokku leppida, kellele peale mängida presidendivalimistel? Ma mäletan, see oli üks, Taavi Rõivase ja peatoimetajate kohtumine, kus küsisite mitmed peatoimetajad, et miks te mängite seda mängudel, on kaks presidendikandidaati Taavi Rõivase neid probleeme, ütles, et see ongi demokraatia ja nii edasi see tüli eskaleerus ja kokkuvõttes nad kukkusid, võimuta ei saanud president endale ja ma arvan, et nii Remo Holsmer kui Kalle Pallingu kindlasti 2016 suvi oli märgiline, kust nad said aru, et nad ei taha edasi minna. Ja noh, nüüd ongi valida, ütleme jätkuvalt Reformierakonda rändav, võib-olla hea, kui sa vaatad, seda brändi parlamendis, hoiavad, seal on väga palju inimesi, kelle, kes võib-olla tööturul ei saaks tööd ja nad võib-olla tahaksid lahkuda, neil pole kuhugi minna. Et mul on väga kahju, et Holsmer, Arto aasa, Kalle Palling on lahkunud avalikust ruumist, ma arvan, et neil oleks kindlasti Eestile midagi midagi anda ka poliitiliselt. Aga neid mehi enam, ma arvan, et nii päev poliitikas Nii hästi lühidalt veel ühest väga tähtsast teemast. Esmaspäeval peaks ühtedel andmetel kolm inimest kolm meest, teistel andmetel kuus meest kokku saama ja leppima kokku siis need tehnilised detailid, kuidas jätkata teise pensionisamba reformiga. Et kas teha seda ühes osas või kahes osas, nagu soovitavad ametnikud me teame, et selle koalitsiooni tegevuskava kõige ambitsioonikam kõige kallim, kõige suuremate mõjudega ja seda mitte siis ühe, kahe aasta või ka 10 aasta perspektiivis, vaid aastakümnete perspektiivis, ehk siis kogumispensionisüsteemi muutmine, et mis te arvate, kas Isamaa sellepärast selles koalitsioonis ongi kuidagi rahulik väga ei diskuteeri Ekrega ei diskuteeri Keskerakonnaga, istutakse justkui oraste peal ja loodetakse, et ehk saab selle reformi tehtud ja siis on taas kord võimalik öelda, et näete, me oleme tegude erakond. Reformierakond liiga Andres Sutt, kes vormel Eesti Panga asepresident, on küsinud ühe küsimuse, millele mina vastust saanud millist probleemi teise samba lõhkumise lahendatakse. Ja ma ei tea, kas teie head head kaasrääkida oskate öelda, et millist probleemi lahendatakse sellega ja mis on alternatiiv? Kui me saame teha, noh, see oli küsimus, üks küsimus, kaks on see, et miks Isamaal sellega põleb. Miks Urmas Reinsalu ja seeder tahavad ühekorraga kiiresti rapsti ära teha, miks, kas on Nende enda huvi, on see nende valijate soov ja huvi, on see mõne nende rahastaja soovi huvi, et seni kuni pole vastust, miks seda tuleb teha, mis on alternatiiv ja kelle huvides seda tehakse? On väga raske edasi debateerida, et see isamaa, no näete teleintervjuu. Priit Sibul vaatas suurte silmadega televaataja selle otsa, ütles, et loomulikult tahaksid kõik need 700000 inimest saada need mõnikümmend eurot kuus endaga hätta hakata, investeerima. Ma pole tükk aega suuremat poliitilist lollust vaadanud ja kuulanud, et teine sammas on 730000-l inimesel. Väärtpaberikonto on 30-l 1000-l inimesel. Et arvamus, et iga inimene tuleb nüüd turule, hakkab siin ise opereerima, ise oma aktsiaid aktsiaportfelli menetlema. See on nagu rumalus. Et ma olen sellega nõus, aga ma olen selles mõttes nagu naljakas, et ma olen nagu nõus, et lahendatakse nagu probleemi, mis tegelikult nagu reaalselt on olemas, sellepärast et ma arvan, et ka praegune süsteem ei ole nagu jätkusuutlik, ma arvan, inflatsioon sööb selle raha, mis minul ka seal teises sambas son ära ja noh, ma ei ole sellega rahul. Samas ma ei ole ka absoluutselt nagu valmis selleks, et see raha antakse mulle ja nüüd mina olen see kõige targem, kes teeb selle otsuse, et ma ostsin küll üheraamat, on teil, et kuidas, kuidas see börsiaktsiatesse ma ei ole seda veel lugema hakanud, et ma hakkan seda kiiresti lugema, aga kõige suurem probleem tegelikult minu jaoks on see, et näiteks kui mul on, ütleme, 1000 eurot vaba raha või noh, mis iganes seal kontol on, eksju, aga no ütleme, et 1000 eurot. Et Ma olen seda isegi mingil hetkel pankadelt küsinud, et kas teil on, õpetage mind, kuidas ma saaksin selle 1000 eurot panna kuhugi, kus sellel oleks pidev mingi seitse, kaheksa prossa, kas niimoodi, et ma rohkem ka selle peale mõtlema, kuni mul seda raha vaja, et siis ma võtan selle välja, maksan maksud ära ja sellist teenust ei ole? Minu meelest Luminor pank eile ühe lekkinud salvestuse põhjal ütles ju väga ilusasti, et sa oled lihtsalt rumal, sul ei olegi mõtet seda raha kätte anda. Aga ma olen absoluutselt nõus, et ma olen rumal võrreldes nende inimestega, et ma ei saa olla kõige targem. Teevad investeerimisotsuseid, inimesed, kes tihtipeale ei saa aru, mida nad teevad. Ma saan aru, et kui sina ise oma raha ära raiskas, siis see ongi sinu vastutuse, sinu traagika, aga kui selle investor ära raiskab, kellele sa maksad iga kuu teenustasusid. Vot, aga see ongi sisend nagu süstemaatiline viga, eks ju, see ei ole ainult nagu minu raha, vaid see on nagu meie kõigiga kõigi inimeste, kes selles süsteemis on, see süsteem tuleb, eks ju, lahendada need probleemid, miks see olukord tekitab vähem sellepärast et, et kui me võrdleme Eesti fonde teiste riikide fondidega siis mujal ei ole seda probleemi, et järelikult noh, kas siis on, Eestis on täis lollid ainult tööl nagu nad nagu mingit muud varianti ei ole, ma ei suuda kunagi neid nagu harida, et nad oleks nagu, ma ei kujuta ette mingit mingi teise riigiga samal tasemel või on süsteemis mingid vead, mis ei luba nendel andekatel inimestel teha selliseid otsuseid, mis oleks Eesti inimestele kasulikud. Aga see ei tähenda mingi süsteemi ümber tegemist. Muidugi pigem see tähendab seda, et aru saada, miks on halvasti ja tehase korda. Et see reform, mida tahetakse teha, see ei paku alternatiivi ja minu silmis ei ole alternatiiv, et igale inimesele anda, saab see rahalise kätte, see pole alternatiiv, see see raha leiab, leiab tee toidupoes ja igal pool mujal seda ei hakata säästma ja fundamentaalne eksiarusaam, et, et, et see hakkab inimesi nagu, ilmselt ka iseenesest päästma ei ole niimoodi. Ma osalesin eile selleteemalises debatis moderaatorina, kus oli lisaks Andres Sutile ka Helir-Valdor Seeder, Kristjan Järvan ja ka LHV nõukogu esimees Rain Lõhmus ja Rain Lõhmus. Kui poliitikute keelt kasutada, siis tõstis hoopiski veel ambitsioonikus taset. Ta ütles, et see väga parempoolne, väga hea, aga ma tajusin loomulikult selles natukene ka irooniat, aga tema ettepanek kõlas, et ikkagi tuleks astuda see teine samm ka, et miks üldse rääkida mingisugustest sammat sammastest, et inimestel peaks olema võimalus ka väljuda esimesest sambast. Et ma arvan, et me näeme siin nagu sellist päris palju analüüse, päris palju mõtteid, sest mulle tundub, et, Ma segan vahele, ma ei ole näinud mingi vist mitte ühtegi analüüsi, ega nagu me oleme kuulnud mingeid mõtteid analüüsida, aga ma pean laanide. Ma pean, ei ole keegi, rahandusministeerium koostab ja tellib oma asju, Eesti pank, ma saan aru, on ühe analüüsi teinud ja on veel tegemas, aga lisaks kommertspangad pangaliit, mulle tundub, et sellel teemal me saame lähiajal oma postkastidesse väga palju materjali. Absoluutselt seepärast rahandusministeeriumi ametnikud oma suruma vahele mure sellega sellega, et läheb kohtusse lõpuks sellepärast, et seal on põhiseaduse riive nende inimeste vahel, kes on teises sambas ja nende vahel, kes näiteks ei ole, et kuidas seda hakkab, siis ma ei tea Eesti riigikogus lahendama. Et samas on r teinud ise uuringu mõnda paar kuud tagasi, kus oli toodud 1050 vastajate sealt näiteks ütleme inimestest 50 üle 50 protsendi poolt, et samast muutma, samas jälle. Ja ongi huvitav, et seda kasutades ka siis toona Isamaa oma poliitretoorikas, et see uuring oli adekvaatne päde, mida võis kasutada ja Urmas Reinsalu eelmisel nädalal ERR-i otse ringvaate otsestuudios ütles, et et see uuring, mis puudutas nende reitingut, see pole üldse tähtis, et nad seda jälgijat, selline poliitikutele omane lähenemine. Aga jah, ma arvan, teine sammas, peaprokuröri valimine, need saavad olema nüüd lähinädalate, kuude ja riigieelarve ja saavad olema need, kus nüüd see kõik need kolm erakonda, kus nad hakkavad väga tõestama üksteisele, aga teise sambaga. Jah, ma, ma tahaks, et me mõtleksime, et mis probleemi selle või kelle probleem sellega lahendame, kas nende inimeste kas ühe erakonna kui mõnede üksikute institutsioonide probleemi, ma tahaks sellele vastust saada? Ma võin ära vastata, palun, probleem on see, et ka teises sambas sinna raha paigutavate inimeste sissetulekud, tulevane pension oleks suurem kui siis praegu proportsionaalselt samas suurusjärgus vahendus tasudena võetavad siis pankade numbrid, et ma olen siin saates korduvalt opereerinud kahe numbriga. Tõsi, ma pean tunnistama, et ma ei ole 2018. aasta numbrit sinna liitnud, et kui võtta siis 10 viimase aasta see on siis 2007 kuni 2017 periood, et mis on teeninud siis fondivalitsejad inimestele palju raha kasvanud, siis see on seal kusagil 380 miljoni euro kandis ja fonditasusid selle 10 aasta jooksul on võetud kusagil kaheksas 280 euro ulatuses. Proportsioon on põhimõtteliselt sama, saad sa aru? Ma saan aru, aga siis siis peavad kõik pangad lähiajal endale nagu võtma kliendihaldurid ja kõike seda juurde, kui üksinda, kui turule on tulemas, saad tuhanded sellised väikeaktsionäride väike investeerijad, mis siis ka pankadele kasulik olla. Ju pangad teavad, et seda juhtub. Raha leiab tee lähimasse Selverisse lähimasse Olerexi ja, ja tegelikult ei, keegi ei võida. Elus kehtib alati üks printsiip, lollidelt võetakse alati raha ära. Aga ma ei tea hinnatõusudest, võib-olla räägime ka, et Martin tahtis rääkida kartuli hinnatõusust, et ma saan aru, et hoov kas poob. Poovee kartuli hinnatõusust ei poolda tempo, et küll on mingid asjad, mida ma turul jälginud me hinnatõus rääkis sellest alati. Hea küsimus on jällegi testküsimus, palju maksab piim, palju maksab bensiin, et need, kes oskavad peast vastata, need võivad hinnatõusust rääkida ja need, kes hakkavad kobama, noh, need minu arust hinda ei vaata, et nemad ei tea üldse midagi, tõuseb või langeb kunagi Eestis. Et seda teevad iga iga raadiokuulaja saab sinu enda peas teha, et mina vaatan küll paari asja nagu, mis sa vaatan. Et kui sa räägid nagu kartulitest turul, vaatan küll arbuusi ja kukeseent, need on nagu sellised asjad, mis mulle väga meeldivad, need, ma pean teadma läbi aastate, mis nende hind on, kuidas olukord on, siis ma tean, mis mul on, tööl maksavad saiakesed. Versus siis saiad ka näiteks 10 aastat tagasi, mis maksid ja nii-öelda kolmas, mis minu jaoks nagu üllatav, et midagi sellega ette ei võetud, on bensiini hind. Et ma tea, liiter bensiini maksab viis, 95. 1,4 ja siis nüüd on küsimus selle üks, kolm, kuus ja nii edasi. 104 põhimõtteliselt jah, et ma, mina olen veel see inimene küll väga noor inimene, aga ma mäletan aega, kus oli tanklakettide juhidki sisse, et see, et bensiin tõuseks üle ühe euro, on mõeldamatu. Ja nüüd on siis põhimõtteliselt samasugune hind nagu noh, nii-öelda arenenud riikides, kuigi viie rikkama hulka me veel seni jõudnud ei ole, aga no hind on sarnane, et bensiini hind on nagu selline hinnatõusu kõige parem indikaator ja see hind on tõusnud ikkagi kolossaalselt. Ja sellest me ütleme seda, Eesti inimese hirm hinnatõusu ees on, ma arvan, täiesti arusaadav, sest noh, autousku eestlane on, et on Kõlvart autousku on ka eestlane väljaspoolt Tallinna rohkem autousku ja see, see tabab seda rahakoti kõige kõige kõige tugevamalt. Majandus õitseb, kartuli hinna kohta ju on ju ütleme köögiviljade hinna kohta on väga selge ju põhjendus olemas. 94 protsenti ja võrreldes eelmise aasta. Ma saan aru, et see ind kohe hakkab kukkuma selle pärast, kuidas värske saak peale siis, et praegu on väga palju veel turul, see eelmise aasta eelmiste oli oli ju kliima väga all, väga kuum oli ja saak oli niru ja kuidagi uus saak tuleb pealise Impaks kukkuma hakkama, majandust niimoodi aru saanud, aga aga oskame hinnatõusust, mis on nagu milliste traagiline ja kui juba soomlaste jaoks on Tallinn kallis ja on Pärnu kallis, on haapsalu kallis, on Kuressaare kallis, mis siis eestlaste jaoks. Aga noh, kui me siin mingit plussi otsida jälle, siis on need majandusbuumi praegu, et et ega seal ju paratamatus, see on paratamatus ja ja mina seda ei mäleta keegi. Bensujaamade juhid on öelnud, et üle euro on nagu kõiki loogikat, nagu seal idiootne, ütleme sellepärast, et ju me liikusime teiste riikide suunas, kus oli ammu juba üle üle eurosendi. Mulle meenub seoses bensiini hinnaga küll kunagise ettevõtja Oliver Kruuda kuldne tsitaat, et kunagi saabub aeg, mil piima liiter maksab sama palju kui bensiiniliiter. Õnneks piima hind endiselt ei ole üle euro tõusnud, see on ikkagi palju odavam. Martin, kui palju maksab poes liiter piima? Oleneb, mis piim ostad, on lihtsalt vastus. Mina ostan nagu see kaheliitrist täispiima, nagu lasteaias on. Üks 96, ma julgen öelda. Kile on vist üks, 59, sinnakanti üks, üks 59 59 senti ehk siis 60 senti, eks ju. Et seda ma seda ma nagu tean, piima ostan. Ja piimapoodides alla omahinna, sellepärast natuke olen aru saanud, et nagu ka mitmeid muid asju sellepärast, et inimesi poodi meelitada. Nii tegelikult peaksime rääkima ka nädala ühest kõige olulisemast teemast taas kord. Terviseamet on siis ebaõnnestunud, et perearstide leidmise konkursid ka küll Loksale ja küll paljudesse Kagu-Eesti piirkondadesse. Ma vaatan kellale, et selleks teemaks lihtsalt aega. Süvitsi minemise mõttes jääb väheseks. Aga kas teil on mõni soovitus, et kuidas lahendada see probleem, kus maapiirkondade inimestel ei ole lähedast perearstiabi? Nad peavad liikuma maakonnakeskustesse, mis väikelastega perekondade elu muudab kahtlemata keerulisemaks. Ja kui see trend süveneb, siis ühel hetkel tekib küsimus, et miks peaks üldse lapsi kasvatama kusagil maal, et see on, ma arvan, lõpuks väga palju rahvastiku ja regionaalpoliitikat puudutav elu, aga või problemaatikaga, kas kusagil on lahendus ka? Kaks lahendust on põhimõtteliselt noh, üks õnneks interaktiivne lahendus need lahendused, mida on võimalik teha kodust, telefonitsi arvuti taga on see konsultatsioonideks videokaameraga või noh, nende veebikaameraga telefoni kaamera, aga millega iganes ja nõusolek, et perearst võib sealt eksju selle nähtu põhjal edasi inimesi suunata, anda abi nagu sellega, mis niimoodi on nagu mõistlikult, et noh, see õnneks on lahendus. Ma arvan, number üks, sest tehnoloogia on niimoodi edasi arenenud, et 34 g nagu levib, võib-olla hakkab kunagi viiskeiga levima kui need vaidlustavad, vaieldud ja noh, teine asi on see, et nõudlus, pakkumine rahaga. Et kui meie siis nende valitsus tuleks kokkuvõttes meie kõige tähtsam asi on, ütleme siis näiteks rahva tervis ja me tagame ükskõik millise hinnaga, et lähim perearst on igas peres, noh, ma ei tea, x kilomeetri kaugusel siis mõtteliselt juhtida sajalisi ja see on, ma arvan, võimalik, et see probleem laheneb kohe. Et Eestis on küll ametkondi, kus inimesed sarnaselt tööd tegevad inimesed teenivad Tallinnas ühte palka ja Tallinnast väljas mingi teatud koefitsiendiga suuremat palka. Ma arvan, et see on lahendus, ma kahjuks tänapäeval on raha see, millega saab mitmest murest probleemist üle. Noh, see on seal lihtne vastus. Ma lapsevanematele, sest me oleme kõik helistanud nende lastearstide numbritele sellel päeval, kui midagi vaja on, aga Manohma. Ma ei usu veel, et, et inimesed lepiksid sellega, et kui mingi suur häda järsku et siis ma hakkan mingi videopilti transteerima arstile ja ma ma sellesse sellesse ei usu, aga aga see, mis sa ütlesid perearstid, see on nagu üks suur probleem, mismoodi kuidagi mitte jõuga, aga orgaaniliselt tuua elu Tallinnast välja. Arvamusfestival on üks hea näide, mul on kõige rohkem hea meel, et arvamusfestival toimub, see on paides Paide saab seda vaid inimesed, nad jätavad mingi raha siia, Paide jääb inimestele meelde, et samamoodi peaks leidma need omavalitsused, mitte Tallinnaga, omavalitsused, võimalusi, kuidas elu ja elu mitte ainult ühekordse ürituse raames, aga ka ettevõtlusraames tuua ja siis siis muutub ka neis kohtades elu paremaks. Just nimelt selline hea ja halb näide ühes on presidendi Narvas käik. Narva sai võimaluse, Narva tõusis mingiks perioodiks meedias orbiidile, ettevõtjad nägid seda, et on olemas koht on siiski täiesti ütleme suurest eestimeelne kohted on harva ei osanud seda enda kasuks ära pöörata. Et samamoodi kohalikud omavalitsused, palju atraktiivsemad, et otsime mitte otsima mingit tohutut BMW või Microsofti väljunditest keegi tehase või mingi lao sinna, aga et mismoodi Eesti sees see raha kuidagi voolaks, noh, see probleem on alates minu, Lembit Mart Laarist peale Eestis olnud, et aga seda pole suudetud lahendada. Kiire vihjalt suvi veel käib, ärge minge Pärnusse, minge Peipsi äärde, täpselt samasugused rannad, aga täiesti inimtühjad, et enda lühikese puhkuse ajal käisin, noh, vaatab, noh, see on sama pikk rand kui Pärnus, kui mitte pikem 100 inimest on terve ranna peale vesi suurepärane. Me tuleme perearstide teema juurde tagasi viimased neli minutit saatest pühendakski siis arvamusfestivalile traditsiooniline rubriik, seitsmes kord on poole peal, ajakirjanikud on taandunud, poliitikuid on vähe. Mis edasi, kas see on nüüd tõeline arvamusfestival selles mõttes, et vaatan Päevaleht, Delfi telki ei ole, õhtulehel oma ala, ei ole eila kas või siin platsi peal õhtul ringi käies väga palju ajakirjanikke ei olnud. Vanasti nimetati seda ajakirjanike suvepäevadeks. Meil oli eile kolm inimest siin tööl, et ikka midagi nagu oli telki meil see aasta ei ole väga lihtsal põhjusel, et et kui me tuleme ka kaks eelmist asemel näiteks olime. Ja ma olen kindel, et me tuleme ka kui mitte järgmisel-ülejärgmisel aastal uuesti, aga meil on kindel nagu see põhimõte on, et kui me tuleme, peame tooma siia midagi sellist, mitte midagi, mitte keegi teine ei too ja see aasta ma ei suutnud seda lihtsalt välja mõelda, mis on nagu selline asi on, mis kõigist teistest väga selgelt nagu eristuks ja mitte nagu Tõnuga, aga nagu kõigi aruteludega, sest ei ole mõtet teha, et ma teen ühe väga hea arutelu ja siis on noh, nii-öelda neli inimest istuvad ja räägivad nagu, et noh, see, see on nagu igav, mõttetu, aga nagu ma olen siin hommikul täna eile-täna, olen nagu rääkinud siin paari inimesega lihtsalt arutelude kvaliteet on astunud nagu sammu edasi, sellepärast et moderaatorid on koolitatud neile antud materjalidega on töötatud, et need arutelud on nagu sisuliselt paremad pluss need arutelud on üles ehitatud üha vähem selle peale, mida meie siin teeme, et kolm meest räägivad heal juhul ka üks naine räägib, et see on nagu neljane paneel. Et aga on sellised arutelud, kus minnakse korraks nagu telgist välja, tehakse seal kõrval midagi. On antud niisugune lisaväärtus ka sellele, et seda noh, lootus mul nagu ammu ei ole, siit kasvab välja mingi selline meeletu mõte mida siis keegi hakkab kuskil nagu käiku panema, sellepärast et noh, seda seda nagu liiga palju nagu sellelt aetud, aga selline, et saaksid erinevad vaated kokku ja nüüd pandaks mingis sellisesse võib-olla ootamatusse. Olukorda esitatakse kuidagi teistmoodi. See selleks on ta suurepärane platvorm. Ekspress meedia pooleteist aastat siin eelnevad aastad me olime väga aktiivselt ja nagu ma saan aru inimestele meeldis meie need arutelud ja Eiki Nestori plaadimängimised ja Ene Ergma kosmost rääkima, seda aga me pole suutnud, nüüd võtan mütsi maha, inimesteks, seda korraldas, on tõesti nagu see on nagu see on nagu ühtepidi äge idee, aga ega asi ma küsin, et. Mul on piinlik küsida siin Kristi liivale silma vaadates, et et mida arvamusfestival lahendab, mis on need asjad peale selle, et paidel on korraks hea olla nad siin suurele suurel pildil, et et need debatid moel või teisel on ju kogu aeg avalikus ruumis, tänapäeval arvamusavaldus on liiga palju, vaadake sotsiaalmeediat, vaadake Eesti meediaettevõtted. Et kui, kui iga, kui oleks selline agendat, ütleme siin on mingi x arvu arutelusid ja siis kuskil keegi, kes lepib kokku, et viime mõne asja elluga, teeme ära ka midagi, et see soe õhk jääks, oleks õuks, siia oleks hea meel, aga see asi jääb siia ja ja ja ma ei tea, miks seda tehakse, mul kohutavalt piinlik. Võtan lühidalt 30 sekundit aega, et ma, ma arvan, et võib-olla see on nagu, et ma mõtlen, see ideede kuhugi viimine pole nii väga oluline, ei olegi, aga see on tähtis, miks sa ära, sest sul on nagu võib-olla hea võib-olla oleks parem, kui saaks nagu Tallinnas või Tartus, aga Fainutan paides on see, et see aitab võib-olla natukene iniminimlikkust toda, neid inimesi, kes siin on võib-olla mingeid otsustajaid, et las ta olla turundus, aga riik saab olla tugev siis, kui on nende nagu juhtida või noh, teadjate ja nende inimeste vahel, kelle need otsused nagu keda need otsused mõjutavad, on mingisugune side, seda side ei teki niimoodi, et ma nagu paides saks, aga siin ma saan seda inimest näha heal juhul mitte siin saates, küll saame ka küsida ja ma saan mingisuguse sideme tekitada, et äkki see side nagu aitasid sellise ühtse Eesti peale nagu edasi, nagu Jüri Ratas soovib. Ja sellega paraku on tänane rahvateenrite saade läbi suur aplaus Martin muutovile ja Urmo Soonvaldile rahva teenrid tänaseks lõpetab ja taas on rahva teenrid eetris nädala pärast, kui Neeme Korv, Merilin Pärli ja Mirko ojakivi saates kuulmiseni