Vikerraadio. Ja tere, neljapäeval oli täiskuu ja rukkimaarjapäev, tänaseks on kuu hakanud kahanema, aga neljapäevased sündmused pakuvad kõneainet tänaseni. Ilmast, veel toonekured ilmutavad märke lõunasse vendamisel, ploomid ja kreegid on juba valmis, valge klaariga võib samuti suu magusaks teha. Millised on Eesti elu magusad, millised hapud viljad sellest nüüd räägime järgemööda ja rahva teenrid alustavad täna oleme koosseisus Neeme Korv Äripäevast ja Merilin Pärli, Mirko ojakivi rahvusringhäälingust. Tere Neeme ja tere, Merilin. Tere. Tere. Alustame nagu ikka nädala kõige olulisemal teemal räägime siseminister Mart Helme püüetest end ministrina kehtestada ja vabaneda oma haldusala ühest võtmeametnikust politsei ja piirivalveamet, et ei peadirektor Elmar Vaher-ist, et kui selle loo puhul asuda kusagilt pihta, siis mulle tundub, et see kontekst on seotud riigieelarve koostamisega, et juba kevadel riigi eelarve strateegiat koostades sai selgeks, et riik ühes oma erinevate ametite, ministeeriumite, avaliku sektoriga laiemalt peab järgmistel aastatel püksirihma koomale asuma tõmbama. Eelarve koostamise käigus on siis selgunud, et erinevate ametid, mitteasutuste kärpenumbrid jäävad seal noh, kellel kahe poole protsendini aastas, kellel kuue protsendini, noh, politsei ja piirivalveameti puhul on olnud juttu seal kolmest protsendist järgmisel aastal ja siis veel ka ülejärgmisel aastal. Kuid kuhu ma jõuda tahan, on see, et selle nädala alguses olid siis tegevused jõudnud sinnamaani, et näiteks politsei ja piirivalveamet asus seda probleemi, raha on uuel aastal vähel kommunikeerima oma töötajatele ja esmaspäeval siis kooskõlastas Elmar Vaher oma siseveebi tehtud tehtud postituse siseministeeriumi juhtimistasandil kolmapäeval Saise postid, kus ka politsei ja piirivalveameti siseveebi tehtud ajakirjandus sai sellele postitusele jälile. Juhtumi peale sai pahaseks puhkusel viibiv siseminister Mart Helme. Vaherit korrale. Kutsuvaid avaldusi tegi ka eelarve eest vastutav rahandusminister Martin Helme süüdistades Sis Elmar Vaherit oma töötajat inimkilbina kasutamises. Neid tsitaate võiks siinkohal veel ja veel tuua, aga jõuame siis neljapäeva välja. Kusagil ennelõunal hakkasid liikuma jutud, et Mart Helme soovib alustada Elmar Vaheri osas distsiplinaarmenetlust. Seda infooperatsioonide korraldamise ja jumal teab mille eest veel. Kuid ühel hetkel hakkasid siis saab oma sõnumit, et siseministri ülesandeid täitev Martin Helme on juba kohtunud Elmar Vaheri talle valida kahe paberi vahel, et siis allkirjastada omal soovil lahkumisavaldus ja kui seda ei allkirjastatud, tuli tutvustada talle käskkirja mustandit, mille sisu oli siis lühidalt Elmar Vaheri ametist vabastamine Nonii, Neeme ja Merilin. Et mis selle sündmuste käigu eelmängu või järellainetuse puhul siis tähtis ja mainimist väärib. Veel oleks. Ma võtan sul sõnasabast kinni ja ütlen ka sellesama lause, et ei teagi kust kohast alustada. Et võib-olla kõige tähendusväärsem vähemalt minu jaoks kogu selles aegreas, mille sa siin üsna detailselt meile ja siis kuulajatele ette lugesid, et on siiski võib-olla selline üldine kontekst, mis, mis puudutab seda valitsust, seda valitsemisstiili, seda, mis, mida on seatud eesmärgiks ja mis mind ajakirjaniku ja kodanikuna selle teema juures häirib ja ka mõningate teiste teemade puhul, mis on erakordselt olulised Eesti riigile ja ühiskonnale-sse valitsus probleemidele läheneb, on see, et et see valitsus on ikkagi nagu tasakaalust väljas oma valimislubaduste poole. Ja, ja okei, valitsuse eesmärk ongi ju valitsus eesmärk ongi ju need oma valimislubadusi täita. Aga noh, valitsus peab ikkagi olema nii-öelda mõnes mõttes ikkagi nagu kõigi inimeste valitsus ja, ja eks see, mis siin nüüd on lahvatanud, see on jälle üks osa sellest kogu sellest kontekstist ja ja kui valitsus hakkab tegema väga väga suuri reforme, siis minul näiteks tekib küsimus, et kui vastutus, kuidas ta oma vastutust siis nagu nagu realiseerib selle kaudu ja ütleme nii, et siis ei ole need reformid ka tihtipeale tihtipeale väga väga usutavad ja ehk siis läbi analüüsitud, kaalutud, kaasatud erinevaid gruppe, kõik ja nii edasi. Minu meelest see, et kontekstiks sattusin, kärpekava on ainult dekoratsioone, taust on ikkagi see, et EKRE, kes on kogu aeg rääkinud süvariigist ja on tahtnud lahti saada mitmetest oma valdkonna juhtidest eeskätt siis, mis siseturvalisust puudutab siis noh, ei tule ju meenutada siin kaugelt, et käivad ka lahingud peaprokuröri ümber, et kas saab Lavly Perling jätkata Ta või siis pigem mitte et samamoodi on ju soovitud ka Elmar Vaherist vabaneda ja nüüd lihtsalt tuli sobiv võimalus. Aga see, et siin niimoodi noh, et see olukord on hakanud meenutama sellist Mehhiko seebiseriaali, kus iga tund tuleb mingisugune järjekordne suurem kui eluavaldus näitab ikkagi seda, et Jüri Ratasel on lihtsalt meeleheitlik soov iga hinna eest seda valitsust koos hoida. Ta vajab EKREt, sest teisiti ta see peaminister olla ei saa. Ja seetõttu nii nagu Eilnegi päev, mis siin juba Postimehes nimetas üheks viimaste aastate mustemaks päevaks vabandust viimaste kuude mustemaks päevaks selle valitsuse ajaloos, siis mina ütleks, et see on selle koalitsiooni puhul just they Office ehk siis nende tavapärane toimimisviise Proovite kohe psühhoanalüüsi juurde minna, see on ka kiiduväärt tegevus, aga siin eile tegelikult tehti juba ka algust nende juhtim juhtumite meenutamisega, kus ministrid on oma haldusalajuhte. Et oma läinud, et kunagi näiteks rahandusminister Tõnis Palts võttis töö toonaselt maksuameti juhilt Aivar Sõerdit meenutasin eile veel Ken-Marti Vaher, näiteks nõudis juba politsei ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüdi tagasiastumist, seda kiirusemõõtjat taatlemisskandaalis Kalle Laanet sai omal soovil lahkumisavalduse kätte Mati Raidmal, et 2006. aastal neid kaasusi, kus siis peadirektoreid, vähe sellest, ka kaitseväe juhatajaid on koostöö mittelaabumise eest ametist vabastatud on veel ja veel, et noh, ma ei tea. Siin armastatakse esile tuua näiteks president Lennart Meri panus, demokraatia ehitamised, Aleksander Einseln, Johannes Kert, ET nooremale kuulajale tõenäoliselt need kaasused ei ütle mitte midagi või noh, Kalle Laanet ja Robert antroop, lon, troopovi vägikaikavedu, et see sisemine Meil on arusaamatusi politseijuhiga, et see pole esimene kordne, ma kardan, et mitte ka viimane kord, aga ma arvan, et sellel korral pole pointi ja iva selles et kellestki sooviti vabaneda. Et iva on võib-olla selles, et noh, ikka on ju oma haldusalas ümberkorraldusi tehes raksu mindud seal erinevate juhtidega, et siin on kantslereid ikka jälle lahti lastud, et tänapäeval see tegevus on mõni ministritele muuseas väga mugavaks tehtud, vanasti oli see väga keeruline, kui meenutada, ma ei tea Kristiina Ojulandi ja kantsler Indrek Tarandi vastasseisu, et aga sellel korral, et mulle tundub, et see küsimus on ikkagi selles asjaajamises. Esiteks, kui Mart Helme soovib vabaneda teda tema usalduse kaotanud politsei juhist, siis esiteks Zenjöörid nii ei tee, saadavad asju ajama oma poja, riigimehed nii käituvad, lasevad asjad ette valmistada pilla-palla jätavad jäljed järele. Jätavad uurimata, et sellises asjas on tarvis üldsegi valitsuse otsust. Vähe sellest, et peaminister jääb esimeses ringis üldse teavitamata. Minu meelest see näitabki just seda, kui meeleheitlikult oli soov ennast kehtestada ja vabaneda tülikast politseijuhist, et ega ju kõvad kivid üldiselt head jahu ei jahvata ja see on pigem märk sellest, et ka allasutuste juhid on tugevad juhid ja neil on selgroogu. Lobitööd eelarve nimel tehakse kogu aeg ja selleks kasutatakse igasuguseid võtteid, selles mõttes muidugi isamaad valitsuses kõige noh, ütleme siis esiplaanile esindama ministrina siis Urmas Reinsalu ei ole kindlasti valitsuse pressikonverentsil õigused, hetked, kasutataksegi, igasuguseid käike. Aga, aga tegelikult on see, et kui need juhtumid ka, mida sa Mirko siin praegu meenutasid taas jah, need on, need on kõik olemas Eesti lähiajaloos ja ja ma mäletan, siit võiksin vabalt lisada veel ka vastasseis ja siin kaitseministri ja siis kaitseväejuhi vahel, mis on siin olnud, et igasuguseid solvanguid on olnud siin erinevate poliitikute vahel, on öeldud väga karmilt. Me oleme siin saates andnud vastu pead siin mõnele Reformierakonna tegelasele, kes kes on ütleme nii, et siis väga vabalt sõnadega ümber käinud. Aga laiem pilt on see, et me oleme praegu aastast 2019, meil tuleb varsti balti keti. Selline 30. juubel ei võiks öelda, et me peaks olema ikka nagu natukene kaugemale arenenud sellest sellest samast 90-st tööstiilist Eestit, demokraat, Eesti demokraatia ja institutsioonid on päris kõvasti arenenud ja noh, vaat siin ongi nüüd see, et kuidas seda nimetada, mõni ütleb, et mõni ütleb siis selle kohta süvariik. Mina ütleksin selle kohta nii, et, et riik toimib ja töötab ja riik peabki toimima. Siin nooremad kolleegid ütlevad, et see midagi enneolematut esmakordselt, mis Eesti poliitikas on, et neeme on minust veel eakama ka meie. Palun, palun nüüd kuulajad teavad, et aga meie poliitiline mälu küündib ka sinna 90.-te aastate algusesse ja keskpaika ja, ja ma ütleks, et, et kõik see, mida me praegu näeme Eesti poliitilises kultuuris kunagi mingisugusel kujul on olnud. Aga kui vahepeal kaasnes juhtimiskvaliteedi tõus, siis tänaseks see, ütleme, juhtimiskvaliteet on läinud tagasi sinna kusagile KMÜ ja ma ei tea, mis valitsuste aega iganes, kus kakeldik embeldi tehti igasugust jama ja lõpuks ma ei tea, suudeti kokku panna ka riigieelarveid, mis sisuliselt ei olnud kunagi mõeldud täituma, et noh see on taandareng, ma olen nõus. Jah, et me võime ju öelda, aga siis proovida otsida selgitusi, et ja et, et meil on selline uus erakond, ongi, ongi pääsenud nüüd. EKRE ei ole uus erakond, tegelikult ei ole muidugi uus, aga. Need uutes rollides ja nii edasi. No aga samas samas on see, et kui meil on tulnud tagasi mingisugused sellised asjad, Ma ütlen tullut tagasi, sellised mis on nii-öelda reeglite välised asjad, noh, kas või näiteks seesama see vabandust, aga täitsa ajuvaba asepeaministri tiitel millega, millega ennast ehitakse või siis mingisugused rahutustega ähvardamine, seesama selline rünnak institutsioonide vastu, selline noh, see mina väidan, et see sellisesse meie juba praegu mina lootsin, et me oleme nagu sellest etapist väljas, et, et meil ei tule selline. Tagasi justkui siseminister tahab politsei ja piirivalveameti juhist vabaneda õigusriigis täiesti õiguspärane tegevus, aga selleks peavad olema selged alused, ma ei tea, kuidas see koostöö, laabumine või mitte laabumine õiguslikult kvalifitseerub ja milliseid asjaolusid peaks sinna kirja panema, aga no ma saan aru, et Martin Helme päevakava teisipäeval oli pingeline. Ma vist suhtlesin ajakirjanikuna temaga ka teisipäeval kutsudes teda ühte saatesse ja ta ütles, et järgmise nädala kolmapäevani ei ole ühtegi vaba minutit aega, et ma saan aru, et läks ta läks sellele kohtumisele nagu muuhulgas, nagu ma ei tea, kohvinurgast võtad kohvitassi või kiire vahekäik, tualett, et mulle tundub, et Martin Helme ei saanud aru, et see on selline väga tõsise poliitilise riskikoht. Väga tõsine oht minu pärast, õigusriigile demokraatiale. Tagatipuks usaldati kuulujutt, et mis osaliselt ju ei vastanud tõele, mis või mille järeldused olid valed, et ma pean siin silmas seda kahtlust, nagu oleks siis Elmar Vaheri kaasosalusel kinni mätsitud ekspoliitiku endise kõrge Euroopa komisjoni ametniku, endise välisministeeriumi nõuniku Hannes Rummi kriminaalses joobes vahelejäämine, et mulle tundub, et siseminister ja tema asendaja arvasid, et nad omavad ikka väga võimast informatsiooni, aga nende pettumus tõenäoliselt võis olla üsna suur, kui selgus, et Elmar Vaheri osalus selles loos polnudki. Ekspress kirjutas õhtul selgelt, et vähese menetlushuvi tõttu Rummi kriminaalmenetlus lõpetati. See karistus oli liiklusalane kasvatus, programm ehk rehabilitatsiooniprogramm kahtlemata selles loos võib-olla rida küsimusi, aga, aga mul on selline tunne, et me peaksime ikkagi jääma Elmar Vaher ja Mart Helme ja Martin Helme kaasuse piiresse. Just sellistel puhkudel, kui on niisugused kahtlused õhus, olekski korrektne alustada sisemise siis mitte distsiplinaarmenetluse väitavaid sisemise juurdlusega, et siseministrile on ju kõik võimalused saada info mingite juhtumite kohta küsida täpselt, kes keda teavitas, millal, kuidas protseduur välja nägi ja milline on kontekst, ehk siis, et milline on tavapärane menetluspraktika selliste juhtumite puhul ja nagu justiitsministeerium nüüd hiljem on selgitanud, siis tegelikult möödunud aastal oli selliseid toniteediga lahendusi nagu Hannes Rummol 533 ehk siis see on pigem tavapraktika, mitte mingi erand. Just et pigem sellise riigi juhtimise stiili nimeks võiks ikkagi olla siis tehtud mõeldud ehk siis enne tegutsemine pärast, et nii-öelda mõtlemine, aga, aga noh, siin on ka kasutatud selliseid epiteete nagu käpardliku riigi juhtimine, et tõesti, et kui siin väga paljud analüüsivad, et noh, et EKRE on kõikvõimas enneolematu ja nii edasi, siis ma ei tea, mulle tundub, et me ikkagi saame selle näite põhjal, mida me sellel nädalal nägime väga keskpärast riigijuhtimise teenust selles mõttes just et et asjaajamine peaks olema korrektne, arusaadav, tagantjärgi peaks olema fikseeritav, kes, mida millal tegi, millistel asjaoludel, et kui keegi ütleb, et. Ainuüksi probleem on see, et kui minnakse poisi politseijuhti maha võtma, siis mida ma oma eelneva jutuga tahtsin öelda, et see õigus on olemas, aga sellel on omad eeldused, mis peavad siis tõele vastama? Tegelikult ma ühes asjas võib-olla natukene isegi vaidleksin sulle vastu, mis puudutab seda, et kas Martin Helme nagu oli, oli teadlik sellest asjast ja mina pean teda ikkagi selles suhtes päris palju targemaks, et ma arvan, Ta ta oli üsna hästi üsna hästi teadlik, aga noh, ma arvan, et ta käitub nagu vastavalt sellele olukorrale üks selle olukorra nagu tegur, selline poliitiline tegur, noh, meil räägitakse sageli sellest parlamendiaritmeetika-st ja, ja sellest, et miks üks või teine valitsus koos seisab. Noh, tegelikult sügavamalt analüüsides võiks minna ka erakondade sisse ja mõelda, et millised, millised olukorrad, no ütleme, niiet et kui siin räägitakse, et Mart Helme tuleks siis välja vahetada ja võib-olla ausalt öeldes ma mõtlen, et sellistes olukordades võib olla lähiminevikus oleks selline asi juhtunud, et üks minister oleks välja vahetatud ja asendatud kellegi teisega, kui, kui mingi selline situatsioon aset leidnud küsita, situatsioon lihtsalt selle valitsuse töörahu huvides, aga lihtsalt antud situatsioonis. Kas, kas keegi kujutab ette, kui näiteks emb-kumb Helmedest peaks nii-öelda sellisel moel valitsusest lahkuma? Ma arvan, et see, see, see tähendaks ikkagi valitsuse laialiminekut, sellepärast et olgem ausad, et siin ka mingisuguse suhteliselt väiksema gabariidiga ministri paikapanekuks erakond ikkagi nagu pidi nagu päris hullult vaeva nägema ja noh, rääkimata sellest, et kui päris päris juhid tuleks vahetada Tänaseid tänaseid ajalehti on väga naljakas lugeda, et siin on vaheldumisi infokillud. Mis on siis saadud noh, näiteks Postimehes kirja panna viimasel hetkel? No siin võiksime pikalt kirjeldada, kuidas lehem tegemise protsess välja näeb, aga võib-olla see ei ole selles kontekstis väga oluline, lihtsalt mõned küljed, ma saan aru, olid juba kujundatud, küljendatud ja ka trükikotta saadetud ja need sisaldavad justkui siis informatsiooni. Järgmisel nädalal see teema justkui nagu siis Ratase ja Helmete vahel võiks tulla tuttamisele ja jõuda lahendusele, aga tegelikult see kohtumine toimus eile õhtul ära. Peaminister kohtus siis rahandusministri ja siseministriga. Kokku lepiti, et minnakse edasi, et selliseid asju enam ei kordu. Ja siis põhimõtteliselt, et see nii-öelda uus ja vana informatsioon on jõudnud segiläbi, sest ma vaatan kas või Postimehes, tänan sind. Urmas, jagati analüüsid, siseminister Mart Helmele ei paista midagi peale taganemise. Otsisin oma märkmeid ka eile õhtust välja, et ma pidasin väga tõenäoliseks, et see olukord ütleme, et siin on neli võimalust, et kas lahkub Martin Helme, lahkub, Mart Helme, lahkub Elmar Vaher või lahkub vabariigi valitsus ja ma igaks juhuks jätsin endale sellise taganemisvõimaluse ka, et on võimalik ka muu variant, et näiteks mitte keegi ei lahku, ma pidasin seda suhteliselt ebatõenäoliseks, aga tuleb välja, et ebatõenäolisemad variandid selle valitsuse tegevuse analüüsimisel osutuvadki kõige tõenäolisemalt, eks. Just ratas ongi sellise kübaratriki teinud ja sellepärast ma seda ka Mehhiko seebiseriaalist nimetasin, et siin üks ebatõenäoline liigutus ajab teist taga, et see imearmas grupifoto, mis on tõenäoliselt Martin Helme suvekodus tehtud ehk siis mitte ei läinud helmelt peaministri juurde, vaid peaminister läks Helmete juurde. Tahabki meile kommunikeerida seda, et valitsuses on kõik hästi, Mart, mõlemad helmed on ära õppinud, vabandust, palumise kunsti ja nagu näha, siis Jüri Ratase juures teeb see imesid, sest nagu ta ütles, see on juba hea algus ja noh, ju siis helmed on otsustanud, et sellise võimul püsimise ja heade suhete nimel võib ju aeg-ajalt mõne vabanduse poetada. Aga sisult on tegelikult ju olukord räigemaks läinud. Ma siiski ütleks, et sellel strateegial on siiski ka sellised edasiarendused, et kui Mart ja Martin Helme noh, ütleme siis justkui vabandust paluvad või noh, ütleme selgitavad, et kusagil on midagi valesti tehtud, siis ma vaatan, siin sotsiaalmeedias kulutulena, levib täna üks postitused siin Mart Helme abikaasa Monika Helme on sellele pildile siis teinud ka omapoolse kommentaari, et me otsustasime, et Reformierakonnaga kui on olulisem kui Vaheri pagunid, et minul on muidugi ainult üks küsimus, et kes need mee olime, et kas kõik need pildil olevad isikud või siis keegi muu, et ma saan aru, et Jüri Ratas on sellest nii-öelda otsusest taandunud, et tema seda ei otsustanud. Küsimus on ka kestlegi pilk teelise Monika Helme või keegi muu. Noh, see on võib-olla vähem oluline, aga ikkagi ma ei tea, no kui me võtame kasvõi niipidi, et hea küll, et kui ühe Eesti parlamendierakonna fraktsiooni liige ja no ma ei tea, mul puuduvad andmed, kas, aga no kui ikkagi Monika Helme räägib meie-vormis siis järelikult seal Martin Helme või Mart Helme või keegi pidi ikkagi ka olema selles otsustajate ringis kirjutab, et me otsustasime, et Reformierakonna no mina arvan, demokraatlikus riigis siiski ei saa otsustada ühe erakonna huku üle mitte teise erakonna liikmed, selle erakonna juhid, ajakirjandus ei saa otsustada, selle üle, otsustavad valijad. Mirko aga end loosungit on ju ekre nõudnud siin viimastel nädalatel mitte ainult Reformierakonnale, ehk siis see on nende lahendus probleemidele, mida nad meile järjest välja pakuvad. Et aga minu meelest on palju kõnekam see, et nüüd selle eilse grupipildi põhjal, et ära kirjeldada siis kuulajatele, et seal olid siis Martin Martin, Helme, Jüri Ratas ja Mailis Reps ja üks punane mänguauto. Et sellega on nüüd niimoodi, et avalikkusel on ju suu vett täis tekib paratamatult küsimus, mis nüüd edasi, kas need ongi kõik? Nojah, ütleme, et ma arvan, et valitsuse tasandi suhete analüüsimisel me jääme selles mõttes hätta, et see tõesti ollu enam skaalale meeldib. Ei meeldi pikka aega, kui ma arvasin, et seda asja võib-olla saab analüüsida ka sellisel skaalal nagu loogiline, ebaloogiline, siis mulle tundub, et ka siin on natukene keeruline, siis. Siis mulle tundub, et meil on vaja mingisuguseid teisi, nii-öelda joonlaudu mõõdupuid, kuidas seda tegevust üldse analüüsid? See loogika koht on ju iseenesest täiesti olemas, aga see on, ma räägin, et see on teise koha peal, et, et kui me praegu noh, kui me räägime seda, et see võiks tuleneda poliitilisest kultuurist või kuidagi mingisugusest senisest toimimispraktikast Eesti poliitikas või või millestki sellist asja, siis see antud juhul tegelikult ei kihvt ja selles mõttes on ju selles Monika Helme sõnum, mis on ju tegelikult see üks nendest liinidest ära mainitud, mis seda koalitsiooni koos hoiab, ehk siis see on see, et Reformierakond võimule ei pääse. Ja noh, võib-olla see ongi isegi nagu tähtsam tegur kui see, mida ajakirjandus kipub kogu aeg rõhutama, et Jüri Ratas tahab kangesti valitsejaks, ta tahab ka. Aga, aga jällegi, kui me nüüd vaatame nende erakondade sisse, siis noh, te ju näete, mis on, on toimunud ka Keskerakonnaga. Et üks osa sellest seltskonnast, kes on, on ollut kangesti kibe siin varasematel perioodidel on nüüd asunud üsna aktiivselt seda võimuliitu toetama ja just just ekret väga-väga jõuliselt toetama sellisel moel ja ja Tallinn, mis oli, oli tegelikult vanasti Keskerakonna selline vundament, seilab nüüd täitsa siukest, mingisugust omaette elu. See see, see on, see on, see on, see on päris päris keeruline, selline selline mäng, aga, aga kokkuvõttes on see, et ega ega Keskerakond ei ole ka noh, ütleme kui te võtate kogu selle keskerakonna juhtkonna ette, siis seal ei leidu sellist inimest, kes esitaks näiteks Ratasele mingil moel väljakutse. Ehk siis näiteks see, et et oletame, et, et tahetaks valitsust kuidagi kuidagi muuta või öelda, et teie ratas ikka juhi nagu hästi seda, seda riiki ja, ja oma erakonda, aga seal ei ole sellist inimest saab igaüks ka omaenda asja, et et ma, ma olen täiesti kindel, et Yana Toomega, Enn Eesmaa ei taha tõusta seda Keskerakonna etteotsa. Mihhail Korb. Ja kui Jüri Ratase tegevusel peatuda, siis ma siiski ütleme kaks asja võib-olla vääriks selles mõttes esiletõstmist, et esiteks suurepärane pausi võtma, et selles mõttes, et avalikkusele öeldi, et me lahendame seda probleemi alles kunagi peale, siis iseseisvuse taastamise päeva järgmise nädala kolmapäeval, kui siseminister Mart Helme naaseb puhkuselt, aga siis kui avalikkus hakkas nõudma, et kuulge, nii kaua ei saa nagu kriisipausile panna, siis see lahendus saabus eile ja siis tekkisid küsimused oodatud, aga miks nii kiiresti ja ilmaajakirjanik, et ta ja nii edasi, et noh, selles mõttes kriisi lahendamise seisukohast väga suurepärane nüüd noh, maitseasi ja ja diskuteerimise koht on selles osas, et see lahendus aga siis vahepeal edastaks ühe nii öelda mis mul selle pildi kommentaariks siin saabuda, et kuna ikkagi Monika Helmet ei olnud Vaherit puudutavate asjade otsustamise juures, siis seda, mida tema kirjutas, sai mõnes teises ringis otsustada, et ma saan aru, et seda ei otsustatud nende pildil olevat inimest ringis, selline sõnum siis ka, aga ma ei tea, kui me nüüd mõtleksime žestid teljel, et kõik jätkub nii nagu praegu, sest see oli ju Ratase sõnum, et distsiplinaarmenetlust ei algata, Elmar Vaher, jätkab Mart Helme jätkab Martin Helme jätkab, et ma ei tea, kuidas, nagu kujutada Elmar Vaheri ja Mart Helme koostööd, et selge on ju see, et siseminister ja politsei ja piirivalveameti juht siiski sisejulgeoleku tagamisel selle arendamisel peaksid astuma ühte jalga, et siin Mart Helme on öelnud. Elmar Vaher võitleb tema ideede elluviimisele vastu, et kaks kõva kivi head jahu ei jahvata. Seda me teame. Täpselt nii, eks tavaliselt on niimoodi, et kui alluv ei ole ülemusega rahul, siis lahkub alluv ja ülemused reeglina jäävad paika. Mis siin juhtub. Ilmselt see võib tõesti nii minna, et ühel hetkel ikkagi Elmar Vaher läheb, aga seda tehakse kuidagi läbimõeldumalt ja peenemalt ilma sellise rabistamiseta. Aga nagu sa juba ennist tõdesid, siis selle valitsuse puhul on käikude ette ennustamine, on üks tänamatu töö. Ja ei, siin ausalt öeldes mind väga ei üllatakski, kui, kui olekski mõni. Ega siis Matti Maasikas, kes sai hirmus kõvasti vastu, pead siin oma oma avalduse eest. Mõni aeg tagasi ju ka jätkab elu ja tegevusega Eesti riigi hüvanguks ja. Ma praegu küll Euroopa kodanike huvides. No Eesti on ka Euroopas ja, ja kui ma siin võin teha väikse soovituse, et äripäevas on ilmunud suurepärane ESC motivaasikalt, sellest, kuidas Euroopa peaks edasi minema, kuidas meil võiks olla rohkem enesekindlust nagu Euroopa küsimustes, sest tõepoolest, et Euroopa Liidust on meil väga palju, väga palju kasu. Aga lihtsalt see, et mina arvan küll, et, et see asi võib siin täiesti rahulikult edasi loksuda, sellepärast et et noh, keegi siin Krist koalitsioonipoliitikutest on kasutanud seda haukuva koera ja mitte hammustamise teemat. Et ehkki me nägime, et mõnikord haukuv koer võib ikkagi nagu neid hambaid laksutada ka nagu siin seesama Vaheri situatsioon seal näitas, et ma arvan, et me näeme seda lörisemist edasi, et see on, see on meie praegune nii öelda praegune reaalsus ja noh, ütleme nii, et et me peame, see on, see on täiesti legitiimsed moel täitevvõimuks saanud ja meil ei ole, meil ei ole seal muud midagi teha, kui jälgida seda Ja eks Vaheri positsioonid kindlasti nõrgenevad ka siis, kui ta on sunnitud valitsuse kärpekava ellu viima, ehk siis tegelikult me ju ei tea mis täpselt politsei ja piirivalveameti struktuuris kärpimisele läheb, see kava ei ole ju veel lukku löödud, et ka niisugused noh, 8,2 miljonit, et see ei ole mingi peenraha, et see annab kahtlemata igalt poolt tunda ja ja paratamatult jõuab see ringiga Altele Vaherini tagasi ka ja see kõik nõrgestab tema. See on mulle tundub kaks töövõitu lisaks sellele, et Elmar Vaher on ametisse jäänud, siis teine töövõit, mille Elmar Vaher on saavutanud, on tõenäoliselt see, et tõesti see, mis puudutab siis palgaraha siis ja personalikulusid, siis sealt tõenäoliselt praeguses olukorras ma nagu väga võimalust ei näe, et hakatakse kärpima, et millest see tüli tekkiski, oligi see, et, et see siselisti kiri, mis siis justkui tekitas seda hirmu ja õudu, et nüüd minnakse palkade kallale. Ja see Mart Helme reaktsioon, et oot-oot, aga midagi sellist ju ei ole, et see teema, muuseas ma vaatan, on kerinud ka tänasesse Postimehes siin Postimehes süüdistab ühte, et siseministeeriumi ametniku valetamises, Vassimises ja dokume või noh, jah siis protokolli võltsimises siin siseministeeriumi kantsler on täna hommikul ka need kuuldused tagasi lükanud, ehk siis ajakirjandus taaskord on kas sündmustest ette rutanud või millestki mai tea valesti aru saanud, igal juhul kusagil mingisugune tont on, aga, aga ma küsiks teema sellise üldisema fookuse peale. Iseenesest, see on kuidagi Eestis juurdunud traditsioon, et kui nii kui saabub August hakkavad ilmuma lood, kuidas õpetajad plaanivad streikida, kuidas politseinikke asutakse koondama, kuidas arstid surevad kohe nälga ja on ületöötanud. Vanasti. Mitu kohalikku ajakirjanikuna ma mäletan ka seda, et Tartu raekojakoda vajus augusti Tartu ülikool ka ülikool kõvaiuse. Seal kõik vajuvad vaikselt. Et kuidas te nagu sellesse suhtute, et kui tõesti on kusagil siis hakatud kokku leppima ka ministeeriumi tasemel sõnumites, et hakkamegi, siis nagu seda hädakisa lööma. Et noh, mulle meenub siin näiteks omast valdkonnast, et üsna sageli see olukord, kus ka rahvusringhäälingust mingil hetkel hakkasid saabuma sõnumid, et järgmist olümpiat ei saa näidata, sest raha ei ole, et kõik raha on otsas, et lastesaateid peame hakkama kinni panema ja nii edasi. Vot, eks ongi ju seesama aeg, kui kõik ministeeriumid peavad oma eelarveid esitama ja iga ministeerium peab seisma oma haldusolla rahastuse eest ja eks siis on ju vaja mobiliseerida ka kõik haldusala. Seetõttu, mida kõvemat kisa teed, seda suurem on tõenäosus, et saad parema eelarve. Aga selline hirmutamine, manipuleerimine, ma ei tea millega iganes, miks ajakirjanikud sellega kaasa lähevad, ma kas või lugesin kaks nädalat tagasi hakkas juba, tõesti, hakkas Päevalehest pihta. Õpetajad plaanivad streiki. Kui sul esimene ähvardus on streik, siis minu küsimus on see, mis sul viimane ähvardus anud. No eks ajakirjandus peab kajastama seda, mis toimub, et kas on põhjust siis mingeid mingeid kommunikatsiooni täiesti kinni hoida, maha vaikida, siin siin me läheme juba filosoofilisema. Üks oluline oluline on see, et kui tehakse rahastamisotsuseid selles mõttes nagu riigi tasandil, et, et ühiskond oleks ka võimalikult hästi informeeritud nendest otsustest mis seal salata, et eksju, raha on alati vähe ja noh, ütleme nii, et seda tekki võib tõmmata ühele poole ja teisele poole, aga noh, lõpuks midagi jääb sealt alt ikka välja ja, ja aga kuidagi tuleks ikkagi võimalikult nagu tasakaalustatud ja siis ka Eesti riigi tulevikku silmas pidades teha neid noh, nii investeeringuid kui ka siis seda, seda raha jaotust jaga kärpeid. Ja noh, kui nüüd tulla tagasi selle juurde, et kevadel, kui oli see eelarvestrateegia arutelu, siis siis mäletad kuidas räägiti, kui palju on neid üles ehitatud sellele, et kui me nüüd septembris saame teada selle rahandusministeeriumi eelseisva prognoosi. Et, et noh, tõesti, et kui palju siis tuleb võtta, see on noh, see on see, mida, mida me ootame ja jälgime ja eks selles suhtes ma olen, ma olen nõus, et ajakirjandus peab ikkagi neid asju esile tooma. Võib-olla. Noh, võib-olla võiks mõnes kohas natuke neid sellist emotsionaalset fooni nagu tagasi. No ei peaks minema seda lihtsama vastupanu teed, et kui keegi sulle intervjuus ütleb, et jah, et nüüd me hakkame siis politseinikke koondama või, või nii edasi, siis noh, ma ei tea, tekib ka juhtimistasandil ikkagi küsimus, et kas see tõesti on esimene alternatiiv, et kas see ei võiks olla nagu viimane alternatiiv, et küsimus on prioriteetides ma saan aru, et sellepärast see sõda või, või noh, nii-öelda kisma hakkaski, et ministeeriumis on püütud iga hinna eest, siis ütleme siis. Tööinimeste palka mitte nagu kärpe ohvriks seada ja siis esimene nii-öelda sõnum, mis meediasse saadetakse, on see, et nii nüüd selle valitsuse alla minnakse politseinike palku kärpima, et ma saan ka poliitikust suurepäraselt aru, et saab proovid kogu aeg saata sõnumeid, et seda ei juhtu ja siis järsku juhtub, et noh Vaata vaata, see samase sõnumite saatmise teema ongi erakordselt tähtis, et noh, minu arust jah, selliste läbirääkijana kriiside lahendajana, mulle tundub, et ratas on tõesti päris hea, aga minu meelest ei ole ta väga hea sõnumi saatnud ja et need ühtepidi ühtepidi on see jutt selline, selline ümmargune, aga teistpidi on see, et, et noh, peab peab saatma sõnumeid, et seesama minu meelest sedasama sama pensionireformi teemadel mida on ka ju sel nädalal hästi põhjalikult arutletud peaks olema see valitsuse ühtne sõnum selgem. Me Me tuiame siin mingisuguste erinevate poliitiliste selliste peenraha loppimiste või siis või siis suurema raha noppimiste lainetel. Aga, aga see valitsuse keskne sõnum, see, et me peame mõtlema tulevikule. Vot seda ei tule ju seal koosolekul ikka jäid need asjad kuidagi läbi, rääkimata, et üldse niisugune võimalus õhku jäi, et, et see on see sõnum, mis tuleb oma alluvatele saata, et siin võib-olla peame 150 inimese kallale minema, sest nagu öeldakse 8,2 miljonit on ikka väga suur summa. Täna hommikul kontrollisin üle, mulle väideti siseministeeriumist, et palgakärped jutuks pole olnud, küll on jutuks olnud personalikulude kokkuhoidmine siis sellistest kohtadest, kus on võimalik teenuseid tellida kusagilt majast väljas noh piltlikult öeldes odavamaks. Nojah, sa tead ju isegi, et sellist asja praktiseerida tehakse ka teistes kohtades, et kui sul politseis noh, piltlikult öeldes, ma ei tea, politseis tõenäoliselt sellist asja juba ammu enam ei ole, autopesija palgalehel siis selle teenuse saab sisse osta ehk siis põhimõttele No aga see ongi ju koondamine, koondad selle autopesi ära. Jah, aga politseinike palka ei kahandada, aga hea küll, ma jätaks selle vaidlused. Kui sinna Neeme hakkas rääkima sõnumi seadmise suurepärasest oskusest, siis ma ütleks, et aga üks mees oskas suurepäraselt sellel nädalal sõnumeid seada, see oli politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, temast ka võib-olla kaks sõna. Fantastiline pressikonverents. Siiski, mul oli kaks tähelepanekut, kaks sellist pisikest mainib ovulatsiooni pisivalet. Ma isegi võib-olla julgeks öelda, et ühelgi ajakirjanikul ei tekkinud pressikonverentsil küsimust, et kuidas on võimalik, et Elmar Vaher, Mart Helme on kohtunud vaid ühe korra, nii Elmar Vaher väitis. Mina kontrollisin, seda väidet, ei vasta tõele. Nimelt kohtuvad Elmar Vaheri, Mart Helme, kui nad pole mõlemad puhkusel või lähetus igal nädalal tegemist on siis sellise formaadiga, kus siseministeeriumi juhtkond, allasutuste juhid, kuhu kuulub ka siis politsei ja piirivalveameti peadirektor, kohtuvad teine detail. Martin on ikka enne, kui sa edasi lähed, ma täpsustan, ma vaatasin selle pressikonverentsi veel üle lause, mille Vaher ütles, omavahelisi kohtumisi pole rohkem olnud, ehk siis ta pidas silmas üks-ühele kohtumisi. Jah, oleks muidugi olnud aus mainida, et tegelikult näevad iga nädal ja siis lisada, et aga omavahelisi ehk kahekesi kohtumisi südamest südamesse vestluse on ainult üks olnud. Nojah, et ma arvan, et ka politseiameti peadirektor ja siseminister ei pea südamest südamesse rääkima ka töösuhe peab olema töine, et kui mulle keegi ütleks. Ma ei tea, tippjuht ja temast pea järgmine, ehk siis peadirektor suhtlevad 100 päeva jooksul ühe korra, siis noh, kuulge seal oleks võinud küll nagu sammu edasi minna ja teine manipulatsioon, noh sellise suurepärane etendus, mis puudutas seda käskkirja provisoorselt paberit, et mida siis Martin Helme näitas, et minul tekkis küll küsimus, et kui põhja prokuratuur suudab hetkega kui siseministeerium suudab veel kiiremini öelda, et tegemist pole dokumendiga ja selle koostamises ei ole midagi ebaseaduslikku, et kuidas politseiameti juht, kellelt võiks eeldada nii kriminaalõiguse kui ka haldusõiguse tundmist, põruda, et selles, et asuda siis süüdistama, et ametiisikuna on siis see süüdistus, ma saan aru, kõlanud, et valitsuse liige on võltsinud allkirja või, või siis valitsuse liikme ma ei, ma ei tea, poliitiline nõunik, et siin on ka minu jaoks küsimus. Täiesti nõus, see oli. Oli manipuleerimine. Politseijuht võttis endale riikliku süüdistaja rolli. Jah, see talle au ei teinud, nagu tagantjärele on selgunud, aga ta lähtus sellest mida näeb ette kriisikommunikatsiooni põhimõte, et ütle esimesena, ehk et õigus on sellel, kes esimesena ütleb ja siin ta tegi tõesti oma kommunikatsiooniga valitsusele silmad ette. Nagu ikka, pressikonverents on selline hea formaat, et kõik, mis sa ütled, see pannakse ruttu kirja, pannakse ruttu välja ja siis tagantjärele hakatakse kontrollima, mida sa seal siis ütlesid, aga see, mida sa väidad, see läheb kohe igasugu otseblogide ja kiiruudistena avalikkuse ette ja hiljem hakata seal õiendama, et tegelikult ikka ei olnud päris seal võib olla dokumendi võltsimist tegelikult võib-olla oli veel kohtumisi, et sa tead ise, et enne jõuab, eks ju, vale teha tiiru ümber maakera, kui tõde, püksid jalga. Ja see ongi, Me olemegi nüüd jõudnud siis sellisesse sellesse maailma ise ka, kus siis mida siis asju, mis pole oluliselt maailma juhtiva jõuna, veab USA president Donald Trump, ehk siis läbi oma tviitide, ehk siis see sõna on kohad tee nii-öelda nagu tähtsam, kui, kui see, mis on pandud kuskile paberitesse või, või on mingisugused reeglid. Ja muide, ma mul oli siin üks, üks töömaterjal, mis järgmisel nädalal minu väljaande kaudu siis ka jõuab avalikkuse, kus, kus me rääkisime Toronto Ülikooli professori Andres Kasekampiga ja ja tema ütles, et üks asi, mis Eesti riigile ja ka majandusele on kõige-kõige ohtlikum, on reeglitevaba maailm. Ja see on, see, on see asi noh, mida, mida me ei tohiks ise nagu kultiveerida. Rohkem et selles mõttes ma väga kiidan sind, Mirko ja ma kiidan ka oma endisi kolleege postimehest, et et isegi kui nad kuskile eksisid, siis ajakirjandus peab omama tahet, et näiteks niisugust dokumente ja materjale välja võtta ja mida ma arvan, milles, millises osas nagu eesti riik vajaks veel ikka tunduvalt täiendamist, on see, kui ma seda Postimehe lugu lugesin, mis tuleb tunnistada lugejale siiski on võrdlemisi segane. Lugesin kolm korda, enne kui ma päris aru sain Mina ei saa, ma pean tunnistama, et võib-olla sinust kindlasti rumalamad, ma ei saanud päris täpselt, mis, mismoodi see aegrida seal jooksis. Aga põhimõte on see, et, et mulle meeldiks, kui oleks võimalikult palju avatud meil igasuguseid protokolle, dokument, registreid asju, et avalikkus saaks võimalikult täpselt olukorda kontrollida, sest see, mis on, on kirja pandud. See on see. Siis jääb vähem ka, siis on vähem ka seda kommunikatsioonimüra ja, ja siis on nagu kõikidel võrdne tõlgendusvõimalused. Täna on täiesti hullumeelne saade, kuulajad saavad teada, et neeme, minust vanem ja Merilin on temast targem, et kõike seda vikerraadios ainult täna. Seda jätkuvalt ja pidevalt tunnistada, et kõik targemaks. Nii, aga siis selle teema puhul, no ma ei tea, et siin neid aspekte, millele võiks peatuda, on veel ja veel. Ma vaatan kellale ma enne saadet teid hoiatasin ka, et ma ei ole üldse kindel, et me jõuame mingisuguste muude teemadeni, aga see küsimus, ma arvan, ikkagi ühene ja lihtne. Mis saab edasi, võib-olla enne seda ma ütleks siiski ära ühe sellise personalitöö kuld, see nii-öelda tõe, et kõik tippjuhid teavad seda, et kui nad alluvad vallandama lähevad ja nad sellega hakkama ei saa, siis need paberid, mis personaliosakonnast või juriidilisest osakonnast on kaasa antud, siis õige personalijuht alati loeb tippjuhile peale sõnade. Ja vaata, et sa neid, kui sa ei saa teda lahti lastud või allkirja ei saa talleke kätte ei jäta, sellepärast et hiljem on need tõendid sinu vastu. Aga selle reegli vastu Martin Helme küll eksis, aga noh, võib-olla ta ei ole elus pidanud varem lahti laskmisega tegelema aga mitte oma valdkonnas. Aga mis edasi teises valdkonnas, see oli tema isa, ministeerium, ma tuletan veel kord meelde. Aga mis edasi, et, et noh, siin opositsioon, Reformierakond vist täna hommikul peab juhatus, et. Sotsiaaldemokraadid eile teadsid, et nad plaanivad siin algatada, umbusaldame isi, et ma ei olegi aru saanud, kas siis Mart ja Martin Helme umbusaldamist valitsuse umbusaldamist, et. No nagu me teame, eks mida, keda või mida iganes nad umbusaldavad, kukub läbi. Aga see on ka vähim, mida nad hetkel vist teha saavad, kuigi see sotside vaikus on olnud kõrvulukustav ja ka eile tegid nad suu lahti alles selle peale, kui ajakirjanikud neilt kommentaari küsima läksid, et sellist loidust noh, on ka, ütleme, kasvava hämminguga jälgin, et miks ainult üks küsimus, et miks sotsid nii vaiksed on, miks nad ei ole üldse sekkunud, et tundub, et nad on lihtsalt suveks võtnud riigist puhkuse? No praegu on puhkuste, aga ma ei tea, aga elame, näeme, ma arvan, mulle tundub vist elu on kõige suurem tõepraktika. Mina arvan, et elu läheb täpselt samamoodi edasi, mitte midagi ei muutu, see valitsus jätkab ja tuleb üks skandaal jälle vaibub ja tuleb teine skandaali jälle vaibub ja niimoodi ta muudkui läheb meile kogu aeg, tundub, et nüüd kohe kukub avalikuks. Ma olen selles mõttes nõus, et üks asi on see, et lihtsalt väga palju on teha, et siin kas või lõppevast nädalast Keskerakond endiselt on erakorralise pensionitõusulainel ja paistab selle jaoks siiski kusagilt raha, leitakse, nüüd on suuruses ja ajakavas on küsimus. Isamaa on teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise ootus seoses ja ma ei tea, mida ootab EKRE, aga igal juhul pärast eilset õhtut pärast seda ühisgrupipilti mulle tundub, et see tahtmine edasi minna märkimisväärne. Eks ta ole jah, et ma sain ka siin kuulajalt ühe sõnumi mis puudutab seda tänast Postimehe lugu ja neid, et neid dokumente, mida Postimehe ajakirjanikud on välja küsinud, et ma arvan, et me saame selles osas siiski ka, aga mina siis tunnistades natuke rumal ja ma ei saanud päris täpselt aru sellest, ma arvan, et me saame siiski siiski selles asjas palju targemaks ja ja veel kord tunnustan, et neid dokumente välja küsiti, ma arvan, et selliste asjade puhul on need ikkagi noh, erakordselt erakordselt olulised ja, ja kui tõepoolest esineb mingeid situatsioone, kus kirjutatakse midagi kuskile vahele, mis mis siis siis see kindlasti väga okei ei ole, aga ma usun, et, et et me saame selles osas kindlasti ka veel targemaks ja, ja me oleme, aga, aga ma, ma veel kord ütlen, et see, nüüd konkreetselt see situatsioon, ma arvan, ei, ei mõjuta seda, mis vastuseks sinu küsimusele, mis juhtuma hakkab siin. Ja ma olen, elu läheb edasi, kuna meil on täna selline interaktiivne saade, kuulajad saadavad sõnumeid, ma olen saanud veel ühe täpsustuse koguni kahest allikast, ajakirjanikele mõttes, see oleks juba suisa uudis. Kinnitus kahest erinevast sõltumatust allikast, Mart Helme väga tihedalt viimasel ajal ei ole osalenud selles minu poolt mainitud siseministeeriumi juhtkonnas. Et selline nii-öelda detail siis ka Mart Helmega muidugi puhkusel enne seda mul puudub informatsioon, kui palju aga igal juhul kindel on see, et üle ühe korra on Elmar Vaher ja Mart Helme omavahel kohtunud, selle, selles ma võin anda nii-öelda omapoolse sõna, et see on järele kontrollitud fakt. Nii, aga siis, tegelikult ma seda saadet siin pool tundi enne eetrit vikerraadiokuulajatele tutvustades ütlesin, et kui ma neljapäeval siin teemasid mõtlesin ja hakkasin saadet vaikselt ette valmistama, siis tundus, et tuleb selline töine saade, et me saame rääkida nagu teise samba reformi plaanidest me saame rääkida siin põlevkivienergeetika elu ja sellisest ajutisest pikendamisest, et me saame rääkida riiklikest investeeringutest sellest, et uus telemaja tuleb, Rahvusraamatukogu hakatakse kõpitsema ja et kaitsepolitsei saa oma remonti, mida loodeti, et, et justkui selline nagu töised teemad, sest kui vaadata ka seda valitsuse pressikonverentsi, mis neljapäeval oli, et kuidagi töömeeleolu olid saabunud tähtsaid otsuseid langetatud seal põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse osas põhikooli lõpueksamite osas, et need vabatahtlikuks muuta. Ja siis paar tundi hiljem seda justkui kõike ei olnud, et me oleme täna siis rääkinud 48 minutit juba sellest, mis juhtus seal neljapäevast alates, aga me ei olegi saanud rääkida üldsegi nagu sellest valitsuse töö sisust, et see on mulle tundub paraku selline uus reaalsus. Aga see on just täpselt seda tahtsingi öelda, et aga see ongi ju selle valitsuse puhul sümptomaatiline, et kogu aur läheb suhetele ja sisu nii väga ei jõuta. Aga ütleme nii, et valitsus on ju näidanud, et otsusteni võidakse küll jõuda, ma pean silmas siin seda kuulsat jaanipäevaeelset alkoholiaktsiisi langetamist see teemat ja noh, kui kui nüüd mõelda selle peale, et, et seesama, see pensionireformi teema juba korra mainisin seda, et see on kindlasti, no ma arvan, et võib-olla selle kümnendi üks kõige olulisemaid otsuseid, et ja selle avalik kommunikatsioon valitsuse poolt ehk siis seesama sõnumit andmine on minu meelest olnud halb. Ja see ei räägi tegelikult meile ei anna nii-öelda kodanikule seda tuleviku suunas mõistlikku sõnumit, ehk siis on see, et need poliitilised punktid, mis seda selle ümber püütakse ehk siis seesama, et me nüüd leiame võimalusi erakorraliseks pensionitõusuks poolt ja teiselt poolt see, et et kuhu me seda raha kõike kulutama hakkame. Need, rahvusromantilised, muinasjutuvestjad, vabandust, aga, aga Isamaa ei ole ka liialt palju rääkinud sellest, et, et me peame vaatama tulevikku mitte mitte sellesse, millesse väga lähedasse tulevikku. Ja noh, ja veel kord. Et kolmas osapool nagu kulutab, et seda energiat hoopis kuskil mujal, aga see on, see on väga, väga tõsine teema ja. Ma ma küll tahaksin, ootaksin peaministrilt, et see sõnum oleks ikkagi suunatud sellele, et, et, et inimeste tuleviku kindlustamise peale mitte selle peale, et kuhu me seda rahal ja kiirkorras kulutama hakanud, et iseenesest mina olen, ütleme otse ära, et mina olen igasuguse sellise suurema nagu vabaduse poolt, mis puutub nendesse pensioniinvesteeringutesse. Ja, ja on, on näha, et tegelikult ju noh, tegelikult ju see teise samba reformimist on ju juba juba varemgi tehtud. Et minu arust oli see tänases Postimehes oli üks, üks üks ülevaade sellest, et kuidas neid fondide reegleid on, on lõdvendatud, nii et noh selles mõttes selles mõttes see, see asi liigub mõnes mõttes mõnes mõttes see asi liigub nagu minu arvates õiges suunas, aga lihtsalt küsimus on selles, et, et see, see keskne sõnum oma tuleviku eest hoolitsemiseks peaks olema olema nagu jõulisem Mina ei saa siinkohal neemega nõustuda, sest minu meelest mind teeb just murelikuks ökonomistide hääl, hoiatav hääl on jäänud hüüdeks hääleks kõrbes. See, mida praegune, see on tõesti jah üks olulisemaid otsuseid, aga kahjuks riigimehelik reform vaid puhas poliitiline oportunism, kus sisuliselt siis jagatakse inimestele nende tulevane pensioniraha lotovõiduna laiali ja nagu elu on näidanud, siis kui rumalad inimesed peaksid ootamatult suure summa raha sülle saama, siis nad löövad selle kiiresti laiaks ja, ja siis virelevad endistviisi edasi, et kus on riigi plaan selleks, et mis saab siis, kui meil on tulevikus palju neid, kes on võtnud teisest sambast raha välja kulutanud selle hetke tarbimise peale ja pärast on pensioni eas niimoodi, et neil ei ole ei, ei raha, ei sammast, ei midagi. Et mingi lahendus. Ei, vaata mina, selles mõttes ei ole siin sinuga nõus selles suhtes, et minu arust inimesed esiteks ei ole rumalad, teiseks on, on. Ma ei öelnud, et kõik inimesed on rumalad, aga alati leidub neid, kes ei ole nii. Ja nojah, ei saa. Me vaidlesime seeme lollide järgi teha. Ütlesime selle tuleviku üle siis kui seda pensionisüsteemi üles ehitati, siis üks asi, mis minu meelest inimeste hoiakus nagu siiski muudeti sellega, oli see, et inimesed hakkasid mõtlema selle peale ja kui, kui inimestel on juba see mõtlemine olemas, siis ei kiirusta keegi ka seda või noh, ütleme nii ei kiirusta kindlasti suurem osa seda laiaks toimuvaid o. Küsitlused on näidanud, et see märkimisväärne hulk, kes kasutaks selle kohe tarbimisse, ära, maksaks säravad olla, pangalaenu, ostaks auto, läheks soojamaa reisile ja nii edasi. Mul on kurb, kurb uudis teile, et meie saateaeg hakkab otsa saama, ma tahan ühel väikesel teemal veel peatuda, aga ma luban, et teise samba teema juurde me tuleme kindlasti tagasi, sest see on kahtlemata selle sügise poliitikamaastiku üks kõige olulisemaid teemasid. Ja üks teema poeg veel, et siin paar saadet tagasi me rääkisime Postimees Grupi otsusest hakata näitama siis või müüma vahendama Eestis reklaami Kremli propagandakanalitesse. Sellel nädalal saabus siis teade, et Postimees toimetuse survel sellest otsusest või ärilisest otsusest siis loobus. Siinkohal tuleks siis Postimehe majja siiski vist öelda, et kuulake rohkem oma ajakirjanikke. Nii. Teile saabus vaikus. Jah, no ütleme niimoodi, et praegu Postimehe see lipukiri, mille nad hiljuti omale kehtestasid, sai siis nüüd äriliste otsuste takistajaks. Noh, vähemasti üks asi, milleks sellest kasu oli. Kuulge, olge valmis uuel nädalal kõige sagedamini poliitikavälistest teemadest. Kui juttu tuleb, esitatakse teile küsimus, kus sa olid Balti ketis? Meil on täpselt jah ja ei, ja lühikese vastuse jagu aega, et Merilin Balti ketis olid, loomulikult jaa, Neeme, sina, Ei olnud, olin saare peal ja kaenlas transistorraadio ja käes. Mina olin koos oma emaga ja tema töökaaslastega kuskil keset Raplamaad, kuhu tööandja bussis kogu kollektiivi ja sugulased Ka mind balti ketti kaasa ei võetud, nii et neemega me läheme ja kaheksane patu, aga uuel nädalal rahva teenrides Sulev Veller, Urmet Kook, Taavi Eilat head kuulajad. Selline sai tänane saade, nii et kuulmiseni Vikerradio.