Vikerraadio. Rahva teenrid Jaa, tere, koolilapsed on jõudnud nädala võrra lähemale uuele koolivaheajale ja hea uudis on see, et ka kuue nädala kaugusel on see halb uudis on muidugi see, et järgmine, milline suvevaheaeg on alles 2020. aastal, kuid valmis on astelpajud ja Värska kandis käivad inimesed seenel vikatitega. Homme pidage metsa minemisega pisike paus, sest on ussimaarjapäev ja vanarahvas teadis, et siis hakkavad ussid magama minema ja et nad seda teha saaks, pole inimestel tarvis neid metsa segama minna. Kuna homme on ka vanavanemate päev, siis tegelikult kasutage seda aega metsas käimise asemel siis vanavanematega suhtlemiseks. Rahva teenrid alustavad täna oleme Tartus koosseisus. Krister Paris, Eesti Päevaleht, Delfi, Evelyn Kaldoja, Postimees ja mina olen Mirko ojakivi rahvusringhäälingust. Tere Evelin ja tere, Krister. Tere. Tere. No ma saan aru, et tulite pagulus ummikute ja jooksjate eest ja imekaunis 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna, kus ka täna paistab päike. Tallinnas paistis ka hommikul peab märkima Ma olin üllatunud, et kultuuripealinna silk ole silt kuju poodi silpell raekoja platsi siiamaani alles, et kampaania on läbi, ometi lõpetage ära. Vastupidi, neid alles kõik algab, aga täna saates alustame majandusest, sest see on see teemade ring, mis justkui kes meid kõiki kõige rohkem erutada. Meie kõigi huvi on ju see, et sissetulekud oleks võimalikult suured ja väljaminekud võimalikult väikesed. Lisaks on lähinädalatel siis ajakirjanduse tähelepanu keskmesse tõusmas 2020. aasta riigieelarvevaidlused. Riigi puhul on siis teadupärast inimeste nägemus, nii et tahaks riigile võimalikult vähe anda. Aga saada tahaks küll väga palju, et, et valmimas ja, või valmi nuud on rahandusministeeriumi sügisprognoos, mida ametlikult tutvustatakse avalikuks kui selle esmaspäeval. Ja mulle teadaolevalt on majanduskasvu ootused selles paberis väiksemad kui kevadel. Kuna ka tagantjärgi hinnatud majandustsükli faas on muutunud, siis valitsus on sammas värske sõõmu õhku, et reservi ei pea panema, niipalju kui kevadise teadmise kohaselt oleks pidanud, aga lisaks on siis valitsus otsustanud algatada ka riigieelarve seadusemuudatus tuse, millega loobutakse tekkinud kumulatiivse puudu järkjäägi kompenseerimise nõudest ning taastatakse see iga-aastane struktuurse tasakaalu nõue. No see jutt on väga keeruline, et ühesõnaga raha justkui on kulutada seda ei saa ja kui kulud ta tuleks, siis loeme täna postimehest, et pigem pensionäridele 10 15 eurot erakorralist pensionitõusu, mitte aga politseinikud, päästjad, õpetajad, kultuuritöötajad, et ma ei tea, millised teie ootused järgmise aasta riigieelarvele on. Noh, me loeme sealt veel midagi välja välja seda, et kui enne ei viimaseid valimisi lasti täiesti rahulikult eelarve miinusesse ja räägitakse pärast kompenseerima, siis see nüüd miinus jääbki modi alles. Pluss veel, mis sa tõid välja. Lihtsas keeles tähendab seda, et kuna majandus hakkab jahtuma, siis ma lihtsalt võime veelgi rohkem võlgu elada ja siis läheb pensionäridele, kus ta muidugi jõuab järelikult siis natukene ka tagasi majandusse. Aga, aga ei midagi head. Jah, siin kunagi ja mulle meenub, et oli täiesti olemas ka rahandusministeeriumis kindel teadmine, et kuidas ta pensione 100 krooni siis, kui palju see inflatsiooni automaatselt tähendab? Ma arvan, et see majandusreegel kehtib ka tänase päevani, aga kui vaadata jah, seda missiooni välisturgudel, toimub probleemid Saksamaal, Soomes, Rootsis, Priksid Hiina kaubandussõda nii Brexitist kui ka Hiinast. Meil on plaanis ka täna saates rääkida, et see kõik puudutab, saab meid väikest, väga avatud majandust. Eraisikute tarbimise kasv on kahanenud olematuks. Kaarel Tarandile sirbis kirjutas sellest ka pika loo, kuid Eestis on jätkuvalt palgakasvu ootus. Pannes need kaks teemat kokku, siis politseinikud, päästjad, õpetajad, kultuuritöötajad, arstid, et ootavad nagu ka erasektoris järgmisel aastal ikkagi on. Arto Aas vist ka eile aktuaalses kaameras ütles need numbrid välja märkimisväärne protsent, et sellist palgatõusu ootust aga riigisektoris järgmisel aastal tundub, et tuleb selline vaheaasta, kus hea on see, kui töökoht säilib ja kui palka ei kärbita. No aga, eks seal on olnud enne vist natuke paremaid aastaid ees, et mis läheb üles, peab ka alla tulema, et et on ilmselt sellest tingitud. Ja ikka me jätkuvalt me peame tulema tagasi sama teema juurde, et olid head ajad, kus oli näha, et see tsükkel ju kõik majandustsüklid ju lähevad üles ja alla ja sel ajal ikkagi jäeti, võib olla liiga palju ka kõrvale kõrvale panemata ja kui räägitakse investeeringutest, siis ma ei, ma ei oska isegi praegusel hetkel öelda, et mis see investeering oli, mida võiks kasvõi näiteks ratas eelmine valitsus niimoodi selgelt välja tuua, kuhu pidi seda raha kulutatakse? Varema küll tehtud halbu otsuseid nüüd kärped võivad olla lihtsalt vajalikud otsused. Jah, erinevalt teist, kes teie olete siis erasektoris palga saajad, siis mina otsapidi rahvusringhäälingutöötajana jooksen muidugi siis avalik-õigusliku. Sest ühesõnaga sa oled palga, riigi riigi juhtimisel toimunud palgarallist kõvasti osa, ma saan aru enne eelnevalt. Ei, ma ütleks, et ütleme tagasihoidlikult pigem siiski saanu sees. Kultuuritöötajate puhul siin mõned viimased aastad on pigem toimunud see põhimõte, kus sul siis miinimumpalka on tõstetud ja rahvusringhäälingus on pigem saabunud see olukord, kus sul keskmine palganumber, alampalganumber on märkimisväärselt lähedal ja, ja mulle tundub, et ega ka ju see on haridussektoris niimoodi see on õpet töötajate puhul kindlasti, nii, aga ka politseinike puhul piirivalvurite puhul, et kus sul keskmine palk ja alampalk on praktiliselt lähestikku, et ma ei tea, kuidas teile tundub, et kumb on parem, et erasektoris töötavate inimestena, et kas individuaalse panuse järgi ehk siis palga kokule, mis sünnib tööandja ja töövõtja vahel või siis on ikkagi see noh, ütleme kollektiivläbirääkimistel saavutatud tulemused. Ma arvan, et inimesed on tegelikult palgasaajad on kogu igal pool ühesugused, et seal ei ole. Varem on öelnud, et see riigi ja erasektori vahe, et mulle tundub mõnikord riigi, võib-olla just ministeeriumi ametnikud, Advoi, tema läks erasektoris, et see on midagi nii eriliste erinevate see iniminimese poolelt, see ei ole midagi teistsugust. Teine asi on see, et olgem ausad ega nüüd erameedias enamik inimesi ei kuulu mingisugusesse, ajakirjanike, ametiühingusse või ajakirjanike liitu, et ma olen aru saanud, et ERRis siiski inimesi kuulub erinevatesse tööühingutesse, inimeste oma valik ka natukene, et nende mingit pidi nende käitumine on olnud kollektiivsem, kui siis era erameedias. No eks ta ennekõike sõltub turuolukorrast, kui on madal tööpuudus ehk siis pigem otsitakse töökäsi, siis võib Aktiivne leping olla pigem takistuseks. Et sa end enda nii-öelda endale võib-olla võib-olla parema positsiooni välja kaubelda. Kui jällegi tööandjaga tugevad, siis selline kollektiivne tugi kulub jällegi ära, nii et täpselt hetkel sõltub, et mis, mis faasis, kus asub parasjagu. Saan aru, et ERR-i puhul see ametiühingute suhteline tugevus on ka mingitel ajaloolistel põhjustel kuidagi niimoodi jäänud, et ma ei tea, palju see ei oska teie eest. Aga pigem kui 500 jutt ütleme siis natukene üldisemale tasemele, ametiühingute keskliit volikogu tasemel ei kiitnud heaks järgmise aasta alampalga kokkulepet, et kui siin 10 aastat noh, ligi 10 aastat tagasi alampalk oli 278 eurot, praeguse on 540 eurot ja siis tööandjad ja ametiühingud liidrite tasemel leppisid kokku, et see järgmise aastanumber võiks olla 578 eurot, siis amet, ühingute, volikogu inimesed, ütlesid. Peep Peterson võis küll sellise kokkuleppe lauale panna, aga meie seda heaks ei kiida. Mis teie nüüd arvavad, et kui ametiühingud arvavad, et praeguses majandusfaasis, siis kus tegelikult võim on selles mõttes nende käes, et ega töökäsi ei olegi ja see palgasurve paljudes sektorites on märkimisväärne, et võiks selle ütleme alampalga siis tõsta üpriski ambitsioonikalt näiteks 600-le eurole. Kui palju need samas kui paljud nende töötajate tulemine ametiühingutest sõltub, et kuivõrd on see ametiühingute mõjutada tegelikult Eestis sellist suurt streikida on mõned hektarid, kus inimesed streigivad, aga tegelikult väga kui me võrdleme näiteks Soomega, kus ametiühingud nüüd on uue valitsusega taas tugev samale positsioonile jõudnud et Eestis ma ei oska öelda, kas seda ametiühingute ja töökäte seos saab väga tugevalt tekitada, sest meil jah, meil on töökäsi puudu, aga seal on lihtsalt sellepärast, et inimesi eriti pole. No saab tehtud natukene nii-öelda vastuolulise hetke, kui on suur puudus töökätest, siis mingisuguses ideaalsemas maailmasse miinimumpalk, võiksidki üldse olla mõlemates atraktsioon, ehk siis inimesed saaksid lihtsalt puhtalt sellepärast rohkem palka, et neil neil on tugevam positsioon, seda endale nõuda. See, et kui tööandja ta vastu miinimumpalga tõstmisele lihtsalt näitab seda, et ikkagi jätkuvalt Eesti majanduses on piisavalt palju liiga palju neid ettevõtteid, kelle ärimudeli osa ongi odava tööjõukulud. Et pikas perspektiivis tuleks seda kindlasti muuta. See on seal muidugi see habras tasakaal, et kui seda miinimumpalka väga-väga üle soolata, siis hakkavad tekkima järjest rohkem ümbrik täiesti täies mahus ümbrikupalka saavad inimesed, mis on ka halb, sellepärast et kui sellele inimesele on vähemalt mingi osa töötasust maksustada teatud ja miinimumpalgale kirjas, siis see tähendab, et tema eest makstakse sotsiaalmaksu. Tal on olemas tervisekindlustus, see on hästi oluline, tegelikult see kaitseb inimesi ajal, kui nad võib-olla ei veel ei tea, et nad võivad homme kaitset vajada, et see miinimumpalgatasakaal on hästi habras. Aga ka selle miinimumpalga puhul, kusjuures kahe lapse isana ma olen alati jälginud neid uudiseid, mis puudutavad miinimum alampalga tõstmise ettepanekuid ja ka otsuseid suure sellise hingevärinaga, sest kuigi minu sissetuleku otseselt alampalgast seotud ei ole, aga minu väljaminekud lasteaia kohatasu, näiteks Tartu linn, mis on kõige halvas mõttes eesrindlikum omavalitsus lasteaia kohatasu puhul, siis nüüd ei mäleta seal praktiliselt seal maksimumi lähedal 15 protsenti alampalgast ja alati kui alampalk tõuseb, siis Tartu linnavalitsus tõstab, võtab selle raha lihtsalt lapsevanemate taskust ja ongi nagu põhimõtteliselt, et väga halb emotsioon ja kaos rahakotis. Peep Peterson ennast või kedagi ettepanekus need kul lahti siduda omavahel sellepärast et nagu päriselt, väga selge põhjendus, miks peaks olema need tasud endas lasteaeda just alampalgaga seotud, ei ole. Tegelikult pole ju lasteaia lastetoas on see, mis läheb nagu tavainimese otse tema taskust, et see on üks asi, mis on alampalgaga seotud, aga tegelikult see ei ole ainukene meie majanduse näitaja, mis on allpalgaga seotud, seal on ka näiteks see, kui palju riik maksab sotsiaalkindlustust töötute eest alla kolmeaastaste lastega kodus olevate vanemad. See-eest siis on see vanema vanemahüvitise miinimummäär lapsehooldustasud, et tegelikult need nii-öelda riigi ühest taskust teise ja kui riik maksab kellelegi sotsiaalmaksu sisse, ikkagi läheb ka meie kõigi eelarvest. Et need summad on ju ka seotud alampalgaga, et see ei ole ainult seal, selles valemis on tegelikult hästi palju. Ja seal on nii, pluss kui miinuseid selles mõttes, et kui on suurem alampalk, siis sellelt tulenevalt juba siis suuremat sotsiaalmaksulaekumised ja ka tulumaksulaekumised, kuigi tõsi, meil on see 500 eurone tulumaksuvabastus ja Ma ei tea, see on jällegi selline pikem diskussiooni teema, et kui alampalk on 600 eurot, kuivõrd moraalne või eetiline üldse on võtta nagu sealt selle 100 euro pealt, siis justkui oleks võtta tulumaksu ja nii edasi, et. Sa võid piiri nihutada aiva aiva edasi ja küsida, kas see siis on eetil ja kohe läksid, jõuame järeldusele, et polegi. Kui see, kus ma rääkisin siin nagu lasteaia kohtadest, siis tegelikult oma omavalitsus ei pea võtma sul alampalga, kasvades täiendavalt lasteaia hoiutasu omavalitsused, kes siis vastavalt seda indeksit alandavad ja. Või siis valige sellised poliitikud volikogudesse, kes lõpuks lõpetavad selle jama ära. Nii, aga siis jääme ootama esmaspäeva, mil avaldatakse rahandusministeeriumi sügis sügisprognoos ja kui vaadata kommertspankade prognoose, siis eks seal ole kirjas ju tegelikult ka selles rahandusministeeriumi prognoosis see, mis on juba kommertspankade analüüsidest läbi käinud, et et sel aastal kasvab majandus veelgi ja seda kolm protsenti järgmisel aastal seal 2,3 protsenti ja ülejärgmisel vaid kaks protsenti, et ehk siis see eelarve printsiibis üsna keeruliseks kujunevad. 21. ja 22. aasta, pigem nii pensionide tõusust, see vist praegu raske rääkida, et siin tänases Postimehes on küll sellest üks lugu. Pensionide indekseerimine pensionäridele toob seal järgmise aasta esimesest aprillist seal suurusjärgu 30 eurot tõenäoliselt nii, ehk naa. Ja siis nüüd valitsus püüab pingutada, et tuua sinna veel 15 20 eurot, mis rahaliselt on üpriski kulukas juurde, et ma ei tea, ega siin vist midagi diskuteerida ei ole, et. Ja lisada, et need, kes kunagi uskusite valimislubadusi sajaeurosest hüppest need saavad kah võivad nas, tundes pettununa Järk-järgult kasvanud, et on nagu 100 tuleb mingi aja peale kokku ikad. Et vist oli kaks erakonda, mis ei lubanud pensionitõusu, olid Isamaa ja Eesti 200 et nende valijate ütleme siis Isamaa ja teistsugused plaanid pensionitega, aga sellest võikski natukene rääkida, et eelarve juurde kahtlemata tullakse rahva treeneritest tagasi juba uuel nädalal, aga üks teema, mis siis ühiskonnas on kirgi kütmas on teine pensionisammas ja vahepeal oli tunne, et lõpuks ometi saab sellist sisulist debatti eriti jälgida, et kui jutt käib teise samba vabatahtlikuks muutmisest, nüüd on aga tekkinud taas selline kaks kolm erinevat seltskonda, et ühed, kes muretsevad, et inimeste raha võetakse nende käest ära, siin jutt käib pankadest, fondidest, investeerimissektorist, teised, kes ootavad väga, et saaks lõpuks ometi oma raha tagasi ja siis kolmandad, et kes ka neid on väga palju, kes ei saa midagi aru, et küsivad, et noh, et mida siis teha, et selline totaalne segadus, et noh ja siis on veel tegelikult ka Eesti bankele murest ma saan makromajanduslikult väga hästi aru, et kui korraga tekib suur hulk, kui vaba raha, mis majandusse juurde tekib, siis kusagil 2021. aastal, siis mida see teeb hinna stabiilsusel ka, mis on ju tegelikult, et Euroopa keskpanga üks tähtsamaid kriteeriume, selle tagamine jälgimine, aga samas vaadataks ka lähiajal jätkuvalt Euroopa keskpanga enda rahapoliitikat, siis tekib endiselt suur küsimus, et kas olukorras, kus ebaütleme selline konventsionaalne raha kukkumine jätkub ebatavalistes hoomatavates hoomatamatutes suurustes siis suruda inimesega järgmistel kümnenditel sellega konkureerima, kas, et sellel kõigel on ju tegelikult omad tagajärjed ja tulemus? Jah, aga ühte tõi, tõi välja selle minu meelest ühe probleemi, mis sa selle pensionidebati käigus juhtunud ongi, see, et ta on jällegi langenud sellistesse ideoloogilistes kaevikutesse, kus muuhulgas Reformierakond kaitseväe positsioone, mida võib-olla poleks temalt mõni aeg tagasi tingimata oodanud, aga päris jagu faktidest. Faktide pähe tähistatakse tihti just niimoodi poliitilised loosungid, ütleme noh fakt on näiteks see, et kui me vaatame rahvastikuprognoose, kui siin ei tule ühte väga suurt kiiret sisserännet lase siis 40 aastaga muutub või ütleme, tööealiste ja pensioniealiste suhe praeguselt kolme koma, kolmelt ühe koma viieni, mis tähendab, et kolm inimest peavad üleval kahte pensionäri, mis tähendab seda, et mitte mingil juhul pole nagu realistlik näiteks pension hakkab olema sellisel kujul üle, ma ei tea, võib-olla veerandi Palgast, mis, mis tähendab seda, et mingisugune kogumine praegu on hädavajalik nüüd, kas seda peaks tegema riik või erasektor seal noh, kuu võib-olla isegi teisejärguline diskussioon selle juures, et koguda, on vaja lihtsalt. Jah, aga kui me võtame sellise parima kogemuse, mis meil praegu saada on, siis see on 17 aastat kogumist, mis on tekitanud olukorra, kus kaks inimest sama staaži juures sama palgaga kellest üks, liitus, teine liitunud teise sambaga võib-olla see, kes liitus liidus veel ka kolmanda sambaga, siis praegu saavad nad sama palju pensioni. Kujutad ette ja kusjuures on ka juhtumeid, kus teise sambaga liitunud saab vähem pensioni, kui ta Ei oleks liitunud üldse, tuleb jah, sellepärast et see raha, mida riik nii-öelda juurde paneb, ega ta ei pane juurde, ta võtab ära sinu sellest esimesest sambast. Ja mul on üks lihtne küsimus, et mida öelda, ma ei tea ühele valgakasvatajale või põlva müüjale, kes liitus teise sambaga, pani igal kuul oma napist palgast laste pere kõrvalt raha sinna teise sambasse. Tema naaber näiteks ei pannud, et kuid tulevikust sääst ja tema pension on suurem jutt käib siis kogu pensionist, mitte eraldi esimesest või teisest või kolmandast sambast, et ma tean, siin näiteks ühes pühapäevases raadiosaates vaadati ka pensionikeskuse numbreid, et teise samba väljamaksja keskmine välja maksen seal statistiliselt 50 euro kandis ja ka mainimata jäeti see, et see 50 eurot vähem ligi 50 eurot vähem tuleb sisse Ta esimesest sambast ja, ja see on probleem. Et kui meil oleks sellised suurepärased edulood, et inimestel juba meil oleks esimesed sellised noh, kokku on see kogumisaeg ju seal 40 aastat inimese töömehe aastad, et 17 aastat ligi pool on sellest möödas ja kui selle tulemus on see, et neid edulugusid ei ole väga kõrge palgaga inimestel, on ainult et sellised suurepärased efektid tekkinud, et kui ligi pooltel pensioni kogujatest on seal paari 1000 euro ringis kolm kuni 4000 eurot 5000 eurot sul kogunenud selle ajaga siis no ma ei tea, noh, see, see ei ole nagu selles mõttes see edulugu, aga ma olen nõus sinuga selles osas, et meil, kui võtta see suur pilt, siis kahtlemata see makromajanduslik pilt on väga murelikke, et kuidas tulevikus need inimesed siis hakkama saavad. Ja kuidas tulevased maksumaksjad suudavad siis tagada sinu ja minu pensioni, et, et see on küll see koht, kus tekib mure, aga nüüd siin on nii palju neid huvitavaid detaile. Ja see, et tõesti kõigest 17 kuni kuni 20 aastat seda kogutud ja peaks olema üldiselt mingi efekt tekiks. Ja noh, arvutused näitavad, et täna, kui oletame, et ei tule väga suurt kuskilt majanduskrahhi, nagu oli 2000 kaheksa-üheksa-kümme et muidu arvestama, et ka meie pensionifondide alguses langes sinna aega, sellepärast oligi alguses väga suured suured miinused isegi et haridus on maailmas ei tule, siis pikapeale hakkab see efekte kumuleerub, ehk siis see nii-öelda see kõver läheb lõpupoole üsna järsult ülespoole juba ehk siis need, kes seda praegu on 18 suunduva tööturule, oli 20 ja kui nad, Ma eeldan, et nad ei lähe mitte 60, vaid nad lähevad 70 70 aasta vanuselt pensionärile pensionile, siis nende lase efektima, täitsa olemas. Meil 20 aastaga paraku tõesti pole olnudki lihtsalt võimalik niivõrd palju koguda, aga see teine mure, mis tekib, kui inimesed ei kogu. Aga ma kardan, et see on peaaegu, et vältimatu, on ikkagi poliitiline risk, mis tähendab seda, et need, kes ühel hetkel avastavad, et raha lihtsalt ei ole, hääletavad võimule inimesed, kes ütlevad, et aga vaatad enda, teistel on ja võtab nendelt ka ära. Täiesti nõus, aga no ma lugesin ka lõppeval nädalal Eesti ekspressist. Raino Baroni advokaadibüroo Ellex Raidla partneri FinanceEstonia juhatuse liikme arvamuslugu, et kus inimene kiidab siis neid sambaid ja ise muidugi nendib artikli lõpuks, kui võimalus antakse, siis ta võtab ise kohe raha välja, et Andrus Ansipil on umbes samasugune põhimõte, et muidu on samba teada, aga kui võimalus antakse, võtaks raha välja. Aga ma tsiteeriks, et olulised muudatused pensionifondide investeeringuid likviidsust puudutavates reeglites suurendavad fondide ebakindlust tulevikus, vähendavad nende investeeringuid Eestisse ja tõstavad raha hinda Eesti ette teatele, et kuulge, aga siin ongi ju tegelikult selle debati üks väga keskseid probleeme, et meil on rida finantsasutusi, sellega seotud inimesi, kes on asunud seda raha enda omaks pidama, et häbitundeta nimetatakse seda odavaks rahaks ja et see raha tulevikus, mida Eestisse investeerinud, investeeritakse muutut muutub kallimaks, et ma ei tea, mina väidan seda tulevaste pensionäride raha printsiibis peaks olema saadaolevatest finantsinstrumentidest kõige kallim, sest niimoodi on tulevikus Eesti inimeste pensionid kõige suuremad. No sa võid investeerida kõige suurema riski Kaksetesse oma oma pensioniraha ehk siis valida kõige riskantsema fondi ja, ja kui hästi läheb sisakesse tagasi. Aga ma toon ühe näite, et siin Tartu linna investeerimisvajadustega, eks see oli siis paar aastat tagasi 2017, kui ma ei eksi. Märkis LHV Pensionifond 5,5 miljoni euro väärtuses Tartu linna võlakirju seal tähtajaga 15 aastat, et oskab keegi pakkuda, mis selle võlakirja intress võis olla. Kuna me siin rääkisime telefoni teel, siis ma tean, see oli 0,7. Et ma isegi eile täpsustasin, et 0,7 oleks isegi kaks korda parem olnud. Ma loomulikult tegelesin faktidega, et kui oled ikkagi vikerraadio eetrisse, siis faktid peavad korras olema 0,4 seitse viis ehk siis ligi pool protsenti aga kui meenutada kuulajale, et mis on inflatsiooni ja majanduskasvunumbreid, siis need on seal üle kolme protsendi. Ja ma arvan, et pensionifondide tootlus võiks nagu kahtlemata lüüa nii inflatsiooni kui ka majanduskasvu. Ehk siis see tähendaks seda. Raha ajas ei ole kaotanud ostujõudu, vaid see on säilitanud oma ostujõu. Ja nüüd tulles selle kõige tähtsama lause ning loomulikult ma olen nõus, et kogumine on parem kui mitte kogumine, aga kui see kogumine toimub selles printsiibis, et ühel hetkel sa avastad, et sul on raha vähe vähemm ja siis on nagu probleem ja siis on küsimus Kus ma arvan, et see täpselt nii, et jällegi see probleem iseenesest peaks 20 aasta pärast olema mitte enam niivõrd Actoktuaalne, tegelikult ikka need, kes on kogunud, hakkavad siis rohkem saama, aga tõsi, ma olen hästi nõus, et paindlikkust oleks vaja juurde. No näiteks ikkagi praeguse hetke kogemus ütleb, et kui see, kus näiteks oleks võimalik välja võtta ja paigutada see kinnisvarasse sisse makstaks ja teine korter näiteks välja üürida siis suure tõenäosusega see tooks sulle pensioniks rohkem raha sisse kui see. Kas sellisel kujul rahvate trendid jätkuvad, kui, kui see mitte väga tootlik fond, et see panin kõik inimesed ei saa nii teha, sest kui kõik küüriksid kortereid välja, siis tekib küsimus, kes on üürivad ja praegu üüriturg muidugi on üsnagi nigel nigelas seisus Eestis ju ju niikuinii, aga teine asi muidugi toovad need, kes praegu lähevad pensioniikka ja tõesti vaatavad, et mis anname juurde siis 50 eurot kuus. Nad nendele, kes on nagu pensioniikka jõudnud või jõudmas kohe peaks olema küll võimalik seda rahaliselt väljavõte kasutada, ükskõik millest. Võib-olla sa tahad endale pensionipõlveks sisse tuua, okei, osta, et saaks kuidagi ringi sõita. Kõige suurem probleem, milles suur osa selles debatis disarvajatest on nõustunud, on see, et lihtsalt Eesti inimeste sissetulekud ongi liiga väikesed, et kas või seesama näide, kus kaks sama tööd teinud inimest lõpuks siis satuvad sellesse olukorda, kus mitte kogu ja siis väljamaksed pensionisüsteemist on tulevikus suuremat kui kogunud inimese väljamaksest, siis lihtsalt häda on selles, et see kogumisefekti ei ole toimunud. Siin on püütud ka arvutada, et kui palju see inimese sissetulek võiks olla, Öeldakse, et seal kusagil kui inimene teenib Eesti keskmisest palgast rohkem ja isegi veel märgatavalt rohkem on, olen kuulnud seal ka numbrit 1,7 korda, võiks olla Eesti keskmine palk, siis tekib see kogumis efektse lumepall, kus sul tõesti see viimane kogumisfaas omab nagu märkimisväärset sellist noh, ütleme teenimisvõimekust. Aga midagi pole teha, me oleme siiski me natukene võib-olla nüüd kõlab populistlikult, aga Eesti on andnud oma sissetulekute kasus Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest üks kõige edukamaid. Ehk siis oleks noh, on üsna raske ka midagi paremat tahta. Pensionifondide osas me oleme vastupidi, OSCD uuringu järgi kõige kehvemad isegi me oleme kaotanud Poola, Ungari pensionifondid, ehk siis me oleme õppinud raha raiskama just ja selle pisikese nii-öelda teise samba debatid. Lõpetuseks võib-olla üks koht, kus uues nädala uuel nädalal on üks väga tähtis hetk on neljapäeval valitsuskabinetis, kus valitsuskabinet peaks võtma seisukoha, et kas seal on väga palju neid lahtiseid detaile, aga üks oluline detail, et kas pensionivara jääb tulevikus võlausaldajate eest kaitstud, kas ka kogumisfaasis, et praegu on see nii, et olen kuulnud, et kuidas on analüüsitud seda, et kas näiteks elatisabivõlglased võiks oma vara pärast muret tunda, et äkki ka muud võlglased võiks olla oma vara osas siis murelikud. Elatisvõlglastele on ka see, et nad, kui nad on nagu krooniliselt kirjas sellel on, siis nad ei saa hiljem oma lastelt eeldada, et need neid toetaksid, et seal on ka selliseid pretsedente öelnud, et see tegelikult on omavahel päris huvitavalt seotud. Praegu on nii, et teise pensionisamba puhul see kaitse on seadusandja poolt pandud ikkagi maksimaalne, et inimene ei saa seda raha kätte, aga ka võlausaldajad ei saa seda kätte ja no on küll see hetk, et mis, mida ei muudeta, on see, et kui ka praegu on see, et kui inimene piisavalt ei ole kogunud, siis ta saab selle raha pensioni ja saabudes korraga välja. Ja nii, kui see raha on tema kontol, siis põhimõtteliselt kui inimene seal pensioni eel on kellegile võlgu, siis raha võetakse samamoodi ära nagu ma ei tea, igasugune raha, et seal küll see elatusmiinimum peab jääma, et et selles osas ma saan aru, ei muudeta, aga, aga diskussioon siis valitsuskabinetis seisab ees ja, ja seal sellel tasub kindlasti silma peal hoida. Ja eks näis Oleks jah, loogiline ikkagi, et selline kaitse jääks alles, vastase korraldus tekib inimestele ikka veel täiendav motivatsioon raha kogudusele umbes natukene samasugune situatsioon nagu. No muidugi ma ütleks, et inimesel võiks olla ka motivatsioon maksta elatisabi. Et see, see, seda ei saa ka nüüd, nagu päriselt Lisan veel võlad, mis tihti tekivad inimesed, võib-olla mitte nii otseselt, et sõltuvalt inimese elu on tulevaid erinevaid faase mõista. Lugesin Praha kodutut ajakirjast. Selline huvitav lugemislaual on muidugi omaette teema, minust on suurepärane sotsiaalabi projekt, kus antakse kodututele võimalus või ajakirja selle müügis pole jalast endale, sina loed seda juust ja, ja seal oli väga huvitav lugu siis sellest, kuidas paljud, kes on kodutu, tahaks saada jalgadele, ei saa seda kogunenud, näitakse bussis piletita sõidu trahve, nii palju juba, et mida iganes nad üritavad, tuleb kohe esimesena, kohtutäitur võtab kõik raha ära, et tal ei ole mitte mingisugust motivatsiooniga kuidagi ausalt enam tööle minnes näeb, et nähtavas tulevikus ta lihtsalt enda elujärge sellest parandada. Aga muidugi on ka see, et on võlanõustamine, on samamoodi sotsiaalteenus ka hea põhjusega, et et seda ei tohi ka unustada. Jah, et eks näis, et kas need, kes kahtlustavad, et kogu see reform on ette võetud, siis inkassoettevõtjate ja pankurite eesotsas siis tanki suuromaniku parvel pruunsilla huvide teenimiseks, et kas neil on õigus või ei ole, et ma arvan siinkohal selle teise samba teema võiks ju põhimõtteliselt ka ära lõpetada, vaatan vahepeal siin otsesaate võlud on need, et saabub uudiseid siin. Rahvusringhäälingu portaali on siin mõne aja eest ilmunud uudis, et rahvusringhäälingule teadaolevalt prognoosib rahandusministeerium Eesti sisemajanduse koguprodukti keskab b kasvuks järgmisel aastal 2,2 protsenti ning majanduse nominaalkasvuks, mis hõlmab siis SKP suurenemist inflatsiooni 5,1 protsenti, et noh, need, kes numbrite maailmas on kodus praegu panid need numbrid kirja ja arvutatakse välja, kui suur on järgmise aasta eelarve maht ja ja kui palju kaitsekulud tõusevad. Nii, aga räägiks Keskerakonnast ka natukene keelatud annetuse vastuvõtmine. Et Harju maakohus tunnistas siis MTÜ Keskerakond kokkuleppemenetluses see on siis kuulus Savisaare protsess süüdi suures ulatuses keelatud annetuse vastuvõtmises ja mõistis selle eest kahe, 175000 euro suuruse rahalise karistuse. Sellest karistusest kuulub kohesele tasumisele rahaline karistus summas 25000 eurot ja rahaline karistus summas 250000 eurot jäetakse täitmisele pööramata, kui Keskerakond ei pane ühe aasta ja kuuekuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Et ma omalt poolt ma ei tea, võtaks selle teema hästi lühidalt kokku, et Aarne Bel Evelini kolleeg Postimehes siin eile Facebookis tegi ühe sellise teravmeelse postitused Hillar Teder 200000 eurot. Villu Reiljan 33000 eurot Eesti Keskerakond 25000 eurot. Need on siis summad, mida kohtualused maksma peavad, Keskerakond neist on siis ainukene, mis saab riigilt igakuiselt raha rohkem kui 100000 eurot kuus. Ja selle 25000, mis nad siis maksma peavad, saavad nad maksta 2000 euro kaupa kuus. Päris põnev. Huvitav, kas see on karistus? Ma mõtlesin just, et see. Kuidas sa seda ettevõtmist, aga noh, kuigi noh, kui maha arvestada, see, et protsess kestis päris pikalt Jah, ütleme Pislaga positiivne, kui me mõtleme sellele, miks antakse tingimisi karistusi, siis õnneks selle pooleteise aasta sisse jääb ka järgmiste kohalike valimiste eelne periood, et äkki äkki see paneb natukene siiski mõtlema, aga tegelikult noh, vaatame asjaga ikkagi moraalset moraalsest aspektist, et miks see karistus on oluline, miks on oluline karistus välja mõõt on ikkagi see, et olemuslikult on, kas sai Keskerakond valimiste eel varem nii-öelda dopingut või siis teine variant, kuidas kirjeldada, et kui oli 100 meetri jooksus ta tema startis 10 meetrit teistest eespool, eks, siis sai ebaaus edumaa ja tänu sellele Edaliiati kaela ja medalite kaela ja tänu sellele me võima jätkuvalt vait, vait, taastatavaid ümber lükata. Võib arutleda, mis oleks olnud, kui aga et Keskerakonna positsioonid näiteks Tallinnas on osaliselt tingitud sellest, et nad varastasid teiste ees kui kasutada SportID terminit erinevate varguste, kriminaalõiguslikus mõttes. Ja samamoodi võib-olla ei oleks ta nii tugev, hakka praegu riigikogus, kes teab, aga igal juhul tahad teiste pettuda, seepärast on karistus sümboolset, hea-halb on see, et selle sümboolikaga pole midagi peale hakata, tal on kesk, Keskerakond olnud kahekordne kriminaalkurjategija, kes juhib meie valitsust ja mis miski kui ei keela, et äriühingul, kes siis võtad talente. Päris hea ja äriühing, kuigi see võib võib-olla sul selle eelnevast tekkis iroonilise Freudi Freudi libastumine, äri. Aga miski jahe paraku ei keerata, edasi tegutseda ja Eesti Rahva muuhulgas ka raha edasi suunata. No ma ei tea, siin on küll õigusteadlased siin mänginud mõttega, et siseminister Mart Helmel on võimalused, kuna erakonnaseaduses on olemas üks paragrahv, mis viitab siis sellele, et korduvalt ütleme siis põhiseaduse eesmärkide vastu sattunud erakond, et noh, praegu võib ju öelda, et välja on kujunenud teatud retsidiivsuse, just et. Varem oli, vaata võtetite, Jüri Ratas ütleb seda, et jah, ma tunnistan, vanasti oli probleeme, tahame sellest üle olla. Me nüüd oleme paranenud asunud paranemise teele. South Parkis Saddami laulukesem võin muutuda muutuda. Mulle meenub. Muuseas, kuna sellesse Savisaare kaasuses on ju segatud ka endine poliitik Villu Reiljan, siis Mistrali, Rävala maja kaasuses, kus kohtul oli võimalik määrata ka siis reaalne vabadusekaotus, siis kohtunik otsustas seda mitte kasutada viitega Villu Reiljani puhul on tegemist väljakujunenud isiksusega, keda tõenäoliselt vangistus enam ei muuda. Kohtunikul võis olla õigus, sest me nägime ju, et tulid ka järgmised protsessid, et ma ei tea, et erakonda küll vangi ei saa panna, et, et või siis kõik juhatuse liikmed kollektiivselt, aga aga seal tekib nagu see moraalne küsimus, et tõesti, et kui praegu on Eestis erakondade rahastamine korraldatud niimoodi, et sinu sissetulek või erakonna sissetulek sõltub siis Riigikogus saadud kohtadest noh nüüd on seda latti natukene allapoole ka toodud, et viimastel valimistel valimiskünnise alla napilt jäänud Eesti 200 saab ka 100000 eurot. Ta praegu aastas, aga Keskerakond aastast saab praegu 1,4 miljonit eurot, et ka varasemalt see suurusjärk on olnud samasugune, et põhimõtteliselt on niimoodi, et kui nüüd ei käi jutt jah, tõesti Jüri Ratase juhitavast Keskerakonnast need ajad jäävad Edgar Savisaare juhitava Keskerakonna aegu. Aga sa võtsid dopingut, said medali, said riigikogu kohad kätte, keegi neid riigikogu kohti käest ära ei võtnud, aga raha said sa ikkagi põhimõtteliselt ju täiesti. Raha on ikkagi parteidele mõeldud ka. Äriprojekt põhimõtteliselt ja et kui sa nagu isegi, kui see oleks tingimisi, isegi kui see 250000 tuleks välja maksta, ikka oleks kasutuses. Tegevustoetust siiski on õigustatud muidugi parteidele, et seda ka päris, ei saa öelda, et sa ainult nagu raha pärast parteid kandideeriks. Ei, aga kui sul süsteem soosib aru, et väga keeruline, aga noh, sa ei saa nagu vasakparteile ja siis Reformierakonnale maksta selles mõttes täpselt ühesugustena toetust, et üks on parlamendi välisväline erakonda ja teine siis parlamendis olev erakond, aga, aga kui sul praegune süsteem ei võimalda mitte kuidagi noh, ainukene karistus, siis on see, et kui sa vahele jäid, sa maksad selle summa, mille, mis tuvastati, maksad siis sellele, kes raha andis tagasi ja kui rahaandjat ei tuvastata, maksad selle riigi tuludesse. Et jah, kui minna üksikisikutele, mõnedes riikides saab määrata poliitikas osalemise keeldu, siis erakonnapuu ja muidugi ma jällegi oleks väga libe tee, ma kujutan ette, kui millise mõnuga näiteks võidakse mõnda opositsioonierakonda tasalülitada natukene teistsugust riigikordade ajal. Ja aga liigume teemadega edasi, et lennundusest väga pikalt rääkida ei taha. Mulle tundub, et Eesti avalikus ruumis seda teemat väga palju soovitakse avada ja sellel teemal diskuteerida, et meil väikeses riigis ma arvan, ühe elanikkonna kohta. Ta on neid inimesi, kes lennundusest arvavad kõike teadvat, päris palju, et selles suhtes Parvlaevaliiklus, et see nagu transport kuidagi inimesi lihtsalt erutab. Kuigi len lennulennukit kasutab võib-olla Meskele, kumb, kumba rohkem kasutab inimesi eetikalist lennuk. Nakule liiklus tervikuna me kõik teame väga hästi, kuidas peab õigesti liiklema. Aga siis, lõppeva nädala alguses selgus, et riigile kuuluva lennufirma Nordica juhina ei alusta tööd meediamaastikul tuntud Gunnar Kobin kelle puhul siis vähemasti ajakirjandusmaastikul teatakse seda, et kui see mees majja tuleb, on oodata ümberkorraldusi, saneerimisi, koondamisi, et ma ei tea, kas ja mida see nüüd Nordica kohta võiks rääkida, et sisuliselt viimasel hetkel mõni nädal enne tööle minemist teatas kobin ettevõttele siis et ta loobub. See detail siis avalikustati esmaspäeval küll, aga loodus tühja kohta ei salli ja leiti nüüd kobina asemel Erki Urva, et ühe eelmise nimega riigile kuulunud lennufirma juht aga et mitte nüüd alustada vestlust, et kumb parem juht oleks, sest see vestlus mulle tundub, kuhugi ei vii. Ma küsiks hoopis niipidi, et kas riigil on üldse vaja lennufirmat, mis 28.-st oktoobrist mitte kusagil Eestis enam otselende ei paku. Eestis. Lihtne ja vastus oleks, et ei, natukene komplitseeritum oleks, ma tooks natuke võib-olla võrdluse võrdluse näiteks trejaamadega, et kus ka on argument, et tuleb hoida mingisugust baasvõimsust ja ma saangi aru, et need, kes on nagu Nordica't promonud, nende üks argument on see, et et jah, praegusel hetkel küll katavad partnerid kõik ärajäämine pigem isegi partnerid Trumpi kingadega, pidades ennekõike silmas Air Balticut surusid meid välja. Aga kui näiteks peaks majandusjahtuma ja nad enam lennata ei taha, siis nende Elle vajab Tallinn sellist firmat, kes tuleks ja võtaks need liinid üle ja siis on meil see nii-öelda võimekus olemas. Et see on selline nagu tuleviku kindlustamine, aga lihtsalt muidu küll, miks peaks riik tegelema lendamisega? Vaatame, kaetakse. Leedulastel leedulastel enam ei ole. Leedust välja lendamine on ka vist nende arvestades nende suur, neil on natuke suurem rahvaarv ka kohati keerukas. Oli see, et ta on päris keeruline ja muidu on seda kogu aeg, et kui vaadata, kas või Vilniuse lennujaamas alati on meenutanud sellist bussijaama. Sonile Kaunase lennuväli on, neil on Kaunase-Klaipeda, mis on ka rahvusvahelised, et see on natukene suurem kui näiteks Tartu oma siin, et et aga jah, et on variant olemas, et rahvas elab ka ilma lennujaamast lennufirmast. Selge on ju see, et kui seda avalikku huvi peegeldada, siis avalik huvi võiks olla see, et Tallinna lennujaamast ennekõike, aga noh, minu pärast tartlasena ka Tartu lennujaamast toimuks võimalikult palju otselende ja olukorras, kus maailma lennundusturgu või Euroopa lennundusturgu tabaks mingisugune vapustus siis Eesti riigil oleks mingisugune foobia, et me ei jääks selleks pärapõrguriigiks, kust lennukiga ei ole võimalik praktiliselt kuhugi lennata, et see valmisolek justkui riigil, mai tea teadmise või, või mingisuguses mõttes võiks ju olla, aga kui me hakkame, kui Eesti riigi maksumaksja raha eest soetatud lennukitega teostatakse mingisuguseid ühendusi droomsuja Oslo vahel või kusagil Rootsi siselende, siis ma ei tea, mis see nagu teie, kui maksumaksjate huvi võiks olla. No antud juhul see või see on see mis on nii-öelda tütar tütarettevõtte plussistajaga Nordika klint samaaegselt ta vähemalt, et ta noh, ta ei ole kahjumlik, ta nüüd vist tuli kuni 40000 eurot kahjumit, mis on selline nii-öelda lennunduses, võib öelda nullijäämine ja tal on kõik potentsiaalid, et hakata mingi hetk dividende maksma, ehk siis seal täpselt kohtuda, kas riik peab olema kuskil ise kapitalis, kas riik peab oma oma sadamaid või elektrijaamu või libero linnas hoiu teavad vastust ei pea just. No peale selle mingi osa sellest pärapõrguolemisest on meil vist natuke paratamatu, et Soome on kõrvalt, Finnair on suutnud ennast Aasia poole, lätlased on suutnud ennast siis nii-öelda selle kaugema Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia poole sättida. Me oleme jäänud sinna kahe vahele, kahjuks on võib-olla mingil hetkel tehtud ka mõni veidi vale otsus, meie rahvaarv on suhteliselt väike. Mis tähendab, et me lihtsalt noh, ütleme nii, et Washingtoni otselendu ei tulesid kunagi. Nii ja peame arvestama ka riigiabi reegleid, mis on lennunduses üsna üsna karmid. Ja mitte kuidagi tahaks lõpetada, nii nagu lõpetasime Estonian Airiga, kuhu me lõpuks vist ei teagi, kui palju me lõpuks sisse Maxima ja noh, tulemus oli see, et oleks nõndaks, lendas, aga oleks võinud teised lennata. Just nii, välismaal on kahtlemata lõppev nädal pakkunud palju. Vastuolulise Robert Mugabe surm, Bahamatria siis erakordselt võimas orkaan Dorian. Kuid kestev orkaan möllab endiselt brittide sisepoliitikas. Kas Boris Johnson, mees, kes läks peaministriks vaid ühe eesmärgiga viia britid välja sellest liidust kuhu pooled britid kuuluda tahaks, pooled ei tahaks. Kas Johnsonil on teie hinnangul lootust veel õnnestuda, et saate oma sellise ainsa plaani, ehk siis 31.-ks oktoobriks? Küsimus on selles, et kas ta ise on sel ajal veel peaminister, kui see nagu ära tuleb, aga ma saan aru, et kukkumine käib järjest allapoole järjest kiirema tempoga ja et igasuguseid koera ja venna uudis, et need on sellised nagu reality show tõsieluseriaali väärtusega viidatud Boris venna usalduse venna venna usalduse koera majja toomine ja need kõik sellised asjad on sellised meelelahutuslikud detailid, aga tegelikult on ikkagi suurel kiirusel liigutakse suure krahhi poole, tundub ja selleks on ka Euroopa riigid kõik järjest tõsisemalt ette valmistamas, et ka Iirimaa näitaski seal kõrval võib-olla mõnda aega ikka rääkis, et ei, tuleb ikka kokkuleppega Brexit ja kõik läheb enam-vähem hästi. Nüüd olen aru saanud, et valmistuda halvimaks ja sellest on hakatud lõpuks rääkima, et ma mäletan, kui suve algusel rääkisin üheBrüsselis töötava iiri mõtte kodalase, kes ta ütles, et talle valmistab muret, et valitsus pole rääkinud sellest mustast stsenaariumist, nüüd räägitakse sellest ja see, see pauk on selles mõttes mõttes natuke aimamatu, et eks need välistatakse halvimaks ega täpselt. Kas kas teie olete aru saanud, et kui peaks juhtuma selline hetke, Boris Johnson on ju öelnud, et mina ei rooma Brüsselisse ja ei küsinud pikendust või ja nii edasi. Et kui Boris Johnson peaks olema veel brittide peaminister, siis seisuga ega siin ei ole, jutt ei käi 31.-st oktoobrist, vaid ülemkogu vist on 19 vist oli 17 18 oktoober, et kui seal ei tule Euroopa ülemkogu otsust, et me pikendame, sest praegune otsus on ju see, et kui lepingut ei kui ühesõnaga kokku ei lepita teisiti, siis britid lahkuvad Euroopa Liidust 31. oktoobril. Palun, kui Boris Johnson ei küsi pikendust, mida küll Briti seadusandjad ka ei eile üleeile lordide koda siis kinnitas selle üle, et ehk siis nüüd on kuninganna peab selle seaduse siis meie mõistes välja kuulutama et. Sul võib olla väliskaubanduse minister, välisreisi siis väliskaubandust. Aga mis see sundsiis on, et kas ma ei kujuta ette, et kas siis Piifi terrid lähevad, sunnivad Boris Johnsonit, et sa pead minema ülemkogu ette ja esitama siis sellise palve või noh, ei saa ju sundida inimest? No ma arvan, et seda kui selline tehniline detaile küll sellest üle saadakse, kui, kui, kui Euroopasse saad aru, et see on tegelikult Suurbritannia tahe ikkagi seda küsida. Ütleme, et seda tahet peaks tulema ikkagi peaminister avaldama, et eurooplaste arusaamises on eurooplased, võivad arusaama aru saada sellest teisest või kolmandast, aga see peab reaalselt Briti peaminister, kes tuleb, sest ülemkogul esindab Suurbritannia peaminister Johnson, et, et noh, et nad on praegu ta istub. Ta istub põhimõtteliselt ikkagi Londonisse või siis käib seal, kohtub valijatega siin ja seal teeb selliseid suuri, efektseid briti väitluskultuuristiilis sõnu, aga ta ei käin seda Brista ei käi Brüsselis kauplemas, ma arvan, võib-olla asi on ka selles. Ta üritas teha natukene alguses nägu, et ta käis Berliinis Pariisis, et tema üritab saada kokkulepetega. Näete, eurooplased ei taha ka tegelikult Euroopa poolelt mängiti ta üle, ehk siis öeldi, et jah, me oleme valmis, aga paku midagi välja. Aga ta pole midagi õieti välja pakkunud ja see, kuule sa paljastuma. Siis ta tõmbus lihtsalt koju tagasi ja väitleb seal nüüd. Tuleb jah, võib öelda, et huvitav situatsioon, kus täidesaatev võim on astunud tegelikult parlamendi vastu ründab seda plusse, mida Johnson teinud vaata, ta puhastas oma partei nendes, kes olid haat Brexit, eriti vastu. Churchill'i lapsele täpselt ta ta on, ta on nagu selgelt muutnud partei madi radikaalsemaks ehk siis nagu üritada kuidagi mõista Boris Johnsoni loogikat, mis tihti ei ole väga kerge, on see. Ta üritab viia äärmuslikku neid, kui britid kukkuvadki välja, mis siis tema läheb valimistele kui peaminister, kes lõpuks selle asjakese teoks tegi ja loodab sellega saada endale hääli. Aga selleri. Tihtipeale konservatiivid teadlikult läksid, sest ma saan aru, kui nüüd kesksuvel valiti uut konservatiivide juhti, siis põhimõtteliselt ainsaks argumendiks oli reiting see prognoos, et valides ühe või valides teise, mis juhtub konservatiivide toetusega selgelt tajuti seda, et kui Boris Johnson tuleb, võtab sellise selge Brexit'i ideoloogia viib selle valijateni, siis see toob talle toetust ja toob ka erakonnale toetust. Kui aga kogu see lugu on politikaanluseks alanud, see on David Cameroni alanud, kes kogu aeg oma reitinguid silmas pidades kõigepealt tõi ära konservatiivid oma konservatiivid Euroopa konservatiivide seas. Seejärel lubas referendumit, kui referendum läks nii, nagu ta ilmselt alguses ei arvanud, et läheb. Siis ta ei viitsinud enam mingit vastutust võtta ja me võime üllatav küll, aga me võimegi Theresa May panust lõpuks hakata ümberhindamisest ta päriselt üritas kaubelda. Ehk siis kõik need eesti poliitikud, kellel on kihk välispoliitikat kasutada sisepoliitikas, teadke, et ühel või teisel etapil te ebaõnnestuda ja tagajärjeks on midagi sellist, mida te ei soovi. Või ka sisepoliitikas, et teinekord, kui sa lubad või sa esitad sellised laia, vaid loosungeid, siis ole valmis selleks, et võib-olla need lähevad. Kellena projektid õieti poliitiline liit on väga kummalises olukorras. Jeremy Hunt, kes olid Johnsonil vastaskandidaat konservatiivide etteotsa, ütles, et kaks kolmandikku Parlamendi saadikutest siis ju tegelikult ei taha Brexitit nad tegelikult töötavate eesmärgi nimel, mis ei ole kuidagi nende huvidega kooskõlas. Nojah, see on nõksa keerulisem. Kuulge, räägime Hiina rahast kaasust. Postimehes on sellel nädalal hoogsalt ette võtnud Hiina valitsema režiimi, et Hiina valitsuse ajaleht mõnitas Balti riike, korrumpeerunud poliitikud, naeruväärselt palgad, rahvusvahelised konfliktid, järgmine pealkiri postimehest, Hiina suursaatkond Eestis, meel tuleks kalliks pidada Hiina ja Eesti sõbralikke suhteid siis Hiina investeeringute kuldsed käerauad, Hiina luure võtab Eestis üha jõulisemalt sihikule Trooja panda Hiina pehme jõu raske käsi ja siis ka juhtkiri hiina meie lävepakule, et Postimees on sellise Hiina nädala endale teinud. Ma saan aru, et on hea, olete nüüd välja vihastanud Hiina saadiku Eestis ja on oodata ka teie suunal. Soone saadik pani, mulle väga meeldis see ütlus, et ajakirjanikud peavad töötama selle nimel, et kahe riigi suhted edeneks. On nende reaktsioon, kirjalik reaktsioon sellele, mis olid Trooja pandasti Paloodi ilmunud, tegelikult ütleme see, et Hiinas siis Hongkongi ajaleht mõnitas balti riike, see on natukene teine teema, sellepärast sõltumatu see jah, see on sellest sõltumata, see oli lihtsalt, nad tahtsid näidata reaktsioonina siis Hongkongis toimunud balti ketile või balti keti eeskujul toimunud inimketile. Et tegelikult, ega need Baltimaadelt said oma vabadusega, ega neil ka hästi ei lähe, et see oli sellise siseriikliku tarbimise küsimus. See, mida Hiina teeb siin oma investeeringutega, kui jõuliselt ta üritab, kui tihedalt on seotud majandushuvid ja see poliitiline huvi, et see on teine ja palju tõsisem teema meie jaoks. Et kuidas nad üritavad jõuliselt meie poliitikuid mõjutada. Väga huvitav nähtus on minu meelest sellel nädalal olnud see, et kuidas, võib-olla sellel nädalal, aga üldisemalt, et kuidas firmad, Eesti firmad, Eesti suhtekorraldusfirmad, Eesti valitsus suhetega ehk siis lobiga tegelevad firmad on võtnud ära oma viited sellest, et hiinlastega hiinlasi esindavat häbenetakse. Paistab nii, et, et minu meelest on see ilmselge näide sellest, et meil oleks siiski vaja avalikku lobistide registrit, et mis ettevõtetele sa viitad, kui näiteks optimist, publik, kes Huaweid esindab kunagi juuli keskel, vaatasin nende kodulehel oli ilusasti suur klient kirjas, sest see on kuidagi nüüd järsku ära kadunud seal. Elron on alles, aga optimist, kaablit millegipärast enam seda Huawei Huawei pressiteadete saatmist, mida nad ka eile harrastasid ei reklaamiga. Muuseas, kas te teate, et meie saadet praegu kuulab, keegi paneb Hiina saatkonna tarvis kõik selle, mis me siin räägime kirja, mida Evelin sina räägid ja Kristjan, ma saan aru, praegu monitoorivad teadlikult on. Kuidas Milton, ma saan aru, just, Milton tegevjuht Annika harras ütles Reformierakonna endine kampaaniajuht. Ütles Postimehele, et lepinguline koostöö Hiina saatkonnaga algas tänavu jaanuaris, mil Milton pakub teenust ainult kommunikatsiooni vallas ja kultuuriürituste korraldamisel. Täpsemalt koostame meediamonitooringut Hiinaga seotud teemadel, see tähendab, et meie kommunikatsioonikonsultandid tõlgivad eestikeelseid uudiseid, et Milton ei osuta Eesti saatkonnale eeskoste, noh, ma saan aru, saan siis lobiteenused. Ühesõnaga ma proovinud kuulajatele tõlkida, see tähendab siis seda, et hiinlased saaks aru, mida Evelyn Kaldoja neist arr siis nad maksavad ühele suurele Eestis tegutsevale poliitilist lobiteenust pakkuvale ettevõttele raha. Kui nüüd Evelin tahab või ka Krister tahab minna Hiina, siis võetakse tänase saate faili, aitäh. Öeldakse, et näe, sa ei kiitnud Hiina reziimi ei rääkinud. Et ühe riigi idee on ainuvõimalik, et Hiina on väga tore. Et nad panevad kirja, mida sa Facebookis Oota, ma tahan natukene siis enda reitingut Tõstamaa lääne ütleme, kui võtad Hiina viisa pealkirjad ette, siis kandub kahtlemata nii-öelda hüsteeria pooles natukene teise äärmusesse Hiina kui investeerib Euroopasse, kui vaadata kaarte, siis see oli ennekõike läheb seal Lääne-Euroopas Prantsusmaa ja til taolised riigid. Jah, ta kasutab ära. Ka rahaga käib kaasas ka poliitiline jõuda, Ungari, Tšehhi Vabariik on seda selgelt. Ta nagu Kreeka ja Kreeka asi, esinenud siis kasvõi näiteks Hiina vastaste revolutsioonide blokeerimisega, nii on ja nii edasi, aga Hiina erinevat näitaks Venemaast ei, lasi väljas, et lammutada Euroopa Liidult demokraatiat. Hiina pikem eesmärk näib, pigem olevat jõukas, toimiv Euroopa, kui kaubanduspartnerite tahab, ta on väga nii-öelda, aga egoistlik ta tahab endale peale suruda. Ei taha ka, et inimesed dalai-laamaga kohtuksid ja Hongkongiga tegeleksid, et, et see ei saa öelda, et see nüüd jõukus, et meil on ikkagi väga selgelt, et kui sa oled lugenud neid lugusid, Christian, kui sa veel ei ole lugenud, ma soovitan sul kindlasti lugeda, et kuidas nad on Eesti parlamendisaadikuid, Europarlamendisaadikuid survestanud selle. Nii-öelda pagan, sisuliselt luuratud kui kaks inimest lisaks Yoko Alendrile teavad, et neil on plaanis dalai-laamaga minna kohtuma, soovitan seal väga need lood läbi lugeda, et see on päris tõsine, tõsine teema, käib hiinlastega kaasas nad lausa muidu plaanid minna Hiina, et ma saan aru, et siin praegu Hiina viisat ja tõsiselt loened lood läbi, et see on päris. Siin on lihtsalt, et, et Hiina raha ei ole puhtakujuliselt ainult saatanast ja ta on suurenenud Euroopa liitu aastaga umbes kahekordseks oma investeeringuid ja sellega käib kaasas käivate, ütleme niimoodi, et vastus Hiinale on, peitub Euroopa Liidu ühtsuse seal selles, et me ei laseks niimoodi üks-ühele ennast hirmutada. Ta on tegelikult võtnud vastu dokumendi ja sellest, et Hiina on, mis, mis tunnistab sisuliselt Hiina meile risk, et, et see on täitsa tõsine ja tagasi tulles sellesama lobiregistri juurde, minu meelest on meil seda vaja nii venelaste kui hiinlaste osas, et ma näiteks näeksin, et kui teatud erakonnaga seal ütleme Tõnis on ju seotud ka Randel Länts, kes on sotside endine peasekretär, et kui teatud erakondadega seotud inimesed teevad Hiina on olnud selle ettevõttega seotud ja et kui nad teevad Hiinale mingisuguseid töid, siis see peaks olema lihtsalt nähtaval see ükskõik jah, inimesed loodetavasti või ma usun, et nad riiki reeda, aga et noh, et see peaks olema avalik. Just ja me jõua peatuda ka sellel teemal, mis puudutab seda endisele peaministrile Taavi Rõivasele. Siin ERR-i andmetel on mingil hetkel tehtud pakkumine liituda Vesterbacka tunneli tehti ka, mis siis samamoodi mida plaanis on ehitada Hiina rahast aga rahva teenrid. Tänaseks lõpetavad Krister Paris, Evelyn Kaldoja, Mirko ojakivi järgmisel nädalal on siin stuudios Taavi Eilat, Urmet Kook, Neeme Korv. Kuulmiseni. Saade on järelkuulatav vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.