Vikerraadio. Mobiilid. Jaa, tere, jõhvikad on valmis, hommikuti saab juba autoaknaklaasilt jääkirme maha kraapida, viimastel päevadel on ette tulnud ka hommikuid, kus suvine auto klaasipesuvedelik on ära jäätunud. Suvilatesse on juba veevärk tühjaks lastud, tiigist on pumbad välja toodud, õhtuti läheb kella seitsme paiku juba nii pimedaks, et õige aeg on taas helk, kui neid üles otsida ja endale külge panna, homme mihklipäev. Kuna tegemist on pühaga, siis vanarahvas teadis suurepäraselt, et sel päeval tööd ei tehta. Tänapäeval mihklipäevast kuulsamalt isegi Oktoberfesti traditsioonid. Aga kes meist ei mäletaks endiselt ütlust, et igal oinal on oma mihklipäev? Mihklil meil täna stuudios pole, aga rahva teenrid on koosseisus Aivar Hundimägi äripäevast, Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere Sulev ja tere Aivar. Tervist. Tere. Alustame 2020. aasta riigieelarvest, öelge ausalt, seletuskiri 442-l leheküljel kuus lehekülge siis eelnõud ennast ja vaid 219 rida erinevaid numbreid, erinevalt veel eelarve ridadel, lisaks viis lehekülge teksti paragrahve. Kas te olete kõik selle ikka läbi lugenud? Ei, mina kindlasti ei ole, ma kasutan võimalust ja loen teiste ajakirjanike ja ka poliitikute tõlgendusi sellele eelarvele ja mulle tundub, et siin on öeldud, see on aasta kõige tähtsam eelnõu, siis ma seda meelt ei ole, et ma arvan, et aasta tähtsamad eelnõud on need, mis mõjutavad pikas perspektiivis, mis numbrid sinna eelarve riigieelarvesse laekuvad ja emis kulutusi tehakse. Näiteks sellel aastal kindlasti see pensioni teise samba muudatusi puudutav eelnõu on palju olulisem, kui, kui see riigieelarve järgmise aasta riigieelarve eelnõu või või kasvõi see tulumaksuvaba miinimumi tõstmine astmeliseks muutmine oli, oli olulisem ja mõjutab veel mitu aastat, on olnud ka seda, kuidas eelarve tervist, mina olen Sulev, mina ka ei ole seda täiesti läbi lugenud, olen põgusalt vaadanud mõningaid asju sealt. Noh kui sa isegi ütled, et 442 lehekülge, see ei ole maailma nüüd kõige põnevam lektüür, et kui see välja tuleb, siis inimesed ahnelt hakkaksid seda laadima seda seletuskirja. Aga seal on huvitavaid asju ja mina näiteks olen Tallinna Sadama väikeaktsionäre, sain teada, et sadama sadama puhul planeeritakse suuremaid Valitsus soovib, et me räägiksime pensionidest, sest kui vaadata neid pressisõnumeid ka täna hommikul sotsiaalministeeriumist hommikul kusagil kella üheksa paiku tulid pensionitõusu uudised, et kui lugeda eelarve lühikokkuvõtet, siis rõhk on pensionidel, aga maa alustaks siiski suurest pildist, tujukas natukene vastuvoolu kaks detaili, mis on iga eelarve puhul väga olulised, on ju see, et kui vastutustundliku eelarve ehk siis tulude kulude suhe ja teine aspekt, mis on oluline, on see, kas eelarve panustab paremasse tulevikku. Te mõlemad Sulevi, Aivar, olete Eesti ühed parimad majandusajakirjanikud, öelge ausalt, et on see vastutustundlik eelarve eelnõu, et kas aasta pärast, kahe aasta pärast on Eestis parem elada, sest tehakse õigeid eelarvelisi. Kuid. Sellele nüüd on küll väga keeruline vastata, sest see on nagu maitse küsimus, eks ju, et sõltub sellest, millist poliitikat sa eelistad. Siin ei ole õiget ega valet vastust, et absoluutselt iga asja kohta saab öelda täiesti õige asi ja samamoodi, et see nii lolli otsust ei ole nähtud, et siin ei saa öelda, mis on õige või vale. Küsimus on selles pigem, et eelarvepool, et kas on õigesti prognoositud need mahud, et kas on arvestatud liialt suurte tuludega või, või vastupidi, need tulud on seal alati parem variant, kui tulud on liialt väikesed, arvestatud, et liialt ei saa muidugi öelda, aga aga siin juba isegi suhteliselt väikeste protsentidega eksimine tegelikult tähendab väga suuri rahanumbreid. Ja mulle tundub, et selles mõttes on, on realistlik, et ma küll ei ütleks, et ta on kuidagi andas tulude osa liialt optimistlikult nähtud, aga võib-olla siin pigem on Eesti riigieelarve. Kuulge see häda, et et siin on hästi, kasutatakse sellist kujundavat tiksumis eelarvet, aga seda öeldi eelmise valitsuse ülemise ja praeguse kohta. Et tegelikult need võimalused midagi nagu aasta jooksul suurt teha ongi väga ahtad, sest suur osa kulutusi on, on eta paika pandud ja sellist nagu poliitika tegemise võimalust on üpris vähe. Teine mõjur on see, et needsamad valimislubadusteks, mis hüppavad kiiresti ja võib-olla mõnikord ka vähese analüüsi tulemusel sinna eelarvesse sisse ja seda mõjutanud. Et selles mõttes noh, ma isegi ma pigem võiks või nende eelarvete puhul olla debatti ikkagi sel teemal, et et kuidas sellest tiksumisest ära saada, et aga see eeldab juba selliseid suuremaid muutusi nii kulude kui tulude poolelt. Aga mul on väga hea, et sa selle debati just ka meie saates viisid sellesse kohta, et ma ütleks võib-olla veel kaks numbrit, et noh, eelarvest huvitav huvid, tatud inimesed ja huvituvad inimesed on kindlasti neid kahte lauset kuulnud, et eelarve on järgmise aasta eelarve eelnõu nominaalse tasakaalus ja struktuurses defitsiidis, liigutav võetakse siis struktuurse tasakaalu poole, väga keeruline, väga paljusid tõenäoliselt ei kõneta üldse, aga see ongi nüüd see vastutustunde küsimus, aga kui Aivar selle sinu mõttes aga jätkata, et kas te olete nõus, et suuresti pole vahet, et kes on valitsuses, et kui suuri muudatusi ei tee, siis sellise eelarve paneks kokku nii. Rahandusminister Jürgen Ligi, rahandusminister Sven Sester, Timi Helme, Toomas Tõniste, maris Lauri Aivar Sõerd, noh et paljuski on see tehniline dokument, kus kulud on seadustega paigas, kus paljud kulud on ka ütleme, tavadega paigas, sest noh, neist lihtsalt keeruline vabaneda, et siin sisuliselt on ju räägitud 85-st 95-st protsendist fikseeritud või pool fikseeritud kulust, emapalk, pensionid, riigiametnike palgad, tervishoiukulud kaitse-eelarve, Euroopa Liidust saadav raha, selle kaasfinantseering, et oleks vist viimane aeg lasta tehisintellektil proovida eelmiste aastate eelarveid võrrelda, reeglid talle ette anda ja ma usun, et kusagil seal 99 protsendi ulatuses tuleks vist sama tulemus või vaidlete vastu. No on küll niimoodi jah, et seal ongi väga palju ette kirjutatud, aga kui me vaatame, mis hakkab lähitulevikus toimuma, siis minule jäi seda seda seletuskirja vaadates silma üks tabel. Graafik tegelikult seal graafikul on kirjas välistoetused eelkõige brüsseli raha. Et on viimasel ajal kuskil 11 12 nüüd viimastel aastatel üheksa protsenti eelarve kuludest on kaetud siis brüsseli rahaga. Aga mõne aasta pärast see pilt muutub päris järsult. Et aastaks 2020 koldaks siis brüsseli raha moodustama kuludest ainult 3,9 protsenti sealt miljardi pealt, mis praegu siis Eestisse tuleb, sellist välistoetusi jääb alles 500 miljonit umbes isegi alla selle, et see on päris märkimisväärne muutus lähitulevikus. Hetkel ta nii hullusti meid ei mõjuta. See võib olla positiivne muutus, et võib-olla nende eurotoetuste toel me võime teha kulutusi või suunata selle sellistesse kohtadesse, kus me tegelikult seda tagasi ei saa või mis tekitab meil endale pikas perspektiivis erinevaid püsikulusid, et ehitame valmis mingi hoone. Aga kui sellel ei ole plaanitud rakendust, eks siis on, on halb kulutused. Et selles mõttes ka selles eelarves, kui me noh, on öeldud, et investeeringuid vähendati, siis kohati tundub, et võib-olla oligi mõistlik, et võib-olla võiks veel natuke debateerida, et kas Pärnusse lennujaamu muudel teemadel Mõned või siis null või siis erasektor teeks selle kulutuse ise, aga riik läheb. Euroraha abil teeb selle kulutuse ära, et selliseid näiteid võiks ka leida. Poliitik, ma ütlen, et, et siin on, samas on ikkagi mõned otsused, mis, mille üle nagu tasutavaterne, seesama, eks ju, tasuta bussisõit maakonnaliinidel. Et kas see oli mõistlik. Siin-seal suurusjärk viskas 15 miljonit eurot praegu peast isegi rohkem, mis oli rohkem, et, et kas see nagu on mõistlik või on seal teistmoodi võimalik lahendada või tekivad need küsimused sedasama, eks ju, hariduse kõrghariduse osas, et kas seal peaks kuidagi rahastamist muutma ja nii edasi. Aga vaba raha saab ju kahel viisil midagi tegemata jätta või suurendada maksutulu, et meil on kevadest ametisse astunud valitsus kokku leppinud ju sellises asjas nagu on maksurahu, et ma ei saagi väga aru, et miks peaminister ratas käib siin praegu mööda mööda Eestit ringi, püüab avada maksudebatti, et meile ju lubati maksurahu, et kui lisanduvaid tulusid ole, siis on vaba raha võimalik eelarvesse saadavaid midagi vähem tehes. Ja ka majanduskasvu arvelt, et selle majanduskasvurahaga on paraku selles majandustsükli lõpus, nii et ütleme, Ansipi lõpus asuti majandust stimuleerima, eriti Jüri Ratase esimese valitsuse ajal, kui ka lõdvendati reegleid suudeti majanduskasv ette ära kulutada, et see SKP, lõhe ja mida kõike veel, et et aga, aga siis järelikult kui makse tõsta, ühiskond ei taha, valimistel, on ju, ma saan aru, umbes ikkagi selline tulemus tulnud, kui vaadata riigikogu kui valitud erakondade valimisprogramme. Kui seal paar erakonda välja jätta, millel väga palju mandaati Riigikogus praegu ei ole, siis see ka maksutõus ei toetatud, järelikult siis rahvas tahaks, et midagi saaks vähem teha või siis ongi selline tiksumis eelarvet, mida saaks vähem teha, on teil nagu mõtteid? Teine variant on võib-olla midagi teha ka paremini või efektiivsemalt või siis otsida neid täiendavaid tuluallikaid, et, et see maksukoormus on minu jaoks on see selline mõõdik ja, ja võib-olla mis sunnib hoidma ka riiki püksirihma koomale, et kui me väga kergekäeliselt hakkaksime siin makse tõstma, et mingeid kulutusi ära katta. Ja siis me mõtleksime vähem, et kas neid kulutusi on üldse vaja teha. Ja teiseks see maksude tõus ei tähenda, et, et riigieelarvesse kohe ka raha hakkab laekuma, et tekib väga suur huvi kuidagi sellest maksutõusust eemale saada. Kuulus piirikaubandus ja alkoholi näide et pigem võiks mõelda, et kuidas majandus saaks paremini ja kiiremini kasvada, seeläbi maksutulud suureneda. Noh, üks lihtne näide, kui me oleksime võõrtööjõu osas liberaalsemad, siis need inimesed, kes tegelikult siia tulevad, siin mingit lisandväärtust loovad, nad ju panustavad ka riigieelarvesse, et kui me saaksime, kas või need inimesed, kes siin illegaalselt töötavad, need tuhanded inimesed, kelle, kelle kohta meil ei ole ülevaadet, teised tuhanded, kes siin renditööjõuskeemidega töötavad ja maksavad makse teistes Euroopa Liidu riikides, et saaks needki siia panustama oleks ka võitu, et võib-olla saame selle tasuta bussitranspordi raha niimoodi kokku. Ei no ikkagi üks maksutõusu ja selles on ka tõusnud juba see siis tubakaaktsiis ja see ei tähenda seda, et riigieelarvesse peaks rohkem raha laekuma, et see seletuskiri näitab, et tubakaaktsiisi kaudu laekuva rahasumma, no see langeb poolteist protsenti. Küll aga on planeeritud päris kõva selline tõus füüsilise isiku tulumaksu laekumises lausa veerandi võrra. See oli huvitav, millele Aivar Sõerd, opositsioonipoliitik ja endine rahandusminister tähelepanu sellele, et sotsiaalmaksu laekumine kasv on märgatavalt väiksem seitse protsenti, mis viitab tegelikult sellele, et seesama tulumaksuvaba miinimumi nagu astmeliseks ütleme, tulumaksu astmeliseks muutmine tähendab tegelikult seda, et nüüd päris suur hulk inimesi. Kui nende palk tõuseb, siis nad hakkavad ka rohkem riigile maksma ja sealt tuleb see siis riigi tulude kasv. Ehk et, et noh, mis on ka selline maailmavaate küsimus, et kas see peaks nii olema või mitte? Aga no eelarve seletuskirjas on ka tabelid, lisas üheksa, kus käib võrdlus erinevate eluvaldkondade kulude lõikes teiste Euroopa liidu riikidega, see on üsna huvitav lugemine, tõsise praegune võrdlusaasta on 2017, aga ma tooks siiski mõned numbrid välja, et Euroopa riikide valitsussektorite 2000 seitsmeteistkümnenda aasta kogukulude võrdlus ehk siis protsent SKP-st ütleb, et Eesti valitsussektori kulud jäävad teiste Euroopa liidu ja euroala riikide keskmistest kuludest alla, küündides siis 2007-l 11. aastal 39 3,3 protsendini SKP-st. Euroopa Liidu keskmine on 45,8 protsenti neist väiksema riigisektori kulutasemega riigid on näiteks Leedu, Läti, Rumeenia, Iirimaa, Malta, Küpros ja nii edasi ja Euroopa Liidu liidu keskmisest panustada üldisele valitsussektori teenustele 2000 seitsmeteistkümnendal aastal 5,8 protsenti SKP. Samal ajal oli Eesti vastav näitaja üks madalamaid ehk 4,3. Seega kui keegi räägib, et meil on väga kallid avalikud teenused või kulutused avalikele teenustele, siis see euroop võrdlus seda ei näita, et näiteks Leedus, Bulgaarias on kulud teenustele SKP-s suhtarvuna vaid veel madalamad. Et aga kus on meie kulud, siis märkimisväärselt kõrged on avalik kord ja riigikaitse seal on meie kulud Euroopa keskmisest kõrgemalt riigikaitse puhul suisa tipu lähedal, Euroopa Liidu keskmisega võrreldes panustab siis Eesti majanduse valdkonda keskmisest veidi rohkem ehk 4,3 protsenti. Samas on see madalam kui varasematel aastatel. Del, mille Eesti on panustanud ka 4,7 protsenti keskmiste seas, oleme keskkonnavaldkonnas väga kõrged on meie kulud haridusse ja kultuuri ja vabasse aega, et vaba aja ja kultuuri puhul ongi kõrgemad kulud. Poliidus Ungaril, samas tervishoiukulud on meil mitu protsendipunkti madalamad kui Euroopas keskmiselt ja ka sotsiaalkaitse on meil kulubaasina Euroopa keskmisest madalamal segab, ma ei tea, tundub väga jaburana, aga Kaarel Tarand eile sirbis võrdles neid samu numbreid ja ta jõudis vist õigele järeldusele, et kultuur on praegu pigem üle- kui alaraha üle kui alarahastatud, aga samas ma ei tea siin tarandit veel tsiteerida, siis investeerides kultuuri, me saame vastu teoseid, mis on aegade lõpuni ühiskonna teenistuses ja mille väärtus ajas pigem kasvab, aga investeerides sõjamasinatesse me saame vastu keskkonnareostuse, mida me iial sihtotstarbeliselt ei kasutanud. Tahtnud, teisalt me saame võimaluse selle kultuuriga tegeleda. Nojah, ja siis ongi väga hea, kui neid ei kasutata, et ma ikkagi oleks väga mures, kui neid kasutataks kogu aeg. Aga selle tarandi mõte lihtsuses peitub muidugi terve filosoofia, aga ma lisaks Tarandile samas, et kui me investeeri nendesse kasututesse sõjamasinatesse, siis me ei saa ju aegade lõpuni neid rõõmutoovaid Mare Tralla ja Kaur Kenderi teoseid ka säilitada. Aga siin võib-olla ei olegi sellist, noh, ma olen isegi saab vastandamine erinevate valdkondade puhul võib-olla selline ka üpris libe tee, eks, et see on selline apelsinide ja banaanide võib-olla võrdlused. Pigem võiks fookus olla siis nendes valdkondades sees, et, et kas me seal saame midagi teha teisiti või, või mitte ja mitte nagu võib-olla võrreldes dublant peabki olema see meie geograafilisest asendist see kaitsekulude osa nii suur. Teisalt on siin muidugi see küsimus, et, et kaitsekulud on sihuke püha lehma staatuses, et ega me väga palju ei debateeri selle üle ja meil ei ole ka võib-olla väga head üle vaadata, et et mis seal täpselt siis kulutatakse. Ja see on ka selline oht ohu kohta, et kui ei ole sellist avalikku kontrolli lepitud kokku mingi protsent sa saad alati selle, siis see ei soosi seda, et sa mõtleksid, et sa teeksid seda väga hästi, kulutaksid Euroopa võrdluseks, et kui sa eladki vene karu kõhu all sisuliselt siis on nagu üks tunne ja siis kui see karu päris kaugel, kui sa vaatad näiteks Hispaaniat ja Portugali, siis seal hoopis teine tunne, et need ohu-ohutunded panevad kulutama. Just, ja me oleme võtnud ka ikkagi rahvusvahelisi kohustusi, et eeldada või nõuda, et keegi teine meid kaitseks, kui ma ise panustaks, siis oleks ka see mõeldamatu. Kuulge, aga pensionitest ka, et valitsus leppis teisipäevasel istungil kokku, et 2020. aasta aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 45 eurot see on siis reklaami järgi 12 aasta, suurim tõus oleks ka ilma erakorralise pensionitõusuta, suurim, aga 38 eurot tuleb siis indekseerimise kaudu ja seitse eurot erakorralise baasosa tõstmise kaudu. No mida siis sellest arvata, et kas see on üks tähtis koht, kuhu fookus panna, arvestades seda, et märkimisväärselt palju on aktiivseid valijaid sihtrühmas eakad vanaduspensionärid ja nende ootus kahtlemata, mis on õigustatud, on see, et vanaduspensionite tõuseks. No aga kui Keskerakond saavutas selle edu, mis ta sai lubadusega tõsta pensioneid 100 eurot siis vähemalt sa teed midagigi ära, et selles mõttes noh, mina ka Jüri Ratase asemel rõhuks, et kuulge, me ikkagi tõstame pensioni. Me hoolitseme teie eest, et millele mahus muule sa veel seda survet avaldaksid, vika rõhud, sellele, mida sa vähegi suudad teha, kuigi seal Keskerakonna seal valimislubadusest oli see tärn ja väike kiri jäänud unustatud reklaamplakatitel ära panna, räägiti erakorralises, pensionitõus 100 eurot, aga nüüd Jüri Ratas ütleb, et tegelikult Keskerakond ikka mõtles, et indekseerimise osa on ka seal sees, et et kokku siis 100 eurot, et see väike detailonul vahet ole, 45 või 100, seal on ikka päris suur vahe. Aga pensionärile on see väga oluline, ükskõik kui palju tõuseb, natukenegi tõuseb, eks ju, see on ikka parem kui mitte midagi. No programmis siiski lugedes programmi töötades programmidega ka valimiste järgselt, siis mina sain ikkagi aru, et oli koos selle indekseerimisosaga, aga noh, selge on ju see, et päris sadat eurot, et ei ole, et ja arusaadav on, et seda kasutab ära opositsioon, kostub kriitikat. Ma isiklikult muidugi ei saa aru, et mille üle siin vaielda on, et esiteks indekseerimine ehk 38 eurot pensionitõusu, see on seadusest tulenev, seda ei saa enda arvele panna, ei ükski valitsus ei saa, sest indekseerimise valem kuidas indekseeritakse siis järgmise aasta kontekstis on seal kusagil kaheksa protsenti oleks võimul Kaja Kallas või Indrek Saar peaminister või, või Mart Helme, siis ma arvan täpselt samamoodi see baasosa tõus oleks 38 eurot, et mulle tundub üsna veidrana selles mõttes see kriitika, et tõuseb vähem, nüüd on küsimus selles, et, et mis siis saaks rohkem tõsta, on baasosa ehk siis seitse eurot, et noh, arusaadav on, et võiks ju tõusta 60 eurot see baasosa ja siis seal 100-le eurole see lähenekski, aga, aga nüüd on küsimus sellest, kust see raha võtta. Noh, praegu seda, seda selles mõttes seda raha ei ole, et sellepärast ongi see seitse eurot tõusu ja mis on parem kui üldse mitte, eks, kui ma ise, et saaksin seda raha, et aga mulle tundub, et pensionite puhul on siin valitsus on võtnud sellist nagu pikaajalisi plaane ja teise samba pensionimuudatuste võib-olla üks selline eesmärk on ikkagi leida raha. Et veel selle enne järgmisi riigikogu valimisi, mõned järsud pensionitõusud ära teha, et, et kui ikkagi see lahkumine teises sambas saab olema suur, siis mõjutab positiivselt esimest sammast. Mulle muidugi tundub üsna veidrana see Reformierakonna kriitika just sellel teemal seepärast et ka nemad ju lubasid pensionitõusu, nad tõsi, ei lubanud erakorralist pensionitõusu, et nende lubadus oli 200 eurot kõrgem pension 2032 2023.-ks aastaks ja seda siis noh, põhimõtteliselt ise täituva lubadusena, et aidates majandusel kasvada et erakorralist pensionitõusu minu mäletamist mööda ei välistanud, vaid lisaks keskerakonnale sotsiaaldemokraadid. Aga noh, ka nemad pole rääkinud, et kuidas siis seda baasosa pensionitest ehk erakorraliste tõusu tõsta, et kus see raha siis tuleks ära võtta kultuurilt või siseturvaliselt turvalisusest või majandusest või riigikaitselt, et see on, see, on see koht, et noh, lihtne on öelda, et väike on kahtlemata noh, ma ei tea, kas teie teate mõnda peaministrit või mõnda valitsust, kes ei tahaks tõsta õpetajate palku või teadusele raha panna, et see ongi ju valikute küsimus. Nojah, ega siin ka ju kogu aeg käib jutt, et õpetajate palgad on tegelikult juba päris head, nad peaksid nagu olema veel paremad, aga probleem on lihtsalt selles, et see eesti keskmine, millega koos võrreldakse, et näete, siin liigub eest ära. Nad praegu alaliselt on see kas 2,5 protsenti helise tõus õpetajate puhul keskmiselt. Kui võtta keskmine kõrvale, siis keskmine lihtsalt liigub kiiremini kui, kui õpetajate palk muidu õpetajate palk kogu aeg tõuseb. Et olukord ongi selline. Aga jah, siin on kaks probleemi, mida ma möönan, mis on väga tõsised, üks on see, et Keskerakonna lubadus oli 100 eurot, et 2020. aastal pidaks pidanuks siis see erakorraline pensionitõus olema seitsme euro asemel 62 eurot ja teine probleem on see, et keskmine pension tõuseb nüüd üle 500 euro ja see tähendab, et eakad hakkavad maksma tulumaksu oma pensionilt, et siiani on püütud siis keskmine pension ajalooliselt hoida tulumaksuvabana. Selles osas on siis ka rahvusringhäälingu arvutuste kohaselt nii, et Eestis on novembri seisuga 332000 pensionäri, kellest 211000 pensionäri igakuiselt saavad vähem kui 500 eurot pensioni. Järgmise aasta aprillis väheneb aga alla 500 euro suuruse kuise sissetulekuga inimeste pensionäride arv 130-le 1000-le inimesele, mis tähendab siis seda, et 80000 pensionäri peaks justkui tulumaksu hakkama maksma? Oluline muidugi märkida, et muuseas opositsioon oma arvutustes pole arvesse võtnud ühte olulist detaili, et neljandik aastast ehk kuni esimese aprillini saavad pensionärid väiksemat pensioni ja tulumaksuvabastuse arvestus käib aasta lõikes. Aga see on ka üks põhjuseid, miks tegelikult seal see füüsilise isiku tulumaksu summa niivõrd järsult kasvab, eks, et lihtsalt pensionärid tulevad sinna juurde maksjatena. Aga see ongi see selline hookuspookus, eks, et ühelt poolt riik või ütleme Jüri Ratas ütleb. Me tõstame erandkorras noh, rohkem ei olnud, seitse eurot. Jätab ütlemata, näeks, et seda peaks siis ütlema Martin Helmet, aga me võtame teilt kuus eurot 6,75 eurot tulumaksuna tagasi. Et teha siis muid kulutusi. Et vot see on selle praeguse tulumaksusüsteemi üks suur puudusi. Kui me räägime õpetajate palgatõusust, tõstame kiiresti, aga Ta on viis protsenti, aga ka nendel hakkab see kõrgem aste seda võitu ära sööma ja see on üks paljude töötajatega. Üks pluss siiski on, et iga lisaeuro teenimine on alati soodsam kui mitte teenimine, et see oleks jabur, kui sa satud nagu mingisugusesse sellisesse mutiauku, kus saades ühe euro rohkem, sa kaod. Et praegu on siiski nii, et mis on selle tulumaksusüsteemi. Siiski eelis on see, et lisa juurde teenimist ei karistata, et tõsis ütleme, et teenides mõne euro vähem, siis sa ei maksa tulumaksu, aga saades näiteks siis üle 500 euro, siis hakatakse seda üleminevat osa maksustama. Aga jah, et siin numbritest räägite, eks see, selle teema puhul väga palju ja ausalt öeldes peaks rohkem kaasa arvutama ja, ja kaasa mõtlema, et ka siin Kaja Kallas kirjutas oma blogis, et tulumaksu hakatakse keskmise pensioni pealt uuel aastal võtma 5,6 eurot kuus. Sümboolika vale arvutused. Maile arvutasin 3,35 eurot, et on see õige number, et Kaja Kallas arvutuse viga on see, et pensionäride kahjuks siis 27 eurot aastas. Et lihtsalt tõesti arvesse ei võetud seda, et kolm kuud on siiski ka vana pensioni, et esimesest jaanuarist pensionid ei tõuse, et pensionide puhul vist on, see on kuidagi ajalooliselt välja kujunenud niimoodi, et demagoogia, see on selline kategooria, nagu on mu numbri maagiat, et valimiste puhul ka ja seda numbri maagiat kasutatakse meeletus koguses, et 200 eurot keskmise pensionitõusu 100 eurot kõrgem pension juba 2020. aastal. Sisuliselt kõik erakonnad, kui nüüd välja jätta Eesti 200 ja Isamaa lubasid pensionitõusu, et Ekre lubas muuseas 2023.-ks aastaks keskmist vanaduspensioni 800 eurot, noh, ma ei tea, ma ei ole realistlik, et eakaid inimesi, et enne valimisi ja nüüd siis on see maskide langemise aeg ja ja siin ei ole nagu suuri pettureid ja väikseid tulid, et petsid kõik. Jah, aga ütleme, need inimesed on juba nii palju oma elu näinud, keda petate, et nad võib-olla arvestasid sellega, et need, mis valimisloosungite all on kirjas, et see ei ole mitte kunagi juhtunud, nii et kõik loosungid ollakse alati täidetud olla. Siit ka soovitus, et head eakad inimesed, kui 2023. aasta valimiste eel taas kord tullakse telepensionil lubama, siis ärge selle järgi oma valimiseelistust tehke, sest ajalugu on ju näidanud, et need lubadused ei ei ole pidanud paika, et ma ei tea, ma siin eile saateks valmistudes vaatasin ka seal enne 2000 mis meil nüüd need valimised olid? See on siis 2007 2007. aasta valimiste eel, Andrus Ansip lubas ka nelja aastaga pensionid kahekordistada. Juhtus see alles 2000 seitsmeteistkümnendal aastal, kui pensionid jõudsid kahekordse kaameraga. Olnud lubas ka maksuvabasid reedeid, mida ei ole siiamaani juhtunud. Andrus Ansip oli ju tema peaministri kohal, maksukoormus tegelikult kõige Jäärsemini tõusis, seal on ka muud põhjused. Andrus AnsipAndrus, Ansip muuseas lubas ka seda nüüd, vot kus on inimestel mälu, et saabub aeg, mil Eesti eakad saksa pensionäride kombel saavad kord aastas endale lubada soojamaa reisi. Ma ei tea, kas teie tuttavad pensionärid juba on saanud lubada sooja soojamaa reisi endale. Tahaks öelda, et ükski valitseja ei planeeri muuseas sellist asja nagu majanduskriis. Ja ka mitte seda, et majanduse kasv aeglustub, pigem ikkagi eeldatakse, et ta kasvab vähemalt sama kiiresti või paisub isegi rohkem. Et nad reaalsus on kahjuks teistsugune. Nii kuulge, kui opositsioon nuriseb, et mitmed pensionärid nurisevad, et selle seitsme seitse eurot võinuks andmata jätta sigimist Teie arvate, et kas tegelikult poliitiliselt olnuks siis targem see ligi 20 miljonit eurot, mis erakorralisele pensionitõusule kulub summana suur number ühe inimese peale laiali jagades väike number, et kas targem oleks olnud anda kõrgharidusele või teadusele, et praegu püüab siin näiteks Tartu ülikool maalida pilti, et kohe-kohe tuleb ülikooli peahoone, et tabalukk panna ja professorid surevad nälga, et kui tudengi käest iga tudengi käest 1000 eurot ei saa? Ma nagu seda valikut ei arva, ma arvan, et tegelikult peakski pensionid kerkimas, on hea, kui üritatakse neid tõsta ja, ja nüüd indekseerimine pluss erakorraline seitse eurot aasta peale tegelikult midagi ikka, eks, ja see on, see on kasulik, kui ka tarbimist või, või ütleme laiemalt, kui me vaatame, et see raha tõenäoliselt jääb siia ja tuleb, tuleb ühiskonda nagu tagasi. Et selles mõttes ma arvan, et see, et öelda nüüd, et see on nii väike, et oleks võinud midagi muud teha. Et et see hakkab mõjutama see seitse eurot, kui me järgmine kord proovime tõsta samamoodi seitse siis veel seitse pluss indekseerimine juurde, siis nelja-viie aasta pärast pension kõrgem, kui oleks siis kui me üldse midagi teeks. Mina olen ka sama meelt ja ülikoolide puhul noh, ma olen sellise värske tudengi isa, et mind küll ei meelita muidugi see, et et peaks nagu selle õppemaksu kehtestama, et kunagi tuli IRL välja loosungiga, et teeme tasuta kõrghariduse. Ja nüüd siis sama seltskond räägib vaikselt, et võiks tasulise kõrghariduse teha. Ja ma olen sellega päri, et kui ülikoolide tase hakkaks alla minema, siis olgu, see lõpeb, maksete tase peab säilima, see on täiesti kindel. Aga kindlasti on seal kokkuhoiu kohti päris palju. Meil sellist tuubeldamistika nagu omajagu näiteks arhitektuur, milleks peaks õpetama Eestis arhitektuuri nii Tallinnas kui Tartus õigusõppe samamoodi täpselt, et näed, selliseid asju on olemas. Ülikoolide majandamist saaks tunduvalt paremini korraldada. Ja noh, kindel on see, et küsimus ei ole ju selles, et kas tasuline haridus Ta haridus, et probleem on selles, et riik ei suutnud hoida seda rahastust, mille tasuta kõrgharidusele üle minnes siis ülikoolidele pakuti, oli see üleminekumehhanism, aga siis raha Ratase esimese koalitsiooni sündides enam polnud, sest see ülemineku aeg oli ka läbi saanud. Väga raske on leida lisaraha, noh me oleme siin eelarve puhul rääkinud, kuidas igale poole on vaja ja nüüd kui öeldakse, et lahendus on see, et las inimesed maksavad, siis selge on see, et see raha võetakse siis inimeste käest, et nüüd ongi küsimus selles, et kas vaadata üle see millest me rääkisime riigi sissetulekud ja kaudu rahastada seda. Või siis tõesti, et kes tarbib teenust, see maksab teenuse eest. Ja noh, on ka siin inimesi, kes ütlevad, et noh, mis viga, võtad õppemaksu, maksad selle ära ja siis noh, minu meelest ka suurepärane võimalus elu alustada suurepärase võlakoormusega. Sellel aastal siiski viis miljonit eurot saab kõrgharidus juurde, et et palkasid tõsta ja natuke krõbedamaks elu teha, aga teistpidi see on ikkagi väga-väga väike raha kogu selle kogu selle kõrghariduse juures. Meie sõnum ei olnud kindlasti see, et kõrghariduses on raha palju, vastupidi, kõrghariduses on raha väga vähe. Nüüd on küsimus jällegi selles, et kuidas poliitikud, et saavad sellest aru, et kõrgharidus ja teadus need on siis valdkonnad, mis teenivad meid tulevikus ja nad saavad teenida meid tulevikus, ainult kui sinna täna raha paigutada. Raha on alati vähe, mul on ka raha vähe, aga, aga siis nagu peaks nagu otsima mingeid, mis, kas ma siis kulutan liiga palju või või oskused liiga kehvad, et sama kehtib ju ka riigikogule, et kui me vot see ärritab see, kui kuskil öeldakse, et kuskil on raha vähe, aga On olemas ju juhtkond, juhid, vaadake üle, et pakkuda välja siis lahendused, mis ei ole ainult see, et andke raha juurde. Nii eelarve juures nüüd kiiresti ka teiste teemade juurde oli väga sündmusterikas nädal selle nädala Eesti Ekspress ja Eesti televisiooni saade, pealtnägija võtsid teemaks toidu tuse. Uudis ise rääkis siis eesti kalatehasest MW vool seal pesitsevate listeeriabakterist, mis on siis kaotanud Eestis üheksa inimest, kellest kaks on surnud. Veterinaar ja toiduameti peadirektor Olev Kalda sõnul on kalatehase inspektorite valvsa tähelepanu all ja hetkel kontrollitakse põhjalikult iga tehasest väljuvad tootepartiid. Aga nüüd on siis see mure, et paljud on valiku ees, kas tähendab kala, tahaks süüa, aga kas nagu julgeb, et Sulev, sina tegelesid ka selle looga, et kui selgelt sa julged väita ja välja öelda, et Eesti riigi toiduohutusega tegelev amet teab kindlasti, et see bakter on saadud just sealt tehasest nende inimeste poolt, siis kes on haigestunud ja surnud ja, ja ühel hetkel ei selgu, et see oli pärit kalakasvatusest või kusagilt muust tootmis ahelast, millele viitab siis kalatehase omanik. Näete, siin on väga lihtne, et see asi, et siin otsest seost ei saa, selle tootmisega viia, seal on üks bakter, seal bakterile on teatud omadused, et seal on mingi kindel tüvi ja siis nende inimeste puhul õnnetute puhul, kes on surnud ja siis selle bakteri puhul, mis on leitud sealt tootmisest, et on seesama tüvi. Ja kuna haigestunud näiteks Taanis on söönud just Eesti tooteid, nitsama Emmbeevooli tooteid, siis noh, sa saad ühe ühe kokku panna, aga sa ei saa väita, et konkreetselt see tootmine põhjustas nende inimeste surma, sellist asja ei saa väita, alati võib juhtuda, et nad on söönud ka mitte midagi muud muud, nad on saanud selle haiguse kuskilt mujalt. Aga noh, kui sa nagu loogilised, paned üks ühe kokku siis Natot kahtlevaks. Ja üleüldse see see lugu oli selline, et ta tuli meile häälega teadvusse ja pool aastat tagasi peaga aga läbi Taani läbi Taani ja aga siis olid need surmad. Tundusid, nad on kuskil kaugel, nad olid kuskil Lääne-Euroopas, teadsime Taanist, räägiti Prantsusmaalt, haigestunud Soomes, Rootsis. Nüüd lisandus Itaalia, aga nagu saime teada, et tegemist on surmadega Eestis siinsamas Harjumaal siis see muutus kuidagi tunduvalt lähedasemaks, siis hakkas nagu inimestele rohkem korda minema. Aga mida nüüd teha, siis mida siin ikka teha, et see on selline hästi õnnetu lugu, et ei ole siin mitte keegi õnnelik, et veterinaar- ja toiduamet ei ole õnnelik, et kui sellepärast, et ta kahtlustab tões suures hästi edukas tootmises pesitseb bakteri see tootmine, sa sellest lahti. Tootmine ise ei ole õnnelik, sellepärast et nad, kujutage ette, et kes tahab tema tooteid praegu tarbida. Ega seal teatav vaprus selle juures, et kusagilt võtad, ei võta. Ja seal ei olegi häid lahendusi. Et eks siin aitab natukene kaasa aeg aga praegu tuleb selline kannatamise periood. Teie ise julgete nüüd kala osta, et üleüldiselt ma ei pea silmas seda ühe tootmise. Mina, mina küll julgen kala, ostad eile, sõin kala ja tänasin kala ja ja muuseas, selle listeeria puhul on selline asi, et kuumuse käes ta ta hävib, et sureb ära, et sellist kala võib rahulikult selles mõttes süüa, seal pole probleemi. Ja tegelikult see tootmine on seal hästi puhas ja see firma on teinud meeletult jõupingutusi ja ma saan ka sellest ettevõttest aru, ta on öelnud, et näete ja toiduamet ühel hetkel käskis ära koristada müügilt sellised tooted, mis vastasid euronormidele natukene listeeriabakterit on lubatud toodetes, see on selline ütleme sisuliselt looduslik tase. Et mis meie tooted vastasid euronormidele, miks te selle käsiti ära koristada? Ja muuseas, Euroopa Liidu õigus ütlebki seda, et väga vabalt võiks sellele ettevõttele õigus jääda. Aga üks asi on see õiguslik asi ja teine on need tunded, et need lähevad väga lahku. Kolmas asi on see, et mismoodi ikkagi tarbijakäitumine nii siin Eestis kui, kui tema nendel eksportturgudel, et kui ikkagi tarbijal kaob usaldus ära, sa võid rääkida, kui palju sa tahad, et kõik on puhas. Siis see probleem võib ise kurvalt laheneda, et see ettevõte peab oma oma asjad kinni panema, eks. Et, et see on seal hästi õnnetu lugu. Praegu. Üks traagiline teema vajab veel põgusat käsitlust. Nädala alguses lahkus kodust endine tipp-pankur, panganduse juht, endine maksu- ja tolliameti peadirektor Aivar Rehe, kaks päeva hiljem oma koduhoovist. Ta vägivallatundemärkideta leiti, vahepeal oli teda kõikjalt otsitud, omastele vastu tulles oli otsingualast välja jäetud koduhoov. Ma ei tea, lihtne on küsida, et mis selle loo õppetunnid on, need omalt poolt pakuks kolm õppetundi, et neid on? Jah, nii palju isegi et otsingud, mis läksid valesti. Ehk siis kolmapäevahommikune info, mis meediasse, et surm võis saabuda alles kolmapäeval siis teine küsimus, mida ajakiri on ajakirjanikuna, on hästi lihtne jälle küsida, et ajakirjanduse tegevus otsingu ajal ja ka sündmuse ütleme seal siis kriitilises faasis kajastamine ja siis kolmandaks võib-olla see ühiskonna suhtumine inimeste eksimustesse oskus enne ka mõistmist mõista, et ma ei tea, kas me tahame rääkida kõigist kolmest õppetunnist või mis. Me võime ju proovida sellest? Seal on jah, hästi õnnetu lugu. Aga hakkame mõtlema, et kui inimene on ära kadunud siis ja seal öeldakse, et ta on lahkunud kodus, siis sa ikkagi hakkad otsima selles suunas, kuhu ta kaduma läks. Vähemalt mulle tundub see hästi-hästi loogiline. Et kui politsei oleks öelnud ei, me otsime esimese asjana teie kodu läbi, siis see tundub nagu tundub nagu noh, et hakataks mõtlema, et kas seal on toimunud mingi mõrv või midagi taolist, et need kui me mõtleme seda lihtsalt, et seal ei ole tegemist Aivar rehega, vaid kodanikuga yks esimese asjana ütleb politseid, kuulge, ei. Me võtsime teie kodu hoopis läbi, siis see jätab väga-väga imeliku mulje. Ja pealegi, mis õigusega politsei sa seda teeks, et sa pead kõigepealt kohtu loa läbiotsimiseks hankima? Ei käi lihtsalt nii lihtsalt. Ja kui perekond tõesti ütleb, et me oleme selle üleval vaadanud siis sa inimlikult tuledki talle vastu. Mina saan selles mõttes täitsa aru, miks, miks need asjad niipidi läksid. Nüüd, kui me vaatame seda ajakirjanduse rolli siis alati, kui inimesed lähevad kaduma, näiteks mõni vanainimene kaob kuhugi metsa, laps kaob kuhugi metsa, siis kutsutakse ju rahvast otsima ja kogu aeg antakse teateid, kust me oleme otsinud, kas midagi leitud? Kui keegi jääb näiteks öösel pimeda kätte, siis hommikustes uudistes kuuleme jälle kui palju neid otsimas käidud, mis seal juhtunud vahepeal? Ma vaatan ka seda nagu hästi-hästi loomulikuna ja siin oli konkreetselt nagu tunduvalt suurem huvi kui tavapärastele juhtumitele. Sellepärast et tegemist oli inimesega, kes oli sellise suure rahvusvahelise asja üks võtmetunnistajaid. Nii et, et ajakirjandus seal nagu rohkem huvi tundis ja politsei pidi rohkem selgitusi alla, tundus ka loomulik. Nojah, seal on pigem küsimus, siis meediaeetikakoodeksis on mitu punkti, mis kajastavad siis või mis käsitlevad siis enesetapp pude kajastamist, seda, mida ja kuidas räägitakse ja öeldakse ja mida ütlemata jätaks jäetakse, et teisipäeva ütleme seal kusagil lõuna paiku Eesti ajakirjanduses siiski saabus? Tõenäoliselt ikkagi punkt, mida korrata enam ei tasuks. Ma saan aru, et on klikid ja reklaamitulu ja, ja siis on see ajakirjanduslik huvi ja, ja siis on ka ajakirjaniku uudishimu ja, ja siis kui see kõik võimendub, siis pannes ennast näiteks olukorda, kus sa peaksid eraisikuna ise olema sellisesse situatsioonist, siis sellel hetkel ajakirjandust küll tarbida ei tahaks. Jällegi see sõltub sellest, et mida sa võtad, eelduseks kas sa võtad eelduseks seda, et inimene ära surnud või inimene on ära kadunud. Et kõik sõltub sellest, eks, ja alates sellest eeldusest hakkavadki kõik asjad tunduvad, kas käituti õigesti, käituti valesti. Et nad, mina ka kõike siin selle puhul heaks ei kiida. Aga kui mulle räägitakse, et keegi kellegi elu on ohus, siis mul tuleb kohe esimesena küsimuse uulile nakule, aga kui keegi sellele inimesele vastu läheb, et kas tema elu võib kaasata ohtu et kas see inimene on relvastatud ja nii edasi? Kui esimestel tundidel ja esimese päeva jooksul jaga, moodsin rahvusringhääling väga pikalt, hoidis siis seda narratiivi, et kolmandad isikud elu ohtu pole pannud ja siis, kui ühel hetkel sa vaatad Delfist intervjuud, kus ajakirjanik pressib ja pressib ja pressib ja siis saabki kätte selle pealkirja ja see pannakse veel nii-öelda selle pushup uudisena nii-öelda teele, siis. No ei ole jah kõige parem. Aga jah, see noh, see on lihtsalt nii halb ja traagiline lugu ja eksin, ta hakkaski paljude asjade ebaõnnestumist või kuskil nendest igatahes pihta, et seesama asi, et ei käidud kodu läbi ja sealt ta laienes edasi. Aga eks see ongi mõttekoht, ma usun, et kolm sellist õppetundi sõnastuses ma arvan, et on ka olulised ja neile mõelda nii nii meedia, politsei kui kui ka kui ka mujale. Aga noh, temast jääb selline, see jääb alati ministeeriumiks, seal kahtlused ei kao lõpuni, et ma olen ka lugenud igasugu vandenõuteooriaid, mis juhtus, et tegelikult on see väga-väga traagiline lugu. Ja ju elust lahkus üks selline äärmiselt andekas inimene. Just no see ühiskondlik pool mõista ja hukka mõista, et võib-olla see on isegi see kõige sügavam teema, mida me vist ei jõua siin täna põhjalikult lahata. Aga üldiselt uudised jagunevad kolmeks, et need, mida me, Me teame, et juhtuvad teised, mida me ootame juhtuvat ja kolmandaks täiesti ootamatult uudised, mille saabuv saabumist me ei oska isegi arvata, et lihtsalt juhtub. Neljapäeva pärastlõunal saabus uudis, et Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart soovib Tallinna televisiooni sulgeda, et no kas see oli uudis, mis oli ootamas võime oskasime seda oodata ja koguni teadsime, et see juhtub. Ei, ei olnud ootamatu, sellest on varem kirjutatud, et Kõlvartilt sellised mõtted on isegi vist äripäevas, et kuna neil on, pole raha, uus linnavalitsus ei näe. Ta peaks sellistele jaama üleval pidama, siis sotsiti sellele nii-öelda probleemile või kulutas lahendust ja ja siin isegi ju vahepeal räägiti, must on see ka meediast läbi käinud. Et Aivar Riisalu on, on kohtunud Jantsas Luige kui, kui Margus Linnamäega või mõlema Eesti meedia grupi esindaja kätt üritanud seda telekanalit maha müüa või mingit koostöövormi teha. Erakapital tuleks appi räägitud ka Eesti televisiooni kolmandas kanalis. Aga arvestades, mis seisus praegu Eesti meedia on ja mis seisus oli, oli see Tallinna televisioon, panete tootis kahjumit, eks me siin Postimees Grupist ähvardab kaheksa miljonit eurot kahjumit, sel aastal. Ekspressil on kasumit teenimisega, küsimusi äripäeval kasumi teenimisel küsimuseks, et need kasuminumbrid on üpris väiksed, et siis siis siis ei jäänudki muud üle, kui ma annan, sellist kosilast ei ole, kes selle üle võtakse, tuleb otsida teistsuguseid võimalusi või kulutada raha mujale, et, et siin on see küsimus, et kas sellist asja üldse linnale maja. Ja tegelikult on odavamaid võimalusi, kui on vaja inimesi teavita. Seal on veel omaette asi see, et nad, linnapea, valijad, ei ole selliseid Tallinna televisiooni vaatajad, et tegemist on siiski eestikeelse kanaliga ja kui me vaatame, kuskohast Mihhail Kõlvart oma hääled kogus, siis Need ei ole väga paljuski sellised eestikeelne publik, et tema valijaskonnale see televisioon nagu väga palju ei mõjunud ehk linnapea ei olnud selle nagu maailma suurim kaitsja. Tal oli suhteliselt lihtne öelda, ehk aitab küll, nüüd on oluline vaadata, et kuhu see summa edasi läheb, et, et kui see pannakse kinni, hoitakse mingi kuulu kokku, et, et kas sa siis suunatakse. Pervõi Baltiskii kanalis või kuhugi mujale? Jah, et aga, aga selge oli see, et see kanal kaotas oma eesmärgi. Et selle esimene esialgne eesmärk oli siiski Edgar Savisaarele ruuporiks olemine, talle teatud lisavõimaluste andmine, et savisaart ei olnud see kanal muud, kus ajakirjanduslikult ütleme neutraalsemaks, aga, aga ikkagi, et kui vaadata selle kanali algusaastaid, siis oli ajakirjanduse tähenduse devalveerimine. Et seal oli küll ka alguses ajakirjandus, kohe lõpupoole on isegi rohkem, aga selle varjus tegeleti ka esimestel aastatel seal väga tõsiselt propagandaga, et oli raha raiskamist. Oli asju, mida kusagilt mujalt näha ei saanud, ei saa kunagi näha, et öelda, et see oli üdini jama, noh, ma pole nõus. Aga kas maksumaksja raha eest Tallinna maksumaksja raha eest peaks seda kõike tegema? Noh, oleks võinud teha siiski sellist korralikku munitsipaal Paal televisiooni ma ei tea, keskenduda liikluskorralduslikele teemadele ja nii edasi, et siis oleks see propaganda välja jäänud. Aga probleemidest oleks võib-olla tulnud ka rääkida, et kadunukesest muidugi halba ei räägita, et mis on muidugi see halb osa, on see vabalevi vaatajatele jääb taas midagi vähemaks, et et, et noh kõige valulikumalt, muuseas on sellele uudisele reageerinud siin mõned Keskerakonna poliitikud, sind on saatejuht Vassiljevi silmas või, või seal on ka Taavi Aas, muuseas on eile õhtul siin teinud avalduse, kus ta ei mõista seda otsust, aga EKRE poliitikud on olnud väga ütleme raevu, kas siin eesotsas Peeter Ernitsaga, et. Noh, ta oli seal saatejuht, et selles mõttes Ekrele EKRE tõusule on see kanal hästi kõvasti kaasa aidanud ja ka Keskerakonna puhul ma arvan, et eestikeelse valija hulgas oli ikkagi ka neid inimesi päris palju, kes seda seda telekanalit vaatasid, et et mitte väga palju, kui vaatajanumbreid vaadata, aga, aga teda teati ka mitte ainult Tallinnas, vaid väljaspool Tallinna selles suhtes ma saan sellest aasa pahameelest natuke alluvad, tema valijad jäävad võib-olla milleski ilma Kõlvarti valijat võib-olla mitte, nad ei teagi, mis oli ja kui on väga menukat saadet, siis need saavad teise kanalisse kolida, et me oleme reaalselt näinud, kus mingid saated on ühest kanalist teise läinud või saatejuhid, Heimar Lenk on siinsamas Vikerraadios, teeb muusikasaadet ja kui ka doktor Vassiljevi oli suur vaatajaskond, siis võib-olla võtab mõni erakanal tema nõuanded. Ma ma siiski tsiteeriks Aivar Riisalul eilsest aktuaalsest kaamerast, et Tallinnal on üsna mitu haiglat, mis tegelevad inimeste ravimisega. Aga nii neljapäeval proovis Eesti vabariigi politsei kiirust ületanud juhte rahunema panna, sellises eksperiment oli vist ainult Rapla Tallinna maanteel, need, kel varasemaid rikkumisi polnud, said valida, kas oodata kuni üks tund või siis maksta trahvi 17 sellise valiku saanud juhti nendest 10 valis siis passimise seitse võtsid vastu rahalise karistuse, et kuulge, mis teie oleks teinud, et kui oleks jäänud kiiruseületamisega vahele ja politsei oleks öelnud, et nüüd on nii, et kas tund aega ootate või maksate siin 500 eurot või 400 eurot. Ei tea, pole mõelnud selle peale, et mis sõltub, sõltub, mis on tähtsam, kas on tähtsam aeg kohalejõudmise aeg või või, või on olemas mingi raamat kaasas ja siis sa oled, võtad selle kolmveerand tundi, et saad rahulikult autos raadio, sa saad vikerraadiot kuulata sellel ajal seda saab sõites ka teha, eks lugeda, sõites keerulisem. Aga jah, ei tea, ma ei ole ammu-ammu-ammu trahvi saanud, proovinud seda vältida ja mina ei ole kunagi trahvi saanud, selles mõttes ma ei tea, eks. Mul on, ma ei oska isegi ette kujutada, rahambel kombinatsioon muidugi, et inimmaksab trahvi ära, peab natukene aega ka ootamas, on võib-olla isegi isegi täitsa lahe asi, aga samas võib see kärsitu, selle noh, nii suureks tõustajad, kui see aeg täis saab, siis kihutab edasi ja et sa tead, et see on ainult ühes kohas katseliselt pärast enam ootama. Ei peaspordis on ka ju karistusajast samamoodi noh, jäähokis eemaldatakse mehi, kes seal omavahel kaklema lähevad, et kas nad siis nagu alati maha rahunenud, see on omaette küsimus. Mulle tundus, et noh, mis, mida seal teha võikski, edaspidi on see mootorid peaks välja lülituma. Õhu saastumise mõttes. Kliimapoliitilisi eesmärke ka täita ja no mina oleks oodanud, et samas noh, ma ei tea jällegi, et kui oleks olnud teekond vikerraadio otsesaatesse või oleks plaanilisele operatsioonile tulnud minna või lennukile minna, et et ega need valikud ongi väga-väga keerulised. Ühesõnaga kõige lihtsam viis on ikkagi lähtuda sellest vanast eestlaste tarkusest, et tasa sõuad, kaugele jõuad, tark ei torma, eks tark tark ei torma, just et me jõuame veel rääkida. No vot, et tahaks ka president Trumpist rääkida, et see on päris hämmastav, et, et ükskõik millal oleks olnud selline nädal, kus sul Ameerika Ühendriikide presidendi puhul alustatakse siis tagandamisuurimist, siis see oleks olnud rahvateenrite ka selline oluline uudis, aga, aga Trumpi puhul on vist niimoodi, et teeb, mis ta teeb, enam isegi ei jaksa rääkida. Kas see, kas see ikka on seal, on ikkagi seda nii palju seda valimiskampaania hõngu ka juba juures, et et see tundub, et see tagandamine tõesti, et noh et see tagandamisena jõua, mul on sihuke tunne, et ja trump on trump talle, siis mõned asjad võib-olla publiku poolt andestatakse, ollakse harjunud, et ta selline Kuulge, aga esmaspäeval pidas ÜRO peaassambleel toimunud kliimakohtumisel sõnavõtu muuhulgas siis Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg, kes on nüüd siis veel kuulsam, ta on siis selle eest korralikult nahutada saanud, et miks üks alaealine eakaid noomib jo süüdistab. Ta on püüdnud sellele kriitikale vastata, et noh, taaskord on selline globaalne polarisatsiooni, et ühed, kes ütlevad, et ta käitub valesti toode, keda kasutatakse kliimaaktivistide poolt oma sõnumite dramaatiliseks levitamiseks ära, teised ütlevad lõpuks ometi on tulnud üks noor inimene, kes tajub selgelt probleeme, suudab olla oma põlvkonna eestkõnelejaks ja muuta maailma, et talle võiks kohe nüüd Nobeli rahupreemia isegi raha anda, et mis mõtted teil hästi lühidalt selle Greta Thunbergi nii-öelda fenomeniga on, et. Mis see on? See on oluline teema, mis muutub ühiskonnas olulisemaks kliimateema ja tõenäoliselt on siin mitu asja hästi kokku langenud, et ta nii palju tähelepanu saanud. Ja, ja see, et öelda, et ma ei tea, ta noor või, või mis veel võt mõlemad on kuidagi kasutajad või keegi veel kasutab ära, ma arvan, et see ei ole praegu nii tähtis. Tähtis on vastata siis argumentidega kuulata, mis tema ütleb ja selgitada, kas need asjad on nii problemaatilised või ei ole, et, et selline nagu isikute tasandil nagu ründama minek, et see ei ole kindlasti põhjendatud. Veename siis ta ümber, kui ta eksib. Mulle tundub ka, et tal on päris paljuski õigus ja ma olen Aivariga sama meelt, et mis mul on nagu natukene nalja teeb, on see, et meie koolilapsed käivad siis reedel Toompeale, et see on siis ainus praegust toomperele istungeid, eks ju, et nad võiksid nagu mõnel teisel päeval minna või siis käituda nii, nagu need vestid liikumine Prantsusmaal, kollased vestid, et nädalavahetusel siis on see asi nagu tõeline. Head kuulajad, nagu Singer Vingeri ühes loos kõlab, siis see ongi tänaseks kõik. Aivar Hundimägi, Sulev Vedler, Mirko ojakivi tänavad, rahva treenerid lõpetavad kohtumiseni.