Vikerraadio. Ja tere päevast, tänaseks on luiged läinud ja lõppeval nädalal olen vähemalt kahel hommikul saanud autod lumekirme alt puhtaks lükata. Täna õhtul jooksevad mardisandid ja kas neid on rohkem kui hälloviinide jooksjaid, seda tõenäoliselt me ühestki homsest jutusaatest ei kuule. Kuuldavasti on Eestis olemas arvajaid, kes kahtlustavad, et ilmateemalised jutud jätavad vähem aega, et kiruda konservatiivsemaks muutunud ühiskonda. Et mitte kuulujuttudele alust jätta, siis sellega näha ilma jutud lõpetame asuma, asume analüüsima ühiskonnas toimuvat. Hea meel on tervitada Evelin Kaldojat Postimehest ja Neeme Korvi Äripäevast. Tere, Neeme. Tere Evelin. Tere. Tere. Tere. Ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. No kuulge, maa, palun esmalt juba ette andestust ja mõistmist tagama Raparafraseeriks saate alustuseks riigikogu kultuurikomisjoni esimeest, Tartu linnavolikogu esimeest Aadu Musta, et kas me nüüd hakkame rääkima ka sellest, et miks see vabandust väljenduse eest, sitane maailm, meid ei vääri, et mis te arvate? Teid võttis sõnatuks, vapustav. No Keskerakonna Tartu võimutüli juurde me tuleme saates õige peaga alust. Ma ütlen lihtsalt siit Tallinnast vahele, et kõik vist ei ole ikka tuleviku väetis või vähemalt me ei taha, et see oleks. Aga alustame siis Jüri Ratase valitsusest. Seda valitsust võib ees oodata Ta järgmise ministri kaotus, sest iga tunniga neid argumente, miks Mart Järvik võib oma ameti kaotada rohkem kui neid argumente, mis ütlevad, et ta saab osaleda näiteks ka valitsuse jõulupeol aga esmalt siis Järviku tegevus listeeriaskandaalis, seal on Järvik kasuks rääkimast, siis seed Pole tema personaalne vastutus millegiga tegelemisel veel lõpuni selge või mitte tegelemisel. Et küsimusi on esialgu rohkem kui vastuseid, siis neljapäeval keset oma Hiina-visiiti sattus maaeluminister uude skandaali. Nimelt siis asus prokuratuur kolmapäeval uurima, kas kevadel maaeluminister Mart Järviku õigusnõunikuks asunud Urmas Arumäe on kahel toolil korraga istudes seadust rikkunud. Nimelt on siis põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet seisukohal, et minister Järviku tänaseks juba endine õigusnõunik Urmas Arumäe on takistanud neil menetamast ettevõtteid keda ta varem advokaadina esindas. No kuulge, praegu jääb mulje. Järvik on justkui selline kõikvõimas ja jõuline juht, et Arumäega koos ajab ta eurotoetuste väärkasutuse kaasuses kohtu vahet käivate ettevõtjate asja. Listeeriaskandaalis ajab ta ühe kala ja asja. Kas probleem äkki ei ole selles, et Mart Järvik ei juhi seda ministeeriumi ja ta kuulab ja usaldab liigselt oma nõunik? Kes omakorda sekkuvad siis põllumajandusministeeriumi allasutuste, ehk siis esimesel juhul veterinaar ja toiduameti ja teisel juhul põllumajandus registrite ametitöösse, et kas see Probleemi tuumnõunikud on ju ikkagi ministri ja erakonna teema, eks, et et ja kui võetakse siis niisugused nõunikud tööle, siis lõppkokkuvõttes noh jah, siin see vastutuse küsimus on, on nüüd päevakorral küll ja ja, ja mina näiteks ütleks küll niimoodi, et, et see vastutus on ikkagi nagu ministri käes, et muidugi Me praegu jah, vastutusest ei räägi, me räägime põhimõtteliselt ikkagi siis sellest, millised on esmalt etteheited ja muuseas klaarin kohe alustuseks ära. Klaarin alustuseks ära, et nõunike all ma ei pea silmas Mart Ummelas pikaajalist rahvateenrite saatejuhti, kelle nõuandeid ja soovitusi ütleme, kui Järvik täidaks, siis kindlasti nii laiaulatuslikku kahju ei tekiks. No aga ikkagi tegu on poliitiliste poliitiliste nõuannetega, et selles mõttes on see erakonna ja ennekõike ministri vastutus, et minister on seal see juhtiv inimene erakonna poolt. Need ei ole ju suvalised ametnikud, kes seal on oma valitsenud, vaid need on just Urmas Arumäe puhul, isegi seda on rõhutatud, et ta pole ametnik. Et, et selles mõttes need on partei vastutus, et need on ministri vastutusele, et seal ei ole mitte mingit küsimust. Kui sa võtad endale inimese, kes teeb asju, mis ei milles on, paistab huvide konflikt ja sa ja siis on sinu sinu vastutav inimene, sest sa lased tal veel oma valitseda või sa lased tal takistada mingite asjade tegemist, et see on üsna ilmselge ja seal ei ole küsimust. No selge on see, et ekre tõlgendab seda kõike, nii et käimas on Mart Järviku avalikuks kokkamine, et, et Eestis on miskipärast viimasel ajal saanud kombeks see, et me teame täpselt, et see on süüdi, toon süüdi, keegi kolmas on süüdi. Küsimusele, milles ta täpselt on süüdi, saabub tihti vastused, see pole oluline, sest me teame, et ta on süüdi. Aga ma arvan, et selles Järviku kaasuses polegi tegemist sellise juriidilise kaasusega. Tegemist on. Kui nüüd Arumäe episoodid välja arvata, et siin on tegemist ikkagi poliitilise tasandi juhtimisküsimusega ja küsimuse all on see, et kas Mart Järvik on siis Euroopa Liidu toetuste väärkasutuse kohtukaasuses jätnud volituse andmata avalikes huvides on ta seda teinud lohakusest onda, piss ohver, et näiteks rahullutatud või on siin ka mõni muu variant, et praeguseks. See ju tegelikult ei ole veel selge, et kas sellise juriidilise kaaslasega on tegemist või ei ole, et praegu ju muidugi me teame seda, et kahtlustust ei ole esitatud, aga mingit uurimismenetlused ju käivad ja, ja siis ministri nõuniku suhtes. Nii et, nii et seda, seda me ei tea, aga noh, teades, et noh, kui me räägime siin võistlust, korruptsioon näiteks ja siis see on valdavalt selline suur tajumise teema nagu, nagu, eks, ja, ja siin on ütleme küll ju ikkagi nagu otse öeldes kõik kõik tuled punased, et et Kaju Postimehes oli äärmiselt märkimisväärne ju eelmise maaeluministri hinnang sellele samale teemale, kus ta juhtis ka tähelepanu sellele. Ta oli Järvikuga rääkinud sellest, et arumäel võivad tekkida sellised probleemid. Ja noh, ütleme ausalt, et, et noh, me võime öelda jälle, et siin on kogenematu minister ja nii edasi ja nii edasi. Aga no ma ei tea, kui ta enne ei ole teadnud, siis võtku Google lahti ja et minu meelest on nii, et kui Arumäe kuskile läheb, siis pärast on alati pisut keeruline olukord, tal on väga kirev parteiline minevik ka see juba annab mõista, et, et tegemist on sellise sellise inimesega kellega kellega võib sekeldusi tekkida, ütleme siis nii. Ja, ja hiljuti ja viimati viimati vist oli, oli, see oli see Viimsi vallas, kus ta oli, oli vallavanem ja, ja, ja pärast tekkis seal ta sattus tohutusse poliitilisse võitlusse seal ja seal jooksis läbi sõna korruptsioonikahtlus, nii et ma ei tea Just Me teame, mäletame sellist suurepärast terminit nagu juriidiliselt korrektne, et poliitikas võivad asjad olla juriidiliselt korrektsed, aga kui need välja ei paista hästi, et, et põhimõtteliselt, et uuritakse siis huvide konflikti. Ja juriidiliselt korrektne on ka see, et keel kedagi milleski veel ei kahtlusta. Ta Urmas Arumäe, Eili Lepik, lõpetas siis ka kliendisuhtemaaeluministeeriumiga ja sellega siis justkui EKRE arvab, et see kaasus on lõppenud, aga. Siis selle nagu vastaspoolel tööle vä? Aga muuseas, ma pole kunagi, lõpetas vastaspoolelt. Tegemist ma tuleks selle listeeria kaasuse juurde veel tagasi, sest tegelikult seal on ka ju väga palju vastuseta Ta küsimusi, et, et põhimõtteliselt on ju võimalik, et minister tõesti ei tegelenudki selle kaasusega, et on ju ka ise rahvusringhäälingu eetris Johannes Trallale antud intervjuus tunnistanud, et üks kiri, mille allakirjutajaks on tema märgitud, et ta ise seda kirja ei kirjutanud, tanud, lugedes seda üdini spetsiifilisi toiduohutusalaseid detaile sisaldavaid küsimusi, mille ta saatis toidu- ja veterinaarametile, et ta on tunnistanud, et tema seda kirja kirjutanud. Kas me saame üldse kindlad olla, et ta enne selle kirja väljasaatmist selle kirjaga läbi luges, et kas me teame seda, et Mart Järvik saadab ise e-kirju välja, kasutab selleks? Kanada linn valis endale linnapeaks kassi, Eestis ei ole see paraku teatud põhjustel võimalik, ilmselt sellepärast, et me eeldame, et me kui me valimi inimesest, siis ta suudab dokumendid läbi lugeda ja mõelda, millele ta alla kirjutab ja vastutada, et nad, kas sul on, kas seal kohal, jah, siis tõesti, sa ei saa talt eeldate taastuda. Aga milleni ma jõuda tahan, on see, et kui kellelegi jääb nüüd mulje, et ma Mart Järvikut asjatult ründan või vastupidi, et ma püüan tema süüd kuidagi pehmendada, siis ei, et ma esitasin siin lihtsalt palju küsimusi, millele peaks nüüd siis vastuseid hankima ja minu minul ja minu kolleegidel kahtlemata erinevalt raadiokuulajatest, ajakirjanikuna see võimalus on. Aga fakt on see, et siiski noh, minister ka kui ta on omale nõunikud ja igasugused muud töötajad sinna palganud, siis ta selgelt nagu vastutab Ka ikka iseloomulikult selle valdkonna eest ja selles osas ma olen sinuga täitsa nõus. Sa oled tippjuht, kes peab, minister on tippjuht suutma moodustada meeskonna, jah, meil on. Õnneks on meil apoliitiline ametnikkond, kes peaksid olema eksperdid, kes kanduvad üle sõltumata sellest, kes on parajasti võimul. Aga, kuid kui seal on teatud segment, mis on tema enda moodustada, siis ikkagi tema enda vastutusel ja samamoodi muidugi ta peab ka vaatama hoidma poliitiliselt kontrolli apoliitilise ametnikkonna. Ja kui ja kui EKRE on kogu aeg rõhutanud seda, et tuleb kontrollida ametnike noh, siis siis see peab ka käima sellisel moel, et avalikkusele esitatakse selget tõendit mingite puuduste kohta, mitte mingisuguse vabandustega räuskamise. Sa pead valdkonnaga ennast kokku kurssi viima, et seesama, kui me räägime näiteks võib-olla Euroopa kontekstis volinikke kuulamistesse, eeldatakse, et miks neid volinikke nii pikalt europarlamendis kuulatakse. Üks asi, mida kuulatakse, on see, kas nad teemast aru saavad, nad peavad lugema väga palju dokumente ja viimane teemaga kurssi sama me võiksime siiski ka riiklikul tasemel eeldada ministritelt loomulikult. Põllumajandus on ka lai valdkond, seal on toetused, seal on kalandus, seal on jah täpselt, et seal on nii palju asju, aga sa pead ministrina suutma selle sellest siiski üle käia, et, et sa ei ole suvaline inimene. Aga printsiibina siiski Mart Järvik kindlasti väärib seda, et ta räägiks korra nüüd selle olukorraga tutvudes selle nüüd ära, sest ma saan aru, et ta sellise kiirintervjuu eile lennujaamas andis. Midagi väga sisulist ta seal ei saanud öelda. Küsimuse peale, kas ta astub tagasi tagasi, ütles ta lihtsalt, et kas ma peaksin või milleks. Aga aga et noh, ikkagi need kesksed küsimused vajaks vastuseid, et millised olid need kaalutlused, et millist rolli mängisid siis tema nõunikud ja kas ta juhib ise ministeeriumi kuulates siis listeeria kaasuses kus on siis tekkinud justkui pahameel, et toiduohutuse eest vastutav ametkond pärsib ettevõtlussiis, ma olen nõus, et väga põhiline põhimõtteline vabadus on ettevõtlusvabadus, aga selle igal hetkel kaalub rahvatervise argument üle, et meil on juhtumeid ju, kus inimesed on surnud ja siin ei ole eksimuseks ruumi. Et sellessamas selle nädala kaasuses siis see avalik huvi on ju see, et kui on olemas kahtlus, et keegi on väärkasutanud Euroopa Liidu põllumajandustoetusi ja seda uuritakse kohtus, siis takistada kohtulikku uurimist. Poliitiliselt. Et siin oli tegemist, ma ei tea mingisuguste vanade taotlustega, ma neid sellepärast ei allkirjastanud, samas üks samasse ajajärku jääb taotlus siis või volitus allkirjastati, et tekib küsimus, et mis see printsiip oli, et millist avalikku hüve eesmärki minister täitis või proovis saavutada. Nii, aga siis selles kaasuses veel, et no Neeme, sa juba mainisid seda eilset selliste sündmuste kompenseerimise retoorikat, et kui mingi jama Ekres toimub, siis kui vanasti oli kolm teemat, siis praegu mulle tundub, et EKRE on hoidmas sellist kahte teemat, et mida igal hetkel saab siis ette lükata, et Kingo kaasuses Me nägime, kuidas volikogu võttis siis homoteemad ette ja ja proovis neid avalikus meediaruumis kehtestada. Siis eile hakati meile rääkima süvariigist, et väga tõsised etteheited olid siseministril praeguse prokuratuuri ja, ja ma ei tea laiemalt ka kohtuvõimu suhtes, et siin vaadates ka sotsiaalmeediat, siis eile arutleti väga tõsiselt, et kas kunagi varem siseminister siseministri ametis olnud isik on nii tõsiseid etteheiteid esitanud. Mina ei tea, ma loodan selle peale, et hea kolleeg kolumnist Mart Soidro äkki, kellel on tohutult hea ajalooline mälu nende lähiajapoliitika küsimustes, suudab see midagi sellist välja kaevata ja anda sulle vastuse selle näiteks oma mõnes oma järgmises kolumnis. Aga, aga noh, hetkel nagu küll ei meenu, kuigi kuigi ei saa välistada, et sellistel aegadel, mis olid kunagi 1900 üheksakümnendatel võis, võis sellist retoorikat kätte tulla. Jah, mulle tundub, et seda Mart Helme väljaütlemist tuleb analüüsida, et millised on siseministri faktid millise erakonna käsul, millise, milliste prokuröride abil selline tegevus toimub, aga kahtlemata asja ototot fakti just just just just kahtlemata just et ega nöörid kuidagi või, või noh, kunagi tühjade sõnadega ei hakka ju selliseid kahtlusi esitama, et need sõnavõtud tuleb nüüd sisustada ka fakti teda faktidega, et kuna praegu on esitanud siis esimeses järjekorras Mart Helme arvamused, siis ega siin meil vist praegu ei ole nagu arvamuste pinnal midagi analüüsida, et ootame faktid ära, nõus. No ei hakka, siis selgub, et süvariigi hirmus sekkumine muidugi see ei ole ilmselt 90.-test, vaid pigem lääne poolt, Donald Trumpilt ja teistelt laenatud idee, et süüdista, süüdista mingit ma ei tea, mida. Aga ma ei tea, võtaks selle teema kuidagi kokku, et mis on see suurem pilt, et mulle tundub, et taaskord Me saime kinnitust, et EKRE-l oli kevadel üsna keeruline omavalitsusdelegatsioon kokku saada nagu Kert Kingo. Loos on taas oma roll sellisel institutsioonil nagu poliitilised nõunikud. Aga ja Martin Helme võiks nüüd korra mõelda, et tegelikult on ju neil taas avanenud selline võimaluste aken, et Kaimar Karu, kellest sai IT ja väliskaubanduse minister tema leidmisega praegu vähemasti mulle tundub, et saadi hakkama. Kui nüüd peaks selguma, et Mart Järvikul siiski on mõningaid puudusi ja ta pole nii ideaalne, kui erakond kevadel arvas, siis nüüd on ju see võimalus, see ongi see võimaluste aken. Lits, sa ütlesid küll väga huvitava lause, et Mart ja Martin Helme. Ma usun, et erakond on ju suur ja võib-olla seal ka mõni teine inimene veel mooni arhelmega. Ahah. Aga mis puutub, mis puutub sellesse kokkuvõttesse, siis jah, et EKRE-l ei ole see valikute tegemine läinud, et ütleme just ülemäära ladusalt ja ja mingi teatud järelemõtlemise koht on justkui näiteks selles valguses, et, et. Ma arvan, et sellist sellisesse väga keerulisse olukorda saabunud saabuda nagu, nagu saabus Kaimar Karu. Ütleme nii, et see avang oli tal küll ikkagi otse öeldes nagu väga ilus. Uudis uudis oli see, et tuli Ekrelt uus minister, kes ei teinud mitte midagi skandaalsete ajas juttu, mis tundus nagu täitsa ministerlik. Ta põhimõtteliselt. Ja ta ja ta rääkis ka ütleme, selles keeles, mida võib-olla need, et noh, ütleme siis kogukonnad mõistavad tänapäeval me võime vist isegi noh, kui me näiteks start-upidest räägime, siis me võime kasutada ka mõistet kogukond, eks ju, et ma, ma arvan, et tal on kindlasti kindlasti eeldusi, et neid kõnetada ja neid ka esindada ja neid teemasid ka valitsus No tegelikult on ka see, et on ju hea, et ikkagi on poliitiline kontroll meie ametnikkonna suhtes, aga selleks, et seda poliitilist kontrolli rakendada, seda neist intellektuaalset üle käima, sa pead suutma teemasid vallata, et see on, see on kõigi huvides. Avalikkusele esitama asju ka lisaks mõtlen lisaks värvikale retoorikale ka faktide keeles. Just et see on siis see koht, kus Mart ja Martin, Helme ja ülejäänud EKRE juhid saavad siiski siin nädalavahetusel mõelda, sest et ma saan aru, et see kriis valitsuses ei lahene kindlasti enne esmaspäeva õhtut, sest alles esmaspäeval naaseb peaminister Jüri Ratas tagasi USAst ja siis ta on lubanud Mart Järvikuga ka kohtuda. Kas te täna hommikul ERR-is pealkirja, kus kolleeg Toomas Sildam ütles, kasutas sõna, et valitsusel on köha. Ma näen sind oma ees laual köha nuppu, et võiks olla, siis peaks keegi sellele vajuda. Aga sellest teemast, millest me just rääkisime üpris pikalt, et mulle tundub, et järgmises saates saab taas kord rääkida, sest järgmisesse nädalasse jääb rida sündmusi ja ja see ei ole nagu lõppenud teema. Aga räägime nüüd teemal, millega puutuvad kokku need inimesed, kes aeg-ajalt mööda, et ringi liiguvad, suvel näiteks pärnus, puhkust naudivad või talvel näiteks mai tea purust Estonia teatrisse tulevad ja siis vajavad hotellis või mõnes majutusasutuses ööbimise teenust, et iga kord täidetakse külastaja ankeet. Sageli tehakse ka passist või ID-kaardist koopia, aga nüüd siis soovib riik, et luua tuleks andmekoguja. See andmekogu hakkaks reaalajas võrdlema kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekoguga ennast Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinu välismaalase andmekogu. Ja neid kokku on seal viisainfosüsteemid, viisaregistrid, välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogudega koos 12 andmekogum, millega siis seda andmekogusid võrdlema hakatakse, et neeme Äripäev on sel teemal mõned lood lõppeval nädalal avaldanud ja kirjutanud, et miks te muretsete, selle andmekogu loomise pärast. See on tegelikult ju ka hästi sellise pika vinnaga teema, et et tahetakse siis tõepoolest noh, põhimõtteliselt see kõlab ju väga loogiliselt, et, et me tahame luua sellise digitaalse andmekogumise hotellikülastajate kohta majutusteenust tarbijate kohta. Aga siin on nüüd mitu sellist probleemi, et noh, esiteks on on küsimus muidugi ka kõigepealt selles, et et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastavas eelnõus on on siis antud selline korraldus, et selle kui see seaduseks saab, siis majutusteenust pakkuda, kui nad peavad ise kogu selle süsteemi nii-öelda püsti panema pluss selle, selle kanali ja siis selle kanali teine ots läheb siis otse uurimisasutustesse ja see on noh näiteks meie hinnangul ja mitte ainult meie hinnangul, vaid ka meid konsulteerinud ekspertide hinnangul siis nii valdkonnasiseste kui ka siis juriidiliste ekspertide hinnangul ikkagi päris tõsine privaatsuse riive. Ja, ja sellest võivad, ütleme nii, et kui, kui sa lähed kuskile majutusasutusse ja, ja annad oma siis andmed, et sinna läbi siis selle elektroonilise süsteemi siis automaatselt toimub siis võrdlus erinevate siis registritega ja kui tuleb nii-öelda tabamus, siis tuleb siis politseil või siis ka teistel asutustel asuda seda asja menetlema. Ja, ja, ja, ja see, see tabamuse teema võib tekitada ikka ikka kolossaalselt palju erinevaid probleeme. No ma arvan siiski, et see tabamus tekib juhul, kui sa oled kurjategija, et, et see ei teki niisama, et kui sa lähed minule tundub, et päris mitmes Lääne-Euroopa riigis ma juba annan hotellides andmeid, nad ütlevadki, et need lähevad politseisse, et selles mõttes, et juba praegu võetakse andmeid niikuinii see hotelliregistri registratuuri töötaja. Ma ei tea, kui, kui kompetentsed nad alati andmekaitses on, need on suhteliselt madalapalgalised tööd, kus inimesed tihti vahetuvad. Politsei samas on ju andmeid, nende käes on juba praegu väga palju andmebaas ja seal on ikkagi väga selged andmekaitse reeglid. Seda, et meie politsei täidab andmekaitse reegleid, ma üldiselt usuliselt inimesi lahti lastud, aeg-ajalt, kui nad käivad, nuhivad mööda andmebaasi ja sealt järg jälg maha, et ma ei usu, et nad loovad seda andmebaasi niimoodi, et inimesed võiksid lihtsalt suvaliselt seal käia, luusimas hotellid, andmebaas tuleb kuidagi teisiti. Teine asi on see, mis puudutab ettevõtet, et kui sa pead lennujaama, siis sa pead ju ka turvakontrollid tagama, et see on ka nagu üsna loogiline, et, et noh, et näiteks kui me mõtleme, siis sellele, et Anders Breivik on käinud, Meie kandis luusimas krahhi, ründaja on käinud siin samamoodi võib siin olla mingisugune vahabiitliku islamismiga tegelev tegelane, kes saab omasugustega kuskil kokku ja võib-olla ka mingil hetkel, kui ta tabatakse kusagilt, siis on kasulik, kui meie kaitsepolitsei teab, kes selle inimesega veel samu rada radu on käinud, et noh, et ma seda hotelli seifidest otsima hakata on ikkagi väga raske, et see on, see on nagu sa paned pimedale tänavale, kaamera jah, sinna võib jääda ka mõni mõni, kes suudleb naist, kes ei ole tema proua peale hakkab tähtsam on see, et keegi ei saa võib-olla sellel tänaval nuga tänu sellele, et seal kaameraid on. Noh, see see on, see on kõik see, mis, mis väljastab, paistab ilus, aga, aga, aga tegelikult on ju see, et nad luusivad siin endiselt edasi. Näiteks kui me vaatame sedasama seda turismiseadust ja selle muutmise seadus, siis, siis ega see ju ei puuduta sellisel moel neid jagamismajanduse Eerbnby ja neid leida ettevõtteid, et, et seal ju tegelikult ei tule, tule. Täpsustan täpsustan, RPM piis on nad, mingil hetkel hakkasid nõudma dokumendipildiga dokumendi skännitud versiooni, näiteks mina kasutan Airbnb'd RPM piilan minu pildiga dokumendiskänner sees, samamoodi on neil olemas ergendi pakkujate pilliga dokumendi skännid. Minu teada. Praegu kogutakse neid andmeid selles mõttes samuti hotellide on kohustatud siis oma seifis hoidma neid kaks aastat tulevikus viis aastat. Riik säilitab neid andmekogus, mure on, siis ma saan aru selles, et saadetakse neid reaalajas ja saadakse teada, et kes millises tellis magab ja ei, ma olen nagu selles mõttes nõus, et mina isiklikult seda ei karda, et keegi saab teada, et ma nüüd Tallinnas magan selles või tolles hotellis kui, kui mul on seal tarvis peatuda. Aga, aga ja teisest mõttes võib-olla isegi ongi turvalisem magada hotellis, kui võib eeldada, et näiteks mõni terrorist samal ajal seal hotellis ei maganud irooniaga. Sai näiteks, et kui inimene kaotsi läheb, siis on politsei. Politsei saab ta üles leida, ta saab teada, et temaga on kõik korras, ta ei pea teda metsalt otsima. Samal ajal oleme näinud ka teateid, et inimene leiti üles, seda ei soovi hetkel lähedastega suhelda, aga temaga on kõik korras. Et samamoodi ka politsei ei saa seda inimeste eskortida kuhugi mujale, vaid ta lihtsalt saab tuvastada, et on olemas. Temaga on kõik korras, me ei pea enam rohkem metsaaluseid kammima, et tegelikult novembrikuus, kus inimesi eriti palju kaotsi läheb, see on ka päris tõsine teema. Nii, aga seal, mis on muidugi keskne koht, on siis see, et, et milliseid andmebaas ja siis tabamuse mõttes nagu vaadatakse praegu tõesti õnneks siin ei ole sellist selliseid registreid, et no ütleme, maksu- ja tolliameti ja karistusregistrist nagu inimesi läbi ei lasta, küll otsitakse taga tagaotsitavaid isikuid, aga et päris hull oleks ju, kui maksuvõlglasi hakatakse niimoodi. Jahti vist ei ole plaanis, et see on ikkagi, ma saan aru, terrorism ja organiseeritud kuritegevus, et me räägiksime väga teist juttu, kui meil oleks just kusagil lähinaabruses toimunud see, et keegi sõidab jälle autoga jõuluturu sisse. Teate ametkonnad on selles suhtes nagu uskumatult uskumatult osavad ja neil on, neil on uskumatu nagu, nagu vajadus selliste andmete järele ja mina küll ei välistaks seda, et et selliseid riiveid võib aset leida, sellest. Aga kust see, mis see konkreetne juhtum oleks, kus tekiks nagu kus tekiks probleem ausal inimesel tekiks probleem sellega, et riik nuhid tema järgi liiga paljudel tekib sellest ebamugavusi, et kuidas, kuidas see tekkida saab. No ma olen nagu selles mõttes ohuvõimalus on olemas, seda. See on iga andmebaasiga näiteks e-tervises on mingid väga diskreetsed isikuandmed siin samamoodi on risk, et keegi kusagil vaatab samamoodi. On jah, see inimrisk on olemas, et hotellitöötaja ei ole just kõige osavam andmetega ümber käia, näitab ka õhtul sõbrannale, et näed, et kes siin hotellis on. Tõenäoliselt see, muide niimoodi liigub ka aeg-ajalt see info, et ta isegi ei pea sulle seda passi koopiat saama. Kui sa oled piisavalt tuntud ja sa teed midagi piisavalt ebatavalist, siis ma arvan, et see, see kõlakas lahti läheb, on üsna tõenäoline. Näiteks ma toon, sa küsisid ühte näidet, et jurist Karmen Turk kirjutas äripäevas siis arvamusloo ka selle, meie siis uudisloo peale ja ta tõi sellise näite, et näiteks kui toimuks Türil konverents maksude optimeerimise hallid varjundid ja riigil on automaatne teave kohalikus tellis, ööbis konverentsi aegu just need 150 ettevõtte juhti. Palun väga, võib teha päringu, kas riik võib sellisel juhul teha sellise päringu, kas see on õigustatud, et ma, ma päringud lootma ootama kas ta võib teha, positsioneerib ära kuskil seal, sest see istub üks Snowden, kes, kes teab seda, kes ei pruugi olla see, ons Snowdeni risk on meil samamoodi e-tervisega sellesama moodsate politsei andmeet? Me, me ei saa ju selle peale, me ikka tahame ju, et meie tervis oleks näiteks ja no vot, aga. Privaatsuse turvalisuse mugavuse niuksed erinevad vahekordade, sellepärast tuleb ka sellistel teemadel rääkida, kui need asjad. Kui selliseid asju vastu võetakse. Et sellest tuleb rääkida, aga nagu andmekaitsealast mõjuanalüüsi sellel eelnõul oli minu teada tehtud ei ole. Mis me samamoodi peaks olema. Me jõuame lõpuks selleni, et varsti hakkab keegi ütlema, et e-valimised on ka siiski riskantsed, et öeldakse kogu aeg, eks ju, aga, aga noh, et seal ei tundu ikkagi. Kui sellest tuleb rääkima inimene, kes noh, vabandust, sellest teostik absoluutselt, mitte midagi ei tea, ehk ma pean silmas siin eelmist ministrit ja kui nüüd praegu nüüd ütleme, uus minister ütleb, et ta, et ta annab mõningaid hinnanguid seal selles küsimuses, siis millegipärast ma nagu kaldun arvama, et sealt võib tulla suhteliselt mõistlik. Kujutis on, eks, eks iga asi nõuab õigusliku analüüsi ja, ja see privaatet seal ongi väga paljudes asjades on privaatsuse tasakaal privaatsuse ja siis julgeoleku vahel ongi väga diskreetne, et see ei ole ainuke, teine asi ja neid e-teenuseid ja meil on väga palju ja nendel kõigil asjadel on see risk olemas, et see tundub nagu selline suhteliselt väike, süütu süütu aspekt võrreldes paljude teiste asjadega, kus me juba anname andmeid riigile. Ikkagi jään päris kindlalt teisele veendumusele, et, et noh, me ei vaja selliseid juhtumeid, nagu siin idanaabri juures pannakse toime seal me tõepoolest teame, et et kui me seal kuskil liigume, siis võivad tulla ka sellised väga ebamugavad. Praegu oma oma riigile sellist, sellist kruusaga, aga me ei vajaka ISIS'e rünnakuid, me ei vaja Gabreidikut Eestisse, et selles mõttes, et seal on ka teine pool, kui, kui see mass massandmete kogumine sellisel moel aitaks seda ära hoida, et ei aita bostoni maratoni, mäletad, kõik info oli olemas, mass, totaali kogutud andmed, eks, aga ikka ikka toimusid plahvatused. Isikud olid täpselt teada. Aga me ei tea, kui palju on terrorirünnakuid ära hoitud tänu sellele, et minu meelest on Prantsusmaa see, kes kogub, et me ei tea ära hoitud terrorirünnakud, sest me ei tea ja sellepärast ja seda me teame, seda tõenäoliselt ei ole ka meil mitme olen mitu korda küsinud julgeolekuekspertidelt, miks meil ei ole tükk aega olnud siin islamistide rünnakud, kuigi nad hakkavad vaikselt tagasi valguma Süüriast ja nii edasi. Lääne-Euroopas ütlevad, et lihtsalt on läinud paremaks nende eelhoiatusärahoidmise süsteem. Osa sellest eelhoiatuse ärahoidmise süsteemist on muuhulgas ka kahjuks selliseid andmete kogumised. Kuulge, kuna see on eelnõu eelnõust ühel hetkel saab seadus, aga selleks, et temast saaks seadus, peab ta läbima riigikogus. Vähemasti kaks mitmete seaduste puhul ka kolm lugemist, et mulle tundub, et selle teema juurde me saame tagasi tulla, et ma lõpetuseks ütleks, et see alus, miks me neid andmeid kogume, on eeltingimus Schengeni viisaruumiga liitumisel. Et kui Eesti soovib olla Schengeni süsteemis, siis andmete kogumine aga ja Neeme, sest ma saan aru, et see oluline vahe on selles, et see reaalajas siis riikliku andmebaasi edastamise kohustust. See nüüd ma saan aru, seda kusagilt ei tulene. Nii, aga kuulajad on ehk märganud, et aeg-ajalt meil on saates teemasid, mis nädalast nädalasse muudkui tulevad taas ja tulevad taas. Ning kohati jääb tunne, et osaleks nagu mõnes kordussaates või kuulaks seda. Aga räägime taas veidi apteegireformist. Juttu on olnud, et poliitikud kartuses, et proviisorid apteeke ei osta ja apteekide omanikud neid ei müü. On tegelemas varuplaaniga. Nädala alguses teatasid proviisorid, et nad on valmis arutama seda, et kas võiks seadust nüüd täiendada nii, et kõik need apteegid, mis tegutsesid enne 2000 viieteistkümnendat aastat, võivad jätkata vanaviisi. Aga kõik uued apteegid peaks olema siis enamusosalusega proviisori omandis või ja ükski uus hulgimüügifirma ei tohiks siis jaeäri, ehk siis apteek, et omada. Kuuldavasti ajas sellise kompromissi arutamine ka proviisorid eelmisel nädalavahetusel omavahel riidu. Aga isegi kui apteekide omanikud ja proviisorid sellel teemal arutama ei hakanud, siis seda plaani asus arutama poliitiline tasand. Riigikogu sotsiaalkomisjon. Mida teie arvate sellisest lahendusest, mida siis arutatakse nüüd, et võiks tekkida Ta ta kahekordse turulukku? Konsulteeri kindlasti juba olemas olijate positsiooni. Jaa, ei no selles mõttes, et, et ma ei näe nagu seda, et ükski tee ei, ei lõpeks nende hetkel nende võiduga, kes saavutasid selle seaduse nii-öelda peatumise. Et et selles suhtes on see, et, et juba see kõige suurem võit on, on käes, et see tõepoolest see see peatus tuli võib-olla nüüd nüüd ongi siis aeg jälle jälle uuesti jälle jälle jälle atra seadma hakata ja noh, nüüd me näeme, kelle käes ja tegelikult on see ikkagi see see jõupositsiooni ja mina ei ole ausalt öeldes kuulnud ühtegi tegelikult sellist sellist lahendust, mille kohta nii öelda, noh siis kõrvaltvaatajana ütleks, et, et phuh, see on nüüd küll, see on küll hea mõte, arvestades siis seda eesmärki. Et, et korrastada turgu ja et oleks konkurents tagatud, et turule saaks tulla uusi tulijaid ja nii edasi, nii edasi, kõik, mis kuulub sellise normaalse majandustegevuse juurde. No jah, probleem tegelikult on ju, või oli selle, see on siiamaani, et kunagi tegeles selle apteekide teemaga õiguskantsler, siis riigikohus ja mure oli peamiselt maapiirkondades tegutsevatelt proviisoritelt, keda häiris, et hiljem ka siis riigikohtu kinnitusel põhjendatud põhisuse põhiseadusvastane piirang, kus siis geograafiliste ja demograafiliste piirangute tõttu linnadesse ja kasumlikesse kohtadesse apteeke juurde ei saanud teha. Piltlikult öeldes, siis ei saanud külapoodide pidajad aru, et miks nemad ei tohi Tallinna südalinnas kaubandusega tegeleda, näiteks kaubamaja ehitada, et aga kuidas me selles teemas nüüd oleme jõudnud selleni ikkagi, et see diskussioon praegu avalikus ruumis käib selle üle, et kas Eestis tähendab, kes Eestis võib rahateenijad teenida ja äri ajada, mitte ei käi diskussioon sellest, et milline on kolm kriteeriumi siis kättesaadavus, hind, teenuse kvaliteet, et oskate teie ära seletada, et see avalik diskussioon peaks keskenduma sellele, et, et mis on patsiendi huvi, et kuidas neeme sina või kuidas Evelin, sina saate siis taskukohasemad ravimid, et kuidas see kättesaadavus oleks tagatud ja kuidas apteegiteenuse kvaliteet oleks siis parem, et, et need on ju kolm kriteeriumi, ma ei tea, võib-olla keegi oskab veel neljanda kriteeriumiga nimetada, et see avalik diskussioon, et kes rikkaks saab, ma arvan, see on teisejärguline, see on selline nagu klassivihast kantud. Noh jah, et ei ole, ei oska võib-olla nii head lahendust pakkuda, et noh, mina olen, olen seda usku, et noh, majanduses on võimalikult palju vaja sellist liberaalset mõtlemist ja, ja liberaalseid võimalusi, et, et turg oleks võimalikult vaba ja, ja siis ka seda, et ma olen muuseas ka oma seisukohta selles suhtes noh, mõneti muutnud, et kunagi pidasin siin see areng on olnud ka ju ju võib olla ka selles suunas kogu see keskkond on muutunud, et näiteks, et käsimüügiravimite lihtsamad ravimid läheksid siis ka näiteks tavalistesse poodidesse müügile, praegu on seal toidulisandid, eks ju, on on mingisugune valik, on olemas. Aga, aga et kunagi seda teemat päris tõsiselt arutada, aga, aga noh, näiteks see oleks näiteks üks selline üks selline samm võib-olla võib-olla selles suunas, et tekiks rohkem konkurentsi. Tarbijast vaatenurgast ongi see, et seal pole veenvaid argumente, miks see mulle kui tarbijale loe, tegelikult, et kui mulle öeldakse, et on liiga palju apteeke, siis vabandust, aga mulle meeldib, kui apteegid on kättesaadavad, et see argument ei päde samuti, et et miks on apteegis müüakse mingisuguseid kosmeetikatooteid, aga ma olen näinud väga palju, ma eelmine kord ma tõin näiteks putsi Inglismaal või CBS-i USA-s, aga samamoodi hispaanias läheb Primoori kosmeetikapoodi kaks korrus, kosmeetikapoodi teise korruse lõpus istub proviisor, retseptuur ja retseptiravimid ja Ma arvan, et võib-olla mõnele inimesele, see on isegi diskreetsel variant, saada oma ravimid kätte professionaalid ja kättesaadavam, et ma nagu tarbijana ei näe seda. Täpselt, ja noh, näiteks kuskil ma mäletan, et kuskil 90.-te keskpaigas, Ma olin üsna vapustatud, kui ma käisin Hollandis ühes maapiirkonna piirkonna apteegis ja nägin, kui, kui näiteks laia teenustepaketti seal inimestele pakuti ja, ja ravimid olid kättesaadavad ja tõepoolest oli olemas proviisor ja nii edasi. Et, et võib-olla võib-olla jah, et me oleme selles selles asjas kuidagi nagu täielikult kokku jooksnud, aga, aga loodetavasti ikkagi ikkagi noh, leitakse niuke. Vahel mingi mingi teine ravimipoliitika käib hoopis teised ohutuse teema on ju väga ilusasti tehtud. Eesti on vist üks konservatiivsemaid antibiootikumide välja jagajaid, mis on väga hea teki, multiresistentsed, baktereid, kodaiiniga, mina kui mõnikord aastas köha, köha, sav inimene, tean, et kodaiiniga siirupit ei saa kätte, et sa pead väga. Kuigi see on väga efektiivne, sa ei saa seda kätte sellepärast, et mõni teine hakkab seda lihtsalt narkootilise joobe pärast tarbima, et sul peab olema väga hea põhjus, et tegelikult mingit pidime. Ravimipoliitikat on aetud väga ilusasti selleks, et muuta ta meile ja rahva tervisele ohutumaks. Aga see on, see on jah, natukene niisugune müstiline, selle reformi teema. Praegu jääb jah arusaamatuks see, et kuidas uusi piiranguid pannes siis klint saaks või patsient saaks võita, et kui keegi räägib, et kui teenuse osutajate arv läheb teistsuguseks, et näiks tegelikult probleem on ju hulgiturul, sest ma saan aru, et 80 protsenti Eestis müüdavatest ravimitest on hulgitasandil pärit ettevõttest ja seda peetakse probleemiks, aga ma ei saa aru, et kui tulevikus jääb ju turule tõenäoliselt alles ühe reformivariandi puhul võib-olla isegi üks hulgimüüja vähem, sest ma olen aru saanud, et Tamra mis on saksa börsiettevõtte, väga õnnelik, nende muudatuste üle ei ole ja, ja erinevalt mõnest muust ettevõtjast börsifirma ei saaks ka kasutada. Noh ütleme selliseid variante, mis jätavad, ütleme sellise ütleme tõlgendamise küsimus õhku. Aga jah, see on jällegi see teema, mille juurde me saame tulla veel ja veel, sest muuseas, lähiajal on toimumas, kus üks kriisiõppus, kus testitakse ravimite kättesaadavust välja mõeldud kriisi raames nii seda maal kui ka linnas, et päris huvitav oleks selle õppuse tagajärjel lugeda seda kokkuvõtet, et kuidas siis kriisi ajal tulevad erinevalt toime proviisor, omandite omandis olevad apteegid ja ketiapteegid, et ma arvan, et see võiks olla ju täitsa kättesaadav materjal lähiajal. Aga siis detail on veel, mida ma selle teemaga seoses olen kuulnud, et sotsiaalministeeriumis siiski on olemas ka selline kriisiplaan olukorras, kus siis esimesel aprillil kaks kolmandikku apteekidest tuleb sulgeda, kuna nende enamusosanikuks ei ole proviisor, et kuna Systamro ja magu magnum, jaeäri pole saadud müüa, et kas ei ole siis olnud ostjaid või ei ole müüjad seda tahtnud võtta ja teha, et võta sa kinni nüüd et kus pool see probleem on, et aga, aga sotsiaalministeeriumis on tõsiselt arutatud ka siis sellist asja, nagu on riigi apteekide loomine, et on need siis haiglaapteekide baasil või midagi muud, et siinkohal küll jääks loota, et midagi sellist meie silmad ei näe, sest see veel puudus, et rikaga. Ehkki pidama, kas linna apteeki Tallinnas ei tahetud linnapoele lisaks teha, et see idee Isegi see oli, see oli ütleme, ütleme isegi mingil moel. Minu meelest see mingil moel isegi realiseerus läbi selle, et tehti teatud soodustused, kui ma õigesti mäletan, teatud soodustused teatud apteekides nii-öelda siis ja kas mitte ei olnud seesama ühiskaart äkki seal isikustatud ühiskaart äkki nii-öelda siis soodustuse andmise teema, aga noh, see, see jääb natukene juba juba teise teise ajas. Räägime poliitilisest kultuurist veel. Kuulge, kas teie mäletate, et kas Eesti poliitika ajaloos on olnud olukordi, kus ühes erakonnas saavutatakse ametis olevalt abilinnapealt lubadus tagasi astuda klikke ähvardustega, kus lubatakse minna tema perekonnaliikmete elu ja tervise kallale? Ma pean silmas siis selles kaasuses Keskerakonnal piirkonnas toimuvad, eile õhtul kuulsime, et Tartu rahandusala abilinnapea Monica Rand pöördus politsei poole, sest neljapäeva hommikul helistas talle erakonnakaaslane, kes teatas, et kui ta ametist tagasi ei astu, siis hakkavad asjad juhtuma. Tartu volikogu juht keskkonnaga on Tartu piirkonna endine juht. Aadu Must on öelnud, et helistaja näol on tegemist Keskerakonnal do piirkonna uue juhi ja juhtkonna üliinnuka pooldajaga. Et uus juht on siis endine, rahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Toots, et kas teile meenub, on Eesti, ma saan aru, et sa soovitad nüüd jällegi Mart Soidro poole pöörduda. Mõne mõneti jah, aga ma isegi arvestades nii-öelda teemat siis ja allesjäänud saateaega võib-olla isegi ei tahaks nii väga minna ajalukku, ei mäleta, Ta on praegu hetkel aga mis, mida ma tahaks küll öelda, et see lugu on erakordselt võtnud erakordselt vastik kokku ja ja siukse jõleda kuju ja ma küll tahaks öelda selle peale niimoodi, et noh, tuline poolehoidja, noh, mina arvan seda, et kui kui mingisugune poliitik kui nii-öelda mõjutab mingisugust seltskonda kasutab nii-öelda siis omaenda poliitilise mõjuvõimu kasvatamiseks mingisugusel moel, siis ilmselgelt lasub tema peal ka selgelt moraalne vastutus, nende kogun kõigi nende tagajärgede eest ja, ja noh, ausalt öeldes, kui ma siin ma olin üheksakümnendatel aastatel Tartus kohalike ajakirjanik, no tõesti nagu Aadu Must ütles, et ma ei mäleta midagi päris täpselt taolist, aga, aga suheldes siin mõne allikaga, et ma olen kuulnud, et raekojas on sellised üsna sihuksed leebelt ja heatahtlikult linnapea Urmas klaasi suust kõlanud ka päris krõbedad väljendid kogu selle olukorra kohta, et ma arvan, et see väga tõsiselt juba praegu häirib ka. Ütle kolmekesi kõik tunneme Urmas Klaas ja mulle tundub, et see olukord peab olema ikkagi viimase vindi peal, et klaasi puhul on tegemist ikka suhteliselt rahulik. Kuid ma arvan, et Keskerakonnal on, kui, las politsei viib oma toimingud ka lõpule, aga ega keskerakonnal ei ole eriti valikut, et kui see osutub tõesti, et asi on nii, nagu praegu paistab, siis see, kes läks agarusest ogarus ogaraks, tuleb ilmselt nagu ära saata, sest muidu see võib-olla hakkab partei kultuurist niisugune käitumine juuri ajama. Sellel sellel lool tegelikult ongi mitu tahku, et see filosoofilisem pool on see, et kuidas minu, minu ideaalis on poliitika selline avaliku võimu teostamise viis, mis on kohustus, suur väljakutse, võimalus, aga Eestis on tekkinud. Nüüd ütleme uus poliitikutele põlvkond, kes ei käsitle seda kohustusena rahvast teenida, vaid kuidagi nagu preemjana, et ma olen nüüd elus jõudnud sellisesse staadiumisse, kus on aeg võtta need anded, et kuidas noh, ma ei tea selleni, nüüd on jõutud, et jaa, et. Kui sa pead silmas näiteks härra Toots ja siis ta on ju ka tegelikult poliitikas suhteliselt uus tegija, et minu meelest keskerakonda tan küll riigistruktuurides olnud ja eraettevõtluses, aga keskerakonda astus minu meelest selle aasta mais alles. Jah, et see oluline detail siiski, mis on, nagu veel, on see, et mis Tartu võimuliidus saab ja ma arvan ka, et kui ikkagi Urmas Klaas on juba mures, siis Jüri Ratasel maksab olla veel murelikum, sest kui Urmas klaasi või Reformierakonna võimalus Tartus on näiteks sotsiaaldemokraadid volikogus endale või kutsuda sünnib uus koalitsioon ja siis poliitikas üldiselt mulle tundub, et sisetülides vaevleva erakonnaga keegi võimu koos väga jagada ei taha. Jah, ja muidugi, eks see kogu selle asja taust sa kindlasti Mirko seal kohalikuna tead neid asju veel paremini on ju selles ka. Et noh, kokkuvõttes ikkagi mõjutab seda ju mõjutavad seda järgmised kohalikud valimised ja Keskerakonna positsioon, sealne sealne positsioon ei, ei ole, ei ole enam nii hea, kui ta, kui ta omal ajal oli noh, ütleme nii, et ta põhineb nii-öelda vanal kaardiväel, aga, aga Aadu Must väga niukse targa inimesena on, on hakanud seal tooma sisse uusi inimesi, eks ju. Ja, ja sellepärast, et noh, et ta saab aru, et seal on ju nii-öelda vaja ka nii-öelda erakonna jätkusuutlikkus tagada edaspidi, eks ju. Ja kõigest sellest ju see asi ju ilmselt ongi nagu lahti läinud. Et erakonnal on mingid omad käigud ja nüüd käib siis ikkagi ikkagi seal võimuvõitlusega need vahendit. Need vahendid on igatahes vastuvõetamatu. Nii nüüd mul on valida, kas rääkida ajakirjandusest ja selle mitte suukorvistama, sest aga selliseks hambutumaks muuta tumisest seoses ühe kohtulahendi kaasuses katses seda teha või siis rääkida Mary Kloss Krossist, sest aga, aga mulle tundub Krossi kaasus või areng sellel nädalal on kokku võetav ainult ühe tõdemusega, et need inimesed, kes veel eelmisel nädalavahetusel kutsusid siin avalikkust korrale, et, et inimene on kohtus oma karistuse saanud ja, ja Mistrasin aasitaja, ründate siin kohut ja prokuratuuri, aga, aga mulle tundub, et sellel nädalal ka need näitlejad said vastuse, et peale seda, kui Mary Kross kirjutas omapoolsed selgitused, siis on tekkinud küsimused, et kas tõesti Eesti vabariigis on võimalik, et süütuid inimesi kohtus karistatakse, aga, aga ma ei tea, kas te tahate sellele. Selge see, et kui selle kirjutab mingisugune inimene, kes kellegi maha löönud, et tegelikult ei teinudki seda ja ta on, kuigi ta on selle kohta võib-olla sa peaksid avaldama, et noh, kui see on juba kohtulikult süüdi mõistetud inimene, siis aitab noh, et võib-olla peaks. Süüdimõistetud sõlmiti oportoniteet, ehk siis lõpetati, aga, aga ma küsiks teistpidi, et kas tõesti Eesti vabariigis on kohtunik, kes on valmis oportuniteediga kinnitama inimeste puhul, kelle puhul? Ta on veendunud, et ta ei ole seda toime pannud. Nii, aga räägiks siis hoopiski natukene ajakirjandusest, et sellel nädalal jõustus Tallinna ringkonnakohtu otsus, mis mõistis Postimehe nüüdseks endiselt ajakirjanikult ristopeerensonilt Joosep värgilt ettevõtja Margo Tomingas kasuks välja rahalise hüvitise ajalehes ilmunud valeväidete avaldamise eest. Ja siin nüüd vaieldakse selles osas, et kas tegemist on pretsedenti loova kohtulahendiga või, või ei ole ja kuidas see võiks muuta ajakirjanduse toimimist, et kas teie ajakirjanikena julgete ütleme, poolkõvade faktidega selle kohtulahendi valguses minna toimetuse koosolekule ja öelda, et näete ja mis on siin lugu. Faktiga ei tohiks niikuinii minna, et selles mõttes, et sa pead ise ikkagi ka vastutama, aga mis minule tähtis on see, et Postimees ütles, et kuigi need inimesed ei ole enam Postimehe ajakirjanikud, maksab Postimees kinni nende kulud, sest see on, see on oluline, märg, et ei saa inimest isiklikult hirmutada, et selles suhtes firmale on alati lihtsam kohtukulusid kanda, firmal on lihtsam protsessida ajaliselt, tal on tavaliselt spetsialist palgal. Kui sa lähed individuaalsed ajakirjanike kollitama, siis me varsti individuaalselt tõesti ei julge midagi teha. Teine asi muidugi, meil on ikkagi isiklik vastutus kirjutada asju, milles me oleme kindlad, mis on juriidiliselt korrektselt mitte mitte lavastada süütut inimest süüdi ja nii edasi. Et see on üks aspekt ja loomulikult väljaandel, kui me teeme järjepidevalt mingisugust jama, siis ilmselt väljaanne peab mõtlema, kas meid on hea mõte palgal pidada. No iga teine olukord, kus, kus. Kus juriidika ja sekkub sellisel moel ajakirjandusse vabasse ajakirjandusse minu meelest ikka on, on nagu väga-väga halb lugu ja noh, ma tahaks ka tegelikult öelda seda, et iga väljaanne tegelikult peaks, et ikkagi siin sõna otseses mõttes üle kinnitama selle, et mõningad sellised hea ajakirjandustavaprintsiibid peavad endiselt paika, sest noh, tegelikult see see kontekst, milles asi nüüd tuli, ajakirjanike selline süüdimõistmine on selles mõttes ju väga halb. Et, et noh, hirmutame seal isiklik hirmutamine ja see kontekst, milles me praegu elame, on see, et noh, teatud nii-öelda poliitilised jõud ju pidevalt siin siin ajakirjanike, noh. Poliitilise ideoloogilise suuna rahvusvaheliselt tendents. Suhteliselt selline, ütleme selline igapäevane praktika ja, ja ajakirjanikud tunnevad, tunnetavad seda ju väga-väga selgelt ja mõtlesin siin. Evelyn, ma ei taha siin üks vana haava juba eemale jäänud haava lahti küll kiskuda, aga kui te mäletate seda, millega 19 ajakirjanikku Postimehest saatsid teele eelmise peatoimetaja Peeter Helme, siis ka seal oli üks aspekte. Et, et talle heideti ette, et ta ei kaitsnud Postimehe ajakirjanik üha sagedamad avalike rünnakute eest ja, ja see, see, see on see teema, et, et võin öelda, et ka meile, äripäeva toimetuses oli, oli arutelu sel teemal, et kuidas ikkagi nüüd ja tulevikus Nii ikka ei saa mingi osas see, kui selle avalikult pannakse. See, sa saad sõimata aeg-ajalt või mingi inimene, teatud spetsiifilised portaalid kirjutavad sinust spetsiifilise seen palga sees, ma ütleksin, et see on palga sees, teine asi on see, kui kui tõesti, nagu minnakse sinu vastu, kas hakatakse füüsiliselt ähvardusi tegema, kui tuleb minna politseisse või siis nüüd, et see juriidiline võimalus, muide, see juriidiline võimalus on ka minu meelest niimoodi, et mitte ainult ei saa hageda ajakirjanik, vaid saab ka hageda loost tsiteeritud inimest tema sõnade pärast. Loomulikult igaüks vastutab oma sõnade eest, et ja nüüd ongi küsimus selles, et sellest lahendist siiski ma täpselt aru ei saanud, et kus vastutuse piir jookseb, et millal ajakirjanik vastutab ja millal toimetus astutud. Selle selle selle kaasuse üks selliseid noh, ajakirjandus oleks väga kehv element selle juures ikkagi on, on see, et need kumbki ajakirjas ei tööta enam selles väljaandes, et me tegelikult ei saa mitte kunagi teada, kuidas see asi, kas see oleks võinud olla teistmoodi selle kogu selle menetluskäiku kui, kui need ajakirjanikud oleksid töötamist, samas me ei tea, tegelikult. Tegelikult, et Postimees seisis, seisis nii Joosepi kui Risto eest juriidiliselt, et on valmis nende eest katma need kulud. Just see fakt, et kuigi nad ei ole enam meie kolleegid, on ikkagi firma, seisab inimeste selja taga sellises mõttes, see on hästi. Sellel teemal oli ka eile meediatunnis juttu. Ta on vikerraadio kuulajatel see saade üles otsida ja kuulata, aga lõpetuseks ma küsiks Evelin sinu käest, et me küll plaanisime pikemalt rääkida siin Macroni ühest tsitaadist, et NATO on mõju surnud või ajusurmas, et, et ma ei tea, milliseid meditsiinilisi termineid sina kasutad, ütleks, et olen. Tänase täna lugesin Deutsche Welle seda analüüsi selle kohta, kus märkiseks kommentaatorid, et pigem rohkem kui nato hetkeseisu kohta ütleb, ütleb see avaldus makrooni hetke vaimu seisukohta, et tal on vist ma saan aru, ma rääkisin erinevate inimestega, tal on vist hakata pensionireformi läbi suruma mis ei lähe selles riigis lihtsalt, tal ei ole kollavestid jätkuvalt likvideerinud. Et, et seal võib-olla pigem nagu see ta üritab välispoliitikas laiamisega mingit sisepoliitilisi punkte noppida, et muidu niikuinii NATOt liidrite kohtumine on tulemas, seda juba mõeldi hirmuga sellele, et Donald Trump, mis ta ütleb ja teeb, aga Emmanuel Macron peaks aru saama, et tema jale Donald Trump, tema ei tema riik ei tegele siiski kogu Euroopa julgeoleku eest hoolitsemisega, mistõttu Donald Trump võib saada ülejäänud liitlased kikivarvul käima. Sest et seal taga on lihtsalt ressurside raha ja Donald Trump on muuseas suurendanud Euroopas vägede kohalolekut, samal ajal kui ta seal oma avaldusi teeb NATO kohta selliseid ja teisi teistsuguseid Emmanuel Macron on siiski väike, võrreldes Ameerika Ühendriikidega, ta ei kuluta kahte protsenti ja nii edasi, et mingid asjad on õiged, et Euroopa peab julgeolekus rohkem tegema. Aga see, kuidas makroon seda väljendas, ilmselgelt ei tee teda liitlastele kallimaks. Et seal on veel taga, on, taustal on lisaks, et mida ta tegi Euroopa Liidu ülemkogul seoses siis Põhja-Makedoonia, Albaania liitumiskõnelustega, mille peale mille olen rääkinud mõne riigi suursaadikuga isegi need riigid, kes NATOsse ei kuulu Euroopas on suhteliselt pahased praegu Prantsusmaal, et ta ei ole endale just Prue liitlasi võitnud ega inimesi mõjustanud, et võib-olla võib-olla see tasuta sisepoliitiliselt ära. NATO teemal mulle tundub, et meil tuleb ühes saates veel rääkida, sest ega sisulist debatti siin avada ei jõudnud. Kuule on täpsustanud apteegiteema juures, et riigil puudub selline plaan nagu riigiapteekide loomiseks. Aga apteegiteema juurde kindlasti varem või hiljem tuleb ka siin saates tagasi pöörduda. Head kuulajad, selline sai tänane rahvateenrite saade Evelyn Kaldoja. Neeme Korv. Mirko ojakivi olid täna saates. Järgmisel nädalal on siin rõõm näha ka Urmet Kook ja Aivar Hundimägi, nii et uute kohtumisteni