Vikerraadiotüüblid. Ja tere, täna on taassünnipäev. 1988. aastal võeti ülemnõukogus vastu deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest ja deklareeriti, et NSV õigusaktid on ülimuslikumaks Nõukogude Liidu omadest. Ilma selle riikliku tähtpäeva järgi ei vana ega uus rahvas ennustada ei oska. Aga meie näeme, et looduses endistviisi vaikne külmakraade. Praegused prognoosid järgmisteks nädalateks ei näit. Aga loodus valmistub talveks. Karud teevad ettevalmistusi magama minekuks. Ning poliitikas on põnevad ajad, käib vilgas sigin-sagin. Appi on võetud meditsiinilised terminid. Täna stuudios koolitatud arste pole rahva teenrid alustavad ja hea meel on tervitada Aivar Hundimägi äripäevast. Urmet Kook rahvusringhäälingust tere Teile. Tere hommikust. Rervist. No sellel lõppeval nädalal on kõik enim Eesti meedias mainitud maaeluminister Mart Järvikut. Seda mainiti isegi rohkem kui Jüri rataste Kaja Kallast kahepeale kokku. Aga puude taha tuleb taga, tuleb näha metsa, nii et räägime kõigest ükshaaval. No esiteks on see üllatav, et Mart Järvik on ametis. Ma pean silmas seda, kui kõlavad argumendid, miks keegi peaks, miks, miks keegi peaks võtma poliitilise vastutuse ja see aluspoliitilise vastutuse võtmiseks ei muutu kahtlused, jäävad ta peaks või võiks loogika ja varasema poliitilise kultuuri mõistes lahkuda, aga sellel korral on protsess veidi keerulisem. Üllatab teid see, et täna on Mart Järvik endiselt maaeluminister. Ei kindlasti mitte, et seda nüüd raske, kust otsast seda jutturid alustada, et et kui me jätame kõrvale selle, et mis Mart Järvikule ette heideti, et mida ta on öelnud, mida ta on teadnud ja mida ta on teinud, siis see, kuidas opositsioon selle umbusaldusavalduse esitas, oli. Noh, minu meelest oli ta üsna ebaprofessionaalne, Nad jätsid kasutamata. Ta päris hea võimaluse pikalt lasta sellel teemal marineerida. Ma ei tea, kust teie teada saite sellest, et see umbusaldusavaldus üldse esitatakse, on ju, et ma arvan, et enamik inimesi sai sellest teada siis, kui kui neljapäeva hommikul riigikogu oma tööpäev alustas ja see pandi päevakorda. Et noh, jätsid sellise nagu strateegilise võimaluse seda teemat üleval hoida, sellega tegeleda kasutamata. Ja, ja see tundub olevat nagu sellele opositsioonile natuke sümptomaatiline, sest kui me meenutame seda eelmist juhtumit, mis oli PPA peadirektori Elmar Vaheri ümber. Et toona oli ju see olukord, kus opositsiooni väiksem osapool Sotsiaaldemokraatlik Erakond plaanis umbusaldada Martin Helmet kes oli siis vahepeal siseministri ülesannetes ja, ja selle selle skandaali Elmar Vaheri ümber üles tõmbas siis opositsiooni suurem erakond siis Reformierakond sõitis sotsidest üle ja, ja ja hakkas umbusaldama hoopis Jüri ratast ja see kukkus ettearvatult läbi. Et mõlemad need Ta on olnud minu meelest nagu strateegiliselt rumalad umbusaldusavaldused. Et opositsioon on jätnud teinud need täiesti valel ajal esimesega vale isiku suhtes. Ja selles mõttes pole midagi üllatavat, et võimuliit väljus neist hääletustes tugevamale kui, kui enne hääletust. Ja teisalt jällegi üllatus Mirko selles sissejuhatuses rääkis, et on mingeid mõtteid, poliitiline kultuur ja tegelikult, kui me mõtleme, et kuidas meil on ministrid lahkunud, siis siin minu arvates ei ole küll mingit sellist ühist nagu joont, vaid tal on välja kujunenud mingid sellised eetilised tõekspidamised. Kui sa eksid, siis lahkuda, et, et tegelikult nende ministrite vahel. Ta ikkagi sõltub paljuski sellest koalitsiooni jõujoontest ja kui suur on seal huvi neid konflikte lahendada või, või kasvõi koalitsiooni lõhkuda ja muuta. Et sellist, et nüüd meil oleks mingi selline, ütleme käitumisjuhend, et kuidas ja millal peaks minister lahkuma, et, et me näeme siin seinast seina näiteid ajaloost tuua, kuidas on üpris väikeste asjade pärast mindud ja üpris suurte jamade pärast edasi ametisse jäädud. Ja aga kui hakata mõtlema, et Jürgen Ligi ükskord võttis poliitilise vastutuse perekondlikel põhjustel ükskord ütles ta sisserännanud poja kohta roosast erakonnast midagi viidates pidi võtma poliitilise vastutuse. Maret Maripuu võttis vastutuse selle eest, et ametnikud ei saanud ühe infosüsteemiga valmis. Siis Mihhail Korb võttis vastutuse selle eest esinedes siis sõjaveteranidele kasutas ka, ütleme mitmeti mõistetavaid termineid, mis toonase valitsuse sellise poliitilise joonega kooskõlas ei olnud. Aga et. Ma ei teagi, oskate öelda, mingisugust tuua mingisugust teist näidet, kus on olnud üks poliitikus protsess on olnud selline, et, et on väga erinevad kaasused või väga, väga selline selge umbusaldust süvenevat süvendavate faktide rida ja siis poliitikuna jäänud ametisse. Kui Reformierakonnaga jätkates Kristen Michal, ma arvan, selle kilekotiskandaali puhul ikkagi võttis aega ennem kui see ministriamet ära nii-öelda anti need, noh, et selles mõttes ma, ma arvan, et me võime tuua erinevaid näitajaid erinevast ajastut. Et noh, et ei ole sellist, sellist kindlat nagu suunda Vaata kontekst, nad on siin ka see, et EKRE on suhteliselt lühikese aja jooksul selle poole aasta jooksul juba kahest ministrist ilma jäänud. Et eks nemad Vaatavad ka nii oma erakonna sisse, et et see Ekre erakond on väga selgelt isa ja poja erakond olnud siiamaani nemad, nemad kujundavad selle erakonnaliini, kuidas nad käituvad. Aga kui järjest enam tuleb selliseid poliitilisi hoope sisse, siis võib-olla ühel hetkel hakkavad ka erakonna liikmed küsima, et kuulge Me oleme valitsuses ja, ja meie, meie ministrid muutkui sealt kukuvad, et millega ta siis seal valitsuses tegeleta, et et see on ka võib-olla sellise taustal see, mis, mis, mis mõjutab seda, et et Martin Helme ju mõneti nagu kogu selles selle nädala puhul oli ju ainus selline suurem niisugune intriig see hetk, kui, kui Martin Helme ütles seda, et et kui läheb Järvik, siis siis läheb ka valitsus on ju. No mis on teatud mõttes loogiline, et seda on üle tõlgendatud, seda on proovitud käsitleda ultimaatum, mina, ma arvan, et see loogika oli selles mõttes õige, et kui nüüd koalitsioonipartnerid Isamaa ja Keskerakond noh, ütleme, et olukord oleks olnud niipidi ju lihtne, et peaministril on õigus minna Kadriorgu ettepanekuga ministrid ametist vabastada, selleks ei pea tal olema mitte mingisugust poliitilist konsensust. See on tema otsus, et kui ta oleks läinud esitanud, et jah, et ma vahetaks Ja veel üks erinevus kahe eelneva ministriga eelnevate ministrite tagasikutsumise otsustas eelnevalt EKRE ja siis peaminister läks. Praegusel juhul oleks ta läinud, kui EKRE on ütelnud, et meie oma ministrit toetame aga peaminister läheb Kadriorgu, ütleb, et noh, see tähendabki põhimõte see, et see koalitsioon enam ei toimi. Just et see, see oli, see Martin Helme sõnum. Ma ei tea, kas seda tõlgendada ähvarduse ultimaatumiga, milleni iganes, eks see on nagu selline koalitsioonisiseste suhete küsimus ja tunnetuse küsimus, aga, aga kui rääkida sellest ma siin ka peaminister Jüri Ratas on ju tegelikult meedias viidanud sellele, et ta mõistab seda olukorda, et eelmises valitsuses, mida juhtis ka Jüri Ratas, oli ju keskerakonnale samamoodi tulles opositsioonist väga pikast opositsiooniperioodist, siis see valitsemise start. Ta oli väga rabe, et kui sa korraga pidid täitma mitmeid ministri positsioone, siis Martin Repinski, seejärel Mihhail Korb. Ühel hetkel Jaak Aab, et ka ratas ise on seda öelnud, et väga raske ongi see, et sul on kogu aeg tunne, et kogu aeg peab ühe ministri ära andma, pean ühe ministri ära andma ja kogu aeg ka erakonna sees käib ju protsessi. Paralleel, mille sa tõid, ma olen ise ka sellele mõelnud, et kui EKRE puhul räägitakse sellest, et näed, et nad ei saa enam kolmandat ministrit loovutada, et okei, nende periood on praegult lühem, kui oli Keskerakonnal toona kui nad kui nad tulid pikaaegsest opositsioonist välja ja said peaministri koha ministrikohad, et aga aga siiski, et nendel tuli ka suhteliselt ruttu too vahetada päris mitu ministrit välja ja ja see oli erakonnale ebameeldiv. Aga nad said sellega hakkama ja pigem see näitas selle erakonna tugevust, kui nõrkust. Jah, aga ideaalmaailmas, muideks te räägite nii, nagu asjad on, aga see, mis ka Martin Helme välja ütles, et, et nagu põhjendusena Järvik ei saa sellepärast lahkuda või kogu koalitsioon peab siis lagunema, kui Järvik on sunnitud lahkuma. Et kuna teistel ei ole ministreid vahetatud, et noh, see on tegelikult see ju kõlab nagu imelikult, et kui, kui teised teevad oma tööd hästi, pole midagi ette heita, eks. Et me ei saa ju niimoodi otsustada. Tegelik. Lina oli Mirko juhitud ERR-i veebisaates otse uudistemajast. Helle Monika Helme on ka teatava selgituseta, ütles seda, et et tegelikult peaksid olema Keskerakonna ja Isamaa ministrid ja need erakonnad EKREle tänulikud, et et tule alla on võetud opositsiooni poolt ainult EKRE ministrid. Aga selle läbi rünnatakse tema loogika järgi siis tegelikult kogu valitsust. Et mis ta ütles, oli see, et et kuna meie ministreid nii tugevalt rünnatakse pidevalt, siis teie ministrid pääsevad seetõttu tule alt välja. Et see oli tema nagu loogika selle selgitamiseks. Nojah, aga kui nüüd vaadata sellesama keskerakonna kaasuse puhul, et millistel positsioonidel need inimesed siiani erakonnas on, kes siis eelmises Ratase valitsuses vastutuse võtsid? Repinski Riigikogus endiselt poliitikas Mihhail Korb on Keskerakonna peasekretär Jaak Aab, on minister? Et selles mõttes, kui ka EKRE mõtleb, et noh, et ega me ei saa ju oma poliitikutele kinkida seda, et nende poliitiline karjäär läbi saab, siis ma ei tea, et Kert Kingo siirdus ka nüüd Riigikokku. Kui ka Mart Järvik peaks lahkuma, tõsi, teda riigikogus koht ei oota, et ega selles mõttes see ei ole poliitiline lõppe. Mitu ministrit on Eesti poliitilises ajaloos, kes on mitu korda tagasi astunud, et ja, ja siiamaani on poliitikas tegevad, et ekre kuidagi võtab ka seda väga traagiliselt, et see poliitiline vastutus see ei pea olema juriidiline vastutus ja tihtipeale see ongi selline tunnetuse küsimus, aga mulle mulle tundub endiselt Eestis on erakonnad, kelle puhul poliitiline vastutus on justkui nagu sellise madalama künnisega, et see algkõrgus on märksa madalamal ja siis on erakonnad, mille puhul on see kuidagi kõrgemal. No nii, aga. Ma ma küll arvan, et selle Järviku puhul, mis on veel nagu oluline, mida võib-olla ei paista välja, on ikkagi see teemad, kes teda ümbritsevad ja mis on nende inimeste mõju, nagu seal selles EKRE erakonnas, eks et needsamad nõunikud näiteks Maido Pajo, keda me väga palju ei tea, mis te arvate, toimetab aeg-ajalt näeme teda eksministri kõrval piltidel kuskil nõupidamistel, aga kas see võib olla oluline, et, et et need inimesed, kes tegelikult on Järvikanile lähim meeskond, võivad olla selles Ekre erakonnas väga mõjusad ja see võib ka EKRE nagu EKRE juht mõjutada valikute tegemisel? Aga selge on see, et kui Kingost Ekre pidi loobuma või loobus, siis erakonnas sees kõlas väga palju etteheiteid, et miks me nii lihtsalt nagu alla andsime või siis koalitsioonipartnerid väitele vastu tulime. Ma arvan, et see on ka üks põhjus, miks selles protsessis EKRE vajab rohkem aega, et, et isegi kui see Järviku ametist tagandamine võtab aega, ma ei tea selliseid Kristen Michali perioodi ehk siis rohkem kui mõned nädalad. Aga ka ma ei tea sellises kuulsas Facebook'i grupis nagu EKRE sõprade klubi, et peale seda, kui Kingo ametist tagasi astus, siis pigem seal ikkagi kasutati selliseid Peep pahvilikke sõnumeid, et kuidagi nagu lödipüksid või midagi nii. Seda enam, kolmas minister, oleks seda, seda suurem nagu tagasiminek. Aga muidugi huvitav saab olema see, et kui ma ei tea, kuidas teie reageerisite, et kui, kui tuli see teade et Jüri Ratas otsustas moodustada siis komisjoni, et selgitada Järviku kaasuses tõde välja, noh ma ütlen ausalt, noh, meil toimetuses tegi see algul kõvasti nalja, sest komisjoni moodustamine Eesti poliitilises ajaloos on, on ikkagi noh, üldjuhul selline asi, kus lükatakse probleemiga tegelemine määramatusse tulevikku. Aga tegelikult see tundub, et see oli tegelikult päris nutikas nagu käik, et et, et kui vaadata, kas või selle komisjoni koosseis on ja et seda juhib siis riigisekretär Taimar Peterkop selle liikmed on täiesti sõltumatu taustaga riigiametnikud erinevatest institutsioonidest, siis saab nagu näha, et kindlasti see komisjon ei lase ennast poliitiliselt mõjutada. Ma arvan, see on selge. Ja kui see komisjon näiteks peaks jõudma järeldusele, et Järvik ongi eksinud siis milline saab olema see edasine poliitiline käitumine, see saab olema päris põnevad, kuidas käitub EKRE ja kuidas käitub peaminister Ratas, et see, et see komisjon jõuame mingile järeldusele, ei tähenda see, et poliitiline otsus selle järel peab olema samasugune. Jah, seal on tegelikult kaks tahku selle komisjoni moodustamisel, et üks kindlasti on see, et, et see annab võimaluse võita aega, aga, ja, ja ütleme kindlasti, mis aja võitmine. Aitäh, ma küsin su, see, võib-olla ma mõtlen ka, aitab, võib-olla lihtsalt rääkida. Helmedega Ratasel pikemalt aitab nagu neid argumente tuua lauale, et miks nad võiksid jääda, miks mitte valitsuskriis, pole hea, et nagu see ütlus on, et ühtegi suppi ei tasu süüa. Ning noort, kes aitab ka EKRE le, ütleme siis oma erakonna sees ütleme neid protsesse ette valmistada, et siis taganeda nendest jäikades positsioonidest tunnistada kas variante on eksitud või, või noh, kui ikkagi inimene on täiesti õigesti käitunud, siis tõenäoliselt selle tõdemuseni muidugi jõuta, aga teine osa on see, et üks väikene detail on kuidagi jäänud kahe vahele, et kui te panite tähele, siis esmaspäeva õhtul kohtus peaminister Järvikuga ja teisipäeva hommikul Järvik tegi postituse mille pärast ta küll hiljem õhtul Eesti televisiooni saates esimene stuudio vabandas ja vist tänaseks on see postitus ka ära kustutatud, kus ma selgitasin peaministrile. Aga et need küsimused, mida ta küsis, et tundub, et need olid kantsleri poolt nagu siis koostatud ja minu selgitusi justkui, nagu siis kuulda ei võetud, et, et ma arvan, et selles mõttes on ratas käitunud väga targasti, sest seesama, millega Järvik käis ka esimeses stuudios mis siis ka tolles saates nii-öelda väga palju huvi ei pakkunud, et seesama back nüüd siis leidub Eesti vabariigis kolm-neli inimest, kes selle läbi loevad, kes teevad järeldused, panevad paika kronoloogia ja kuulavad inimese ära. Et kui inimesel on mure ja ta ütleb, et tal on, pakkis paberid, mis tõestavad ära siis, kui Eesti vabariigis leidub neli riigiametnikku, kes on valmis ministri ära kuulama ja tõe jalule seadma, siis. On hea ka selleks, et kombata siis opositsiooniga võimalike ümbermängimise võimalusi, siis nii nii Keskerakonna kui Isamaa poolt, aga, aga sellist pist nagu valitsuse lõhkumise huvi või ümbermängimise huvi praegu mulle tundub, et ei ole, ei ole väga ei keskerakonnale ega Isamaal. No siin on muuseas, kui selle komisjoni juurde jääda, et selle opositsiooni tegevuse ja ütleme koalitsioonide osas tuleks õige pea tagasi, aga et siin käib selle komisjoni osas diskussioon mis on selle komisjoni eesmärki, õiguslik alus, aga ma pigem küsiks nii, et milline on see võimalused siis tuleva nädala lõpuks suudab see komisjon paika panna selle aegrea, et kuidas Järviku saaga riigisektorist sees vaadatuna arenes, millised on detailid, mida siis poliitiline tasand hindama peab ajaliselt ja vormiliselt. Ta maksab panuseid teha, et ma ei tea, kas selle nädala ajaga on võimalik koguse listeeriasaaga koguse PRIA volituste saaga siis aegreas kirja panna. Või on nüüd komisjonile püstitatud ka natukene üle jõu käiv ülesanne. Noh, ma arvan, et see sõltub sellest, kui palju nad sellele oma aega pühendavad, on ju, et et nad on kõik ju ametis ka oma oma teistel töödel, et Margus, Matthias, riigikantselei see läheb nüüd ma ei tea, kas nüüd selle skandaali ajal või skandaali järel läheb tööle kaitseministeeriumi asekantsleriks. Riigisekretär Peterkopi on ka kindlasti tegema seda õiguskantsleri inimesel, riigikontroll, inimesel on omad tegemised, nii et et selle üritusele selle komisjoni formaat ja tööaeg ei ole väga täpselt ju teada, et kus nad kogunevad, kui palju nad arutavad, kas nad ise saavad kaasata ka veel mingeid inimesi sinna. Noh, ma arvan, et et kui poliitikud on välja öelnud, et järgmise nädala lõpuks on selle komisjoni töö valmis, siis, siis noh, ükskõik kui süvitsi läheb, et see ju ta siis on järgmise nädala lõpuks valmis. Mina mina usun, et Jüri Ratas teab juba praegu enam-vähem, mis see tulemus on, et ta, ta on sellest taustast selles kronoloogias rohkem teadlikke, kui ta. Tol ajal välja paistab. Nojah, aga nüüd on tegelikult see kõige olulisem küsimus selle komisjoni puhul ju see, et kas EKRE on valmis komisjoni töö tulemusi aktsepteerima ei asu apelleerima sellele, et. Kas ma nüüd päris täpselt ei mäleta, kas, kas sa sealsamas saates, mis ma viitasin, mida sina siin tänuväärselt ERR-i veebis juhtisid, kus Monika Helm oli külaline. Kas Monika Helme ütles, et ta usaldab selle komisjoni töö tulemus sõltumata sellest, milline see otsus on? Järvikus? Nojah, neid ütlemisi on igasuguseid, et ka samal õhtul Eesti Televisioonis eetris olnud erinevate parlamendierakondade esindajatest koosnenud saade, kus EKRE nimel siis rääkis fraktsiooni esimees Siim Pohlak, siis ta ikkagi rõhutas sedasama mõtet, et ärme rutta ajas, et ootame tulemused ära ja siis vaatame, et mis jätab natukene ka selle ukse nagu lahti, aga, aga üldiselt ma olen aru saanud, et on öeldud. Me usaldame seda protsessi, mille peaminister sattunud. Raske. Praegu natukene teistmoodi öelda, et sõltumatu komisjon teeb peaministri algatus, et meie selle tulemusega lepet siis, siis oleks ju ikkagi noh, kriis endiselt. Sisuliselt tähendaks seda, et me ei usalda peaministrit, see sõnum on lihtsalt selline. Aga mis te arvate, kas Järvik võiks jätkata? Võimalik võimalus, et, et ma ei tea, komisjon küll seal midagi tuvastab, aga, aga sellised mitmeti tõlgendatavad olukorrad, et oli nii, oli naa. Et kas see võimalus või siis EKRE lihtsalt ütleb, et meie meest ei puutu. On see reaalne, et valitsuse jõulupeol maaeluministrina astub üles Mart Järvik või või ka järgmisel aastal, siis kui kevadkülv algab, siis Mart Järvik, saab öelda põllumehed. Kaunist kevadkülvi teile. Jube raske öelda, et üks omapärane asi oli eile Kuku raadios, kus Keskerakonna aseesimees Mailis Reps oli saatekülaline ja mõneti nagu kui jahmatusega kuulasin, kui Mailis Reps asus eetris väga selgelt maaeluministeeriumi kantslerit Illar Lemettit tõrvama, see oli üsnagi nagu noh, teistsugune suhtumine Lemeti tegevusse, kui on väljendanud Keskerakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas. Et Reps ütles, et 30 aastaga oleks pidanud välja kujunema selline maja eetika. Et ametnikud eesotsas siis Lemettiga ei lähe oma ministriga avalikult vastasseisu. Et võib-olla nagu põhimõtteliselt mingis mõttes ma saan nagu aru, mida Reps ütleb, et et selliseid vaidlusi ei peaks ülal pidama nagu, nagu maja sees, aga aga Lemeti ju tegevusest on ise seda põhjendanud sellega, et ta näeb mingeid ebaseaduslikke asju tema hinnangul. Et küsimus on selles, et kas siis kas siis sellisel juhul kantsler peaks nagu vaikima sellest või mitte, et et seal repsi avaldus oli küll nagu mõneti nagu üllatav ja ja näitas, et ka Keskerakond on valmis muutuma. Ja siis nagu repsi avaldus tähendaks seda, et kui sa näed, et kuskil on mingi jama ametkondades või tahetakse nii-öelda riigile külma teha riigile, meile maksumaksjatele, et, et siis sa pead olema vait ja ootama, kuidas koalitsioon selle asja ära lahendab, või poliitiline minister, mis, mis nagu on vale, vale lähenemine, aga aga tegelikult ei ole ka näinud väga palju selliseid, et ka varemalt teiste koalitsioonide ajal, kus, kus nagu ametniku ametnikud on niimoodi käitunud nagu praegu, et selliseid konflikte teelt on olnud üpris üpris vähe. Mina tõlgendan seda hoopis ühte teistmoodi. See kõik eelnev jutt on ka muidugi õige ja kehtib aga ka, et siin tuleb näha veel ühte detaili, on see, et kui nüüd Mart Järvik peaks millalgi ikkagi sellise riigimeheliku positsiooni võtma, teatama, et tõesti, et põllumehed saaks edasi minna ja et valitsus saaks edasi minna, et ta võtab sellise isikliku poliitilise vastutuse mis isegi ei eelda seda, et EKRE peaks nõus olema. Ma arvan, et Mart ja Martin Helme saavad lõpuni jääda selle juurde. Mart Järvik on kõik õigesti teinud, aga Mart Järvik ise tunnetab siis, et ta küll ei ole ka midagi valesti teinud, aga lihtsalt, et kõik saaks edasi minna. Aga siis on küsimus selles, et saabub maaeluministeeriumisse uus minister, kes on ka koalitsioonileppe järgi EKRE-st ja ma ei tea, siis hakkab uus pool aastat kantsleriga koos lugema. Aga kujutate ette, kui EKRE-s on praegu selline selge teadmine, et Illar Lemetti koos paljude ametnikega? Ta on EKRE vastu Ekre inimestega rääkida siis nad ütlevadki, et süsteemi võtnud ministrit omaks igal võimalusel tehti takistusi, töötati vastu. Et isegi siin üks ministri nõunik lõppeval nädalal rääkis ühele ERR-i ajakirjanikule seda, kuidas isegi pressiteateid, mille ta on koostanud, majast välja ei saadeta ja töötatakse vastu, kuigi poliitiline tahe on selline, siis kuidas te kujutate ette, et uus EKRE minister selle kantsleriga jätk jätkab, et ma olen kuulnud, et koalitsioonis sellel teemal vaieldud näiteks siin mitmed koalitsiooni osapooled peavad ikkagi mõeldavaks, et Illar Lemetti jätkab kantslerina sellel nädalal ka ju peaminister ei olnud valmis Lemetti vabastamise küsimust panema valitsuse päevakorda, öeldes, et laseme nii-öelda protsessidel kulgeda omasoodu. Aga Mulle tundub, et võib-olla ikkagi siis on sündimas või sündinud kokkulepe, et hea küll, et kui läheb Järvik, siis läheb ka kantsler, aga, aga see on tõesti selline sisetunde küsimus. Seda on muidugi huvitav, et millistel tingimustel seda on võimalik nagu teha, et kantslerit ei saa ju lihtsalt niisama ju ju ju vabastada on ju, et see on valitsuse otsus, valitsus otsas just et, aga aga see, selle alus on ju ikkagi see, et ta koostöö ministriga ei laabu. Et siis peaks vist ennem nagu kantsleri vabastama ja siis alles minister. Aga muidugi selle kantsleri puhul on üks asi veel, et, et EKRE poliitikud on rääkinud seda, et et Illar Lemetti on väga selgelt Reformierakonna mees ja toonud siis selle nagu kinnituseks selle, et Lemetti sai kantsleriks ajaks ajal, kui maaeluminister või leiaks tolalist maaeluminister oli põllumajandusminister, oli, oli reformierakondlane Urmas Kruuse. Aga tegelikult tasuks minna nagu üks samm ajas tagasi enne kantsleri ametit oli, oli Illar Lemetti asekantsler. Kantsleri ametisse sai ta ajal, kui maaeluminister oli Isamaa esimees, Helir-Valdor Seeder. Jah, mina olen ka kuulnud, et seeder oli üks nendest inimestest, kes Lemettit ka maaeluministeeriumisse või noh, toonasesse põllumajandusministeeriumisse kutsus, aga eks siin detailidega tuleb tegeleda nii, aga nädala jah, kõige sagedasem küsimus kõlas siis nii, et kas astute tagasi või kas minister Järvikut peaks astuma tagasi ja kõige originaalsem vastused on kõlanud niimoodi, et milleks ja ma olen ikka veel minister. Aga teine küsimus, mida kõik endast lugu pidavad poliitika teemadel kõnelevad, inimesed on siis küsinud, et milline on valitsuse tervised, kes räägib köhast, kes kopsupõletikust, aga õigus on vist neil, kes räägivad, et valitsusel on tuulerõuged või mingisugune kuslik haiguse, see on jõudnud kuidagi seal parlamendis ka opositsiooni ridadesse. Sellel nädalal on kaks huvitavat sammu astunud just opositsioon. Esmalt me juba umbusaldusest rääkisime, aga, aga võiks natukene rääkida ka ühest Kaja Kallase tsitaadist, et mis siis kõlas umbes täpselt nii aktuaalses kaameras, et vaadates kõike seda, mida ta peaministrina on korda saatnud, siis Jüri ratas peaministrina müüks maha Eesti esimesel võimalusel, kui ta saaks jätkata peaministrina ja ma arvan, et see ei ole Eesti huvides. Tänuväärne taat, mille koalitsioon eesotsas Jüri Ratasega otse kandikul vastu võttis. Ja seda lauset korraga tee nii sotsiaalmeedias kui ka kõikvõimalikel puhkudel. Fookus Järvikult viidi kiiresti Kaja Kallas. Ja sellele andis veel lisavõimenduse Siim Kallas, kes teatas siis seda, et vaadake, mida kõike on Jüri Ratas öelnud Kaja Kallase kohta ja täpsustamata, mis on siis need jubedad asjad, mida Jüri Ratas on öelnud, et ise ka küsisin sotsiaalmeediast alt tema selle postituse alt, kus ta siis ütles midagi, kui need, ütleme seal nii palju, et pangu siis kolm markantsemalt näidet, aga aga sellele järgnes nagu vaikus. Aga teile meenuvad need Jüri Ratase krõbedad väljendid solvumised Kaja Kallase aadressil. No kindlasti sõnades seda pole olnud, võib-olla mingites pilkudesse kehakeel, kes on olnud mingeid suhtelisi väljendatud Villest, Kaja Kallas või, või Siim Kallas on selle välja lugenud, aga, aga minule nagu avalikus eetris või riigikogu ma ei tea, kui ratas on saanud seal vastata saadikute küsimustele või, või need debatid, mis olid, olid enne valimisi, võib-olla kõige teravam oli nende valimisdebatid Kuku raadios, kui mu mälu ei peta, et seal oli ta tõesti terav, aga seal oli mindud nagu isiklikeks isiklikuks, onju, et seal seal seal oli see muudmoodi terav, et noh, mina küll ei oska öelda ühtegi sellist asja. Sõltub, mis terav ka on, et kui sa ikkagi umbmääraselt vastad, Kaja Kallase küsimusele keerutad kogu aeg, eks kol väga solvav. Et, aga jah, ei, et ma noh, see oli selline tõeliselt ebaõnnestunud väljaütlemine ja millest, nagu mida Kaja Kallas-le endale on olnud ka väga raske tunnistada, et ka siin neljapäeval läks esimeses stuudios seda ikkagi ei tahtnud, nagu seda selgelt välja öelda. Mina olen kuulnud. Ta on ise pärast olnud üsna õnnetu selle väljaütlemise pärast, et ja sellega haakub tegelikult üks kolmas asi, et et siin ju lasti lahti jutt või väide, et justkui mis ameerika naerad seal Reformierakond ja EKRE EKREga läbi läbirääkimisi ja ja ilmselgelt oli see jutuke Kaja Kallase suhtes pahatahtlik ja samuti tema Erakonna esimehe positsiooni vastu, et et näis, et mis sealt Reformierakonnast endast edasi saab, et kas see oli öeldud nüüd selle ütleja poolt naljana, millest ajakirjanik aru ei saanud, et see oli nali. Või see oligi teadlikult mõeldud nagu sellise spinni välja käimisena tekitada erakonna sees veel kord nagu niisugust segadust, et eks seda näha ole. Nojah, mina kolmapäeva õhtul, kui see uudis ka siis Delfi ja Päevalehe veebituli, siis esimese hooga kahtlustasin, et alanud on plaan, kuidas Reformierakonna reiting kunstlikult alla tuua ja siis Kaja Kallas välja vahetada, et, et see nii-öelda loogika on siis selles, et noh, praegu võib selgelt öelda, see ei ole nüüd minu mõttes on ka sotsiaalmeediast laenatud mõtte, et Jüri Ratase valitsuse garant on Kaja Kallas, sest vaadake, praegu on selline tobe olukord, et Keskerakond ise tõenäoliselt peaministri kohast loobuda ei soovi, mis tähendab seda, et nemad väga mingisuguseid uusi koalitsioone looma ei hakkaks. Ja teine häda on selles, et reformierakonnal on väga kõrge toetus Eesti kõige populaarsem erakond seal üle 30 protsendi valijatest annaks, kui homme toimuksid hääletused Reformierakonna poolt ja ka reformierakonnas endas öeldakse, et no aga ega meie ka ju ei saa Kaja Kallast välja vahetada, et inimene teeb head tööd, erakonna reiting on kõrgem. Me võitsime valimised. Mismoodi te seda ette kujutate, aga nüüd ongi, ainukene võimalus on siis see, et, et Reformierakonna reiting kukuks kolinal nagu kivi erakonnas sees, saaks küsida, et mis toimub ja korraldada uued esimehe valimised, aga, aga noh, ma ei tea. See peaks olema selline Camikaatse elik poliitika kujundamine, mida ühelegi erakonnale tõenäoliselt ükski normaalne inimene ei soovita. Ta ei saa olla see plaan, see oli tõenäoliselt üks vääratus, mis ei olnud nagu niimoodi ette plaanitud lihtsalt seda vääratust nüüd võidakse kasutada ära erinevate huvigruppide poolt, eks, et selline plaan, et nüüd Kaja Kallas selle välja ütleme, siis hakkab, hakkab see möll pihta ja ja lõpuks ta kaduma koha, et noh, see, seda on raske, nii kaua kui meil kiita, teha selle või keegi teine meid ei suuna, siis ei ole seriaal. No aga olete nõus, et kusagil ma ei tea, teisipäeva õhtul mingil hetkel oli ikkagi selline variant, et neid võimalusi, et kui Martin või Mart Helme, Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder Järviku osas kokkuleppele ei saanud, moodustati komisjon siis mingiks hetkeks oli ikkagi selline tunne, et poliitikas on avanud avanenud selline võimaluste aken ette, et erinevad läbirääkimised võivad alata. Ta aga ka siis, kui Kaja Kallas aktuaalses kaameras selle lause välja ütles, siis ütleme, oli ju selge, et Keskerakonna ja Reformierakonna vahel mingisugust sidusat dialoogi alata ei saa. Et Jüri Ratase Kaja Kallas ühe laua taha veel mõnda aega mitte kuidagi ära ei mahu? Jah, et see oleks jätnud ainsa alternatiivina alternatiivina lauale selle vana kolmikliidu sünni. Nii, aga sellel nädalal sai Reformierakond 25 sellest 25-st aastast ligi 17 on see erakond Eestis võimul olnud, aga kas jäme järgmise kolme aasta jooksul sinna asja on? Selleks muidugi peaks olema hiromant, et seda teada, et meil täna hiromant stuudios pole. Aga kui te mõtlete nende 25 aasta peale, et kuidas läheb selles kontekstis kontekstis reformierakonnal praegu reiting on kõrge, ollakse opositsioonis, et kas reformierakonnal on, ütleme praegu sellise oma 25 aasta halvimad ajad, parimad ajad või keskpärasemad ajad või kui, kuidas seda nüüd öelda, et kus on Reformierakond praegu? Kindlasti ei ole parimad ajad, sellepärast et ollakse opositsioonis ja Reformierakond on ikkagi ikkagi nautis seda ka valitsemisperioodi. Ja, ja noh, selles mõttes noh, ei saa öelda, ma annan seal reiting siin nagu hinnata selle järgi valimistevahelisel ajal, et sul on lõige aegadel reitinguga, sa oled nagu opositsioonis nagu nõrk lohutus neile endale, kui nad seda ka üritavad ennast niimoodi lohutada. Ma arvan, et kõige muide Tuues võrdluse kas või kõrvalt, et sa, sa lood mingi uue ettevõtte ja ja sellele ettevõttele hakkab minema hästi see nagu sellises kasvufaasis, et ma arvan, et see oli Reformierakonna jaoks kõige parem aeg üldse. Et siis on niisugune, kui nad said võimule, oli selline stabiilsus aeg ja nüüd hoolimata sellest, et reiting on väga kõrge kuigi viimastel kuudel langenud ja ma arvan, et see langus läheb edasi. Et me näeme varsti keskerakonnale ja Reformierakonna reitingu võrdsustamisest Hansa minu arust pluss siis siis praegu ju tegelikult on see opositsioonis olek Reformierakonnale üsnagi nagu raske aeg, et kui me vaatame, päris mitmed inimesed on sealt erakonnast lahkunud läinud muule tööle erasektoris sest nad näevad, et noh, see opositsioonis olek ei, ei ei vii neid kuidagi nagu noh, nagu inimestele edasi või see pigem nagu nagu stagnatsioon. Ja seesama Siim Kallas ja ütles ju ju mõned kuud tagasi iseenesest väga õige asja. Et Reformierakond peab leidma oma idee või visiooni opositsioonis, aga mul on tunne, et siiamaani ei ole, ei ole suutnud seda leida ja pigem on siiamaani paljudest asjadest nagu kumab läbi selline kibestumus. Et nad ühel hetkel võimult eemale jäi, kibestumus tollaste partnerite osas ja vaat, kui sellest üle ei saa siis ongi väga raske kellegagi koostada. Jah, see slõugan, pigem on see, et varem oli parem, et kui vaadata ka seda kõrget, et reitingud siis tegelikult ma just eile võtsin sellise pika Reformierakonna reitingukõvera ja, ja kui keegi ütleb, et praegu on väga kõrge reiting seal kusagil 31 33 vahel, siis meenutab 2007. aastal pronksiöö järgselt oli 45 protsenti, ütleme, sinna on veel minna. Aga. Ja mulle tundub, et seesama pronks ongi olnud tänaste reformierakonna probleemide üks põhjuseid. Tekkis väga tugev vastasseis Keskerakonnaga, Keskerakond sisuliselt ei olnud mõeldav teistele erakondadele. Valitsusliidu partner, Reformierakond tekkis sinna mugavus. Nad kukkusid mugavustsooni, nad hakkasid nagu võimu lihtsalt nagu säilitama, eks, ja see, et mis nende nimi, ütleb Reformierakond. Noh, et ei ole neid reforme tehtud ja nüüd ka teised erakonnad võtavad neilt selle reformide tegemise SÕNA sisuliselt ära. Nii Keskerakond oma muudatustega Isamaa oma muudatustega, kas nad on head või halvad, aga. Midagi muudavad, aga mis oli pikka aega sellele, miks reformierakonnal oli hea, lihtne valitseda aastakümneid. See oli see põhjus, et Reformierakond alati oli valmis tegema kõikidega ise koalitsiooni, et toona, kui ka Edgar Savisaar juhtis keskerakonda, siis see ei olnud Reformierakonna jaoks probleem. Aga nüüd on Eesti poliitikamaastikul selles mõttes Reformierakonna koha üle võtnud Isamaa, kes on valmis tegema koalitsioone nii Keskerakonnaga kui ka EKREga loomulikult veel ka sotsiaaldemokraatidega ja siis Reformierakonna endaga, et põhimõtteliselt seal on väikene selline positsioonide vahetus toimunud ja, ja mis võib olla ka, üllatas Reformierakonda kevadel, et eeldati, justkui keegi ei ole valmis EKREga koalitsiooni tegema, ka Eesti poliitikamaastikul olid sellised inimesed ja, ja mis puudutab neid suuri ideid, et selles osas ma olen Aivar sinuga nõus, et kui vaadata, siis näiteks ma ei tea maksuküsimust või majanduspoliitilisi väljaütlemisi, siis see mõte teeme nagu varem keerame nagu ajaratta tagasi. Kliimaküsimustes on üle võetud selline sotside aastatepikkune sõnum, põlevkivi on pahamajandusest aru saava erakonnana jäetakse muidugi lisamata, et mida see meie majandusele teeb, mida see teeb Ida-Virumaale, mida see tähendab väliskaubanduse defitsiidiks. Keskkonnasõnumites tõesti, Reformierakond praegu kaks-kolm aastat ajas maas ja sotsiaaldemokraatidest minnakse sotsiaaldemokraatide ideedele minnakse sellise avaliku arvamuse tuules lihtsalt järgi. See jah, et viimane see, see rafineerimis teha selleteemaline arvamusi ühe asja veel edasi, et et me sel nädalal avalikustasime viimased erakondade reitingud ja seal toimus selline väikene nihe. On näha, et see Keskerakonna toetuse langus venekeelses valijaskonnas on peatunud ja hakanud uuesti kasvama, et kindlasti on. Ja kuna see on kasvanud Keskerakonna toetus ka Tallinnas märgatavalt, et nad on sisuliselt võrdsustavad oma oma toetuse taas Reformierakonnaga, siis ilmselgelt on siin näha, et vene valija on Mihhail Kõlvarti linnapeaks saamise noh, nagu positiivselt vastu võtnud ja osad valijaid on siis andestanud keskerakonnale selle, et nad läksid EKREga koalitsiooni, mis, mis, mis algul ilmselt vene valijatele väga nagu meelepärane ei olnud. Mihhail Kõlvart ei teinud, ta tegelikult on täitnud mõned Reformierakonna lubadused. Kõlvart on asunud väga jõuliselt ka Tallinnas tegutsema, et selles mõttes see oli päris nagu nutikas käik Keskerakonna poolt ja arvestada seda, et järgmised valimised on kohalikud valimised, siis, siis kindlasti kindlasti arvestades seda, et kohalikel valimistel need küsitlused oli tehtud riigikogu valimiste kontekstis, kus saavad siis arvamust avaldavad valimisõiguslikud kodanikud, aga kohalikel valimistel on see valijaskond laiem ehk nii-öelda vene hääle kaal on suurem, et siis siis tõenäoliselt, kui praegu toimuksid täna toimuksid kohalikud valimised, siis, siis kindlasti Tallinnas taas võidaks Keskerakond, küsimus on ainult selles, et kas ta saaks siis absoluutse häälteenamuse või mitte. Aga mis ma öelda tahtsin, on see, et seesama see Kaja Kallase väljaütlemine selle õlirafineerimistehase ja kohta on taaskord näide selles, et vahepeal oli vene valija nii-öelda maas korjata, üles noppida, aga mitte ükski erakond ei teinud pingutust, et, et et keskerakonnas pettunud vene valijat enda toetajaskonda meelitada ja ma arvan, et et see avaldus, mida praegu näiteks Reformierakond tegi, siis ütleme siis nagu selle põlevkivisektori osas, et või Kaja Kallas tegijana, et see kindlasti arvestades et Ida-Virumaal on väga suur vene valijaskond kindlasti neile kasuks, selles mõttes ei tule. Ida-Virumaal tõesti ühtegi häält selle jutuga, et kiirendame põlevkivisektori surma sellega juurde ei saa, sest identiteedi osas see on väga oluline ja see, et tulevikus võib-olla 10 20 aasta pärast tuleb sinna tuulikuid ja päikeseparke ja, ja kõike muud vahvat ja kõik kaevurid hakkavad korraldama inimeste vaba aja tegevusi, et noh, see ei kõla nagu praegu veel väga usutava plaanina. Kahju, sellepärast, et tegelikult seal rafineerimistehas on ikkagi üpris suur risk ka teistele maksumaksjatega, et me täna lähme Ida-Virumaa, selliseid noh, ütleme probleeme lahendama, mõtleme nendele valijatele, aga, aga me võime võtta endale teha nagu väga valusa ja valeotsuseta, et ma arvan, et riik ei peaks kuidagi sinna rafineerimistehasesse. Panustame investeerima, et las erakapital, kui leiab, et see on mõistlik, siis seda teeb, aga poliitiline olukord on selline, et seda on raske valitsusel ka välja öelda. Aga jah, et selle rubriigi, et Reformierakond 25 lõpetuseks ikkagi, et see teema kuidagi positiivselt ära lõpetada, siis Reformierakond siiski on Eesti suurimate tegijate seas ja nüüd on küsimus selles, et küll halbadele aegadele järgnevad kunagi ka head ajad, et alati tasub ka ikkagi selliseid positiivseid asju rõhutada. Ka siis ootan kellale. Meil on veel mõned teemad, üks ikoon on Eestis nüüd ka juriidilises mõttes langenud, murdmaasuusatamine on oma tagasilöögid juba etteruttavalt saanud. Nüüd on tegemist siis juba juriidilise vastutuse küsimusega oleval nädalal kinnitas Harju maakohus Eesti läbi aegade kõige edukama murdmaasuusatreeneri osas kokkuleppemenetluse. Võttis siis vastu otsuse, et Mati Alaver on kokkuleppemenetluse korras süüdi mõistetud ja karistuse nädala määratud aasta tingimisi lisaks siis on käimas kriminaalmenetlused. Selles kaasuses siis suures osas samade sportlaste üle, keda tantsis kallutanud dopingu tarvitamisele, kokku on neid siis neli, kolm eestlast, üks välismaalane, et need protsessid on käimas Saksamaal ja Austrias ja siis selgub ka see, et kes on kindral ja mis oli tema täpne roll, et mis seal Alaveri kaasuse puhul nüüd siis oluline on, et mida peaks rõhutama. Noh siin on nagu erinevaid tahke, et esiteks võiks ju ka öelda, et ta peaks olema teine Eesti treener, kes on dopingule kallutamises noh, ütleme nii, et süüdi mõistetud et esimene oli yks tegelane nimega Nikolai Furzov, kes andis oma oma väga noortele sportlastele kujujatele dopingut ja, aga noh, tema oli selline inimene, kelle nime ennem polnud keegi kuulnud ja tõenäoliselt tänasel päeval ka keegi ei mäleta. Et see Et ja teine asi, mida tasuks lase juures silmas pidada, et see süüdistus puudutas siis Mati Alaveri tegevust aastatel 2016 kuni 2019 et see ei puudutanud siis see uurimine aastaid, kui kui näiteks Andrus Veerpalu sai olümpiamedaleid ja maailmameistri võistluste medaleid, et need olid ju aastatel olümpiamedalid olid 2002 ja 2006, kui mälu ei peta ja maailmameistrivõistluste medalid olid vist 99 ja 2001 on ju. Ehk et, et see selline noh, see Mati Alaveri see koguse avalik tunnustus, mida ta pälvis, oli ju ju ju tegelikult ajast, kui, kui, kui medaleid korjasid. Andrus Veerpalu ja Jaak Mae, aga seda, seda see periood see uurimine ei puudutanud. See on kindlasti ka nagu oluline. Paneb üles väga suured kahtlused ja just selle veerpalu teema puhul suurimini puudutan, sellepärast et neil on aeglaselt, jah, aga, aga ma arvan, et ta on toonud palju muutset. Kunagi Postimees selle veerpalu teema nagu avalikuks tegi ja, ja ajakirjanikud sattusid tegelikult päris räige rünnaku alla, sellepärast et siis ma usun, et need paljud inimesed, kes ma loodan vähemalt, et kes toona olid seda meelt, et ei midagi sellist, pole võimalik Eesti suusaspordis, et see on nagu rohkem silmi avatud neil. Jah, tervitused toonastele selle loo eestvedajatele nipohvile Tuuli Kochile, aga seal oli ka Priit Pulleritsu töö, aga, aga miks ma Peep Pafi nime mainin, siis mulle lõppeval nädalal jäi üks Peepafi intervjuu silma, kus Peep Pahv ka ütles, et mitmeid kleid siiski ei saanud avaldada, sest tõenäoliselt siis kas olite siis faktid sellised ütleme, katmata või, või siis väljaande tunnetus, et see risk sattuda kohtuvaidlustesse liiga suur, aga, aga noh, üks retooriline küsimus, et mille Pafka siis sõnastas, et kuidas te nüüd ette kujutate, et Mati Alaver viis mitu sportlast edukalt olümpiavõitude ja medalite ja siis mõtles, et katsetaks nagu seda siis uut meetodit ka, et kallutaks sportlasi dopinguga või? Noh, aga see on retooriline küsimus selles mõttes. Siin saab tuua paralleel, kui keegi võtab altkäemaksu, et siis reeglina teda esimesel korral kätte ei saada, ehk et see info, et kuskil on näiteks mõnikord korrumpeerunud inimene, et, et millal see info jõuab uurijate, neid, kuidas nad hakkavad seda kontrollima. Et selleks ta jõuab teha palju kuritegusid, aga tõendada jõutakse tõenäoliselt need viimased, et, et see on nagu noh, mis on nagu paratamatus. Selliste uurimuste juures. Klaveri selle case'i puhul meenutada ka seda, et see asi ei ole ju veel läbi, ta on, ta on nagu üks episood on läbi, aga kuna samal ajal käib rahvusvaheline uurimine aga selge on see, et sama asja eest inimesed nagu kaks korda süüdi mõista ei saa, onju. Et aga me ei tea, kuhu see rahvusvaheline uurimine üldse välja jõuab, et et praegu on nemad keskendunud, see, mis toimub Saksamaal ennekõike, aga ka siis Austrias siis sellele doktor Schmidtile tema ümber, et kes väidetavalt siis Saksa meedia põhjal, mis artikleid ma olen lugenud, on olnud ka väga vastutulelik uurimisorganitele ja koostööaldis. Et kui see Smitty asi saab valmis ja, ja saab aru, siis see, et kui suur see, nagu see võrgustik üldse on, on ju siis sinu viide sellele kindralile on ju, et, et siis siis võib tulla see asi uuesti siia tagasi. Et ma arvan, et see asi ei ole veel läbi. Just et praegu selle kohtumääruse pealt erilisi skeeme välja ei loe, ma saan aru, et see põhjus ongi just need käimasolevad välismaised menetlused, kus iga sõna võib tähendada karmimaid karistusi, ma mõtlen Mati Alaveri poolt, et sõna ja ka suuremaks muutuvaid kriminaalse turun tulunõudeid, millele on ka viidatud, et ka Austria õigus võimaldab siis näiteks sellest tegevusest saadud tulu, mis on siis, ma ei too sportlast, erinevad auhinnarahad ja nii edasi seda siis konfiskeerida ja, ja, ja see on otsesed rahalised nõuded inimeste vastu, aga siin taaskord tegelikult on üks juriidiline küsimus tekkinud, et mida ju selle kaasuse puhul rõhutati, et Mati Alaver ennast kokkuleppemenetluse käigus süüdiaid tunnistanud, ehk siis siin ta nõustus karistusega ka süüdi tunnistanud. Just et siin jällegi viidatakse Sis oportuniteediga kaasusele hiljuti siis rahatrahvi vastu võtnud Mary Krossi kaasusele, et, et kuidas ikkagi neid süütuid inimesi ikka ja jälle Eesti kohtusüsteemis karistatakse, et kohus võiks ikkagi kinnitada, et nad on teinud tööd vastavalt Eesti vabariigi põhiseadusele ja karistusseadusele, et isikut. Ma tsiteeriks karistusseadustiku nüüd, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimib toimepanemises süüdi. Et praegu on nii, et ka Alaveri kaasuses jääb kõlama, et teda karistatakse aastase tingimisi vabadusekaotusega. Ent ta ise noh, ei ole viidanud, et ta on süüdi, et kohustus ikkagi karistust määrates peab veenduma tõendid tema süü osas on olemas. Et prokuröri küsitav karistus tuleneb seadusest, et see pole liiga leebe või pole liiga karm. Ja eks seal on veel asju, mida kohus peab kokkulepet kinnitades järgima, et hea uudis on, ma arvan, ikkagi see, et Eesti inimestele tuleb see üle korrutada, et ausaid inimesi ilma tõenditeta kohtus karistada ja süüdi mõista ei saa. Mina vähemasti usun Eesti õigusriiki. Nii, meil on viis minutit saate lõpuni Alaveri teema juurde, mul on tunne, et ühel või teisel moel me rahvateenrite saates kunagi naaseme, kui need protsessid Austrias ja Saksamaal on ka jõudnud oma loogilise lõpuni, aga riigieelarve läbis teise lugemise, sellest me täna saates ei räägi. Aga räägime hoopis Eestisse investeerimisest, et meie Urmetiga vist ei tegele aktsia teatesse investeerimisega, et pigem meie elame kaasa maailma börsidel halbadel päevadel toimuvale. Ja mina vähemasti jälgin huviga Toomase ja mari käekäiku. Aivar sina majandusajakirjanikuna ajakirjanikuna osalejad, mulle tundub sellises kodanikuhariduse programmis ja teed Eesti majanduses tugi ostega aktsiabörsil, et ma saan aru, et sinu suhtumine näiteks uudisesse, et Tallinna börsile saabub uus ettevõte on veidi asjatundlikum kui minule, Urmetil. No kuivõrd sind ahvatleb peatselt saabuv Coop Panga? Oh ahvatleb, mõtlen täitsa, et, et kas osaleda sellel või mitte, kas märkida või mitte, ei ole tõesti investeerinud eeskätt Eesti börsiettevõtetesse, aga ei proovinud seda teha regulaarselt teatud aja tagant teatud osa oma sissetulekust siis sinna suunata. Aga iseenesest on nagu hea, kui tuleb Eestisse uusi börsifirma, siis küsimus on alati selles, et et kas need emissioonid õnnestuvad või mitte, et Eesti on näinud erinevaid emissioone või börsile tulekut, kus on, on aktsia kiiresti tõusma hakanud või ka siis langenud, et selles mõttes ma ei oska nüüd öelda, et mis, mis edasi saama hakkab, et seda peab igaüks ise nagu tunnetama ja mõtlema, et kui pikalt on sellesse ettevõttesse investeerib ja ja mis ta arvab, mis edasi saab, aga, aga lihtsalt koop ise tahab jäljendada Eestis soomlaste sellist positiivset kogemust. EstBan, kes peaks olema Soomes üks selline ühistuline pank, mis 2007 ka sellise kriisi ajal ajalood ja mis on olnud soomlastel tugev edulugu. Palju õnne, soomlastel on muidugi ka see jalgpallivõidule. Aga oskad sa ära seletada, miks ainult Coop, Pank, miks mitte ka jae ja hulgimüügi osa, sest ka Coopi suur käive ju tegelikult pärineb ka kaubandusest. Ma saan aru, et need on erinevad ettevõtted, aga miks mitte tekitada ühte suurt kontserni, mis väga selgelt oleks ju palju suurema väärtusega. Coop on ühistuline, poodide kett ja, ja seal on, on see noh, nad nagu majandavad ennast teistmoodi kui tavapärane ettevõttes omandistruktuur on teistsugune, et hääleõigus on seal teistmoodi, kui, kui osaluste suurus. Coop Pank, sellepärast et nad tahavad tekitada tõeliselt sellist sünergiat või nägid ette, et Coop Pank on endine Krediidipank, Krediidipangaga oli meil palju jamasid, et ja, ja siis leiti finantsinspektsiooni Ma arvan, tugeva töö tulemusena leiti selline noh uus omanik koobi näol ja seal olid ka osa investorid, kes aitasid siis seda kobiseda, panka üle võtta. Ja, ja selles mõttes nad näevad ikkagi seda nagu võimalust, et sidudused, oma kauplused, oma kliendid oma pangaga, et neil on ikkagi väga suurklientide arv. Kui me vaatame, mõtleme koopi peale. Kuivõrd mõjutab see, et Coop on öelnud, et nad dividend hakkavad maksma vist 2022. aastal 21. aasta kasumi pealt, et tavaliselt on ju sellised dividendiaktsiad olnud hästi popid, et kas see ka võiks seda nagu seda infot mõjutada? Ma ei usu seda. Ma arvan, et ma arvan, et pigem võib-olla mis on huvitav, selle IPO puhul on nüüd see, et kogu see rahapesu teema oleks. Eile tulid need SEB uudised, et kui me nagu ma tean, et Coop käib ka välismaal praegu kohtumus investoritega, nad ise on öelnud, et et seda küsitakse, aga nad oskavad sellele vastata tänu sellele, et nad on tõesti teinud seal, suunanud selle mitteresidentide raha ära ja kahtlase kontode kinni panud, mis olid siis krediidipangaajast, aga, aga selles mõttes ma arvan, et iseenesest on hea, kui börsile tuleb ettevõtteid juurde ja ja see on nagu üks selline hea investeerimisvõimalusi. Mulle tundub kogu selle pensionite debatiga, mis on selles head, on olnud see, et inimesed võib-olla on hakanud rohkem mõtlema, kaaluma, et kuidas siis oma tulevikku kindlustada, et mitte kõik ei pea ostma aktsiaid, aga vähemalt sellele nakatunud rohkem mõtlema. Nii meile antud aeg on tänaseks läbi, me ei jõuagi rääkida siin lõppeva nädala sellest uudisest, kuidas paljud ütlevad, et esimene, teise teise pensionisamba ohver oli LHV toode Eesti nii-öelda siis fond, vastupidi, ma arvan, need 143 fondi klienti sellest liitmisest ainult võidavad. Aga võib-olla mõnel teisel korral sellest Aivar Hundimägi, Urmet Kook nirk ojakivi tänavad kuulamast ja järgmisel nädalal on siin stuudios juba Taavi Eilat Peeter Helme ja Heidit Kaio. Niiet kuulmiseni.