Vikerraadiotüüblid. Jaa, tere. Tänan Andrese päev, homme esimene advent. Rahvakalendris on Andrese päev. Külma ja talve saabumise päev, mis lõpetab kadrisula tavaks oli kogu öö põletada tuld. Tänapäeval sellise energia raiskamise peale saab küsida vaid nii, et kuidas te julgete. Üha enam vaieldakse nende jõulude eel, kas keskkonnasõbralikum on ehtsast Pärsia naftast valmistatud korduvkasutatud kuusk spetsiaalselt puupõllul jõuludeks kasvatatud jõulupuu ja kui neid vaidlusi advendiajal veetud ei saa. Pinged ka kitsamasse pereringi jõululauas. Täna me teile selles vaidluses paraku appi ei tule, sest rahvateenrite täna ühiskonna pahameelega riskides kliimapoliitikat debati keskmesse ei aseta või siiski, tere, Krister ja tere, Merilin. Tere. Tere. No Euroopa parlament hääletas lõppeval nädalal Strasbourgis, et meil on kliimakatastroofi ja kui ma eile saate teemasid teiega arutasin, siis te kumbki seda teemat välja ei pakkunud, et kuidas te julgesite. Euroopa parlament on ju selliste deklaratsioonide osas mitte just kõige teravamate hammastega, aga tegelikult oli see väga hea märk, sellepärast et see ülekaal, millega kliimakatastroofi deklaratsioon vastu võeti, oli tõesti märkimisväärse jäänud nii-öelda pooleks või nagu üritatakse mõnikord näitajat näidata, et et ei pea, et rahvas on ka võib-olla lõhestunud, et kas üldse oleks vaja võidelda kliimamuutustega või mitte vähemalt Euroopa tasandil. Meie enda valitud organ on andnud väga selge mandaadi kõigile, kes tahaksid sellest kuidagi mingisugustki juhendust. Vaata aga, Merilin, päriselt, kas Mart Järvik, Illar Lemetti on tähtsamad? Me hakkame neist rääkima. Vot sellest kliima resolutsioonist ei räägi. No nagu sa tead, inimestele lähevad korda üksik juhtumid, et me räägime kindlasti ka kliimast, kui meil on see seostada tav jälle mingisuguse skandaali või konkreetse juhtumiga. Et see ei tähenda, et see ei ole oluline teema tegelikult meile ju palju muidki teemasid välja, et uudiseid tuleb lihtsalt iga päev väga palju peale kõigest ei jõua rääkida näiteks uuest peaprokuröri kandidaadist. Ja aga tõesti, räägime siis Mart Järvikust, Illar Lemettist ka uuest maaeluministrikandidaadist, no selle teema puhul ma püüaks lahus hoida kolm aspekti, Järvik, Lemettit, D ja siis valitsus tervikuna või ka valitsuskoalitsioon ja peaminister ratas, aga hakkaks pihta siis esmast päevast ja kronoloogilises järjekorras. Vist oli see kell üheksa, 30 kogunes valitsus telefoniistungil, asi on siis selline valitsuse töövorm, kus riigikantselei istungiosakond helistab läbi, valitsuskabineti liikmed. Sõnastatakse üks küsimus sellel esmaspäeval oli siis küsimuseks see, et kas toetate maaeluminister Mart Järvikut panekut vabastada ametist maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemettit. Aluseks siis avaliku teenistuse seaduse paragrahv 96 ehk siis ministri hinnangul ei laabunud koostöö tema ja kantsleri vahel, otsus oli konsensuslik, ehk siis keegi vastu ei vaieldud. Mis on oluline selle kaasuse puhul. Oluline on see, et avalikkus pole saanud küll ühtegi arusaadavamat põhjendust, kui see, et et küllap kantsleri koostöö ka järgmiste EKRE ministritega ei laabu, sest et nagu ma aru saan küll öelda, vormiliselt esimene, aga tegelikult oli ka Mart Järvikule Pakkumine selleks ajaks otsustatud, ehk siis nii-öelda leiti, et anname võimaluse Ekrele. Noh, ma ei oska öelda, kas väikeseks kättemaksuks või vähemalt nii-öelda võimaluseks näidata kellegi teise peada, igal juhul oli tegemist mitte nüüd kõige õiguspärasem või loogilisem on põhjendusega ja mis on kõige tähtsam, on hästi palju ju välja toodud, aga see täpselt nii ongi. Kogu see mulje, mis ei millest ei hakanud koos laabuma, Järvik oli veel äsja andnud 5800 eurot elementidele tulemustasu ehk siis kinnitanud, et tegemist on hea ametnikuga. Koostöö jooksis karidele vähemalt avalikkuse jaoks sellest hetkest alates, kui Lemetti vastavalt seadusele seadust kohustus seda selleks viitas või viis nii Taimar Peterkopi kaudu peaministrile kui ka prokuratuuri teate selle kohta, et tema näeb huvide konflikti, korruptsiooni käitus riigiametnikuna ja kuna see otseselt riivas ministrid, kes oli heal tõlgenduse kohaselt silma kinni pigistanud siis sellest hetkest alates tundus, et et esitaks ei, ei ole, on koostöö kõrgharidus ja teiseks, kuna Lemetti jõudis sellega avalikkuse ette ja kas tänu sellele ka Järviku positsioon kõikuma, siis näeb see välja kõige kõige ehedamal kättemaksuna väga hoiatava sõnumina kõikidele Eesti ametnikele. Jah, seda kahtlemata oli, eks see, et otsus oli konsensuslik, see näitab ka seda, et oli kokku lepitud, et Ekrele võimaldatakse valitsuses näo säilitamine olukorras, kus nad on juba kolm ministrit kaotanud ja nagu ka Martin Helme ju ütles, et, et tegelikult see ähvardamine, kui läheb Järvik, siis kukub ka valitsus. See tegelikult oli välja käidud lihtsalt, et aega võita ja tegelikult neil mingit plaani valitsusest lahkuda ei olnud, aga midagi oli vastu vaja saada ja otsustati siis anda Lemetti pea. Aga huvitav oli see, et Lemetti tegelikult andis kohtule selle esialgse õiguskaitse taotluse sisse veel enne, kui see otsus tema vabastamise kohta tehti. Ehk siis ta tahtis keelata oma vallandamist veel enne, kui oli kindel, et see juhtub. No see seda õiguskaitset teile nagu me kuulsime, ei rakendatud, kuna alus oli ära kukkunud, ehk ta oli juba ametist vabastatud, mis näitas ka seda, et Eesti kohtusüsteem selles olukorras võib-olla kõige kiiremini tegutsenud, aga ka siin Järvik on, mis puudutab seda Lemeti preemiat, mille Järvik maksis, siis ma olen kuulnud, et Järvik oma erakonnakaaslastele on rääkinud ikkagi ka sellest, et kuidas ta üritas heaga, et see on selline noh, piitsa ja prääniku meetod, et üritas siis ütleme koostööd kantsleriga sujuvamaks muuta sedapidi, et tegi talle ergutuse, rahalise aga, aga et kantslereid tegelikult on ju varem ka selle paragrahviga, mis puudutab siis avaliku teenistuse seadust 96 vabastatud, et midagi erakordset kuritegeliku selles, kui on see koostamist loobumine, siin on muuseas seadusandja väga selgelt öelnud, et tegemist on ministri hinnanguga. Ja Eesti kohtusüsteemis on see ka kunagise Harju maavanema Värner smani kaasuses riigikohtuni välja lõpuni läbi vaieldud, kohus isegi hinda seda, et kas koostöö sujus või ei sujunud sellepärast et seadusandja tahe on olnud selline, et hinnang on ju väga subjektiivne. Kui minister ütleb, et ei suju siis ega tema ei pea hakkama tõestama seda, et kuidas nüüd sujus või ei sujunud, et seal Värner Lootsmanni kaasuses ma saan aru, oli ka veel ka kohtus see argument, et tegemist oli poliitilise tagakiusamisega, et noh, siin ma saan siis aru, et neid argumente on veel rohkem. Jaa, aga vaata, siin on ju see asjaolu, et kuna vabastati ka see minister, siis kukub ära jällegi see koostöö mittelaabumise alus, sest et ei saa ette ju öelda, et ka järgmise ministriga see koostöö ei laabu, isegi kui õudselt tahaks, et see aeg ei oleks pool aastat, aga seaduse mõte peaks ikkagi olema, et siis peaks olema võimalus seda koostööd katsetada ka uue ministriga. No vot, siin me lähtume tervest mõistusest ja loogikast, aga kell üheksa, 30 kui valitsuse istung esmaspäeva hommikul toimus, siis maaeluminister oli ametis tema nimi, toona oli Mart Järvik. Ja põhimõtteliselt ei saanud ju eeldada seda, et kell 10 30 Mart Järvik ei ole enam ametis, me saame aru, et see noh, nii-öelda poliitiline kokkulepe oli tehtud, aga puht formaaljuriidiliselt tollel hetkel maaeluminister tegi valitsusele ettepaneku, peaminister kutsus kokku valitsuse istungi ja toimus otsustamine. Ja kust see peaminister võis teada, et ta ei taha seda ministrit enam oma tunni aja pärast? Leian ka, et valitsus ei saa pugeda formaaljuriidiliste nüansside taha, et Nikes, nüüdse tõesti saab minna Lemetti kohtusse ja siis kohus hakkabki neid aspekte täpselt hindama, valitsus peab ikkagi lähtuma seda ma täpselt sellest, et inimesed saaksid aru, mis, millistel loogilistel alustel ta toimib. Aga rääkida nagu formaaljuriidilistest nüanssidest siis noh, tõesti Eesti seaduse võib-olla võima Trace sellist asja, näiteks Kari Käsper Inimõiguste keskuse juhataja, toonud välja, et testi oleks võinud juba üle võtta ka varem vile Puhjate diret direktiivi, noh nüüd ta tähtaeg on ta 2021 vastu võtta, aga põhimõtteliselt kui oleks vastu võetud, siis läheks Lemettit otseselt vilepuhuja kaitse alla ja tema vallandamine oleks juba enam-vähem kuritegu, ehk siis põhimõtteliselt on Euroopa tasandil otsustatud, et sellistel puhkudel ei lähe tavaliselt koostöö mittelaabumise põhjendusega kehti. Nii, aga ei, selle jah, ma olen kõik kõige sellega nõus, et loomulikult kui asju aetakse, siis tuleb ka seletada ja põhjendada ja kui olukorrad on sellised komplitseeritud, siis tuleb seda teha veel eriti hoolikalt, aga noh, kui me tuleme põhimõtteliselt ju ikkagi selle detaili juurde, et maaelu ministeerium jäi endiselt siis kre sellesse portfellide nimekirja. Rätte koalitsiooni kokkulepe, jah. Järgmine maaeluminister, selle kandidaati eile õhtul ka avalikustati, Aivo aller. Siis mulle tundub, et pigem oli probleem ju selles, et EKREl ei olnud usaldust maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti suhtes ei kujutatud ette, et ükskõik kes on järgmine minister, et tema koostöö Illar Lemettiga saaks loobuda, et ma ei tea, kas seda lihtsalt see nii-öelda valitsuse liikmed ei saa sedapidi Ta ta, või on see selline juriidiline probleem, et nii ei saa apelleerida, et tuleb ikkagi rääkida sellele koostööle, mis minevikus toimus. Et tegelik põhjus on ju selles, et lihtsalt saadi aru järgmise ministriga. Lemetti koostöö ei laabu, et siin võib küll rääkida, et kuidas nüüd siis nii, et kruusega laabus ja ja siis kõikide eelnevate ministritega on laabunud. Ja nüüd järgmisel ka ei laabu, et see on usalduse kaotus EKRE element vahel, et selles oli küsimus Utreerides sedasi võiks ju mitmete kantslerite kallale minna, et võtta kohe eelduseks, et tulevikus ei laabu, et teeme rongi ju minevikus. Ja näiteks Oudekki Loone Keskerakonna saadik ju täiesti sellele apelleeriski, et valimistel on tulemus, et kui Lemetti, siis tema hinnangul ei tahtnud minna koos tuli Järvikuga siis oligi ta oligi tolleaegne minna, et ka seda argumenti iseenesest on võimalik võimalik. Aitäh, no ma ei tea, millest see koostöö siis Jää seisma, et kui koostöö puudumist põhjendatakse korruptiivsest olukorrast teatamisega, siis korruptsiooniga ei saagi koostööle minna. Ei, ei no see on nüüd see muidugi, et mulle tundub, et selles kohas on ajakirjandus natukene ütleme, mitte nii väga kriitiline ka Lemeti väite suhtes, et see on hinnanguline või eelduslik, et see tagajärg saabus sellepärast. Et Lemetti siis tegi koostööd prokuratuuriga ja käis ütlusi andmas ka keskkriminaalpolitseis, et ma, ma arvan, et seal selles loos on oluline detail see, aga kui ikkagi lähtuda sellest, et, et kas see koostöö siis ministri ja kantsleri vahel ma ei tea, et oskate nagu nimetada seda olukorda normaalsena, et kui suheldakse omavahel kirja teel. Põhimõtteliselt dialoog on kadunud, usaldus on kadunud, et et ja siin pole ju selles mõttes oluline, et kummalt poolelt asja alguse sai, et sai see Järviku poolt alguse või Saiselemeti poolt alguse, et tagajärg oli ju see, et kahe tippjuhi vahel koostööd ei olnud. Aga siis tulebki vaadata, kuuma käitumine on õiguspärane antud juhul niipalju kui avalikkusele teada, on Lemetti teinud kõik vastavalt tööjuhenditele ja Järvik. Pigem on eksinud, võimalik, et ka seaduste vastu, aga igal juhul on ta näidanud, näidanud üles pehmus kohtades, kus on olnud selget huvikonfliktid, on esitanud valeinformatsiooni ja nii edasi. Ühesõnaga mina võiksin ikkagi persoonidest kaugemale, et noh, minu meelest Eerik Moora Ekspressi peatoimetajana väga ilusasti välja öelnud, et tee vallandati, lihtsalt, mitte nende väidete põhjenduste alusel, mis on nagu täielik segapuder, tihti ka vastukäivat, vaid ikkagi poliitilise kauplemise tulemusena kus parteijuhid püüdsid oma nägu säilitada ja lihtlabaselt kätte maksta, ehk siis täpselt taheti ükskõik kelle skalpi No ikkagi, ma kordan, see oli seesama soov, et kui tuleb uus maaeluminister, siis ta saaks alustada puhtalt lehelt ja saaks ministeeriumi hakata juhtima, ilma et tema juhtimisprobleemide nimistus oleks Illar Lemetti. Igatahes kui on see ta rääkides sellest kirjalikust suhtlemisest, et kui on mingisugused sellised suured kahtlused üleval jutt käib korruptsioonikahtlusest, siis ongi mõistlik, et kogu infovahetus on taasesitamist võimaldaval kujul, ehk siis kõik olulised küsimused tuleb fikseerida kirjalikult pärast ei jääks sõna sõna vastu, et siis on veel keerulisem. Ega seal maaeluministeeriumis teid kuulates jääb mulje, et seal tegeleti ainult korruptsiooniga, seal ju tegelikult maaelu juhtimisega sama moodi, et selle nende probleemide kõrval oli veel terve rida teisi probleeme. Me ju oleme näinud, kuidas nüüd, tõsi küll, enne kolmandat lugemist riigieelarve puhul on siis leitud põllumeestele niinimetatud top-up'i ehk ülemineku toetuse raha et riigieelarve põhiridadelt jäise puudu. Lõpuks leiti see kusagil seal paar nädalat enne riigieelarve riigikokku minekut ehk valitsuses heaks kiitmist viis miljonit eurot, et et kui see koostu seal nüüd nii hea oli, siis ikkagi tekib küsimus, et miks selline tähtis asi siis jäi. Märkamata, et minister Järvik on öelnud jah, see oli lõpuks tema viga, tema avastas. Aga kui töötati suure ühtse meeskonnana, siis oleks ju võinud selle vea ammu juba varem avastada. Selliseid näiteid veel, mida ma tahan öelda, et töö seisis, aga asjad läksid edasi edasi hoopis selles suunas, kuhu ei pidanud. Mina tagas küll hinnata, et suuremat suure tõenäosusega kui vaadata kõiki neid hinnanguid, mis on ka meediasse jõudnud Järviku töökohta siis ta lihtsalt üritava enda ebakompetentsus veeretada alamate ametnike õlgadele, aga nagu teine ikkagi, Me kipume, jääme mingitesse pisiasjadesse kinni siis ongi põhimõtteliselt ka maailmavaateline küsimus, et kas ministeerium peab ennekõike alluma seadustele või ennekõike täitma ministri korraldusega siis kui nad on sellega vastuolus. Paljud on toodud välja sel nädalal nagu näiteid riikidest, kus ministrid võtavad enam-vähem kogu oma meeskonna ise kaasa, noh, enamasti on need riigid sellised nagu nagu Moldova või muud, mis ei ole just, on meile väga suureks eeskujuks, ehk siis ongi, et. Ma saan väga hästi aru, et kui EKRE ütleb, et me tahame saada endale nii-öelda töötavat meeskonda seal natuke näevake vaimusilmas just selliseid riike, kus kus tulevadki inimesed, kes on lojaalsed ennekõike juhile ja lase teised teises järgus, vaatavad kas see kõik on ka parasjagu selle riigi, kus nad on parimatest huvid. Kuidas ma seda asja, võib-olla selles mõttes natukene lihtsamaks, et olukord, see, mis juhtus, see on kordades parem sellest olukorrast, kui kantsler oleks silma kinni pigistanud hoidnud oma kohast 10 küünega kinni, et kõik need kahtlused, mis meil õhus on, oleks siis maha vaikitud, et ma olen selle Järviku kaasuse puhul aru saanud, et tegelikult see kõige suurem etteheide Järviku suhtes koalitsioonikaaslastele on olnud just see, et kui talle ministrile teada anti, et majas valitseb siis Järviku nõunikul huvide konflikt siis ja seal on rida korruptsiooniseaduse mõttes küsitavaid tegevusi, siis ta esimese hooga ei võtnud mitte midagi ja sealt hakkas saaga poliitiliselt kerima. Ja sinna kadus ka see puudulik koostöö. Just nimelt ja tegelikult ju see info jõudis läbi riigisekretär Peterpodcopiga Ratase lauale. Ma saan aru, et peaministril on mustmiljon, muud ülesannet teda ei pruukinud isegi tähele panna, ka formaalselt on see jõudnud temani juba juba enne ja ka peaminister ei võtnud formaalselt mitte midagi ette. No igatahes saab olema põnev jälgida, et kui nüüd diaargumente, mis on ju laias laastus tegelikult, et on kolm, et korruptsioonivastane seadus, paragrahv kuus lõige neli ütleb, et korruptsiooni juhtim juhtumist teatanud isiku kaitseks kohaldab kohus, jagate tõendamiskohustust kohtu poole, pöörduv isik peab avalduse esitama siis faktilised asjaolud, mille alusel võib järeldada, et teda on ebavõrdselt koheldud. Kui isik, kelle vastu on avaldus esitatud ei tõenda vastupidist, lähtutakse eeldusest. Ebavõrdne kohtlemine toimus korruptsioonijuhtumist teatamise tõttu, et see on seesama vilepuhuja kaitse. Põhimõtteliselt see on Eesti seadustes sellisel kujul ka olemas. Aga siis lisaks on kõlanud argument, et valitsus ei kuulanud Illar Lemettit, et teda siis hea haldustava ja haldusmenetluse seadustiku lähtudes ära, et Lemetti diseelmise reede õhtul posti teel valitsusele oma vastuargumendi, et miks teda ei peaks ametist vabastama ja need ei pruukinud siis esmaspäeva hommik kuuks ajaks, mil valitsus otsust langetada, tõste Stenbocki majja jõuda. Ja teiseks siis, või kolmas argument siis on see, millest me juba rääkisime, et valitsus ei saanud eeldada, et tal järgmise ministriga koostöö ei sujunud. Aga nüüd ongi, Eesti on õigusriik, kohus hindab, et siin kui eelmisel nädalal ma kuulasin jutusaateid. Siin mitmed ajakirjanikud väitsid, et tekkida võib olukord, Lemiti eelistatakse tööle ei juba aastaid sellist asja Eesti seadustes ei ole. Lemettiga eelda seda, ta on seda ka välja öelnud. Mis saab juhtuda? Ma saan aru, et kui kohus tõesti hindab, et on ebaseaduslikult Lemetti ametist vabastatud, siis Lemeti ametiaja lõpuni vist oli seal kusagil poolteist aastat, et seal suurune kuupalk, kust tuleb siis Eesti riigil metile veel maksta? Ühesõnaga täpselt kohtuveskid, veskid jahvatavad, aga me kõik saame aru, et jätaks kõik nüansid kõrvale, oli tegemist siiski puhtakujulise poliitilise otsusega, selleks, et tulla vastu EKRE le koalitsioon. Püsiks aga ma ei tea, viime siis selle teema hoopiski kõige otsustavam küsimuseni, et et argumendid on kõlanud, kuidas teile tundub, et kas oleks siis tõesti Eestis vaja kantsleritele tagada senisest suurem kaitsepoliitikut, sest et kui 2002. aastal Keskerakond ja Reformierakond koalitsiooni moodustasid, algatasid avaliku teenistuse seaduse muutmise, siis tahtsid, et nad tahtsid, et seda kaitset poleks. Siin. Kunagine Eesti tippametnik Matti Maasikas teatas Twitteris, et see oli kaitseministeeriumi ja justiitsministeeriumi kantsleritest vabanemise säte. Toona seda siiski tarvis ei läinud, aga, aga et, et kas siis tuleks, et ei ole sellist asja, et kui minister kuus kuud on majas olnud, vaatab ühel hommikul lakke ja ütleb, et aga mulle kantsler ei meeldi. Tegelikult on see kuuekuuline kaitse on isegi täiesti piisav, et seda ka ju paremini varem ei olnud saanud. Kehtinud mõnda aega, et loomulikult täpselt nagu, nagu ma olen Oudekki täitsa nõus, et valimistel pead olema tulemused lihtsalt antud juhul juhtus see vabastamine koos samal ajal kuriteo tunnustega sündmustega, ehk siis see teeb selle asja väga-väga hapuks. Ja see ei täitnud seaduse mõtet, ehk siis see peaks olema, et lahkub, emb-kumb, aga mitte nii et lahkuvad igal juhul mõlemaks. Ja viidates sellele, et koostöö puudub, et siin ei olnud põhjust kantslerit üle parda visata, kui minister juba niikuinii visati. No me tuleme kohe ka peaminister Ratase ja valitsuskoalitsiooni juurde tervikuna, aga, aga kui ikkagi Eesti üks tippametnik saadab peaministrile ajakirjanduse vahendusel kirju, kus ta ütleb, et aga juhtuma hakkab veel asju siis mina käsitleks seda ikkagi Santaažina. Ma sain aru, et kõik need asjad, mis juhtuma hakkavad, on juba prokuratuuris vist vähemalt olen mina niimoodi aru saanud. Ehk siis see pole enam Santaaž, vaid ta on samuti past. Just et Lemetti ütles, et ta on prokuratuurile esitanud ja avalikkusega ei jaga neid asjaolusid, nii et selles mõttes ei olnus šantaaž, vaid ta andis lihtsalt teatud asjaolusid, oli veel, aga tema suu on lukus. Nojaa, aga selge on ju see, et ühiskond ega kantsleritesse pole ju väga soosivalt aastaid suhtunud, et mulle meenus näiteks üks pealtnägija lugu 2018.-st aastast, kus kirjutati, et kui rõivad Ratased ligi, see on pea igas kodus tuntud näod, siis ministrite vahetud abilised kantslerid on laiale üldsusele peaaegu tundmatu aga see on pinnas kõiksugu vandenõuteooriates. Pealtnägija uuris, et kas sellel kõigel on tõepõhi all, Eestis on 11 kantslerit ligi 11 kantslerit ligi 50 asekantslerid. Kõik mõjutavad meie elu mõnes mõnes mõttes rohkemgi kui nende ülemused, sest üldjuhul elab üks kantsler Ülle mitu ministrit ja siis oli seal terve rida kirjeldusi sellest, milliseid õudseid kuritegusid need kantslerile Need teevad, et seal ma vaatasin ka Margus Tsahkna selles loos meenutas, et kuidas krokodillide komisjoni eest peideti mitmeid sadu krool miljoneid kroone ja nii edasi, et, et avalik kuvand nendes kantsleritest on loodud nagu ikkagi mingil hetkel, kui kurjategijatest nüüd siis on see äärmus läinud sellesse kategooriasse, kus tegemist on inglitega. Ma arvan, et see tõde vist on ikkagi seal kahe vahepeal. Kuvandan jah, kui vaadata kas või seriaali riigimehed või siis loomulikult jess minister on siis kõik kõikvõimsatest riigiametnikest, aga eks ta ongi ennekõike annab midagi ameti, selleks, et tagada õigusliku ja kogu tööalaste järjepidevust ja miks praegu nad võib-olla on suhteliselt pandud india positsiooni, on see, et nad katsuvad hoida kurssi, kui kuskil üritatakse seda väga järsult paremale või vasakule keerata ehk siis pikku pigem noh, tõesti meedia silmis nii-öelda õige poole peal, sest need kursimuutused, nagu ma tõin võrdluseks kase, Moldova aga ei ole ilmselt suuremale osale Eesti elanikkonnast arusaadavad. Mul on muidugi igasugused üldistused ei meeldima seal niipalju kui ministreid, nii palju on ka erinevaid kantslereid, aga, aga sellest, mis kantsleri roll täpsemalt on ja kuidas seda maja püsti hoiab, sellest, mida saab ka homses Aktuaalse kaamera nädalasse põhjalikuma ülevaate. Jah, pole kollid, pole rahvuskangelased, enamasti suure töövõime, stressi talumisega tippjuhid, kes vastutavad üsna suure portsu eest. Mul on au tunda mitmeid kantslereid ka isiklikult ja ausalt öeldes ma arvan, süda on neil ikkagi õiges kohas. Nii, Järvikust räägime vä? Mind üllatas see, et, et ta ei säästnud oma erakonda ega koalitsioonipartnereid, kõige väärikam oleks Järviku enda poolt olnud ikkagi esmaspäeval ise teatada, et kujunenud olukorras. No ma ei tea, et põllumehed saaks rahulikult jõuludele vastu minna, tegeleda ka kevadiste põllutööde ettevalmistamisega, ega siis selles olukorras, noh ma ei tea, võtan vastu riigimeheliku otsuse, astun tagasi, et Eesti saaks minna edasi, aga ma ise selles olukorras muidugi pole olnud, kus Järvik esmaspäeval oli, et ja ma loodan, et ma kunagi ei satu, sest ma kardan, et ega selline ligi 30000 eurot muudaks meist vist paljusid. Ma just tahtsingi öelda, et Mirko, see väärikus oleks talle 31000 eurot maksma läinud, et eks noh vaata häbi on lühikest aega, aga raha. Häbi jääb elu lõpuni ühes asjas ma vaidleks vastu. Aga tegelikult on asi väga lihtne, ma arvan, et järelikult peab väga pikalt rääkima, nii nagu ka president ametist vabastades ütleski, et ma Järvikust rääkida ei taha, Lemettist ka võita, ma tahaks lihtsalt võib-olla vabandada temas Eesti riigi nimel, et Järvik ilmselt enam poliitikasse tagasi ei tule, sellest presidendi vabandusest rääkida, siis minu meelest oli, kuskil julgevad autorlust, aga keegi väljendas väga ilusasti. Et me ei peaks üldse rääkima, vabandama ja tingimata Eesti riigi nimel, vaid nendel otsustajatel, kes ühehäälselt selle otsuse tegid, on selgelt nimed ja näod, on kõik valitsuse liikmed ehk siis nende nimel võib küll vabandada rajatiste, kuna ta on esindavad riiki. Ei, kõik õige, et lihtsalt, et ma tahaksin tegelikult, kui kunagi tuleb küsimused, kes selle häbiväärse otsuse taga olid, nende taga olid konkreetsed inimesed konkreetse otsusega. Aga nii, see on ju alati, iga otsuse taga on mingid inimesed, selles mõttes riik kui selline ei olegi ju mingi otsustaja ikka inimesed on need. Nojah, selle kantslerite teema juurde ei tahaks küll tagasi tulla, aga noh, tõesti, kui te vaatate, et Eesti ajaloos on ikkagi kümneid kantslereid vabastatud noh, sisuliselt päevapealt, et siin ka peaminister ratas ise on meenutanud siin, et tegelikult seal enne seda 2000 teist aastat saigi seda päevapealt niipidi teha, et lihtsalt tuli jaburalt kirjutada kõike, mida kantsler ei ole teinud või mida ta siis on teinud ja ja seal kusagil 99. aasta ja 2000. aasta vahepeal vist sisuliselt aasta-kahe jooksul lahkus ametist 10 kantslerit. Ja kui te nüüd tulete seletama, et siis just need kõik need asjad käisid väga, ütleme läbimõeldult ja, ja kõik oligi niimoodi, et, et kõik need inimesed ei osanud tööd teha, siis ma arvan, me võiksime järgnenud pool tundi veel siin saates vaielda, aga möödas ka ja rohkem isegi. Aga riik on kõvasti edasi arenenud. Just ma olen selles mõttes nõus, aga üks detail on veel, et kuna Järvik ennast kergelt kätte ei andnud, et ta käitus nagu kohvi lähker seal tuntud telefilmis, siin me oleme, et oli roninud heintesse ja karjus, et ega mina alla ei tule, et te võite mata mind koos majaga, et no nüüd on siis mureks see, et kõik püüavad aimata, mida teadis või ei teadnud kogu selle aja jooksul peaminister. Eile oli ta kutsutud riigikogu korruptsioonivastasesse erikomisjoni. Komisjoni esimees Katri Raik tõdes peale koosolekut, et kõik küsimused ei saanud ammendatud ja täit selgust ja kindlust ei ole tänani. Aga arvan, et ei saagi olema. Ilmselt on mõistlik edasi minna ja uskuda peaministrit, et Eesti on õigusriik ja meie prokuratuur ei ole poliitiliselt kallutatud. Katri Raik. Jah, üldiselt on rataste ümber läinud lahti enam-vähem samasugune tants nagu seni Järviku ümber, et millal ja mis ulatuses ta täpselt teadis? Noh, selge see, et ekspeaministril ilmselt neid infokilde erinevatest valdkondadest on rohkem kui ühel ministril, kes peabki oma valdkonnast rohkem teada. No sellepärast jah, enne ka viitasin, et tõepoolest ma võin täitsa uskuda, et ta küll formaalset teadis, aga, aga tegelikult mitte ehkki noh, nüüd kui see teema on üleval, tuleb siis see nii-öelda info liikumine kildhaaval lahti võtta, nagu nagu võeti Aga noh, muidugi see, et Järviku puhul moodustati komisjon, mis pikalt laiali lahkas, võeti aeg maha, aga tagasi tulles Lemeti juurde, et siis seal ei peetud vajalikuks niisugust põhjalikku asjaoludega tutvumist, et aru saada, et kas ikkagi on tema selles süüdi, kui ühegi ministriga ei saa koos teiega tulevikus? Ehk siis ma saan aru ikkagi tulles selle vana jutu juurde, et kantslerid vajaks poliitikutest suuremat kaitset. Avaliku teenistuse seadus tuleks ära muuta niipidi, et kantslerid ei saa hinnangu põhjal lahti lasta. Sa tahad seda öelda? Ah see selle arutamiseks võiks moodustada komisjoni. Eile oli reede ja me teame suurepäraselt, kuid et kui tahad ühte korralikku meediasündmust, kuidas siis saada see otsus selles osas reede õhtul kusagil kella, ma ei tea, 16 18, vahel meediale tee pressiteade vihja mõnele meediamajale. Esmalt saabus uudis, et justiitsminister esitab riigi peaprokuröri kandidaadiks Andres Parmase, praeguse kohtuniku, aga veidi hiljem saabus uudis, et Eesti konservatiivne rahvaerakond esitab maaeluministri kohale kandidaadina siis Ida-Virumaa Talupidajate Liidu tegevjuhi Arvo Alleri. Ma väga lootsin, et samas sellises ehitamistuhinas käiakse välja ka maaeluministeeriumi kantsleri nimi, aga noh, seda ei saabunud. Järgmiseks reedeks peab ka midagi jääma. Aga jah, ütleme, tundub esimeste hinnangute põhjal maalehte teinud põhjaliku küsitluse erinevate põllumeeste ja põllumeeste ühenduste juhtide seas ja kõik ütlevad, et nii palju, kui nemad on kokku puutunud tegemist ja sõnapidaja, tugeva teotahtega usaldusväärse inimesega, ehk siis mulle tundub jällegi, et EKRE on nüüd võtnud suuna sellele, et tõesti mehitada tühjaks jäänud ministrikohti ka kompetentsete inimestega. Esimene on siis minister Karu, nüüd siis praegune kandidaat ka, et isegi varasemate põllumajandusministrid on siin öelnud, et ikkagi pigem tundub olevat hea materjal. Selle kõige kokkuvõtteks, mida me siin nüüd pool tundi oleme rääkinud võiks öelda ainult ühte, et selleks, et valitsus saaks minna edasi, tuli astuda mitte üks, vaid kaks sammu tagasi ja see teine samm oli siis ka kantsler Lemetti ja nüüd see, kas see kõik oli juriidiliselt korrektne selles osas meil on hea meel tõdeda, et Ühel päeval me saame selle teema juurde tulla tagasi. Nii, esmaspäev oli veider ka selles osas, et kui kantsler ja minister olid majast läinud, siis VTA rakendas toidu ohud tuse seadust ühes oma kõige rangema jäikusega listeeria bakteris vaevlevas Mati Vetevoolu pereäris toimus rida sündmusi koos politseiga ja ilma politsei ta kõige tähtsam oli nendes teed üles kirjutati kogu laovaru ja siis palutise hävib, seda seal on ka tonnide viisi tooteid, mis on kuumtöödeldud saanud. Seega tõenäoliselt listeeria vabaks, aga on argument, et miks see peaks tarbijateni jõudma, see on väga keeruline kaasus. Isegi eksperdid ei saa aru, mis toimub ja miks toimub meie ka vist mitte. Just ja minul on, olekski antud kaasuses üks väga tõsine etteheide selle veterinaar ja toiduametile. Ei, mina ajakirjanikega järelikult ilmselt täpselt nagu ütles väga suur käiama inimesi ja eksperdid, paljud ei saa aru, mis sünnib, ehk siis olukorras, kus tegemist on, on ühest küljest justnagu väga tõsise toiduohutusküsimusega, teisest küljest rakendatakse neutraalseid sunnimeetmeid, mis on olnud noh, ilmselt lähevad kohtus vaidlustamisele, kui sa ütlesid ette paluse hävitada toiduvarud, siis ta oli tegemas ettekirjutusega ja nüüd on mindud taotlema esialgset õiguskaitset, seda, seda, seda mitte teha. On jäänud igal juhul küll VTA-poolsed selgitused väga sellisteks kummaliseks, et ühesõnaga on niivõrd palju küsimusi just nimelt esile nendest kumm töödeldavate kaupadest ja puha sellest, et kas mitte ei ole Emmweewool üldse kõige enam kontrollitud asutus üldse salavõib-olla ongi leitud, mingisugust, said näitasid, annab jäänud alla tegelikult piirnormide. Miks on nagu nulltolerants ühe ettevõtte suhtes niivõrd palju küsimusi, et kommunikatsioon VTA poolt küll ülimalt nõrgaks? Mind paneb üllatama see, et ma saan aru, VTA venitas selle enne pooli sulgemisotsusega seetõttu, et nad tahtsid teha selle võimalikult kuulikindlaks, selle otsuse kohtus püsti jääda, aga et miks nad tänud rohkem aega, et sega avalikkusele selgemaks selgitada, et noh, praegu on seda põhjendatud üksnes vähese koostööga ehk siis samasugune hinnangulisus. Et kui ettevõte oleks rohkem koostatud, teinud ja teinud rohkem kui nad noh, ühesõnaga teinud ka seda, mida nad lubasid, et, et nad on näilus näilisust loonud, aga mitte reaalseid samme astunud, nii palju, kui teda on eeldanud, et et siis ilmselt oleksid need sammud jäänud tagasihoidlikumat, eks, et ehk siis et jah, siin on mõnes mõttes ka natukene sellist Ta maksumotiivi. Et kui te oleks olnud koostööaltimad, siis ei oleks nii ekstreemseks läinud. Aga teisest küljest noh, VTA väidab, et on oht, et seda listeeriat on leitud kokkuum töödel toodud kaupade pakendite pealt ehk siis kogu kokku puutunud ja, ja seal on ristsaastumist, et see ei puuduta ainult seda lõhet. Ma olen sel teemal pikalt tegelenud vaid vaid ka teisi kalatooteid ja seetõttu, et leidsid, et ei saa maandada lõplikult seda ohtu nendele muudele toodetele, aga seda täit tõde teavad ilmselt kõige paremini ikkagi VTA laborandid. Kõige rohkem on kahju jah sellest, et maad on üldiselt tabanud see noh, ütleme luuleline sõnapaar listeeria teerijaid. Rimi kutsub eelmise nädala külm kook külmköögiproovidest leitud listeeriabakteri tõttu tagasi. Värsked salatid. Üleeile tuli teade, et listeeriabakterit on leitud Oskari lihatööstusest lihatööstuse juht Aldo padrik. Parik selgitas siis selle sattumist ahjufileesingi tehnilisi, inimfaktori koosmõjuga. Kui nii edasi läheb, siis mulle tundub, et tulevad meil jõulud ahjukartul tuli ja marineeritud kõrvitsaga, mis on vanaema käest saadud, kõik muu keelatakse ja korjatakse ära. Aga siin on jälle hea näide nende teiste ettevõtete puhul, et nad on reageerinud täie tõsidusega proaktiivselt ehk siis ise andnud teada, et on niisugune juhtum, kutsume tagasi, et see ongi see peamine etteheide VTA-lt tegelikult Emmewoolile, et nad on kogu aeg salanud probleemi ja vastu vaielnud ja püüdnud viimase hetkeni näidata, et mitte mingit probleemi ei ole. Aga see seepärast, et tõid välja see teine dimensioon, sell, listeeriahüsteeria see tõepoolest vajaks, ilmselt tead teatavataliste maha rahunemist, meil endine AIDS-i vastu võitleja, nüüdne pensionär Nelli Kalikova just kirjutab Päevalehes, kuidas, noh, natuke on näha, et ärevus on niivõrd suur, et kõik meditsiinitöötaja, isegi võtta kõhus jalad kõhu alt välja, igal nurgal kogu aeg seletada, mida teha, et mitte haigeks jääda, et see pole mitte hirmutamine, vaid vastupidi, see, mis praegu sünnib, hüsteeria üleskütmine tõesti tuleb ja ta tagasi algtõdede juurde, et kuidas hoida toiduainet lahus, kuidas neid säilitada ja lõbustama. Ma juhiks tähelepanuga. Mõnedele tihti kohtuvad kurtmistele küll need Euroopa Liidu reeglid on ikka karmid, et keegi kaks kraanikaussi ja muud sellised nõuded, mida millega alati naerutab, naeruvääristatakse Euroopa liitu ja kõik on kunagi viidud sisse selleks, et taolisi juhtumeid oleks võimalikult vähe. Kõik on ikkagi toiduohutuse pärast. Ja teisest küljest tuleb aru saada ka Eesti ajakirjanduses on selle teemaga seoses räägitud inimkannatanud inimohvritest ja tagajärjed võivad olla väga tõsised, fataalset ehk siis see on tõsine teema, aga kahtlemata tarbijana sooviks seda kindlust, et kui ma poest midagi ostan, siis see terviseseisundit, et noh, nii fataalselt ei mõjuta. Aga voodi asendub listeeriat puudutav gripiohvrite loendamisega. Kui gripilaine käima läheb. Kus ta siiani inimestel endale väga palju rohkem ära teha või on võimalik? Nii, aga ega selle teema pealt ongi väga sujuv üle minna järgmise teema juurde. Keskerakondlasest riigikogu liige Andrei Korobeinik leiab, et vanemad, kes loobuvad oma laste vaktsineerimisest, ohustavad kaaskondlaste elu ning neilt võiks võtta õiguse saada peretoetust. Tõsi ja laps ei peaks saama võimalust minna lasteaeda. Eks see võib-olla veidi teadlikult selline valitud viis sõnum kohale viia, aga tõsi on ju, see nagu ka perearst Karmen Joller on öelnud, et kahjuks või tegelikult õnneks ei ole meie inimestel enam aimu sellest, mida tähendab leetrite, lastehalvatuse või difteeria, teetanuse, läkaköha ja muude vaktsiini vaktsiin, vallitavate haiguste põdemine. Ja me peame selle eest, oleme õnnelikud ja olema tänulikud just vaktsiinidele. Iga tervemõistuslik ja tõde armastav inimene saab sellest aru. Vaktsiin on tõhusam kaitse nende raskete haigete haiguste vastu. Sellises Karmen Jolleri tsitaat aga. Mis siis teha ja peame arvestama, et kõik võimalikud haiguspuhanguid ja epideemiaid on need, kus ka nende väga liberaalselt riigikorrad on valmis rakendama ja leiab aga nende elanikkonna poolt mõistmist üsnagi rangeid piiranguid alates garantiinidest ja nii edasi, ehk siis kui on vähegi tekib nagu reaalne oht, et mingisuguse elanikkonnaga tegevusetus toob kaasa tõsiste tagajärgedega epideemiaid, siis ilmselt on täpselt ka liberale seisukohast võimalik kaitsta, et nende inimeste õigus oma ennast mitte vaktsineerida oma lapsi mitte vaktsineerida jääb siiski allapoole ohust, mida nad teistele kujutavad. Tõsi, minu arust väga huvitava, noh, kogu vastuargumendid tõi sotsiaalminister Tanel Kiik Delfile, et et jah, kõik on õiged, Taxi peakski vaktsineerima, aga et kui hakata rakendama taolisi sanktsioone, võime me lihtsalt kahjustada neid lapsi, kes on niigi saanud oma vanemate tegevuse tõttu haiged ehk siis jäänud ohtu veelgi enamikule piirame nende ligipääs alusharidusele siis no ei ole, ei lase ka tingimata, võib-olla laste huvides peab olema ikka kettaheidet ja meede, mis on just suunatud varematel nügimisele õigesti käituma. No samas neid riike on ju mitmeid, kes on keelanud selliste lastekollektiivi toomise, kelle vanemad keelduvad nende vaktsineerimisest, et tõmmates siin paralleeli sellesama listeeriaga, et kujutame ette, et on mingisugune toidutootja, kes lihtsalt vilistab toiduohutusnõuetele kasutab seal räpaseid lõikelaudu, ei hoia tooraineid külmkapis ja kujutab sellega ohtu rahvatervisele, et, et täpselt sama vastutustundetu on hoiduda vaktsineerimisest, kui lapsel ei ole mingit sellist näidustust, miks ei tohi, et sellega saavadki ju ka need lapsed kaitseohtlike haiguste vastu, kelle enda immuunsüsteem on nii nõrk, Nad ei kannataks neid vaktsiine välja, et me peame kaitsma ka neid lapsi ja kui see vaktsiinidega hõlmatus langeb liiga madalale, kui see jääb puhtalt selliseks tahan, ei taha küsimuseks ja, ja inimesed ei adu, mida see toob kaasa nii nende kui teiste lastele, siis on aeg hakata mõtlema sellistele karmimatele. No sa tõid välja väga minu arust väga õige sellise nagu Põhimõte muidu võiks täpselt öelda, et aga kuulge, kui te tunnete muret selle haiguse pärast, eks siis vaktsineerige ise ja mis ta teiste pärast muretsete no seal on üks argument, et nad võivad jääda koormus tervishoiusüsteemile. Kas on nagu laiem teema just et on, meie hulgas on piisavalt neid, kellele tegelikult ei saa teha vaktsiine pluss kõik vaktsiinid ei ole ikkagi noh, praktiliselt ükski vaktsiin ei ole päris sajaprotsendiline. Ehk siis ikkagi see teatud riskimoment on, et nad ikka igal juhul kujutavad endast riski teistele. Võib-olla alustada võiks kasvõi sellest, et mitte ei küsita nõusolekut, vaid küsitakse keeldumist, et vaikimisi see nõusolek võiks. Olemas olla ja ma olen nõus, tõenäoliselt parim viis vaktsiinidega kasulikkuse selgitamiseks pole piits tuleks ikkagi präänikut pakkuda ja, ja Korobeiniku ettepanekus selgelt kannatajad, jah, on lapsed, kes ei pääse lasteaeda ja kelle tarvis mõeldud peretoetused siis jäävad lapse huvides kasutamata, aga jah, nüüd on küsimus selles, mis präänik on, et kõige ma saan aru, et kõhklejatega tuleb kõige rohkem tegeleda, ehk siis nende vastastega on kõige raskem, aga kõhklejaid tuleb veenda selles, et seda ohtu ei ole, sest mind on vaktsineeritud, ma arvan, Teidunud vaktsineeritud, vot minu lapsed on vaktsineeritud ja, ja pigem neid probleeme, mille vastu nad on vaktsineeritud ei nagu täheldanud. Meil on hea meel. Me ei saa seda präänikut tegelikult näidata meie veel, et meil ei ole väga palju näiteid nendesamade haiguste toimimisest, et need enamasti tegemist ikka erakordselt julmade vastlikud haigustega. Tõesti, vaktsiinide kõikidel vaktsiinidel arstid ütlevad, on kõrvamõju, teinekord läheb midagi valesti, punetab see koht, ülesanne ebameeldiv. Igal ravimil on kõrvalmõjuga valuvaigisti, kõrvalmõju on valu, muide võib võib täitsa jah olla, et loed valuvaigisti lehelt. Kui tahad peavalu korral rohtu võtta, siis kõrvalmõju võib olla peavalu. Et lihtsalt need haigused on nii jõledad, mis selle vastu kaitset annavad ja, ja need kõrvalmõjud, millega siis mitmete lastevanemate väidavad, et nad on kokku puutunud, need ei ole alati ikka tõendatud, et ringlevad sellised anonüümsed videod kus ei ole teada neid asjaolusid ja siis neid muudkui jagatakse edasi, kuigi puudub alus. No täpselt ei tea, teinekord kunagi tegin lugu seda märkas ka seda vaktsiinivastaste hirmudest, et kuivõrd on tõendatud, on ette, rääkisin ühe arstiga ühe Moskvasse baseeruva arstiga, kes ütles ka, et temal oli see juhus, et laps vaktsineerisin ja lõi välja väga tugev autismi tunnustega täpselt nii nagu sellesse meediasse tuntud võltsuuringus on kirjeldatud. Et ma saan väga hästi aru nendest vanematest, olen arst, ma saan aru, et see, ta lihtsalt selle puudus, põhjuslik seos otseselt. Et ta ei põhjustanud autismi. Aga kui ma nägin kohe pärast seda, see kõik välja lõi, siis ka mul on väga raske nagu ennast hinges veenda. Jah, aga on ju ka neid, kes tunnistavad, et või noh, saavad aru vanemaid, et et selle, et selle lapse autism ei ole seotud nende vaktsiinidega, et see oleks igal juhul realiseerunud. Taotlusega TEMA arstina saab sellest aru, aga et ta ütles, et see on see koht, kus peab tegema veel palju rohkem selgitustööd ja kindlasti see autismi väljalöömine on ise selline traagika, et varjutab üsna tõenäoliselt ratsionaalse mõtlemise teinekord. Meie eesliin on perearstid, nemad on need, kellega meditsiinisüsteem peaks kõige rohkem tööd tegema, et nemad siis omakorda patsientidele, kui selgitakse selgitakse, selgitaks, et praegu ma ei näe, et kõik perearstid sama tublisti kui Karmen Joller ja mõned kaasvõitlejad selle oma südameasjaks. Noh, mitte iga perearst teeb, see on tohutu suur koormus. Uuel nädalal kohtuvad NATO liidrid Londonis, toimub tippkohtumine, see on üsna keerulisel ajal. Macron püüab siis enda sõnul ärgitada NATOle uut hingamist andma kutsudes siis põhimõtteliselt julgeolekuliitu ka Venemaad. Ma saan küll aru, et mitte liikmeks tehniliseks partneriks. Türgil on oma mure Süüria piiril toimuva pärast ja käib üks korralik diplomaatia pingpong. Kuidas me siia jõudnud oleme, soovist maailma suurimale ja võimsaimale julgeolekuliidule head teha, kahjustatakse selle heidutusvõimet ja pikas plaanis äkiga inimeste julgeolekut. Et kuivõrd murest teie olete? Heidutusvõimet kahjustavat kaks asja, ühed on selgelt teod, teised on, siis on ka retoorika ei saa kuidagi eitada seda, et kui keegi seab kahtluse alla NATO suutlikkust appi tulla, siis tekitab eba ebakindlust ja ja eks nii-öelda võimalik vastane loeb sellest välja kõikvõimalikke viise, kuidas seda nii nõrkus ka reaalselt süvendada. Tegudena tegudena nõrgestavad tõesti Nato tugevad liikmesriigid nagu nagu USA ja siis Türgi, kes on astunud selliseid ühepoolseid samme noh, rääkimata USA poolsest retoorikast, mis on täpselt pannud liitlased tugeva pinge all, et kas me toetame oma neid liitlasi, sammudest, mida me kuidagi ei tahaks ja kas me oleme valmis ohverdama selle nimel mingil määral oma oma liitlassuhteid. Aga teisest küljest jällegi igasugune diskussioon sellise sellise mõõtmega allianssides on ju on ju igati normaalne, kui me vaatame, mis nagu tegelikkuses sünnib näiteks siinsamas balti piirkonna siis selliste kohalolekuta võõrriik liitlasvägedest pole olnud ju ju mitte kunagi varem. Et noh, ta nagu mitmemõõtmeline asi, et Macron kaitses amas seisukohta, et jah, NATO on tema meelest ikkagi nii-öelda ajusurnud, aga ta noh, ta on täpselt selline jällegi üksik retooriline võte. Ta ütleb, et me peaksime jalad kõhu alt välja ja hakkama ikkagi arutama, et kuidas tõsta selliste no tema peab silmas muidugi Euroopa perspektiivi Euroopa dimensiooni NATO-s ja see on tegelikult koht, kus noh, iseenesest. Ta on natuke, isegi trumpiga võib olla ühe meele trump, ütleb ka, et teie peate rohkem enda kaitsesse panustama ja Macron ütleb seda muidugi selles võtmes, et kui trump hakkab ise vähem Euroopasse panustama, millele ta viidanud igal sammul oma sõnadega, ehkki mitte niivõrd tegudega siis Euroopa peabki rohkem valmis olema. Tegelikult noh, need sõnumid, kõik räägivad ühest suunast, paneme kaitsealliansi paremini tööle. See, mis praegu on, tundub, et Türgi ja balti kaitseplaanide natukene nagu teisest ooperist Mulle tundub selle teema osas, et nädala pärast oleme äkki natukene mõnes aspektis targemad, no üks teema, millest me täna ei räägi, on katuseraha jagamine, et juriidiliselt kõik korrektne paljude objektide puhul kindlasti eesmärk ja aga viis ja mitmed küsitavused alates sellest, et kas toetuse saajate seas noh, kui on ikkagi oma erakonnakaaslastega seotud mittetulundusühingud. Et kuivõrd eetiline ja moraalne see on, aga noh, kui kirjandus pühendaks kogu eelarvele sama palju pinda kui katuserahadele, siis uskuge mind, see debatt oleks palju sisukam ja edasi viima viivam. Tahate katuseraha osas mingisuguse soovituse anda, et mis sellega teha, et noh, ma saan aru, poliitikud tahavad jagada jällegi formaaljuriidiliselt õigus on, ega siis midagi teha ei saa. Demokraatlik riik. Pigem võiks, Wanda ei, pigem võiks ju anda kohalikele omavalitsustele selle võrra rohkem raha, et need otsused on ikkagi alati paremad, kui nad kohapeal sünnivad ja kus teatakse, mis tegelikult raha vajab. Atraktiivse variante võimalikud näiteks kohalikud väikesed referendumid. Nonii, nagu näiteks on Tartus ja Pärnus Pärnu seal kaaskaasava eelarve ja täpselt ehk siis ma olen täiesti nõus, et ta palju paljuski on viigileht väga mugav ette heita ka meediale, et selle käigus ära ja katta märksa suuremaid summasid. Paljude jaoks oli lõppeval nädalal kaks märgilist sündmust Eesti-Soome vahele rajatud gaasitoru Balticu nektarit läbis ametlikult siis esimest korda kaas. Aga neljapäeval sai nurgakivi Kesk-Euroopas Papa rööpmelaiusega raudtee, mis ühendab siis Baltimaad Poolaga, siin püütakse kogu aeg luua muljet, et see rong hakkab Tallinnas sõitma, Berliin aga siiski, et Poola piirist alates on raudtee juba praegu olemas ja tegemist on siis Poola ja, ja, ja Tallinna vahel rajatava. Raudtee aga, aga no sellel teemal on nii palju aspekte, millest võiks rääkida, aga, aga võib-olla kõige lihtsam on küsida sedapidi, et kui nüüd see nurgakivi ära pandi, et kas nüüd on olemas täiskindlus, et kui juba ikkagi nurgakivi on asetatud, siis raudtee saab ka valmis või, või kaugel asi sellest. Täiskindlust siin kindlasti ei ole, sest et Euroopa Liidu rahadega ju kaasnevad alati tähtaegsed kohustused ehk siis et kui õigeks ajaks see raudtee valmis ei saa, siis võib ähvardada kogu projekti kogu raha tagasikutsumine. Ehk siis, et noh, muidugi peavad samal ajal ilmselt poliitiku tasuma ka lobistama ajalist pikendust. Aga ei, ma arvan, et see, et juhid suurtel kiirustel ja hulgakaupa lahkuvad on üks märk sellest, et nad tajusid, et ajaline perspektiiv on kogu selle raudtee realiseerimise ohtu seadnud. Ja tal on ilmselt üsna frustreerunud eri riikide poliitikute, mitte justav, tugevasti toestatud haarad verest ütles Postimehe juhtkiri väga hästi kogu selle asja kokku. Lihtsalt meil on praegu üks ajaaken, kus raudtee saab teha, kui me selle mööda lasele seda raudteed ei tule. Ma siiski olen pigem seda meelt. Ta tuleb kõik need ärihuvid juba, kes tahavad kasvõi ehitada, Rico on niivõrd suured. Ja see raha iseenesest on praegu tegelikult ju olemas Euroopa liidu poolt, et juba juba puht, sellepärast ta pigem on ikkagi tulemas. Kogu seda projekti on iseloomustanud täielik koostöö puudumine, et iga riik püüab seda tekki rohkem enda poole sikutada ja lähtuda ainult oma rahvuslikest huvidest, aga seda, et näha, et sellest tuleb üks raudteeliin kujunema, seda ei, ei paista väga. No me oleme näinud, kuidas tegelikult esimesed hanked, mis on välja kuulutatud, on läinud plaanitust Riia ümbersõidu puhul siis ligi kaks korda kallimaks see kuus miljardit eurot, et mis on siis raudteeliini orienteeruvaks maksumuseks hinnatud, ma arvan, see on väga tagasihoidlik ja kui sa Krister ütlesid, et raha on olemas, siis eile kontrollisin üle 800 miljonit ühtekuuluvusfondist kolme et riigipeale seal selles finantsperioodis tõenäoliselt sama suur summa järgmises perioodis loodeti, et suudad teiste riikide kasutamata ühissiis. Rahastust saada nii-öelda siis võimalus seda kasutada, aga, aga nüüd me ei ole suutnud oma rahagi praegu ära kasutada, sest projekt on kaks aastat siin mitmete tegevuste osas maas ja, ja läheb üha keerulisemaks, et ütleme, seda tea võib küll püsti hoida, aga kui vaadata ka seda töötajate murekirja 62 töötajat selle allkirjastasid, siis mulle tundub, et optimism on ka seal majas praegu kadunud. Aga kui tarvis on valmis ehitada, siis tuleb mis moodne terminali ambitsioonikus taset ja kiirust tõsta. Kas te saate valitsusele selget sõnumit, et jah, me tahame seda ära teha, ma ei ole kindel, kas sa selle selle valitsuse poolt tuleb. Ainult ühest valitsusest ei piisa, ka siin on kolme valitsust vaja. Tartu ülikool rahvusülikoolina, siis homme saab sajaaastaseks, me ei jõua sellel teemal rääkida, aga vist tuleb lihtsalt õnne soovida ja tänada, et selline asi nagu Tartu ülikool rahvusülikoolina 100 aastat tagasi loodi ja et see tegutseb ja Tartu ülikoolil tegelikult läheb hästi. Ja Tallinn on maailma top ülikoolides umbes viiesajas- kuni 550. et on ta päris märkimisväärne Nonii rahva teenrid sellega paraku lõpetavad, sest aeg on läbi sündmusi, millest rääkida oleks veel ja veel nädala pärast on siin Taavi Eilat juba järgmise rahvateenrite koosseisuga, nii et kuulmiseni saade on järelkuulatav. Vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.