Ja pere kolm päeva ühes tänasega tuleb veel vastu pidada ja Eesti raadiojaamadest saavad Ervin Lillepea ja Siiri känd igasuguse valehäbita laulda, siis tule, õeke, kallis, sõidame koju. Vana aasta viimaseks ööks. Ühes asjas võib juba ette kindel olla, et aastavahetuse vaadatuim telekanal on ka sel aastal Eesti Televisioon ja saatekavaga tutvudes siis erakanalid on, tundub, et juba alla andnud. Üks on veel kindel, et uus aasta algab telesaadete analüüsiga ja ka järgmine aasta lõpeb jutusaadetega, kus toimuv kokku võetakse. Aga et see aasta saaks lõppeda, siis rahva teenrid peavad selle kokku võtma ja täna oleme taas kolmekesi. Hea meel on tervitada Õhtulehe peatoimetaja Martins Muutav it ja Eesti Päevalehe Delfi peatoimetaja Urmo Soonvaldile Eradile. Tervist, jõudu. Urmo ka me kohtume siin juba, ma ei tea teist aastat vist järjest kolmandatele kindlasti just ja lisaks veel suvised kohtumised ja Martiniga, me oleme ka arvamusfestivalil juba rahvateenrite formaadis kohtunud. Aga kui siin juba ajalooradadele läks, siis täpselt aasta eest meenutaks. Siis oli siin stuudios toonane Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar, kes ennustas, et see 2019. aasta toob endaga kaasa Eestit poliitikasse diktoonilised muudatused, ma ei tea, kas Lauri pidas selle all silmas midagi muud. Näiteks lootis ta, et Eesti 200 võidab valimised ja moodustab valitsuse või midagi muud. Aga täkkesse see prognoos selles mõttes läks, sest suured maalaamad nihkusid, jabur kusid oli kahtede valimiste aasta ja vähesed oleks riigikogu valimiste järgsel päeval suutnud ette näha, et Jüri Ratas jätkab peaministrina. Valitsusse pääseb Ekre, aga enne kui me valimispäevani tuleme, siis alustaks võib-olla sellest, et teile üldse meelde jäi riigikogu valimistest sellest kom paaniast, et mida peaks meenutama. Oi, ma tahtsin Lauri Hussari kommenteerida, et ma arvan, et Eesti poliitikas 2019 ei olnud selline tohutu muudatuste aasta küll eesti politikaanluseks muudatuste aasta, et kui me vaatame tagasi, hakkame nüüd ruttan kuhugi ette, et Eesti poliitikas muutus võib-olla vähe, aga see, mismoodi politikaanluseks poliitika tegemine muutus, oli palju silmatorkavam, et oleks aasta jooksul olnud nagu maailmavaatelise arutelusid, oleks konservatiivne, liberaalset, et mis iganes okei, on seda meil ei olnud kusagilt küsida riigikogueelset perioodi, siis me siin ka Martiniga enne muigasin, et kes seda enam mäletab, seal ju see oli juba nii ammu külmunud Meeles kahtlemata Keskerakonna väga tugev reiting. Mul on meeles Jüri Ratase hoiak selline teda natuke tundes, et hoiak, peegeldasi, viisakust, aga, sest enesekindlus, mis seal taga oli peidus. Järgmine mälupilt on valimisöö valimisõhtu. Kus on laval Keskerakonna laval Jüri Ratas, kes püüab halva mängu juures head nägu teha, öelda, et tegelikult läks hästi kõik ja, ja siis kuskil mõni kilomeetri eemal Tallinna kesklinnas oli, oli Kaja Kallase Reformierakond, kes skandeerisid, et elagu esimene naispeaminister vist oli ka Postimehe järgmise päeva esikülg oli esimene Eesti naispeaminister. Sellega ma lihtsalt peaminister. Ja, ja mul on see meeles ja sel hetkel võib-olla isegi tundus, et nii läheb. Aga, aga haaralev mõttekomme olla üllatusterohked niimoodi läinud, et need on need momendid võib-olla valimiseelsest õhustikust ja valimisööst ja, ja ma arvan, et see tegelikult valimi söö andiski aluse 2019 politikaanlusega sule. Ma olen täitsa nõus jah, et see valimisöö võib-olla selline kõige põnevam osa Eesti poliitika aastast, et kuidas on nagu vaadata, et esimene on selline, tuleks vaadata nagu maailma trend, et nad seda kõige paremini teha tõhusat, mille Google, kes ütleb ekse, mis inimesi huvitab ja valimised 2019 oli nii-öelda Eesti jaoks siis sündmus number üks number kaks oli, eurovisioon on ja number kolm oli laulupidu, et noh, täpselt sellises järjekorras nagu liiguvad. Aga noh, kui sa neid esikülge siin ette tõid, siis seesama valimiste järgne esikülg esmaspäeva esikülg on minu eelmise aasta aia suurem kaotus minu enda oma või noh, nagu vale valik, et ma mäletan, et seda ma olen käinud koolides, et kuidas ma natuke eesti meediast rääkinud koolides, et et mul toimetaja saatis esiküljeaknaid õhtul ja seal esiküljel oli kirjas suurelt, et Eesti järgmiseks peaministriks saab, meesnõiad ennustavad, et meil olid nõiad, kes ennustasid, sest noh, me valimistulemust kuidagi lehte ei jõudnud, sest noh, trüki me oleme natukene varem ja need olid ennustanud, et Eesti elus peamiselt mees ja ma helistasin toimetusse, me ei saa seda panna. Ma tean, et Kaja Kallas on naine. Et ei ole mees, et nad on veider, kui noh, nagu homme selline esikülg on ja siis muljet ära pandi, umbes selline Loe seest, kes saab järgmiseks peaministriks midagi sellist, et ilgelt jama nagu õudsalt vale otsus oli mul eriti nüüd on eksi vale otsus, kas poleks saanud öelda, et näed, meie nõianeitsid kohe ära, kuidas asjad lähevad ja see on mees, et, et mitte keegi olnud tegelikult nagu selliseks, võib-olla siis sündmuste järgnevaks jagaks nagu sellel hetkel valmis on. Meediavalmis, ja võib-olla ma ei tea, kuivõrd ka paljud poliitikud olid valmis, kui see esimene kõne siis võib-olla tuli, mis avas ukse. Ohoo, meil on siin ka teistsugused matemaatilised võimalused, kui varem arvati. Küllap ta Jüri Ratas, see, kes suutis kõige kiiremini reageerida, kuna tema peas põleb müts kõige eredama leegiga, et tal oli oht kaotada peaministri positsioon stemaks kõige kiiremini tegutsema, et et ma arvan, et kõik see hiljem, mis olid esimesed nagu mitte koalitsiooniläbirääkimised, ainult kohtumised kompamise, et see oli selline varjuteater juba, et ma arvan, mingit kaks olulist telefonikõne Mart helmele ja seedril, et seal olid juba tehtud varahommikuks olid juba tehtud, et ma arvan, et see näitab taas kas Jüri Ratase head poliitilist Nuti või soovi igal juhul tsementeerida oma peaministri tool. Ma arvan, et seda me täna veel ei tea. Kui te mäletate, siis aasta tegelikult uudis sündmuste mõttes algas ju kuue plakatiga hobujaama trammipeatuses. Kas see oli see, mis mingil kujul võis otsustada lõppeva aasta valimiste tulemuse selles mõttes, et Eesti 200 riigikokku ei pääsenud pärast, et seda kuute plakatit nende reiting enam üle valimiskünnise ei tõusnud. Küll aga suudeti kehtestada see teema. Valimistel räägiti tavapärasest rohkem eesti ja venekeelsest kooliharidusest või koolihariduse keelest Eestis ja üsna tõenäoliselt keskerakonnale maksis teema ju läbi Kohtla-Järve riigigümnaasiumi võimaluse valimised võita, sest Ida-Virumaal pahandati valijad ära. Ja teiseks tõenäoliselt kuna see sõnum oli selline ebalev, et nii eesti kui venekeelne kool siis mõnevõrra pahandati ka eestikeelsed valijad ära. Ja kui sa hakkasid oma küsimust esitama ja kui sa hakkasid viitama sellele, kas Eesti 200 plakatite skandaal võttis, muutis valimisi, siis ma, mul oli peas vastus valmis juba tegelikult minu minu silmis. Kohtla järve kaasus muutis palju rohkem, et Keskerakond. Aga Kohtla-Järve oleks jäänud olemata, tõenäoliselt ilma hobujaamast. Ei tea, ma arvan seal kohtleja ära, nii nagu ma hiljem aru saanud seal nagu podiseb, selles nähti noh, eriti läbi Isamaa võimalus keskele ära teha ja noh, niipalju kui Mailis Reps käis küll ta püüdis musta valgeks rääkida ja vastupidi, siis mul on tunne, et see võis maksta keskile mõned kohad, seal võis maksta keskile positsiooni Riigikogus ja ka läbirääkimiste positsiooni mõttes, et et ma arvan, see Kohtla-Järve ütleme, kangutamine, kui ma nüüd lähen tänaval inimeste käest küsima, kas te üldse mäletate, mis seal oli? Ma arvan, et keegi ei mäletagi, mis, kus see teema oli. Riigi Eesti keeleharidus, vene keele haridus, Mart ilmselt ei mäleta seda küll see põles väga ereda leegiga ja tahtmata olla Süvari kausta ja vandenõude selle välja, mõtlen seal kas Isamaa või keegi mängis aga osad need kaart, et keskelt võttis üle üle Eesti hääli sellepärast et see oli enneolematu kajastus. Et tegelikult valimiste debatt keskendus ka väga sellele teemale ja ma võib-olla eksin, aga ma arvan, et ma ei eksi, et ma arvan, et mul on tunne, et seal esimest korda ka kõlas sõna riigireetur lus põhimõtteliselt kas siis ka nagu kaits kuidagi seekord kaitse küsimustega ära nagu siduda, et minu arust Reformierakond ma nüüd ei mäleta, kas süüdistas seal keskerakonda või isamaaliidust keskel keegi, igatahes käis ka siis selle riigireeturi nagu termini juba nagu väljasõidul pärast nagu Kaja Kallaselt, et aga seesama nagu temaatika tikandid selles viimases debatis väga palju tooni, küll ma ise seda üle nagu otseselt ei tähtsustaks. Et ma ei tea, kuivõrd nii-öelda erakonnad selleks valmis olid, aga ma võin öelda, et õhtuleht vist kohapeal nii-öelda täpselt iga koha pealt ennustades valimistulemusi õigesti. Aga me tegime seda siis, kui hääled olid tulnud. Et ma võitsin meie häälte osakaalu, eeldasime, et kõik ülejäänud osakaalud jäävad samaks, kui palju niisama käivad ja mõtlesime, et kui praegu on olukord jääb niimoodi, nii palju tuleb valima, siis kohtade jaotus on selline ja täpselt oligi see, kes Reformierakonna ja Keskerakonna vahe juba siis olemas. Et ma ei tea, kui palju nad hakkasid ütleme, mul on nagu, pigem tunnet ei mõeldud nagu tegelikult sellele aga pigem just seesama, kuidas e-häälte osakaal tegelikult kasvas, mõjutus nagu tulemust tegelikult äkki palju rohkem. Et minu jaoks on see Kohtla-Järve kaasus, mis oli siin varakevadel väga sarnane apteegireformiga toodud retooriline, siis selliseid nagu maailma põletusliku küsimusi küsitakse retooriliselt ja kõik küsijad ja vastajad tegelikult keegi ei tea. Sisu, et minul on see suur paralleel, et ka Kohtla-Järve räägiti eestlusest eesti keele arengust ja Ida-Virumaa, mis üldse saab quo vaadis ja kas te olete Eesti või Venemaa osa? Täitsa puhas retoorika. Aga valimistest veel nii palju, et lubati palju ja tundub, et kõik said petta, sest kui valimised oli läbi, selgus, et lihtsalt raha selle jaoks, mida lubati, ei ole, et see kulutati Jüri Ratase valitsuse poolt eelmisel aastal ära, et ma vaatan neid numbreid, mida rahandusministeerium kokku luges, siis valimislubaduste maksumuseks oli küll nelja aasta peale kokku, aga EKRE 2,8 miljardit, sotsidel 2,5 miljardit, keskerakonnale Eesti200 seal rohelistel kõigil 1,5 miljardit, Reformierakonnale 1,4 miljardit, Isamaal 0,9 miljardit, et vabaerakonnal 0,7 miljardit, et põhimõtteliselt lubati kõigile, lubati kõike, aga seda roosamannat pole veel siiamaani näinud. Ühesõnaga, baasviga on siin sees, et Eesti eelarve on, ma võin eksida, protsendis on kuskil 90 protsenti on Eestis iga aasta eelarve paigas, seal polegi ruumi, väga-väga-väga midagi, midagi. Siiski siiski siiski ei maksa unustada suurt eelarve, mis siis on puhastust, mida on lubatud, aga noh, mida keegi muidugi ei näinud. See on, ütleme klassikasse mõttes on 90 protsenti lukus eelarvest ja majandusedu korral me peame rohkem säästma. Selles mõttes polnud ka midagi raha väga jagada, et noh, ma arvan, et kõik meediaväljaanded olid juba erakordselt kriitilised kampaaniasse sellele, selles suhtes ja kahjuks on see, et ma ei, ma ei usu, et inimesed väga suudavad jälgida seda, inimesed loovad hoopis mingi muid kriteeriume, mitte liiga palju neid lubadusi. No tulemusest me oleme mõnevõrra juba jõudnud rääkida, et kokku käis siis valimas 565000, et 45 valijat ja nende tahe, kolmandal märtsil Õhtul selgus valijad otsustasid, et 2023. aasta korraliste riigikogu valimisteni on Riigikogus. Kui nüüd erakorralisi valimisi ei peaks tulema, viis fraktsiooni esialgu siis jagunesid mandaadid nii, et 34, Reformierakond 26, Keskerakond, EKRE 19, Isamaa 12, sotsiaaldemokraadid 10, tänaseks küll on sotsiaaldemokraadid saanud endale Raimond Kaljulaidi näol liitlase. Aga fraktsiooni suurust see ei suurenda. Kas olete selles mõttes riigikogu tulemuste pealt nõus, et poliitilises mõttes on ikkagi lõppeva aasta suurim kaotus ja sotsiaaldemokraatlik erakond, et nende hädad siis tõenäoliselt peituvad 2018. aasta lõpus, kui oli see ränderaamistiku teema? Indrek Tarandi kuulus kaasus ja võib-olla seal see ütleme püüd Eesti inimesi elama õpetada? No kahtlemata see sotside kõige suurem, ma ei tea, minu silmis nagu häda ja mure on see, et nad tahavad näidata meile kõigile ette, kuidas käituma peab ja ja noh, see ränderaamistik noh, ma ei oska hinnata, kui suur mõju sellel oli, aga kindlasti see alkoholiaktsiisist alkoholikampaania nii-öelda, mis võib öelda, kulise aktsiisi vormistati läbi. Rahandusministeerium on siiski selle alkoholikäitumise ideoloog, oli Eesti Jevgeni Ossinovski ja ma arvan, et see väga pikaajaline, kus tema ütles, mismoodi tegelikult on ja mismoodi kõik muud näitajad ja inimesed ütlesid, kuidas nagu, kuidas nendele, sest tegelikult on, see maksis Ma arvan, sotsidele nagu mitu kohta Riigikogus sinu juures ma tahaksin Ossinovskit tunnustada. Ta ta oli väga-väga põhimõtteline, et all võrrel, erinevalt teistest Eesti poliitikutest on nagu materiaalne kindlustatus olemas, et jääda oma põhimõtetele kindlaks. Nüüd on küsimus, kas varem järgi andma või ta nagu kas seal lõpuni nagu Titanicu viiulimängijad, kes lõpuni läksid, põhjus? Titanicu. Kas tooks veel lõpuni võitlema, varem ärganud? Mul on raske seda hinnata, aga ma tahaksin tunnustada seda, et üks väheseid Eesti poliitikuid, kes ka läheb lõpuni, sisuliselt ei, ei palu kohe vabandust, kaitseb argumenteerida ja ta enda silmis näeb suuremat pilti, et see pole ainult aktsiis, on inimeste tervis, käitumislaad ja, ja nii edasi. Sotsidele sai saatuslikuks aga Ossinovski kui poliitika, kui inimene minu silmis tõusis. Et sellega nagu täitsa nõustuda, et me arvamusfestivalil tegelikult rääkisime sellest siis nagu tänase valitsusega nagu suurest ideest, mis on, et millest kõik ülejäänud otsused lähtuvad, et mis üks asi on, et noh, tahtsin natuke puhul tõesti jah, see võiks olla rahva tervis ja seal ei olegi kohta, kus tagasi anda, seal võiks öelda, et seal juurde panna, eks ju, et nad tagasi andis, tegelikult järgnevad valitsused, kes ütles, et ei, nii ei saa, et rahva tervis on küll tore, aga raha tahaks ka väga palju. Et noh, niimoodi pärisaegseid. Ettevõtetele hobilaevandusfirmade lobipoodide tehastele hobi oli, ma arvan, et see oli isegi võib-olla suurem kui apteegiapteekide lobi apteegiketi lobi praegu. Jah, ma võin ise, tõehetk saabub meile siis, kui me saame teada, kui palju inimesed sellel lõppeval aastal siis absoluutnumbris alkoholi tarbib. Sellega sellega ma nõus, tegelikult me saame tõe teada viis viie-kuue aasta pärast, sellepärast et ükski nagu käitumismuutusi toimu tegelikult kohe mingid väikesed muutus võib tekkida, aga ütleme rahvatervisevaatest me räägime rahva tervisest, siis me räägime ikka viis, kuus, 10. Muuseas loogika sellel peaks andma vastuse, mitte ei Liivikaga prisma ja Selver, aga haigekassa, kas need tõved, mis tulevad nagu joomise tõttu ja vigastused ja kõik see mõtte mõttemaailmamuutus, mis on tekkinud haigekassa, näeb, mis ridadelt on sinna raviraha läinud, kas kas see nüüd muutub järgmise viie kuni 10 aasta jooksul on see kriteerium ja, ja kui, kui ma ei ole lõpuni kindlasti me suudame sealt ka välja mõelda, seda ma ei tea, seda. Et liiga palju, oleme nõus omavahel, aga tõesti nii on, aga noh, ma ka sinu küsimusele tegelikult nüüd vastata, siis noh, kõige suurem kaotaja ei ole absoluutselt kindlasti ei ole sotsid, vaid on Reformierakond ja siin, ma arvan, ei ole midagi nagu vaielda. Nii ajalooline võit, üks erakond pole kunagi varem riigikogus suutnud saada nii palju mandaate, küll valimisliidud selle tulemuse ületanud. Aga mis juhtus, et Kaja Kallas Eesti vabariigi peaministrile saatuslikuks sai niimoodi, et kui sa võidad võistlus, aga pjedestaalile tõusevad esimesele teisele kolmandale kohale keegi teine, nagu praegu on, siis võitjast oled sa ikkagi väga kaugel, saad kõige suurem kaotaja dopinguga seeneks ja tegemist ei ole, aga sa oled selgelt kaotaja, sa ei saa, sa võitsid valimised, aga sa ei saa moodustada valitsus, noh, siin ei ole mitte kuidagi teisiti. Hindame seda nüüd jah, umbes kuue seitsme kuulsuse perspektiivis ma arvan, et kaotajaid on igas erakonnas, ma arvan, ma julgen öelda, et ka keskerakonnas on kaotanud ja me, kui me hindame võib-olla järgmisel aastal kas sama tooli peal või kuskil siis äkki me avastame, et Jüri Ratas on seda kõige suurem kaotaja. Et need kaotaja kriteeriumid on väga palju erinevaid, aga, aga ma arvan, poliitilisel maastikul on siiski Keskerakond täna olemas, Reformierakond on olemas, EKRE on olemas, aga sotsid. Kui Raimond Kalju paks ülistanud bussipargi ava uute busside nii-öelda esitlusel Vabaduse väljakul siis mida me teame sotsidest? Et ma arvan, et sotsid, sotside löök oli väga suur, mida nad said ja Indrek Saar, kui oli erakonna esimees tugev, kui ta taas tugeva retoorikaga sotsid ei ole pildile saanud pärast seda valimisõhtut võivad? Tõsi, aga sotsid ei ole kunagi ka nii-öelda ise valitsust moodustama, need on alati väiksem partner, aga noh, kui sa vaatad nüüd ka Reformierakond sellel nagu Reformierakonna, kui kaota juurde, siis nemad on ka see erakond, kes kaotavad liikmeid kaotanud väga olulisi liikmeid, kes ütlevad, et nad ei taha positsioonis passida, teadmata aja lähevad parem eraettevõtlusesse ja väidetavalt ei ole see liikumine veel nagu lõppenud. Ma arvan, et see Põhjus tegelikult miks sündis Jüri Ratase, see valitsus, mis praegu võimul on, sest Keskerakond suurepäraselt ütleme valimistejärgsel nädalal nüüd pikaajalisi ja lühikeseajalisi plaane ja nii-öelda variante paika pannes sai aru, et kui Reformierakond praegu taas võimule lasta, siis võib-olla pikas plaanis ei ole see Keskerakonna huvides. Ja kõige raskem, mida üldiselt ikkagi asendada on või asendust leida, on ajud. Eks mõtlemisvõimelised inimesed, et kui sul neid ei ole, lõppkokkuvõttes leiad endale uued väljakutsed, siis on olukord väga halb ja ma ainult seetõttu ma näengi reformi ära kõige suurema kaotajana. Temapoolne või Kalle pallingust Remo Holsmer siis? Noh, ma tean, et Taavi Rõivas on ka siin, kuskil tahab, ei taha ära minna ja ma arvan, et nüüd on see läheb veel, et et ma, ma ei välista, et nad oleks lahkunud ka siis Remo Holsmer lahkus ta varem, et ka siis, kui nad oleks võib-olla võimule saanud, sest niikuinii kõigile ministrikohti jagu. Ja noh, Arto Aas ja Kalle Palling kindlasti pole oma natuurilt näiteks tahaksid riigikogus istuda koos seal teistega natuur natukene agressiivseks. Selles osas olete minuga nõus, et Kaja Kallase roll selles, et Reformierakond täna ei ole valitsuses ja tema ei ole peaminister, on marginaalne, et küsimus on reformierakonnas, mitte Kaja Kallasest. Küsimus on Jüri Ratasest, minu jaoks on, küsimus on pigem. Kallas ideoloogiliselt on väga vale, kui sa mõtled, käitud kui võitja kogu aeg. Mina arvan, et kui ükskõik kus sa oled mingis valdkonnas liider, on targem alati mõeldes, saad number kaks, number kolm siis saad nagu alandlikume, pingutad rohkem. Kaja Kallas tegi vea, mis on inimlik vigadeta käsitluses võitjana ja ta arvas, et kõik hakkad ümber tema käima ja ta ei arvestanud, et kuskil on veel erakondi, kes omavahel kokku lepivad. Punkt üks punkt kaks, kui Kaja Kallas oleks võtnud esimesele kohtumisele kaasa või arvestanud reformierakonnas nende inimestega, kes on varem valitsuse moodustanud kes ei ole nii agressiivse või ütleme, kes ei ole nii arrogantse ülbe mainega kes oskavad teisi kuulata ja arvestada, kui see valimisdelegatsioon oleks teistsugune olnud, ma arvan, oleks ka valitsus oleks suurem tõenäosus, et oleks täna Reformierakonna ja Keskerakonna liit. Aga kõik need teed, kus oli võimalik pöörata ja teha valikuid, minu arvates ka just Kaja tegi valesti. No siin võib nagu nõustuda, et need valikud kõik on valed, aga noh, minu arust ei saa mitte kuskilt nagu mina ei suuda nagu Kaja Kallast suhteliselt nagu selles küsimuses süüdistada mingi enam-vähem kõigist teistest võib-olla jah, aga sellega nagu mitte sellepärast et et sama hetk, kui sa ütled, et kui sa vaatad asja võitja pilguga vaadata asju ka mingis mõttes eksjuhi pilguga, sa vaatad asju selliselt, et mina teen ja kui Keskerakonna juht Jüri Ratas, kes oli siis peaminister, tahab edasi olla peaminister. Sest tal on ainult üks teekond, oli selleks, või IRL võib nahaalsust enam nüüd on neiks Isamaa IRL. Et Isamaa ütleb, et nad tahavad teha pensionireformi, siis neil oli selleks ainult üks tee. Kaja Kallase lähimad võitlejad on tegelikult öelnud, et Kaja Kallas tegi ütleme siis kuni valimistejärgse hommikuni kaks viga, et üks oli see, et kampaania käigus välistati EKRE, mis tähendas seda, et üks võimalus oli vähem, isegi kui see plaan südames oli olemas, siis taktikalises mõttes hakata välistama, siis sul jääb alati üks võimalus vähem. Ja teine viga oli see, et valimiste õhtul tegelikult ta ütles Kaja Kallas, et tema esimene eelistus on koalitsioon Isamaaliidu ja sotsidega, aga järgmisel hommikul juba hakkasid selles mõttes asjad muutuma. Aga mida see tähendas, tähendas seda, et Jüri Ratas sai aru, et ta peab hakkama tegutsema ja seda surma juba mainisid, et. Kallase Vigaliga see nii palju, noh, ega me ei olnud keegi seal laua ääres, kui oli esimene kohtumine Keskerakonnaga, siis kajale polnud keegi seda nõu andnud, et et nad ei saa nagunii-öelda ka punaseid jooni esimesel vestlusel temal tõmbama hakata. Väidetavalt nad olid midagi keskile öelnud, mida nad teha kindlasti ei kavatse, ma arvan. Pudelitulumaksutulumaksumuudatus, mida sooviti tagasi keerata, sest seal oli ühesõnaga detailid 150 miljonit ja Keskerakond toona juba teadis, et seda raha väga palju ei ole, et umbes miljard vaadelda miljon. Palun tark öelda, et ma teiega neid asju küljes tegema ei hakka. Tark oleks ära kuulata, öelda, et püüame koos teha, aga kas ka endale või kahe nõuandjatele, ma võin ekstrakt Taavi Rõivas, Arto Aas, Jürgen Ligi või keegi meistrit, et keegi ei suutnud öelda öelda, et ära tõmba punaseid jooni, moodne sõna, eksju, et kuule, ära arvestame, hakkame nullist arutama ja see tõmbas krampi. Keskerakonna jaga aga selle eel-eelnõu eelnenud olid vestlused Mart Helme ja Seederiga tähendab mingi teistsugune kokkulepe kuskil õhus. Nojah, Jüri Ratase valik, seega oleks olnud siis minna koalitsiooni Kaja Kallasega tunnistada, et eelmises valitsuses tehti väga palju vigu. Nende tagasikeeramise hind on 250 miljonit ja rohkem ja midagi muud teha ei saa ja ma saan aru, Keskerakonna kalkulatsioon oli väga lihtne, et me ei taha seda protsessi ette võtta. Oleme rääkinud pool tundi lõppevast aastast võib-olla vist kumbki, keegi kolmest sõna EKRE pole isegi maininud. Nendest veel, aga nüüd tulebki see, et tegelikult siis tuli mängu EKRE ja Jüri Ratas moodustas selle valitsuse, mis ka siin 2019. aasta lõpus riiki valitseb Isamaa Keskerakond ja siis EKRE. Et alguses mulle meenub, et kõik Me kahtlustasime seda, et EKRE läheb valitsusse, lubades koalitsioonileppes, et tehakse ühte, aga tegema hakatakse teist, mis nendingu aasta lõpus on, et kas siis kartus ja kahtlused osutusid tõeks, et ikkagi me näeme seda, kuidas õõnestatakse Euroopa liitu, kuidas proovitakse tegemata jätta Rail Balticut? Kuidas tegeletakse kõige selle muuga, millega valitsus tegelikult koalitsioonileppe kohaselt tegelema ei peaks? Meeldivalt aus erakond, et öeldakse seda, mida mõeldakse. Noh, nüüd siis edasi, võib igaüks mõelda, kui mõistlik salati on, aga, aga kas ka mõeldakse? Ma arvan küll, jah, niimoodi see, mis nad mõtlevad natuke välja, ütlevad kuivõrd parketikõlbulik või meeldiv või mitte, meil on, eks seda saab siis ei läheks otsustada ja noh, kus seal mingi ma ei tea, punane joon või viimane piir või mis iganes terminit kasutada kellelegi. Jaks kasutanu sellele. Ma ei suuda uskuda, et nad niimoodi mõtlevad, ma, ma tõesti ei suuda uskuda. Noh, nüüd on tõesti, kas on väga lihtne lihtne lihtsakoeline mängijat oma valijaid kinnistada, võib-olla midagi juurde saada, aga ma olles piisavalt kalestunud küüniline. Ma jätkuvalt vaatamata ma ei suuda uskuda, et kuskil on inimesed, kes niimoodi mõtlevad. Noh, on ta siis süvariik. Elmar Vaheri mahavõtmine NATO Saksamaa Soome seada on päris pikk, et kas kuskil on tõesti inimesed, kes kõik niimoodi reaalselt arvavad. Ma ei, ma ei suuda seda uskuda. Ma arvan, et see on mäng, lihtsakoeline mäng oma oma valijatega, et nüüd hoida, nüüd on küsimus, kas nende valijad tõesti, kas nad tulevad kaasa, kas nad jäävad nende juurde, kuna tegusid pole olnud, on olnud tohutu retoorika tahes. EKRE oli must hobune, EKRE on metsik hobune. Mulle tundub, et Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder on ette võtnud siis väljakutse EKRE taltsutada. Kas Tõrksa taltsutamine võib õnnestuda? Ma arvan, et nad Ratasi tegelen nii palju EKRE taltsutamisega aga nagu üldse püüda ratast mõista lisaks sellele, et ta on jätkuvalt peaminister, aga see on oluline positsioon, siis miks hoida ekret nii pikalt valitsuses, siis ainuke moment, kui mida ta ise on rõhutanud ja kus ta saab mõista, on see, et kui EKRE oma agressiivsusega poleks valitsuses oleks oleks opositsioonis, kui palju nad siis suudaks ühiskonda lõhestada. Küsimus. Me oleme vastust, noh, ei saa kunagi anda. Aga see on asi, kus ma mõistan neid, miks vahendeid valimata, vabandades hommikust õhtuni ekretaile, vaidluses. Mina ei tea mina, mina ei suuda nii mõelda, et EKRE on opositsioonis olnud. Et nad eesti mingile mainele nüüd saaks rõhuda kuidagi rohkem kui sellena, kui räägivad ministrid mingitelt asjadest, et see, see, Isegi mainest ma räägin sellest, et, et teenindada nende valijaid, et need, nende, need valijad on nagu on arvestatud kuulatud ja on võimu teostamise juures. Opositsioonis olles nad saaks olla vihasemaks. Saksa vihasemad agressiivsemad lihtsama üles kütta neid, kui te mäletate Mart Helme lauset siin pärast valimisperioodi, et, et kui me jõuame võimule ei saa, siis hakkavad mingid asjad juhtu, asjad juhtuma, jah, ma täpselt ei mäleta, mis edasi juhtuma hakkavad, aga et ma arvan, et ratas on äkki ära hoidnud selle, et need asjad pole juhtuma hakanud sellisel moel. Aga vastutuse osa võib ikkagi välja lugeda nimedest marti kuusik, Kert Kingo, Mart Järvik, et siiski mingisugune muutus EKRE on toimunud, et siin tõenäoliselt EKRE usku kuulajad ütlevad selle kohta, et noh, ütleme, et siin need olid ajutised. Tööraskused kuusikut ei saa tööraskuseks otseselt nimetada, eksju, seal ei ole see, seda tööd tegi halvasti, et seal on teistsugused, eks tausta tausta põhjusel, seetõttu ma mina näeks sellest kindlasti kaugele, te olete lühikese lingi probleem. Aga noh, et ei, ta ei säästnud, oli ministrina halb. Selles mõttes, et me ei tea, kuidas tal oleks IT-ministrile läinud, eks Talle järgnenud Kert Kingo ei vastanud nendele ootustele, mis kindlasti olid ja need ka intervjuud, mis ta lõpuks kas äripäevale või geeniusega kuskil andis tekitasid rohkem ikkagi küsimusi, kui mitte, kui midagi muud ja härra Järvik, siis noh, mina olen öelnud, et tahab endale, lihtsalt oleks päralt, paremalt nõunikud leidma, et inimene lahtisi asju teha tahtis keskpunktis olla ka nõu, mis talle anti. Tõenäoselt oli võrdlemisi kohutav. Või ta tegelikult ütleme, kõik inimesed polegi ministriks loodud, me peame alustama sellest ka, et et võib-olla Mart Järvik oli nagu arvestatav vallavanem Järvakandis. Aga ma arvan, et ministri ministri rollis ta avastas eeldused ja võimed, mis sellega ameti elluviimiseks edukaks elluviimiseks, isegi keskpärase eluga, mis on vajalikud, tal olid puudu ja kui sul on need eeldused puudu, nõunikud on, nagu nad on, siis juhtubki see, mis juhtus. Mulle tundub, et EKRE puhul need olulised märksõnad vist välja arvatud naistearstid ja noh, neid sõnu, mis ilmestavad mõnda väljaütlemist võiks ju leida veel, aga siin jah, nato plaan B vist juba käis läbi köögitüdruk ja müüjatüdruk on läbi käinud Elmar Vaheri tagandamisest, vilksamisi jõudsime ka rääkida. Kingo, kuusik, Järvik. Põhimõtteliselt ma saan aru, et me võiksime selle kokkuvõtva saate rääkida lõpuminutite nihkrest täis. Hakkame vist seda ei tee. Ja võime, kui ma saaks vaid ühe asja, mis aastast me meelde jätame kõrvale siis laulupeo, Tänaku ja dopingu siis, kui me nüüd mõtleme tagasi ennast augustikuusse. Elmar Vaheri kaasus, kas te kujutate ette? Tuleb üks minister ja mitte isegi valdkonna minister. Rahandusminister läheb meie politsei ja piirivalveameti juhi juurde, ütleb, et ole hea, kirjuta lahkumisavaldus. See oli rohkem nagu selline tunnustus. Et ma ei tea, kas iroonia, iroonia muidugi läbi raadioeetrikohale. Kas aastal 2019 Euroopa Liidu riigis on võimalik niimoodi ja ma saan aru Moldovas, Gruusias, tõenäoliselt Armeenias, Bulgaarias, Rumeenias oleks täitsa täitsa okei käitumine ja, ja kuidagi selleks niimoodi mööda. Et noh, siis tulid uued asjad peale, et kogu see kaasus ja kogu see siis leppimine, mõistmine, käesurumine noh, minu jaoks on see nagu kogu selle tänase valitsuse selline nagu kirss, sellise nagu nende käitumiste häda otsas. On olnud poliitiliste piiride laiendamise aasta, et põhimõtteliselt, kui mõelda seda, kuidas Eesti poliitilises kultuuris on need piirid laienenud, siis seda võiks võrrelda ikkagi sellise universumi paisumisega. Jah, aga ma arvan, et poliitika pole mingit pistmist seal, et millal ma raha juurde ja öelda, et sa pead minema nüüd ära uuri küsimus on kultuurijuhtimiskvaliteedijuhtimise kõik, aga poliitika pole mitte mingit pistmist mitte mingit pistmist. Ei noh, see on tegelikult Elmar Vaheri oli ainuke näide, noh, see, kui siseminister kommenteerib kaitsepoliitikat kritiseerib kaitsepartnereid, siis ka see, ma eeldan, ei ole hea toon, kui härra luigel seda nagu küsida, mis ta sellest nagu arvab, et. Err lõikudes väga hea, et see on absurd, ütleme, kui Jüri Luik ütleb juba absurd seal tema kohta, ta on iseenesest ületanud oma reljeefsus. Et noh, ikkagi minister üldiselt on enda valdkonnas ja teistele ministritele võib-olla nagu ei ole väga mõistlik miine kuhugi tooli alla panna, kui siin militaarterminoloogiaga jätkata. Poliitikas on veel üks muutus toimunud. Kõige rohkem paneb mind isiklikult muretsema see, et sisust enam poliitikas väga palju ei räägita. Et eks üks põhjus on see, et raha pole, et uued poliitilised algatused Pole veel ministeeriumitest valitsusse jõudnud. Ma ei tea, kas hoogu alles võetakse või seda hoogu ka kunagi me ei näe. Aga ma ei tea, pensioni teine sammas, PPP ehk siis neljarealised maanteed, meretuulepargid, kliima, neutraalsus, nullbaasi, eelarve, alkoaktsiisi alandamine, need on võib-olla mõned märksõnad, mille puhul siis me saame öelda, et ikkagi on sisuga ka tegeletud, aga vist üleliia palju selle valitsuse puhul neile ei anta võimalusi, aga meil tegelikult ajakirjanikena ei ole aega analüüsida seda, kui sa mõtled lihtsalt, et iga nädal tuleb kogu aeg tõlgendada neid ütlusi, siis lihtsalt ei jää muuks aega. Tahaks vabaneda praegu me olime samas koosseisus arvamusfestivalil ja maa või Me tegime sääru Jüri Ratase valitsusele, et ta pole kliimaprobleemidega tegelenud, nagu saade lõppes meile. Jüri Ratas andis teada ja pika loetelu tee, kus ta on, Eesti tänane valitsus on kliimaprobleeme tegelenud ja tõesti, võib-olla me olime liiga liiga radikaalsed, et jah, valitsus kliimaprobleemidega tegeleb, ma saan aru, et vaidluse üks osapool eitab ja naeruvääristab seda. Õnneks keskkonnaminister nagu saab seda osaliselt aru, aga aga ma arvan, et kogu see keskkonnaprobleeme on noh ütleme. Ma tajun, mismoodi üha rohkem loetakse, loed ainult neid lugusid, et kas kilekott või paberkott loetaks aga palju sügavamaid keskkonna- ja kliimalugusid. Aga kui me nüüd arvutame selle summa, mida Euroopa liidus näiteks Eestis peavad inimesed noh, per inimene järgmise 10 aasta jooksul kulutama, et me suudaksime olla siis kliima neutraalsemad ja meie keskkond ja kliima kestaks kauem, siis ma arvan, kui inimesed seda numbrit otsa vaatavad. Kas inimesed on valmis ohverdusi looma? Ma ei tea. Kuulge, Jüri Ratase nii-öelda selle valitsuse preemiaks Keskerakonnal oli see, et Euroopa Komisjoni volinikuks sai Kadri Simson aga valitsuse hinnaks keskerakonnas oli ka see, et Taavi Aas pidi poliitikas edasi liikuma ja Keskerakonna niinimetatud siis vene tiiva rahustamiseks tuli linnapea kohta anda Mihhail Kõlvartile. Teie, Tallinna elanikena oskate kindlasti rääkida sellest, et kas ja mis on juhtunud tunud Tallinna juhtimises, mis on see muutus noh, üks märksõna on kindlasti, mida ma ka Tartus elades täheldanud on see, et Tallinna televisioon pandi kinni, aga kas on veel sisulisi muutusi? Tallinna imeline peateeprojekt on peatatud reidi teed natuke muudetud Läti ja kui me heitsime riigi poliitikale ette politikaanluseks, siis tegelikult linnas omakorda tegeletakse linnapoliitikaga ja, ja noh kui jätame kõrvale selle, et mismoodi härra Kõlvart püüab olla nagunii nii eestlastele, venelastele ja vene ja nendele väga kõigele võrdselt järgi siis ma ütleks, et linnas ilma suurema politikaanlusega asjad ju liiguvad. Jah, et härra Kõlvart kohtume, järgmine aastast saab täpsemalt rääkida, aga noh, see ei puuduta ainult teda, aga noh, Tallinna puhul mina tartus tulnuna siis, et, aga noh, see muidugi ega Tartusse olukord nagu palju paremini olema või nii-öelda, aga noh, minusugune lemmikküsimus on alati see, et nimetage viimasest, ma tea, kolmest neljast aastast viiest aastast kolm otsust mida Tallinna linnavalitsus on teinud, mis on pannud esikohale jalakäijad, jalgratturid. Ja siis tekib vaikus, et ma taustal on ise öelnud, et ma esimese vihje annan ära, et esimene on soo tänav, et kalamajas, kuna ma ei saa suurepärane umbes kümmekond aastat tagasi ma pakuks, see on ikka vähem laiaks tehti, aga, aga kui me ei oska vastata Ühte isegi reidi, tee reidi, tee jalakäijatele. Mina elan sealkandis, mina jooksen, käin seal, tõsi, tuleb üle allteede üle minna, aga, aga Tallina üks piirkond, mis on, ma ei tea jumalast Kõlvarti Advavad kaugel sellest, aga üks piirkond Kadriorus, mis siis jääb kuskilt sealt ka tõotav musta lõngapoes sadama poole, mis oli ju aastakümneid kogu minu elu, mis ma elan Tallinnas oli kinni mingi suurte kiviaedaedade taga, see on avatud. Siis on teie tehtud. Mul on raske hinnata, kas liiklus on väga palju surve või mitte, aga see on tehtud, laste mänguväljakuid, on puid istutatud, on jooksurajad käimise rajad. Ja kindlasti see ei lahenda kõiki Tallinna liikluse probleeme, kaugel sellest. Aga, ja see pole ka ju Kõlvarti samm soneerimisele innovaids astutud sammu ja Kõlvart natuke tuulis seda, aga see on üks moment, mis on tehtud Tallinnas kindlasti paremini. Aga laias osas, mis ma selle küsimusega tahan näidata, on see, et noh, autod on number üks, et Eesti on ikkagi autorahvas, on sellise autoralli või linnas sõitmine, eks enda masinaga teeti tuleb teha juurde ja noh, vabandust nii-öelda noh, põrgu, need kliimaküsimused, et kui autogot osutuda nagu kesklinna, siis see on primaarne ja seda Lihtsalt, ma arvan, see on see ajalooline kontekst, et meie inimestel pole olnud kunagi raha osta endale isiklik auto. Vist on ainult see 25 30 aastat see võimalus olnud, kui ei ole tarvis olnud ka autoostu luba. Nüüd saab lihtsalt hakata inimesed lihtsalt elama. Lihtsalt lõputult lugeda selle taha, et juba 30 aastat on päris pikk aeg, kui ma rääkinud samal aastal 90 kolm-neli-viis ei maksa aru saanud, aga, aga see nagu sa autonduse ühistransporti see eeldab seda, et suur osa meie tänasest Tallinna ühistranspordist on nagu tegelikult liikunud samamoodi, et 60 70, et kas rohkem räägime, kus inimesed elavad, üksikud bussiliinid on tekkinud, peaksid nagu seda, see lihtne pargi ja sõida, oli üks kunagi linna, Mailis, sa täna on, seda peaks palju agressiivsemalt tegema, sa pead peaks algemateetrist kui vaja kaugemates punktides, mitte kuskil pärast, et et mõjus Tiinal on palju teha, aga, aga enne ei jäta inimene autot ostmata. Kui ta on 100 protsenti kindel, et ta ise ta naine, ta mees, ta lapsed saavad nagu normaalselt kodudest liikuma. Kui seda alust pole loodud, siis pole me võime siin rattateid teha või mitte teha aga tegelikult on see, et inimene, kui ta hommikul kodus ärkab, ta tahab olla kindel, et mis saab võimalikult sujuvalt tööle või kooli. Et noh, ma, ma utreerides muidugi ütlen seda, aga no eks see seesama reidi tee või Pirita tee või mis selle nimi on, eks ju, et nad neli rada siis tuleks otsustada, kas on kaheksa, kaks eks ju, kui me võtame selle looduse sinna, noh siis on eksju kaks on vastus, tegelikult mitte kaheksat, teeme veel rohkem juurde ja noh, seal tegelikult kesklinnas võiks teha, noh, mina ei käi autoga, et mul on muidugi hea rääkida, seetõttu ma käin jala iga päev tööle ja koju. Et aga mõelda ka, ma ei tea, kas parkimiskohad peaks oma börsihinnaga, et mida vähem seda kõrgem võiks olla parkimishind, kas ei peaks üldse sisenemine tasuta tasuline, eks rik, muud sellised küsimused, tegelikult näed, et kui valitsuses on ka eksju Keskerakond juhtiv partei, kes ütleb, et kliimaküsimus on meile nii oi kui oluline, see on Eesti kõige suurem linn, mida juhib Keskerakond ja siin öeldakse, et noh, teeme me teeme oma otsuseid natuke nagu teistmoodi, siis ka minul tundub seal nagu mingisugune vasturääkivusi olevat. Nüüd on mõned teemad, millest libiseme üle suurtel kiirustel aga samas kõige olulisemad näitajad, kuidas meil riigina lähed, peituvad ju tegelikult majandusnäitajates, kui valitsused midagi valesti teevad, siis tagajärjeks on see, et väliskapital lahkub, inimesed lähevad välismaale tööle, sünnitavad vähem, ostavad vähem, tagajärjeks on suured sotsiaalmajanduslikud, sotsiaalpoliitilised tagajärjed. Aga tsiteeriks korra Eesti pank, ka Eesti majandus kasvab tänavu 3,4 ja järgmisel aastal 2,3 protsenti. Järgmisel kolmel aastal majanduskasv aeglustub, sest välisturgude väljavaade on kesine ning praeguseni jõuline tööhõive kasv hakkab raugema ja neid punkte on seal veel ja veel põhimõtteliselt pealtnäha majanduse mõttes läheb meil hästi, mitte väga hästi, aga majandus on rahuldavas olukorras, et ma ei tea, kui majandusest rääkida, vist, ega see lõppeva aasta märksõna ikkagi on. Rahapesu. Kindlasti rahapesu ja pensionireform on need kaks märksõna, mis puudutab raha veel rohkem, et ja, ja rahapesu ja tõesti, iste huvitavasse olukorda. Et kui siit eestist asju vaadata, siis jääb mulje, et mis Veedi seep, panga kui Danske puhul on Eestis just Eestis olevad pangad süüdi ja just need inimesed, kes Eesti pankades töötasid, väga vähe, räägitakse sellest, et seal raha kuskilt tuli, see raha kuskilt tuli ja see raha kuhugi läks, et miks fokusseeritakse eelkõige ütleme nii-öelda Eesti inimestele, aga kui palju on neid, kui palju osteti siis muide maju-kinnistuid, May teha sõiduautos ja mida kõike selle raha eest, et et mul on tunne, et eestlased, me teeme ise natukene liiga, tunneme liiga palju mõnu sellest, et et mismoodi kolm pank on tegelenud rahapesuga, teadmata, kes suuresti räägivad, mis rahapesu tähendab tegelikult ja liiga vähe ka nendesamade lugude juures me pöörame tähelepanu. See raha tuli kuskilt, tegelikult peaks olema paremini trackita, kus see raha tuli killustunud Räkitav, kes seal, kus see raha lõppkasusaajale. Nii aga oli ka Euroopa Parlamendi valimiste aasta oluliselt vähem kui riigikogu valimistel, aga ikkagi 332859 inimest käis maikuus Euroopa parlamenti valimas. Tulemus oli siis see, et suurepärase tulemuse tegi sotsiaaldemokraatide ridades Marina kaljulaid, kes võttis siis sisuliselt kaks mandaati. Aga Andrus Ansip samamoodi 41000 häält, mis ei ole üldse paha, Urmas Paet 30000, et Yana toom 27000, Jaak Madisson 23000 häält ja brüsseli korid koridori oli siis avatud ka Sven Mikser-ile, kes siis teise mandaadi sai tänu Marina Kaljulaidile? Ja Riho Terras sellest eras on ootamas oma korda siiamaani, aga ma saan aru, et nüüd on ju ometi ja Boris Johnsoni edu Ühendkuningriigid rahvusrahvas on oma otsuse teinud ja selle otsuse paljude nii-öelda tulemuse ütleme kasusaajate hädas on ka Riho Terras, kes saab selle aasta kevadel mingil hetkel sisu ja Euroopa Parlamendi palgale. Aga suur muutus või üks suur muutus, mida kardeti Euroopa tasandile juhtumata, et äärmuslased üle Euroopa ja vasak ega parem pool ei suutnud Euroopa Parlamendis oma positsioone märkimisväärselt parandada ja siiamaani nende hääl Euroopa Parlamendis ei kõla. Jah, ja kui me vaatame erinevate Euroopa rahvusparlamentide koosseise ja kui me vaatame erinevate Euroopa riikide valitsuste koosseise, siis meie teeme läbi seda protsessi praegu, mis on mitmetes teistes Euroopa riikides juba ära olnud, et on tulnud olnud näidanud ennast Itaalia ja võimud kukkunud, et ma ei taha nüüd öelda, et ekre kinniste võimult kukub, aga loodusseadused näevad ette, et alati tõusud ja mõõnad on koos, aga aga jah, et oi mis ühtepidi hoiti ära see rahvusradikaalide tulek, aga tegelikult on see sellevõrra killustatud kogu Euroopa parlament. Seal on seda huvitav nagu selles mõttes nagu mõelda, et tahame rääkida millegi ärahoidmine, kes, kes hoidis ära, et et aga kes nagu on pildis või telefon nagu kuulda, siis tundub mulle ikkagi nagu need noh, nii-öelda ääre poole olevad inimesed on rohkem kuulda, kui sa ka Eesti kontekstis mõtled, et milline Eesti Europarlamendi saadik on kõige rohkem pildis kõige rohkem võtab sõna kõige aktiivsemalt tegutseb, siis mina ei julgeks öelda, et sellepärast on Jaak Madisson Ekrest. Kui sa nüüd esimene koht, kus me saates eriarvamusel oleme, siis on see koht käes, et mina arvan, et Yana toom, Andrus Ansip Urmas Paeda kõrvale, kes on nagu omaette ooperist, aga, aga tegelikult Ansip ja Toom on, on nähtavad päris päris hästi. Ja Euroopa Parlamendis aastas umbes ma ei tea, neljal korral kohal käiva inimesena ma võin öelda, et mis on Jaak Madisoni suur pluss on see, et erinevalt suurtest fraktsioonidest Jaak Madisson saab suures saalis kõneaega. Aga sellest kõneajast ei sõltu mitte midagi. Tõenäoliselt ei peagi seal midagi sõltuma. Kõlavaid avaldusi ta kasutab seda kõike sotsiaalmeedias kõikides kohtades, kus vähegi nagu saab seda sõna levitada väga arukalt ja väga hästi, et noh, see on selline koht, kus ma täiesti täiesti tunnustaks inimene välja, lõikan kõik tähtsamad kohad ajasel pannud subtiitrid, eks ju, et kõik on nagu noh, nii-öelda selles kontoris väga korralikult nagu tehtud, see masinavärk võimaldab kõike seda, aga no selles mõttes, kus teistel on, siis ma küsiks, et Eestis ei ole seal üks inimene, eks seal on rohkem inimesi. Millegipärast. Ja kas on nüüd härra Terrasele tänasest nagu soovitused? Noh, see koht ei ole nagu niisugune, kus nagu puhkama minna ikkagi seal on ka koht, kus nagu võtta sõna ja näidata, et nad sõja esindas. Otseselt esinenud ehk siis riiki, aga taustalt ikka kui esindada riiki esindav Euroopa. Mingis mõttes ehitad ju ikkagi bändi, et kui me räägime ka sellest lõppkokkuvõttes, et nad näiteks EKREga midagi Eestis juhtub, kukub valitsusest, et siin mingites poliitika saadetes nädala eest umbes sellest, eksju, räägiti siis. Kus su saadet Eestist ära, et ta liiga palju Helmede kandadele Aga aga, aga selles ongi tähtis enda selle brändi ehitamine, enda näitamine, et mina seisan nende väärtuste eest, mis on lihtsatel poemüüjatele Eestis, kes juba praegu kahtlevad, et kas mõned teised inimesed, nende väärtus, eks ju, kannavad et jaak seda selles mõttes nagu, eksju kannab, et mina seisan teie eest, oled sa ehitaja, poemüüja või minister? Järgmiseks viieks aastaks sai Euroopaga uue komisjoni komisjoni Eesti volinik sai nimetatud Kadri Simson aga Junckeri asendas, vahetas siis välja Ursula von der Laien. Ja keskne teema, millega praegu komisjon tegeleb, on seesama kliimateema. Teie arvamused, kas Euroopa Liit suudab kehtestada kogu maailmale sellise oma kliima moraali, et Hiina, Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Brasiilia laiemalt ma ei tea Aasia, Aafrika, Lõuna-Ameerika suudavad vähem saastada, vähem maailmamerre plastreostus tekitada üle minna taastuvale energeetikale või sisuliselt juhtub niimoodi, et suurt suurest soovist teha maakerale head annab Euroopa Liit ära oma majandusvõimsuse majanduse eelise muudab võimatuks oma kaupu-teenuseid eksportida liidust välja ja meie pingutustest ei piisa, et hoida globaalset soojenemist kontrolli all. Et Euroopa Liit saab kindlasti olla suunanäitaja, see, millal keegi selle suuna näitamisega näiteks kaasa tuleb, on nagu teine küsimus. Aga noh, maailma ajalugu on tegelikult näidanud, eks ju, et riigid liiguvad kaasa. Ta on täiuslik, täiuslik, paks raamat, pannakse kirjutanud, et üks suur viga, mida praegu tehakse, räägitakse mingit esimene teisest, kolmandast maailmas, et tegelikult on, maailm on nagu palju läheb või riikidest, et need riigid on palju lähemale teineteisele tulnud ja liiguvad järjest lähemale, et ka selles mõttes, eks Euroopa liidu üles või noh, Euroopa ülesanne peaks olema mingis mõttes nagu suunanäitamine mingisuguse tee ette rajamine ja küllap teised tulevastelt järginud küsimuseks, kas ta on 50 30 aasta pärast, on nagu teine küsimus, aga pigem on ikkagi selline noh, mingisuguse mõtte idanema panemine. Nojah, et väga iseloomulik oli Madriidi kliimakonverents, mis oli siin nüüd nädal või ütleme, lõppes nädal aega tagasi, kestis tükk aega, et ju seal Me nägime, et tulemust ei saa, tulemust ei saavutatud ja siin juhtub sama juhtub see asi, mis nagu tihti suurte protsessidega. Et Need protsesside osalised esindavad riike ja nad peavad oma riiki sisse peegeldama midagi ehk tihti see takerdub sisepoliitiliste küsimuste taha ja mul on nagunii palju, kui mina olen aru saanud, siis Euroopa Liit veab isegi pigem Hiina vaikselt kaasa tulemas, isegi Venemaa vist kaasa tulemas, aga kogus Ameerika pool Ladina-Ameerika, Ameerika ühendriigid, noh nendega on keerulisem. Et aga vaata, inimesed hakkavad liigutama siis, kui mingeid väga suurefaktid tõesti tulevad välja. Ja kui me näeme trend, et maailm, soojene, soojeneb kogu aeg, kui me näeme seda, et nagu meie enda oludesed nagu külma aega vähemaks ja sooja aega vähemaks, tekib selline ühtlane mingisugune veider kliima. Ma arvan, et see on see, mis paneb inimesi tegutsema ja, ja kaua võtab aega. Ma ütlen jätkuvalt, see sõltub nii veidral kombel sisepoliitilisest kaklustest rohkem kui sellest, et inimesed suudaksid otsuseid tulevikku vaatavalt. Mina olen selles mõttes nagu rohkem pessimist, et noh, ma arvan, et üldiselt muutus tuleb siis, kui tuleb catc noh, nii-öelda eks ju, et kui on jama Fakt on juba selline, et, et me oleme mingi asjaga. Et noh, siis on seal muutunud, ma pean nüüd iseennast muutma, et ennast raskem muuta, aga sama arvamusfestivali selles mõttes on huvitav. Ja kui ma tagasi Tallinnasse sõitsin, ma vaatasin sealt teadetetahvlilt, olid mingid nimed, telefoninumbritele võib kaasa võtta, et mitte üksi tagasi sõites ma ostsin ühe neiu kaasa ja ta esitas mulle selle sõidu ajal, küsimus on, aga mitte kunagi varem küsitud. Ma ei tea, kas surmalt on küsida siis, et, et see trükikoda, kust oma lehte trükite, et kuidas nemad seda kliimaküsimused lahendavad, et kas mis saab nendest lehtedest, mis pärast sülejäävad ja kuidas üldse trükivärk on, et mis jalajälg jääb? Ma ei oskanud talle vastata, sest mitte keegi kunagi varem seda küsinud uurisid välja, ma sain ainult öelda, et ma arvan, et jah, meie partnerid eksabrintalise kroonpressis teevad asju Skandinaavia tasemel, sest noh, me oleme Skandinaavia osa nagu selles mõttes eksüksustena olnud ja seetõttu seda latti alla ei lasta, aga maitsen, ta lubas mulle teist korda veel küsitakse, et siis ma uurin välja, et nad ükskord on, vaata niisugune juhus, et see võib juhtuda ei ole, aga minu arust on see märk, et tegelikult keegi sellise küsimuse esitab sellise vaatega, eks ju, et kuidas on sinul nii-öelda ettevõttes mingisugune jalajälg minu arust nagu väga positiivne, seda ei ole kunagi varem olnud, et järelikult mingisugune, eks ju, niisugune muutus on mõttemaailmas juba inimestel. See see kliimateema tuleb kohutavalt, pangad hakkavad edaspidi laenu andma neile ettevõtetele, kes on kliimaneutraalsed kliima kliimameelse ütleme kes nagu tähtsustavad seda. Et mitte ei raiska, aga see kliima oleks puhas. Edaspidi. Ma arvan, et ma arvan, see saab ühtepidi ebaproportsionaalse tähtsuse, see muudab meie elu palju kallimaks, aga juua siis see hind, et meie lastel ja lastelastel oleks ka siin midagi kuidagi elada, noh väga, aga see hind veelkord saab olema ülikallis meil kõikide jaoks. Mõned märksõnad välismaalt veel Donald Trump. Teda küll püütakse ametist tagandada, aga üsna tõenäoliselt siis vabariiklaste abil ta säilitab kongressis oma ameti. Boris Johnson sai lõppeval aastal peaministriks, Theresa May lahkus ja nüüd veel aasta lõpus. Suurepärane valimistulemus. Konservatiivid kordasid, ma ei tea. Selline tulemus oli viimati siis Margaret Thatcheri ajal, mis näitab tõenäoliselt nii mõndagi, aga siis on selline, ütleme NATO laienemise aasta, et kunagi varem ei ole liikmesriikide omavahelisi erimeelsusi toodud ja vaieldud avalikkuse ees, aga me nägime sind tsitaate. Ajusurnud organisatsioonist aga on halvenenud Türgi-USA suhted ja need on peegeldunud ka NATO-s. Ukrainas pole endiselt kestvat rahu aga Eestiga seotud välispoliitilistest sündmustest. Kahtlemata on võib-olla üks kõige olulisemaid president Kaljulaidi ja Vladimir Putini kohtumine. Ma ei tea, kuidas välisplokk sisukamaks muuta. Jah, mina paar minutit ja, ja aga, aga mina leian, et sellest valikust ma tahaks kommenteerida Putini-Kaljulaidi kohtumist Marceli mõistlik kahe, sellise, mitte sama maailmavaadetega või inimese kohtumine, põhjendatud rusikas taskus, ühel pool teisel pool Peipsi järve olla ka pole mõtet. Pole ei, ma ei tahtnud, arvati arvata, et kohe pärast seda kohtumist kõik Eesti-Venemaa vahelised suhted muutuvad. Mõlema riigi omavahelist suhtlemist jääb ta hästi, pole sisepoliitikat. Aga ma arvan, et see oli mõistlik samm. Samme peab astuma ja noh, ütleme jätkuvalt, me, me elame kohati liigses russofoobset keskkonnas, et kõik, mis tuleb Venemaalt kultuur, sport, äri, me näeme seda võib-olla liiga paranoilised oli laulu ja tantsupeo aasta kuidas meeldis, väga telekas meeldis. Ja kahtlemata kui enne saadet ette valmistades ka, siis ma mõtlesin, et me peaksime rääkima sellest, et võib-olla see nüüd sellesuvine laulu ja tantsupidu jääb mingi perioodi suurim ja mitte ainult osalejate arvu poolest ja aga kogu see vaimsus oli nagu natuke sarnaneda nagu 1969, et kuidagi selline noh, et tipp. Kuhu enam edasi ei saa minna, et ja ma arvan nüüd väike selline nagu rahunemine aga jätkuvalt, et kui üldse mingi asi on Eestis selline selgroog, siis laulu ja tantsupidu protsessi mõttes see, mida me näeme, ütleme ja kõik see ühel nädalal, see pole üldse nii oluline. Sain täna Tallinna linnatranspordile, tuli ootamatult, eks, ja kõik teised. Ja lisaks nägi ju kinolinal ilmavalgust tõde ja õigus aga kultuurile järgnev, vähemasti ajalehes jaga aktuaalses kaameras sport, et oli Mati Alaver ja Ott Tänak üks siis positiivne kangelane, teine siis nimi, mille lausumine võtab kokku ühe etapi Eesti spordiajaloos. See vist vajab veel lahtirääkimist lahtimõtestamist. Aga kõik, mis hiilgab, pole kuld. Jah, et kui taas, kui ma saaksin teha mingi oma sellise topi, siis alavere Alaver ja kogu see doping kindlasti sinna esikolme või viide lõpuks jõuaksid kõik need oletused, kuuldused, hirmud, mis oli tõhusaid, said tegelikkuseks ja noh, Alaver on see koodnimetus sellele, aga olümpiavõitja Andrus Veerpalu on oma last Maitanud dopingut tarvitama, siis. Seda vist ei saa siiski päris nii-öelda. Alaver, et kohtus sai, kaevatakse lihtsalt igaks juhuks siin täiendama. Ütleme nii, et me ei tea, laager on nädala jaoks, kui me räägime Alaverist, siis me rega Alaverist räägime muuhulgas Alaver, siis me räägime teistest inimestest ka muuhulgas Andrus Veerpalust ja, ja ja see, mida ma viitasin, nagu ma olen aru saanud, et kõigepealt ümber lükanud Andrus Veerpalu ja Mati Alaver või Mati Alaver ja Andrus Veerpalu teadmisel on Veerpalu pojale siis mahitanud dopingut. Aga jah, mis on tõesti probleem, millele Mirkko kiiresti viitas, mis sa kindlasti oled minuga nõus, jällegi on see, et probleem on see, et ma ei tea seda toimikut ei ole näinud. Ja Ma võin öelda, et meie nagu meediakorruse osas, nagu üritan seda võitlust edasi pidada. Meil on mõned ideed, kuidas selleni võib-olla jõuda ka kohtuläbi akna minema, et, et kätte saada, aga selline mingite otsuste või mingite protsesside salastamine. Ka eelmise aasta parima arvamuslugu rääkis tegelikult protsesside salastamisest Eesti Ekspressi ajakirjaniku sulest, et et sellega on järjest minnakse edasi ja see on tegelikult väga-väga ohtlik, mitte lihtsalt selleks, et ajakirjandusvabadus oleks hea ja tugev, säiliks vaid, et kõik teised vabadused oleksid nähtavad ja kontrollitavad ka see, et kohus teeb oma otsuseid arukalt, mõistlikult ja mitte kallutatult, et ka nende protsesside nägemiseks täielikult on seda vabadust vaja vabadust nendest protsessidest kirjutada. Teine paralleelne Tallinna sadamaga, et minu arust on hästi arusaamatut, miks ei saa Tallinna Sadama protsessi jooksvalt kajastada, noh, ma, ma ei saa aru sellest vaatamata nagu teise poole argumentidele, siis siis me võiksime kõik protsessid muuta. Ja ma olen 100 protsenti nõus, et mingid nüansid nendest protsess on, need, millest ei tohi kirjutada. Ma ei tea, kas päev, nädal, kuu, aasta või selle lõpuni, aga see pähe läbivalt on see, et mitte midagi ei saa, see on nagu täiesti aru saama. Head kuulajad 2019. aasta hakkabki läbi saama, homme on siin vikerraadio eetris juba kahe tunniline Toomas Sildami, Anvar Samosti. Aastalõpusaade, ma arvan, paljud teemad on samad, aga kindlasti vaatenurgad on teistsugused ja neil on ka aega natukene rohkem. Järgmine aasta tuleb rahulikum, saame lühema saatega hakkama. No meie poole saadet täna rääkis sellest, et ennustamine on tänamatu töö, et me oleme valesti ennustanud, oletanud, et las aasta tuleb küll kokku, võtame. Suur tänu täna olid saates Õhtulehe peatoimetaja Martins Muutav ja Delfist Eesti päevalehest Urmo Soonvald. Vikerraadio poolt. Tervitab ja soovib teile kena aasta lõppu Mirko Ojakivi ja kuulmiseni.