Sülgaja tere head klassikaraadio kuulajad eetris on muusikauudistesaade helikaja. Mina olen toimetaja Karin kopra ja tänased teemad järgmised. Valter Ojakäär seal sai 85 aastaseks. Neljapäeval toimus Eesti Raadio esimeses stuudios juubelikontsert. Teisipäeval tutvustas Eesti naislaulu selts rahvusraamatukogus elulugude sarja järjekordset raamatut In moto per peetuva koorijuht Silvia Mellik. Ilmunud raamat oli kingitus samal päeval juubelit tähistanud Silvia Männikule esitlusele. Sära. Vanemuise teatris esietendub täna kogu perele mõeldud ballett Peeter Paan. Lähemalt räägib lavastaja ja koreograaf Oksana Titoova. Teda küsitles Hedvig Lätt. Tallinna toonia uudiseid vahendavad Heili vahus Tamm ning Kersti Inno. Nimelt toimub homme, üheksandal märtsil Mustpeade majas järjekordne kontsert sarjast klaveripalavik. Solistan Peeter Laul. Aga Estonian Dream Bigbänd tähistab kümnendat tegevusaastat. Tallinna muusikakeskkool korraldab kammeransamblite konkurss-festivali in corpore. Üritusest kõneleb Natali sakas. Teda küsitles Mirje Mändla. Esmaspäeval, 10. platsil esineb meederi saalis pianist Lembit Orgse kavaga tantsud klahvidele kolmas loodegi Kerstin Mae sildas tutvustab palmipuudepüha kontserte, teda usutles Robert staak. Vanemuise sümfooniaorkestri kevadkontsert on 13. märtsil Tartu Jaani kirikus. Kontserdil soleerib oboemängija Riivo. Las ma, kes andis intervjuu Hedvig Lätile. Tarmo Johannes räägib ansambli reson naabelis kontserdist. Teda intervjueeris nele evas teenfeld ning saate lõpus kuulete Priit Kuuse vahendusel muusikauudiseid maailmast. Head kuulamist. Neljapäeval toimus Eesti Raadio esimeses stuudios juubelikontsert, millega tähistati Valter Ojakääru 80 viiendat sünnipäeva, kõneleb juubilar. Kõigepealt, ma ütlen, suur suur aitäh kõigi heade sõnade eest, mis on siin kõlanud ja ma palun taevast, et ma ei kipuks seda kõike puhta kullana võtma, sest juubelikõned on, on ilusad kuulata, aga juubilar peaks sealt oma kaine mõistusega teatud osa kõrvale jätma ja endast mitte liiga palju arvama. See on mulle üks väga armas paik, sest ma ei mäleta enam aastanumbrit, millal me tulime vanast merekoolist estraadiorkestriga, tollal oli džässorkester, tulime siia ja hakkasime siin mängima, lindistasime tohutu hulga palu, mida juba erisin, nimetas, et kui nüüd hakata välja trükkima, siis see jookseb mööda maad nagu maduse lugude nimekiri. Ja siin on olnud väga toredate inimestega võimalus olnud koos mängida, ma vaatan, üks on Uno Saviauk siis oli siin Enno lehis meie džässorkestri alustala. Kes on, ma ei julge seda numbrit nii-öelda 96 aastat vana. Ja viimase lausega ma tahaks tänada kõiki neid soliste, kes nii kenasti laulsid ja mind tõesti südamepõhjani liigutasid ja üllatasid. Ja kõiki neid pillimehi, kes siin lavalist vabandust, vaata tuleb riigikogu esimees ja pillimees. Niisugust peab mõtlema kiiresti sõna välja, mis lubaks kõiki lugupeetud daame ka vaata selle ühe termini alla. No muusikuid, kõiki muusikuid, kes laval on ja nii toredasti, kõike seda on teinud. Ja asi nii lühikese ajaga ja minu südamlik tänuga kõigile kuulajatele, kes jõudsid selle pikakavale Vihulata. Palju õnne, Valter Ojakääru-le ka klassikaraadio poolt infoks siinkohal veel nii palju, et pühapäev päeval kell 13 30 võite kontserti vaadata Eesti televisioonist. Teisipäeval tutvustas Eesti naislaulu selts Rahvusraamatukogu suures saalis elulugude sarja järjekordset arvult kolmandat raamatut In moto per peetuaw koorijuht Silvia Männik. Raamatu on koostanud Tiia Penjam. Ilmunud raamat oli kingitus samal päeval juubelit tähistanud Silvia meelikule. Esitlusel käis Agera. Tiia Penjam, teie olete eesti naistelaulu seltsi esinaine, oled teised naiskoorilaulja, olete õpetajate lehe peatoimetaja. Kas soov kirjutada Silvia Männiku elulugu, kes ei ole ju tegelikult teie koori dirigent olnud, oli teie südameasi või tuli see kuskilt kaugelt ettepanekuna? Eks ta ole nii ja naa. Ta on ühelt poolt muidugi seltsi püha kohus sest kes siis nende inimeste lugusid jäädvustab, kui meie seda ei tee? Me oleme iga päev selle olukorra ees, kus me tahaksime teada midagi kadunud silmapiirilt läinud inimesest kui oli uue muusika leksikoni tutvustas Sis Tiina Mattiisen ütles, et see on uskumatu, Matu, et seitse aastat on inimese lahkumisest ja me ei suuda mingeid niite enam tuvastada. Ja sellepärast on ju tore teha niisuguseid raamatuid inimese eluajal mitte hakata 50 aastat pärast inimese lahkumist otsima inimesi, kes mäletaksid kedagi, kes midagi mäletasid. Nii et ühelt poolt jahmi emissioone teiselt poolt, kuna ma olen elukutselt ajakirjanik ja mulle meeldib mu töö, eks see oli omamoodi huvitav ja väljakutse teha midagi natuke suuremat kui kahte ajalehekülge täitev inimese intervjuu. Kas selle raamatu kirjutamisel oli nüüd rohkem rõõmu, valu või üllatusi? Valu Ma ei ütlekski tugevat sõna, eks need meie valud on rohkem sellega, et ikka jäävad need asjad natuke viimasele minutile, sest põhitöö kõrvalt tuleb ju kõike teha ja muude ülesannete kõrvalvalusid ei olnud natuke võib-olla rabistamist lõpuotsas rõõmu kindlasti huvi kindlasti. Ja kahtlemata ka üllatusi loomulikult ei võima ütelda nüüd pärast niisuguse raamatu tegemistel, nüüd ma tunnen, Silvia meelikud kahtlemata ühtegi inimest, me ei õpi tundma põhjaniga kõige lähedasemat hulgast ja ammugi mitte siis niimoodi tema eluloo raamatut kirjutades. Aga, ja ma olen kindel, et ma tunnen teda palju rohkem, kui ma alguses tundsin ja üllatusi tuli sealt päris palju. Need olid toredad üllatused ja võib-olla sedalaadi, nagu ütles Kuno areng mulle Silvia Mehhikost rääkides, et ega ei ole ühtegi ideaalset inimest. Meil kõigil on omad head ja omad vead, aga, ja et ei oskaks ütelda justkui midagi, mis võiks olla Silvia männikus teistmoodi kui on sest igaüks on meist unikaalne just sellisena, nagu ta on. Ja need jooned, mis on mõnes olukorras ehk meie nõrkus on teises olukorras meie tugevus. Ja oli kahtlemata väga suur rõõm saada nii palju teada nii põnevast värgist, kast ja nii pika töö teinud inimesest. Ma olin võib-olla eriti rõõmus selle üle, et Sillu usaldas mind, ma ei arva, et see on mingi personaalne usaldus, ta lihtsalt ongi niisugune avatud inimene, nii nagu ta oma õpilastel ütleb, et olge, kes te olete. Ta on ka ise oma juttudes ja koorus välja nii palju toredaid mälestusi. Ma ei ole ju mitte enam noor, aga noh, sillust ikkagi põlvkonna jagu noorem aegadest, oludest asjadest, mida ma ei teadnud ja mida võivadki teada ja mida sa ei tea kahjulgeisuses, tööst jutu kokkuvõtteks julgen ma öelda, et see ei ole mitte ainult üks väga lehekülg Eesti koorimuusika ajaloos, mille nimi on Silvia Männik, Vaitsioon killukene eesti koorikultuurist eesti kultuurist üldse. Kahtlemata, ja mitte ainult Silvia milliku isiku kaudu, vaid ka muide tema ütleme siis Krossi sõnadega kaasteeliste kaudu. Sest väga paljud nendest räägivad oma jutuga sellesse raamatusse. Iseloomustades oma sõpra kolleegi Silvia Mellikut ja iseloomustades ühtlasi ennast ning meie koorimuusikalugu Vanemuise teatris esietendub ballett kahes vaatuses barri samanimelise Fanta Aasia loo põhjal. See fantaasialugu on Peeter Paan. Oma esimese balletilavastuse teeb Oksana Titoova. Te olete varem olnud liikumisjuhte Vanemuise teatris, aga see on nüüd selline esimene suurem balletilavastus. Miks just Vanemuises ise olete? Too ju rahvusooperis teel niimoodi juhtus, et rahvusooperis mõist aasta tagasi tegin tantsulavastust, mis oli omakorda minu kõige suurem töö Hamlet, aga siis järgmiseks kutsuti siia, et see on mu esimene ballett. Tavaliselt ma olen teinud tantsulavastusi rohkem kaasaegse tantsu poole peale, et see on ikkagi esteetikalt rohkem balletilavastus, kuigi siis väga palju kaasaegset tantsu elemente tuli ühelt poolt Teatril tuli ideest seda lavastust oma repertuaari asetada tänu sellele, et tulid sellised tantsijad, kes õudselt sobisid. Mare Tommingas sai inspiratsiooni tantsijatel ja minul umbes samal ajal tuli väga suur soov teha midagi helget ja lastele. Mainisite tantsijad inspireerisid, mis peab olema sellel tantsijal, et tantsida Peeter Taanis? No esiteks selline sobilik välimus, et siin trupis on üks poiss kai võrden, kui sa talle peale vaatad, siis ma arvan igalühel, kes on vähegi kokku puutunud selle looga, tuleb kohe meelde, et issand, see poiss meenutab mulle kedagi, et ta meenutab Peeter Paani ültse tantsijate vanus on selline keskmine vanus 22, et nad on nii noored, et nad sobivad sinna valatud nendesse rollidesse on, nagu ma juba mainisin, kai on meil ühe koosseisu peeterpaania kollin, mäeks on nagu teise koosseisu Peeter Paan siis ühekoosseisu vendi on Heili plekktorn, kes on ehtne, selline väike inglise tütarlaps välimuselt kui oma sisu poolest, et siis teise koosseisu Wendyon Nasso tahab, kes on ka väga omapärane ja väga selline Pärn ja soe tüüp, siis on sellised tegelased nagu tinger veel see väike Peeter Paani ihuhaldjas, need on mõlematel jaapani tantsijat May Cage'i jaama jäätisest Saurinagaata samamoodi nad näevad välja teistsugused välimuselt ja nad on nagu ka eksootilised ja väga tehnilised, niisugune päris tore ansambel, sisust on siis nii palju, et see on lugu ühest küljest ühest poisist ja teisest küljest ühest tüdrukust desse on poiss, kes kunagi kasvas suureks, kes nagu jääb oma fantaasiamaailma igaveseks seiklema ja teisest küljest see on lugu tüdrukust, kes vajab seda Aasia maailma ja kes jääb seda igatsema, ja siis nad üks hetk kohtuvad, et see poiss tuleb sellele tüdrukule külla, viib teda oma fantaasiamaale, et võib olla rääkides sõnumist, mis minu jaoks tähtis on, siis tähtis on see, et iga asi saab kunagi läbi, aga see alati jätab oma jälge ja eriti kui see on selline tore positiivne üleelamus, tore ja positiivne on lapsepõlv üldse, et võiks sellest perioodist võimalikult palju kaasa võtta tulevasse ellu. Kuidas on see fantaasiamaailm toodud lavale, kuidas need Peeter paanid ja võlurite lendavad aknast sisse? Nad lendavad kahte moodi, kuidas mul siis täpselt ei hakkaks praegu jutustama, aga kahetehnika abil ütleme nii, meil on siin väga palju erinevaid komponente selle lavastuse juures kasutame ka videoprojektsiooni dekoratsiooni osana, mis on Andres Tennosaare poolt tehtud selline animatsioon, see on ka üks asi, mis aitab lendamist. Balletilavastuses on tähtsal kohal muusika, kohe alguses mõtlesin selle peale, et kuidas Peeter Paani lugu võiks kõlada, igatahes siis ma millegipärast mõtlesin, et see võiks olla muusikaliselt, see on ka selline ebamaine siis kõige ebamaisem oligi nagu ümbritsionistide looming, selline nagu läbipaistev heli, pidasime nõu Taavi Kerikmäe kujukese muusikaline kujundaja ja peatusime siis enamuselt sellistel heliloojatel nagu püssi satiiravell ja samamoodi kasutame vähem tuntumaid, võib-olla varees ja Antael ja mis nagu läheb hästi kokku selle originaal naljalooga. Jällegi, et kui rääkida Suurbritanniast, siis Gustav Holst on Inglismaa üks tuntumaid heliloojaid ja meil on ta siin sellistel väga olulistel momentidel. Just tema muusikaetenduses osalevad ka Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased. Vot see on kyll ka samamoodi minu jaoks esimene kokkupuude lastega, kuidas lapsi panna tantsima ja mängima, et siin on ja lastele väga suur roll tegelikult, sest nad mängivad neid Peeter Paani kadunud poisse tantsudel nagu võib-olla ei olegi, see ei ole nende jaoks mingi väljakutse, aga just nõngu rollide käsitlused, kuidas mängida, kuidas sulle kogu aeg 100 protsenti laval, et isegi siis kui see ei ole esiplaanil, et natuke selline filmilik lähenemine, võib-olla hästi positiivne energia tuleb neist, kui publik vaatab seda etendust koju, kas nad julgevad jätta ööseks akna lahti, et haldjad ja Peeter Paan saaksid tulla sisse? Ma arvan, peale seda etendust nad võib-olla julgevad isegi rohkem seda teha, aga oluline see, et nad nagu ise ka läheksite oma lastega, kaasasime fantaasiate maailma, aitäh, Oksana Titoova, selle intervjuu eest. Kogu pere ballett Peeter Paan esietendub Vanemuise teatri suures majas. Pühapäeva õhtul kell seitse on Tallinna Mustpeade majas järjekordne kontsert sarjast klaveripalavik ja seekord tuleb pianist Peterburist on eesti päritolust solist Peeter Laul. Palusin kontserti tutvustama. Produtsent Heili paus tamme seekordne klaveripalaviku kontsert on väga päikselise kavaga. Nimelt Bachi elu kõige helgemast Göteni perioodist Brandenburgi kontsert number kuus ja number kolm ning klaverikontsert number üks d-moll. Kui nüüd veel paar sõna just sellest Göteni perioodist ise just sel ajal kirjutas Bach kõige rohkem kammermuusikat ja on huvitav märkida seda, et tolleaegne valitseja vürst Leopold oli eriline orkestrimuusika fänn, nii et ja sissetulekust suur osa läks orkestri ülalpidamisele ja proovidele solistide kutsumisele, mis tänapäeva kontekstis mõjub küll väga, uskumatult ja, ja väga värskelt. Ega selline naljakas fakt, noore Leopoldi ema ei tahtnud pidevalt kuulata muusikat oma, kas siis sõbra Sebastiani, kes siis oli nimelt Johann Sebastian Bach juures, toimusid need harjutused ja Bachile maksti selle eest, et ta oma kodurahu niimoodi lasi häirida. Aga veel selline armas võrdlus, et kui nad siis sõitsid Karl spaadi, mis nüüd küll asub Tšehhimaal, aga oli tollase saksa koosseisus, siis oli võimalus orkestrile ennast näidata just sellises vabamas ja lõbusamas ja v kuurordid keskendunud õhkkonnas, nagu praegusedki spaad, kujunesid need siis meelelahutuse keskpunktiks ja seal oli hoopis teistsugune emotsioon õhus kui Bachil, kui kiriku kantaril ülejäänud elus. See mõjus talle aga väga inspireerivat ja hästi ja tõesti, selle perioodi teosed on barokkmuusikas eriliselt säravad, eriliselt päikeselised haakub kava ka solisti Peeter lauluga. Tema kohta kasutavad kriitikud vaid ülivõrdeid, on isegi selline kommentaar pandud ajalehes kirja, et oli publik pärast tema kontserti põrmus lummatud õrnahingeliste heldimus, pisar silmanurgas ja pianist kõndis nagu noor jumal saali ja lavataguse vahet ning ei jõudnud kuidagi aplausiga tasa saada pakutud, et temas on nagu vulkaan peidus niivõrd valata kohe justkui kuumalaevaga üle oma kuulajad. Ja aga teisest küljest jällegi on tal eriliselt tugev kontsentratsioonivõimele ja muusikalise mõtte edasiandmine sellisel intensiivsel ja pingestatud moel jällegi kohtab äärmiselt harva, nii et kahe sellise ekstreemselt välja kujunenud võimega pianist kindlasti tekiksid klišeed tema pooleldi slaavi päritolule, kohati tundub, et tema emotsionaalsust kõik, kes neid värve pedaali saab palju, aga kui tema maailmaga ära harjuda, siis võib sellest sõltuvusse sattuda. See on niivõrd intensiivne, niivõrd värvikas ja nii tugevalt, kõnetab publikut. Pedel laulan eesti publikule ka juba esinenud ja siin hea vastuvõtus saanud. Ta on praegu üks särada Omaid pianist, kes on oodatud nii New Yorgi kontsertsaalides kui Tokyos. Kahtlemata on tema kontserte väga palju Venemaal, aga on ta ka saanud suurt tunnustust Euroopas. Nii et lisaks sellele äärmisel emotsioon reaalsusele on tegemist kõrgelt hinnatud konkursite esimeste preemiatega pärjatud pianistiga, kellel on ka väga tugev kõlakultuur ja sisemine delikaatses. Tere laul soleerib siis Johann Sebastian Bachi klaverikontserdis D-moll ja Tallinna kammerorkestrit juhatab pühapäeva õhtul Risto Joost. Kontsert algab kell seitse Mustpeade majas ja klassikaraadio teeb sellest kontserdist ülekande, aga Tallinna harmoonia on ka tuleval nädalal lal põnevad kontserdid. Estonian Dream Bigbänd. Eesti parim džässorkester saab kümneaastaseks ja toob publiku ette kava, mida võiks nimetada kergesti kuulatavaks Tšassiks orkestri Tšassiks. Siin on nii eesti heliloojate teoste töötlusi kui ka klassikalist svingi. Solistideks on Mart Mardisalu, Laura põldvere ja Riho Sibul kõik väga erineva ampluaaga. Mardisalu toob nii-öelda Frank Sinatra oma suure eeskuju ja lemmiku stiilis traditsioonilist ameerika džässi. Laura põldvere on Ameerikas praegu džässlauljaks õppiv tugevajõulise ja väga Tšassiliku hääl käega. Noor tõusev täht Riho Sibul toob oma hämaramas mõtisklevama Suitsu sama pooluse sellele. Kontserdile. On öelnud, et talle meeldib laulda lihtsama tekstiga laule, sest siis saab publik ise juurde panna. Ja just hiljuti tehtud intervjuus ütles ta, et on võitsi laul. Johnsburginninays on üks tema lemmiklaule ja sellele on tõesti väga lihtsad sõnad. Aga see tagamaad, mida ta oma karismaatilisus aga sinna juurde paneb saavad olema päris huvitavad jälgida. 10 aasta jooksul on Estonian Dream Big Band võtnud endale ülesande aidata jazzkaarel Eestisse tuua olulisi maailma muusika, džässi, tippesitajaid ja teiseks salvestada plaadistada Eesti esinejatega bigbändimuusikat. On olemas plaadi materjali Hedvig Hanson, iga on välja tulnud plaadid Riho Sibulaga ja Smilersi lugudega. Kõik see annab erineva pildi ja on üks väga vajalik tahk Jüri Leiten, selle orkestri üks käima lükkavaid jõude nimetab oluliselt ka seda, et kuigi nende emotsionaalsuses on tugev mõjutus ka võib-olla vene esinejatelt niisugune avatus, lahtisus, mis läheb sammukese kaugemale põhjamaade orkestrites, aga koolitust, jazzialast, koolitust annad saanud palju rootsi dirigendile sealstramilt ja ka soome džässispetsialistidel. Nii et nüüdseks võib öelda, et enamus selle bigbändiliikmeid on vabalt improviseerivad solistid ja see on juba ühe džässorkestri kullaproov ja loovad sünnipäevakontserdid. 12. märtsil ollakse Narvas Geneva keskuses 14 10. Tallinnas Raadio esimeses stuudios ja 15. märtsil turnee lõppkontsert Võru kultuurimajas Kannel. Tallinna muusikakeskkool eesotsas Nathanit Sakkosega on võtnud korraldada uut rahvusvahelist kammeransamblite konkurss-festival in corpore millest võtavad osa kammeransamblid Tallinna muusikakeskkoolist, Helsingi konservatooriumist ja Riia Darcinsi nimelisest muusikakoolist ja konkursi tutvustab lähemalt Natali Sakus. Ma kujutan ette, et kohe panna kõik lapsed paremusjärjekorda nii noorelt ei tea üldse, mis neist saab need, kes võidavad palju praegu konkursse, need võib-olla väsivad pärast, et anda võimalust nagu kõigile õpilastele, võib-olla mõni avaneb hoopis hiljem ja ansamblist tunneb ta ennast sellises vanuses palju turvalisemalt. Ja Tal on palju lõbusam mängida, koos teistega suhelda, suhelda, oma kaaslastega, suhelda ka, ütleme, lätlastega-soomlastega. Kutsusime siia oma lähimad naabrid Lätist analoogsest koolist, nagu on meie Tallinna muusikakeskkool saneemil Darcinži nimeline Riia muusikakool ja olnud Helsingis päris samasugust kooli ei ole olemas, kuigi ka Soomes tegelikult tekivad juba mu siiki Lugivad, et nad on aru saanud, et selleks, et arendada muusikat, on väga hea, kui kõik toimub samas majas. Aga Helsingi konservatooriumis on üldiselt sama vanad õpilased nagu meie omad. Et see oli meile nagu sobiv part. Ja idee on siis selline festival-konkurss, et ta on ühtlasi festivali väike konkurentsimoment, on ka, et me ei pane just ilmtingimata esimesi-teisi-kolmandaid kohti, aga meil on žürii, igast riigist on üks esindaja igast koolist, kes valib parimad esinejad lõppkontserdil Teile anti seal natuke põnevust ja siis me mõtlesime teha publikupreemia. Mis need auhinnad siis on, kas need on plaadid, noodid või midagi muud veel plaadid, noodid ja meie oma õpilastele kontserdit, interpreetide liidu kontsertidele, mida nad võivad ise valida, mida nad külastavad. Kontserdid toimuvad laupäeval Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis. Kava on äärmiselt mitmekesine, väga tugevad esindused on Helsingist, Lätist ja neid noori inimesi me juba teame, nad on juba rahvusvaheliselt tuntud, kuigi nad õpivad alles muusikakeskkoolis, ütleme need kaheksandale märtsil kell 15. Null null on Tallinna muusikakeskkoolikontsert. Seal on päris hästi esindatud eesti muusika, seal on esindatud niisugune meie gren tuult kleidi Ester Mägi, Lepo Sumera ja noor Helena Tulve. Helsingi konservad noorem ja kontsert on laupäeval, kaheksandal märtsil 16 30 ja neil on hästi mitmekesine kava, neil on ka saksi kvartett ja neil on kaliidi laulja klaver ja on ka Vivaldi esindatud tšembaloga ja Läti muusikakeskkoolikontsert. Et on siis samas muusikaakadeemias, laupäeval, kaheksandal märtsil kell 18 null null ja neil on sihuke klassikaliselt tugev kava, neil on väga tugev viiuldaja, väga tugev pianist, mängivad Glinka aia Tšaikovskit, riiusid Prokofjevi sonaati oma Blackydise triot siis üheksandal märtsil, samas kell 12 toimub parimate ansamblite lõppkontsert, kelle žürii on siis välja valinud. Kuidas sai kammeransamblite konkurss-festival alapealkirja in corpore? Selleks, et natuke elavdada huvi festivali vastu, me kuulutasime muusikakeskkoolist sügisel konkurssi nime valikuks ja see on ladinakeelne, see tähendab üheskoos võib-olla ka ühes kehas või ühesõnaga, et tegutseda koos. Kuidas teil oodata sellist traditsiooni sellisest konkurs festivalist tekitada või on tegemist ühekordse üritusega? Tahaks küll korraldada kindlasti selle protsessi on väga palju elavdanud nagu nende õpilaste huvi kammermuusika vastu, millele just hiljuti traditsiooniline kolme koolikontsert. See on toimunud iga aasta, kus on esinenud Elleri nimeline muusikakool, Georg Otsa nimeline muusikakool ja Tallinna muusikakeskkool. Ja sellel aastal me täheldasime väga üllatavalt suurt publikumenusaalid, reisimeelset kavad, kogu kott. Selline menu saadab nüüd ka, see oleks ju väga tore. Eesti Muusikaakadeemia asub ja kesklinnas ja kontserdid on tasuta, see oleks kindlasti huvitav kuulata kõigile, kontserdid ei ole liiga pikad, need tunniajalised, aga meid on toetanud kultuur Kapital meelt on toetanud hasartmängu nõukogu, loomulikult oma kool Tallinna muusikakeskkool ja väga hästi on toetanud ka Eesti Muusikaakadeemia on väga südamlikult meie ettevõtmisse suhtunud. Mul oli kohe niisugune soe tunne kogu rektoraadi administratsiooni suhtumisest sellesse üritusse. Tundsin, et see on ikkagi tõesti oma maja. Uut rahvusvahelist kammeransamblite konkurss-festivalil in corpore tutvustas notari sakas ja kontserdid toimuvad siis kaheksandal märtsil Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis ja kell 15 on esindatud Tallinna muusikakeskkool kell 16 30 Helsingi konservatooriumi kell 18 aarsesse nimeline Riia muusikakool. Päeval kell 12 on aga lõppkontsert. Esmaspäeva õhtul saab Tallinna publik kuulata meederi saalis kontsert mis kannab huvitavat pealkirja, tantsud klahvidele. Palusin stuudiosse Lembit Orgse, kes hakkab klaveriklahvidele mängima ja see on Bachi muusika, mis kõlab. See on üks osa sellist kontsertide tsüklist. Sa oled juba mõned kavad teinud sellest sarjas aga võib-olla laiem publik ei tea, mida see endast kujutab, nii et palun räägi sellest. Ja see on juba kolmas kontsert sarjast tantsud klahvidele. Eelmisel kevadel mängisin esimesed kaks kontserti. Projekt viis kontserdisari sisaldab endas Bachi, prantsuse ja inglise süütide ettekannet. Miks tantsud klahvidel? Ühest küljest muidugi kõikide pianistide sõrmed tantsivad lahvidel kui klaverit mängida. Aga pigem on põhjus selles, et kontserdikavas moodustavad enamiku Bachi tantsuvormis teosed. Need on sellised kaunid, erinevad kirevat meeleolu rikkunud pildikesed mis üksteisele järgnevad ja moodustavad siis erinevatesse süütidesse, koondatuna omaette tervikut. Seekord mängin Bachi inglisesüüdid number neli, viis ja kuus. Nii et saab kuulata kolme pahid inglise sütti. Need pildid ongi võib-olla põnevad selles mõttes, et Bach universaalne geenius, nagu ta on, üritab kokku segada ja ühendada erinevaid tolle ajastu stiile nimelt tantsuliselt osad on valdavalt prantsuse stiilis tolleaegses prantsuse maneeris ja samas nende süütidel. Igalühel on sissejuhatavaks osaks pikk prelüüd ja nendest prelüüdi tõsta, pigem kasutad Itaalia stiili ja Itaalia orkestri avamängu imitatsiooni klaveril. Kust selline sari sai alguse sai? See idee. Idee on seotud doktoritööprojektiga Eesti muusika ja teatriakadeemias. Kirjalik töö käsitleb Bachi prantsuse süütid esitamisega küsimusi ja sellega käsikäes siis loominguline pool sisaldab kõikide süütide ettekannet. Nii et see on tegelikult sellise suurema ja pikaajalisem uurimustöö. Praktiline väljendus võib ka nii öelda tõsisest süütidega ja Bachi muusikaga üldse on kokkupuuteid olnud ikka pikka aega. Ka viimase aasta jooksul olen esitanud lisaks süütidele veel kõik Bachi viiuli sonaadid. Suvel Haapsalus viiulimängude festivalil kõlasid kõikus Bachi sonaadi, klavessiini, viiulile, erinevate Eesti riiuldajatega ja ka muid pahi projekte pidevalt käsil olnud. Aga sellega väga olete praegu esinenud siin, mujal Eestis ja Tallinna publik saab siis seda kuulata esmaspäeva õhtul algusega kell kuus meederi saalis, see on sellel hooajal uus saal meie publikul avastada kuidas pianistide jaoks? Arvan, et saal on klaverimänguks täiesti sobiv. Seal on ka hea pill. Kool ise, kus saal asub, saal asub niisiis Gustav Adolfi gümnaasiumis on ju pärit just barokiajastust, mida sisaldab ka mängitav kava. Nii et ma arvan, ka keskkonna mõttes ja kontserdipaiga mõttes on see igati sobilik sellise kava esitamiseks. See kontsert toimub Eesti teatri- ja Muusikaakadeemia kontsertide sarjas ja on tasuta. Algab esmaspäeva õhtul kell kuus meetrisaalis. Mul on hea meel stuudios tervitada agentuuri Corelli Music kunstilist juhti Mailsildast, tere. Tere. Kõigil viimastel aastatel on meie muusikaelu jõudnud sinnamaale, et jõulude ja ülestõusmispühade ajal toimub Eestis korraga juba mitu erinevat suurvormide produktsiooni ja üheks tegijaks sel alal on saanud Corelli Music. Suurvormide esitamisel on sul kujunenud välja oma tuumik, omad muusikud, kes seda ikka teevad, kes need on, kes nad ka sellel ajal ülestõusmispühade ajal mates passioon esitavad. Tuumiku kõigepealt moodustavad siis kammerCorbodzis musikaalse Corelli barokkorkester, Risto Joost on siiamaale olnud meil. Ja ma loodan, et me selle koosseisuga saame ka jätkata. Ja kui nüüd barokkorkestri ajaloost natukene rääkida. Ma jätkuvalt kordan seda, kuivõrd suur asi on ühele pisikesele Eesti riigile. Tal on olemas terve orkestri täis mängijaid, kes mängivad vanade pillidega, kes on kõik need pildid endale ise muretsenud. Ja ma lihtsalt püüan seda traditsiooni nagu jätkates on juba mingi paarkümmend aastat vanad traditsioon siin Eestis. Ja muidugi mida rohkem saab üks orkester samade inimestega koos mängida, seda parem tuleb tulemus. Ja kui me solistilisest räägime, seekord on meil siis selline huvitav koosseis, et kõik vokaalsolistid on meie, Eesti enda muusikud, mis tegelikult on hästi hea meel, et eriti problemaatiline on ju teatavasti evangilisti roll, mis on väga suur roll. Ja tihtipeale tenor laulab ka siis need tenorisoolod, nii on ka meil, praegu on nüüd täiesti uus inimene lisandumas selle rolliga, meile saan Roland Liiv ja ma ootan seda tõesti väga põnevusega, sest et minu arvates on ääretult tore, kui on muusikul, endal on huvi asjade vastu, soovib areneda, soovib edasi minna oma muusikalise teel. Ja kahtlemata üks selline ema Kristi partii on midagi täiesti erilaadset madis, orjaan seda teinud, kui nüüd siia lisandub veel üks Eesti väga hea solist, oleks täiesti super. Ja edasi nüüd Jeesuse partiid laulab Uku Joller, kes peaks olema hästi tuttav meie kontserdilavadel. Sopran, nii soolot laulab Kädi plaas, aldi aariad Sis metsosopran Teele Jõks, kes samuti tegelikult mitte mingisugust tutvustamist ei vaja. Millal ja kus matestesse on esitusele tuleb? Me nimetame neid palmipuudepüha kontsertideks, kuna vaikne nädal algab teatavasti pühapäevaga, mis ongi palmipuudepüha, see on siis 16 märts. Ja kui nüüd inimesed, kes on nagu selle kiriku temaatikaga kursis, siis see oli see päev, kui Jeesus sõitis linna, kust ta lehvitas temale palmioksad ega, ja nii edasi karjutu halleluuja ja seda vastane teada, mis vaiksel nädalal edasi hakkas juhtuma kõik tema reetmine, tema ärandmine, rahvas, hullus, karjus, lööge ta risti, lööge ta risti. Nii et palmipuudepüha tegelikult juhatab sisse selle vaikse nädala kurva temaatika, mis lõpeb siis ülestõusmispühade tohutu rõõmsa sõnumiga. Ja et hajutada neid kontserdil mitte mitte panna kuulaja halb olukorda sellega, et samal päeval on näiteks erinevas kirikus Matteuse passioon Johannese passioon siis ongi meie kontserdit, seekord laupäeval 15. märtsi Tartu Jaani kirikus. Ja siis palmipuudepühal 16. märtsil Tallinna Jaani kirikus paremini tegime oma kontsert Tallinnas metodisti kirikus, kuna see täiesti puhtalt pragmaatilistel põhjustel, kuna see oli ainukene soe ja muusikute jaoks selline normaalsete tingimustega kontserdipaik. Aga nüüd on Tallinna Jaani kirik ju ka täiesti super esitus, koht. Ja kuigi ta ei ole nüüd ka otseselt pärit keskajast, kirik ise, aga ta siiski on natukene rohkem Eesti inimese jaoks nagu kirik, kui nähtus on see Tallinna Jaani kirik natukene rohkem metodisti kirik, et see on nagu puhtalt see põhjus, miks me kolisime üle nüüd Tallinna Jaani kirikusse. Aitäh sulle, Mailsildas ja jõudu edaspidiseks. Tänu ja loodangi kohtuda kontserte. Vanemuise teatri sümfooniaorkester annab järgmisel nädalal alla 13. märtsil kevadkontserdi Tartu Jaani kirikus. Kontserdil soleerib Riivo Kallasmaa. Dirigent on Lauri Sirp. Riiva palun tutvusta kontserdikava ja millise teosega sina publiku ette astud? Kevadkontsert minu arvates on väga meeldiv traditsioon Vanemuise orkestri jaoks. Arvestades orkestri igapäevast tööd, mis on enamasti seotud siis ooperirepertuaari ja balletimuusikaga, siis siis on see omamoodi hea võimalus väljuda sellest rutiinist ning esitada vahelduseks midagi hoopis teistlaadset ja hoopis teistsuguses keskkonnas. Mis on siis seekord Jaani kirik, et väga meeldiva miljöö ja akustikaga paik? Kontserdi kavas on nii Eesti, Austria kui ka Väino heliloojate teoseid ja võib olla alustan kõige viimasest, mis on nii-öelda kontserdi põhiteos. See on siis Lepo Sumera esimene sümfoonia, mis on üks tema tuntumaid teoseid minu arvates ja ka väga huvitav on ta selle poolest, et on välja kasvanud ühest klaveripalast, mis on siis klaveripala tsüklist kaks pala aastast 1921 ja see pala iseenesest on siiamaani klaverimuusikas üks mängitavamaid teoseid edasi liikudes siit, nüüd tuleb esitusele Richard Straussi oboekontsert, kus siis mina ise olen solistiks, seda teost võib-olla võiks iseloomustada kui üht väga ilusat oboekontserti. Seda muide ei arva mitte ainult mina, vaid seda on öelnud ka helilooja ise. Richard Strauss kirjutas sele oboekontserdi suhteliselt oma elu lõpupoole juba ja, ja võib-olla oli ta mingil määral sellise lihtsuse ja kergema struktuuri otsingutel, millest lähtuvalt ka see konkreetne teos on kirjutatud suhteliselt klassikaliselt kammerlikule orkestrikoosseisule, mis minu arvates Vanemuise orkestrile peaks nagu väga hästi sobima, sellepärast et Vanemuise orkester on juba eos natuke väiksem kui tavaline sümfooniaorkester selle teose puhul. Orkestrikäsitlus ja kammerlikus meenutab pigem sellist 18. 19. sajandi traditsioone, kus siis solist suhtleb aktiivselt kammermuhitseeridesse teiste orkestri pillidega. Ja kas selles siis väljendubki, selle teose oboekontserdi ilu ja kergus? Ma arvan küll, sellepärast et kui silmas pidada Riho Straussi muusikat sellele perioodile eelnevat muusikat, siis on hästi selline keeruline ja mitmetahuline, siis see on tõesti selline kerge ja, aga muide, ega tegemist oboemängija jaoks ei ole tegemist üldsegi mitte kerge teosega, et kui öelda selline fakt, et Eestis on võib-olla minu arvates kuskil võib-olla ühe käe sõrmede peal üles lugeda neid oboemängijad, kes on seda kontserti esitanud, siis võib-olla ühe näitena võib tuua selle, et terve esimese lehekülje jooksul ei anta solistile ühtegi reaalset pausi, kus ta saab hingata, et, et siis ma pean kavalat leidma muusikaliste fraaside vahel selliseid võimalusi oma õhuvarusid täiendada, et tema muusika ongi selline lõputu Aasia orkestri koha pealt, seda on kergem saavutada, kui solistid on hästi keeruline, eriti puhkpillimängija olla ka ma arvan, et küll me saame sellega ilusti hakkama ja ekstehas on veel, see on siis ukraina helilooja Valentin Silvestrov, kelle teos tuleb ettekandele, selle nimi on esimene. Mis selle helilooja kohta veel öelda on see, et ta asub Ukraina muusikas umbes samal kohal, kus asub eesti muusikas Arvo Pärt ja mis on võib-olla veel huvitav ning seda kontserti siduv idee on äkki äkki see, et, et ka see teos, see on algselt kirjutatud klaverile, hiljem on helilooja selle orkestreerinud ja see on muide pühendatud sellisele kuulsale gruusia heliloojale nagu Kiiakanšeeli jovin seda teost ühe korra kuulnuna öelda, et see on väga selline hinge ning südant puudutav teosed üksinda selle teose pärast tasub kontserdile tulla. Aitäh Riivo Kallasmaa selle intervjuu eest Vanemuise sümfooniaorkestri kevadkontsert 13. märtsil algusega kell 19 Tartu Jaani kirikus. Edasi, kuulete nelevastentfell intervjuud Tarmo ja Hannesega ansambli resonabilis uuest kontserdisarjast revisioon kolm. Enne kui. Hakkasime uut sarja tutvustama, siis äkki räägite mõne sõnaga lähemalt ansambli resonaabilis tegevuslaaste liikmetest? Meie ansambel, ta on nüüd juba viis aastat vana, viis aastat tagasi me alustasime koos ja kõik need neli liiget, kellega me koos selle asja püsti panime, mängivad siiamaani. Ja ta on just ainukordne ansambel ses suhtes, et kuskil mujal maailmas ei ole sellist koosseisu, kus oleks eesti kramaatilin kannel ja sinna juurde kuuluvad siis hääl ja laulab Piirisoja tšello mängijana Aare Tammesalu, mina mängin flööti. Jaa, kannelt mängib siis Kristjani olingi. Ja kuivõrd selles koosseisu ei ole kunagi ja kuskil varem olnud siis muusika, mida me mängime, et seal on valdavalt just spetsiaalselt meile kirjutatud Aga milline saab siis uus sari, revisioon? Kolm olema ja millest tuleb selline pealkiri? Revisioon see nüüd juba väikest järjepidevust omav idee, et see sõna iseenesest kui nüüd lahti mõtestada tähendab uuesti nägemist või uut nägemust või uut pilku. Ja selle põhijoon on just tegeleda visuaalsete kunstidega või tekitada selline suhe muusika. Ja just nimelt nagu tardunud visuaalsete kunstide vahel. See idee kõigepealt sai välja töötatud interpreetide liidu sarjas kumu KUMUs 10 kontserdiga läbisime erinevaid saale ja püüdsime suhtestuda siis nende saalide ja selle kunstiõhkkonnaga. Ja selle idee me eelmisel hooajal arendasime välja väikseks sarjaks, kus toimusid erikontserdid eri galeriides. Nii et siis oli antud näituste ja antud galeriide ja, ja muusikavaheline suhe. Sel hooajal on meil siis tulemas nüüd sellest, et edasiarendus väike sari kolmest kontserdist, et suhtes muusika ja arhitektuur mis paikades need kontserdid siis toimuvad, sellel korral? Päris palju, käisime ja valisime ja mõtlesime, et kolm paikkamisi sõelaril jäid, need on pigem sellised väiksemamõõdulised või mitte väga pompööselt kohad, suhteliselt viimasel ajal valminud arhitektuuriliselt väljendusrikkad kohad ning ühtlasi nende juures ka tähtis see, see misele ruumis toimub, et alati jääb kuidagi nagu antud kohta sisse, et nüüd oleks seotud mingil määral sellise hea vaimsusega riieteta sisemine aura oleks kuidagi pigem kultuuriline tegevus, kui, kui midagi muud. Ja millist muusikat see sari sisaldab? Muusika on igal juhul kaasaegne ja suures osas just meile kirjutatud teosed ja see on valdavalt eesti heliloojate muusika. Aga igas kavas me mängime kindlasti ka nii-öelda lääne uuema muusika eredaid teoseid. Näiteks Abergist, Vishariinud kaartherit, pesin muldi täitki veel. Millal siis leiavad need kontserditaset ja millal toimub esimene? Nüüd sarja avakontsert toimub tuleval neljapäeval. See on 13. märts algusega kell kuus Tallinna sünagoogis, mis asub Karu tänaval suhteliselt lähedal Petersoni kohvikule ja raadiomajale. Lõunanaabrite juures Riias on lõppenud Läti uue muusikapäevad kuu aja sees 11 kontserdiga, midagi taolist Eesti muusika päevadele meil ka neil organiseerijaks läti heliloojate liit. Ühtekokku kanti ette 37 helilooja teoseid. Festivali kunstiline juht oli Läti heliloojate liidu esimees, ungis Braulis, kes nimetas missugused mulje, et ta oli saanud eeskujuks publiku rohketelt Eesti muusika päevadel Tallinnas ja kui muljetavaldavad on näiteks olnud uute heliplaatide esitlused Kopenhaagenis kus olnud kasahhide kaupa väljas vaid Taani muusika salvestusi. Uusi ilminguid läti muusikas vaagiti ka diskussioonil Läti muusikaakadeemias. Sätti muusikat esitasid oma kollektiivid Läti rahvusorkester orkester, sümfooniakontsert, ante keelpillikvartett, diferents, kaamer, ansambel, alteera Veritas, Läti Raadio, koor, vokaalgrupp, plaanimas, olla paljud solistid. Muidugi on meilgi tuttavamad sellised nimed nagu Andres Svetsumini, eks andristitseenitis Erkki SN Vals, Ilona Preige, vineta liidses Sandrat, nii et see mitmed teised Lätiski on päris edukaid naisheliloojaid. Mitmetega oleme tuttavaks saanud ka Rostrumite kaudu. Avakontserdil äratas tähelepanu aga 30 vastane jaanis Petraskeevitš oma pika inglisekeelse pealkirjaga teosega Trans leidsid intu länguyson, memory reading ressaliens jaanis. Petraskeevitš on tagasi Lätis pärast kolme aastaseid magistriõpinguid Jötebori muusika- ja draamaakadeemias. Looming on tähelepanu äratanud Pariisi Rostrumil Hamburgi ATA konkursil ning seda on ette kandnud Pariisi ansambel Hanter Contemporary ajal. Läti muusikaelust veel tundaga lossis korraldati äsja neljandat korda rahvusvaheline noorte heliloojate Töötuba. Kursust juhendas orjatuntud austria helilooja Johannes Marias taud. Homme algab Liepajas aga juba kuueteistkümnendat korda rahvusvaheline festivalil klaveritähed kaheksa kontserti 13 pianisti, Lätist, Kanadast, Itaaliast, Kuubalt, Prantsusmaalt, Rootsist, Venemaalt ja Brasiiliast. Mängivadki koos Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestriga Christoph Diablanskid Kanadast, Josep Andaloro Itaaliast ja noor läti täht Agnes eeglin ja siiani Paia festivalil mänginud 127 pianisti 27-lt maalt. Läti lauljatel läheb hästi läinud kuul laulsid New Yorgi Metropolitan Opera skaks Läti lauljatari metsosopran Elina transa Teebitandina rosina Sevilla habeme sopran Mai Jakovalewska Mikael ana Carmenis, kus nimiosa laulis Olga paradina. Jegolevski esineb samas osas ka tänavusele, küll ainult Burniga ooperifestivalil Inglismaal ja Läticularatuur, sopran Marina Rebeka laule praegu Berliini koomilises ooperis Hendeliteesivuse lavastuses. Meil siis selle kõrvale panna Annely Peebo Milano La skaalas ja peatselt komment kaadenis. Viimases esimese eesti lauljana aga juba esinenud noor metsosopran Monika-Evelin Liiv. Eesti muusikutest maailmas veel viiendal ja kuuendal märtsil tegi oma debüüdi Uus-Meremaal, Washingtonis ja sealsel rahvusvahelisel kunstide festivalil Kristjan Järvi. Absoluutansambel esitati kaks erinevat kava, üks maaler ja debiicii loomingust. Teiseks Araabia ööd tuntud programm koos marssal Khalifa passon saabaja Tanjas niideriga solistidena. Täna teeb oma debüüdi Türgis Ankaras pilt Kenti sümfooniaorkestriga Anu Tali. Pilt Kenti kontserdimajas kõlavad õhtut avamas Tõnu kõrvitsa tuulde lauldud listi esimene klaverikontsert jätkumiseks üheksas sümfoonia. Nädal tagasi juhatas seda orkestrit Emil tabakov pulgale karjast, järgmisel laupäeval tuleb Prokofjevi teist klaverikontserti mängima Ilja iitin. Ja ikka Eesti juubeliaasta kontsertidest. Trio Arvo Leibur, Heiki Mätlik ja Terje Terasmaa esinesid 29. veebruaril Shotima Glasgow Ülikooli University Tšaipelis kus olid kohal ka suursaadik Margus Laidre ja kultuuriminister Laine Jänes. Kavas olid Bachi triosonaat peats olla tangusi ning Raimo Kevad nägemused oopus 66. Eelmisel pühapäeval, teisel märtsil juhatas Mikk Murdvee Helsingis kooriga kanto Eesti 90 juubelisarjas. Kavas vaid Eesti koorimuusika Arvo Pärt, Veljo Tormis, Cyrillus Kreek, Ester Mägi ja Gustav Ernesaks. Dirigent Tarmo Vaaski juhatas preemiani päris pühapäeval ja kolmapäeval taas Kalmani Silvat. Körsson Kingsley kuus ooperi Raul. Järgmiste etendust dirigeerib ta tuleva kolmapäeval. Ta on ka nende lavastuste koormeister. Teisipäeval andis teleprogramm eetrisse Manfred Šeiko, 2007. aastal valminud filmi Järvid kolm dirigenti, üks nimi filmi kordustule ülehomme ennelõunal ja 23. märtsil. Eile. Täna juhatab Paavo Järvis Cincinnatis nimeka sakslase Jörg Wiedemanni uusteose Antifoon Ameerika esiettekannet kõrval Tšaikovski viiulikontsert sai hakashoci solistiks ja Sibeliuse kolmas sümfoonia. Neljapäeval ja reedel juhatab Christian Järviga Kölni filharmoonia suures saalis Malis Lääne-Saksa Raadio orkestri ees Arvo Pärdi kolmandat sümfooniat. Nagu te seda teinud äsja Viinis ning pikal turneel kuues Inglismaa linnas. Nüüd on kõrval Sibeliuse teine sümfoonia, reedel ka kriigi lüüriline süüt. On selgunud, et Kristjan Järvi järel tuleb 2009. aastal Alam-Austrias atoon köster orkestri peadirigendiks. 77. aastal sündinud Andressoroska Estrada, kes on pärit Kolumbiast. Kristjan Järvi saab siis peadirigendina oldud viis aastat. Viis Kesk-Euroopa orkestrit, slovaki sloveeni ja tšehhi filharmoonia orkestrit, Ungari rahvusfilharmoonia orkester ning Järvi toon küll insenerid on sõlminud koostööprojekti Euroopas südames. Aastani 2001 tutvustatakse end üksteisele ja tehakse ühissarju ja aprillis esinebki toon köster orkester selle raames Ljubljanas manas dirigentidest veel peadirigent Andrei Pareiko lõpetab ameti Hamburgi sümfoonikute ees koos selle hooajaga, jäädes orkestri külalisdirigendiks. Detroiti sümfooniaorkestri muusikadirektoriks saab sügisest Leonard Zlatkin, kes sai rahvusliku sümfooniaorkestri peadirigent Washingtonis ja peakülalisdirigent Pittsburghis. Noorest läti dirigenditähest Andris Nelson Sist saab sügisest City of Birmingham Symphony Orchestra peadirigent Inglismaal. Praegu on tal Loode-Saksa filharmoonia muusikadirektor. Herfordis ja uuel aastal on Monte Carlo filharmooniaorkestri peadirigent Maret Jakov Kreitzberg. Praegu Hollandi filharmoonia ja selle kammerorkestrimuusikajuht Amsterdamis. Ka Pariisi rahvusooperi peadirigent vahetub 2009. Ametisse tuleb hiljuti lahkunud armeel Jordaania poeg Felipe Jordan. Pariisis tahkub samas ja läheb New Yorgis sitioopera kunstiliseks juhiks maestro särar mordie. Prahast tuleb sõnum tsehhi juudi helilooja Peeter eebeni surmast. 78 aastasena. Puhenwaldi koonduslaagrist pääsenud muusikust sai Kesk-Euroopa tunnustatumaid kooris heliloojaid, kelle laule ka paljud eesti kooride esitanud ja on alanud, oli viiemissiooni aasta möödumas 100 aastat suure meistri sünnist juba jaanuaris-veebruaris, esimese tähtpäeva kontserdid, Duran kaliila sümfoonia Londonis orkestriga filharmoonia Esapekka saloneni juhatusel ja Hollandi filharmoonia orkestriga Amsterdamis Jakov Kreitzbergi käe all. New Yorgi Harnegi hooli väili saalis oli messeani Discovery tei puhul rääkimas isegi Järbulees Duranga lillat juhatas siin Saint Louisi sümfooniaorkestris David Robertson. Kaarnegi suures saalis asjaks Sterni auditooriumis on sel kuul mänginud juba veel Viini Filharmoonikute Valeri kergeevi käe all bostoni sümfooniaorkester peadirigent Liiwaini juhatusel New Yorgi esiettekandes William Volkovi sümfoonia number kaheksa kooriga. Ja täna mängib siin mantrat tavalist sümfooniaorkester oma peadirigendi Kentnaganuga siingi uut muusikat On subdžinni rokanaa Ameerika esiettekanne ja seosva Bell sekkovski viiulikontserdi solistiks. Aga Londoni lõunakaldakeskus on välja kuulutanud kümneid kontserte hõlmava Olivia emissioonitsükli nimetuse all kanjonist tähtedeni. Selle kunstiliseks juhiks pianist Pier Loren. Maar ja esimene kõrghetk tuleb kontsertidega maikuu. Kaja tänasele helikaja lehed tegid kaastööd Age Raa, Hedvig Lätt, Kersti Inno, Mirje Mändla, neeleva Stein Field Roovert staaki ja Priit Kuusk. Operaator oli Katrin mõõdik. Toimetas Karin kopra.