Vikerraadio. Rahva teenrid Ja pere homme täiskuu lehetoimetustele tähendab see loomulikult suurt hulka lugejakirju. Ka politsei ja kiirabi saavad täiendavat tööd, aga homme on ka luuvalupäev ana. Rahvas teadis rääkida, et kuna sel päeval valutasid luud, siis seetõttu ei soovitatud luuvalupäeval tantsida, joosta ega rasket füüsilist, et teha samas tänasel otse-eetripäeval. Neid korraldusi ei maksa tõsiselt, et tähele panna. Seega pole meil mitte midagi selle vastu, kui praegu aias puid lõhute või toas polkat tantsiti. Rahva teenrid alustavad ja Teid tervitavad Heidit Kaio eesti naisest Urmet Kook ja Mirko ojakivi. Eesti rahvusringhäälingust Teredile. Rahva teenrid. Tere, tere, aga kas sa tead, mis päev täna Tallinnas on, et hommikul olid liiklus ja tänavad sellised nagu oleks täiesti mingi argipäeva tiktund? Nii, kas teil on linna peal sünnipäev? Linna sünnipäev ei ole, aga no mõtle, mis sel ajal toimub. Tavaliselt. No vot mul tartlasena on praegu üldse ei suuda mõelda, et mis toimub seal Täna-homme on Tallinna vähemalt neljas suuremas kesklinna koolis esimese klassi novot katsed hommikul siin 21. keskkooli kõrval, mis, mis siin meie raadio- ja uudistemaja kõrval on, oli kuskil enne kella kümmet ikka ja no selline laulupidu autodega, et anna olla ja, ja vist on samal täna-homme vist katset ka VHK-s prantsuse lütseumis ja inglise kolledžis, nii et paljudel jaksu pisikestele, kes, kelle vanemad nad võib-olla isegi mitmesse kooli viivad. Ma saan aru, et paljude laste jaoks on täna elu kõige tähtsam päev, sest kui täna nagu mööda paned, siis põhimõtteliselt ülejäänud elu on tuksis, kui nüüd natukene ütleme üle võlli seda teemat lahata. Kui sa nii ütled. Aga mulle tundub, see oli selline, nüüd värske teema, et ega mulle meenub koolikatsetest eliitkoolidest ühtsus koolist nendel teemadel me ülearu palju rahvatreeneritest tekkinud tuleb tõenäoliselt mingil hetkel ikkagi planeerida saatesse sisse aga nädalast nädalasse. Me kipume ennast kordama, et Gordon, teine pensionisammas esimene teema, siis teegid, kordan apteegid esimene teema, siis pensioni teine sammas, et me ka eile, kui me selleks saateks valmistusime, tõenäoliselt pidime nentima, et nagu läheks järjekordsesse kordussaatesse, et selline nagu lõpp, Ohutu küünlapäev, et kõik on olnud ja täna jälle Ja, ja vaatan siin, eks ajakirjanikele hakkab ka sassi minema, et see oli üks päev olid ühes eratelekanali uudistes, oli, lugu oli sellest, et kuidas see käib siis pensionireform ja siis saate lõpetas siis ajakirjaniku tõdemus, et k kuidas suhtub peaminister apteegireformi, nii et eks need kaks sallega vahel mõnel ajakirjanikul sassi läinud. Ja aga alustame meie täna teise samba teemast. Sest ega noh, kui aus olla, siis raske on öelda, et kumb on tähtsam, sest kui ravimeid kätte ei saa, siis see on väga oluline teema. Ja rahu raha kätte ei saa ka oluline teema oli Jodelleeritud sellega midagi teha? Jah, et aga raha vabastamine viibib, võiks olla selline, ütleme, lühikene teade, sest eile teatas president, et ta ei kuuluta seadust välja, sest üldjoontes on tal kuus suuremat tähelepanekut, mis siis koosmõjus ja mõned eraldi võttes on vastuolus presidendi hinnangul põhiseadusega, et no kuulge, inimestel on tegelikult lihtne küsimus, et kas nüüd pensionireform jääb ära, et oskame vastata. No ma arvan, et mida me vastata oskab kasvõi eilset siis ütleme, koalitsioonipoliitikud reaktsioonide põhjal on see, et et kindlasti ei muudeta Ta Riigikogus, kuhu see tagasi arutamiseks president saatis? Seda pensionireformi, seadust või eelnõud. Ma ei teagi, kuidas ongi praegusel hetkel õige mõelda, sest kui president on seaduse tagasi saata, kuigi oli seevastu võtma et ei muudeta seda nii palju et president saaks selle uuesti välja kuulutada. Et mina pakun küll seda, et võib-olla seal tehakse mingites küsimustes muudatused nii muideks nagu tehti pärast seda õiguskantsleri Ülle Madise analüüsi, mingid parandused sinna tehti, aga et ei muudeta neid aluspõhimõtteid nii palju, sest noh, kasvõi see üks fundamentaalseid asju, mida presidenti välja tõi, mis ta ütles seda, et see kaks pluss neli põhimõte. Et see, et no võtame näiteks, et on näiteks noh, minuvanused, inimesed, mina vabatahtlikult mina pidanud kohustuslikult liituma kogumispensioni süsteemiga, aga liitusin. Et mina minu palgast siis kaks protsenti läks siis maha sinna kogumispensionäridele riik siis lisas sellele neli protsenti sotsiaalmaksu siis seest nii-öelda ja mis presidendi kriitika on see, et mina saan nüüd selle neli protsenti, mida riik siis sotsiaalmaksust eraldas, rahana välja võtta. Aga näiteks mõni teine inimene, kes ei liitunud selle kogumispensioni süsteemiga ja kelle siis sotsiaalmaksust või tööandja maksta sotsiaalmaksust maksti siis see neli protsenti siis pensioni, pensioni ja ravikindlustuse jaoks. Et ema ei saa seda, tema raha on kasutatud kusagil mujal ja president välja, et see on üks peamisi põhiseaduslikke riiveid selles pensionireformis, aga Ma arvan, et see on ka selle, kui koalitsioon selle seda peaks muutma hakkama. Siis see pensionireform ei oleks üldse see eesmärk või, või see soov, mida nad tahtsid nagu teha. Ainuüksi seda nad muutma ei hakka, ma olen kindel. Ja selle tulemusel suure tõenäosusega jõuab tagasi presidendi laual, noh võib-olla kosmeetiliselt muudetud kujul, aga sisuliselt mitte muudetud kujul president jätatav uuesti välja kuulutada ja siis läheb Riigikohtusse täpselt nii nagu hiljuti nägime, siis selle niinimetatud kaitseväeluureseadusega selleks on põhimõtteliselt sama moodi, et kaitseväeluureseadus riigikogu võttis vastu, president jättis välja kuulutamata Riigikogu võttis uuesti muutmata kujul vastu presidendi välja kuulutamata, siis läks riigikohtusse. No iseenesest see pensionireform on kehtinud üle seitsmeteistkümneaastane ja president tõi ka välja selle, et, et sellega on liitunud üle 740000 inimese ja nendele 740-le 1000-le inimesele on õigus eeldada, et senine süsteem jätkub sellisel moel. Et seda õigus eeldada. Põhimõte, et ma mäletan, et kasutati ka kunagi, kui oli küsimus tulumaksuvabastuse kaotamisel eluasemelaenult. Et see oli väga põhimõtteline, põhimõtteline vaidlus, kus riik tahtis astuda välja kunagisse antud lubadusest, et, et noored pered soetasid endale kortereid, sa ütleksid endale eluasemeid ja et seda seda soodustada, siis andis riik ehk siis tulumaksutagastuse, mis paljudele noortele peredele olid tore üllatus alati aprillikuist aprillikuus, kui maksuamet raha tagasi maksis. Ja tookord see see jäigi just nimelt sellel samal põhjusel, et nendel inimestel, kes on eluaseme soetanud, on õigus eeldada, et see seesama süsteem kehtib edasi. Kehtib küll, aga seda summat on niivõrd palju vähendatud, et see varsti sisuliselt läheneb. Me võime jätta ka lõpuks ühe euro, mis sulle sellest tagastatakse. Just. Siin selles sellesse kohta, kus keegi on harjunud saama mingisugust suuremat summat aprillis ja, ja aasta-aastalt vähem annan. Ma tean ja. See on suisa olematuks muutunud, aga see, mis puudutab seda noh, nii-öelda terminit juriidiliste terminite riigi sõna murdjalikus, mida ka president siis kasutada on kasutanud tegelikult korduvalt ka läbivalt oma kõnedes ja intervjuudes, siis mulle meenub näiteks 2008 2009 masu ajal siis õppelaenu kustutamine. Mäletan suurepäraselt, et kui mina ülikooli astusin õppelaenu võtsin, siis riik lubas, et kui sa kunagi lähed avalikku teenistusse siis riik kustutab sinu õppelaenu, et kui mina rahvusringhäälingusse saabusin, siis ütleme, et seadusandja oli juba selle ära muutnud ja see käis küll riigikohtuni välja, aga, aga seal oli üks, ühe tudengikaebus ja põhjendus oli lõpuks ega seal väga pettunud ei ole, sa ju sellepärast rahvusringhäälingu tulid, et et su tõmbe laedaks kustutatud, et olete sellest üle saanud. Nii, aga nüüd nüüd me tulemegi selle juurde, et kui me võtame selle eluasemelaenude teema, õppelaenude teema, et tegelikult ju, ega riigil ei ole saanud kunagi kindel olla selles mõttes, et alati mingisugust tehingut tehes laenu võtta, kuidas ka eluaseme, laenu või õppelaenu võttes peabki eeldama, et lõpuks sa pead ikkagi ise selle eest vastutama, sellega hakkama saama. Küll muidugi midagi sellist ei ole, mille üle uhke olla, aga ma tegelikult arvan, et riigile tulevikus ei kujune probleemiks mitte need, kes, kes leiavad, et neil on õigus eeldada, et süsteem jätkub sellisena nagu see kunagi kui kunagi, kui nemad sellega liitusid, vaid hoopis need, kelle, kes arvavad, et neil on õigus eeldada, et riik neid igal hetkel aitab ka siis, kui nad ise on üsnagi vastutustundetult käitunud. Aga selles osas selles osas ma olen nõus, et jah, et see teema tõenäoliselt jõuab riigikohtusse, sest ka eile tõesti ka peaminister tegelikult on ju mõista andnud, et riigikogu peab otsustama, aga et suuri muudatusi ma saan aru, siis põhimõte põhimõttelisi muudatusi ei, tõenäoliselt ei ole võimalik teha ja selles osas varem või hiljem need aspektid ju niiehknaa jõudnuks Riigikokku, sest kui mõelda nagu niipidi, et kui president eile oleks seaduse välja kuulutanud, et tõenäoliselt me täna räägiksime ju seda juttu, et varem või hiljem õiguskantsler pöörduks siis juba jõustunud seaduse testimiseks Riigikohtusse või siis teatud huvigrupid piid siin, mis puudutab näiteks pensionilepingute ühepoolset ülesütlemist, siis kindlustusseltsid, kellel on siis kindlasti õigus vaidlustada seda, et nende õigustatud ootuste ettevõtlusvabadust on piiratud. Seda, et juba juba nii-öelda väljamakstavat Minu arust on ühepoolselt võimalik lõpetada ja teine võimalus on ka, ju siis kindlasti leiduks ka Riigikogus, ma arvan, mitmeid inimesi eesotsas näiteks maris Lauriga, kes ei ole liitunud selle kohustusliku kogumispensioni süsteemiga, sest see oli tollele hea grupile veel vabatahtlik, kes läheks samamoodi siis testima just sedasama, et miks mina ei saa oma sotsiaalmaksu välja võtta, et ma arvan, president selles mõttes kui rääkida õiguskindlusest ja õigusselgusest, et me ühel hetkel ma ei tea, viieaastane pärast ei avastaks, et näete, et tehti jah, kellelegi ebaõiglust ja see tuleb nüüd riigi poolt hüvitada, ma arvan, selles mõttes asjalik otsus. Samas, ma ütlen, et kogu see noh, see pensionireform ja, ja on teinud kaasa ühe väga positiivse asja, et muidugi siin need pangad Jasamaalsed ütlevad, sellel ei ole üldse mingit omad seost, aga aga järjekordselt siin nädal või kaks tagasi sain oma pangalt teate, et kuivõrd hästi on viimase aasta jooksul minu pensionifond siis kohustada pensioni teine sammas. Mul on siis mis on see K3, mis, mis, mis see strateegia on, et kuivõrd hästi see on kasvanud, et et mulle tundub, et oleks pangad kogu selle või kogumispensioni ajal sama kliendisõbralikult sama pühendumusega sama suure tootlusega oma klientidesse suhtunud, siis võib-olla poleks seda pensionireformi teemat üldse nagu nagu ühiskonnas üles kerkinud, et et kuidas on nii, et viimase aasta jooksul saab, aga varem ei saanud sellest mina aru ei saa. No ma ei tea, kas see pensionireformi teema on ühiskonnas üles kerkinud, et mulle tundub ikkagi see nagu ühe valitsuse grupi huvina huvina raha nüüd tuua. Väga palju räägitud, et kuidas need kõikvõimalikud need tasud, mida võetakse sult seal pealt ja need on topelttasud, on ja Eestis ja Rootsis ja, ja mis iganes, onju, et sellest on väga palju räägitud. Kui veel kaks aastat tagasi, ma arvan, keskmine Eesti inimene ei teadnud isegi seda, et see kaks pluss neli see tähendab seda, et see neli protsenti sealt esimese samba osaku arvelt kantakse siis personal personaliseeritud teise sambasse, ehk siis pensioniosak erastatakse tutada keerulist keelt, siis ma arvan, täna juba väga paljud inimesed teavad pensionisüsteemist, väga palju teatakse seda, et kuidas see toimib ja, ja ma mäletan, kui kaks aastat tagasi selle teemaga üldse tegelema hakkasin, siis kas see oli mingi tühine ehk inimesi, kes olid üldse vaadanud pensionikeskusest seda, et millises fondis üldse nende raha kogub ja mis selle fondi? Pigem ma mõtlen seda, et ma nagu ei tunneta ühiskonnas mingit tohutut huvi seda pensionisüsteemi lõhkuda, et ma ei, me ei istu sõpradega koos, ma ei tea, ei aruta seda, et, et kuna see pensionisüsteem tuleb ikka ära ja raha kätte saada Avaliku arvamuse uuringuid väga erinevate uuringufirmade poolt, mis näitavad, et ju vist kõikide erakondade välja arvatud vist Reformierakond valijate seas on ülekaalus need, kes toetavad seda pensionireformi ja ma arvan, et ka Reformierakonna valijate seas oli ka märkimisväärne siiski suhteliselt suur hulk neid, kes olid ka selle poolt, aga tõenäoliselt need erinevate erakondade valijad. Põhjendused, miks nad seda reformi on toetanud, on ka erinevad, et võib-olla mõne erakonna valijal on see soov, et ma saaks selle raha kätte, seda raha mingiteks ma ei tea, kohe ära kulutada, aga võib-olla näiteks mõne teise erakonna valijad tulenevad selle valija noh nagu niukses taustast näeksid, et nad suudaksid seda raha ise paremini investeerida, nii et. Noh, või tõenäoliselt tõenäoliselt need gruppe on huvitav ja meie kodune võib olla. Seda oma pensionifondide tootlikkust, onju, sest ma arvan, pensionifondide mõte ongi see tegelikult ka, et sa ei pea ju igapäevaselt jälgima, mis see üles-alla läheb, on ju, et see see ongi nagu pikemaajaline see, et investeering ja aga, aga see teema kindlasti ma arvan, et siiski olen. Ma arvan, et inimestel lähebki kordadele. Küllap te korda läheb, aga see tõesti seal mingi 10 protsenti inimesi, kes, kes oleksid nõus seda raha ise investeerima siis ma näiteks enda tutvusringkonnast vaatan, et need, kes on sellised teatava huviga börsil kauplemise suhtesse inimesed, persoonidena, siis tegelikult on nendel ka tihti kusagil taustal teatav huvi ka hasartmängude vastu. Et, et see, ütleme, et see risk, et. Et ma ei tea, sa praegu pole üldistada oma isiklikku tutvust. Võimalike tunnistanud, aga see, mis ma tahan öelda, on see, et, Keda või midagi teha ka hasartmängurit? Mitte tingimata, nende seas on ka kindlasti väga tugevaid analüütikuid ja huvilisi nagu majandusmajandusmaailmahuvilisi, aga ma ei välista seda, aga seda varianti, et, et on mänguhuvilisi, kellel see raha näppude vahelt suures mängulustis ära sulab. Mul on järgmisel nädalal saates ka Aivar Hundimägi, kes on tuntud investor, ma küsin ta käest, et kas ta tegeleb kasart mängudega. Olles ise töötanud äripäevas, siis äripäeva ajakirjanikel on see peaaegu nagu selline auasi, et nad hasartmänge, et nad mängivad, et nad tegutsevad börsil. Aga võib-olla võib-olla neile üldse ei peaks andma raha selles mõttes, et kulutavad selle rumalasti ära. Kellele andma, et? Võib ikka anda raha, aga ma ei näe selle pensionireformi puhul varianti, kuidas see võiks niimoodi kulgeda, et ühel heal päeval ei pea riik hakkama mingisuguseid põhimõttelisi uusi reforme tegema. Otototoot, aga väga hea tegelikult jõuamegi selles mõttes sisulisest, kui vaadata, mis nende presidendil noh, tegelikult ka õiguskantslerile kolm suurt muret ju tegelikult, et kui grupeerida need kuus presidendi muret, nagu siis need suured vaidlused, et mis riigikohtus ees seisavad, et kas vabadus on halvem kui mitte vabadus, ehk siis noh, kasvõi seesama 10 protsenti inimesi, kes tahaks ise oma pensionivara koguda, et kas neil on õigus Eesti vabariigi põhiseaduse kohaselt seda teha või siis see pensioni kolme samba line süsteem on niivõrd hea, et niikaua kuni Eesti riik kestab, siis aegade lõpuni peab see pensionisüsteem olema, et, et ma saan aru, et see on üks teema, siis teine teema tõesti on see kaks pluss neli ehk siis kas need, kes ei liitunud teise sambaga, kas nemad saavad kuidagi oma raha kasutada? No see on väga selline konkreetne õiguslik vaidlus ja siis need pensionilepingute teema, aga, aga ma ei tea, kui võtta nagu filosoofiliselt, et Eesti vabariigi põhiseadus ju tegelikult pensionist mitte midagi räägi, räägitakse sellisest õigusele. Noh, et riik ei saa kedagi. Ta ei jäta, et põhimõtteliselt ma saan aru, siis põhiseadus räägib pigem toimetuleku toetus tusest sellisest rahvapensioni määrast, et kas pension peab üldse olema, et kas pension peab aegade lõpuni olema, kas selle saab ümber nimetada, ma ei tea, kodanikupalgaks. Mis teie arvate, jumal, Mirkko. Ja noh, selles mõttes lähtudes siuksest liberaalsest maailmavaatest, siis ma arvan, et inimesel võiks olla õigus rahaga teha, mida tahab, aga vot selle pensioni puhul ma seda ei arva. Sellepärast et, et pensionieesmärk on vähendada vaesusriskieluetapil, kus ettevõtlikkusest või südikusest jääb, jääb väheseks, ehk siis eluetapil, kus sul isegi võib-olla tahet, enda elukorraldust või enda elu Tase eraelustandardit muuta. Aga tegelikult sul ei pruugi olla selleks füüsilist või vaimset võimekust. Ja ma tooksin näite enda enda isiklikust elust, et mul on ema hooldekodus hoolde hooldekodu arve on 900 eurot ja sellest 470 tuleb emapensionist. Nüüd oletame, et ühel, et oletame, et on selline konstrueeritud olukord, kus mu ema oleks, oleks kusagil oma mineviku olukorras selle pensionist olulise osa näiteks laiaks löönud ja see summa, mis, mis hooldekodusse hooldekodu arve maksmiseks tuleb, oleks oluliselt väiksem ja minu panus oluliselt suurem, on selge see, et ma seda, seda panust ise ei suudaks kanda ja ma näengi, et siin oleks, siis ma näen ainukese võimalusena, et ühel hetkel peab hakkama riik sekkuma näiteks hooldekodu teenuste, hooldekodu teenuste rahastamisse, ka sellest on räägitud ka, et, et see, see võib tulevikus niimoodi juhtuda. Aga siis ma nagu näen, et see, see, see, see reaalsus Karta on ühte asja, et ma ei tea, kas ma sain su loogikast kõigepealt aru, et isegi kui meil oleks aeg see kogumispensioni süsteemi edasi siis tulevikus kogumispensioni süsteem süsteemist tulev see rahanumber ei ole nii suur, et see suudaks katta siis selle vahemist. See on näiteks hooldekodu vajab kindlasti ei suuda katta. Et jaa. See on põhjus, näiteks mille pärast ma arvan, et tänased lapsed peaksid olema eriti nagu murelikud selle tulevase pensionireformi pärast, sest et see ei ole küsimus ainult mitte vanemate rahakotis, vaid see on tulevikus küsimus ka nende enda rahakotid. Sest me peame nagu arvestama sellega, et Eesti siiski on ka vananev ühiskond, meil jääb nagu, mitte nakkuvaid, päriselt, jääb töökäsi üha vähemaks ja pensioniealiste inimeste hulk ühiskonnas kasvab, et et tegelikult tehakse nagu arutama seda, et et kuidas sellise tuleviku väljakutsega nagu hakkama saada. Et noh, seda debatti. See on täiesti põhimõttelise asja välja just nimelt, et, et kui me, kui me elame ühiskonnas, mille, mille perspektiiv on selline, kus ühiskond vananeb, tegelikult pensionäride hulk saab olema tulevikus suurem, kui ta on praegu või noh, nagu kasvab pidevalt, siis, siis see tähendab tegelikult riigile suuremaid kohustusi tulevikus ja see tähendab meie lastele suuremaid kohustusi tulevikus. Ja, ja nüüd, kui me meelega veel seda olemasolevat pensioniraha nagu laseme lenduv, laseme tuulde, siis, siis mulle tundub see väga vastutustundetu Jah, kui madalapalgalistele see teine sammas koosmõjus esimese sambaga ei toimi, siis ma arvan, et on õigustatud küsimus, et kelle huvides on, et tuleks nende Neivelti arvutuste juurde tagasi, et aga aga sisusse väga ei vaatan lihtsalt kellale tean, et saates on veel mõned teemad, ei jaksa minna, tund läheb apteegireformi, jah, sest eks siin nagu neid aspekte on küll ja küll, aga ma tsiteeriks korra tegelikult Ma tuleks selle riigikogu pooleteist nädalataguse debati juurde tagasi, et ma tsiteeriks teema käsitlemisel ühte. Ma arvan, et kõige sisulisemalt peetud kõnet ühte kolmest opositsioonisaadiku kõnest, kus selline reaalsustunne oli säilinud, et Valdo Randpere, et rääkides siis väljamaksete süsteemist, siis ma tsiteeriks teda, et mitte ainult et me saame sealt vähe raha, vaid me põhimõtteliselt ei saa sealt raha kätte. Ainukene võimalus tänapäeval raha teises pensionifondist kätte saada on ära surra päraga pension, aga pensionisüsteemi vara kogumise eesmärk ei saa olla surm. Ma ei tea, kui kuulata siin kas või lugusid sellest, kuidas vähihaiged, inimesed ei saa teisest sambast raha välja võtta, et osta endale ravimit siis raha, väljavõtmise süsteem, ma arvan, et sa ei saa ju. Samirkkov tegelikult jõudsidki praegu nagu kõige nagu noh minul ei ole päris ühest seisukohta, kas see pensionireform on üdini halb või, või, või, või on ta väga halb või halb või, või on ta hea või väga hea, et ma olen nagu ma näen nagu argumente ka selle pensionireformi nagu poolt. Aga, aga, aga see, millele sa praegu viitasid selle Valdo Randpere sõnavõtule sa saad, minu meelest on see väga nagu õige tähelepanek, aga millest on jäänud praegu siiski opositsioonierakondadel nagu puudu nad on pannud oma ja, ja siinkohal müts maha Valdo Randpere ees, et nad on pannud põhi rõhu sellele, et kottide valitsus selle pensionireformi pärast, aga nad ei ole jõuliselt välja tulnud siis selle nagu oma nagu positiivse. Aga endaga, sest vabandust, aga see praegune pensionisüsteem, selles on siiski vigu tuldega välja sellega jõuliselt, et mida te siis paremaks teete? Ärge rääkige ainult sellest, mis see valitsusliit tegi selle reformiga halvas. Oi-oi-oi, kui kõik kokku. Aga tunnistagem, selles süsteemis on siiski mingit praegu nagu probleemide vead, mis puudutab just seda raha kättesaamist ennekõike. Sest jah, et selle teema kokkuvõttes, et öelda, et tegemist on maailma parima pensionisüsteemiga, mis nagu Eesti riik peab aegade lõpuni säilima ja siis vabandust, et ma arvan, et kõikvõimalikud süsteemid on oma olemuselt muudetavad ja tegelikult ega ka eile ju ma vaatasin, ajakirjandus väga palju ei tsiteerinud presidendi üht lauset, mis on ka selles otsuses kirjas, et lähtudes demokraatia põhimõttest on riigikogus koalitsiooni moodustanud erakondadele õiguse ellu viia valijate toetuse saanud programmi ja muuta selleks kehtivat õigust seejuures siis ka sotsiaalpoliitika kujundamisel on riigikogu otsustusruum avar. Küsimus ongi selles, et kas see õigus on suurem, kui need riivad, mis tekivad ja riigikohtus on, ma arvan, Eesti parimad, et juristid ja. Ma olen täiesti kindel, et see otsus tuleb seal õiglane, ükskõik kummale poole ta tuleb. Vot nii, aga apteekidest võiks ka rääkida. Järgmine pooltund, siis on mureta, et 15 aastat tagasi teadsid ettevõtjad, kui nad apteegi asutavad, siis võivad nad olla selle omanikud, sest ühel päeval või, või siis ühel päeval tulid poliitikud, mõned Isamaa saadikud, mõned keskerakondlased ja ka enamasti ka Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide liikmed. Nii et keelame hulgifirmadel ravimite jaemüügikohtade ehk siis apteekide omamise ja lootus oli siis, et nii väheneb hulgimüüjate mõju ja tekib apteekides konkurents ja inimesed saavad soodsamaid ravimeid. Kui viimased aasta-pool tekkis selline teadmine, et esimesel aprillil võib tekkida olukord, kus siis hulgimüüjad ei müü oma apteeke ära ja jätkavad seal kas siis seadust rikkudes ravimi, mitte müüki või siis panevad mingiks ajaks apteegid lihtsalt kinni, et riigile oma jõudu näidata, mida siis on ka siis erinevate aktsioonide korras lühiajaliselt tehtud, aga nüüd juhtus midagi, mis oli paljudele selliseks suureks üllatuseks, tõeline uudispomm. Et Margus Linnamäele kuuluv magnum Medical teatas eile, et nad kingivad lihtsalt Apoteeka ka apteegid lojaalsetele töötajatele lihtsalt ära. Ja et see, see avaldus oli ju mitmel moel tähelepanu väärne Margus Linnamäe, kes on olnud ajakirjandusele siin 90.-te teisest poolest saadik sisuliselt kättesaamatu, noh, selles mõttes, et ta mingeid intervjuusid jagaks, et sisuliselt nädala jagu päevade sees või oli see vahe natuke suurema on olnud tulnud välja ju kahe seisukohaga, et üks oli siis, mis puudutas Postimehe ja tema seisukohta Postimehe toimetuse ja üldse Eesti ajakirjanduse suhtes ja, ja nüüd siis nüüd siis ka apteegireformi teemal, et taustaks tasub siis öelda seda, et miks on Margus Linnamäe roll siin, suur, on see, et Eestis on laias laastus kaks suurt hulgimüüjad, ravimihulgimüüjad, Magnum ja tammaru ja neile mõlemale kuuluvad ka siis apteegiketid, et Magnum Sis, Apoteeka ja Tamrole, Benu ja, ja on öeldud, et noh, nagu kaude on siiski ka siis seal Apoteeka magnomiga seotud ka südameapteegid ehki seal vist on seal vist on Rootsi omanik, aga, aga nad nende koostööpartner on siis Margus Linnamäe vennale Aivar Linnamäe ettevõtet ja, ja siis on ka veel Euroapteek meil turul, kes on siis kui mu mälu ei peta, siis ma arvan, et vist olid maxima omanikega seotud on ju, et Leedo kapitali Leedu kapital just ja vist, et noh, selles mõttes, et magnum Apotheka nad on Eesti ravimiturul ikkagi väga-väga suured tegijad, sellepärast see Margus Linnamäe seisukoht oli kindlasti oluline ja tegelikult mõnes mõttes oli see väga positiivne, et ta tuli sellega juba praegu välja, sest eks siin nagu noh, on arutatud siin erinevates ringkondades arvati, et nad hoiavad selle viimase hetkeni salajas, mis nende taktika saab olema. Aga jah, et selles mõttes Margus Linnamäel pani nagu kaardid lauale ja ja noh, ma ei tea, kuidas teie hindajatega minu meelest ta nagu ettevõtja oma äri kaitsva ettevõtja seisukohalt tegi noh iseenesest ju väga ju võib-olla geniaalne nagu natuke ülepakutud öelda, aga väga nagu hea sammu ütles, et sisuliselt annab siis need apteegid esimesest aprillist siis provintseritele. Põhimõtteliselt käia Kristjan Rahu lihtsalt päriselt-päriselt ja nii ja siis seal üks uneliks, aga jaa. Aga on siis see, et kuna ta ütleb, et sisuliselt on tegemist sundvõõrandamisega noh, tema on ju hea inimene, tema ei taha, et inimesed esimesel aprillil apteegist apteeki ei pääse ja apteegid on kinni ja ravimid ei ole, tema on selle probleemi lahendab. Aga kuna ta tahab nüüd oma omandi üle andma tasuta tasuta, ma täpsustasin selle selle siis veel üle sellest Magnumist, siis siis ta esitab riigi vastu nõude. Minu meelest on nagu põnev olukord see, et kui Eesti vabariik alguse sai, siis 90 üheksakümnete alguses, siis olid meil siin proviisorapteegid Lääne-Euroopa eeskujul ja Lääne-Euroopas oli see nagu põhjendatud, miks nad olid sellisel moel, et nad olid lihtsalt noh, nagu loomulikul moel selliseks kasvanud 96. aastal siis seadus muutus ja apteekide omanikuks võiks saada ükskõik kes. Ja kui mu mälu ei peta, siis tookord hakkas Margus Linnamägi enda firmade kaudu just nimelt ühekaupa neid apteeke proviisoritele üle võtma ja see oli minu mälu järgi oli protsessi, et ma sellel ajal töötasin äripäevas ja tegelesin nende nende teemade kajastamisega ehk siis Margus Linnamäe jaoks on nüüd olukord 20 aastat hiljem samasse kohta samasse kohta tagasi jõudnud ja mäletades seda, mismoodi tõesti 20 25 aastat tagasi oli linnamäel väga head suhted proviisorite ka ja kuidas apteegid tegelikult väga kenasti jõudsid siis Linnamäe taskusse, siis, siis ma, ma väga usun ja olen kindel ka edaspidi nendes heades suhetes proviisorite ja Margus Linnamäe vahel ja selliste usalduslikesse ja tõesti nagu headesse partnerlussuhetesse Jah, nii, aga tuleme nüüd siis apteegireformi peamise eesmärgi juurde, milleks on siis sõltumatute proviisorapteekide tekkimine, proviisor asemele hele Belie ees? Heidit ju sellele just viitas, et isegi kui need isegi, kui need apteegid kingitud kinnitage, kingitakse proviisoritele. Meil ei ole täna ja mitte mingist teadmist selle kohta, et milline saab olema nende edasine suhe, kasvõi sedasama Magnumiga, et võib-olla nad jäävad edasi sealt neid ravimeid võtma, nii et et sisuliselt antakse proviisoritele mingi frantsiisilepinguga, need apteegid, aga, aga ravimid tulevad ikka samast kohast. Iseenesest see sellel reformi peaeesmärk ei ole mitte apteekide andmine proviisoritele, vaid et selle põhieesmärk on siiski siis selle vertikaalse integratsiooni lõhkumine, ehk siis sellel, et hulgifirmad ja apteegid on omavahel seotud ja selle selle lahendamiseks siis on, leiti moodus ja apteekide süsteem. Vot see on nüüd hea küsimus, et. Apteegireformi eesmärk on hoopis see, et ravimid oleksid soodsamalt inimestele kättesaadavad. Teil on piirhinnad ees, et seal tegelikult nagu sellist suurt muutust ei saa, ei saa toimuda, aga et see omandiküsimus, et kellele need apteegid kuuluvad, et see nagu tegelikult ei, ei ole väga, väga oluline, peaasi, et nad ei kuuluks siis hulgifirmadele, on selle, selle reformi, selle, selle reformi eesmärk ja siin on ka lobistatud seda, just nagu see oleks olnud siis ulgi firmade endi käik, see lahendused. Et need omanikud võiksid olla siis proviisorid. Aga see on tõesti selline noh, mitte kinnitatud jutt. Jah, et ega siin ju tegelikult linnamäe oli nüüd teine, sest päev varem teatas sisuliselt ju sama uudise 74 apteeki omav leedukatele kuuluv euroapteeki, et nemad lahkuvad apteekide ühendusest. Nad tahavad tagada oma apteegivõrgu jätkuva toimimise, mistõttu teevad edasistele kuudel ettevõttes truck, tuurseid muutusi see on selline, ma saan aru, avar mõiste, mis võib tähendada ka siis kas kinkimist või ma ei tea üheeurost müümist. Et sisuliselt ja anti ka mõista, et kui apteegituruosalised ja riik on valmis reformi läbimõeldult uuesti alustama, siis euroapteek kõik on valmis protsessiga taas. Ehk siis ma küll ei saa aru, et kuidas, kuidas seda mõista, et ühesõnaga kui siis lubatakse see taaskord vertikaalne integratsioon ehk siis omada nii hulgi- kui jaetasandit või kui juriidiline isik saab olla taas siis apteegi enamusosalus, siis Euroapteek on, valmisid need apteegid, ma saan aru siis endale tagasi. Noh, mis tähendab ju seda ka, et, et noh, millised need omandisuhted siis seal saavad olema, et ühesõnaga ma sain teid kuulates aru, et põhimõtteliselt reformi eesmärk, märgid ei saabum ei saa odavamaid ravimeid, me ei saa sõltumatud proviisorapteekide võrgustik nii, aga me teeme ikka. Nojah, siin see kõige huvitavam küsimus minu jaoks ongi see, et olles ajakirjanikuna jälginud seda, kuidas Margus Linnamägi on seda apteeke kõikide impeeriumi üles ehitanud ja kuivõrd nagu osavalt ja mitmekesiselt seda noh, nagu erinevaid erinevaid võimalusi on kasutanud, siis siis ja see murrang saabus kusagil minu meelest 2000.-te aastate alguses kus, kus kus minu meelest enam ei ole võimalik seda protsessi väärata, et ma ei näe seda varianti, kuidas oleks võimalik tegelikult need ravimihulgimüüjad siit apteegiturult efektiivselt minema tõrjuda, et nad on, tulevad nad tõsiselt, et nad tulevad aknast ja uksest erinevaid mooduseid pidi. Aga mis teine suur tegija Tamro vist ei ole oma kaarte veel täpselt avanud, et mis, mis nagu nemad teevad, et mis, mis võimalused. Lisaks Linnamäe taktikale veel on, et sina, Mirko pistsin peaministrile rääkisid oma unenäost, esimesel aprillil on apteegid ilusti kõik lahti, aga, aga proviisorid toimetavad seal aga müüakse vaid plaastreid ja kraadiklaas, sina vist pakkusid selle ühe variandi välja veel, siis on võimalus. Pakun ühe variandi veel, et et kõik läheb edasi täpselt nii nagu on. Ja siis siis peab hakkama ravimiamet neid ettekirjutusi tegema apteeki kas siis sulgema või trahvima nende edasi ja siis vaata, vaadatakse, mis tehakse, et see, see variant on ka veel või siis ongi apteek täiesti suletud, see kolmas kolmas või kokkuvõttes neljas variant on, on ka veel, on, ja see, see neljas variant on tõenäoliselt siis poliitikute vaates kõige halvem on ja siis pannakse sinna apteegi juurde ka ka veel ilusti nimekiri nendest, kes 2015. aastal selle seaduse vastu võttes nendest poliitikutest pluss siis neist, kes siis nüüd siin detsembrikuisel seda seadust. Siis seal muudatust, mis oleks siis selle reformi tühistanud. Kuidagi, kuidas siis hääletas, et eks me näe, mis siin erinevaid võimalusi veel on, kuidas käituda? Just et kui siin just nüüd otsapidi poliitikasse minna, siis ma arvan, üks inimene, täna võib küll magu rahulikumalt magada, sest Tanel kiige jaoks lahenes kriis sellel korral enne selle tekkimist, et siin oli näha juba, et ütleme, ring või silmus hakkab tõmbuma ümber Tanel kiige, siis kõige suuremas hädas. Nüüd ei ole enam Tanel riik, vaid on sotsiaaldemokraadid ja reformierakond, eriti just Reformierakond, mis lootis sellist poliitilist segadust, kaost, panuseid tehti sellele, et koalitsioon ei saa hakkama. Et ma ei tea, kas loodeti sellele, et ravimeid pole ja Jüri Ratasel on oma lähimast võitlejast, kellega tõsi enam vist ei olda koos 15 tundi ööpäevas, vaid kõigest kaks-kolm tundi ööpäevas. Tanel kiige ja Jüri Ratase suhetest käib jutt siis, et et temast enam loobuma, ei pea seda apteegid. Ma saan aru, et kui Margus Linnamäe, Apotheka, apteegid jäävad avatuks, siis sellega on Eestimaal see kriitiline, võrk on kaetud, kui lisaks veel need siis nõuetele vastavad proviisorapteegid juurde panna siis. Tuleb see, ma ei tea, mitmekümne või mingites spekulatsioonist mitmesaja miljoni eurone nõue, küll sellega kunagi jõuaks tegeleda. Just aga, aga mis on oluline, sest tegelikult ka ju, kui sa siin juba Jüri Ratasest korra rääkisid, siis ka stuudios on peaminister ju tegelikult, et ka ratas viitas sellele, et apteegireformi hädades on süüdi kolm endist sotsiaalministrit, Sikkut, Ossinovski ja Vassiljev. Et milles nüüd siis probleemi olemus või mis nüüd hakkab juhtuma? No kindlasti on selles mõttes süüdi, et nad ei tegelenud selles ilmselgelt üles kerkiva probleemiga Nojah, et noh, ütleme nii, et saan kaks asja, et ühtepidi on ju, et kui riigikogu on võtnud, siin on ka noh, nagu see, mis on sellel nagu linnamäe selle, selle ähvarduse esitab riigile nagu riigile arve. Üks nõrk koht on see, et, et sul oli 2015. aastal võeti see seadus vastu ja nüüd kaks kuud ennem on ja seda sa hakkad ähvardama, et mis nüüd saab, et mis on mis, mis sa siis vahepeal tegid? Et miks sa siis ei teinud? Oma äri ümber ei osanud ju keegi ei ostnud ja. Oleks pidanud ostma needsamad proviisorid, kellele praegu kingitakse, et see lihtsalt on nii ringe. Just, aga et no mis sa oled nagu sisulisem etteheide saab olla siin see, et, et tegelikult ei pandud seda seadust vastu võttes paika mingeid vaherakendusetappe, et selleks ajaks tuleb teha nüüd need toimingud või need toimingud. Et see, see võeti vastu öelda, et kunagi viie aasta pärast see jõustuks on pikk aeg ja siis see nagu unustati ära, et, et see on võib-olla selle, selle kriitikaga. Sinu unustati ja ministeeriumi poole pealt ära, et, et ettevõtjad. Seerum ei soovinud isegi analüüsida seda, ma mäletan, kuidas me kolleeg Arp Mülleri ka sellises kaks tuhat kaheksateist kaks kaks tuhat kaheksateist suvel küsisime peaministri käest erinevaid analüüse ja siis Jüri Ratas palus, et küsige sotsiaalministeeriumist, me viitasime, et peaminister palus teilt küsida, öeldi, et aga meie ei analüüsi seda, me ei taha seda analüüsida. Aga nüüd ongi see, et, et probleemid on selles mõttes reaalsed. Et kui nüüd usute lisaks see, et needsamad proviisorid, kes on kingituseks, saanud endale apteegid, et nad hakkavad tellima ravimeid nüüd Maida Tamorost. Kui on harjutud tellima, siis teisest ettevõttest, kus tegutseti varem apteegijuhtidena näiteks Ma ei tea, on see tänuvõlg või mõni muu lepinguline suhe tarbija jaoks, seal ei ole vahet, et me saame peidetud omandisuhted vastutasuks siis tänase olukorra säilimise. Ja nagu telereklaamis öeldakse, selles kuulsas tele telereklaamis, et see pole veel kõik, et me saame veel võimalikud nõuded ka. Nojah, tegelikult on see selle olukorra kõige keerulisem osa see, et, et on selline patiseis, kus kumbki pool ei saa nagu viisakalt enam taanduda, et, et see, et see mitte enam ei ole ka selline kaevikusõda, vaid see on juba läinud ka kohati isiklikuks, et, et siin tõesti ei ole nagu häid lahendusi, kuidas seda olukorda saaks väärikalt lahendada. Ja aga noh, selge on see, et, et ega tegelikult ka ju, ega linnamäe ei ole ainukene, kes on viidanud sellele, et ta läheb, pöördub kohtusse nõudega, et tegelikult ka ju Tamro juhid on ju viidanud sellele, et kuna apteeke ei ole saanud müüa, sest seadusandja ei ole seda tahtnud, et ausalt öeldes mulle see viieaastane ülemineku periood, see selles mõttes, et seda on juriidiliselt niimoodi hea öelda, et me ju pikalt riik teatas, et ette pikalt kavatsused, et noh, ma ei tea, siin ma tooks paralleeli hoopis ühest teisest valdkonnast, et siin, justiitsministeeriumis siiamaani on ühes töörühmas levimas siis mõtted, et võiks sunddividendinõuded seadustada, et kui väike kesed osanikud või aktsionärid soovivad, et dividende makstakse, siis ma, ma ei, ma ei kujuta nagu ette, et kas siis kui väikesed osanikud teatavad, et viie aasta pärast me tahaks miljon eurot igaüks saada dividendi, et noh, pikalt ette teatatud, et minge ja ettevõtte suuromanikud teenige meile see miljoneid noh see juriidiline pool, et noh, et viis aastat, et aga mis see pikk aeg siis on, et kas üks aastal lühike aeg viis aastat on pikk aeg, et noh, inimesed ei ole ju oma vara saanud müüa, et täna lahendatakse linnamäe probleemi, ma ei tea, milline ettevõtja järgmisena võetakse, et, et kas ühel hetkel, kui avastatakse, et Maya Alexela, Eestis on liiga tugev, siis keelatakse mai tea bensiini hulgi ja jaemüük võetakse tanklad käest. No see nüüd päris niimoodi ei ole, et sa paned sinna värvika suure suure pintsliga juurde, et, et ravimimüük on hästi tundlike ala ja võib-olla ei ole võrreldav bensiinimüügiga bensiini müügil on komade omad, tundlikud piirkonnad võib olla või noh, oma tundlikud kohad seoses strateegilise vajadusega, aga aga tõesti, ravimimüük on, on inimeste tervist puudutav ala ja siin on nagu põhiline. Põhiline iva on kogu aeg selles, et, et, et ravimeid ei müüakse üle vajaduse, et inimesed ei tarbiks ravimit või ravimisarnaseid tooteid rohkem, kui neil tegelikult vaja on. Ehk siis ravimite müügi puhul on alati eeldatud seda või on, ütleme, eetilise poole pealt eeldatakse seda, et, et seal ei toimu sellist agressiivset või või jõulist müüki, mis, mis võib-olla ütleme siis käsimüügiravimite puhul ju siiski toimub apteekides. See on jah, et üks, see on tegelikult üks üks tõsine nagu teema selle asja puhul ja tegelikult see see, kui me rääkisime sellest, mis seal reformi eesmärk võiks olla, on ongi ju tegelikult ju ka see, et nagu proviisor tema peaks olema kui tema, selle apteegi omanik, et tema peaks olema see, kes nagu teenindab siin kui arst patsienti. Mitte et sul ei ole seal apteegis see suhe, et sul on müügijuht ja, ja klient on ju et seesugusega sisulisem asi, et vabandust, aga minge Tallinnas praegu siin kuskil kesklinna apteekidesse pidevalt seal pakkumised, et võtta mingid kaks toidulisandit on ja et ühe hinnaga on ja, ja noh, see on selline müügitegevus on ikkagi väga-väga. Eetilise koha pealt on ka näiteks see, et kui sa ostad retseptiravimina antibiootikumi, siis tegelikult proviisorid tohiks sulle pakkuda samal ajal ka siis mingit probiootikum, et mingisuguseid muid ravimisarnaseid või, või ravimilaadseid tooteid või siis toidulisandeid, et jah, just nimelt, et see, see müügiküsimus Ja keel on ka üks asi, mida ma prognoosile, mis juhtub, on see, et nähes, kui, kui suur ja segane kogu siinse selle valdkonna seis on, siis ega seal mingeid uusi tulijaid Eesti turule nagu tahtjaid ei ole, et et see kindlasti Pigem võib-olla üks mine ja sest ka Toomas Sildamile antud intervjuus. Tamrom Balticu juht Jankeleevitš ikkagi viitas sellele, et omanik, kelleks, milleks on saksa börsifirma, võib ühel hetkel selle otsuse langetada. Baltikumist lahkutakse Eestist, lahkutakse. Ma arvan, et seda otsust ei teha siiski väga ülepeakaela, sest et tegelikult on Tambro käive ja kasum ikkagi märkimisväärsed ka saksa börsiettevõtte jaoks, et Tamra on siin aastaid teinud väga head tööd ja nende eelis on olnud see, et nad on saanud jääda Magnum Medical varju ja selle võrra, siis võib-olla isegi natuke rahulikumalt oma äri ajada. Aga ikkagi, kui see juhtub, siis on küsimus selles, et konkurents on veelgi vähenenud ja reformi tulemusel me oleme saanud midagi sellist, mida me ei soovi. Aga selge on see apteegireformi juurde me selles saates jõuame ka tagasi tulla, aga hea uudis on tõesti see, et esimesel aprillil Eestis ravimite kättesaadavusele selle eilse pressiteates pinnalt otsustades probleemid, et see kõige suurem mure on maha võetud. Aga kui neljanda Prillirahva teenerites koguneme sama seltskonnaga. Kuidas siis läks sealsamas märkmed lahti? Meditsiiniteemal võiks kaudselt jätkata, sest teisipäeva varahommikul said ajakirjanikud Powerhausi nimeliselt PR büroolt teate, et Tartu Ülikooli kliinikumi U19 kliiniku juhti nõuavad Tartu Ülikooli kliinikumi nõukogu esimehe Urmas klaasi lahkumist kliiniku nõukogust järgmisel hommikul. Tartu Ülikooli kliinikumi kliinikute 20 esindajat, kes teisipäeval nõudsid avalikus pöördumises kliinikumi juhi Priit Eelmäe ja Urmas klaasi lahkumist, saatsid siis taaskord vala hommikul meediale uue avaliku pöördumise, kus lugesid üles need omadused, mida nad kliinikumi uutelt juhtidelt, et eeldavad, et mulle tundub, et ega vist me sellele struktuuri reformile ja suhete sasipuntra lemis kliinikumi juhatuse ja keskastme juhtide või ka siis nõukogu ja keskastme juhtide vahel valitseb sellele üleliia. Põhjalikult ei oska keskenduda, aga. Põhiline küsimus selles, et nendel samadel kliiniku juht kliinikumi juhtkliinikute juhtidel peaksid lõppema siis aasta pärast, 31. detsembril eluaegsed lepingud ja nad peaksid siis nendega sõlmitakse siis tähtajalised lepingud ja ma arvan, et see on olukord, mis teeb iga iga juhi ärevaks ja, ja eriti veel vananeva juhi, kelle, kelle tulevik võib-olla pole nii kindel ja see aga, aga nüüd, kas see on nüüd piisav põhjus, et või kas seal on üleüldse põhjused juhatuse esimehe või nõukogu esimehe väljavahetamisest nõuda, on hea küsimused, et ma näeksin siin eelkõige just nagu siis organisatsiooni juhtimisel. Aga ma tooks veel ühe Urmeti poolt kirjutatud artikli mängumaa tsiteeriks, et Lüganuse vallavanem Viktor Rauam ütles ERR-ile, et Kiviõli esimese keskkooli direktori vallandamisele järgnenud kriis, suhtekorraldusfirma Poweraus palkamine läks siis vallale maksma kokku 5760 eurot ehk siis ma laiendaks seda teemat niipidi, et me näeme siis või alanud on siis see ajajärk. No ma ei taha kindlasti öelda, et suhtekorraldusbüroo palkamises oleks midagi ebaseaduslikku või või midagi erakordset, aga ikka palgatakse, aga me oleme jõudnud siis sellesse aega, kus organisatsioonid jäävad oma sisetülisid meedia vahendusel seda. PR büroode abil palgatakse endale siis erinevaid suhtekorraldusbüroosid ja Madistataks ajakirjanduses, et noh, põhimõtteliselt võiks öelda, et ajakirjanikel pidupäev, kassid see hiired jooksevad ise mugavale kassile suhu, aga teisest küljest ma ei tea See on ajakirjandusele, ma ütleks, et see on PR-PR-firmadele pidupäev, et nemad on ju need, kes arveid välja kirjutavad. Tegelikult sõiduki laiemale asjale, et mina olen nagu imestanud seda, et meil on ministeeriumides riigiasutustes väga suured kommunikatsiooniosakonnad ja ikka ja jälle me näeme, kus ostetakse mingit PR-teenust siis veel sellele lisaks sisse, et küll siin hiljuti üks ministeerium ostis kommunikatsioonistrateegia endale sisse. Et mul tekib siis küsimus, et milleks siis neil oma kommunikatsiooniosakond üldse ülal pidada, et kui nad ütlevad, et me ei saa, meie, meie jaoks ei ole see, see nagu teadmised ei ole piisavad ja me ei suuda ise sellega tegeleb tegeleda, et vabandust, tellige siis kogu see teenus siis mister Peate siis nagu neid igapäevaselt neid PR osakond üleval. Ja kusjuures siin on veel selline juhtum, siin ma kindlasti sain väga suure rõõmusõnumi edastada kõigile veere esindajatele ja impeerium annab vastulöögi. Ma ükskord siinsamas saates seda mainisin ja pärast seda tuli Facebookis selline laviin mulle, et hoia ja keela. Kusjuures sind kliinikumi puhul on siis ka see, et, et need kliinikute juhid, nemad maksavad oma taskust PR-firma arve, aga, aga mulle ei, minu meelest see eluaegsete töölepingute teema tegelikult on huvitav teema, et seda avalikus sektoris ikkagi viljeletakse. Ja Mulle tundub, et juhtide puhul see ei ole kuidagi õigustatud, eriti meditsiini meditsiinivaldkonna juhtide puhul, kus, kus sellega tegelikult takistatakse ka siis organisatsioonide uuenemist ja ka tegelikult noortel on sugu. Olen sulle 100 protsenti nõus ja ma arvan, see ei ole üldse nagu ainult meditsiini valdkonnas, vaid see on üldse nagu üleüldiselt, et sest sest tähtajalised töölepingud näiteks noh, viis aastat on, oleks nagu juhtidele endile olulised, et sa ei lähe mingisse mugavustsooni, et sa ei tunne ennast nii-öelda universumi direktorina, et sa pead pidevalt olema ennast tõestama ja arenema. Ja teisalt peaks olema ka organisatsioonide sees inimestel võimalus nendele samadele töökohtadele teatud aja tagant ju kandideerida, et altpoolt ja see on ka näiteks muideks põhjus, miks selles kliinikum versus kliiniku juhid konfliktis. Me oleme kuulnud ülikoolide või siis nagu kliinikumi kinniku seest arstidelt ikkagi väga palju niisuguseid seisukohti, kus nad pigem on asunud kliinikumi nuhi toetajaks sest nad näevad seda, et nendel on ju mingis mõttes karjäär kinni pandud. On kivistunud süsteem, inimesed, kes juhtisid neid üksusi 10 aastat tagasi 15 aastat tagasi 20 aastat tagasi, no võiks selle jadaga edasi minna ja kusjuures ma olen aru saanud, et Tartu Ülikooli kliinikumis on täiesti võimalik, et üks inimene töötab praktiliselt kolmel või neljal erineval kohal sedapidi, et ta on kliiniku juht, sistanud kliiniku direktor Thor, siis osaleb Tartu Ülikoolis arstiteaduskonnas õppetöös, sistan praktiseeriv, arst osaleb valveringides, et lõpuks mul tekib lihtsalt küsimus, kuidas. Kui vajadus on see kindlasti väga kasulik ja samas me peame ka möönma, et tegelikult on arstidest puudust ja sealt need need imelised töö, töökohtade kombinatsioonid, tekivad, aga, aga nüüd töölepingute juurde tagasi tulles, siis näiteks USAs on süsteem, kus täiesti üldine, mitte ainult juhtide puhul, et inimestel on tavaline tööleping on kolm aastat ja väga erakordne on see, kui sa saad viieaastase töölepingu, et ja pigem on nii, et sa oled kolm aastat teinud head tööd ja siis heal juhul pikendatakse viie aasta peale, aga see, et sulle nagu kohe esimese asjana viieaastane leping ette pannakse, et see on üsnagi haruldane, Eestisse ilmselt ei, nii ei toimiks, sest meil on siiski tööjõupuudus, et, et tööandjad ise on huvitatud inimeste pika pikemaajalisest sidumisest ja tihti ka tehakse juba mitmetes ettevõtetes selliseid lojaalsusprogramme, et inimesed, inimesed seoksid ennast ettevõttega pikemat aega, aga tõsi jah, et need eluaegsed lepingud on, on siiski liiast. Aga aga mulle tundub, et võib-olla sellistes kriisides ikkagi oleks tarviliku raha kulutada ikkagi juhtimiskonsultatsioonidega tegelevate ettevõtete palkamisel, kes oskavadki läbi viia struktuurireforme, kes soovitavad, kuidas ma ei tea sujuvaid üleminekuid teha, kuidas tagada, et ka siis kannatavad juhid saaks mingisuguse kompensatsiooni meetme või mis oleks need asjaolud, mis aitaks neil siis minna selle struktuurireformiga kaasa, et üleliia põnev avalikkuses arutada, et milline Tartu Ülikooli kliinikumi struktuur peaks olema, ausalt öeldes ei oska nagu ei oska? Peagi, aga mina näeksin seda tüüpilist organisatsiooni juhtimiskriisi, kus töötajad tahavad välja vahetada, juhtinud ja ma olen ise töötanud kahes organisatsioonis, kus selline olukord on kätte jõudnud, et aeg-ajalt ikka juhtub nii, et töötajad hakkavad mässama Enda ülemuste vastu. Postimehes on see olukord, ma tahangi sinna jõuda, et ühes organisatsioonis, kus ma töötasin ja see juhtus, see juhtus, see suruti väga jõuliselt maha, kiiresti ja jõuliselt. Ja see ja see organisatsioon töötas väga ladusalt ja väga-väga headel tingimustel edaspidi ka nendesamade juhtide juhtidega koos kelle suhtesse mäss toimus. Ja siis olen töötanud teises organisatsioonis, kus, kus anti järele ja sellest sai muster, et sellest sellest mässust juhi vastujuhtide vastu sai tegelikult organisatsiooni muster ja võiks isegi öelda, et käitumisnorm Ma olen, ma arvan, selles osas ongi nimetanud täpselt nii, see on väga õige ja kes need isikud olid. Aga, aga selles osas võib-olla see kliinikumi nõukogu esimees Urmas Klaas ongi huvitavas seisus, sest tegelikult ta tuleb ühest organisatsioonist olles olnud Postimehe pea toimime, et kunagi ja ta kindlasti näeb ju, mis seal organisatsioonis on toimunud, sest kui ma ei eksi, siis koju tema lahkus sellepärast et ühel hetkel töötajaid niimoodi otsustasid, et tal oli seal mõningad sellised keerulised personalivalikud ja, ja tagajärjeks, et põhimõtteliselt Postimees on kogu aeg erinevaid peatoimetajaid välja sülitanud, et et ma ei tea, võib-olla ka Urmas Klaas, selles olukorras saab aru, et tuleb sel korral teistsuguseid lahendusi otsida. No kindlasti, et, et see ma ei näe siin küll mitte mingisugust võimalust, et juht, et nõukogu ja juhatus peaksid järele andma siis nende selle töötajaskonna kihile, kelle, kelle eluaegseid lepinguid soovitakse ära lõpetada ja, ja ma saan aru, ma saan aru ka, et nõukogu on kutsunud juhatuse selle eesmärgiga tööle või selle ülesandeks andnud, et see, see protsess, mis see muudatus tuleks ellu viia. Tulles sinu selle suhtekorraldusfirmade palkamise nüansi juurde, siis. Ma ei tea, kui, kui õige või, või või mitteõige see otseses oli, sest noh, kui, kui tulisemas ja teisel hommikul sa teada, et ka Urmas Klaas peab tagasi astuma, siis sisendtoimetuse toimetustes juba naerda selle üle. Ja kui läks päev järgmine hommik edasi, siis me juba hommikul ütlesime, et õigustatud ootus saada järjekordselt reservi arvelt, et kliiniku juhid nõuavad nüüd sotsiaalministri, Tartu ülikooli. Ma ei tea peaministri lahkumist, et sellega nagu mindi nii-öelda üle võlli ilmselgelt. See oleks minu meelest see koht, kus oleks pidanud palgatud avaliku avaliku suhete büroo andma nõu, et olge nüüd natuke aega lihtsalt vait. Seal on veel tegelikult väike, selline humoorikas nüanss on see, et asutamislepingute kliinikumi asutamislepingu kohaselt lihtsalt Tartu Ülikooli või Tartu linnapea kuulub ametikohast tulenevalt sellesse nõukogu. Põhimõtteliselt ma saan aru, et kliinikumis sooviti Tartu linnapea vahetust mis on juba ikkagi selline ülim poliitiline. Aga ma vaatan ühendada selle suhtekorraldusfirmas töötavad kolm endist ministrit. Ma vaatan, ma olen saate ajal saanud ühe täpsustuse, et siin antakse teada, et ikkagi pensioniteemal peaks mainima seda, et Reformierakond on sisse, tuli oma eelnõuga välja, et õigluse vastamise huvides tuleb see detail ära mainida. Aga mulle tundub, et renditööjõust ei ole meil mõtet pooleteist minuti jooksul rääkida, mitte ühtegi sõna jätame selle teema, sest see ei kao mitte kuhugi. See probleem ja teemade ring. Ja nagu ikka saab, saate lõpetuseks nentida, et president Donald Trumpist ei jõudnud taas rääkida, et selline globaalselt väga oluline uudis Donald Trumpi ametisse teda ei tagandatud, aga see usuvabaduse alliansi siis me ka ei jõudnud rääkida? Jah, suurt analüüsi ei saabunud, et põhimõtteliselt ma loodan, et järgmisel nädalal me ikkagi pääseme selles saates uute teemade juurde, et hakkab natukene juba ütleme see apteegireform ja pensioni teise samba reform. Selliseks korduks kordusetenduseks kujunema nii aga Heidit ja Urmet, suur tänu teile, nädala pärast siinsamas saates juba Sulev Vedler, värske Bonnieri preemia laureaat ja ka Aivar Hundimägi, siis saame ära lahendada ka selle hasartmängu ja ja investeerimise seose. Kõike head, kena nädalalõppu ja uute kohtumisteni. Saade on järelkuulatav, vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.