Vikerraadio. Trühvlid. Ja tere päevast, ettevõtlikumad inimesed on asunud juba kartulit maha panema, kuigi paljude teadmised põllumajandusest räägivad pigem sellest, et kartulite panemiseks on ikka sobivam aeg, kui toomingas on õitsenud. Sirelite ja toomingad õitsemiseni on aega, praegu võib nautida õunapuu kreegi ja ploomipuude õisi. Rahva teenrid alustavad ja kui nüüd jällegi neid kujundeid kasutada, siis tänased õied on Sulev Vedler Eesti ekspressist. Krister Paris, Eesti Päevaleht Delfist ja mina, Mirko ojakivi rahvusringhäälingust. Tere, Krister ja tere, Sulev. Tere. Tere. Homme on emadepäev. Täna on Euroopa päev emadepäeva traditsioonidest meil väga palju on aimu, omaette küsimus on selles, kuidas sel aastal emadepäeva tähistamine välja näeb, kes kasutab virtuaalset torti ja kes virtuaalseid lilli, kes püüab leida mõne teistsuguse lahenduse. Aga endiselt on inimesi peavad vajalikuks hoida sotsiaalset distantsi, kes saavad aru, mis asi on kaks pluss kaks reegel, kuid virtuaalset tuurid, siselinna kalmistu, tule ja tartus näiteks raadile ühe mälestusmärgi juurde. Need vist on vähetõenäolised, et kuulge samas, meid on ju elu kätte saanud, ilusad ilmad, inimesed on hakanud taas ühiskonda ise avama, karikuna pidulnud. Kas võib juhtuda, et järgmise nädala lõpus me näeme haigusjuhtumite tõusu kahe nädala pärast hakkab osa ühiskonnast nõudma taas piirangute taastamist. Hea küsimus alguses küll ju ka, kui piirangute leevendamist hakati arutama, siis hoiatati, et on üsna tõenäoline, et kui sa ikkagi nii-öelda sotsiaalne distants väheneb ja viirusel avanevad uued teed siis ta võib hakata ka uuesti levima. Teine asi on muidugi see, et ta, ta on praegu ilmselgelt üsna hästi kontrolli all, et kui vaadata ka rasva, neid protsente, mida iga päev ette loetakse, et kui palju siis nendest, keda üldse on testitud ja valdavalt ikkagi testitakse, siis kui on mingisugunegi põhjust kahtlustada. Mega nendest on 0,4 protsenti. Ehk siis jah, sellest võibki selgelt piisata kuues uue laine tulekuks, kui juhul, kui, kui kõik need piirangud peaksid kaduma lõplikult elu naaseks, endisesse rütmi, ütleme nii, aga ega ta ei naase. Et kui vaadata ka seda, mis on näiteks juhtunud kas või Hiinas või, või mida võib üldse oodata teiste maade näidete puhul, siis siis ega inimesed tegelikult piiravad ennast ise, et tänaseks on selge kohale jõudnud, et see haigus on, on päris tõsine ja väga märgatav hulk inimesi ikkagi hoiab seda kasvõi kaks pluss kahte veel tükk aega pärast seda, kui kui riik seda enam ei nõua, eks siis ei saa ju välistada, et haigusjuhtumite hulk veidikene suureneb. Aga hetkel on pikem ikka inimeste ettevõtlikkus ise see, mis hoiab seda kõike tagasi. Tervist, mina olen Sulev et meie avaldasime Eesti Ekspressis sellel nädalal mitmeid näiteid sellest, kuidas haigus levib, et näiteks üks lugu rääkis vanainimestest, kes end väga hoidsid aga siis ikka korraks poodi lippasid ja nakatununa sealt tagasi tuli. Oli oli ka lugu noortest, kes pidasid piduja, kellest enamik jäi haigeks, et selles mõttes ma olen nõus peaministriga, kes ütleb, et see on suurlinnade ja pidude haigus väikestesse kohtadesse, õnneks haigus meil ei ole jõudnud. Kui nüüd rääkida emadepäevast siis mina, minu ema sai tollal 80 aastat vanaks. Ta selgelt, et riskirühma liige. Ma kohtusin temaga korra, sellel nädalal. Sattusin Tartusse, ta elab Tartus nimelt. Ja otsin siis sotsiaalset distantsi, sain temaga kokku õues vabas õhus ja kaks meetrit olid meil vahet, aga teda oli lihtsalt tore näha. Ja Tartu on ju tegelikult see linn, mis alustas siis sellel nädalal kampaaniat, et armastan sind kaugelt. Selles mõttes käitusin täpselt nii, nagu tartus nõutakse. Jah, ega see viirus ei ole ju kuhugi kadunud, siin otse-saate eel tuli ka siis kokku võtta eilsest statistikast. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 954 haigust Covid 19 põhjustavat testi, millest kaheksa ehk 0,8 protsenti olid positiivsed ja rahvastikuregistri andmetele tuginedes lisandus kolm positiivset tulemust siis Harju maakonda Tallinnasse, kolm Pärnu maakonda, Pärnusse, üks Ida-Viru maakonda ja üks Võru maakonda ja tänahommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 48 inimest. Neist viis on juhitaval hingamisel ja suriga paraku üks Pärnu haiglas olnud patsient, 81 aastane naine, ehk siis vaadates tänaval inimeste masse ja seda, mis toimub, siis on teatud muutus ühiskonnas toimunud, aga tuleb ikkagi arvestada sellega, et me ei ole naasnud endisesse ühiskonda, see viirus on ja nüüd tuleb harjuda ja mõelda, kuidas teha nii, et see viirus ei hakkaks taas levima ja ühel hetkel ei avastaks, et olukord läheb väga palju hullemaks. Siin on üks huvitav graafik, mida iga päev avaldatakse, see on siis nakatumiskõvera seal siis liidetakse kokku viimase 14 päeva nakatunud. Et see kõver tõusis üsna järsult üles ja siis ta hakkas langema. Ja praeguseks me oleme siis sellisel tasemel. See viimane näitaja eilsete andmetega oli 99, ehk siis sellisel tasemel, kus me olime märg see alguses ehk sellel ajal, kui see eriolukord välja kuulutati. Me oleme seal algpunkti selle jälle tagasi, kas ta tõesti tõusma hakkab või õnnestub see nagu vastupidi, hästi madalaks suruda. See sõltub tõesti meie käitumisest. Kui murelikult te nüüd olete vaadanud neid tänahommikusi pilte seal filtri teelt? Vist esimese hooga selliseid suuri rahvamasse tunglemas pole, et täna siis osa Eesti ühiskonnast tähistab teise maailmasõja puu ja nõukogude armee võitu natsi-Saksamaa üle. Omaette küsimus on muidugi selles, et kogu selle ajaloolise konteksti loomine. Mulle tundub, et ega me täna saates vist ei hakka arutama, et kas ja kuidas ja millised traditsioonid ja kuidas seda päeva nimetada, et kui siin keegi kasutab terminit, et võidupüha, siis Eestis võidupüha ma saan aru, on ikka 23. juunil ja see on lihtsalt üks teine päev, mis täna on aga, aga lihtsalt viltridelt oodata, et, et kas muna süüakse viina, juuakse ja kallistatakse. Male. Olen üsna veendunud, et, et mitte, et sealt, et täna mingisuguste selliste suuremat sorti viiruspidu ei tule, sellepärast et nii palju on sellest räägitud, nii palju hoiatatud ka, aga venekeelses meedias ka Mihhail Kõlvart, Tallinna linnapea on üles kutsunud sinna mitte minema, mupo hoiab silma peal. Et need, kui oletame, et keegi nendest, kes tahab tänapäeva tähistada, on nakatunud, siis suurem oht on pigem sellised. Pärast filtri teed võib-olla nii-öelda järelpeod või kogunemised kuskil muus ringis, et seal konkreetselt, et ma siis hästi ei usu ajal oli ka väga, väga sümpaatne iseenesest tegelikult Mihhail Kõlvarti üleskutse, et aga selle asemel et ise kohale tulla, annetage parem nende veteranide jaoks, kes siiamaani elavad ja teie eest viiakse sinna üks lill. No kui palju sellest kinni võtavad, ei tea, aga ega siis ka nii-öelda valdavalt venekeelne elanikkond, kes sinna läheb, ega nad siis ju ei ela väga oluliselt teistsuguses aru saama sellest, mida see viirus endast kujutab. Ehk siis inimesed on inimesed ja käituvad suure tõenäosusega mõistlikult, vähemalt seal, aga tõesti, kui nüüd õhtul see pidumeeleolu edasi läheb, siis noh, need variandid olemas, täpselt nagu ka Sulev tõi välja selle kasvõi ühe selle peo, kus tudengite pidurizoli, kus üheksast inimesest kaheksa nakatus, piisab, kui üks mingis seltskonnas, siis sealt võib edasi minna. Noh, teine asi, täpselt see, et praeguse nakatumise taseme juures on üsna suur tõenäosus, et taolistele juhtudele tahaks ikkagi need kontaktsed võimalikult kiiresti välja selgitada ja siis puhang lokaliseerida. Üks väga oluline asi on vanus. Nii need sõjaveteranid, vanad kui ka emad on ja vanaemad on siiski vanaemad, on vanemad inimesed, et vanus on üks suuremaid riskitegurid selle haiguse puhul samamoodi näiteks ülekaal, kui olla tugevalt rasvunud, siis sinu suremisoht peaaegu kolm korda suurem kui normaalkaalus inimesel kõrge vererõhk, diabeet, dementsus, need on sellised riskifaktoreid ja siis selle nädalalõputegevusi arvestades peab mõtlema sellele, et kas sa kohtud selliste inimestega, kes on riskigruppi kuuluvad või mitte. Et kõige suurem kingitus on tegelikult nendega võib-olla mitte kohtuda. Aga meil on ju olemas kõikvõimalikud sideseadmed, saad rahulikult. Jah, ja tundub, et homse emadepäeva puhul, et kuigi Sulev ma saan aru, et on võimalik kohtuda emaga ikkagi ka silmast silma hoides distantsi ja vabas õhus, siis ka see on võimalus, mida tuleks arvestada ja kaaluda. Muuseas, kohalikud omavalitsused viimasel ajal kardavadki kõige rohkem, et kui nad meie meetmed leevenduvad, siis hakatakse pidama igasugu avalikke üritusi ja neid hakkavad toimuma erapidude nime all. Vot see on see oht, mis meid ees ootab. Tegelikult me olemegi jõudnud ühiskonna avamise teema juurde, et see mõnes mõttes ühiskondlik surve on vilja kandnud, et valitsus on juba enne eriolukorra lõppu riigi otsustega avanud, et uue nädala lõpus saab suure tõenäosusega karast karantiini kohustuseta ületada Eesti-Läti piiri. Juba praegu võib sõita Saaremaale või Hiiumaale. Uuel nädalal saab külastada kaubanduskeskust, kustes asuvaid poode. Teoreetiliselt saab 15. mail juba koolides hakata lastega tunde läbi viima. Väga vajalik, aga vist selline kasutamata võimalus koolilt kardavad praegu ennast avada, saadakse aru, et sellel sellel võivad olla halvad tagajärjed, arvestades eriti ka seda, et suur osa Eesti õpetajatest ongi rismiki riskirühma kuuluvad. Ta taas jõuaks sinna, et, et see ikkagi jah, see inimeste enda ettevaatlikkus on Olga näiteks olukorras, kus me peaksime ka mingi hetk, lepi metsa, see viirus on ikkagi piisavalt allasurutud, võiks enam-vähem naasta nii-öelda normaalsesse elurütmi, siis see on üks suuremaid takistusi hiljem ka majandusavamisele, et inimesed tegelikult ja ei, ei julgem saata lapsi kooli ei taha ise minna, elan tagasi kontoritesse, ei taha enam ise minna välja restorani, et selle koha pealt on, on minu meelest hästi teenuse hinda ma näen kas või praegu Tallinnas, kuidas see kõikvõimalikud kohad, kes siiamaani hoidsid ennast kuskil nagu keldris pimedas varjus vähemalt tulid Blo tuua lauad välja, kus on vähemalt tunnetuslikult on ikkagi see nakkusoht väiksem ja et läbi selle kuidagi inimese enda juurde tagasi meelitada. Aga mõnes mõttes on see hea, et koolidele koolipidajatele näiteks ju jäätisevabadused ise otsustate Tallinna linnas. Linnapea Kõlvart ja keskerakondlik linnavõim ütlesid, parem karta kui kahetseda ja aga samas Eestimaal on paiku, kus tõesti mitte vist küll järgmisest reedest, aga siis ülejärgmisest esmaspäevast ikkagi hakatakse juba ka lastega kohtuda oma nende reeglite järgi. Siin Tallinna koolijuhid hakkasid nurisema, et kuna ministeerium ikkagi väga täpselt lahti kirjutanud, et mida see tähendab, et mõned jäävad distantsilt, Pole, mõned peaksid tulema kooli, et arvestades seda, et meil on ikkagi õpetajate ressurss piiratud, siis ei ole võimalik õpetajal korraga olla klassi ees ja siis arvuti ees, et ma ühest küljest ei saa tegelikult sellest aru, et kui koolid aastakümnetega on tahtnud endale seda vabadust, et ise otsustada, kuidas kasvõi seda õppeprotsessi läbi viia, kuidas siis õppekava läbida, siis sellised asjad öeldakse, et seal võiks ikkagi riik väga palju. Seal on hästi, palju, sõltub ikkagi kassa rahastamisest ja kas või näiteks lasteaiad küll ühest küljest öeldakse, et teha lasteaiad, aga võiks lahti teha seda enam, et, et lapsed suure tõenäosusega ei ole viirusekandjat vähemalt lasteaia, lasteaia vanuses, aga siis teisest küljest aga öeldakse, et ikkagi võiks ikkagi neid lapsi sellega vähem olla. Et kuidas korreleerub sellega, et kui ikkagi järsku mingi hetke piisav hulk vanemaid ütleb, et ei, ma tahaksin oma lapse lasteaeda saata, et siis peab ikkagi tegema mingeid valikuid või siis ikkagi põhimõtteliselt sellega sellele käega lööma. Head praegu kevad praegu näiteks kasvõi minu enda lapse lasteaias öeldi ka, et kui te nüüd toote, siis me oleme nii palju kui võimalik väljas, mis jällegi vähendab selliste riski ja las laps ülanev toimub väljas, et noh, saab selliseid meetmeid praegu kenasti rakendada, aga tõepoolest, seda teedasutustel on vaja teada, et ütleme, kui sul ikkagi tekib mingi hetke oluline survega, sa pead hakkama langetama valikuid nurgas või võib-olla tööjõu juurdepalkamise osas, et mis siis on nagu rinnalt sõnumeid, et mida kaetakse ja mida mitte. Jah, see on tegelikult üks põhimõtteline valik, et kui vaadata, kuidas lasteaiad on käitunud, siin on omavalitsusi, mis on siis nendel kriisi nädalatel proovinud siis moodustada selliseid liitrühmi, tekitanud justkui sellist suuremat kollektiivi, tsiteerides seal kasvõi siis neid õpetajaid poole päeva või isegi lühematsükliga siis ma arvan, see ei ole nagu väga hea lahendus, et pigem just avada ikkagi kõik rühmad ja, ja tagada see, et, et võimalikult vähe inimesi omavahel kokku puutuda. Et kuigi sa ütled, et lapsed pole viirusekandjad, aga lastega hommikuti tulevad kaasa kas üks või kaks vanemat annavad lapse üle ja noh, neid võimalusi, kus seal ka täiskasvanud omavahel lasteaias kohtuvad, on küll ja küll, et koolis, siis ma saan aru samamoodi, et põhimõtteliselt peaks ikkagi mõtlema sellele, et kuidas neid riske maandada ja kui sellega kaasnevad kulud, siis ma arvan, lahendus ei ole see, et tuleks hakata seal lasteaiatöötajad või, või ka koolis personalile palku langetama, nagu on siin mitmed omavalitsused teinud. Ja aga siin on küsimus selles, et selle kooliaasta võib suuresti maha kanda ja pigem nagu on. Pigem arutatakse, et kuidas teha lõpuaktused, kui palju inimesi sinna võib tulla, kas, kas seda saab ka siseruumides pidada, ikkagi eelistatakse praegu välis, välisruume. Aga oluline on just ettevalmistamine järgmiseks aastaks, see tähendab sügiseks siis kuus kooliaasta hakkab pihta, et terviseamet on ka ju välja pakkunud kolm stsenaariumi, mis võib toimuma hakkama hakata, et ühe nimi on mäed ja orud. Et seal tuleb nagu pidevalt selliseid laineid, uusi nakatumise laineid, seal sinna ela, väheneva agressiivsus ja need võivad kesta siin aasta või isegi kaks Nadlejad olla ühes piirkonnas siis jälle teises ja vaja vajadusel saab siis võib-olla mõnikord piiranguid juurde panna, mõnikord leevendada. Siis variant kaks, on sügisene hiidlaine selline stsenaarium. Et tuleb veelgi agressiivsem ja veelgi suurem laine sügisel või siis üks või mitu väiksemat lainet. Ja järgmisel aastal ja see eeldab siis väga oluliste piirangute rakendamist ja siis kolmas stsenaarium, mille koondnimetus on vaikne hõõrumine, et kogu aeg nagu tilgub neid haigeid juurde, aga mingeid suuri laineid ei tule. Musta arelegi erineb piirkondade võrdluses ja ei tule vaja mingeid suure suurejoonelisi piiranguid. Esineb ka raskeid haigusjuhtumeid, esineb ka surmi, aga, aga see ei ole selline üleüldine, milline nendest stsenaariumidest tegelikult rakendanud, et me ju ei tea, aga valmis peaks olema nendeks kõigiks. Just ja mulle tundub, et praegu on just see aeg, kus ka valitsus, terviseamet, et riigikogu sotsiaalkomisjon kõik peaks koos selle nimel tegutsema, et kui sügisel kasvõi see kõige halvem stsenaarium, see hiidlaine peaks tulema, kus siis ühekorraga tuleb väga suure hulga uute nakatunutega tegeleda, siis et me siis ei avastaks, et pole maske, pole veel jällegi teste, et kõik on jäänud organiseerimata ja korraldamata, et selleks sügiseks variandiks tuleb ikkagi juba praegu valmis olla. Ei, ega kõigiks teisteks tuleb samamoodi valmis olla, et me kõik loodame ühe asja peale. Et äkki äkki leitakse ravim, äkki leitakse vaktsiin? Mina, mina kaotan selle. Tunnistan, et ma ootan, et see vaktsiin tehtaks valmis, aga samas ma tean, et mingi 35 või 40 aastat juba maailmas liigub ringi HI-viirus, see, mis põhjustab aidsi. Ja nii palju, kui mina tean, ühtegi HI-viiruse vaktsiini ei ole selle aja jooksul liitud. Et see on täiesti õudne perspektiiv. Jah, aga lühemas perspektiivis tahaksin haarata kinni sellest, mis mürka ütles, et et oleks võimalikult ikkagi tagada seda, et oleks pigem hõredamad hõredamalt kasekooli ruumid, et saba saba puudutada. Kui aeg-ajalt õude tunne, kui vaatan neid inimesi, kes näiteks lähevad bussidesse, millega graafikuid on hõrendatud või rongidesse raamile, graafikuid tihendatakse, aga mis olid vähemalt enne kriisi aega täiesti puupüsti täis? See, mida sa siiamaani teinud, kõik see kaks pluss kaks, kõik see enese hoidmine muutub täiesti mõttetuks, kui ühes sellises transpordivahendis on, on keegi nakatunu, kellega sa nakatunud, ehk siis praeguseks Ta võiks olla just nimelt see, kus sa natuke käituga seal kohas, vastupidiselt tavalisele majandusloogikale, ehk siis sa panebki rohkem sõitma pooltühje, buss ja tõesti, sa ilmselt siit avalikes vahenditest plaksaka sellele peale ma saan aru, et näiteks Osula grupp on, on Lux Expressi, seal on seda korduvalt taotlenud valitsuse käest, aga siiamaani jõutud. Et seda ei tehta ja sellepärast ka bussid on täis, et noh, keegi peab selle vahe kas kompenseerima või siis ma eeldan, et on transpordikorraldajal piisavalt palju need rasva nüüd seda ka enda õlul kanda. Mis see küsimus ei pruugi olla näiteks rongide puhul, meie peame, et meil lihtsalt ronge ei ole, et, et seal vaid isegi ei kujuta ette, mis see päris hea lahendus võiks olla. Praegu ma saan aru, mõned rongid siiski sisuliselt seisavad, sest see liikumine, mis veel nädal-kaks tagasi oli, et siis Elroni jaoks ei olnud piisavalt siis veel intensiivne liikumine, et kõik rongikoosseisud kõikidele nendele aegadele, mis enne viiruse levikut, et siis toimusid tagasi panna, aga järk-järgult avatakse rongiliiklust endises ulatuses. Aga meie kooli ja lasteaiasüsteem võib-olla ka tegelikult meie tegevuskontorites, see peab muutuma, kui see viirus jääb, aga ma ei kuule praegu ühiskonnas tegelikult seda diskussiooni, et kuidas muuta koolisüsteemi haridussüsteemi, kui me ei saa lubada enam selliseid koosseise siiamaani. Omavalitsused olid pigem kogu aeg selle surve poolt, et lubame üha suuremaid klassiõpetajad juba ammu ütlesid, et see ei ole tulemuslik, et ei ole võimalik õpetada tulemuslikult üle 25 õpilasega klassi koosseis ja meil on klasse, kus on üle 30 õpilase koos see on ju tegelikult praeguses olukorras mõeldamatu ja kuiv, ütleme või teame, et sügiseks see olukord ei muutu, siis millal selle teemaga tuleks siis tegelema hakata. Kas suvise puhkuse ajal peaks hakkama siis keegi sellega tegelema? Ei, suvel ju koolid puhkavad, siis ei mõtle keegi sellele. Ma arvan, et augustis me avastame järsku, et oi, meie klassid on liiga väikesed, õpilasi on liiga palju. Ja teine teema, mis kohe sellega haakub, on ikkagi ka sama distants, mingisugune standardiseerime, need jah, praegu me tabasime ennast olukorras, kus pidime improviseerima, õpetaja otsisid kõik erinevaid digilahendusi kasvõi sellest alates, et kes kasutab selliseks klassi tunniks suumi, kes Google miitsi, kes, kes, mis mis iganes platvormi, kuni siis õppematerjalidele, mis keegi iganes, suutes leida neid, on terve hulk erineva kvaliteeti kleidiga. Pluss veel see, et mõned koolid rakendavad rohkem ikkagi sa pead ülesannete andmiste kontrollimist, teised tahavad teha võimalikult palju nii-öelda virtuaalklasse. Et see on nüüd see koht, kus suve jooksul võiks mingisuguse sellise parimatest praktikatest standardile ikkagi paika panna, et väga ei erineks, on säästad hädast nii lapsevanemate närve kui ilmselt tõstaks hariduse kvaliteeti, sest ma ikkagi kujutan ette, et neid momente, kus jälle tuleb minna kas või osaliselt distantsõppele, neid tuleb ette veel. No see jah jaa, Sulev. Ma ütleks siinkohal, et Eesti ametnikud ei ole sugugi lollid, et nad kõik uurivad, mida tehakse mujal maailmas ja võtavad sealt üle kõige paremaid praktikaid, et kõiki neid variante on kaalutud ja kaalutakse ka edasi nii kaua, kuni see eriolukord kestab. Lihtsalt neid asju valmistatakse ette, et me ei saa nagu päevapealt kõiki asju muuta. Mis puudutab ühistransporti, siis võime mõelda ka selle peale, et kuidas välismaal jällegi on asjad korraldatud, et näiteks Moskvas pead sa kandma nüüd alates järgmise nädala teisipäevast kinnas, kindaid ja maski isegi taksos sõites ja ka üle üle anda ühistranspordis loomulikult või siis näiteks Prantsusmaal seal töötab juuni alguseni ühistransport ainult poole võimsusega. Ja Pariisis on küll käigus 75 protsenti metroost ja, ja bussidest, aga seal Limiteeritakse kasutamist. Et see on siis kuni 15 protsenti varasemast ja pannaksegi sissepääsude juurde töötajad, kes vaatajaid liialt, et liialt palju ei läheks inimesi, metroosse pannakse ka politseinikud välja ja maskid on seal kohustuslik kohustuslikud alates 11.-st eluaastast. Et noh, et ka meie peame hakkama selliseid reguleerimise tegema ja on täitsa selge, et kui sa näed, et buss on puupüsti täis, siis sa ei hakka sinna trügima, lihtsalt et mis sellel aastal juhtub, on see, et inimesed hakkavad rohkem jala käima, rohkem jalgrattaga sõitma. Auto muutub jälle väga populaarseks. Need pered, kes vahepeal on loobunud teisest autost, soetavad endale taas teise auto, uskuge või mitte, praegu kriisi ajal, kus sissetulekud on kahanenud mida eelistatakse, kus diisliaktsiisi on alandatud. Praegu tuttavad automüüjad ütlevad, et väga minev kaup on Saksast toodud vana diiselauto, kuna see on praegu kulu tulu suhtena. Ratsionaalsem, aga jällegi pikas perspektiivis kliimapoliitika eesmärke vaadates väga halb lahendus. Mulle tundub diisliaktsiisi alandades sellele ei mõeldud, noh, president siin küll eile pakkus välja, et võiks arutada siis automaksu teemal jällegi et praegu olukorras, kus inimeste sissetulekud kahanevad mõelda automaksule ma saan aru küll, mitte nüüd selline aasta kahe Kiievis, aga võib-olla viie 10 aasta perspektiivis, et aga kui meile ühistranspordisüsteem ei paku alternatiivi autole, siis tore on küll kuulata, näidata, et käi jalgrattaga, aga kui sul need ringid on pikad, siis hakkab kõik linnaplaneerimisest pihta, et pead lapsed kooli viima, ühte linna serva, ise tööle minema, teise linna serva, siis midagi teha. Aga tegelikult väga paljud linnad juba ja täie täiesti õige, mitmed on juba täiesti astuma reaalseid samme selleks, et parandada kasutadagi kriis ära selleks, et parandada rattaliiklust. Et lõigatakse kee rohkem maade rattateedele ja nii-öelda ja kui sa harjumus inimestel juba sissetulekuna peedib olemas on, sealt enam väga suurt tagasiminekut ei ole, et üks on jah, selle teiste taustal on kõige turvalisem koht, kus sõita peale, siis võib-olla mäletame tervislikuma rattaga, aga et kui, kui ikkagi pigem mõelda vähemalt nagu linnaplaneerimise mõttes sellele peale jätate, aga nüüd teemegi need rattateed korralikult ära, siis, siis noh, täpselt, millal siis veel, et see oleks ilmselgelt samm õiges suunas. Nii täna muuseas möödub 70 aastat päevast, mil Prantsusmaa välisminister Robert Schumanni tegi ettepaneku ühendada Prantsusmaa, Saksamaa ja teiste OPA riikide söe ja terase tootmine tähistatakse Euroopa päeva, et see on üsna hea aeg korraks mõelda ka sellele, et kuivõrd seda liitu vaja on lihtne vist oleks öelda, et pole parim liit või saaks olla ideaalsem, aga see ei ole vist piisavalt täpne kirjeldus, see ei ole piisavalt iseenesest. Noh, mis oleks Euroopa liidule, kui vaadata ka Eesti positsioonist alternatiive, Iseolemine, üksi pusimine. Kui me nüüd kohe varsti jõuame ka majandusteemade juurde, siis kuulumine Euroopa Liitu, euroalasse on tegelikult praegu üks väga hea kindlustuspoliis, sest üsna tõenäoliselt ega ei jäeta pikaajaliselt abita, ei neidri ja mis on tervisekriisis korralikult pihta saanud abita ei jäeta neid riike, kelle või mille majandus saab ja on saanud pihta. Kuid kui vaadata, mis oleks alternatiiv siin, uudised Moldovast räägivad, kuidas Hiina ja Vene kapital tungib peale juba pikka aega ja selles kriisis eriti intensiivselt, et ja üksi olemine, see tõenäoliselt oleks selline pikk ja piinarikas kannatamine, et kui sul veel ollakse oma rahvusvaluuta, peaks lama sarnaselt eelmisele kriisile, et kuidas seda hoida, et ei peaks hakkama ühel hetkel devalveerima ja inimeste probleemid ei süveneks, et see positiivne pool, et jahutate minu entusiasmi või. Ei noh, vahepeal ikka oli mure, et kas Euroopa liit enam toimib või mitte siis kui just Itaalias ja Hispaanias ja Prantsusmaal olid väga-väga suured kriisid, eks, et ja kui inimesed ei saanud liikuda, kui kaubad ei saanud liikuda, eks me kõik ju mäletame, et kriisi algusajal ka Eesti inimesed jäid Saksamaale kinnises, Poola ei lasknud läbi. Schengeni tõmmati siin veel hiljaaegu lipud poolde masti, sest Saksamaa elase inimestelt vabalt liikuda ja, ja ka eile tuli tegelikult Euroopa Liidult sinna ühinegi kiri välja, et inimeste selline tarbetu liikumine võiks poole juunini sisemalt peatuda. Et selles mõttes vahepeal oli küll tunne, et see Euroopa liit ka logiseb kõvasti, nüüd jällegi on asi hakanud paranema ja Eesti loodab ju päris palju Brüsseli abil, et näiteks vaktsiini väljatöötamise puhul. Eesti loodab, et tänu Brüsselile hakatakse ka neile seda vaktsiini tooma, et väiksematel riikidel oleks lihtsalt raskem sellele ligipääsu saada. Et kui Euroopa liit ühiselt hakkaks seda vaktsiini jagama, siis oleksid Eestis šansid suuremad, et ta jõuaks varem meile samamoodi meditsiiniseadmete isikukaitsevarustuse puhul, et kas ühishankes osalemine on tunduvalt etem kui üksinda neid asju ajada samamoodi noh, Eesti ja Läti tegid mingeid asju koos nende isikukaitsevahendite hankel. Ühishange, mis isikukaitsevahendeid puudutab seal Sulev igaks juhuks täpsustan, et minu meelest siiamaani seal ei ole tulemusi, et nad vist ma ei tea. Koguvad hoogu, ootavad veel. Mida sa nüüd mõtled, et mingid asjad on ikkagi tulnud sealt Hiinast see, mida ka Jaak Aab tellis, kõik asjad ei ole veel kohale jõudnud. Nii Krister see juba peaaegu oma mõtet välja ütlema, aga siis ma segasin vahele. Ei no sa pead, noh, et jah, loomulikult Euroopa liit näitas ennast nii-öelda praegu nagu pakkuma selles mõttes ausast küljest, et ta võib olla ka mõnel oli ikka liiga suured illusioonid selle suhtes, et kuhu me oleme jõudnud oma oma integratsiooniga ehk siis tõesti ta ei ole struktuur, mis on kõige parem Välk reaktsioonideks kriisile. Teiseks korda pole ka väga palju vahendeid, ehk siis kui me mõtleme, et Euroopa Liidu eelarve, millele käivad suured vaidlused, praegu on ütleme laias laastus 1,0 koma midagi meie SKP-st, et ta siis vaidlus selle üle, kas alles 1,0 x 1,0 Y ehk siis väga väikeste väikeste protsentidele, aga mis Euroopa liidul on pikemaajaliselt all, on väga tugevad tuurid mehhanismid, ametnike armee, kõik see suudavad aga pikas perspektiivis päris paljasse tasandada, täpselt nagu praegusel hetkel on Euroopa liitikaga andnud kannatanud riikidele eriti kannatavad riikidele nagu Itaalia, Hispaania märkimisväärselt rohkem abi kui kes iganes nendest, kes on sinna suurte Farfaaridega oma sageli ka kõlbatute kraami toonud. Tõsi, nüüd nüüd muidugi on Euroopa Liit päris korraliku pärivaid korraga pinget peseb, et Eestis oli hiljuti umbes nädal aega tagasi artikkel, mis näitas meie elu võib-olla kõrvaltvaataja pilguga veel märksa mustemate värvides, kui meie siin tunnetame ehk siis kuna see kriislas erinevalt varasematest, kus finantskriisist või siis pagulaskriisist kõikidele sektoritele korraga, siis ta tõmmatakse Euroopa liit igas suunas ja, ja see nagu eksistentsiaalset ohtu ilmselt ühendusele rohkem kui on olnud võib-olla üldse kunagi varem tema, tema senise ajaloo jooksul me kohe hakkame nägema tarkust, tulevad pinged jällegi sisse need samade lõuna poolt riikide vahel, kes ootaksid solidaarsust kriisi rahastamisele, siis siis täpselt Saksamaa, Holland teiselt poolt, et noh, ega pinget pole kusagile kadunud ja nüüd tulevad välja ja sageli ka üsna võib-olla inetu viisil. Just konte, Itaalia peaminister siis alles mõne päeva eest ju tegelikult kordas seda, et kui ei tule koroona võlakirju, siis Euroopa Liidu, aga võib-olla nii-öelda väga keeruliste aegade periood ees, Soome värske uuring ütleb, et toetus Euroopa liidule neil langes küsitluse kohaselt langes siis alates sügisest toetus seitse protsenti soomlastest 53 protsenti suhtub Liidu liikmelisus liikmelisusesse positiivselt 20 protsenti negatiivselt. Et Eesti viimane number, mida ma nägin märtsikuust oli siis selline, et noh, võrdselt meil on peaaegu seal üle 40 protsendi neid, kes suhtuvad ääretult positiivselt, siis on, kes on neutraalsed ja, ja Euroopa Liidu vastaseid seal alla 10 protsendi, et noh, eks meil ka nüüd see vastaste hulk võib seal mõne protsendi võrra tõusta, aga aga jällegi, et, et noh, mis on alternatiiv. Selle kohta meil ei ole ka võib-olla väga selliseid ratsionaalse põhjus inimestele öelda, et kui üldse maha müüa seda Euroopa Liidu vastasus, aga noh, näiteks samas lõunapoolsetes riikides, mina selline üks suurimaid muresid on praegused noored, et üks põlvkond juba sai finantskriisiga pihta täpselt sel hetkel, kui sa hakkad ellu astuma, ta tahab tööle minna, alustada karjääri, kes tegelikult Sa umbes 10 aastat ei jõua mitte kuskile ja nüüd tuleb uus põlvkond, kes kogeb täpselt sama asja ja kui me vaatame kas või neid tahan öelda populistidele antud häält, et hulka siis ikka valdavad, nad saavad oma hääle just nimelt noorte käest ja kui neile see hääletas, muster nagu sisse jääb, siis see, kuidas suudavad populistid suhtuda Euroopa liitu, see on selline nagu hästi juhuslik, et sealt võib tulla väga tugevaid tõmblusi küll. Mis on Euroopa tasandil nüüd viimaste nädalatega muutunud on eurobaromeeter Euroopa Komisjon, Euroopa parlament monitoorivad väga siis täpselt seda, et millised on peamised teemad peamised mured, mida siis erinevate liikmesriikide inimesed tunnetavad praegu valdavalt konkurentsile kõige esimene mure, loomulikult see viirus. Tõusuteel on tööpuudus, mis on siis jõudnud teiseks, Euroopa kodanik Mureks. Kolmas on tervishoid ja siis sellesse pingerit. Ta ei ole mahtunud keskkonnateemad, et tõenäoliselt komisjon peab väga selgelt vaatama ikkagi need prioriteedid üle. Ma saan aru, et sellest rohepöördest saab siis justkui üks osa, mis aitab, aitab võidelda küll tööpuudusega ja mis aitab majandusinvesteeringuid elavdada, aga see ei ole nüüd siis selline omaette eesmärk. Ei, ei, seal on ikka selline kava, et kui Euroopa majandust hakatakse päästma ja see päästeplaan käiku läheb, siis selle käigus peaks toimuma rohepööre. See on selline kava, teeme nagu kaks ühes. Ma panen kaameraga pihta saanud, et ikkagi see, et vähemalt praegu, mis iganes sõnumid tulevad välja siis rohepööre salati taustal, et siis lapsed taas kord umbes nagu ma rääkisin nendes rattateedes ka majanduses tervikuna üritatakse ära kasutada seda kriisimomenti, selleks et võib-olla just nimelt kiirendada laevapööramist soovitud suunas. No laevaga ei ole võimalik korraga sõita, seda ma ei tea. Kui Tallinna sadamast välja minna, Tallinna reidile minna, siis sa ei saa korraga sõita Helsingi suunas ja siis Stockholmi suunas, et sa pead ikkagi valima selle, et kuhu sõita, et kui rohepöörde selline negatiivsed mõjud kaasa tuua, siis mõjude analüüs on näidanud, et see tähendaks siis keskpikas perspektiivis 11 miljoni töökoha kadumist. Et meie enda Ida-Virumaa näide, lõppeval nädalal me kuulsime, kuidas valitsus 14 miljonit eurot on siis valmis lühiajaliselt panustama turgutusmeetmeid erinevalt siis maksualanduste ja meetmete näol, et ei saa korraga, sa ei saa korraga sõita siis kahes erinevas suunas. Paratamatult kusagil tuleb midagi ära nullida, et kas tuleb tempos maha võtta, ambitsioonikuses maha võtta, et see ei ole saavutatav. Jaga väsimus sini. Inimeste ellujäämises ja selles, et kas nüüd roheliselt elada, siis valid ikkagi inimeste ellujäämise, sellel oleksid kõhud täis, et siin ei ole nagu mingit küsimustki. Demokraatiast ja Euroopast oleks ka natukene rääkida, üks mitte kõige meeldivam uudis lõppevast nädalast on see, et Ungari ei ole enam demokraatlik riik, nii leiab demokraatia ja inimõiguste olukorda jälgib USA vabaühendus Freedom House tsiteeriks natukene seda uudis ka, et peaminister Orbáni valitsus on loobunud isegi teesklemaste, taustab demokraatia Pike institutsioone. Pärast 2010. aasta aastal alanud võimu tsentraliseerimist valimisreeglite kallutamist, enamuse meedia oma kontrolli alla võtmist ja võimukriitilise kodanikuühiskonna ahistamist liikus on 2019. aastal veel kaugemale, kui asus oma kontrolli alla võtma uusi ühiskonnaelusektoreid. See nüüd küll jah, selles kriisis on selge, et need probleemid, mis meil olid, need, et tegelikult ka võimendusid Nad tegelikult Ungaris otseselt ei muutunud midagi. Laias laastus see, et nüüd parlament võttis vastu õiguse anda Viktor Horbanile õiguse valitseda Tahtavad tahate Kreekat abil ja seda ilma piimatähtaega piiramata? Ei muuda tõsiasja, et Orbanil oli, oli käes kaks kolmandikku parlamendist juba niikuinii ehk siis võimalust teha mida iganes ta soovib. Ehk siis nagu sellised oli selline üsna nii-öelda kõigile näkku karjuv son, mis ühest küljest vastab puht puhtale ka sealt, see konkreetne samm tõenäosuse vastab kõikidele Euroopa Liidu nõuetele, kuna ta nii-öelda eriolukorraks jah, probleem on, et ta nii-öelda lahtine. Aga eks kas ka ju Eestis põhimõtteliselt valitsuse eriolukorda lahti teha valitsuse enda otsustada, aga teisest küljest, kuna see oli nii-öelda kirsiks tordil kõigele, sellele, mida sa praegu ette lugesid ehk siis aastaid kestnud ilmselge demokraatia lammutamisele, siis on ta praegu nii-öelda puust ja punaselt kõigele nähtav. Jah, antud juhul on Ungari noh, ma ei saada nimetada tikklatuuriks Taneldada, kuhu teda ülemineku reziim, nagu seda defineerib siis Freedom House, aga klassikaliselt võiks seda nimetada autokraatiaks. Ja ma arvan, mina ja Sulev ma vaatasin seda ja nüüd teist edetabelit, mida Freedom House teeb, see on selline üleüldine tabel, mis tuli välja natukene varem, kus on 210 riiki ja erinevat territooriumi. Et see on selline tabel, kus maksimaalselt on võimalik 100 punkti saada. Ja noh, minimaalselt see natuke teine küsimus, maksimaalselt 100 punkti on saanud kolm riiki, Soome, Rootsi, Norra ja minimaalne on null, selle saanud Tiibet, aga mõned on saanud sellise poliitilise vabaduse skaalal ka miinus ühe punkti, näiteks ida donbass ja miinus kaks on saanud Krimm, Tiibet. Meie oleme seal päris heal kohal 94 punkti samal tasemel nagu Saksamaa, Andorra või Ühendkuningriik. Ungari sai seal 70 punkti ja juba siis oli tema kohta öeldud osaliselt vaba. 70 punkti ei ole sugugi noh, ütleme väga kehv tulemas. Tan suht korralik, aga Euroopa Liidu riikidest jah, kõige kõige kehvem. Aga see on selle, sellel juhul on ta kehv, kui sa usud demokraatiasse, kui sa ei usu demokraatiasse sul on vabadusest teistsugune arusaamine, siis on ta täitsa korralik riik. Kuulge aga tuleks nüüd selle Euroopa solidaarsuse juurde veel läbi raha, et Saksamaa soov oma majandusedu jagada või mitte jagada, see on jõudnud keerulistes juriidilistes finessides, et ma pean silmas nädala esimeses pooles saabunud Saksamaa konstitutsioonikohtu otsust, mis kohustab siis Saksamaa keskpanka maha müüma eelmise Euroopa keskpanga võlaostuprogrammi raames soetatud varad, seda siis juhul, kui Euroopa keskpank ei suuda põhjendada, milles seisneb selle varaostuprogrammi proportsionaalsuse ehk siis teisisõnu, kas saksa maksumaksja saab kuidagi ka kasu lisaks sellele kahjule, ehk siis see on päris märgiline otsus, aga siin nüüd ongi kaks tahku, millel vaielda, et üks on see, et mis juhtub siis, kui Saksa keskpank peab hakkama seda konstitutsioonikohtu otsust täitma, aga teine vaidlus käib selle üle, et kui meil on kokku lepitud Euroopa keskpanga üle juriidilist järelevalvet teostab Euroopa kohus ja poliitilist järelevalvet Euroopa parlament, siis kuhu paigutub selles õigusruumis Saksa konstitutsioonikohus? See on päris huvitav teema, et ühest küljest Karlsruhe kohus ta ei eita, et Euroopa õiguse tõlgendaja viimne instants on ikkagi Euroopa kohus. Aga Ta rõhub sellele, et kuna Euroopa liit ei ole föderatsioon, siis on sellel kohtul oma otsustuse pädevus, mis on antud liikmesriikide poolt, jääte, lähevad, iva väide on siis see, et antud juhul võistlusautode juurde saksa kohtume, mõistes siis Euroopa kohus oma pädevust ületas ja ala on langetatud otsuseid valdkondades, mis mis sinna ei kuulu, no kas või Euroopa kohus sellega nõustub, et seda ei pea. Kokkuvõttes see on täpselt see koht, kus põrkuvad omavahel rahvuslikud õigused ja Euroopa Euroopa õigusega, siis kuidas need omavahel kokku panna, see, neid vaidlusi on olnud ju ju ka varem, et põhimõtteliselt nüüd kui võtta asja väga niimoodi täht-tähelt, siis võiks Euroopa Liit, et juhul, kui see saksa kohtuotsust hakatakse kuidagi ellu viima, no selleks on lähetatud aega mingi paar kuud, kuni juristid täpselt arutavad, mis selle mõju üldse on. Aga võiks alustada näiteks Saksamaa vastu rikkumisprotseduuri näiteks Poolas, mille vastu küll muude alustan, hoopiski vaadati selle Karlsruhe otsuse peale väga suure heameelega, et ahah, no näete, et kui sakslased ütlevad, et teatud kohtades on meie rahvuslik õigus ikkagi Euroopa Liidust üle, siis miks ei võiks sama ka meie öelda? See on meeletu pandora laegas, mille sakslased seal kars luues avasid. Aga mõnes mõttes tuleb aru saada, et kui ikkagi saksa pensionärid piltlikult öeldes märatsevad, ütlevad, et meil on hoiustel väga palju raha ja üle aastakümnete on juhtunud see olukord, kus hoiustamine ei too mitte mingisugust tulu vaid läbi tiivsete intresside, see võib-olla hoopis kulu, siis teisalt tuleb mõista ka neid inimesi, et ühel hetkel see solidaarsus tekitab trotsi ja pahameelt, et kui jutt käib sinu enda rahast, siis alati see suhtumine on hoopis teistsugune. Ja ka Euroopa tuleb kuidagi ära päästa ja miks me arvame, et Euroopa keskpank jääb jänni põhjenduste väljatoomisega? Aga ma saan aru, et seal on jällegi jõutud pigem arusaamisele, et me ei saa vastata neile vähemasti ametlikult ei saa vastata, et nüüd ongi küsimus, et Milling, milline loominguline viis leitakse, et see vastus oleks justkui formaaljuriidiline, kus põhjendused kõlaksid. Aga et see oleks juriidiliselt siis siduv. Probleem probleem on seal selles, et see konkreid otsus käis eelmise päästepaketi kohta ja seal küllap suudetakse seal ikkagi näete tõesti need põhjendused kuidagi leida või noh, ka kõige hullemal juhul, kui kui Saksa keskpank peab peab nii-öelda raha raha uuesti välja käima, siis nojah, aga see, see, see kõik nagu Manageeritav, aga mis see probleem on selles, et nüüdse paketi puhul on Euroopa komisjon pakendatud välja selliste nii-öelda reeglite lõdvendamise ja see, kas need valdkonnad, kus kohus juhtis tähelepanu, kus ta näeb probleeme, oli täpselt need punktid osaliselt, siis need on täpselt need punktid, mida praeguses komisjon välja pakub, ehk siis see otsus väga suure tõenäosusega kaevatakse uuesti kohtusse. Küsimus polegi võib-olla mitte niivõrd selles, mida tahaksid saksa pensionärid aga terve hulk ütleme kasvõi konservatiivseid juriste ja poliitikuid, kes lähtuvad puhtalt realistlikest argumentidest õiguspõhine, võipärane või mitte. Et Saksa pensionärid otsa saab nagu rohkem oleks selline noh, poliitiline poliitika õigusriigis ei saa minna vastu näiteks riikide enda põhiseaduse. Kui me juba otsaga siin majanduse juures oleme, siis tuleks tegelikult Eestisse ka, ma vaatan kellale ja hirmus kiirusti, kiiresti käib tänase aega, et noh, mõned pealkirjad, USA töötus tõusis rekordtasemele, must stsenaarium, pikemate piirangute korral läheb iga kaheksas laena hapu. Kas kinnisvarakoledat aprilli nähakse alles algusena, töötute arvu välist kasvu võib oodata juunis-juulis. Tallinna hotellide täituvus kukkus aprillis ühe koma viiele protsendile. Võiks jätkata, aga ma jätka see, aga see on alles algus, milleks me peame valmis olema. Õudselt eks asjadeks, et majanduslangus tulebki väga suur. Ma olen siin saates korduvalt rääkinud, et majandus on selline tunnete juhtimise kunstiks, et kui inimesed tunnevad ennast kindlalt ja peavad tuleviku selgeks, siis nad hülgavad, tarbida on tilgad laenu võtta seda kinnisvara, osta autot. Kui nad arvavad, et tulevik on tume, siis nad püüavad kokku hoida. Ja noh, siin hetkel nagu ei ole küsimus mitte ainult selles, et sa kardad oma sissetulekute pärast, said kõik, hakkab pihta ja tervisest, et sa kardad haigeks jääda, sa kardad ära surra, osadele äridele on pandud piirangud peale ja siis siis ongi üliraske. Et noh, imevits siin oleks vaktsiini leiutamine, see paneks vähemalt annaks uue tõuke majandusele. See oleks emotsioon selles mõttes, et see muudaks asju taas. See muudaks kindlasti asju, aga mitte täielikult sellepärast, et need paar kuud maailma ikka väga tõsiselt muutnud. Osad inimesed on saanud aru, et ega nad ei peagi uhketes kontorites töötama, varitsevad kodust palju asju ära teha. Nad ei pea väljas restoranis söömas käima. Nad saavad reisimata hakkama. Et maailm on tegelikult muutunud, paljud inimesed hakkavad nii-öelda üle jääma. Sellist mugavusteenuseid on ära kukkumas. Ja siis ilmselgelt kõik see, mis puudutab meelelahutuste mugavust, on materjali ühe kõige suurema surve all, et saidki veenda inimeste kalkuleerima riski ja, ja kui on ikkagi vaja, siis minema oma töökohale, kui on vaja. Aga näiteks, kas aega julgeb minna näiteks tihedasse kõrtsi või restorani või kinno või teatrisse ka siis, kui seda võimud lubavad? Ma arvan küll, et paljude jaoks vastused pigemini ootame-vaatame ja sellest tulevad kohe siis need mõjud kõikidesse, ka ka teistesse sektoritesse. Nojah, praegu me oleme näinud, hotellid on tühjad, Tallinnas saab 150 euroga nädalaks hotellitoa, hommikusöök on hinna sees tavapäraselt, see on selline ühe-kaheöö hind, pihta on saanud transpordisektor, laevad ei sõida, lennukid ei lenda, Euroopa suured lennukompaniid valmistuvad siin väiksemaid üle võtma, ma püüavad võlgadest vabaneda, et ellu jääda. Konkurentsi huvides see tõenäoliselt ei ole, lendamine muutub kallimaks, aga praegu kauplused kinni, inimesed, et on vajanud vähem uusi riideid, uusi kingi, see tähendab, et kellelegi on juba jäänud töö tegemata. See tähendab, varsti pole mõnda tehast tarvis, pole vabrikut tarvis, pole neid tarvis ka ehitada. Tulemuseks on siis see, et ühel sektor ühel hetkel väga tõsiselt saab pihta ka tööstussektor, mis siiani ütleme, kuidagi hakkama saanud, aga, aga noh, kui ei ole Uutotellija vabrikut vaja ehitada, siis tõesti, et, et ühel hetkel ei toodeta telliseid ei ole tarvis betooni ja ehitusmehed istuvad kodus. Seal on mingisuguseid sektoreid üksiku, mis ilmselgelt ei tasakaalustada seda, kellel läheb, läheb väga hästi meelde sel nädalal Postimehes ja maaelulisas oli jutt sellest, kuidas, kui hästi läheb näiteks puuistikut, et kasvatajatel veel samamoodi kuskil maapiirkonnas praegu väga paljud lähevad maale kõpitsevad oma suvemaju ega sa oled parasjagu seal tööline, siis võid olla üsna kindel, et sul vähemalt selleks suveks neid neid tellimusi on ja noh, rohkem e-kaubanduses rääkimata. Tead, mina võin tuua isiklikke näiteid sellistest moonutustest, mida töötukassa palgatoetuse meede on toonud, et hädasti oleks vaja teatud tooteid siin üks tuttav rääkis, kuidas tal oleks ust vaja. Ühest uksetehasest öeldi, et ei saa, kuna tootmine seisab. Miks seisab, sellepärast seisab, et me praegu ei saa toota. Lihtsalt kuna vaadates ühte exceli tabelit, siis töötukassa palgatoetuse saajate seas on see ettevõte ise puutusin kokku, kui tarvis taas kord ühte terrassi toodet samamoodi kauplustes otsas seesama toode küsimuse peale millal tuleb, ei tea, sest ka tootmine seisab ja mitte sellepärast, et nõudlus pole, vaid lihtsalt ühel hetkel omanik otsustas töötajate palgatoetuse saajad kanda ja tõenäoliselt siis üks kriteerium, mille alla mahuti esimese hooga on see käibelangus ja nüüd ei saa ju käivet suurendada siis, et noh, see ei ole nagu see ei ole tervenisti. No ja see on täpselt see, mida räägitakse ka pikema perspektiivi puhul, mida kõik, kuna valdav osa majandusteadlasi ütleb üheksa ja kui riigitoetuse lõossaisa pikaks ajaks jääda, sest see hakkab tegelikult sellist normaalset majandust moonutama, et noh, praegu testin hetkel kriis peab säästma töökohti. Kuidagi mõistetav, ehkki sellist anomaaliat ei tohiks tekkida, aga pikas perspektiivis riik peab ikkagi mingi hetk jällegi välja astuma. Ja aga kui me käime ringi näiteks Tallinna vanalinnas, kus mina käin päris tihti, siis see pilt on päris nukker ja ma lihtsalt ei kujuta ette Sellel suvel seal külaliskorterites ööbima või hotellides või restoranides kohvikutes käima, kes küll ostad neid matrjoška-sid ja, ja merevaigust igasuguseid ehteid, et ma ei tea, mis nipiga eestlasi panna neid osta, ma kujutan ette, et siin ikka toimub selline tugev krahh. No ma saan aru, teie olete õnnelikud inimesed, ei ole ka endale ostnud ühte üleliigset RPM Pi tarvis üüritavat korterit. Mitmed tuttavad, kes selle äriplaaniga kaasa läksid, praegu on suhteliselt õnnetud, ütlevad, et kui saaks selle korteri kas lühiajaliselt või, või pikemas plaanis kellelegi kasvõi selle hinnaga mis siis on kuine kommunaalmaksed määr ära üürile anda, küll siis võiks olla õnnelik, et praeguse puhas kulupoole tulusalt ei ole nagu kusagilt paistmas. Ja meil arvatakse, et siseturism lööb õitsema, aga kõige rohkem on turismisektorisse investeeritud just Tallinnas ja ma tahaks näha, kes need eestlased on, kes hakkavad nagu meeletult suvel Tallinnasse tulema. Pigem ta tallinlased siit välja. Aga makropilt on see, et valitsus võttis taas laenu, rahandusministeerium kaasas kolmapäeval lühiajaliste riigi võlakirjade müügiga 375 miljonit eurot, mida kaasatakse, kasutatakse siis kriisiabi meetmete rahastamiseks. Teist lisaeelarve, et minu viimane info ütleb, et vist ei taheta hakata enne suve koostama ja siin võib-olla ei taheta üldse koostada, et parim rahanduslik plaan riigile see vist ei ole. Ei ole jah, ega me teame ju tegelikult seda, et ega väga kaua enam laenu peale sa elad. Eesti õnneks on olnud see laenukoormus hästi madal, et me võime veel tükk tükk tükk aega võtta ja ega riik ei ole selline ka, kes peab need laenud tagasi maksma. Lihtsalt see laenukoormus jääb meile sellel juhul igavesti, hakkame lihtsalt refinantseerima. Aga see muutub tulevikus iga iga uus laen tulevikus järgmise laenu võtmise raskemaks. Maa lõpetuseks küsiks hoopis taas tulles tagasi meditsiiniteema juurde, siis see on niiviisi. Peab, oled üle üleriigiliselt kangelane, jagad intervjuusid, et kuidas käib töö koroonavõitluse eesliinil, siis hakatakse arutama jällegi, et mis sa valesti tegid, räägiks veidi Kuressaare haigla juhatuse liikme ja ravijuhi Edward Laane muredest, et uudis ütles seda siis, et 24 Kuressaare haigla töötajad saatis Saaremaa vallavalitsusele ja haigla nõukogule pöördumise, milles sõidetakse haigla juhatuse liikme Edward Laane puudulikku juhtimist ja erinevaid stiili probleeme, et seal on rida väga tõsiseid süüdistusi andmekaitseseaduse rikkumise süüdistused ja siis veel ka laialt tõlgendades ka ravimikatsetused põhimõtteliselt, et. Väga raske on meil näiteks Päevaleht tegi sellest ta oli pika-pika loo, kus sai sama palju sõna, need, kes ütlevad, et tegemist on igati võimeke hea juhiga ja ja pigem on suhtlemisprobleemid nende, kes teda süüdistasid ja ma ei tea minu kaugelt vaadates küll käest kättesaadavate materjalide põhjal tundub, et seal on palju isiklikke pinge pist mööda, lihtsalt kriisi pinge all, kriisi surve all on veelgi rohkem vallandunud ja jõudnud siis sellise inetu arveteklaarimisega. Laiaga seal Kuressaares käis ühel hetkel arstide konsiilium, leidis, et peaksite auditi tegema, et peaks vaatama, et kas kõik need ravivõtted, mis seal ka kasutati, et need on vastavuses ravijuhisega. Et kas haigla vajab täiendavat nõustamist, et selles mõttes ma arvan jällegi sellisest auditist on kindlasti kasu. Omaette küsimus, mis seal auditi põhjal tehakse? Jah, no selge on see, et süüdistused on tõsised ja need võiks saada vastused. Ma arvan, et see on kõigi kõikide osapoolte huvides, sest tõenäoliselt patsiendina sattudes ükskõik millisesse haigus haiglasse ükskõik millise haigusega, siis ei soovi seda, et seal minu peal mingisuguseid ravimeid katsetatakse, kuigi üldjuhul tulemused võivad näidata, et need on olnud siis positiivsete tulemustega ka alati tuleb arvestada, et võib minna. Aga kui ma lähen, ütleme, suremas Covidisse viimases staadiumis, kus miski pole enam aidanud olema nõus kõigepealt peal katsetatakse, filmida. Jaheta uusi surmi vähendada, aga head kuulajad, selline sai täna rahvateenrite saade Sulev Vedler, Krister Paris, Mirko ojakivi tänavad järgmisel nädalal siin Taavi Eilat, Urmet Kook ja Neeme Korv, aga homme on president Arnold Rüütli sünnipäev, nii et pidage siis ka seda päeva väärikalt. Uute kohtumisteni.