Heliga ja kere ja heliga ja kuulaja täna, esimesel septembril teadmistepäeval tervitame kõiki noori muusikaõppureid ja nende õpetajaid. Meie muusika tuleviku algavas saates on fookuses muusikaelu olevik. Olen toimetaja Kersti Inno ja siin saate teemad. Katkenud festivali raames viinistus etendunud Beethoveni ooperit ideeljo arvustab Tiiule evalt. Teatris taastatakse Mikk Mikiveri 70. sünniaastapäeva puhul tema esimene hoop tere lavastust Tosca. Lavastaja Mikk Mikiveri meenutab ooperisolist Jassi Zahharov, kes laulab ooperis karpia osa küsitleb Hedvig Lätt. Eesti Kontsert esitles uut hooaega ja uut kontserdisaali. Lisandusi eesti muusikaloole on kontsert, millega tähistatakse Vardo Rumessen 60 viiendat sünnipäeva ja kolmekümmet. Viit tegevusaastat tutvustab produtsent Raivo Tarum Pärnu linnaorkestri Ungari turniirist, rääkis produtsent Aare Tammesalu. Toimetaja Tiina kuningale. Viiuldaja Triin Ruubel oli edukas rahvusvahelisel konkursil klooster sööntalist saksa. Ka see on Tiina kuninga intervjuu. Arte esitleb üheksandal septembril portreefilmi eesti dirigendist Anu talist. Intervjuu dirigendiga tegi Karin kopra ja muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Head kuulamist. Teenistus lõppes eile Nargen festival Beethoveni ooperiga Fideeljo. Kolmapäeval toimunud etendust käis vaatamas Tiiule Ewald, kes nüüd meiega oma muljeid jagab. On meelde jäänud Tõnu Kaljuste ütlemised persona usutluses Tiiule axile. See oli üheksanda juuni Päevalehes, kus ta vastab neile peavad tema ettevõtmisi hullumeelseteks. Ja nüüd tsiteerin. Aga minu meelest see ei ole hullumeelne. Minu meelest on see normaalne, kui tahad oma riiki, ei saa kummardada välisinterpreet ja teiste ideid, peab looma midagi oma materjalist ja suhtlema maailmaga kui peremees, mitte vahendaja. Ja edasi. Ja keegi on minult küsinud, kui palju on minu tegemistes elitaarset ja kui paljurahvuslik kuidas protsentides jaguneb. Ma ei oska öelda muud, kui et loon inimestele. Viinistu kunstimuuseum on ju juba oma asupaiga kindel magnet. Romantiline põhjaranniku lahesopp, kus taamal paistmas tilluke Mohni saar ja tänumagnaat manitskile on loodud ideaalsed tingimused igat laadi kunsti tegemiseks. Kunagine kalatsehh, oma rõskete, punastest tellistest seintega on nagu loodud Beethoveni ooperis ideel. Asupaigaks polegi vaja ehitada mingit butafoorset papist vanglat. Tõnu Kaljuste on üks imeväärne omadus. Ta oskab ja julgeb kummutada kivistunud müüte. Seni minu poolt kuuldud lähtud ideel lavastused ja interpresentatsioonid on jätnud veidi liialdatud pompöössus ja paatusliku mulje. Draamad on pikale venitanud tema kestvuse ja vokaalpartiide küllaltki ebamugavat esituurilised probleemid olnud ilmselt omaette probleemideks lauljate valikul. Tõnu Kaljuste lavastaja Liis kolle on teinud osava ja igati kasuks tulnud liigutuse. Melodraama test on loobutud, üks on jäetud nii-öelda näitena ja see on usaldatud kolmele Beethoveni isiksust kehastavale persoonile. Kui ma eelreklaamist lugesin, et on kaasatud Tarmo leinata Peeter Oja ja Hannes Võrno siis käis peast läbi mõte, miks niisugune reklaamivõtt, sest Tõnu Kaljuste ettevõtmised ei vaja kindlasti sellist landi viskamist publikule. Kuid üllatus oli suur ja positiivne. Need kolm eesti rahva arutajatena tuntud meest leid uskumatult tõsiseltvõetava koondkuju sellest introvertsetest oma sisemiste probleemidega kimpus olevast geeniusest, nagu seda Beethoven oli. Ja veendusin veelkord, kuivõrd kahju on, et nii hea hääleganduse ja mõttejõu edasiandmisega näitleja nagu Peeter Oja rakendan Pendvaid ühes žanris. Ja nüüd kõige olulisemast muusikast. Erakordselt peene koelistena kõlasid nii esimese vaatuse kvartett kui teise vaatuse kvintett nii lauljate kui orkestri poolt. Kui on olnud kuulda nurinat selle saali akustika kohta, siis mina seda jagada ei saa. Eriti, kui arvestada, lauldi ilma nüüdseks nii levinud väike mikrofonid eta, siis peab au andma kõigile lauljatele. Vaimustas see, et Tõnu Kaljuste on andnud õhuruumi kõikidele emotsioonidele ja toonud kuulajani filigraanse õhulise ja kirgliku Beethoveni. Teades Beethoveni suhet Haydni muusikasse, siis tuleneb siit ka Tõnu Kaljuste interpretatsioon ja see on põhjendatud. Kuna 1814.-ks aastaks oli Beethoveni kurtus arenenud juba väga kaugel siis tema suhe laulja häälevõimalustesse oli küllaltki teoreetiline, kui nii võiks öelda ääretult ilusad armastus, teemad neljo, noore kui Marcia linna aariates olid esitatud Ailia assoni ja Kädi plaasi ning orkestri poolt lihtsalt lummavalt. Mati Turi, Florestan kõlasse kraavalt vastaaria lõputaktid tundusid lauljat veidi ahistavad. On Josiini Beethoven omane kooda kordused ebamugavas ülemmineku registris ja mitte just kõige õnnelikuma tõlkevariandiga teksti suhtes. Hästi kõlasid nii Uku Joller kui Priit Volmer. Suur rõõm oli näha, et lavastajaid ja Liis kolle on olnud väga heaks näitejuhiks neile. Kell kammerkooris laulmise tõttu sel ajal vähene kogemus. Jõulise ja ereda kuju lõi Rainer Vilu sellest hoolimata, et see bassipartii on tema säravale paritonile lihtsalt liiga madal. Ja üllatas oma esimese lavakogemusega Raul Mikson. Heligaja Vanemuise teatri väikeses majas taas esietendub järgmisel teisipäeval Putšiini ooper Tosca, millega tähistatakse lavastaja Mikk Mikiveri seitsmekümnendat sünniaastapäeva esimesest kuni kaheksanda septembrini Tartus toimuva festivali draama 2007 fookuses on varalahkunud lavastaja ja tema looming. Festivali neljas päev on pühendatud Mikk Mikiver-ile. Vanemuise teater toob sel päeval uuesti lavale 1995. aastal Mikk Mikiveri lavastatud Taska. Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene sõnul oli Vanemuise laste otsust taastada Mikiveri 70.-ks sünniaastapäevaks koopert oskab. See on ühtlasi Sügav kummardus Mikk Mikiveri-le ja siirast tänuavaldus ühiste hetkede eest Vanemuises. Vanemuises esietendunud lavastuse taastajaks on tookordne lavakujundaja Ervin õunapuu. Ta assisteerib ooperisoliste lavastaja Taisto noor Skarbija rollis astub lavale Ooperi solist Jassi Zahharov. Mis tuleb kõige esimesena meelde, kui meenutatakse lavastaja Mikk Mikiveri telefonile ja siis haaras? Kõige esimesena meenub see, et valis mind üheks osatäitjaks. Ta nägi väga selgelt seda minus, mis ta tahtis näha laval Stahli seda lavastust endast kannud 15 aastat ja siis ta julges seda meile paotada, sellest rääkida ja tal oli absoluutselt sell keerdkäigud, mis siin valitsevad ja me lavastasin seal ooperi, tegime valmis kõigest kolme nädalaga, see oli võimalik ainult tänu tema hiilgavale nägemusele, hiigelsuurile, kus ta oskas väga täpselt lauljaid aidata. Ta suhtus lauludesse kui draamanäitlejate, siis mis on minu meelest väga õige, sest tegelikult ta ürgselt väga musikaalne tunnetas kogu kehaga seda muusikat üldse muusikat tunnetas, ta ilmselt nägi seda kui keelt ja see nii oligi, sest aga sellest kõneles omavahelistes vest, sest on see see välja tulnud, ta oskas näitlejaid neile midagi niimoodi öelda, kõrva sisse poetada, et kõik oli selge ja arusaadav. Ehkki kui me alustasime selle proovidega, siis viietunnine ettekanne sellest ooperist oli nii põhjalik, et meile kõigile oli juba selge, mis hakkab tulema, mis, kuidas hakkavad tegelased lavale elama. Kõigil oli see juba kangastunud silmade, et see on esimene, mis meenub seoses ooperiga Tosca, kas see oli tema lemmikooper kuni elu lõpuni seda paelus, kõiki suuri režissööre paelus selle ooperisügavus, selle ooperi äärmiselt keerulised psühholoogilised käigud, ehkki laval on ainult kolm inimest, see on niivõrd haaravalt kirjutatud niivõrd geniaalselt kirjutatud putsiinil muusikana orja libreto, et see teda ilmselt ka paeluski, et siin kui lavastajana saab ta ennast täiel määral realiseerida. Nii tema kui ka lauljad. Siis, kui Mikk Mikiver selle ooperilavale tõi, olid solistideks lisaks teile Jassi Zahharov ka Helvi Raamat ja Vello Jürna, kavandades. Kadunud Vello Jürna ja kunstnikuks oli Ervin õunapuu, kostüümikunstnik Mare Raidma ja muusikaline juht oli Endel Nõgene. See oli meie brigaad nüüd neljandal mälestusetendusel olen mina, siis on Pille Lill nimiosas, siis on Taisto, noor on Zagrestano Maarjuga. Varadossiks on minu kolleeg Estonia Smart Madiste ja lavastajaks on meistri lähedal seisnud inimene Ervin õunapuu, kes seal tollal Kunst, kes on ka praegu kunstnik ja loomulikult kostüümikunstnikuks on jäänud Mare Raidma ja muusikaline juht on praegune Vanemuise peadirigent Toomas Vavilov. Kas praegune lavastaja Ervin õunapuu on muutnud ka Mikk Mikiveri kontseptsiooni või on toonud midagi uut sisse? Ta on toonud hoopis uut, seda ei ole mitte midagi muutunud, see psühholoogiline tasand, see kõik see rikkus on jäänud, see on aastatega inimestest mehis artistidest hoopiski süvenenud, sest me ei ole enam üldsegi need inimesed, kes me olime 12 13 aastat tagasi ja ta on hoopis sisse toonud nii lavakujunduslik kui lavastuslike asju, aga need siis juba neljandal septembril. Vanemuise ooper Tosca taas esietendub neljandal septembril ja kokku esitatakse seda lavastust vaid kuuel korral, kolm korda Tartus, Vanemuise teatris, kaks korda Helsingis ja ükskord Tallinnas Estonias. Samuti teeb Eesti Televisioon teisipäeval, neljandal septembril ooperietenduselt otseülekande. Eesti Kontsert esitles kolmapäeval uue kontserdipaigana meederi saali ja selles kogu organisatsiooni uut hooaega kõigis kontserdimajades ja kammersaalides seal aset leidvate sarjade festivalide külalisesinejatega koos väikeste variatsioonidega kontserdimajade lõikes. Samal õhtul esines Estonia kontserdisaalis nii-öelda hooaja eelmaiuspalana Oslo filharmoonia orkester Jukka-Pekka varaste juhatusel. Oleme uhked oma suurte kontserdimajade üle, samas on üha mureks olnud sobivate kammersaalide nappus. Loodetavasti Gustav Adolfi gümnaasiumis asuv Mederi saal leevendab seda olukorda. Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe arvab sellest nõnda. Ma arvan, et see kisa-kära selle kammersaalid ümber on pisut utreeritud, et tegelikult ega koolidele ilusaid saale, kui võtab Inglise kolledž. Me võtame reaalgümnaasium nüdsesse Gustav Adolf Supersaalid kõikeks küsimuse, kuidas on ainult võimalik kohaldada kontseptsiooni selleks, et oleks kõik kontserdisaali õigused tagatud. Nii et ma ei arva, et midagi tohutut olulist hakkab muutuma ka meetri, seal on selles mõttes hea, et ta on eraldi vaikses kohas autoliiklus, ei, segaparkla on olemas, tasuta parkla. Siia mahub 250 inimest, mitte 120 raekotta. Ja tegelikult on ta võrdväärne ETV Mustpeade majas, aga ainus asi mustade majas on vaikus, on probleemiks autoliiklus tagaakna juures ja nii edasi. Nii et ma loodan, et Eesti publik võtab selle omaks, neil on tegemist parte tehinguga, kus Eesti kontsert tallab oma süsteemi äriselles, siis kool lubab meil saali kasutada meie omakorda siis kaverit, siis tegemist on väga muusikasõbraliku kooliga, kus sellest õppeaastast avatakse ka uus muusikakool. Nii et selles mõttes jah, ma arvan, et kaks head partnerid sellised kokku kogemata. Ja see initsiatiiv on tegelikult tulnud hoopis siit kooli poolt, mitte Eesti kontserdi poolt. Saal sai nime Gustav Adolfi Gümnaasiumi kunagise kvantori, Saksa helilooja Johann Valentin meederi auks, kes töötas Tallinnas aastail 1674 kuni 83. Väidetavasti just Gustav Adolfi Gümnaasiumi võlvide all kandsid toonased gümnasistid tema ooperi Kindlameelne Argenia mida peetakse esimeseks eesti ooperiks. Samas on see üks esimesi saksakeelseid oopereid üldse. Millal õnnistatakse Medri saal kontserdiga sisse? Pärisin produtsent Tuuli Metsojalt. Esimene kontsert on planeeritud siin, 19 september. Esimesel kontserdil on meil tegev Eesti parimaid kammeransambleid täiesti pärl, nende hulgas uus Tallinna Trio, kes mängib siis meile Snicet Šostakovitši hitt, Pärti. Aga kuna me oleme esimest korda selles saalis oma kontserditel, siis meie eesmärk oligi proovida kõikvõimalikke koosseise, Pille erinevatest ajastutest pärinevat muusikat, et siis saada endale selle esimese hooaja jooksul pilt ette, milline see saal on, mis siia kõige paremini sobib ja mis suunas edasi liikuda. Et praegu meil on tõesti siin näiteks pool koolbrit, on kitarriga siin, siin on sooloklaverit. Siin on kaks vokalist sima sarja kontserti Andres kestrilt ja Kaia Urb siin on klavessiini, siin on barokkfestivalist kontsert veolazzanaatidega Carl Philipp Emanuel Bachi, nii et me tegelikult tõesti soovime. Eesti Kontsert jätkab ka laste ja noortekontsertidega. Jah, nendega on läinud nagunii hästi, kui me ei osanudki oodata. Tihtipeale tõesti, meil on need kontserdid olnud välja müüdud ja selle üle saab ainult rõõmu tunda, et me lapsi ja isegi noori suudame oma kontserdisaalidesse ja muusika juurde tuua. Ja ka sellel hooajal on vähemalt igas kuus üks laste või noorteprojekt, nii et igal juhul me püüame sellest niidiotsast kinni hoida ja seda suunda jätkata. Eesti kontserdihooaeg kulgeb suures osas, kas läbi nelja suure kontserdimaja Tartu tegemistest toodi esile rahvusvaheline festival Reinbok, džäss, jõhvis on eriprojektid vene publikule ja orientatsioon balletile Pärnus. Ooperile ametlik hooaja avakontsert toimub Tallinnas 14. septembril Pärnus, pisut hiljem räägib Pärnu kontserdimaja direktriss Marika Pärk. Hooaja avakontsert on siis sellel korral Pärnu kontserdimaja ja Pärnu filharmoonia ühistöös ja alustame teiste maadega võrreldes natukene hiljem, aga Pärnu on ikka kõige töisem maja, suvel me siis väikese hingetõmbepausi sügisel teeme aga 22, september on siis see päev, kus Pärnu hooaja avab ja niisuguse kontserdiga, mille pealkirjaks on Pärt Pärnus ehk Pärnu linnaorkester Risto Joosti dirigeerimisel. Esitab siis Pärdi muusikat kaastegevad Vox Clamantis moodsas muusikale ja Andres Kaljuste ja Juta õunapuu. Et see on nagu ainuke projekt, mida teistes majades ei ole ja hea meel oleks mul siis kõiki neid oodata. Pärnu kontserdimaja viiendale sünnina ongi juba viis aastat täis. Me peame seda siis esimesel detsembril ja jälle sümboolse naga. Selles projektis on Pärnu linnaorkester see baasorkester ja ettekandele tuleb siis Beethoveni missa Solemmid. Hooaja põhisündmustest ja sarjadest räägib produtsent Neeme Bunder. Suurim sündmus, lennujaama mõtlen, on rahvusvaheline uue muusika festival nüüd, mis siis seekord juubelifestival 10. kord festivali kunstilised juhid, Erkki-Sven Tüür, Olari Elts ja Madis Kolk on siis seekord kontsentreerunud siis kolmele hetkel väga olulisele heliloojale, üks on siis Salvatore Riina, Itaalia päritoluga helilooja kindlasti Suurbritannia siis hetkel kõige kuulsam enne enim mängitud maak Anthony töö nüüd ja Georg liiget, kes siis suri eelmisel aastal suvel, need on need kolm nagu staari nii-öelda loomulikult, nagu ikka nüüd festivalil tavaks on väga palju uudisteoseid, meil jätkub loomulikult vokalistsima sari, kus siis eesti lauljad saavad ennast liid õhtutel siis tutvustada siis uus sari, mis veel see aastat hakkab jooksma, noored talendid on siis nagu mõeldud, et just nagu meie noored andekad mängijad ja välismaised saaksid kontserdilaval korraga nagu kokku ja siin on nagu väga huvitav kooslus, nagu näiteks Age Juurikas Daniil sai, jaamustan siis klaverimuusika ja selle maailmatundjad teavad, sest tema oli siis kolmas Preemia eelmisel suvel toimuvat esimese rahvusvaheliselt klaverikonkursil Tallinnas teatavasti Parinatšisse. Fantastiline prantsuse viiuldaja Jaan Kapp näiteks. Ja mis mulle ka endale väga meeldib projekte sean ots, kus ta mängib siis kahte pillini klaverit, trompetit mängib Amarüllus kvartetiga samalt siis väga kenasti läks veel see aasta talveaias Jets muusika sari noh, talvel selline mõnus koht, kes teavad, eks ole, ta ei ole nii ametlik kontserdisaali ja võib-olla sealses muusika peakski olema nagu natuke sellistes osadest ja see jätkub ja samuti selles samas kohas talveaias hakkab siis ka olema veel selline etnomuusika sari või maailma muusika ja rahvamuusikasari ikka selles samas kohas, jällegi tundub, et Eestis on ikka väga laialdane selle muusika kõlapind, mõeldes kasvõi Viljandi folgi peale ja need bändi on siin hästi palju ja Neil on väga vahvad projektid, siin kama lihtsalt mõned on välja, noh, hiljard ansambel tuleb taas, kes pole aastaid käinud. Putši järguner on fantastiline surfi nai mängija flöödimängija ja teatavasti Rumi sünnist, käesoleval aastal saab 800 aastat ja Anthony Tšaiinio näiteks Portugali fado muusik ja kuul four to duo kurgulaulikud ja nii edasi. Väga vahvad on meie koostöö projektidersuga. Lõpetasin eelmine aasta Mahleri suurese fooniaga hooaja see aasta me alustame, seekord on siis ütleme selline väiksem kontsert, solistiks on Nikolai Luganski pianist ja tahaksin veel kord rõhutada, et need vahvaid projekte kõiki, et kui mõelda nende portree kontserdite peale. On see siis kas Sophie Kubaid uulina või Tšaikovski või või siis nagu teistlaadi asjad näiteks Aleksander tarooga kontsert või siis Oxfordi niuke oleks kool Suurbritanniast võiks mainiks mainekamat, poistekoori hakkab kõlama disaini loomine, dirigendiks Edward sigin, Pottom, kes on selle Oxfordi koori peadirigent kohe paari nädala pärast tuleb siia tõeliselt vanamuusikamaailmastaar, praegusel hetkel seal Fabio Pyondi koos oma orkestrid Euroopaga lantega. Kuna ma olen ise vanus ka ringkond üsna palju, palju aeg-ajalt seotud, siis nemad on nüüd tõeliselt sellised maiuspalad küll. Et seda peaks kindlasti kuulama, vaatame rahvusvahelist muusikapäeva, me tähistame vee terve sümfooniaorkestriga, seal siis estonia, Hufunkt, orkester, künnist, dirigent on siis nende peadirigent Semjon Putškov. Tšellosolist kaudsee cappus, soon minu meelest väga fantastiline noor tšellomängija. Lõpetame oma hooaja Helsingi filharmoonia orkestriga, peadirigent on teatavasti neis segadust on seal meile tuntud orkester juba, sest nemad on erzoga teinud palju koostööprojekte. Seekord siis solist Isabella fancoilen ja kõlab riiulikontsert ja Sibeliuse ilmselt teine sümfoonia ja noh, siis on selline maiuspala, mis toimub siis neljandal mail 2008, siis on oma Balti ja Skandinaavia turneel Berliini filharmoonia omanikud, kontsert, siis toimub Estonia kontsertsaalis dirigendipuldis siis nende peadirigent, seal saim oral ja, ja möödapääsmatu tätovi sümfoonia, loomulikult seekord kõlab siis seitsmes, aga selles programmis on veel nii praans nii vee peal kui ka Stravinski. Siia võib vaid lisada, et viiendast 12. septembrini toimub Eesti kontserdis sooduskampaania. Nii siis on aeg igaühel meist planeerida juba nüüd ka oma kontserdihoo. Neljandal septembril Pärnu kontserdi jah, ja viiendal septembril Estonia kontserdisaalis toimub kontsert pealkirjaga lisandusi eesti muusikaloole millega tähistatakse Vardo Rumessen 60 viiendat sünnipäeva ja 35 aasta pikkust tegevust muusikuna. Kontserdi pealkiri on väga tähenduslik ja ma palun seda lahti seletada kontserdiprodutsendil Raivo taromil. Lisandusi tähendab see, mida just Vardo Rumessen on nende aastate jooksul jõudnud teha eesti muusikale, siis tuua välja lauad, arhiividest neid täiendada, parandada, kirjutada puuduvad hääled, teha partituuris klaviir ja vastupidi. Need lisandused on see, midagi Vardo Rumessen tõesti enda arvele kirjutada. Me arutasime veel, et pealkiri unustatud eesti muusika. Aga varda ütles, et see ei ole õige pealkiri. Eesti kullafondi kuuluv muusika oleks olnud kõige õigem. Siin selle pealkirja all on ka selline saladuslik aritmeetiline tehe 65 pluss 35 võrdub 100 aga Vardo Rumessen, nii nii-öelda uuestisünnile toodud trükiste arv ulatub nüüd ka juba 100-ni. Jah, see tulin, ilus kokkulangevus võib niimoodi öelda, kui vaadata seda, mida ta on teinud ja mõelda, kui seda kõike poleks olnud, sellest on ääretu kahju eesti muusikale. See on tõesti haruldased teosed, mis on võib-olla korra esimese vabariigi aeg ette kantud, siis kuskil arhiivi jäänud. Isegi heliloojad ei teadnud sellest midagi, näiteks samana ülermi ballaad, mis tuleb ettekandele sellele kontserdil. Selle kohta ütles Tubin, et ta ei teadnud, kes olemas on. Vardo Rumessen leidis selle ülikooli raamatukoguarhiivist, saatis Tubinale suureks imestuseks, siis ta töötas selle oletegi küll orkestrile, klaveri seadele. Need niimodi hakkasid teosed elama oma edasist elu või näiteks Bruno lukk, kes oli Vardo Rumessen, õpetaja ei teadnud midagi Tobiase klaverikontserdist. Ta ütles, et see kontsert on olemas ja mõne aja pärast ta selle vastas esitas. Kirjastasega lindistas. Kontsert algab aga Mart Saare loominguga. Martsa Areprelüüdide taas kõlamises on ka oluline osa var Dormentsenil ja seda ta hakkas juba tegema. Tudengipõlves. Jah, ta lõpukontsert oli Mart Saare peanalüütidest ja ta on tihti neid mänginud, on tema lemmikteosed. Niisiis kavas ongi Mart Saare, Eduard Tubina, Eugen Kapi, Rudolf Tobiase, aga ka Eduard Oja looming. Eduard Oja seda kvintetti on mängitud tihemini, see on tuntud teada. Vala aga tahaks tähelepanu juhtida kahele teosele, mis on ka kontserdi kõrghetked. See on siis Tobiase Valdburgi pur, lesk, selle sisu on kindlasti rahvale teadlaselt põhineb Sis Göte Faustil. Ülerni ballaad, on see teine? Tubina teos kestab 15 minutit, umbes on väga dramaatiline ja seda peab Vardo Rumessen üheks Eesti kõige ilusamaks vokaalteoseks Tubina oma kindlasti kõige ilusamaks. Ja võib-olla selle sisu võiks natukene rääkida lahti, see on Heino Leino tekstile. Tema enda tekst põhineb mütoloogilised pärimused ühest rüütlist kangelasest ülemist, kes ratsutas hobusega kirikusse, esitas kirikule niisuguse väljakutse. See on taustaks muidugi kogu see problemaatika, mis meil oli nõidade jahi ajal Eestis, aga mujal Euroopa maades Põhjamaades oli see hilisem. Siin on konflikt, siis niukse rahvatunnetuse, rahva loodustunnetuse läbikäimine vaimudega, loodusvaimudega elavad kogemused rahvavaimust ja teiselt poolt siis kirik, kuulisukene jäikust, dogmaatika ja nendevaheline konflikt on näiteks siin isegi Kreutzwaldi loomingus, kus ta põrkub just kiriku rangete seisukohtadega ja kuna eesti rahvas oli tol ajal vennaskonna ateistlik, selgeltnägija rahvas suhtlesid loodusvaimudega, ravisid inimesi, ennustused tuleviku, aga kirik, kell oli eitav, selles suhtes ladinakeelsed jumalateenistused ei andnud inimesele mitte midagi ja siinse konflikt kogu aeg paisus. Aga mida ma tahan rõhutada? Et see ülermi, see kangelane, tema jääb oma veendumusele oma tõekspidamistele kindlaks ja läheb ka selle eest surma, see on tähtis. Kangelase elu. Selliseid põnevaid teoseid saab siis kuulata kontserdil lisandusi eesti muusikaloole, see on ainult väikene valik nendest 100-st helitööst, mis Vardo Rumessen on taas kuuldavale toonud. Ma lisaksin veel siia juurde Estonia kontsert, Tarzan näitus, Vardo Rumessen, sest nii tema kavad, tema trükised, pildid, aga esinevad noobel nelik koosseisus Arvo Leibur, kes mängib ka soolopalasid, Urmas Roomere, mõlemad Sis viiulid, Rain Vilu, Viola, Tõnu Jõesaar, tšello, Kaastegev, Mati Turi tenor, kes laulab siis ka selle üleni ballaadi. Ja loomulikult Vardo Rumessen ise. Ja kontsertid siis toimuvad neljandal septembril Vardo Rumessen sünnilinnas Pärnus ja viiendal septembril Estonia kontserdisaalis. Klassikaraadio salvestab kontserdi ja annab hiljem eetrisse. Augustikuu oli Pärnu linnaorkestri jaoks üsna töine, sest esineti päris mitme kontserdiga Ungaris. Lähemalt räägib Pärnu filharmoonia produtsent, kes käis ka orkestriga Ungaris kaasas ja esines orkestrist solistina. Aare Tammesalu. Pärnu linnaorkestrile oli tõepoolest suur rõõm esineda kolme kontserdiga Ungaris augusti keskel. Need kolm kontserti olid sellised suvefestivalid ja kontserdid, kuid nagu meilgi, ilmselt ka Ungaris, on suvine muusikaelu läinud suurtest keskustest eemale ja esinesime siis kahes linnas. Kõigepealt Tsemplani muusikafestivalil, mis üllatas selle poolest, et seal oli väga palju kontserte. 10 päeva jooksul toimus ligi 50 kontserti, need kõik ei olnud küll ühes kohas väiksemates linnades ühes maakonnas ja see programm oli festivalil väga tihe ja väga kõrgetasemeline. Pärnu orkester mängis Arvo Pärdi De Teumi ja Beethoveni viiendat sümfooniat. Esimese kontserdi dirigent oli after piir, on Iisraelist, kes on, kui ma ei eksi, siis ka meie filharmoonia kammerkoori dirigeerinud. Ja see kontsert toimus imeilusas kirikus ja läks väga hästi korda ning järgmised kaks kontserti toimusid nirbaatori muusikafestivalil või muusika päevadel. See on väga vanade traditsioonidega festival, mille 41 aastat tagasi rajas Zoltan koday, selle muusikafestivali kunstiline juht, Ungari rahvusteatri muusikajuht kergis sõlmessi oli see mees, kes siis selle kutse edastas, edastas selle väga huvitaval hetkel. Nimelt eelmisel aastal käis ta siin Eestis esinemas koostööprojekte Pärnu linnaorkestriga partoki ooper Hertsog, Sinihabeme, loss peale teist proovida ütles, et, et orkestrid on jätnud talle nii erakordse mulje ja orkestri soov kiiresti omandada ja hästi töötada vapustas teda sedavõrd, et ta kutsus oma festivali avama Pärnu linnaorkestri. Mängisime nirbaatori festivali esimesel kontserdil, samuti Beethoveni viiendat sümfooniat, aga ka eesti muusikat. Nimelt minule väikeseks üllatuseks. Eelkõige tänu Vardo Rumessen-ile. Ma sain teada, et Tubin on tihedalt seotud Ungariga kohtunud koda ja partokiga ja, ja need kohtumised on mõjutanud Tubina loomingut päris tugevasti. Nimelt 38. aastal. Tubin külastas Ungarit ja siis nende põnevate kohtumistega, mis tal aset leidsid, ta Tai poolt eriti sai mõjutatud, just nimelt koday küsis ta käest, et miks ta ei kasuta see eesti rahvaviisi julgemalt oma loomingus ja tundub, et see mõtteavaldus päris suurt mõjunenud. Me mängisime krati süüti, õieti dance balletist kratt ja ja see võeti väga hästi vastu. Isegi dirigent ütles, et see oli tema jaoks nagu täiesti sensatsiooniline festivali algus ja samuti. Me mängisime Ungari muusikat Georgi Orbáni teost sõpranile ja orkestrile soprani solistiks. Sellel kontserdil oli Ungari üks tunnustatumaid lauljaid Eva paatori, kes põhiliselt laulab Saksamaa ooperiteatrites ja kes tõesti oli erakordselt kõrgetasemeline laulja ning meie kontsertreisi viimane kontsert toimus sealsamas nirbaatori kirikus, mis muuseas on ehitatud üle 500 aasta tagasi ja mis on ka arhitektuuriliselt väga silmapaistev. See kontsert toimus 20. augustil, mis on ju meie jaoks taasiseseisvuspäev, aga samas on ta ungarlaste jaoks üks kõige suuremaid pühasid üldse aastas. Nimelt seda peetakse Ungari riigi ja püha Istoni päevaks ja tänavu tähistas siis Ungari riik 1000 seitsmendat aastapäeva. Ja loomulikult see kava koosnes siis Ungari muusikast, aga ta koosnes ka eesti muusikast, sellepärast et meile tundub, et nii see me tähistaksime, seda mõlema riigi rahvuspüha kõige paremini me alustasime Elleri kodumise viisiga ja edasi listi klaverikontsert number üks ja teises pooles koday orkestriteos paabulinnuvariatsioonid, seal üks selline Ungari rahvalaul ja siis väga ilus pooletunnine teos meile küllalt tundmatu, aga nüüd me oleme tunduvalt rikkamad ja väga rõõmsad, et me selle teosega tuttavaks saime. Ning need kontserdid salvestas ka Ungari. Klassikaraadio. Jah, salvestas klassikaraadio ja me ootame pikisilmi neid salvestusi, et meieni jõuaksid sellepärast. Ma pean ütlema, et kuigi ma ise mängisin orkestris kaasa, tundus, et orkester oli väga heas vormis ja need kontserdid võeti ka publiku poolt väga hästi vastu. Korraldajatel on plaan anda välja üks heliplaat siisTubina ja koday teostega nagu kontsertsalvestustega. Nii et ma väga loodan, et salvestasime jõuavad varsti ka meieni. Kas Pärnu linnaorkestri koostöö Ungariga jätkub? Ma usun, et kindlasti jätkub, need kokkupuuted on olnud nii põnevad, need ideed ja need mõjutused. Ma arvan, et isegi me võiksime tõmmata nagu poolnaljaga, aga pool ka tõsiselt sellise paralleeli, et kui Tubin käis Ungaris ja sai tugevaid mõjutusi, siis ma usun, et meie need mõjutused ei olnud ka mitte väikesed, mida ja elamused, mida me sealt saime ja uued ideed. Nii et kindlasti me jätkame koostööd ungarlastega ja tekkis palju uusi kontakte, sest erinevad dirigendid olid ja, ja erinevad kavad ja see huvi, mis mängijatel tekkis ungari muusika vastu ja Ungari kultuuri vastu. Ma usun, et see toob mõne aasta jooksul jälle uusi projekte, mis on seotud Ungariga ja lisaks sellele on meil ju hea koostööga Tallinnas asuva Ungari instituudiga, et see oli tõesti väga rikastav orkestrile väga julgustav kogemused. Pärnu linnaorkester on võimeline esinema päris heal tasemel Euroopa festivalidel. Aitäh, produtsent Aare Tammesalu. Seitsmeteistkümnendast kuni 27. augustini toimus Saksamaal klooster šantalis 12. rahvusvaheline noorte viiuldajate konkurss, kus osales ka noor eesti viiuldaja Triin Ruubel. Triinul läks seal väga hästi, palju õnne, triin, aitäh. Sa said oma vanusegrupis juht teise koha ja kolmandat ei antud välja. Kuidas see konkurss üldse toimus? See oli jagatud kolmeks vooruks. Esimene voor sisaldas Bachi, Mozartit, temaga niinid, teises oli romantiline sonaat virtuoospala modernne lugu eesti helilooja poolt. Eksisid nagu oma kodumaalt ja Chrysleri lugeja siis finaalis oli romantiline viiulikontsert. Mida sa eesti helilooja teoseks mängisid monticulbergi kolmandat viiulisoolosalati. Kui palju üldse osavõtjaid oli? Kokku kõikide rühmade peale oli 54 ja sinu vanusegrupis siis 17, kui noored, need sinu vanusegruppi viiuldajad olid vanuses 18 kuni 21, kellega sa selle kava Te valmistasid ja kui kaua võtab selline ettevalmistus konkursiks üldse aega? No paljud asjad programmis on juba eelnevalt repertuaaris olemas, niide saab sellised ülesanded, aga üldiselt kuskil pool aastat kuni aasta. Ma ostsin selle oma Eesti õpetajad jubjaskiga esise Saksamaal, ma olen Wellyunksidentin professor, Peter, ma täna üles ja temaga koos me siis ikka töötasime. Kes olid žüriis? Žüriis olid Petroman tänu siis tunnustatud vene viiuldaja Viktor pikkaisel, samamoodi Moskvast. See Kraftšenko, kes on ka äärmiselt tunnustatud peakokk, siis noor viiuldaja, kes on praegu Euroopas äärmiselt tunnustatud ja kes on ise selle konkursi laureaat, olnud aastal 95 iste, võitis vaibast liider siis Prantsusmaalt Larissa koolus Jaapanist Kaia urakava ja üks hiina daam ja üks Poola pianist. Kustkohast need noored viiuldajad kõik pärit oli? Väga palju oli muidugi aasia maadest koreast isegi Singapurist mõned hiinlased, Ida-Euroopa, muidugi Ungari, Poola, Balti riikidest olid mõned Eestis muidugi rohkem ei olnud, aga Lätist ja Leedust, Hollandist, Venemaalt, Ukrainast, milline see tase üldiselt oli? No üldiselt ikka väga muljetavaldav, et kõik on äärmiselt pühendunud noored inimesed ja teevad seda asjatesti südamega, et oli, mida imetleda. Kes need teised võitjad olid? Peale sinu minu vanuserühmas võitis üks leedu viiuldaja Taljakud, need Vaide, kes hetkel õpib Kölnis Sackerbroni juures teises rühmas oli Lätti viiuldaja Kristiine balannas. Mõned eestlased peaksid teda teadma sellepärast et noorel muusikul on ta kaks korda käinud. Ja kõige nooremas rühmas oli üks korea tüdruk, kes sai ka parima osavõtja preemia. Kas sina said ainult selle teise preemia või said mõne eripreemia ka ja ma siin eripreemia Brahmsi sonaadi eest. Mis sa arvad, kas sellistel konkurssidel on vaja osaleda ühel noorel viiuldaja, mida see annab? Ja muidugi see on äärmiselt vajalik ses mõttes, et esiteks juba see ettevalmistusperiood arendab tohutult kogu repertuaar, mis omatakse ja, ja sellega seoses õpitakse nagu suurt repertuaari nagu käes hoidma. Ja siis veel see, kui sul välismaale ja näed, mis tase on mujal Euroopas ja üldse maailmas. Et see lööb nagu pildi selgeks ja üldiselt Eesti on nii väike, et siin on nagu raske selles mõttes, et tihti nagu ei taibata, et kui hästi tegelikult maailmas mängitakse, et selles mõttes on see väga oluline niimoodi käia ja näha, sa lõpetasid muusikakeskkooli ja lähed nüüd edasi õppima pärast oma konkurssi. Rostocki kõrgemasse teatri muusikakooli. Aitäh sulle, Triin Ruubel ja õnne ning edu edaspidiseks, aitäh. Meediaproduktsioonifirmal Finkernaagel ja lükk koostöös telekanaliga arte on valminud film eesti dirigendist Anu talist. Film kannab pealkirja maestro Baltika Anu Tali tirikiirt Paldisse Moziik. Selle režissöörid on Daniel Finkerna, Angel ja Aleksander lükk ning film on esimest korda arta eetris üheksandal septembril kell kaheksa Eesti aja järgi. Telefonil on nüüd dirigent Anu Tali, kuidas see juhtus, et Euroopa üks olulisim kultuurikanal Arte tegi sulle ettepaneku teha sinust film? Ma pean nüüd natuke mälus sobrama, et meenutada, kuidas see täpselt oli, aga mälupilt on see Tanjashinkernoogel kunagi aastaid tagasi tahtis teha portreed, aga õnneks tegelikult sa ei õnnestunud, et kas siis ei olnud aeg küps või aeg kindlalt ei olnud küps, kui tänagi on, sest et ma olen ikkagi suhteliselt noor inimene. Et siiski ei ole tegelikult veel nii palju kogemust, et peaks nüüd lausa filmi väntama. Daniel Finterna, kel on selline režissöör, kes on teinud läbi aegade siin väga kuulsatest muusikutest ja huvitav on just tema vaatevinkel. Ta võtab. On küll kontserdi näiteks baseerub mingile kontserdile, nagu siis Müncheni kammerorkestri kontserdile detsembris ja nüüd mais Erkki-Sven Tüüri uue sümfoonia kuuenda sümfoonia esiettekandele ja ehitab sinna ümber selle põhimõtte, miks ja mulle see väga sobib? Mina usun sellesse ajastusse Uudo muusikasse ka ta meeldib mulle lihtsalt, mulle meeldib kaasaja keel aga sellesse ja et nii-öelda seal muuseumis olnud muusika, Mozart, Beethoven, praam, et uuel generatsioonil uuel ajastul on nagu see uus lähenemine, uus keel ja kui ma nüüd pean ka klassikalise muusika esindajana tahes või tahtmata maailma sulanduma, siis ma teen seda oma keeles ja mul on selle üle hea meel, sest et kaasaja inimesed nagu minu generatsioonist nagu Daniel Finkernaagel, jaa jaa, silmaksin reageerov ja sina ja mina ja teie kõik, sa oled siis on, on tegelikult natuke kergem oma generatsiooni inimestega samas keeles rääkima. Mida siis täpselt on filmitud, milliseid sündmusi sinu elust ja kui kaua need võtted on kestnud? Võtad on üsnagi kompaktselt võetud üles, detsembris olime Münchenis ja Müncheni kammerorkestrit juhatasin ja siis valisidki selle Müncheni kammerorkestri ja sinna otsa oli minu tingimus, et igal juhul ei saa minust portreed teha ilma Põhjamaade sümfooniaorkestripildita ja nad tahtsid vägevat Erkki-Sven Tüüri muusikat ja mina pakkusin välja ja nõudsin, et see oleks just see uus sümfoonia, mis on meile kirjutatud kuued. Ja nii siis ongi kahele etapile, eks oli detsember ja teine mai. Ja loomulikult ei teadnud karte esindajad, mida see Eesti reis pakub ja sealt nad said väga palju materjali, sest et noh, ma olen eestlane ja mina see olengi eesti keel ja eesti muusikat. München üks ja õnneks oli Müncheni kammerorkestrile, keda ma tookord juhatasin esimest korda. Meil oli väga hea kontakt ja väga tore oli teha ka Erkki-Sven Tüür, lask siia, Saario muusikat, aga oma orkester on oma orkester ja tema pere keskel tunneb inimese tõeliselt ära. Eestist sai neile näidatud kõike, alates seda, kuidas lavamehed lava üles panevad ja kuidas meie nendega suhtlema, kuidas Eesti kontserdisaalide publik suhtleb, kuidas lavatagused inimesed omavahel läbi saavad, kuidas Eesti merivälja näeb, missugune on Eesti kevad, kuidas Erkki-Sven Tüür oma muusikat kuuleb ja kuulab ja kõik, kõik see, kuidas orkestri orkestanud Leho Ugandi oma viiuleid, mida ta esitab, proovib muusikute peal kõike sõnaga täpselt seda, millest meie elu koosneb. Äärmiselt lihtne oli nendega töötada, sest et muidu kardan selliseid asju alati. Enne kontserti pannakse pea peal seisma ja, ja väga palju rääkima ja asju lahti arutama. Kui sa lõpuks siis lavale jõuad, siis sa oled juba nii rihmaks tõmmatud, et sa ei suuda enam tegelikku seda põhiasja, milleks ellu oled kutsutud, enam teha. Aga nad tegid niimoodi, et oli küll, natuke oluline on, aga me olime ette valmistatud kõik prooviprojekt leks rentida kaameratel, mis ümber ringlesid, läks linti ja minu ja Beta kuusista suhtlemine. Me tegime pistanud lait kontserdi koos. Ja ta on väga minu nägu, muusik, me oleme väga sarnased ja siis, kui me kontserdipäevani jõudsime, siis oli neil tingimused, kontserdi riietus läheb samal kontserdipäeval kaks varianti. Nii läks peaproov ja kell kaheksa kontsert täpselt selliselt kontserdisituatsiooniga nagu vot see oli natuke raske. Et niimoodi ennast kaks korda päevas kokku võtta, eriti ma kujutan ette solistile. Aga ei saa salata, kõigevägevam ikka hoiab sõrme peal, et peaproovi ja kontserdi absoluutselt võrrelda ei anna. Ma oleksin väga üllatunud, kui nad seda vastaksid, Istandlaidist sai peaproovist, võtsid mingi jupi, sest et ehkki see oli tore ja ilus ja hästi mängitud, siis kontserdil oleks nagu, nagu mingi pikne meisse löönud, et et see oli väga-väga suur plahvatus, mis meile anti selles kontserdis. Jaa, nii et publik nuttis ja me ise olime natuke liigutatud ja ta oli kuidagi eriline, ei tea, millesse tuleb jumal tänatud, siis oli põhjust filmida. Mul on selline tunne, et, et jälle siin tuleb kasuks, et ma pisut teistsugune olen või et mul sellised põhimõtted on, et ma olen eestlane jääma tingimata. Pean oma generatsioonist, ma tingimata tahan teha kaasaja muusika keeles. Ja see vist aitab. Igatahes arte Peadirektor käis mul tükk aega Euroopas järel, et kindlasti tahate, kõige valikust on teinud või. Ja siis ta oli öelnud, et oodake, kui talida veel vene muusikat, et siis läheb tõeliseks andmiseks, aga aga ta ütles mulle, et ta peab sellepärast sellest kõige rohkem lugu, et inimene suhtleb omas keeles oma generatsiooni inimestega. Muusikast saab vihastada ja armastada ja see jõuab igal juhul kuulajani ja mitte iialgi ei ole võimalik seda lindile püüda mitte iialgi. Aitäh Anu Tali selle intervjuu eest niisiis filmima Estra Baltika, Anu Tali tirikiirt Paldisse Moziik võib näha Arte kanalil üheksandal septembril kell 20 Eesti aja järgi. Orkestrid ja ooperimajad on alustamas uut hooaega viimased ehk varemgi, sest ka suvel on suuremad teatrimajad publikule avatud olnud. Berliini riigiooper alustas eile Weberi nõid Kütiga seal Nicolaus Leenhofi lavastus nagu paljud tükid siin majas fotokari peaosas Soome laulja Artukada ja jube taas nüüdiskammerooper ootamatult populaarne prantslase Pascal düsapääni Faustus last, Snaith pealavastaja Peter mus Bachi töö sem Berliini riigiooperis tellimus koostöös Lyoni rahvusooperiga ja neljapäeval koguni maailma esiettekanne Hans Werner Hence ooperist Veedra. Ent see nimetab seda kontsert ooperiks. Kuigi Peeter mus Bachi lavastuses etendus läheda ansamblile moderniga Nifaustuse, kuid Seedra dirigendiks on Michael vooder suurepärane uue muusika juhataja, kellest sai vähem kui 30 aastasena kõigepealt Vaasseli ooperi peadirigent. On toredaid meenutusi suvest, Pariisi rahvusooperis harukordse violett ana saksa sopran, Kristiines seepher Verdi Travjaatas, kellest sai veel ka frankfurdi raadio orkestri, selle hooaja resideeri vartist Paavo Järvi peadirigendi käe all. Kristiines Esther oli juga Doveni üheksanda solistiks lutserni festivali avaõhtul Claudio Abado seal ja siingi tema partneriks tenor Jonas Kaufmann, nagu Pariisis Alfredo ana Baieri riigiooperis korealanna On džinni alis imedemaal maailma esiettekanne Kent Nagano juhatusel. Kus võlu nimiosaline inglanna Sally Matjus jazz, soomlanna Piia komsi kassi osas. See on ekstratsionistlik lavastus ja kujundus Achimfrayerilt. See on ajalehtede sõnul fantaasia triumf, mida on võrreldud Jörts liiget 20 aasta taguse ooperiga Leograndma kaader Alisson Münchenis taas laval novembris. Pascaldise fännidena Berliinis keelav Faustus oli ka Uuels poleta festivalil Charlestonis USA esiettekandes. Dirigendiks John Kennedy. Juba on saadaval ooperi DVD Leoni trupi ettekandes stonis poleetoskavas veel faili mahagoni ning Klucky koomiline ooper Merlini saar. See on puru, noorte tegijate festival, vaid lavastajad on tuntumad. Ajakiri, opern Veld pöörab tähelepanu ka Riia ooperifestivalile, mis sai nüüd kümneaastaseks. Siin oli uudiseks Eriks SM Balsi piibliaineline ooper Joosep jääseps dirigendiks meilegi tuntud Maris siiremais esemaltsi ooperis muusika olevat lähedane Henriku retski omale. Autor ise on ka dioloogia Riia baptisti kirikumuusikadirektor ja Läti. Rahvusooperis seisab ees ka peatne lahkumine juba Saksamaal. Mujal tegutseb Noora Andris neelsons, kes sai Riias rahvusooperi peadirigendiks 25 aastasena. Aastal 2003 on Riias peadirigendiks veel viimast hooaega sest Berliini Saksa riigiooper on kutsunud oma peadirigendiks aastast 2009. Slovaki rahvusteater saanud endale uue maja, mille ehitus oli kestnud 21 aastat. Teatri avamise galaõhtukesksed solistid olid Gabriele Benjaskova ja vennat vorskid suures saalis 900 kohta, draamasaalis 600 stuudio saalis 200 kohta. Teisipäeval esimese täishoo galakontsert kolmapäeval Verdi Nabucco ja nimiosas Sergei Dolstov teatri muusikaline juht, dirigent Oliver tohnani ja eesti laulja-ist maailma lavadel. Anger Viini riigiooperi koosseisuline solist alustab oma hooaega Oresdese osaga Straussi Electras. Dirigendiks on siingi Michael vooder ja Angeri partnerid on kuulsad Agnes Valtsa ja Deborah Polaski. Detsembris laulab Dawalküüri uuslavastuses hundingi dirigendist Franz veel Sermest. Annely Peebo on ees detsembris etendused Napoli, San Carlo ooperid This Wagneri pärssitalis. Sopranalphia Kamaalova saab oma kodulevaks pidada Kiisseni teatrit Saksamaal. Septembris laulab ta siin tallus piiradi käe all serliinat Mozarti Don Joannis. Veel ühest klaarsest ooperisse on ameeriklased šeik Heigi kriteed, männwooking, surmamõistetu missa, maailma esiettekandes, San Francisco ooperitellimusena traagiline lugu nunnast Helen Presajanist juba varem ka filmina menukas. Aasta tagasi toimus ooperi edukas Euroopa esietendust Dresdenis Semperooperis Nicolaus Leenhoffilt. Taas oli surmamõistetu laval kevadel, üleeile avas sellega oma hooajaseent euroopernüüdki. Peaosas Helen on nina juba alates San Franciscost ameerika metso. Kristiine Šeps on. Ja Peri Austria esiettekanne on veel tulemas. Teater Andereviinistas Nikolaus Leinhobi lavastuses selle kuu lõpul Viini Raadio orkestri ja Arnold Schönbergi kooriga, dirigendiks Siion Edwards. Meenutan, et Kristiines Epson laulis üht peaosa ka John Adamsi ooperi Doctor Atomic maailma esiettekandel, kevadel San Franciscos ja Hollandi ooperis Amsterdamis festivalil. Dirigentidega eeskätt eesti omade juurde. Paavo Järvi avab hooaja oma Frankfurdi raadio orkestriga kuuendal seitsmendal septembril Frankfurdi Alt Peri avafestivalil auhtact Wagneri meisterlauljate avamäng, siis aga Erkki-Sven Tüüri löökpillikontsert maailma esiettekandja Evelin Glenni taas solistiks. Lõpuks Brahmsi esimene sümfoonia, millega orkester ava pärans tsükli helilooja 175.-st sünniaasta puhul. Nagu varem öeldud, on Erkki-Sven Tüür tänavuse auhtakti portree. Heliloojat väärib meenutamist. Seda tegid Paavo Järvi Frankfurdi orkestriga kontserte kolmel festivalil Mecklenburg-Is viis vaadenis jal Londonis promenaadi festivalil lõpuks kaks kava amsterdami kontserdipaus mida esitati siis 13. augustil kuninglikusse Alberfoolist. Näiteks sarjas Mahleri poisi võlusarve laulud Matthias körnega solistina ning Brahmsi klaverikvartett Schönbergi orkestriseades. Ja vahepeal viis Paavo oma teise saksa orkestri grammer sillal ma nii 26. augustil Domendi festivalile Bonni solistiks Olli Mustonen. Just täna algab Aga preemiani festival, kus viimasel aastal järjest Eesti muusikuid filharmoonia kammerkoor või Kristjan Järvi absoluut ning mitmed dirigendid kaasas olnud. Etteruttavalt mainin, et 15. septembril on siin Kristjan Järvi absoluutansambel kavaga parfüümi mosaiik aga Tõnu Kaljuste, Leera auerabahhi, Vene reekviemi, maailma esiettekande, seal kaasas isegi Rahvusooper Estonia poistekoor. Kristjan Järvi apsaluti kava Araabia ööd on väga populaarne olnud preemiani kõrval mujalgi Euroopas pas kuni Itaaliani. Aga alles nüüd tulid nad orbiidile kodulinnas New Yorgis. Nende väljamüüdud kontsert. Lincolni keskuse haamrosparkis vääris tippkriitik Allanco synni kiitva arvustuse New York Timesis 27. augustil. Kontserdi solistideks tuntud märssel Khalifa uudil massam saabaneil viiuldaja Mark Feldmann ning Daniel Snyder, saksofonist ja heliloojana Kristjan Järvi. Arvustuses ise eriliselt esile toodud. 23. augustil käis Christian Aga avamas esmakordselt grafenegi festivali Austrias toon küll sterites, solistiks René Lening. Preemelisse alustatakse, täna, aga kalla kontserdiga aine kroosse. Nahk, mosaiik, avasõnade järelturuplatsil toimuvad lühikontserdid üheaegselt nii Gloces suures saalis, Sankt-Peetri Toomkirikus, Bremeni raekojas ja veel kolmes paigas esinema Lemmy siis luu, ver, Markminkovski vaatusel, Veneetsia, barokkorkester, vokalsconsod, Berliin ja teised. Ühel kolm kontserti sama kavaga. Ja homme siis preemelisi juba 18. sajandi orkester prantsuse prügeni juhatusel. Olgu lõpetuseks veel mõnest tunnustusest. Daniel varem või aastast 92 Berliini riigiooperi muusikadirektor. Ekspresident Jimmy Carter oli autähe üleandjaks. Bulgaaria kultuuri teenete kuldsule sai dirigent Ivan Angelo varemonsele väärinud Gennadi roosidessenski, Nikolai düüsile ja annat hoomaval Sintov. Ja viimaseks Münchenisse. Kolmapäeval algab siin järjekordne kuulus A R T konkurss, mis olnud edukas meiegi muusikutele. Nüüd võistlemas 271 noort muusikut. Erialadeks oboe löökpillid trump on klaveritrio. 21. septembril antakse välja preemiaid kokku 103000 euro väärtuses. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Tiina kuningas, Karin kopra, Hedvig Lätt ja Priit Kuusk. Operaator oli Katrin maadik ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast ja kaunist nädalavahetust teile.