Inimarengu aruande peatoimetaja, kultuurigeograaf professor Helen Sooväli seping tõi välja, et Eesti elanikest 69 protsenti elab praegu linnades ning sellest omakorda 40 protsenti Tallinnas või selle ümbruses. Meetmed maaelu edendamiseks ei ole olnud tulemuslikud ning suur Tallinna areng on toimunud planeerimatult, ütleb Helen Sooväli seping. See on tähendanud suuremahulisi kinnisvara, arendusi ning paisuvat liiklustaristut. Taristu investeeringud on suunatud eelkõige sõiduteedesse, vähem kinni ja jalgrattateedesse, linna väljakutesse või parkidesse. Tallinnas võtavad parkimisplatsid ja sõiduteed kaks korda rohkem brutopinda kui jalakäijatele mõeldud teed. Säästva arengu põhimõtteid järgiv vale ja hea elukvaliteedi pakkuvale linnakeskkonnale on iseloomulik et selles on hea olla kaheksa ja kaheksakümneaastasel inimesel ning sellest põhimõttest lähtuvalt on läbimõeldud rohealad ühistransport ja kergliiklusteed. Eesti suuremate linnade, kuid eriti Tallinna kasv on rajatud tihtipeale inimeste vaimsele ja füüsilisele heaolule tähtsa avaliku ruumi kvaliteedi ja rohelisuse arvelt. Aruande koostajad jõuavad järelduseni, et poliitikakujundajad pole suutnud välja pakkuda kestliku kohanemise võtit ning ääremaastumise protsessi ei ole õnnestunud peatada. Ebavõrdsus elutingimustes ja kinnisvara hindades, alaealist ja pensioniealist elanikkonda liikuvus, vaesusesse lükkav, harv ühistransport ning avaja erateenuste hõrenemine süvendab üldis regionaalset ebavõrdsust Eestis. Tegemist on tupikseisuga mida saab katkestada vaid nooremate inimeste sisseränne maapiirkondadesse. Edasise linnastumise ärahoidmise võti on lihtne ja keeruline ühekorraga. Oluline on väiksemate keskuste säilimine ning Soovali sepingu sõnul tuleb tagada teenuste kättesaadavus ka maapiirkondades. Neist võtmetähtsusega on toimiv ühistranspordisüsteem, kooli olemasolu ja arstiabi. Aruande koostajad jõuavad järelduseni, et Eesti vajab kaht haldusmudelit üht suurlinnastumise ja teist kahanemise puhuks. Suurlinnas tumisest tähendab see julgemat sekkumist turul kahanemises aga kohanemist väiksema hõredama, haprama asustusega, mida ei saa mõõta tõhususega.