Mina olen tänase seitsmenda veebruari helikaja toimetaja Kersti Inno. Saate teemad. 20 Kümnendat barokkmuusikafestivalil käis kriitilise kõrvaga kuulamas Marju Riisikamp. Teise jõhvi balletifestivali peaesinejad on Age Oks ja Toomas Edur. Tantsupaar intervjueeris Age Raa. Solistide festivali täiuslik vaikus, tutvustab produtsent Heili Vaus, tamm põrus, tähistatakse suurejoonelise kontserdiga kohaliku muusiku Paul Elkeni sajandat sünniaastapäeva. Lähemalt räägib dirigent Erki Pehk. Tartus tähistatakse järgmisel nädalal helilooja ja dirigent Miina härma 140 viiendat sünniaastapäeva. Üritusi tutvustab dirigent Valli Ilvik. Üheksandast 13. veebruarini ilmub Elleri muusikakooli eestvedamisel Ungari muusikapidu nädal, mida tutvustab üks peakorraldaja Merle Kollom. Uudislood Tartust saatis Hedvig Lätt. Volmeri juhatas Austraalia muusikuid turneel USA-s, dirigeeris Moskva suures teatris ja toob koduteatris Estonia lavale Verdi ooperi Maskiball. See on Agera intervjuu. Coca-Cola Plazas saab aga otseselt kandena Metropolitan ooperast jälgida tonitseti ooperit Lutšiieti lammer, moor, superstaari Annanet, Rekkoga, nimirollis. Kaja helikaja on saade, kus vahendame muusikauudiseid ja need on valdavalt head uudised. Meedias oli läinud nädalast südant soojendavaim uudis elutöö preemia määramisest helilooja Arvo Pärdile ning helilooja soovis preemiaraha paide järk vere muusikakoolile kinkida. Loodame, et 12. veebruari valitsuse istungil kultuuripreemiate komisjoni ettepanek kinnitatakse ning sellest uudisest vallandunud positiivne energia võimendub ning õhutab meid kõiki headele tegudele ning annab edaspidigi inspiratsiooni headeks uudisteks. Headest uudistest Eesti kooriühingult annab nüüd teada Marge-Ly Rookäär. Nädal tagasi jagas Eesti kooriühingu aastapreemiaid. Aasta koorid on Tartu Ülikooli kammerkoor, dirigent Triin Koch ja Tallinna reaalkooli segakoor dirigent Eve Karp. Aasta dirigent on Triin Koch. Aasta dirigent-muusikaõpetaja Niina Esko. Aasta puhkpilliorkester on Lõuna-Eesti noorte puhkpilliorkester, dirigendid Aavo Ots ja Priit Sonn. Aasta orkestri dirigent on Arno Anton. Aasta noor dirigent Taarja sel Ivanova aasta toetajad on Tartu linn ja OÜ Viljandi õhumeister. Aasta korraldajad Kaie Tanner, Eesti kooriühingu vastutav sekretär ja Maret Oja. Alo Mattiiseni muusikapäevade korraldaja. Aasta tegu on festival Gustav Ernesaks 100 ning aasta kooriplaat, et on Tartu akadeemilise meeskooriplaat eesti laul. Viimasele pani eripreemia välja ka rahvusringhääling. Salvestist pidulikult kontserdilt saab klassikaraadiost kuulata. 19. veebruaril kell seitse õhtul. Pep 20. barokkmuusika festival suurejoonelise Vivaldi kaalaga terve nädala kestnud festivali kontsertidest jagab muljeid Marju Riisikamp. Minul õnnestus sel aastal käia kuulamas üsna paljusid kontserte nüüd sel aastal juba juubelibarokkfestivali raames. Nimelt on tegemist siin 20. juubeliga. Eestvedajaks Andres Mustonen legendile poorne muusik, kelle jõuvarud on ammendamatud ja ka ideed leidsid kord rakendust väga huvitavas kokkupanekus. Ma just mõtlen siin selle festivali üldkava. Olid kavad nii suurtele koosseisude-le, kus näiteks avakontserdil esinesid ramm ERSO, tütarlastekoor, Ellerhein, ja dirigendiks oli siis Andres Mustonen. Seekord oli tegemist Bachi arranžeeringutes, aga jaa üsna huvipakkuvad heliloojad olid seekord seal valikuks. Leopold Stokovski, Anton Veebern, Arvo Pärt ja Igor Stravinski. Nii et avakontsert oli selline tõeline mõte, mõlgutus läbi sajandite, kuidas erinevate ajastute heliloojad on Bachisse suhtunud. Mina kohati mõtlesin, et, et need on kõik olnud nagu mitte nüüd kõik, aga paljud nagu koolitööd või ütleme, on süvenetud selle suure meistri kontrapunkti ja muude väljendusvahendite maailma ja püütud seda oma kogemuse ja oma nägemusega siis kuidagi sobitada. Ja samuti ajastu vaimuga ja sellega, mida kuulajad ootavad. Muusikult õnnestus kuulata taas biouela mängijat ja barokklauto mängijat Hoseemi Kell Moreno keda ma kuulsin möödunud suvel Haapsalu festivalil ja teadsin juba ette, mis mind ootab seekord küll väiksemas saalis, nimelt meederi saalis ja ka seal ta kasutas kahte pilli, nagu ma nimetasin esimeses pooles seda ajalooliselt vanemat viueelata. Ja teises pooles siis kõlasid juba ka Bachi teosed Billyle. See muusika on tõeline meister ja muidugi see rütmimaailm ja karaktereid, mis selles muusikas siis sellel lihtsal väikesel pillil nagu mõjule pääsevad. See on ammendamatu minu jaoks samuti oli väga huvitav, tab esitus Patrick demenga poolt, kes mängis kolm Bachi soolosonaati tšellole. Samuti väga kõrgetasemeline esitus ja tema esitust iseloomustas jõuline ja pigem väljapoole suunatud musitseerimine. Kohati isegi tundus, et oleks võinud rohkem olla nii-öelda idüllilisena, näiteks sara pandi osades, aga mis puudutab kõlakvaliteeti läbi tunnetatust, siis oli see esitus tõeliselt meisterlik. Nagu ma juba mainisin, olid esinemast siis suured koosseisud ja ka solistid. Hõivatud olid erinevad saalid, Eesti kontserdisaal, meederi saal ja Mustpeade maja suur saal. Viimases sai kuulata Eesti filharmoonia kammerkoori Helsingi barokkorkestrit Friider Berniuse juhatusel. See kontsert oli tõeline pärl taas nende toredate muusikaõhtut reas. Ja esitusele tulid siis Südsi, vaimulikud, kontserdid, Taaveti psalmid ja minule suureks üllatuseks Domenico Scarlatti staabat Maater, mida ma siiani ei olnud kuulnud, ei teadnudki. Et see klavessiinikeskne helilooja on loonud ka nii võimsa mõjuga suurteoseid. Seal sai kuulda, siis hakkab bella koorile kõigepealt sutsi Taaveti psalmid ja hiljem ühines siis ka Helsingi barokkansambel Aapo Häkkinen i juhatusel kooriga. Aapo Häkkinen on samuti tuntud eesti publikule juba klavessiini festivalide esinemistega. Tema mängu iseloomustab tundlik lähenemine, väga musikaalne ja õpetatud maneer nii-öelda, kuidas ansamblit, orkestrit ja üldse suuremaid koosseise kõlama panna. Sest passo, kontiinu osal on üsna suur. Käima paneb liikumapanev jõud. Eesti filharmoonia kammerkoor oli nagu alati teada-tuntud hea esituse poolest. See õhtu oli tõeliselt viimistletud, tuntud ja väga vaimse laenguga, peab ütlema muidugi Mustpeade maja suur saal on juba ise ka visuaalselt väga suur rõõm ja elamus vaadata neid kauneid renessanss, aknaid, mis küll vahetevahel on millegipärast musta riidega kaetud. Aga seekord oli see saag kogu oma ilus ja oli ka rahvast täis, millest on väga suur rõõm. Magnum Hortus Musicus esines Eesti kontserdilaval. Seal osalesid praegused kui ka kunagised ansambli liikmed. Kavas olid siis renessansi tantsud Saksamaalt Hispaaniast, Itaaliast vahele mõned toredad joogilaulud ja muidu kandis seda õhtut selline rõõmus ja entusiastlik meeleolu. Seda õhtut ilmestasid ka tantsijad, osales ansambel D-grupis, mis on loodud 2005. aastal ja sai siis selle toreda muusika taustaks näha ka branne kalliaarde ja Babaane. Ühesõnaga tüüpilisi renessansitantse. Ja see oli tõeline juubelikontsert. Andres Mustonen jagas mõningaid väikeseid meeleolukaid vaherepliike ja pean seda igati õnnestunuks koosluseks just ka tänu tantsijatele. Siis kindlasti peab mainima ansamblit Huelgas, kes esines Niguliste kirikus. Tegemist on siis belgia ansambliga dirigent Paul Nebel. Seekordne asetus oli nagu oreli poole ja see oli minu meelest väga õnnestunud valik. Nende kõlakultuuri iseloomustab tõeline viimistletus. Väga võiks öelda pastelsed akvarell iilikud, samas kaabel värvid kuidagi minu jaoks täiesti ebaisikuliselt hääled mis võimaldas sellise tõelise kokkusulamise. Polegi kuulnud, et üks vokaalansambel suudaks olla sellises koosseisus, kus hääled no niivõrd täiuslikult sulanduvad üksteisesse. Ja loomulikult intonatsiooni puhtus oli viidud täiuslikkuseni, nii et see kontsert oli taas tõeline nauding ja ma pole nii täissaali veel näinudki Niguliste kirikus. Neljandal veebruaril esinesid meederi saalis väga erinevate maade instrumentalistid Claudi arrimaani flöödimängija Hispaaniast, Andreas röölis, pianist Saksamaalt Ramon jahve, Iisraeli, Saksa sellist. Siis seekord esines esmakordselt Benjamin Mark Is Gill, Moore vioolamängija Hollandist ja nendega koos musitseeris Andres Mustonen viiulil. Siin oli tegemist väga toreda salongiõhtuga ja esitusele tulid siis Wolfgang Amadeus Mozarti klaverikvintett tema klaverikvartett g-moll. Ja ma pean ütlema, et Mozart kõlab eriliselt selles meederi saalis. See kooslus, mis nüüd nende pillide valiku näol seal saalis kõlas, oli minu jaoks täiesti optimaalne. Loomulikult on sealne klaver väga kauni kõlaga Stein või nimelt ja tõesti Mozarti helindid lausa hõljusid ja jõudsid minu meelest akustiliselt väga. Hästi kuulajateni festivali lõppkontsert Vivaldi Kaala toimub Estonia kontserdisaalis täna õhtul kell seitse. Kontserdil esinevad Tallinna kammerorkester ja Eesti filharmoonia kammerkoor Andres Mustoneni Johan tusel. Solistid on Ailassoni Risto Joost, Oksana sinkova Kalev kuljus ja Indrek Vau. Klassikaraadio teeb kontserdist ülekande. Helga ja täna õhtul avaneb jõhvi kontserdimajas eesriie Tšaikovski balletti uinuv kaunitar etenduseks esitajaks Peterburi riikliku klassikalise balletiteatritrupp Peterburi riiklik sümfooniaorkester Stanislav korkomenko juhatusel. Printsess Aurora tantsib Age Oks ja prints, teisi reed Toomas Edur, Tallinna balletikooli kasvandikud Tiiu Rand, Viru õpilased. 30. jaanuaril tähistasid Age Oks ja Toomas Edur sätlers veel siis suurejoonelise balleti kaalaga oma kahtekümmet koos tantsitud lava-aastat mitte aga lavalt lahkumist, nagu meie ajakirjandus seda sündmus kirjeldas. Kriidiks söökrs. Balletikriitikute ühendus andis age oksale 2008. aasta parima naistantsija auhinna. Toomas Edur on analoogse tunnustuse pälvinud juba 2002. aastal. Age Oks on otsustanud peale seda hooaega, mis kestab veel suveni, lavakarjäärist loobuda. Neljapäevasel väga lühikesel pressikonverentsil Eesti kontserdis rääkisid Age Oks ja Toomas Edur oma elust ja plaanidest. Kui te tantsisite bensuve uinuv kaunitar 97. aastal ka juba siis räägiti, et teid tahetakse kas või mõneks etendusekski siia Tallinna. Kuidagi väga vähe oli teie ajakavas sellist vaba aega, et ei oleks siia saanud. On teil olnud Inglismaal tõesti nii tihe töögraafik? Me ei tööta ainult Inglismaa ja siis me oleme juba 97.-st aastast vabakutselise. Meil on ülemaailmne olnud tööpakkumisi. Et üldiselt on olnud väga-väga tihe aed meie jaoks ja peaaegu kaks hooaega toomas savisema jalga, mis oli väga tõsine trauma. Et tänu sellele jäid paljud sõidud tegemata ja üks oli nendest ka Eesti. Kui te tulite Tallinna balletikooli, siis teile juba kohe öeldi, et te olete eriline Te, olete sündinud balleti jaoks. Kui kaua võtab aega ühel noorel leiule harjuda selle teadmisega, et ma olen eriline, jääb minut, nõutakse rohkem kui tegelikult tavaliselt tüdrukutelt nõutakse öelda, et mulle lapsest peale seda korrati, et ma olen väga eriline, kui midagi siis see oli vastupidi, et ikka saavutada veelgi paremaid. Ja ma arvan, et tänu sellele üldse, et minu käest nõuti sellist ülepingutust ise endalt olen saavutanud just selle, mis ma tänapäeval olen. Kas te mäletate seda, kui? 10. aastal, pärast Jacksoni konkursi tuldi ja tehti teile kohe ettepanek tulla Londonisse, kui kiirelt see otsus sündis? Pidasite nõu, kõhklesid, rääkisite oma õpetaja Tiiu Rand viruga? Tiiu mõjutusmainitud ja soovitas minna Londonis on, meil olid üle viiepakkumist ja ta arvas, et London on õige koht. Otsus muidugi ei olnud kerge, aga ikka minna tantsida ja näidata ennast maailmas õppida rohkem ja mis tuli õige otsus. Kui te oleksite teinud teise otsese oleksite tulnud siia Eestisse, kas siis oleks teie rollide loetelu alad sama pikk ja teie elu sama pingeline nagu praegu Londonis? No ma usun, et kindlasti trirolle oleks jätkunud, aga kindlasti võib-olla vähem pingeline, et kui me läksime 90.-le aastal Londonisse, siis siin Estonias me olime teinud ainult paar peaosa ja seal me tantsisime ühel aastal võib-olla üle 70 etenduse, kui siin me võib-olla tegime viis või kuus aastas, et see vahe on siis selline. Teil on 20 aastat laval koos olnud, teil oli selle tähistamiseks väga suur galakontsert Londonis. Mis nüüd edasi saab? Age on otsustanud, et ta tuleb lavalt ära, aga Toomas, teie pole veel, tundsin natuke ei kuulanud, mis toimub ja mulle meeldib lavastada ja inimene suuremaks ja siis sööd ja hakkab siit ja sealt valutama ja siis peab üks päev ikka otsuse tegema. Lõpetadagi otseselt nüüd ja, ja mul see otsus ka tuleb. Juba varsti. Olete te mõelnud jaajaa harjutanud ennast selle mõttega, et veel tantsiti võib-olla pool aastat, sest tööleping kehtib. Mis siis saab momendile üldiselt küllaltki raske sellest aru saada, et mis hakkab toimuma, et ei pea enam trenni minema ja ei pea olema nii distsiplineeritud, et mõnes mõttes ma väga ootan seda, olen ihaldanud juba pikalt, aga, ja ma arvan, et kohale jõuab võib-olla siis, kui ma ükskord päev on kätte jõudnud. Praegu on lihtsalt tööd väga palju, et ma ei ole nii tõsiselt mõelnud selle peale, et mida ma hakkan tundma. Ma soovin teile mõlemile edu, aitäh, et te siia tulite, vabaneb jõhvis, möödub kõik suurepäraselt ja saadab samasugune publikuedu nagu Inglismaal. Ja ma loodan ka, et me jõuame kunagi aasta teisel poolel rääkida, siis mis edasi saab, kes lavastab, kes puhkab ja aitäh teile. Teisipäeval, 10. veebruaril kell 22 null viis on Eesti televisioonist saade armastusega ja Toomas Edur ning pärast seda saab vaadata jõhvi balletifestivali galakontserdi videosalvestust. Sama korratakse pühapäeva 15. veebruari õhtul kell üheksa programmis ETV2. Muide esmaspäeval avalikustatakse ja kes on valitud rahvusooper Estonia balleti kuue kunstilise juhi ametikohale. Helikaja 12.-st 15. veebruarini toimub festival täiuslik vaikus. Palusin stuudiosse Tallinna filharmoonia produtsendi Heili paus tamme. Millest selline festivali nimetus, täiuslik vaikus. See on väga omapärane nimetus natukene intrigeeriv kindlasti muusika festivali kohta, sest muusika teatavasti koosneb helidest, see kõladest. Ka mingi väike vihje selles on nishi Emmy olemusele, sest see on SMI solistide festival. Nii et meil on au ühte sellist maailma omapärasema innovatiivsemate plaadifirmalt siin esitleda ja tema juhtivate solistide plaatide materjali kontsertidel presenteerida. Festivali raames toimub neli kontserti Tallinna Mustpeade majas algusega kell kaheksa õhtul ja iga kord siis erinevate esinejatega. Räägime neist ka lähemalt. Esimesel Kaheteistkümnendal kuuleme Tallinna kammerorkestrit Tõnu Kaljuste juhatusel. Kõlavad selliste heliloojate teosed nagu Silvestroof, Pärt, Eller, Mäks, Mill on ja on ka Tõnu kõrvitsa, Maarja Kangro kammerooperi tuleaed, kontsertettekanne, solistid, Kädi plaasia, Helen Lokuta, kas nemad on issimi solistid? On Tõnu Kaljuste ei teinud päris palju koostööd issi emiga, nii et selles mõttes on tõesti taga ühel lainel kogu meie festivaliga ja huvitavad heliloojad kokku pandud. Kõige rohkem vast võiks tutvustada just Tõnu kõrvitsa kammerooperit. Selle kohta on väike, selline vihje tekstist õpetaja, õpilane, kaks kummalist naist otsimas luuletaja maja mööda tühje tänavaid, kus majad on klaasist ja valgust on liiga palju. Vabadussaladus ja tulevarjud. Festivali kunstiline juht on Erkki-Sven Tüür ja ta ütleb, et tal on olnud pidevalt, et väga loomingulisi tihedaid kontakte issimi juhtkonnaga ja eelkõige selle looja ja asutaja Manfred Eicher iga. Ja kui nüüd vaadata edasi neid projekte, mis siin tulemas on, siis on kõnekas just see fakt, et Tüür ütles, ta on olnud lindistuse juures, et kuidas me salvestab, kuidas ta töötab muusikutega, kuidas ta töötab selle kõlakultuuriga ja mind väga rõõmustas viimase meie kontserdi solisti kohta Euroopa kriitikute poolt öeldud lause et siin on kõige tähtsam idee tasand ja see idee tasand tõmbab soorituse tasandi kaasa. Et mitte lihtsalt meil ei ole tegemist väga perfektse väga virtuoosse džässimängijaga, vaid just haruldane on see ja helilooja intelligentsus, tema improvisatsioonidel lennukus ja kõlakultuur, nii et see kindlasti on pärit just nimelt ka Manfred Aichari Reno meest ja tema suhtumisest muusikasse. Järgmisel päeval 13. Me sale kuulata Rolf Islevandi barokkansambli esitust. Intrigeeriv on see Jordis, Zawally kui prantsuskeelse kultuuriruumi barokiguru tütar Marianna sav all on ka esinemas selle ansambli koosseisus. Ta mängib lautot ja Kaarne esineb vokaali ja nii, et on tegemist äärmiselt pühendunud ja ka autentset baroki hindavate esinejatega. Kusjuures on väike selline nüanss juures, et Rolf Islevand elab Itaalias, on väga kaua pühendunud seitsmeteistkümnenda andi baroki esitustraditsioonide uurimisele ja läbi selle läbi autentse baroki tõsiselt sügava tundmise on ta jõudnud teatud vabaduseni. Ta ei tule meile esitama mitte lihtsalt autentsed barokikäsitlust, vaid ta astunud seal sammukese edasi ja leidnud, et tänases päevas me võime seda interpreteerida ka oluliselt kaasaegsemalt vabamalt ja niisugune intrigeeriv nimi nagu sensuaalne barokk on tema projektile ka antud 14 10. on meil huvitav kohtumine Norra džässi uue põlvkonnaga, saksofonist, rügvesseimi ansambel on väga ulatuslikku koosseisuga väga huvitava koosseisuga kontrabass, Wagotist, akordioni, kahtlemata löökpillid, veel palju huvitavaid puhkpille. Ja see seltskond toob meieni Norra Tšassist integreerinud muusika ka, mis omab veel mõjut, tõsi Aasiast ja kaasaegsest tänapäeva muusikast, nii et kolme muusikajõe kohtumine on nende kontserdi alapealkiri. Ja kui me hästi tunneme Nissi Emmy üht kuldsolisti andarbarekija kargeid muusikamaastike, siis me võime ette kujutada, kui sellelt pinnalt on välja kasvanud uus põlvkond, kes oma väikest sellist baasi aga on arenenud laiemale ja näiteks öeldakse, et tema saksofon kohati saab nagu aasiaflööt siis saab see kindlasti olema üks väga elamuslik ja sisemiste rännakuterohke õhtu. Viimasel päeval, 15. on meil au kohtuda Euroopa 2008. aasta parimaks džässmuusikuks nimetatud Harrilt Andersen iga kontrabassimängija, kes esineb oma trioga, selle koosseisus on veel trummar Paolo Winadža ja saksofonist on, mis, mis nad on väga innovatiivsed, tugeva heliloomingu andeks ja loomingulised solistid, kes kõik esinevad orkestrites solistidena, nii et neil on ka tugev klassika põhi. Ja kõik see kokku on andnud sellise tulemuse, et nüüd neid nimetada Läti selle aasta kõige parema jazzi plaadi väljaandjateks. Ja samuti tegemist jandarbareki nii-öelda õpilasega, sest harilt Andersen tuleb välja ka samuti džässimees on alustanud oma interpreedi karjääri just nimelt karbareki ansamblis ja ka sealt välja kasvanud, sealt edasi läinud. Ja kui on juba niisugused head õpetajad, kui on selline baas, siis saab sealt kasvada edasi ainult väga häid muusikuid. Ja just rõhutan veelkord seda idee tasandit, mida siis Seekord Euroopa muusikakriitikut. On nende puhul välja toonud. Niisiis festival täiuslik vaikus pakub nelja õhtu jooksul väga erinevast stiilis ja žanris põnevaid kõlasid. Klassikaraadio teeb ülekandefestivali esimesest kontserdist neljapäeval Mustpeade majas toimuvast Tallinna kammerorkestri kontserdist aga teiste kontsertide kuulamiseks tuleb teil minna kohapeale Mustpeade majja. Täna tähistatakse Võru kultuurimajas Kannel kohaliku kultuuritegelase Paul Elkeni sajandat sünniaastapäeva. Paul Elken on mees, keda vaid pidada tõeliseks maa soolaks. Koorijuht, pedagoog, organist, helilooja ja kunstnik. Palusin stuudiosse dirigent Erki Pehki. Sina oled samuti Võru poiss, kes on tõsi. Millised kokkupuuted on sinul olnud Paul helkeniga? Otseseid kokkupuuteid ma väga palju ei mäleta, loomulikult ma olen teda näinud, loomulikult me oleme isegi põgusalt vestelnud, aga mitte kunagi teadlikult niiviisi, et mina kui muusike temaga muusik et igatahes on minu lapsepõlve, sest Paul L käin juhatas ju väga kaua Võru meeskoori, mille hiljem võttis nii-öelda üle minu isa, isa tegeleb meeskooriga edasi siiamaani. Aga noh, loomulikult alguse poole sai ju käidud kõikidel Võru meeskoori kontsertidel ja seal maga Elkeni nii-öelda nägin ja ka mingisugustes vestlustes ka osalesi. Onu Elken. Põhjus, miks me just täna räägime, Paul Elken-ist, on see, et täna toimub Võrus suurejooneline kontsert Paul Elkeni 100. sünniaastapäeva puhul ja sina juhatad sellel kontserdil Paul Elkeni mastaapsemaid teoseid. Reekviemi ja kantarti. Idee tegelikult sündis ju mõned aastad tagasi, sest oli näha ja oli teada, et Pauleltki, selline suur juubel tuleb. Loomulikult kõik, mis on seotud Võrumaaga, on mul äärmiselt tähtis Võrus sündinud inimesena olemas, aeg-ajalt nüüd ka veel nii-öelda tallinlasena Võru tegemistel silma peal hoidnud ja sinnapoole ikka oma abi kunud. Võib-olla siit mõlemalt poolt vaadates saadki aru, kui oluline on see, kui kuskil kohapeal on andnud mingisugune suur mees, kes on jätnud kohalikku kultuuriellu nii suure sügava jälje. Võib-olla inimesed seal Võrus ise nii tähtsaks ei oskagi nagu pidada, sest üks mees siitsamast meie seltsis. Aga kui sa vaatad natuke eemalt, siis mõistad, kui oluline peab olema ühe kultuuri looja teadvustamine. Ühe kodukandi jaoks tekkis selline hetk kus vestlusringis sai selline idee välja pakutud, et tema juubelit tähistada tõesti sellise põhjaliku kontserdiga teha ülevaade tema parematest teostest, mis ta on loonud. Ja seda loomingut on tegelikult pandi, seda loomingut on tõesti palju ja seda ülevaate tegemine ei olnudki üldse mitte kerge. Sest koorilaul on ta loomulikult erakordselt palju, neid on ta kirjutanud nii naiskoorile, segakoorile muidugi lõviosa meeskoorile ja neid on mitusada ja neid on mitusada, aga ütleme niiviisi, aeg on ikka välja sõelunud, need magusamad pärlid ja nii ongi see, et siis esimeses kontserdipooles saame läbilõike tema parimatest mees naiskoori ja segakoorilauludest plussis vahele. Demonstrumentaalsed lood, mis on kirjutatud siis kas sooloviiulile soola, metsasarvel soololaulule. Et esimene pool läheb selline kammerlikum ja koorimuusika tähe all ja teises pooles, siis kõlavad tema suurvormid. Tõsi, Võrus omal ajal tegutses ka sümfonietta orkester kuni 80.-te alguseni ja see andis ka võimaluse nii-öelda tal kirjutada teos ikka sümfooniaorkestriga koos ta päris nüüd sümfoonilise repertuaari kirjutanud aga teoseid, millel oleks võinud olla nii-öelda orkestris seade, orkestri saade, selliseid vannidel päris palju. Ja omal ajal ka kohalik orkestri juht Hendrik Juurikas. Mitu lugu härra seadis kuulemegi kontserdil orjalaeva. Nüüd tegutseb orkestri jälle Võrus tänu Jaan Randverele On orkestri tegemised Võrus uue hoo sisse saanud juba viimased viis, kuus aastat. Ka see on üks põhjus, mispärast sai julgetud Paul Elkeni loomingut orkestriga ette kanda. Nii-öelda kontserdi teises pooles võtsin ise endale julguse ära orkestreerida, tema reekviemi. Reeglina tuleb täiesti nagu uues ettekandes orkestriga meeskooriga ja solistidega. Miks ma seda orkestreerida julgesin, on väga lihtne põhjus, see klaverisaade oli kirjutatud väga orkestraalselt. Seda Se klaverisaates ei olnudki nii väga klaverile mõeldud, et sealt on kohe aru saada, et ta pidas ikkagi silmas väga suurt ja korraliku orkestri kõla. Nüüd oleme arhiivis vaadanud ja mitmel pool on ta kirjutanud paljudele klaverisaadetele juurde, et see võiks olla keelpillidega või et siin-seal selliseid märkmeid nagu olemas. Järelikult orkestripillide peale mõtles ta kindlasti oma võimaluste piirides, sest Võrus ju aktiivselt tegutsevat orkestrit ei olnud. Ma arvan, et kuskil mujal Tartus või Tallinnas tegutsedes oleks ta sellistele repertuaariga kindlasti rohkemgi. Aga see reekviem kirjutatud sõpronile, paritonile ja meeskoorile ja meeskoor, kes seda võrus esitab, on väga suur ja võimas. Seda küll, räägime siis nüüd esitajatest. Kui see idee siis nagu sündis aastad paar tagasi, siis üks minu mõte oli kahtlemata see et muidugi alati kuskil nii-öelda kohalike jõududega asja tähistada, aga siis selliseks kohalikuks ettevõtmiseks võib-olla jääbki ja pahatihti ei ole see just kõige parem võimalus ühe mehe mälestust jäädvustada. Just see, kui me anname talle natuke suurema kõlapinna, kui me kaaslane professionaale teadupärast Võrus ühtegi professionaalset mari kollektiiv, vale et järsku jõuab niimoodi Paulelkine looming ka kaugemale. Ja salaplaanina saigi toona siis võetud ühendust trammiga, nii et siis võib nüüd öelda, kaaluka professionaalse kollektiivina osaleb siis. Juubeliüritusel meie Eesti rahvusmeeskoor ja reekviem esitate koos võrumeeskooriga. Jah, et kaks lugu kaks suuremat teost kannavad kokku siis kahe meeskoori ühendkoor, võrumees karja rahvusmeeskoor ja ühe teose sisel orjalaeva laulab siis rammiksi. Ja lisaks esinevad sellel kontserdil põru koorid, Võru naiskoor Kannel, segakoorid, Hilaro ja tervis. Ja kaks vokaalsolisti maris Lilosoni Uku Joller, kes mõlemad Võrumaaga seotud Marizon Võrumaalt sündinud ja Uku Joller peab seal oma suvekodu ja instrumentalistidest siis Urmas Himma, Metsasarv Maren Randvere viiulil ja siis Võrumaalt pärit kontsertmeister Meeli Ots. Heino Wildo flöödil Tiiu Koit klaveril ja veel üks kontsertmeister teeb kaasa, see on Siim Sellis ja võrukoore juhatavad Irja Arop, Silja Otsar haarav pander ja Heino Pehk ning Võru sümfooniaorkestrit Jaan Randvere. Paul Elkeni 100.-le sünniaastapäevale pühendatud suur kontsert algab Võru kultuurimajas Kannel täna õhtul kell kuus lisan siia juurde, et klassikaraadiokuulajad vaat mõne näite Paul Elkeni loomingust kuulata kolmapäeva, 11. veebruari Eesti inter projektide tunnis kell üheksa õhtul. Üheksandal veebruaril tähistatakse. Tartus ja kõrvekülas helilooja dirigent Miina härma 140 viiendat sünniaastapäeva. Kõige esimene kokkusaamine toimub Tartu laulupeomuuseumis. Dirigent Valli Ilvik, kuidas tähistate Miina härma 140 viiendat sünniaastapäeva. Jah, tõesti, see on nüüd õige sünniaastapäeva tähistamise päev kell 16 null null laulupeomuuseumis. Me tahame näidata Miina härma mitmekülgsust ja see kontsert oleks nagu rahvamuusika ja rahvalaulude kontsert. Üles astub rahvamuusikaansambel sirgudi orelil aku juhatusel. Kuna nüüd laulupeomuuseumis on ka ajalooline klaver, siis me saame võimalust pakkuda lauljatele duetidele ansamblitele, kes siis esiteksid Miina härma laule ka rahvalaule, rahvalaulude seadeid. Me tahame seda kontserti näha just heategevuskontserdiga, kus kuulajateks esmalt oleksid naad majast mäekodulapsed, lastekodu lapsed ja ka eakate organisatsioone nagu kodukotus ja teised. Me kutsume kuulama ja tegelikult laulab ka sellel päeval kodukotuse segaansambel. Kell 16 on selline kontsert, seejärel kalmistul, küünalde süütamine. 19 null null kõrveküla põhikoolis. Härma sünnikodus just selles põhikoolis on ka Miina Härma klass. Muuseum, mida saab uudistada, on kontsert, kus astuvad üles koorid, naiskoorid, segakoorid, mängib väekvere pasunakoor ja esinevad ka Tartu valla muusikakooli õpilased, nii et see on sünnipäeva lõpp-punkt rõhutada, olles nüüd Miina Härma isiksust erinevate tahkudena, tahame just lastekodu lastele ja kutsume ka üles koolide õpilasi tulema kell 16 neil neil kontserdile laulupeomuuseumisse, kus me kindlasti räägime ka hästi palju Miina härmas, lihtsalt lastepäraselt, mitte pidades väga tõsist loengut. See naine, kellest iga eestlane peaks midagi teadma, kui suur see jälje konn, mille Miina härma on Eesti koorimuusikasse ja muusikaellu jätnud, me teame kõike, mine Härma armastatuid laule, Tuljak ei saa mitte vaiki olla meestelaul kange meeste laul naisheliloojalt ja neid laule on palju, mida laulda, kas see võib olla mõni kuur, tahab väga kaasaegsed helise laulda, aga samas nüüd rahvusromantilised imearmsad ja headele tekstidele kirjutatud laulud, Anna Haava, Juhan Liiv, teisen või Karlson, et on kõik väga head teksti ja muidugi Miina härma ise praktilise koorijuhina oskas kirjutada toda suupäraselt väga heasti esitatav laulud, ka soololaulud ei tohi. Me põlata Ta rahvusromantismiajast pärinevaid heliloojaid, kes on siiski professionaalid. Võime öelda, et üheksandal veebruaril algab Tartus Miina härma nädal, sest nädala lõpus toimub juba traditsiooniks saanud Tuljaku võistulaulmine Miina härma. Gümnaasiumis ootame nii üheksandal veebruaril Tartu laulupeomuuseumisse ja kõrvekülla ja nädala lõpus Miina Härma Gümnaasiumi aulasse võistulaulmist uudistama segakooride liidu korraldusel aga päris lõpp-punkt on tegelikult tatart Peetri kirikus 15. veebruaril hommikul, kus toimub kontsertjumalateenistus Miina härma mälestuseks. Nende ürituste kohta saab lugeda Vanemuise seltsi koduleheküljelt ja ka Tartu kultuuriaknast. Helga ja Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool kutsub järgmisest nädalast kõiki huvilisi uudistama Ungari pidu, nädala üritusi toimuvad kontserdid, loengud ja filmiõhtu lähemalt, räägib üks peakorraldaja Merle Kolla. Teadupoolest korraldab Elleri kool neli suurt festivali oma õppeaasta jooksul ja käesolev festivale on siis pühendatud hõimurahvaste muusikale ja see nädal on pühendatud Sis Ungari muusikale ja Ungari kultuurile. Kindlasti üllatab see festival oma rikkalikkusega, sest siin ei pakuta mitte ainult kontserte, vaid on ka rikkalik loengute programm. Samuti on avatud näitused ja lisaks suurejoonelisele kontsertettevõtmistele on võimalik nautida kolmel õhtul täiesti haruldasi filmi. Dokumentaal. Kooli kolmanda korruse fuajees avatakse kuulsa Ungari helilooja Peela part Saaki näitus. See annab väga põhjaliku ülevaate helilooja loomingust ja tema elust koos teksti ja fotomaterjalidega ja samal korrusel on võimalus vaadata ka näitus teater põhjavalguses, mis on kindlasti teatrihuvilisele väga huvitav, sest sellel näitusel saab tutvuda siis kõikide nende etendustega, mis on tulnud Eesti, ütles lavale ja mis on siis põhinenud Ungari muusikal? Ungari pidunädala raames toimuvad kontserdid ja Tartu Jaani kirikus toimub kontsertetendus alapealkirjaga maailma nukraimor tester, millest võtab osa Vanemuise teatri näitleja Hannes Kaljujärv ja muusikud Olav Ehala ja Lembit Saarsalu. See projekt sai alguse sellest, et selgus, et just just on valmimas ungari keelest eesti keelde siis tõlkes Ungari ühe kõige enimnõutud kaasaegse kirjaniku Lazlo Tarvasse novellist, maailma nukraimur kestev ja olles läbi lugenud selle teksti, siis ma ei kujutanud ette, et keegi teine võiks seda esitada, kui Hannes Kaljujärv, kes ka väga hästi haakus sellega, kui ma nüüd väga lühidalt sisukirjeldust räägiksin, siis kogu teema peaks mahtuma sellise tud kirjandusliku ja muusikalise teema alla nagu ood rõõmule, aga asi on tegelikult rõõmust väga kaugel, seal on groteski, seal on sellist poliitilist alatooni. Me võime ära tunda pilte tänapäeva eluste suurest segadusest, mis ümberringi praegu toimub ja täiesti üllatavalt ootamatult traagilise lõpuga. Tegelikult on üks väike linn oodanud endale orkestrit juba aastakümneid ja inimesed on oma pillimänguoskuse juba minema. Tänud ja vanaks jäänud üks pillimeestest on isegi kunagi lasknud endale seljale toveerida Viini Filharmoonikute orkestri dirigendi näopildi ja kõik on seda nii oodanud ja, ja see oli neil nagu just see valge laev, mida oodata. Aga lõpuks see maailm variseb nende jaoks kõik kokku. Ja tõepoolest see tekstiosa olla väga Ungarlik ja ma usun, et nii mõnigi võib avastada sellise ootamatu sünguse selles Ungari sellises rahvuslikus kirjanduses. Seda etendust vürtsitavad väga originaalsete elektrooniliste muusika kompositsioonidega. Nagu eelpool öeldud, juba Olav Ehala ja Lembit Saarsalu, kes kasutavad palju improvisatsioonilist muusikat ja on siis spetsiaalselt selle kontsert tarbeks üht-teist komponeerinud, tasub uudistada nii vanemal kui nooremal kuulajal. Kontsert toimub siis Kaheteistkümnendal veebruaril hilise alguskellaaega 21 null null Jaani kirikus ja enne kui ma räägin, siis selle nädala kõige suurejoonelisemaks sündmusest kindlasti kutsuks kuulama inimesi kaunist kammermuusikat vaata kuulama esmaspäeval, üheksandal veebruaril, kui toimub Tartu linnamuuseumis kammerkontsert kontrastid, kus esineb Kadri Sepalaan, viiulil Tõnu Kalm, klarnetit Märten Karm klaveril Kawason partoki, Stravinski ja Mägi, muusika ja teisi päeval, 10. veebruaril on veel võimalus nautida kaunist ungari muusikat Elleri saalis, kus esineb Sigrid Kuulmann teine viiulil ja Marko Martin klaveril. Kavas on listi koday partokkija hubai muusika ja nüüd siis meie nädala kõige suuremast sündmusest ehk siis Imre Kalmani opereti Silva ettekandest. Kindlasti on see väga oluline koolile just seetõttu, et hakkama saadakse pea oma koolijõududega õpilaste õppejõududega. Loomulikult on kaasatud professionaalsed lavastus jõud Taisto noor ja dirigendina Engel Nõgene, koreograafi töö on ära teinud Rufina noorkunstnikuks on Liina Pihlak aga Kammerorkester, koor, solistid, need on kõik Elleri enda kooli õpilased ja kui on isegi küsitud, et miks just operett ja miks just kalm on, siis see on kindlasti koolile väga hea praktika. Seepärast võta ette üks, aga keeruline ooper, siis kindlasti oleks juba päris keeruline leida sobilik hääli sinna, et oleks mitte ainult selline jõukohane, vaid ka kindlasti küllalt helge teos tänasesse päeva. Miks mitte taastada, kuulata ja operett. Silva etendub Ateena keskuses. Esietendus on kolmap päeval 11. veebruaril algusega 17. Null null. Neljapäeval, 12. veebruaril on siis teine etendus ja kolmas etendus on siis reedel, 13. veebruaril. Kõik linnarahvas on väga oodatud uudistama nii loenguid töötubasid näit just, ja nüüd oleks sobilik kindlasti nimetada ka ära need kolm filmi, mis võiks kindlasti kuuluda iga maineka dokumentalistika festivali hulka. Kuna partakile on meil suhteliselt suur rõhk nii Lektooriumites kui ka näitustel, siis on haruldane võimalus näha ka biograafilist filmi, kus väga põhjalikult käsitletakse tema elu ja loomingut. Seal on haruldasi kaadreid, kontsert, teistest palju fotosid ja palju dokumentaalkaadreid. Teine film käsitleb Transilvaania muusikat ja kolmas film, mida siis ungarlased ise nimetavad vaatet oma rahvuslikuks uhkuseks põhineb kompaniist Perens Merkeli ooperil Lampaan. See on siis 2002. aastal valminud film. See on ajalooline melodraama Ungari ajaloost väga põnev süžee. Ohtralt kaunist muusikat saab seal kuulata, millega Ungari pidu nädal Tartus Elleri kooli eestvedamisel lõppeb, kuna eelpool jutt nii mõnegi filmi või kontserdi osas võis tunduda selline kõhedust tekitav, aga nagu ka Victoria toot meie väga hea festivali nõus ta ütles, aga see ongi Ungari kultuur, ta ei olegi selline drill Adral, ta ongi natukene sissepoole tegelikult meile endile ka väga omane, aga lõpp, pane äärmiselt helge, 20 null null Elleri saalis 13. kuupäeval ja reedel toimub siis improviseerin jooni konkurss teemal armunel tuntud listi klaveripala põhjal ja sinna siis on oodatud improviseerima kõik Elleri kooli õppejõud ja õpilased. Kust leida infot Ungari pidu nädala kohta. Kõige lihtsam on vaadata seda Elleri kooli koduleheküljelt www. TMK punkt. Oodatud on kogu linnarahvas, sest ega teadmised ei tee kellelegi kunagi liiga. Aitäh Merle Kollom selle intervjuu eest. Ungari pidu nädal Tartus üheksandast kuni 13. veebruarini. Sülgaja Arvo Volmer, teile on selja taga pikk turnee, mis viis teid üleval ookeani Ameerika ühendriikidesse ja lennutas teid sealt jälle tagasi Moskvasse, kuniks ta siis jõudsite siia maskiballi ette. Te olite Ühendriikides Adelaide orkestriga, mis seal toimus? Poliitikud on igal pool maailmas sarnased, vahetevahel tekivad meil möödapääsmatult vajadused, tõestada seda, et mingi riik on parem kui mõni muu riik ja täpselt selline juhtus sedapuhku Austraalias. Nimelt on seal traditsiooniks saanud, et iga aasta peetakse kude ja märika päevast ameerika üritus. Ja sedapuhku aga sügisel hetkel otsustati, et siin on kindlasti sümfooniaorkestrit vaja ja Austraalia peakonsul Ameerika Ühendriikides on pärit Lõuna-Austraalia osariigist, siis imekombel langes siis Varikadeleti sümfooniaorkestri kasuks ja mina kui nende peadirigent, siis muidugimõista meie ainsat sellist esinduslikku soita muidugi kaasa tegemata jätta ei saa. Et kaheksandal jaanuaril läksin siis seal kuradi poole teele selleks et orgistamisel rohkusest tulnud natukene proovida ka kiiresti vormi jääda ja sealt lahkusime Los Angelese suunas, kus meil oli siis üks kontsert Ross hoolisse University of California üks väga tore kontsertsaal suurepärase akustikaga, kus lasen sellise kammerorkestri, põhiliselt tegutseb sealt viisist edasi New Yorki, kus kolm päevad tehti proovi, sest et see tere päevast Ameerika kava on selline läbilõikeline, kus kogu selle ürituse mõte on loomulikult tutvustada. Olete te maaturismitööstus, nii et seal oli küllaltki suur rõhk niukse kergemal muusikal ja sai näha kõiki Austraalia praeguse hetke rahvusvaheliselt tuntumaid popstaare ja ühe laulu tegime kuusk, Olivia Newton, Johniga näiteks noh, need tõsise muusika valdkonda. Ta kuulus sellest New Yorgi kaanegi hoolist toimuvast kontserdist umbes 15 protsenti ja ülejäänud oli siis natukene crossover ja natukene ka kergemat poolt, kus siis mina mitte kõiges ei pidanud kaasa tegema, aga ma ning numbritega taga lasen seal siis oli meil täiesti niisugune Glasgine täis, oh, kus tegime ühe maailma esiettekande ajada ledi helilooja kreem küüne väikese kontserditaolise loo kahele tšellole ja orkestrile. Kuna me, Allar kestes me leidsime, et meie kohus on näidata Itaalia muusikat, siis esimeses kontserdipooles olidki esindatud, seal oli praeguse hetke olulisemate heliloojate rused, võrdsi, Johanssoni, kriitiliskaltsuppi, helitööd ja teises kontserdi poole, siis avasime selle. Minu arvates ei osta aga praeguse hetke tugevama halvaini lühikese nihukese sissejuhatava teosega ja Bay teosena. Tõsime šansibilise, viiendasime iroonia, sest et seal on Sibeliuse loomingut meeldib mulle arstid reageerida. Meil hiljuti redis festival, kus me kahe nädala jooksul esitasime kõik tema sümfoonide terve rea muid orkestri tööd ja ja me oleme teralifooni orkestriga ka kõik need sümfooniat teedeemiale mänginud MPC klassiksi firmale. Kuivõrd palju Adelegi sümfooniaorkester teie kaasabil Eesti? Muusika taga on kokku pannud Eesti muusikat. Olen seal mänginud niipalju, kui ikkagi vähegi võimalik on, sellel aastal on kavas Veljo Tormise Ava meil number kaks nagu klassikalise poole pealt, siis me oleme mänginud seadugine viiendat sümfooniat, neljandat sümfooniat, kuuendat sümfooniat, Erkki-Sven Tüürile kamenditud Erkki-Sven Tüüri löökpillikontserti näiteks on lähetanud phony orkestrile ka meie juures sageli külas käia Folarieltsk, nii et jõudumööda esitame seal eesti muusikat niukses sageduses üks kuni kaks teost hooajal väga populaarne ja, ja toreda vastuvõtu sai Eino Tambergi Concerto crossover. Kas olite te siis pärast Ameerika turneed ja seal ta siis dirigeerisid, Taskand? Jõulude esimesel pühal läksin sinna, juhatasin jõulude ja aastavahetuse ajal seal viis korda nähte pole etendusi, mida ma olen seal juhatanud varem ka mõned korrad ja oskab, ma olen juhatanud suures teatris nüüd juba viimasel viiel hooajal, nii palju, kui mul on õnnestunud. Et Läku nendega ühildada. Niukene kukule. Pean kuidagi sündinud sõnad, et minu etendus praegu, aga. Aga samas tuleb näiteks pikemast tööperiood rahvusooperis Estonia Verdi maskiballiga, mille esietendus on juba ju nädalaga. Jah, maskiball hakkab meil nüüd kohe-kohe esitusküpseks saama, sama tõsi, nüüd see viimane niisugune nädal loomulikult hästi tihe, hommikul hommiku ahtriga, päev ja maskiball on žestid operda, kuulub küll sinna nii-öelda keskmise perioodi, kus võiks olla muudetav numbri, oopereid ja iseenesest nagu numbriookeaniga kirjutatud. Aga samal ajal on kõikide numbrite lõpud kuidagimoodi säärase ette teadmisega, et järgmine number juba saapa sisse juhatatud ta mõjub äärmiselt värske kompaktsem on selline niukene kui liikuv, minu enda võrdlus, kuid väikene, õlitatud liikuv nobe, osav masin ja niukene sädelevat särtsu on selles ooperis minu arvates erakordselt palju. Ja kalibreeritud on erinevalt mõnedest muudest ooperites sedapuhku küllaltki selgelt arusaadav ja ütleme, täna on ajalooline põhi, mis lisab sidet publiku ja, ja ütleme ooperimaailmale minu arvates tähendaks lühemaid oopereid Verdi puhul. Vorm on ilmselt olnud helilooja enda jaoks selle ooperi komponeerimisel mingisugune teatav niukene kunstiline eesmärk, mingisugusegi, üleliigseid traditsioonilisi Kaballetasid ja keerutusi ei ole tehtud seal. On äärmiselt dünaamiline, lühikene ja pingeline ooper. Eelmise aasta oktoobrist alates on eesti ooperisõpradel olnud suurepärane võimalus nautida New Yorgi Metropolitan Opera otseülekandeid Forum Cinema ekraanidel Tallinnas Coca-Cola Plazas ja Tartus kinos Ekraan. Four Cinema linastus juhi Rein Palosaare sõnul on huviülekannete vastu ületanud kõik esialgsed ootused ning seetõttu otsustas Forum Cinemas panna, ehkki partii lisapileteid kahele järgmisele ooperile, mis Coca-Cola Plaza suures saalis kiiresti välja sai müüdud. Seega on võimalik näha täna ülekantavat tonitseti ooperit lutt siiani lammermoorias seitsmendal märtsil toimuvat Putšiini kuulsat ooperit Ma tahan pata flai lisaks Coca-Cola Plazas suurima, 514 kohaga saalile kaablazza suuruselt kolmandas, 170 kaheksakohalises saalis, et mahutada kõiki ooperisõpru. Hetkel, mil alustasime heliga ja kokku, kui olid mõned pääsmed veel tänasele etendusele saadaval. Lutšiieti lammer moor on Metropolitan operas meeritsi Mermanni menulavastus, mille esiettekanne toimus eelmisel hooajal. Peaosas särab maailma ooperilavadel peadpööritava karjääri vääri teinud ning suurepäraseid rolle loonud vene päritolu sopp, palun anna need trepko, kes pälvis möödunud aastal oma vene albumiga Grammy auhinna. Annan need rekka debüteeris Metropolitan Opera laval juba 2002. aastal Nataša rolliga Prokofjevi ooperis sõda ja rahu ning on palju meeldejäävaid rolle laulnud kõigil mainekamatel maailma ooperilavadel. Tema lavapartnerina pidi täna õhtul üles astuma, et Kardo rollis Mehhiko tenor Rolando villast soon. Paraku aga on teatavaks saanud että Rolando pilasoon on haigestunud ning teda asendab Pjotr rappessaala ning Enriko rannist. Venna rollis on Maariusqvjessen. Dirigeerib Marco armiliaato. Soovime teile meeldivaid ooperielamusi. Sülgaja tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Marju Riisikamp. Hedvig elekki ogeraal. Saate seadsid kokku operaator Helle Paas ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Sülgaja. Muusika, uudised, muusika uudised. Laupäeval kell üheksa. Null viis. Saade kordub kell 15, null viis. Kes teile sobival ajal sobival ajal heliga ja