Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku olulisemad sõnumid neljapäeval, 11. juunil, mina olen Uku toom. Valitsus on valmis kaaluma ühekordselt laenu Euroopa majanduse toetamisega tingimusel, et riigid üksteise laenu ei garanteeri ja uusi makse ei kehtestata. Me oleme valmis kaaluma ühekordselt erandkorras ajutise ja ajaliselt selgelt piiritletud laenu võtmist taaskäivitamiskava rahastamiseks Euroopa Liidu eelarve kaudu. Eesti teadlased ootavad koroonaviiruse läbi põdenud inimesi vereplasmadoonoriks, viirus antikehadega, plasmat tahetakse proovida koroonahaigete raviks. Alates esmaspäevast on Eestist võimalik jälle vabalt Soome reisida. Soome valitsus otsustas täna, et loobub alates esmaspäevast igasugusest piirikontrollist Eesti-Soome vahelises laeva ja lennuliikluses Eestile. Lisaks tehti samasugune otsus ka Läti ja Leedu norrantaanid ning Islandi suhtes. Euroopa komisjon soovitab liikmesriikidel Euroopa Liidu sisepiirid avada 15. juunil. Prokuratuur alustas keskerakonnale tehtud annetuse uurimiseks kriminaalmenetlust. Need materjalid, mida siis prokuratuurile kontrollimiseks saadeti, tekitasid kahtlused tõepoolest, annetus, millest räägitakse, ei pruugi olla pärinenud siis sellelt inimeselt, kes annetuse väidetavalt tegin. Eesti kaitsevägi otsustas likvideerida üksik-sidepataljoni juurde loodud tippude spordirühma. Ilm püsib vähese pilvisusega. Hoovihma võimalus on väike, öösel on sooja 11 kuni 16, homme 14 kuni 23 kraadi. Alustame sellest, et valitsus leppis täna kokku seisukohad, millega minnakse järgmisel nädalal Euroopa Liidu üldkogule, kus arutatakse Euroopa majanduse taaskäivitamise kava. Kadri Põlendik jätkab. Valitsus jõudis täna kokkuleppele Euroopa Liidu ühislaenu ettepaneku küsimuses, nimelt käis Euroopa komisjon välja plaani laenata ühiselt 750 miljardit eurot kriisis Euroopa majanduse toetamiseks. Peaminister Jüri Ratas ütles, et Eesti pooldab ühekordset erakorralist laenu võtmist. Oleme valmis kaaluma ühekordselt erandkorras ajutise ja ajaliselt selgelt piiritletud laenu võtmist taaskäivitamiskava rahastamiseks Euroopa Liidu eelarve kaudu. Riikide kohustused meie arvates peavad olema selged ja need tuleb ka deklareerida oma võlakohustustes. Välisminister ja erakonna Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu täiendas. Eesti poolest mingisugust ühist võlgade jagamise põhimõtet selles agendas me näha ei taha. Kas me oleme nõus aktsepteerima Euroopa Liidu makse mingeid uute tuluallikate kehtestamist, et seda ühekordset kaasust hakata finantseerima? Ei see võib-olla ei meeldi kellegile Euroopas ka Eestis, aga meil on olemas oma poliitiline käekiri, sellel valitsusel, kuidas oma rahvuslikke huvisid märg? Ühislaenu on skeptiliselt suhtunud EKRE, mille juht Mart Helme kinnitas, et tänane valitsuse kokkulepe on konsensuslik. Siin ei ole meil mingisugust suurt tüli ega lahkarvamust. Me tahame saada selgust kõikides nendes ebamäärastest asjaoludes, mis päästepaketiga praegu seonduvad. Küsimusi on tekitanud tagasimaksmise tähtaeg, mis praeguse plaani järgi algaks kaheksa aasta pärast. Helme hinnangul on see liiga lühike aeg. Mõtle, missugune oli maailm kaheksa aastat tagasi ja mõtle, missugune on maailm tänasel päeval. Muutused on tohutud. Tagasimakse peab toimuma 30 aasta jooksul, see pakett peab oskama ette näha ka seda, mis toimub pikemas perspektiivis. Ta peab tagama, et Euroopa liit selle paketi tõttu ei satu sedavõrd suurtesse pingetesse, et kukub kokku eurotsoon või kukub kokku Euroopa liit. Rataste aiendas tagasi maksta saad meie arvates toimuda siis kas suurema oma sissemakse kaudu või tähendab see, et Euroopa Liit hakkab siis oma tegevusi kärpima läbi kärbete kaudu? Euroopa Liidu riigipead arutavad ühislaenu küsimust järgmise nädala reedel ülemkogul. Nii Ratase kui Helme hinnangul kokkulepet oodata ei ole. Alates esmaspäevast on Eestist võimalik jälle vabalt Soome reisida. Eesti on üks kuuest riigist, millega Soome otsustas loobuda piirikontrollist ja reisipiirangutest. Rain kooli jätkab. Kaks kuud kestnud piirangud Eesti ja Soome vahelises reisimisest on peatselt siis ajalugu. Soome valitsus otsustas täna, et loobub alates esmast pärast igasugusest piirikontrollist Eesti-Soome vahelises laeva ja lennuliikluses Eestile. Lisaks tehti samasugune otsus ka Läti ja Leedu, Norra, Taani ning Islandi suhtes. Suure läänenaabri Rootsiga jäävad aga jõusse teatud piirangud, see tähendab piirikontroll kaotata ning tavaturistid Soome ja Rootsi vahet liikuma ei pääse. Soome siseminister Maria Ohisalo sõnul langetati tänased valikud tervishoiuametnike hinnangute põhjal. Mis on tervishoiuametid, ei ole meile ette andnud mingeid piirmäärasid selle kohta, milline peaks olukord koroonaviirusega teistes riikides olema. Me hindame tervikpilti nii, et ühest küljest oleks tagatud turvalisus, kuid samas oleks ühiskonda võimalik avada, ütles siseminister Ohisalo. Eestis on koroonaviirus Soome valitsuse hinnangul nii hästi kontrolli all, et lisaks praegu lubatud töösõitudele on seega esmaspäevast lubatud ka tavaliselt turismile reisid. Kuigi pass või ID-kaart peab endiselt kaasas olema, kaob igasugune piirikontroll ning Soome sisenemise põhjuseid enam kellelegi esitama ei pea. Kas Soome otsused mõjutavad eelkõige teiste riikide kodanike võimalusi Soome sõita sest Soome enda kodanikud ning Soome alalised elanikud on ka seni võinud maalt lahkuda ning siia naasta, lisas Soome siseminister Maria Ohisalo. Täna sündinud pall ja Põhjamaade nii-öelda reisimismull ei aita aga koroonakriisist räsitud Soome turismisektorit kindlasti veel hädast välja. Ainuüksi pealinnas Helsingis prognoositakse ärajäänud ärisõitude ning kärbunud ristluslaevade hooaja ja Kaug-Ida ning Helsingi vahelise lennuliikluse kadumise tõttu jääb tänavu turismitulu saamata paari miljardi euro jagu. See oli Soome piirist, aga Euroopa komisjon soovitab liikmesriikidel kõik Euroopa Liidu sisepiirid avada 15.-ks juuniks hakata ühenduse välispiiri avama järk-järguliselt alates esimesest juulist. Koroonaviiruse levik maailmas on erinev, nii soovitab komisjon liikmesriikidel ühiselt otsustada, milliste kolmandate riikide elanikele piirid avada, millistele mitte. Sellest EPehanda. Euroopa Liidu riigid avavad end päev-päevalt naabritele üha enam Eestile. Olulisemad sõnumid on viimastel päevadel tulnud Soomest ja Poolast, mille piirid lähipäevil lahti lähevad. Euroopa komisjon soovitab alates esmaspäevast igasugused piirangud Schengeni ala sisepiiridel kaotada. Euroopa Komisjoni siseasjade volinik ilva Juhanson. Ensaid piirpingeolukord üha paraneb ja meil on haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse raport, mille kohaselt piirangud Euroopa Liidu sisepiiridel ja Schengeni alal ei ole praegu tõhus meede pandeemiaga tegelemisel. Me oleme samuti heas olukorras selle poolest, et kõikides liikmesriikides on kasutusele võetud isoleeris meetmed, nagu näiteks vahemaa hoidmine. Sellepärast kutsume me kõiki riike lõpetama kõik kontrollid sisepiiridel esmaspäevaks. Mitmed riigid ei kavatse seda siiski teha. Üheks mustaks sambaks on kujunenud volinik Johansoni enda koduriik Rootsi, kes on rakendanud teistest riikidest leebemaid piiranguid ja kus viiruse levik on ulatuslikum. Nüüd ei taha naabrid piiri Rootsiga jätkuvalt avada. Kui kõik piirangud veel esmaspäeval Egaagi, siis loodab komisjon vähemalt juuni lõpuks see juhtub, siis on plaanis hakata järk-järgult avama Euroopa Liidu välispiiri. Selleks soovitab komisjon liikmesriikidel kokku leppida nii-öelda valge ja must nimekiri kolmandatest riikidest, kes on Euroopasse teretulnud ja kes mitte. Euroopa Komisjoni siseasjade volinik ilva Johanson. Dispetšeri sümbi koos epidemioloogiga Sisvation, NSVL džanri, leken Est kontseinvend mässus vahelt šarlein. Kõige olulisem kriteerium on muidugi epidemioloogiline olukord kolmandas riigis. Teiseks on oluline, kas reisida on võimalik turvaliselt isoleerimis meetmeid kasutades. Ja kolmas on vastastikust ehk et kui meie võimaldame Euroopa liitu tulekut, siis me ootama, et see riik lubab ka meie elanikel sinna minna. Esimesena tahab komisjon lubatud riikide hulka kanda. Lääne-Balkani riigid, kus tervisenäitajad on head ja kellega Euroopa liitu seob tihe partnerlus. Nende riikide suhtes, kelle osas piirangud jõusse jäävad, soovitab komisjon laiendada lubatud reisijate ringi näiteks võimaldada välistudengite ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikumist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Epp ehand, Brüssel Belgia. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 955 haigust Covid 19 põhjustava viiruse testi. Seitsme inimese tulemus osutus positiivseks. Viis positiivset tulemust laekus Harjumaalt, neist kolm Tallinnast, üks Ida-Virumaalt, Raplamaalt ja praeguse seisuga on meil haiglas koroonaviiruse tõttu 14 inimest. Juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti, uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ka ei lisandunud. Aga Tartu Ülikooli kliinikumi sügavkülmas ootavad esimesed kaheksa doosi Covid 19 antikehadega vereplasmat, kui haiglasse satub sobilikku veregrupiga koroona haige saab hakata uurima, kas niisugune plasmahaiguse ravile kaasa aitab. Madis Hindre räägib sellest lähemalt. Mai alguses teatasid Tartu Ülikooli kliinikum ja Põhja-Eesti regionaalhaigla, et ootavad koroonaviiruse läbi põdenud inimesi vereplasmat annetama, kui vereplasmas leitakse viiruse antikehad. Siirdatakse raskes seisus Covid 19 patsiendile, selgitab kliinikumi hematoloogia ja luuüdi transpiratsiooni osakonna juhataja Ain Kaare. Uurime seda, et kas seal ülekandmine haigetele võiks nende haiguskulgu positiivses suunas mõjutada ja püüame vaadata, et kui suures hulgas neid antikehasid, siis nendele covid läbi põdenud inimestel tekkinud on. Samadele küsimustele otsitakse vastuseid veel paljudes maailma riikides, näiteks Suurbritannias on vereplasmat kogutud pea viielt 1000-lt inimeselt. Ain Kaare sõnul on avaldatud ka esimesi tulemusi. Aga väga paljud uuringud on ilma kontroll rühmata, ehk siis me tegelikult seda tõest informatsiooni sealt kätte ei saa, et äkki oleks nad ilma selle plasmaülekandeta ka sama hästi elanud. Eesti teadlased soovivad vereplasmat proovida 20 koroona haige peal, sama suur on ka kontrollgrupp, kellele antikehadega plasmat. Ta Ain Kaare sõnul on nendega ühendust võtnud 28 inimest, kes telefonivestluse põhjal paistsid doonoriks sobivad ja kes kutsuti esimesele visiidile. Kaheksal inimesel on vereplasma juba võetud ja seekord praegu külmkapis. Meil on 20 haiget, on uuringurühmas ja keskmiselt kantakse neile üle, ütleme kaks kuni kolm doosi plasmat, siis ütleme, et meil oleks vaja 40 kuni 60 doosi, aga siin peab arvestama ka seda, et inimesed on erinevate veregruppidega ja las madu, mis me kogume, on ka erinevate veregruppidega. See tähendab, et koroonaviiruse läbi põdenud doonoreid oleks oluliselt rohkem tarvis. Just veregruppides peitub üks põhjus, miks seni kogutud vereplasma külmkapis ootab. Kui on õige veregrupiga sobiv patsient olemas, kes on piisavalt raske inflatsiooniga, siis meil on selle plasmaülekandeks valmisolek olemas. Tänase päeva seisuga on meil Tartu Ülikooli kliinikumis ei ole haiglaravil mitte ühtegi Covid infektsiooniga patsienti. Ain Kaare tõdeb, et mõnes mõttes oleks ju isegi hea, kui uuring patsientide puudusel nässu läheks. Samas osalt just uueks laineks ongi uuring ellu kutsutud. Kui meid huvitaks ainult teadustulemused, siis saaksime ju oodata, millal jõuavad oma uuringutega lõpule suuremad shiidid. Plasma ülekandmine haigele, ta ei ole standardravi, me ei saa seda teha lihtsalt niisama, me saame seda kõike teha ainult kliinilise uuringu raamides või me jääme seda ootama, kuni nemad publitseerivad oma tulemused selleks ajaks. Võib-olla on seesama Covid infektsioon maamuna pealt kadunud või teine asi on see, et kui ka tullakse, teine laine ja me hakkame siis alles plasmat koguma, noh, me oleme aega kaotanud. Riigikogu sotsiaalkomisjon kinnitas tänasel istungil heaks muudatusettepaneku eelnõukogule, mis muuhulgas lubab töötutel ajutiselt tööd teha nii, et nende töötuna arvelolekut ei lõpetata. Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et kui esialgu nägi eelnõu ette töötuna arveloleku ajal oleks lubatud ajutiselt töötada kuni viis kalendripäeva kuus siis täna kiideti heaks muudatusettepanek, millega laiendati kestvust kaheksale kalendripäevale. Muudatus peaks jõustuma septembris. Aga kuidas peatada toda koondumine Eestis vaid kahte järjest kasvavasse linna piirkonda Tallinnasse ja Tartusse ja mida teha, et viimastel aastakümnetel linnadesse kolinud inimestel oleks ka vanemaealiseks saades seal hea elada. Need on mõned näited teemadest, mida käsitles täna riigikogu, kui tutvustati inimarengu aruannet. Sellest Reene Leas. Inimarengu aruande peatoimetaja, kultuurigeograaf professor Helen Sooväli seping tõi välja, et Eesti elanikest 69 protsenti elab praegu linnades ning sellest omakorda 40 protsenti Tallinnas või selle ümbruses. Meetmed maaelu edendamiseks ei ole olnud tulemuslikud ning suur Tallinna areng on toimunud planeerimatult, ütleb Helen Sooväli seping. See on tähendanud suuremahulisi kinnisvara, arendusi ning paisuvat liiklustaristut. Taristu investeeringud on suunatud eelkõige sõiduteedesse, vähem kõnni- ja jalgrattateedesse, linna väljakutesse või parkidesse. Tallinnas võtavad parkimisplatsid ja sõiduteed kaks korda rohkem brutopinda kui jalakäijatele mõeldud teed. Säästva arengu põhimõtteid järgiv vale ja head elukvaliteedi pakkuvale linnakeskkonnale on iseloomulik et selles on hea olla kaheksa ja kaheksakümneaastasel inimesel ning sellest põhimõttest lähtuvalt on läbimõeldud rohealad ühistransport ja kergliiklusteed. Eesti suuremate linnade, kuid eriti Tallinna kasv on rajatud tihtipeale inimeste vaimsele ja füüsilisele heaolule tähtsa avalikku ruumi, kvaliteedi ja rohelisuse arvelt. Aruande koostajad jõuavad järelduseni, et poliitikakujundajad pole suutnud välja pakkuda kestliku kohanemise võtit ning ääremaastumise protsessi ei ole õnnestunud peatada. Ebavõrdsus elutingimustes ja kinnisvara hindades, alaealist ja pensioniealist elanikkonda liikuvus, vaesusesse lükkav, harv ühistransport ning ava ja erateenuste hõrenemine süvendab üldis regionaalset ebavõrdsust Eestis. Tegemist on tupikseisuga mida saab katkestada vaid nooremate inimeste sisseränne maapiirkondadesse. Edasise linnastumise ärahoidmise võti on lihtne ja keeruline ühekorraga. Oluline on väiksemate keskuste säilimine ning soo. Välislepingu sõnul tuleb tagada teenuste kättesaadavus ka maapiirkondades. Neist võtmetähtsusega on toimiv ühistranspordisüsteem, kooli olemasolu ja arstiabi. Aruande koostajad jõuavad järelduseni, et Eesti vajab kaht haldusmudelit üht suurlinnastumise jätteist kahanemise puhuks. Suurlinnas Tunises tähendab see julgemat sekkumist turul kahanemises aga kohanemist väiksema hõredama haprama asustusega, mida ei saa mõõta tõhususega. Prokuratuur teatas täna, et alustab kriminaalmenetluse, et välja selgitada, kas Jaana Helen Juhaste 50000 euro suurune annetus keskerakonnale oli lubatud või mitte. Kadri Põlendik jätkab. Kuriteoteate prokuratuurile edastas erakondade rahastamise järelevalve komisjon, olles tuvastanud, et annetuse teinud Jaana Helen juhastel pole piisavalt sissetulekuid, et 50000 eurot annetada. Juhtiva riigiprokuröri Taavi Berni sõnul kellelegi kahtlustust esitatud ei ole. Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust seetõttu, et need materjalid, mida siis prokuratuurile kontrollimiseks saadeti, tekitasid kahtluse, et tõepoolest annetus, millest räägitakse, ei pruugi olla pärinenud siis sellelt inimeselt, kes annetuse väidetavalt tegi. Seda, kas ja millisel viisil on meil vajalik avaldada mingit täiendavat informatsiooni, seda otsustame kindlasti menetluse käigus ja mis on meie eesmärk, on see, et see menetlus läbi viia võimalikult kiiresti ja tõhusalt. Prokuratuuri teate järel korraldas Keskerakond pressikonverentsi, kus anti teada, et erakond on olukorrast teinud omad järeldused ja edaspidi kontrollib suur annetusi värskelt loodud finantskomisjon, räägib Keskerakonna asejuht Mailis Reps. Me hakkame iga kord, kui keegi annetab, olgu 3000 eurose annetuse, eelmise kontakteeruma ja kõik see, mis meil on võimalik, saame siis küsida. Aga veel kord meil ei ole võimalik inimest jälitada ja meil ei ole võimalik küsida neid küsimusi, mida saavad õiguskaitseorganid nagu maksudeklaratsioonid või muud küsimused. Vigu tunnistas ka erakonna juht, peaminister Jüri Ratas. Keskerakond kindlasti oleks pidanud tegutsema annetuse tausta kontrollimise ja selgitamise küsimisel kiiremini kuid meil poleks lõpuks olnud seaduslikke võimalusi teha rohkem, kui erakond on tänaseks teinud. Loomulikult on mõistetav, et prokuratuur tõstatatud kahtlustuste uurimiseks menetluse alustas erakond prokuratuuriga igakülgset koostööd ning ma loodan, et see jõuab võimalikult kiire lahenduseni. Erakonna rahaasjade eest vastutav peasekretär Mihhail Korb ametist lahkuda ei plaani. Kui see minu tagasiastumine aitab parandada erakonna mainet, kui minu tagasiastumine toob sellesse asjades selgus või mingi muu põhjus seal, siis ma loomulikult teen seda, aga et ma töötan nii kaua, kui juhatus mind usaldab ja üldine usaldus olemas. Harju maakohus otsustas tänasel istungil Urmas Arumäe süüasja põhja ringkonnaprokuratuurile tagasi saata. Kohus nõustus Arumäe kaitse adu Lubergiga, et süüdistusakt ei ole piisavalt selge ja jälgitav ning ei vasta kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütles pärast kohtumist rahvus Estonia nõukogu liikmetega, et uus ooperimaja võiks veeruda järgmises riiklikult oluliste ehitusobjektide nimekirjas kõrgel kohal, mis tähendab, et sarnaselt näiteks Ermiga tuleks suur osa vajalikust summast Kultuurkapitalilt. Musta hinnangul annaks suure eelise see, kui säärane objekt ehitataks valmis koostöös erasektoriga. Riigikogu kultuurikomisjon ootab veel 31. augustini nii-öelda kultuurilooliselt üldrahvalikult oluliste objektide projekte ja alles nii-öelda septembri algul me hakkame järjest konkureerivalt ära kuulama, mis on ühe või teise projekti eelis. Loomulikult meil on praegu uusi kriteeriume, millest me peame lähtuma, peame tegelema finantsprognoosidega, vaatama, mida jõuab, mida ei jõua, kas tuleb kolm, kaks või üks objekti ja nähtavasti see viimastel aastatel populaarseks saanud nimetus PPP ministriga kehtiga, varem aga Pablikelbajevid projekt mis on nagu võlusõna, me kindlasti peame eelistama neid projekte, kus ei kuule ainult nii-öelda see riisiprojekti raha, vaid kus on ka prügikaasrahastusest ei saa läbi lasta neid projekte, mida ehitatakse noh, aastakümneid ja kui päris algusesse tagasi tulla, siis minule tundub, et väga suured lootused ja väga suured ootused rahva poolt on seotud rahvusooperiga. Aga see on siiski hetkel väga tõenäoline, kuid siiski üks võimalus, mitte virtsus. Selle Kangur räägib, milliseks kujuneb ilm Täna määrab meie ilma norra merelt üle Skandinaavia Läänemere äärde ulatuv kõrgrõhuala ja lõunas paiknev madalrõhuala. Eesti jääb nende kahe piirialale. Eeloleval ööl liigub kõrgrõhkkonna kese Norra merelt järk-järgult ida poole ja sunnib lõunapoolselt madalrõhuala taanduma. Nii on ööl vastu reedet ilm Põhja-Eestis vähese pilvisusega ja sajuta. Lõuna pool on pilvi taevas enam ja siin-seal sajab hoovihma ning on äikeseoht. Tuul puhub kirdest kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis ning termomeetri näidud jäävad 11 ja 16 soojakraadi vahele. Päeval kujundab meie ilma jube täielikult kõrgrõhuala kaguserv. Ilm on vähese ja vahelduva pilvisusega ja sajuta. Tuul puhub kirdest ja idast viis kuni 10, iiliti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Sooja tuleb 18 kuni 23, rannikul kohati 14 kraadi. On jäänud veel sporditemaatika, Ragnar Kaasik. Eesti kaitsevägi otsustas likvideerida üksik-sidepataljoni juurde loodud tippude spordirühma, mille nimekirja kuulus 18 sportlast, teiste hulgas näiteks maadleja Heiki Nabi, kettaheitja Martin Kupper. Rühm loodi 2006. aastal tolleaegse kaitseväejuhi Ants Laaneotsa korraldamisele Eesti spordiaitamiseks ja kaitseväe prestiiži tõstmiseks likvideerida otsustati see nüüd kulude vähendamise eesmärgil ning selleks, et võtta kaitseväkke rohkem ajateenijaid. Otsust kommenteerib kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülem kolonel Matti Dickerbu. Alustame lihtsast küsimusest, mis on kaitseväe peamine ülesanne ja selleks on sõjaline riigikaitse. Sõja ajal me sõdime ja rahuajal. Me valmistume sõjaliseks riigikaitseks ja sellest põhimõttest lähtudes teeb, kui kaitseväe juhataja otsuseid ja spordirühm, kuid omal ajal loodi teatud eesmärkidega pakkuda sportlastele neid garantiisid ja võimalust sportida siis see tehti sellel ajal nende parimate teadmiste ja vajaduste järgi. Täna on kaitsevägi veel enam pöörama tähelepanu oma põhiülesandeks valmistumisele ja selles osas. Spordirühm ei ole meie jaoks sama tähtis, kui ta siis oli, aga sport on kaitseväes jätkuvalt tähtis. Peamiselt võiks öelda, et toimub selle fookuse suurenemine. Hinnanguks on meie sõjaaja üksus ehk reservväelased. Pikemalt antud teemast meie tänases spordisaates kell 20. Null viis. Saksamaa jalgpalli karikavõistlustel tagas teisena koha finaalis Müncheni Bayern, kes võitis poolfinaalis kaks. Üks Frankfurti Eintrachti meeskonda. Finaalis läheb tiitlikaitsja Bayern vastamisi Leverkuseni Bayeri, ka finaal mängitakse neljandal juulil. Täna jätkub pärast pikka koroonapausiga Hispaania jalgpalli kõrgliigakuise vilja võõrustab reaalselt diisi. Liiga esikoha eest võitlevad Barcelona ja Madridi Real peavad oma esimesed mängud vastavalt laupäeval ja pühapäeval 27 vooru järel 58 punktiga esikohal olev Barcelona kohtub malliorkaga Madridi Real, kellel on 56 punkti. Ei paariga. Tänane Päevakaja on teieni toodud aitäh kuulamast.