Tere head klassikaraadio kuulajad algamas on 20. septembri heligaja. Tänases saates tuleb juttu järgmistel teemadel. Eesti riikliku sümfooniaorkestri hooaja avakontserti ja silla Rainima soolokontserte käis kuulamas muusikakriitik nelevasteinfelt. Viljandis on algamas uus improvisatsiooniline kitarrifestival, mida tutvustab kunstiline juht Ain Agan. Eesti muusika ja teatriakadeemias toimub juba kümnendat korda, sügisfestival sellest kõneleb lähemalt Marje Lohuaru. Eestisse jõuab Portugali päritele džässlauljatar Maria João kontserdid, tutvustab Eesti kontserdi produtsent Neeme konder. Eestisse jõuab viiuldaja Norrast Henning Rage rüüd ja algab Sarivokalisima Taimo Toomast. Kontserdiga neist kõneleb lähemalt Eesti kontserdi produtsent Svea Ideon. Tartus toimuvad laulupedagoogi Märtsoni meistrikursused. Lätti intervjueeris Elleri nimelise muusikakooli lauluosakonna juhataja Vivian Kallaste. Et ja Tartu laulupeomuuseum tähistab oma 20 viiendat sünnipäeva, sellest kõneleb lähemalt valli Ilvik. Sellised on tänase heliga teemad, head kuulamist. Viimasel ajal on häid keelpilli mängijaid ja kvartett, et Eestisse esinema sattunud üsna arvestataval määral. Olgu siinkohal siis nimetatud mõne näitena viiuldaja Julia Fischer, kes oli muide ajakera grammofon aasta artist 2007. Samuti viiuldajad Reno katus soo, Vadim Lutsman agico suva nai ja tšellistid David keeringas Jaagotiegapusso ning talisid Juljardi ja Rosa munde keelpillikvartetti. See kõrgetasemeline rida on ilmselt isegi pikem kui praegu näiteid meelde tuli ning seega on siin kuulda saanud üsna mitmete haruldaste Stradivariuse instrumentide esmaklassilist häält kõrgetasemeliste mängijate ettekandes. Üks sündmus, mis seda täiuslikku viiulimängu poolest pikendab, oli Korea päritolu Ameerika viiuldaja Sarah Changi esinemine Eesti riikliku sümfoonia orkestri hooaja avakontserdil koos dirigent Nikolai Aleksejev. Iga see kontsert toimus 12. septembril Estonia kontserdisaalis. Sarah Chang soleeris Jean Sibeliuse viiulikontserdis, millega ta enda sõnul tutvus juba kaheksa aasta vanuselt. Ehk siis samas vanuses, mil toimus ka tema debüütorkestriga. Sarah Changi puhul on tegemist tõepoolest imelapsest välja kasvanud viiuldajaga, kes erinevatel maailma lavadel annab hooaja jooksul kui ligemale 120 kontserti nii Aasias, Euroopas kui ka Ameerikas. Lisaks viiulikontserdile oli kavas kantoninud voosakkis seitsmes sümfoonia ja Eino Tambergi uudisteos orkestrile festiivo. Tambergi teos kõlas kontserdi avaloona ning teose iseloom ja võimsalt sümfoonilised värvid sobisid hästi pidulikku avakontserdi meeleoluga. Teose lõpp mõjus mõnevõrra ootamatult, sest kui festival läbi sai, oli tunne, et see peaks ikkagi veel jätkuma. Et kõlapilt, mis sai püstitatud teose algupoolel, ei leidnud otsekui sama pidulikku lõpplahendust. Säärast. Changi puhul on tegemist väga kõrgetasemelise instrumentalistina, kellele Sibeliuse keerukas viiulimaterjal küll mingit raskust ei valmista. Tema kontroll instrumendi üle on täielik ning näib, et lavaolukorras allutab ta instrument ning teost oma tahtele suurima naudingu ja keskendumisega. Tal ei ole mingi probleem tekitada viiuliga mis tahes helisid, mida vaid soovib ja naised. Sibeliuse kontserdis paelusid teda väga jõulised kujundid ja karakterid ning loomulikult ka Virtoosus mis on selle kontserdiks lahutamatu osa. Vaatamata sellele, et mõnes kohas oli toon võib-olla natukene pressitud, mistõttu sai kannatada esituse kõlaline avar pilk oli siiski väga nauditav kuulata maailma tipptasemel pillimängu kogenud lava artisti esituses. Veel teinegi keelpillimuusika kontsert leidis eelmisel nädalal aset ja tegemist oli avalöögiga Eesti kontserdi värskele kontserdisarjale Violiino piss mille sihtmärgiks on tunnustatud keelpillimängijad ja keelpillimuusika. 13. ja 14. septembril astusid Mederi saalis üles Eesti noorema põlvkonna üks parimaid sõjaliste Silver Aino mäe ja tema pikaaegne kammerpartner, Valgevene päritolu pianist Kirill Kozlovski. Ja kavas oli Beethoveni looming tšellole ja klaverile ning kahe kammerõhtu jooksul esitatud D3 variatsioonitsüklit. Neist kaks Mozarti üks Henderi teemale ning Beethoveni kõik viis sonaati tšellole ja klaverile. Nii silme Rainomäe kui Kirill Kozlovski on lihvinud oma pillimängu oskust mitmel pool maailmas väga tunnustatud õpetajate käe all. Ja nende omavaheline ansamblimäng, mis sai alguse aastaid tagasi Sibeliuse akadeemias, oli partneritel väga hästi sisse töötatud. Mõistagi on sellise ülevaate tekitamine kogu Beethoveni tšello ja klaveriloomingust üsna raske ülesanne mis eeldab suurt ettevalmistust nii vaimses kui pillimängulises plaanis. Üks asi on vastupidavus, teine asi, lisaks eelmisele aga ka Beethoveni mittemõistmine ja tema sõnumi täpne fokusseerimine, mida siis kontserdiga õigupoolest öelda tahetakse. Jällegi oli tegu kontserdiga, kus sai nautida muusikat cute väga oskuslikku pillivaldamist. Kava oli valmistatud hoolikalt ette ja kontserditase oli väga ühtlane. Teatud paiga peal saalis istudes ja kuulates oli vahel probleemiks see, et täielikult avatud kaanega klaver kippust sellot mõnikord enda alla matma. Sest nende kahe instrumendi jõudude vahekord on ju ikkagi erinev. Iseenesest oli pianist Kirill Kozlovski mäng väga täpne ja hoolikas ent mõned Forted mõjusid selles saalis ja selles kontekstis liiga valjult. Silver Aino mäe on väga võimekas, sellist ja tema esinemist on sellest aspektist äärmiselt huvitav jälgida. Tema mängusam väga palju värve, suurel määral tõesti kõrgetasemelist tehnilist arsenali artistlikust ja samuti kindlameelsust ja ka hämmastavalt suur on tema keskendumise võime seoses selle kontserdiga sugenes vaid üks pisut kahtlust tekitav tähe kogu positiivse poole kõrval. Ja nimelt see, et kas kaheksa teose puhul, mis pärinevad Beethoveni erinevast loomeperioodidest ning sisaldavad erinevad tagamaad, kas mängijad suudavad neid erinevusi piisavalt hästi esile tuua. Aga kindlasti ei jää see kontsert neile kahele, mitte esimeseks ja viimaseks korraks, kus nad just neid Beethoveni teoseid esitavad ja olulised sammud helilooja suunas on juba astutud. Seega saab interpoeetidele muusikas peituva avastamine muutuda ainult põnevamaks. Huvitavaid elamusi tõotavad pakkuda ka Violiino piss sarja üheksa eelolevat kontserti kus saab loodetavasti kuulda Guarneeri meistri pilli kõla, lisaks mitmeid huvitavaid soliste ja samuti kvarteti muusikat. 23.-st 27. septembrini toimub Viljandis Eesti esimene improvisatsioonilised kitarrifestival. Seda juhivad Ain Agan, Robert Jürjendal ja Aleksei Saks. Ja klassikaraadio stuudios on festivali tutvustamas Ain Agan. Miks Viljandisse selline festival? Sellepärast et ma elan Viljandis ja see mõte mitte väga selgel kujul oli kindlasti mul varem juba pealset midagi korraldada seal peale selle džässiklubi, mis, mis me käima panime, mis väga edukalt Viljandis töötab ja mis on siis meie eesti džässiliidu ketti kuuluv klubi ja lisaks muud kontserdid, mida seal ei ole üldse vähe ja teatrimaja ja pärimusmuusika festival ja lisaks veel muid toredaid festivale, vanamuusika festivali, need jada on pikeks, aga mulle tundus, et et sellist festivali pole Eestis kunagi tehtud ja sellise festivali jaoks on nišš olemas. Kuulajad kindlasti, kui vaadata, kui populaarne kitarr on, kui palju kas või Viljandisse kõnnib selliste kitarrikottidega noori lapsi linnapildis ringi, siis kindlasti on, sellele ma üldse ei kahtle, et meilile publikut, aga viimase tõuke andis selle tegemiseks see kuma Torontos siin klubis kuulama Kevin väite, kes on sel aastal peaesineja, siis ma ütlesin talle, et et kas sa tuled Eestisse esinema. Ma proovin korraldada, ütles, et loomulikult saada pilet ja siis ma mõtlesin, et okei, et ma teen Viljandis kitarrifestivali ja sa oled seal esimene peaesineja ja aasta möödas. Fakt on see, et Kevin Rait koos oma ansambliga siis ta niisuguseid on, on siinkohal vaadata seda festivali kava ülesehitust ja nii-öelda ideolooge ja poolt, et siis kindlasti võiks arvata, et seal võiks võiks olla üks meistrijazzkitarri tippe ja ja keda iganes veel Bilbrisel ja selliseid tüüpi mängijaid, aga see pealkiri Viljandi imporatsioonide kitarri vist oli, see annab meile aluse kutsuda sinna seinast seina muusikat ja see ongi meie idee, et kutsuda ei, väga hea bluus, folkrokk, džäss, kõik stiilid kokku mängija Kevin väit ja et anda kõikidele võimalus natuke tõmmata raskuskeset Tallinna poolt Lõuna-Eesti poole, kõik head kontserdid ei pea olema Tallinnas ja Tartus ja Pärnus. Lisaks veel on see, et me iga aasta tahame pakkuda kitarri, sugulaspilli, erinevad ja sellel aastal ma ei tea, kas tänu õnnelikule juhusele või heale ideele kindlasti saarlasest troll, Island, kes on üks maailma tuntumaid lauto mängijaid ja kui vaadata, kui palju on maailmas sugulaspille kitarril, keda tutvustada Citar kaudstiil kitarr, noh, neid on väga palju. Et siis võib arvata, et selle festivali jaoks ideed vähemalt minu elu jooksul toodetavast ei, saaja. Aga see on ikkagi väga tähelepanu väärt, et juba esimesel festivalil on mitmed sellised nimekad muusikud kohale kutsutud ja õnnestunud nad nüüd siis mahutada ka selle festivali raames esinema, sest et, kuid tähendab ka Rolfile on väga palju kontserte üle maailma, et ta leidis ja tulla. Ja palusime tal kindlasti tulla, et ta toetaks oma kohalolekuga siis esimest kitarrifestivali ta, ta hindas selle festivali nagu tekkimist kani väga ja kirjutas, et väga tahab seda toetada, ta kindlasti tuleb, et, et see oli, see oli fantastiline kontakt temaga, samuti kõnnin Bratiga ja samuti kõigi kõigi esinejatega väljaspoolt ja ka Eestist loomulikult plaanis on mitut tavalist festivali korraldada. Selles festivalil oleks väga suure osatähtsus ka õpitubadel ja meie koostööpartner ongi siis Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia. Siis oli plaanis luua sellised sillad, Moskva, Soome, Helsingi, Stockholm, Vilnius, Riia, Tallinn, Akadeemia otsa kool ja siis Viljandi kustes valitakse välja ja saadetakse kohale paremate tudengid, kes võtavad osa veksoppidest korraga, moodustavad ühe suure ühekshopi ansambli esinevat iseenda kavaga, mis on siis neljapäeval, on tudengite päev ja praegult see sild ongi tekkinud. PRIAga Helsingiga Moskvarnessinitega kooliga Rootsi käivad läbirääkimised ja loodan, et ka Leetu tudengiooper siia kohale, rääkimata eesti tudengitest, kes on siis kohal, et see on ka väga põnev päev. Kindlasti. See on nõusa nagu tulevikku vaatav festival, tuleb ja läheb. Absoluutselt seda enam, et osaliselt on selles suhtes töökohaga kultuuriakadeemias, kus ma olen kitarriõppejõud ja et seda ala arendada, siis ma nägin, nägin sellist võimalustel. Me peaksime võib-olla tutvustama, aga siiski ka seda festivali poolt. Ja kui rääkida väljaspoolt ja alustada järjekorras, siis Aleksander Manitski oma parima õpilasega, nagu ta lubas, 23. septembril, järgmisel päeval on siis Jaak soover tuule kann, militaartrio, kes esineb Viljandi nukuteatris, kus idee tuli, sellest ma õnnestus, mul seal paar aastat tagasi tehakse kontsert ja see on fantastiline koht, väike saal, aga väike selline produtsendi vaimla lõimus välja selle võrra, et no siis palusin pigem, et Weekend tuleks, teeks akustik projekti, mida, mida nad ei ole ilmselt vist elus teinud. Ja siis seisab seal nukuteatris nagu teoks igal õhtul on Läheme sisse neid, mida veavad siis eesti noored kitarristid Virgo Sillamaa ja Paul Daniel siis, ja öelda, et, et kas sellise klubilise projekti ma palusin teha valmistada Tanel Ruben-il ja koos elektri Fjusen kitarrispetsialisti Toomas vanemaga, kes on nii väärt muusika, kahjutav, esineb järgmisel päeval, on siis Rolf Islevand seal nagu reede, 26, september, kus siis ongi festivali üks peapäevadest, ütleme niimoodi, rakkislevand Jaani kirikus ja temaga suheldes on nii palju, et ta mängib barokkkitarri ja mängib kitarrihoonet ja ta plaanib kasutada elektroonikat, kui see transport kõik õnnestub, et ta nagu katsetanud sellega ja ja et see võib väga-väga põnev kontsert kindlasti tulla. Õhtu peakontsert üheksa pärimusmuusika aida suures saalis on siis Kevin päit ja sistesse Juklit Kanadast. Ja enne seda esineb Tiit Pauluse Andrei maaker, Tiit, kes siis annab üle noore kitarristi auhinna, see väikene nüanss veel selle festivali kavas, et toetada siis Eesti džässkitarriõppejõudude poolt valitud ühe noore, kes on alla 30 aasta vana ja kriteerium on veel, et oleks hea imperaator tema õpinguid vastava summaga, mis avalikustatakse siis sellel preemia kätteandmisel, järgmine päev, laupäev on, on põnev selle poolest, et Riho Sibul, kes sai siin suvel nimelt 50 aastaseks, siis korraldab oma sooloplaadi lugudest kavaga turnee, mis on siis nädal aega enne meie kitarrifestivali on põhikontserdid ja siis kitarrifestivali kontsert on ühtlasi ka DVD avalik salvestus. Et selline põnev kontsert, kus esinevad Eesti tuuril mujal esinevate Riho Robert Jürjendal, Toomas Rull, Meelis wind, Raul Vaigla ja mina aga siis Viljandi kontserdiks ja siis selleks TV salvestuseks Riho on palunud siis oma oma sõbrad. Erkki-Sven Tüüri, Peeter Volkovi, Raivo Tafenau veel lisaks väristama või kaunistama seda salvestust ja õhtul on, on selline natukene jutumärkides hull kontsert suures saalis, kus siis. Ma palusin, et Raivo Tafenau oma vana sõbra Marcinimoniga teeks, teeks sellist mittestandardsete, võiks öelda, et selliste raju või punk või mida iganes džässi, et kas see pool on siis nagu volüümi poole ja ka sisulise poole pealt loodetavasti festivalil esindatud. No siin on nüüd nii palju erinevaid nüansse tõesti lisaks nii-öelda kontserditel, et tuleb ka DVD salvestus ja nii edasi, et tegemist on ikkagi tõelise sündmusega, kuigi see on esimene kitarrifestival olles, et eks näis, millal siis tulevik toob see kava, mainid, küllaltki pikett, eks täpsemalt saab tutvuda selle kavaga ilmselt ka Viljandi kid Sorry festivali koduleheküljele, kas on seal tudengitele mingeid soodustusi ja. See on festivalipass, mida ei ole küll palju, kuna mõned kontserdikohad on väiksed, et et meie omistaks siis passi omanikele ainult mingit kontserti ära, aga, aga on võimalik koduleheküljelt saada. Punkt Viljandi Guitar e siis igasugust tehnilist innovatsiooni. Meil unustasin ära, et, et olema Eesti noortelt Kitalistelt palunud esitada oma kavas ja sel aastal on siis selleks Marek Talts, kes, kes ka siis esineb veel oma spetsiaalse kavaga. Marek on siis teada-tuntud nagu Pärnu kitarrist, põhiliselt tegutseb seal Jah, aga Marek õpib muide, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias ka teist aastat väga tubli music. Aitäh Ain Agan ja jääme siis ootama, millal festivali pea hakkab ja kuidas need kontserdid õnnestuvad. Ja klassika raadigi plaanib sealt ühte kontserti siis Rolf Islani kontserti salvestada. Lõpetuseks ma veel tahaks tänada kõiki toetajaid, kes üldse selle ideega kaasa tulid. Ma ei saa sinna kõiki instantse nimetada, ka kõik toetajad, keda ma tänan, teavad ja tunnevad ennast puudutatuna positiivses mõttes, aga endale tundub, et ma kunagi oma elus nagu sellist suurusehullustus ja selletaolisi haigusi nagu ei põe ja mulle tundub, et see festival ei ole väga suur, et aga kui nüüd kui, kui ma vaatan seda kava ja see energia, mis seal korralduse peale, siis me otsustasime, et me järgmise aasta festivali teeme taseme poolest veel tugevama, aga. Eesti muusika ja teatriakadeemias toimub kümnendat korda igatahes sügisfestival, mille selleaastasteks märksõnadeks oleks kohtumine Belgia helilooja Vim Henderiksiga, ansambli solistidel Vento kontsert, workshop id, samuti 24. septembril toimuv rahvusvaheline ümarlaud. Aga sellest kõigest nüüd lähemalt kõneleb Eesti muusika ja teatriakadeemia välissuhete prorektor Marje Lohuaru. Jah, tõesti, rõõm on tõdeda, et sügisfestival toimub sel aastal kümnendat korda. Ta sai alguse 1999, kui me kolisime siis oma uude toredasse majja. See võib olla Eestis toimuvate arvukate festivalide peres on ta just eristunud sellena, et see on üks pidev protsess, see meie festival on seotud väga tugevasti õppega. See on seotud meile, üliõpilastele, õppejõududele võimaluste andmisega ja need väliskülalised on ikkagi eelkõige siin et anda meie üliõpilastele võimalusi kontaktideks arenguks, mis tõesti väga paljudel juhtudel arenevad edasiõppimisvõimalusteks välismaal. Sügisfestivali avakontserdil toimub multimeediaetendus, kus osalevad Marshall MG kärnia Saša lino Tegelikult marsija Lenke kärnia, Saša Liinolemp Saksamaalt see kontakt meil on tulnud meie eelnevast projektist irkamiga ja selles projektis osalesid veel veel ka Barcelona, Helsingi-Berliini ja Krakovi muusikaakadeemiad ja tegelikult Onlemkede projekt, üks osa nagu jätkuprojektist, nii et tegemist on kõrgetasemelist, aga loomulikult saavutasid esimese koha väga mainekal kauda ammuse konkursil Amsterdamis 2007. Ja tõesti on tegemist väga innovatiivsed, et võib-olla ka vabade interdistsiplinaarsed taga põhjadega muusikutega, mitte ainult muusikutega. Ma arvan, et see, mis seal toimub, on kindlasti mingil määral ka ette prognoosid. Ta aga mitte päris tähendab Saša Liinale on siis selleks nonii, kompositsioon ja Marshal MG keeranud siis perfomance, olgu see siis tants, olgu see siis vokaal, olgu see siis mida iganes ja järgmine päev kuuleme sisse uusi teoseid akadeemia tudengitelt. Jah, see tudengite konkurss, mis toimub eelnevalt, et saada nagu oma teoseid ette kandma, sellel festivalil on olemas ja tõesti, siit on alati saanud tuult tiibadesse ka mitmed juba praegu jõudnud rahvusvahelisele areenile muusikud ja võib-olla selle aasta kava eristub veel sellest, et meil on siin ka meie välisüliõpilased väga aktiivselt osalemas, nii et siin võib öelda parem Kristjan, kes on meil magistriüliõpilane Ameerikas San Diego California ülikoolist. Ivan kan tselluloosi Itaaliast, kes oli meil eelmine aasta Erasmus-üliõpilane, kellele meil nii palju meeldis, et ta juba astus sisse meile. Ja muidugi nende kõrval on siis meie meie omad. Nendel seas on ka palju naisüliõpilasi, meil on väga tugev traditsioon naisheliloojate osas ja nimetaksin mõned nimed siis lihtsalt siin Veljo värk, Evelyn Sepp Bar Juljana, Kukk-Linn, Ksenja Sempskaja, Kadri laanes, Mait Jürjooda, Maria Kõrvits, Haile halveus, Riho Mait Mets. Anname neile võimaluse areneda ja oma teoseid näidata ja tõesti oma teoseid ettekandeid ka hinnata. Ja samuti need teosed kannavad ette ju tegelikult nende oma kaasüliõpilased eriti see aasta just need kontaktid kaasüliõpilaste vahel olnud sellised väga toredad. Kui siis mõned õpilased alles otsivad kontakte kompositsiooni üliõpilastega, siis on olemas juba ka akadeemias nüüdismuusikaansambel. See on väga mobiilne ansambel ja, ja see oli ka üks mõte, kui sai sügisfestival asutatud, et luua MTA juht, üks uut muusikat ette kandev ansambel, muidugi põhiline raskus selle ansambli loomises oli ikkagi ansambli juhis. Ja praeguseks on meil olemas ansambli juht, kes on saanud Enda koolitusel joonis. Mitte ainult. Ka tegutseb aktiivselt Prantsusmaal ja kogu Euroopas pass ja ta on Taavi Kerikmäe. See ansambel läheb lähipäevadel suurele reisile souli, souli, kunstide, ülikooli ja esineb seal eesti heliloojate teostega, osaleb sealsel uue muusika festivalil ja kaasas on ka meie kompositsiooniosakonna juhataja Toivo Tulev. Et siin tagasi tulles eelmise aasta festivalile. Jah, meil oli külas sealse souli Ülikooli uue muusika ansambel koos nende osakonna juhatajaga ja tegelikult ju ka ansambel HU liikmete seas võime näha Taavi Kerikmäe nime, nii et on seotud ka teisipäevase õhtuse kontserdiga, kus osaleb ka pensionär, prääning Benjamin pööning on meie Full projekti stipendiaat olnud terve aasta ja ta on siis Ameerikas Richmondi ülikooli kompositsiooni õppejõud ja ka sealse elektroonilise muusika festivalifjord praktis kunstiline juht ja samuti tema viibimine meil tema stipendium praegu lõppenud. Ja tõesti need kontaktid Taavi Kerikmäe ka on saanud alguse ikkagi sellest viibimisest koha peal ja meie elektronmuusikud on bräninga väga hästi omaks võtnud ja kolmapäeval siis annab ka loenguid Belgia päritolu helilooja võim, Hendrix heliloojate kutsumise traditsioon on saanud meil ka alguse juba mõned aastad tagasi ja me oleme eelkõige kogu selles sügisfestivali, ütleme, ürituste kompleksis ikka kasutanud väga ka oma võimalusi just Euroopa Liidu programmide raames ja kui tuua siin väga heaks näiteks Luian riis, samuti möödunudaastane maailma helilooja ksistab Penderetski ja praeguseks, kui rääkida sellest anterdeni suurest külaliste delegatsioonist, siis samuti ka Wim Henrik saabub meile sellesama Erasmus õppejõuvahetuse raames. Anterdeni Kuningliku kunstiakadeemia õppejõud ja samuti ka amsterdami konservatooriumi. Paljud meie kompositsiooniosakond on temaga juba tuttav, nii et sellest loengust, noh, me ootame palju, aga see ei ole ainult tähendab juba möödunud aastal. Me lisasime sügisfestivalile ka sellise hoopis uue vormi nagu Kultuurikatlas toimuv konverents, elektronmuusika ja filosoofia. Sellel festivali saabub ja antennist väga ulatuslik delegatsioon, terve ansambel. Samuti tuleb meile kohale sealse Kuningliku Muusikaakadeemia rektor rappascalde kroon kes on tegelikult erialalt tantsija ja tõesti 24. viimasel festivalipäeval, meil toimub siis kaks loengut, üks on juba eelpool nimetatud Femm Hendrix, aga sellele eelneb veel meil ümarlaud ja selle ümarlaua teema on selline sotsiaalsetest küllaltki huvi pakub, see on ülikoolide side ühiskonnaga ja see on ülikoolide partnerlus eelkõige sellepärast, et kui rääkida Euroopa Liidu üldistest ülikooli arengutes strateegiatest, siis ülikoolid nagu ei tohiks enam olla sellised elevandiluust tornid, kust seda teadust rakendatakse ja kus oskusi omandatakse vaid nende koostöövalmidus just ühiskonnas erinevate partnerite leidmiseks peaks olema küllaltki arvestatav lihtsalt sellel eesmärgil, et meil on siiski väga palju pakkuda ja Ben kui meie partner on eriti selles osas edumeelne ja seekordne, valisime endale partneriteks sellel ümarlaual Tallinna linna ja eelkõige just kultuuripealinna arengut silmas pidades. Nii et oleme kutsunud endale moderaatoriks Anu Kivilo, kultuuriväärtuste juhataja, seal osaleb ka Mikko Fritze, sihtasutus, kultuuripealinn 2011, juhataja. Ta osaleb siis veel loomulikult meie Antwerpeni delegatsioon eesotsas Pascaldekrootega, kus on ülikoolis loodud isegi spetsiaalne õppekava, kuidas sotsiaalsetes protsessides osalemist ülikoolis nagu paremini ette valmistada. Ja noh, muidugi muusika ja teatriakadeemia ja samuti osaled meie kultuurikorraldajate võrgustikusõnaks siis Baltika esindaja, kes siis natuke analüüsib, mis võiks olla nagu loomemajanduse inkubaator, torite tegevus meil, kuidas integreeruda ülikooliga, kuidas töötada siiski välja nii sihukest vettpidavat finantseerimisskeemi ülikoolide osalemiseks linnaga partnerluses tähendab siiamaani ülikoolides innovatsioon ja kõik siis meil on kõik olemas, tegelikult aga samaaegselt on meil tõsiseid raskusi, et kuidas me saame seda realiseerida. Ütleks niimoodi, et see mõttevahetus ka Antwerpeni partneritega sellel teemal, et, et see järjest nagu areneb, et antetel on olnud ka kultuuripealinn 1992, nii et temal on ka väga head kogemused näidata. Aga siis selline muusikaline lõpppunkt saabub kolmapäeva õhtul, mil jõuab pärale. Start isolistidel vento poolt, kes on siis tükk aega teinud vis koostajad, kavim, Hendrik siga, ilmunud. Laota, kus nad mängivad esmalt Jimi Hendrix loomingut. Just jah, see on nagu meie selleaastase festivali nagu põhikülaline, see on siis ansambel isolistitel Vento Belgiast üheksaliikmeline ansambel ja see kava on äärmiselt pilkupüüdev ja ma tooksin siin eraldi välja veel meie noore helilooja dislille osalemist selles kogu sellest festivaliprotsessis. Nimelt üks meie tingimus oli ka see, et solisti del Ventod, mis on tõesti väga kontsepteeriv ansambel, et tõesti oleks selles kavas ka üks eesti heliloojal teos ja selleks siis märk Lätis kirjutas uue teose kolm joogilaulu 2008, mille siis maailma esiettekanded toimuvad nii anterdanis kui Tallinnas. Ja sellel teosel saab kindlasti olema ka hoopis laiem kuulajaskond kui ainult seotud nende festivalidega. Ja see on väga huvitav. Ansambel baseerub Belgia kammerorkestri liikmetel ja ta on asutatud 1987 ja ta on ka oma tegevuses hakanud mingil määral nagu arendama niisugust piire, ületada Ta vaid dimensioone ja samaaegselt on nad rahvusvaheliselt väga nõutud ja tõesti see, mis seal saab olema lõppkontserdil on flaamikeelse tekstiga, on meil üks lugeja sealjuures ja see saab olema tegelikult esimese momendi, võib-olla nagu lasteetendust on kaugel, sellest on muinasjutt ja siis muusika sealjuures on siis fin Henderiksilt ja lisaks on veel kavatses Stravinski sõduri jugo, ansambli liikmed annavad siin kõik meistrikursusi meile, meie akadeemiasse, samuti toimub Erasmus programmi kaudu ja see on trompet, tromboon, löökpillid, fagoti, aga samaaegselt need õppejõud, kes õpetavad meil neid erialase eesti muusikaakadeemias, on lahkesti palutud ka õpetama Antwerpeni kuninglikus konservatooriumis. Nii et just see võimaluste avardamine ja võimaluste andmine meie muusikutele samuti enda võimalikud oskuslik, nagu esitlemine ka väljapoolt tulnud partneritele, see on minu meelest sellise eduka eksisteerimise väga vajalik tingimus. Portugali saatkonna eestvedamisel jõuab Eestisse kontserte andma džässlauljatar Maria João ja seda kontserti tutvustab Neeme pundar produtsent Eesti kontserdist. Marierroa stiil kindlasti peab ka nimetama tema püha, väga pikaajalist partnerit siinjuures ehk siis Maarjo lagin ja voila Ženja või siis seda ma tahaksin seda ka tuua rõhutada pärast just võib-olla nende kooslus on, on tõesti nagu väga omanäoline. Pigem on varjer Joa ikkagi kui džässlauljatar tuntud ilma igasuguse kahtluseta ongi džässlauljatar, aga tema stiilis on väga palju igasuguseid sugemeid ka, noh, nii etno vabaimprovisatsioon üsna palju lähedast ka tegelikult ka kaasaegse muusika tihti ja ka väga palju on seal sugemeid. Ma ütleks klassikalist muusikast, et kuna enamus kompositsioonide autor on olnudki Maarja Ženja Jevgenia, kes on ju tegelikult hiilgav pianist, seal omal ajal lõpetanud rahvusliku kõrgkooli kõrgemate hinnetega ja Temase virtuoos. Seis on täiesti hämmastav, see on ka võib-olla ka natukene minu enda selline nagu suhe asjasse, et kui mängitakse jazzi, siis tavaliselt nagu keskendutakse nagu väga sellele stiilile ja seal on siis teatud võtteid, mida kasutatakse tema nagu sellest nagu üle. Kuna tegemist on ka ju heliloojaga sisenedes talle omases kompositsioonis, kasutab igasuguseid asju, kirjutanud suurtele orkestritele teoseid, filmimuusikat ja seda on huvitav kuulata. Isegi tõmbaksin nagu võrdluse näiteks kliinikum vahel, eks ole, kes tegelikult kuulsad lood, mis Fredy ju kirjutas, need on noh, segu väga paljudest asjadest ja seal kasutab selgelt selliseid klassikalisi kompositsioone. Et nende muusikas on ka seda, seda tõesti kohe väga palju, isegi sees. Ja muidugi, mis Marjeržoa võib-olla minu jaoks nagu selline nagu väga isikupärane joone, ta armastab esinemise ajal väga palju improviseerida, sellega kasutab erinevaid häälikuid igasuguseid hääli, et milleks siis sellised nagu karjatusi, Aegelt, kriiksatusi, ta on nagu väga kummaline segu testini, etnodžässi kui ka vabaimprovisatsioon. Joonis selline ja saaga kindlasti unusta tema esinemist ennast, mis on ka väga vaba, väga vahetu, tihti ka sellist tantsulist elevant siis niipidi, et teede väga palju kummalisi mõnusaid asju seal on nauditav vaadata ja nauditav kuulata. Gazett raatles kahekesi siia ansambel kaasas, nad tulevad tegelikult neljakesi, seal on ansambel, seal on ka trummimängija, Alexandre fraas. No ja on ka bassimängija Nelson, kas kais selline kvartett, mis praegu tuleb tõesti natukene nagu teisest mastist, mis meil tihti võib-olla just nagu džässmuusikas siin kõlab, et ta on väga eklektiline, kindlasti, aga väga fantaasiarikas väga põnev. Kontsert on lausa kaks. 24. novembril ehk siis järgmisel kolmapäeval kell seitse Pärnu kontserdimajas ja siis Tallinna publik, et neid nautida 25. septembril kell seitse Estonia kontserdisaalis. Marjersoa kontserdi salvestab klassikaraadio ja see jõuab eetrisse programmis. Ilmakaar. Eesti kontserdile liina piss sarja alustab Henning Krage rööd viiuldaja Norras. Ja teda tutvustab Eesti Kontserdi produtsent Svea Ideon. Käesolev kontserdihooaeg teeb algust ja paistab silma just eriti nõutud viiuli soristidega. Selles külastas Eestit viiulivirtuoos Sarah Chang. Ja nüüd nädala võrra hiljem on siis võimalus kuulata taas üht viiulimaailma suurkuju Skandinaaviast nautomat viiuldajad Henning kraagordi Norrast kes annab siis soolokontserdi koos Norra pianisti Christian Haadlandiga. Ja see kontsert toimub Eesti kontserdi uues keelpillisarjas Vjalino piss, mis tutvustab siis nii välismaa kui ka Eesti keelpilli mängijaid. Nii solistidena kui ansamblites kvartettides. Henning page, ruut on tegelikult Eestis käinud ka varem päris mitmel korral. Esimest korda päris päris noorena, ligikaudu 10 aastat tagasi võis olla kuid viimata. Ometi on tema kontsertreis toonud teda Eestis eelmisel aastal, mil ta soleeris Oslo filharmooniaorkestri ees Estonia kontserdisaalis eelmise aasta augustis dirigendiks oli Jukka-Pekka rataste ettekandel oli tookord Sibeliuse viiulikontsert kuid kraagerodon esinenud solistina mitmete Euroopa Põhja-Ameerika orkestrite ees, kuid ta on ka väga pühendunud kammermuusik. Ja lisaks sellele on ta ka väga innovaatiline improviseerida ja helilooja, kes armastab oma kontsertidel sageli mängida omaenda loodud kadentse ja seadeid erinevatest teostest samuti esitada oma loomingut, mida küll aga sellel kontserdil kuulda kahjuks ei saa. Sellel kontserdil Estonia kontserdisaalis tulevad ettekanded Mozarti 13. Franki A-duur sonaat ja kriigi esimene sonaat Henning kraage Ruud mängib väga haruldasele, 1744.-st aastast pärit Guarneeri instrumendid ja üks viimaseid kuulsaid viiuldajaid, kes sellel mängis ja kes seda omas oli norra viiuldaja ja helilooja hoolem, pull Henning kraagerud on ka hiljuti osalenud ühes dokumentaalfilmis, kus ta kehastab sedasama norra viiulivirtuoosi helila Toole bülli, kus ta mängib siis täpselt selsamal viiulil. Ka Tallinnas ettekandele tulev kava tuleb esitusele ka Londonis viigmarhoolis, sel sügishooajal, küll aga pisut hiljem novembris Henning kraagerodi klaveripartneriks on norra pianist Christian Haadland. Pianiino, kes sarjas kindlasti tasub ära mainida. Olemas veel jaapani viiuldaja Midoori. Henning Rage rüüd esineb Estonia kontserdisaalis pühapäeval, 21. septembril algusega kell 17. Eesti kontserti vokalissima sarjas tutvustatakse Eesti lauljaid ja nendeks on Oliver Kuusik mäel Hillep, Risto Joost, Taavi Tampu, Pirjo Püvi ja Annely Peebo ja sari alustab Taimo Toomast. Eesti Kontsert alustab oma kolmandat hooaega kontserdisarjaga vokalist otsima ja siis hooaeg toobki kuulajateni seitsme essi Bakalisti soolokontserdid ja see algab Taimo Toomast kontserdiga klaveril mängib Jeesus Maria Comez Hispaaniast. Et Eesti publik tõenäoliselt ei ole Taimo Toomast siit viimasel ajal saanudki kuulda, kuna Toomast elab ja tegutseb aastast 2004 Hispaanias, kus ta siis on arvukalt esinenud Alicante sümfoonikutega ja sama pianistiga Jeesus Maria koomessiga, kellega ta esineb ka Tallinnas. Kontserdi kavas on nii Hispaania kui ka Ladina-Ameerika muusikanäited Sarczueladest ning Hispaania teemalistest tuntud aariatest. Kontsert toimub laupäeval, 20. septembril kell kuus Tallinna raekojas. Kontsert toimus ka tegelikult juba eile Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis. Järgmisel nädalal külastab Tark tutt ja Heino Elleri nimelist muusikakooli, Hannoveri Kõrgema muusikakooli laulupedagoog Eva Märtson, et juhendada muusikakoolinoori lauljaid. Eva Märtsoni meistriklassi lõppkontsert toimub 26. septembril. Samuti toimub 26. septembri hommikul muusikakoolis Eesti Wagneri Seltsi esimehe Martti raide ja Loone otsa, kes oli Tartu Wagneri seltsi asutatud ja, ja endine president. Loengud see ei ole mitte esimene kord, kui lauluprofessor Ewa Märtson külastab Elleri muusikakooli, jätkab lauluosakonna juhataja Vivian Kallaste. Ma arvan, et professor Märtson, nii tõi Eestisse tema abikaasa Carl Otto Märtson, Eesti päritolu organist, kes sattus olude sunnil Saksamaale elama ja töötama, nüüdseks on tema abikaasa siit ilmast lahkunud, aga evast on aastate jooksul välja kujunenud suur eesti muusikasõber. Ta tuleb alati rõõmsameelselt siia, kui kutsutakse ja on äärmiselt särav ja tore inimene. Me oleme alati palunud tal töötada saksa kammermuusikaga, millest ta äärmiselt ju kodus. Ta on ise olnud tunnustatud kammerlaulja ja kuna ta on ka ju otseselt lauluõpetaja, siis on tal varrukast võtta palju palju igasuguseid väikseid mis õpilasele, nagu annab teada, milleks ta võimeline on. Tema meistrikursused, seal on osavõtjate arv alati väga suur, huvi on suur, ta on väga särav inimene, nii et seal kursustel igav küll kunagi ei hakka ja igaüks saab midagi kasulikku endale. Ja sellel aastal olete pööranud peatähelepanu helilooja Richard Wagneri-le. Tänaseks on professor märtsonist saanud rahvusvahelise vaagnale seltsi president tema palvel on minust saanud Tartu Wagneri Seltsi president. Siin asutas ja oli väga kaua meie president Loone Ots, kuid tal kolis Tallinnasse elama ja siis tal sündis väikelapsi. Asi kuidagi seisis ja siiski Eva Märtson tegi mulle ettepaneku, et kuna ma tegelen palju noorte muusikutega ja, ja nii-öelda tunnen kõiki Tartu muusikuid, äkki on siis hea, kui ma siin ka selle asjaga tegeleksin ja niimoodi me siis nüüd jõudsime ühisele teadmisele, see ei ole muidugi muusikutele mingi uudised. Wagneri sünnist möödub 195 aastat ja tema surmast 125 viie aasta pärast tuleb tohutult suur juubel. Ja siis meie noodikokku ilmus väga hea raamat Ameerikas välja antud Wagneri song, Pukk. Eks me ju kõik oleme kuulnud, et neid laule on kirjutanud vähesel määral enne veel, kui temast sai suur ooperihelilooja nooremana aukartust tema muusika ees kuidagi kohese seostati seda selle ooperiga ja kujutad ette, et need laulud ei saa olla lauldavad, aga siis tuli see raamat meie kooli noodikokku. Me hakkasime sellest vaatama. Tasapisi selgus, et need laulud siiski on täiesti lauldavad ka noorematele lauljatele. Selle idee ma käisin välja, et kas me ei võiks proovida ja nüüd siis tulebki ettekandele terve see raamat, see on muidugi väike, seal on näiteks tsükkel mechtist laulud, kus laulab meie koolisega koort. Meil on suur rõõm, meil on lauluosakonnas esimesel ja teisel kursusel kokku 10 poissi ja tänu sellele on meil nüüd segakoor ja segakoorile on seal tsüklis kaks laulu, siis on seal tenorile passile, pranile. Üks koorilugu on koos tenor ja sopran ja ka, et nagu näete kõike meie kooli võimalused saab korraga ära kasutada juba nende paari luugagi. Ja lisaks nendele noortele lauljatele osaleb lõppkontserdil ka juba. Suured lauljad, suured lauljad Eva Märtson on nüüd Tartus järjest viiendat korda, sel korral laulavad meie vanema kursuse õpilased ja kuus õpilast meie osakonnast laulavad kaks õpilast Simo predia. Maria Kallaste on muusikaakadeemiast suurt tsüklitedes entonki. Laulud laulab Karmen Puis Vanemuise teatrist ja mõned ooperiaariat laulab Heli Veskus Estonia teatrist. Ma usun, et see saab olema fantastiline. Kas Eva Märtsoni meistrikursus on kinnine või lahtine, see on lahtine. Teretulnud on kõik kõik muusikahuvilised muusika, et see asi toimub nagu täiskasvanukoolituse nime all, nii et tegelikult on ta suunatudki meie koolist väljapoole muusika ja lauluõpetajatele karta ei maksa. Võib-olla Wagner kohutab, võib-olla vokaalpedagoogika, kohutab, aga teretulnud on kõik osa võtma neid kursustest. Selle eest on võimalik õpetajatel saada ka see täiendkoolituse tunde. Et tuleb võtta ühendust Elleri muusikakoolid ja, ja Eva Märtsoni meistrikursuse lõppkontsert toimub 26. septembril Tartu Jaani kirikus algusega kell 18 kõlab Richard Wagneri laululooming just aitäh Vivian Kallaste selle intervjuu eest ja toredat kursuste kordaminekut. Aitäh sülgaja. 25. septembril tähistatakse Tartus laulupeomuuseumis heliloojate kappide päeva. Selle päeva üks peakorraldaja ja idee autor on koorijuht ja muusikapedagoog. Valli Ilvik. Miksust peetakse heliloojate kappide päeva Tartus, kuigi nad on ju pärit hoopis Suure-Jaanist. Jah, tõsi ta on, et Suure-Jaanist, aga Tartuga on eelkõige lähemalt seotud olnud Artur Kapp. Muusika ajaloost on teada, et aastal 1909 Tartus peeti esimest muusikapäeva ja peeti seda et 20. sajandi algusaastal oli Tartus hästi elav muusikaelu. Seda kandsid nagu läte tobias ja lisaks koorimuusikale hakati viljelema sümfoonilise muusika kat. Tähtsaks sammuks oli sel teel esimene Eesti sümfooniaorkestri asutamine ja selle asutajaks aastal 1900 Lylete ja nõnda siis see muusikaelu tartus kees oli palju kontserte ja ülevaate saamiseks 20. sajandi alguse edusammudest. Muusikaelus korraldati aastal 1909 Tartus muusikapäev, sellest olla osa võtnud 102 koos koori, samuti Vanemuise orkester. Koorid esitasid eranditult eesti autorite Hermanni läte, Tobiase, Artur Kapi, Mihkel Lüdigi, Mart Saare laule ja selleks puhuks oli Astrahanis kohale kutsutud dirigenditööd täitma Artur Kapp. See on üks niisugune oluline Tom Tartu muusikaelus ja järgmisel tuleval aastal üldlaulupeoaastal küll tähistatakse ka Tartus laulupidude alguse puhul laulupeoga ja muusikapäevaga, nii et plaanid on päris jõudsalt liikumas, kuidas see välja tuleb, eks me aasta pärast näeme, aga muusikapäev Tartus 1909 tõesti oli ja Artur Kapp oli hiljemgi kutsutud ka Vanemuise koori ja orkestri dirigendiks just suviti Astrahanis külla. Nii on teada Riho Pätsi mälestustest, kes ise laulis Vanemuise kooris aastatel 15 kuni 18, et Artur Kapp oli sagedane suve dirigent, kes siis suurvorme juhatas tema meenutustes Artur Kapp külalisena pani end kohe maksma oma esindusliku figuuriga, milles silma paistis tore süsimust täishabe kui ka enesekindla ja kogenud dirigendina. Nii et sellised on kaasaegsete noorte muusikameeste mälestusest. Maestro. Ja selle kappide päevaga Tartust tahaksitegi alustada väikes. Juubeliaastat jah, nii-öelda võib öelda laulupeo juubeliaastat, sest kõik kolm Artur Kapi, Eugen Kapp, Villem Kapi ja kirjutasid paljud koorimuusikat, Artur Kapp muidugi ka palju sümfoonilise muusikat, ka suurvorme oopereid, balleti kirjutasid, mida ka Tartus etendatud, niiet õige koht ka nende meeste meenutamiseks üks ja ütleme, kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta, nii et noortele muusikutele siiski peaks ka rääkima maistratest. Milline on kappide päeva ürituse programm, seal räägitakse erinevalt. Ta tahkude all heliloojatest on otsitud üles põnevaid meenutusi muusikamuuseumi materjalidest ja teistest ürikutest. Muidugi kuulatakse plaadimuusikat Tiit Kuusik, kes on palju laulnud omal ajal kappide teoseid ja muidugi ka sümfooniaorkestri, balleti, ooperi lindistustest, nii et kindlasti kaalub roll, on ka plaadimuusika kuulamisel ka täna päevastelt muusikutelt on kavas mõned kappide teosed. Sellel päeval on ühe osalisena ka Vanemuise seltsi segakoor, kes siis esitab mitmesugust muusikat laulupidude ajaloost ja kappide teoseid. Selle päeva eesmärgiks on veel tähistada muidugi ka Artur Kapi 100 kolmekümnendat sünniaastapäeva Eugen Kapi sajandat ja Villem Kapi 90 viiendat sünniaastapäeva. Nii et Vanemuise selts koostöös laulupeomuuseumiga on oma programmi seadnud just ka muusikute tähtpäevade tähistamiseks. Oodatud on kõik muusikahuvilised, aga eelkõige noored, et kes õpivad muusikakoolides gümnaasiumi õpilased, üliõpilased oleksid oodatud, sest vanem generatsioon kindlasti teab, tunneb, mäletab, aga noortele oleks just tarvis teada anda ka Eesti suurvaimudest. Aitäh val Ilviks selle intervjuu eest heliloojate kappide päev Tartus laulupeomuuseumis 25. septembril algusega kell 16. Tänasele heligajale tegid kaastööd nelevasteinfelt Hedvig Lätt, saata mängis kokku Katremodik ja saared. Toimetas meili randla.