Helmiga ja tere hea kuulaja, tänast 15. detsembri heligaja Saadet toimetab Kersti hinna. Saate teemad on seotud suures osas advendiajal ja ka klassikaraadios on pühapäeval, 16. detsembril euroraadio jõulumuusika. Päev sellest ja elektroakustilise muusika Rostrumist räägib peatoimetaja Tiia Teder. Joseph Haydni oratooriumi Loomine ettekannetest Eesti suurtes kontserdimajades, räägib produtsent Neeme Bunder küsib Mirje Mändla. Kädi plaas esineb solistina loomises, kuid annab 20. detsembril koos organist Ines Maidre ka kontserdi Nigulistes, Inglise Molorelis. Kuuleme intervjuud lauljatari ka Tartu Jaani kirikus on laupäeval Eesti segakooride liidu advendikontsert. Riho Leppojaga tegi intervjuu Hedvig Lätt. Tallinna tehnikaülikooli akadeemiline, mis koor saab 61 aastaseks ja tähistab oma sünnipäeva kontserdiga Tallinna Kaarli kirikus. Esmaette Nendele tuleb ka Piret Ripsi uus kooriteos meeskoorile ja torupillidele. Dirigent Peeter Perens intervjueeris Ageraal. Kristo Käo esitles neljapäeval oma kitarriõpikut kitarriga Wool Buddy praktilise kitarrimängumaailma autorit küsitles Mirje Mändla. Eesti teatri- ja muusikamuuseumis toimub 20. detsembril konverents soome ja eesti muusikas Nendest, dirigendid ja orkestreid, tutvustab Alo Põldmäe. Kolm eesti heliloojat osales Hongkongis rahvusvahelise nüüdismuusika ühingu maailma muusikapäevadel. Tõnu Kõrvitsaga vestleb sel teemal Priit kuusk ja Priit Kuusk, vahendab ka muusikauudiseid laiast maailmast. Sülgaja. Homme on klassikaraadios jõulukontsertide maraton. Vahendame euroraadio jõulumuusika päeva, mis toimub sedapuhku juba neljateistkümnendat korda. Tundub, et jõulumuusikapäev on euroraadio populaarsemaid projekte on see niipeatoimetaja, Tiia Teder. Euroraadio jõulumuusikapäev on väga pika ajalooga projekt ja seda korraldatakse nüüd juba neljateistkümnendat korda. Ja meie oleme tegelikult meie klassikaraadio enne seda ka Eesti Raadio on osalenud sellesse algusest peale. Me oleme vahendanud need kontserdid ja pakkunud praktiliselt üle aasta ka ise sellesse programmi oma kontserdi. Ja nii on see ka tänavu, et me hakkame üle kandma siis rahvusvahelist jõulumuusikaprojekti alates kella 12-st. Kui meil on esimene kontsert eetris pühapäeval, mis tuleb siis meile, Ateenast seejärel on mikrofon sisse lülitatud Lissabonis siis edasi järgmine riik Rumeenia ja siis meie kodule lähemal Helsingis. Peale Helsingit on eetris Eesti kell 16. Eesti on tõesti oma kontserdiga üle aasta osalenud, kes seekord esinevad. Me oleme alati pakkunud klassikalise muusika kontserti ja seekord on erand. Meil on folkmuusika kontsertansambel Johanson ja vennad. Eestis väga tuntud muusikud esitavad oma loomingut sellist kammerliku folkmuusikat. Kontsert toimub kumu auditooriumis, see on tõeliselt live kontsert toimub reaalajas nii meil kui ka 20. raadiojaamas, kes võtavad meie üle kanda. Kahjuks Eesti publikule on korraldaja, palun nüüd edasi öelda, et piletid on ammu välja müüdud ja seda kontserti saab kuulata tõesti ainult meie raadiost. Ja muidugi ka nendest teistest raadiojaamadest, kes meie kontserdiülekanne. Ei. Saanud käia maaka. Veega. Kan hoota peegel ei käinud ega sovhoos. Kellele Eesti annab teatepulga üle? Läheb edasi kontsert vanasse linna nimega agent Edasi lipsab rahvusvaheline heli tagasi Riiga meie lähedale. Ja siis järgneb jälle Saksamaa, siis Bulgaaria ja õhtused jõulukontserdid. Meie lindistame ja paneme eetrisse siis tõelistel, jõulupühade päevade õhtutel. Nii et otseülekanne kestab klassikaraadios kuni kella 22-ni. Pühapäeva õhtul. Mis raadioid on ju palju ja kõigil ei ole võimalust oma kontserti välja pakkuda. Kuidas ja kes teeb selle valiku? Selle valiku teeb kreem Dixon, kes on selle projekti koordinaator, kes on euroraadio muusikagrupi juht praegu? Ja seda pühapäevast suurt maratonprogrammi koordineeribki siis BBC see on kokku 13 tunnine programm ja ka tehniliselt väga keeruline. Aga ega meilgi pole tegelikult kerge nädalalõpp, sellepärast et eile õhtul oli rahvusvaheline eeter samuti Tallinnas. Me vahendasime ühe jõulujaksu kontserdi euroraadio džässimuusikahooaega, seal siis euroraadio käes siis on, mis tähendab hilisõhtuse kontsert iga reede õhtul erinevast riigist. Ja juhuse tahtel on siis meil need kaks EUR ülekannet sellel ühel nädalalõpul olnud. Ja meie töögrupp, kuhu kuuluvad Maidomaadi ja Rein Palo ja rahvusvahelisi ülekandeid koordineeriv Hannes Valdma ja helitegev Tanel kleesment samuti toimetaja Karin kopra ja, ja saatejuht immo Mihkelson. Et nende nädalalõpp on tõesti olla, et väga töörohke. Algamas on ka üks uus Rostrum, elektroakustilise muusika, Rostrum. Kas ka seal on eestlasi osalemas? Nüüd järgmisel nädalal osaleb Eesti esmakordselt rahvusvahelisel elektroakustilise muusika Rostrumil. Seda on korraldatud varem kolm korda, mitte päris regulaarselt, vaid tänu üksikute fanaatikute ja eestvedajate aktiivsusele. On viidud siis selle põhiRastromi kõrval läbiga akustilise muusika Rostrum. Esimene neist toimus kaheksakümnendatel aastatel juba ja nüüd siis tänu portugallaste suurele aktiivsusele nende muusika, infokeskuse ja Portugali rahvusraadio heale koostööle on järgmisel nädalal Lissabonis rahvusvaheline elektroakustilise muusika Rostrum. Ja seekord siis koostöös Eesti muusika- ja teatriakadeemia, aga võtame ka meie osa. Meie delegaat on Muusikaakadeemia elektronmuusika. Stuudio juhataja Margo Kõlar, kes läheb ise kohale, omandab seal kogemusi, hindab seal teoseid, mida on siis üle 20 riigi, kes sinna kokku tulevad, et tutvustada elektronmuusikat. See on omamoodi väga selline eksklusiivne asi, sest elektronmuusika ei ole meistri muusika kindlasti ta on ka raadioeetris kõrvaline asi. Ja ega meiegi pole sellest patust puhtad, et me seda liiga vähe mängime. Tõepoolest, et arvatavasti kui Margo Kõlar tuleb tagasi muljet ja muusikaga, siis me saame ka oma raadios teha sellest natukene rohkem välja ja täita seda tühimikku. Elektronmuusika on avangard, istlik eksperimentaalne ja kindlasti vajab kuulamisel kuulajalt kaasatulemist kontsentratsiooni. Aga nüüd on siis näha, kuidas läheb meie heliloojatele, sest Margo Kõlar esitleb seal meie heliloojate teoseid ja neid on kolm, tal kaasas. Kõigepealt Malle Maltis, teos ress. Siis on teiseks Ülo Krigul, aja keevitaja mis on loodud Andres Ehini luulest inspireerituna ja kasutab seda. Ja kolmas lugu on siis Monica Mattiiseni teos Mandra koora, mis on valminud koostöös küberstuudioga. Ka väga poeetiline vappus ja Rostrumi tulemused peaksid selguma reedel. See on siis vahetult enne jõulupühi. Nii et sellised rahvusvahelised sündmused veel selle aasta lõpus. Aga homme siis kutsume kõiki kuulama euroraadio jõulumuusika päevaülekandeid alates kella 12-st ja see on küll muusika, igaühele. Jõulupühad on saabumas ja Eesti Kontsert on seekord valinud jõulupühi sisse juhatama Haydni oratooriumi Loomine ning selleks puuks on isegi kutsutud siia ka Suurbritanniast New kolledž, guayer ja dirigent Edward higin pata. Oxfordi New kolledž koor on kindlasti poistekoolidest ja võib-olla üldse võiks maailma üks vanimaid, sest et see ajalugu hakkab juba neljateistkümnendat majandus pihta. See on päris auväärne iga alguses, kui see koor loodi, siis võida mõeldust Oxfordi kabelisse laulma eeskätt teenistustel. Nad laulavad seda praegu, muuseas ja nende ülemaailmne laialdane kontserttegevus ja salvestustegevus on muidugi siin praegustel aegadel inimestel ikkagi vägagi vägagi silma hakanud ja väga suur roll selles on loomulikult praeguse dirigendi Edvard Heigin foto meil, kes siis juba üle 30 aasta juhib seda suurepärast poistekoori. Nad on teinud üle 70 plaadistuse. Muuhulgas peetakse koori just nagu ka barokkmeistrite väga stiilse interpeteerijanas, nagu pöördusel, Hendel või moondon vilgi ja mis on nagu põnev, et nad on võtnud kogu näiteks kui Malta katedraali arhiivid arvestanud, mis on erakordselt suur töö tegelikult pida müüdud muuseas üle 300000. eksemplaris tegemist on maailmas vägagi kuulsa poistekooriga. Nad on esinenud absoluutselt kõikvõimalikes kohtades nii BBC Promsile kui Austraalia, Indias, Brasiilias, Jaapanis igal pool Euroopas. Igasuguste kavadega hulgast oli väga kuulus nende Messise plaadistust salvestus, millega siis ka tuuritati samamoodi ringi. Edrošiigimbotto on oma hariduselt tegelikult organist, kuid kohe algusest peale millegipärast ja hakata armastama prantsuse muusikat ja prantslase, muusika salvestustel või programmides on ka koolil väga oluline osa ja sealt on ka tulnud paljude auhinnad. Ja muuhulgas on ka Edward higi Pottomeid prantsuse kultuuriministeeriumi poolt autasustatud tiitlikomandör pöördel loor teha, öeldes et see on siis nagu erakordne persoon, on käsist prantsuse muusikat prantsuse kultuuri maailmale tutvustanud. 76 on siis edasi, infot on selle koorimuusikadirektoriks ja sellest peale on ka võib-olla kõige tuntum tegevus sellel koori nagu hakanud, sest tõesti nad esinevad väga suurtel lavadel väga mainekate orkestrite ka. Ja nende esitusi on alati peetud kõrgekvaliteetset, eks ja, ja see on ka Edwardsi ühingu poolt on üks selline tee seda üldse nagu kehva kvaliteediga muusikat ei kavatsegi kunagi esitada, nii et see, mis on väga-väga meeldiv ja siis üks selline teos, mis ta nüüd on siis fookuses on Haydni Loomine, mis on loomulikult ju Haydni ka endale omal ajal ju toonud väga suurt kuulsust ja au, mis on loodud tegelikult, et väga paljuski Hendele messias eeskujul ka, et ehk siis seesama see messias oli Hayden, kui ta seda esimest korda kuul, siis vot see teos, ma tahaks midagi sellist nagu järge teha omal ajal ka mulle tundub, et kui seda teos kanti ette seda Ülo Jaaval muuseas, 40 korda isegi lausa, mis oli ka minul jällegi väga suureks üllatuseks, et need teosed ei ole sellel ajal väga palju, mis nii palju on taas esitatud. Et esimene kord siis 1798 ja pärast seda veel 40 korda seal mõnekümnekonna aasta jooksul, kui palju veel Haydni nagu elas, ma tahaks siinkohal tegelikult ette lugeda ühes omaaegse kontserdikülastaja kirja, kuidas ta mõjus siis. Kuulus Hain on pannud maailma loomise muusikasse ja ma ei suuda, mu armas lõbus on siis kellelegi, kelle ta seal kirjutab, seda kõike kirjeldada, niikaua kui teater veel püsti seisab, ei võis olla kunagi nii täis, kui sel korral. Seisin ukse taga alates kella ühest lõunal. Kontsert hakkas kell seitse õhtul ning pidin võitlema oma elu eest, et saada istekohtade neljanda trepp. Rõdu viimases reas. Enne kontserdi algust oli seesugune lärm ja möll, et iseenda häält polnud kuulda. Viimaks algas muusika. Praegu oli nii vaikne, et oleks võinud kuulda tillukese hiire samme. Me kuulsime raju vihma ja vetevoolu. Linnud tõepoolest laulsid ja lõvi kirgas ja võis kuulda isegi ussikesi, kes roomasid maa seest välja. Lühidalt kokku võttes, mu armas nõbu, pole ma mitte kunagi lahkunud teatrist nii rahulolevana. Ja ma nägin terve öö unes maailma loomist. Kordsest loomisprojektist nagu juttu oli, põhiraskus on Oxfordi niukoles kooril ja mida siis dirigeerib EPartsiigin Pottom solistideks Kädi plaas, kes laulab siis kaablile, Eeva Urieli osa toob kuulajateni Nicolás sharrat, see on siis tenor Suurbritanniast ja Aadam ja Rafael langeb siis Uku Jolleri õlgadele ja kõike seda saadab Eesti riiklik sümfooniaorkester ja kontserdid toimuvad siis 18. detsembril jõhvi kontserdimajas 19. detsembril Estonia kontserdisaalis ja 21. Vanemuise kontserdimajas ja 22. Pärnu kontserdimajas. Kõneles Eesti kontserdi produtsent Neeme pundar täna kell 18 aga esineb sarjaskon PRIA 2006 esitleb oboemängija Riivo Kallasmaa ja Riivo Kallasmaa, kavas on Mozarti kroselli teosed. Kontsert toimub kell 18 Tallinna raekojas. Palusin stuudiosse Kädi plaasi, Kädi sul on tuleval nädalal väga palju laulmist, Haydni oratooriumi Loomine neli kontserti ja nende vahel soolokontsert Nigulistes koos oreliga haid, nii ka on sul olnud kenasti kokkupuutumisi õukonnaooperi, soolo osad ja ka mitu missas laulmist, seda küll. Jah, on need kolm ooperit nüüd olnud haigel aga jah, seda Shep Fungid või meie teeme siis kreation inglisekeelset varianti Hainist. See on nagu esmakordne minu jaoks. Kui palju see eelnev Haydni kogemus praegu aitab? Eks ta muidugi aitab, et just, et stiililiselt seda õieti näiteks teha, eks see meloodiakonstruktsioonid on tal ka küllaltki sarnased, et teil ei ole midagi uut. Stiil on ikka sama lihtsalt seal on nagu rohkem ansamblis laulmist, mis on väga tore, kui palju laulmist on sul selles oratoorium Loomine, seal on lausa ingli ja Eva partiid, jah, sa Gaabrieli aiva partiid, et seda on päris palju praktiliselt terve oratooriumi vältel ja kuratooriumi kolmas osa on praktiliselt ainult solistidele mõeldud siis sellele passile, kes on siis uuri jälle üle ja, ja eemale ja siis pluss kooring seda kommentaarid. Ei, aga see on väga põnev. Mulle meeldib pigem niimoodi, et rohkem laulda, kui istuda, siis ütelda polegi repliike kusagil. Ja see muusika on tohutult ilus. Kas pärast ooperite ja missade laulmist oled loomises avastanud uut Haiderit enda jaoks? Jah, eile tegime Est-proovi oma pianistiga ja seal on väga äratuntavaid kohti, näiteks Mozarti Don Giovanni tserliina ja Don Giovanni kääkine mulle on, see oli väga naljakas, meile lihtsalt sattusime kuidagi selle peale ja uuematel tuli see järsku see idee, et oi, see on sellest kohalt oratooriumi ettekannete vahel. Tuleval neljapäeval on aga soolokontsert Nigulistes ja see on koos Ines Maidre ka. Sellel on tore Pealkiri inglisammul orelis. Räägi, mida see kavas, isand. Ja selle pealkirja ja kava kontseptsiooni panin kokku Ines Maidre, kes siis tegi mulle sellise ettepaneku. Mulle tundus see ka väga huvitav ja uudne lähenemine sellele jõule. Peamiselt on siin saksa ja prantsuse heliloojad näiteks Hugo Wolf praam, sati, tseesar Frank ja laulud vahelduvad siis oreliteostega täpselt nii, et need laulud ja oreliteosed on omavahel seotud nagu üheks tervikuks ja läbivaks teemaks on siis ingliteema, mis läbib nii oreliteoseid kui vokaalteoseid. Tänavune aasta on aga sulle endale veel eriline. Kevadel lõpetasid lisastuudiumi Hamburgi muusika- ja teatriakadeemias Ingrid Krem lingi juures ja see oli tegelikult vahetusprogrammi raames Erasmus Socrates see võimelda siis see üks aastasel Hamburgis viibida, õppida kontserte ja teatris käia. Aga see andis võimaluse sul ka Hamburgi teatrilavale pääseda, solistina teha. Täpselt nii. Eelmise aasta detsembris käisime selle ette laulmas, teatris meeldisin nendele ja nad pakkusid mulle erinevaid rolle. Üks oli siis pise karmim, millega ma siis alustasin fraskiitena ja ma usun, et ma tegin selle piisavalt hästi ära, et nad pakkusid siis mulle nüüd teha Mozarti võluflööti, mille esietendus minu jaoks oli siis just kuuendal detsembril öökuninganna osaleja kuninganna osas. Produktsioon aga olid väiksed taastusproovid ja, ja kui palju on neid etendusi veel tulemas? Minul on veel kaks tükki see aasta võluflöödi ka, aga siis ma teen veel Fraumoone Shakenis, Straussi, Richard Straussi kaasaga ja praegu on ka siis ei olegi Eesti muusikaakadeemias üritan oma magistriõpingutega kuidagi ühele poole saada. Tuleval nädalal siis saab Kädi plaasi kuulata nii Haydni oratooriumi Loomine kui ka soolokontserdil Nigulistes. Neljapäeval, 20. detsembril kontserdil inglisammul orelis koos Ines Maidre ka ja sellest kontserdist teeb klassikaraadio ka ülekande. Täna õhtul toimub Tartu Jaani kirikus Eesti segakooride liidu advendikontsert. Kui palju koore tuleb Tartu Jaani kirikusse esinema, sellest räägib ürituse üks peakorraldaja Riho Lepp. Vaja täna õhtul on siis Eesti segakooride liidu traditsiooniline advendikontsert särt ja traditsioon ongi kujunenud nii, et teise advendi eelõhtul on kontsert Tallinna Jaani kirikus ja kolmanda advendi eelõhtul siis Tartus. Traditsiooniliselt on siin meil kontserdil siis koorid Tartu linnast ja selle ümbrusest, seekord osalemas kaheksa koori ja koorid laulavad nii oma repertuaari kui ka kõik koos kuus laulu, lauldakse ühiselt. Kontserdiorganist on juba mitmendat aastat järjest meil Elke Unt. Kes on need kaheksa koori? Tartust on Tartu üliõpilassegakoor, Tartu kõrgema kunstikooli ja Tartu kunstikooli segakoor, Tartu noortekoor ja Vanemuise seltsi segakoor ja veel laulukoor Tarbatu ja väljas poolt on osalemas Äksi segakoor, Tõravere segakoor veega ja Viljandi kultuuriseltsi Koit segakoor. Milliste jõulurepertuaari koorid esitavad? Segakooride liit andis mõni aasta tagasi välja kena punaste kaantega advendilauliku ja ühislaulud on põhiliselt pärit sellest laulikust, sealt on siis neli laulu ja väga kenad laulud on veel lisaks nendele Marianne meisteri taas särab igast talus ja samuti Eduard Tubina jõululaul koorid ükshaaval laulavad. Võib küll öelda, et niisugust traditsioonilist repertuaari staari küll on üks huvitav eriline teos sellel kontserdil ka kavas. Tartu noortekoor ja Tartu üliõpilassegakoor laulavad ühiselt kunagised Tartu Ülikooli muusikat direktori Henri sõlmeri lõpukoori dema tooriumist. Luther, mis on niisugune õlist odav ja sobib hästi jõulude ajal laulda rahu südametesse? Headus? Ühtekuuluvusneed oleks meie sõnumiks. Kui täna toimub Tartu Jaani kirikus Eesti segakooride liidu advendikontsert, siis homme annab Jaani kirikus kontserdi. Vanemuise ooperikoor jätkab Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene. Me armastajatele ooperikoor, kes on ka tunnustatud ooperikoor, Eestis ei saanud ka Eesti teatriauhinnad on otsustanud hakata andma traditsioonilisi koorikontserte valinud selleks perioodiks jõulud ja käesoleval aastal siis tõesti me teeme kingituse Viljandi rahvale ja me ootame kõiki koorimuusikahuvilisi pühapäeval Tartusse Jaani kirikusse ja traditsiooniks anda planeerid tud kujunema, otsustatud on ka see, et järgmisel aastal külastab Vanemuise ooperikool Võrumaad ja teine kordselt jääb traditsiooniliselt toimuma Tartusse. Ehk siis me soovime oma ooperikoori näidata. Ta ka ilma teiste saate osadeta on siis ilma orkestrit või lavastuste väliselt, ehk siis anda neile võimaluse näidata ennast enda täielikus ilus, mida vanemas aaper koor laulab. Anname ooperikool, laulab sellel aastal nendel soni ja Britteni teoseid, näiteks Britteni, jõulutseremoonia tuleb ettekandmisele, Tartus esitatakse seda harfiga ehk siis Archil, Kai Visnapuu ja kontserte dirigeerib meie koor, meeste piletailts. Vanemuise ooperikoori jõulukontsert pühapäeval algusega kell 18 Tartu Jaani kirikus. Iga aasta jõulueelne aeg toob kontserdikülastajatele eriti koorilaulusõpradele väga kenad ja oodatud kontserdi, paljude teiste kontsertide sead ja see on Tallinna tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori jõulukontsert, aga seda võib ka öelda, et see on kooriaastapäeva kontsert, et see on teie sünnipäeva kontsert. Peadirigent Peeter Perens. Tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor on üks selles mõttes tore institutsioon, et tema ei tule lihtsalt niisama, jõulude ajal publiku ette ei laula. Oh kuusepuu, oh kuusepuu, teil on alati mingi üllatus varuks. Jah, tõepoolest tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori sünnipäev on siis täna, 15. detsembril ja täna on meil ka meie teine jõulukontsert Kaarli kirikus. Ma arvan, et, et jõulukontserdil peab see oh kuusepuu ka kindlasti kõlama või vähemalt midagi, mis kuulub nii-öelda sellesse jõulude kullafondi, muidu jääb see jõulukontserditunne kogemata. Me üritame iga kord teha midagi, mis oleks uudne kuulaja jaoks ja meie endi jaoks ka. Üks traditsioon, mis juba eelmise peadirigendi Jüri Rendi ajal sai alustatud, on see, et me tellime igaks jõulukontserdiks ühe uue teose ühelt eesti heliloojalt ja sellel aastal on meil siis kavas Piret ripsi uudisteos meeskoorile ja torupillidele, mille pealkiri on oh laulgem südamest. See tekst on leidnud varem viisistamist ka Cyrillus Kreegi poolt ja võib-olla mõne helilooja poolt veel. Aga Piret ripsi teos, ta on justkui selle vaimuliku rahvalaulu taoline, aga põhimõtteliselt on originaalmuusika, ta on ise mõelnud välja nii meloodilise struktuuri kui ka kõik muu, mis sinna juurde käib. Ja minu arvates on tegemist igati teosega. Ma olen üsna kindel, mis leiab ettekandmist ka tulevikus. Ja eraldi tahaks ära märkida kaks väga head torupillimängijat, kellega meil on au koostööd teha. Need on Sandra Sillamaa ja Kätlin Jaago. Nii et ma arvan, et see kooslus meeskoor ja torupillid väärib kuulamist. Ja võib-olla üks niisugune väike komm on meil veel seal kavas. On üks soome helilooja olli korde kangas, kes on juba kaheksakümnendatel kirjutanud ühe niisuguse meeskooriteose, mille nimi on lumel Valo soome keeles, eesti keeles siis lumevalgus. See teos koosneb põhiliselt ühest sõlma soorsest akordist, aga seekord on väga pikk selle akordi kujunemine ja kõik, mis selle juurde käib, erinevad häälikud ja nõnda edasi. Selle esitamine võib-olla kõrvaltvaatajale tundub lihtne. Me teeme ja et see on lihtne, aga tegelikult on see üsna niisugune krõbe teos. Tingimata ma tahaksin mainida seda, et meil on väga hea meel teha koostööd Miikaeli poistekoor, kes siis Adri hundi juhendamisel on meiega koos jõulukontserti tegemas ja ma pean ütlema, et mul on tõesti väga hea meel, et me oleme just leidnud ühe toreda poistekoori, kellega koostööd teha, sest et eks meie niisugune missioon on ju ka muretseda meestelaulu tuleviku pärast. Me loodame, et meie ühine kontsert annab poistele laulu hindu veel juurde. Aga siis traditsionaalne kuusepuu, see ikka kõlanud lisaks kõigele sellele, mis hästi vajuta oli, ütleme nii, et tegelikult oh kuusepuu, ei kõla, aga kõlavad kindlasti mõnedki jõululaulud, mille pealkirja kuulajale ei ole vaja öeldagi, et tulge kontserdile ja ma loodan väga, et te saate ühe jõulumuusikaelamuse osaliseks. Aitäh, Peeter Perens, palju õnne Tallinna tehnikaülikooli akadeemilisele meeskoorile, kes saab täna siis 61 aastaseks ja jääme ootama siis ilusat kontserti ja ilusat jõuluaega teile kõigile. 13. detsembril esitles Kristo Käo uut raamatut kitarrikool. Õpikud, mis on võti praktilise kitarrimängumaailma. Antud kitarriõpiku puhul on tegemist kitarrikooli veebiväljaande materialiseerunud vormiga. Kuigi meil on interneti kolisse tõepoolest nüüd järjest rohkem õpilasi praeguse seisuga üle 1500 siis mulle endalegi meeldib materjali noote hoida, mitte lugeda neid arvutiekraanilt ja ma tean, et neid inimesi on rohkemgi. Sai koostatud õpik, mis põhimõtteliselt koosneb samast materjalist, aga tegelikult on siin kvaliteeti juba tõstetud selles osas, et kui midagi trükkida, siis tuleb sega korralikult toimetada, keeleliselt üle vaadata ja sai natukene vaadata üle ka sisu veidikene kaasajastatud seda. Kuna sel aastal on käinud juba kitarrikursused seitsmes kaheksas kohas üle Eesti ja praktika käigus ikka tuleb üht-teist välja ning materjali järjestust on siis võrreldes internetikooliga veidikene muudetud ja samuti laat, mis käib raamatuga kaasas, on salvestatud uuesti. Nii videot kui helinäited on tehtud värskelt ja veidikene professionaalsemalt, julgeksin öelda. Aga õpiku põhimõte on endiselt see, et kitarri ei pea olema tingimata väga raske õppida ja tingimata ei pea endale püstitama kohe selliseid eesmärke, mis ei ole täna-homme saavutatavad. Sama õpika on jaotatud siis kaheksaks astmeks ja iga astme lõpus võib inimene öelda, et nüüd ma juba midagi oskan ja ta ei pea tingimata seal jätkama ja ei ole mõeldud nii, et igaüks peab selle materjali täies mahus omandama. Näiteks esimese õppetunni lõpuks, ükskõik kui kaua siis inimene selle õppetunni veel aega kulutab, oskab ta mängida oktavi piires meloodiaid ja tegelikult võib öelda, et selle oskusega saab suure osa maailma muusikast ära mängida. Teised oli, lõpuks oskab ta veelgi rohkem ning kolmandas neljandas tunnis juba räägime akordidest ja inimesed, kes soovivad oma sõpradega koos laulda, siis võivadki tegelikult pärast kolmandat asetsev õpikaga kinni panna, sellepärast et kolmkõlad on selleks ajaks õpitud ja raamatu põhimõte on see, et mitte näidata kõike ette ja nii-öelda puust ja punaseks teha, vaid mõte on ikkagi selles, et inimene saaks aru, miks üks või teinekord niimoodi ehitatud on. Ja tegemist on siis sellise praktilise raamatuga, et inimene omandab oskusi ka improviseerimiseks saate mängimiseks kuulmise järgi. Noodimaterjal selles raamatus on pigem illustreeriv ja ei ole lehekülgede kaupa lugusid käsuga ära õppida. Ja hästi palju on sellist mõtlemisruumi, kogu informatsioon on seal olemas. Aga noh, nagu ma ise naljatlemisi olen selle raamatu alapealkirjaks pannud, et õpik intelligentsile iseõppijale, mis tähendab siis seda, et tegelikult 40 lehekülje sisse surutud akordide võib jälle siis kogu teooria lihtsamatest kuni kõige raskemate, nii palju Tertsilist akordioni välja altreeritud akordid, sealhulgas nii et kes siis soovib mingis suunas oma teadmisi laiendada ja kes leiab õpikust sobiva punkti näiteks mõne sobiva stiili, mis talle meeldib, siis on ka vihjeid, kust sarnast muusikat võiks veel leida ja kus ja kes siis sellist muusikat mängivad ja esitavad. Ja kui see internetiprojekt oli mõnes mõttes enneolematu innovatiivne, siis tegelikult kitarriõpiku juures on sama olemas enne olnud õpikut, mille omanikel oleks võimalik professionaalset tagasisidet saada. Asi käib siis jällegi interneti kaudu. Inimene, kellel on õpik, on automaatselt registreeritud kitarrikooli kasutajaks ja õpiku või siis on kaasas üks salasõna, mille kaudu identifitseeritakse inimene ja tal on võimalik siis iga õppetunni lõpus oma kodused tööd salvestada ja kitarrikooli veebi üles laadida. Kus siis professionaalse kitarri õpetajad leiavad ja üle kuulavad ning tagasisidet annavad ja see on siis õpiku nii-öelda hinna sees või kuulub õpiku ostjale komplektist kaasa. Ja ma küll ei tea, kui paljud õpilased sellist võimalust kasutama hakkavad, sellepärast et sellised kogemused puuduvad ja mul ei ole seda kellelegi käest küsida. Ja ma olen kindel, et päris mitmed, sellepärast et internetikoolis täpselt niimoodi see õppimine ka käib. Õpik on suhteliselt kaasaegne selles mõttes, et kõik, kes on selle kujunduse poolega tegelenud, on just sellised praegu aktiivsed noored kunstnikud rääkida küljendajast või karikatuuride, autorist või kujundajatest fotograafidest, videokunstnikest, siis päris palju selliseid noori kunstiinimesi on siin mängus olnud ja mingil juhul ei ole see selline kuiv ja igav. Raamatut on hästi värvikas ja ma arvan niisamagi mõnus lehitseda. Kristo Käo kitarriõpikut on võimalik leida nii raamatupoodidest kui ka Internetilehekülje kitarrikool. U kaudu. Tuleval neljapäeval, 20. detsembril toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis konverents soome ja eesti muusikasuhted, dirigendid, orkestrid, konverents on pühendatud Soome ja Eesti vabariigi 90.-le aastapäevale ning Jean Sibeliuse mälestusele. Palusin seda tutvustamast stuudiosse teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja Alo Põldmäe. See Soome ja Eesti muusikasuhete konverents on tegelikult meil juba teine esimene oli aastal 2004 ja see oli pühendatud Soome eesti muusikasuhetele laiemalt. Tänavu on Soomest külaliseks kuulus Soome dirigent Jorma panula. Kavas on rääkida dirigentide suhetest ja orkestrite suhetest, sümfooniast, orkestrit omadest kui ooperiteatritasandil ja siin on meil ettekandjateks muusikateadlased maris kirme Maia Lilje siinkõneleja räägib gaasibeliusast, siis on rääkimas ka Eri Klas, Aarne Mikk ja juba nimetatud Jarmo paluma. See üritus toimub meil koostöös Soome Instituudiga. Siinkohal on konverentsi avamisel tervitamas Soome Instituudi juhataja Jaana Vasama ja meie muuseumi direktor Ülle Reimets. Aga need võib-olla väga lühidalt, millest siis juttu tuleb? Maris kirme Tallinna ülikoolist räägib soome terrigeerimis koolkonnast ja selle peegeldustest Eestis kuni 1940. aastani. Siin on muidugi kesksel kohal Robert rajamus, kuulus soome helilooja ja dirigent. Tema mõjud Eesti dirigentide oli väga tugev ja tänu sellele said Soome minna eesti dirigendid Artur Kapp ja Juhan Aavik. Nemad on meil küll tuntud rohkem heliloojatele, olid ka väga tugevad dirigendid. Tänu Robert rajanusele tulid mitmed väljapaistvad soome heliloojate teosed Eestis esmakordselt ettekandele, Eri Klas räägib oma tihedate sidemetest Soomega temal nimel. Kauaaegne Tampere filharmoonia orkestri kunstiline juht olnud Soome rahvusooperi külalisdirigent olnud Sibeliuse akadeemias dirigeerimise õpetaja. Selle mehe kokkupuuted Soomega on väga-väga tihedad praegugi ta tegutseb seal edasi. Mart Humal, Eesti muusika- ja teatriakadeemiast teeb huvitava ettekande, mille nimi on järel hiie järvenbe vaikusest. See ettekanne on puhtalt pühendatud šansi Peeellusele. Nimelt on teada, et Jean Sibeliuse tegutses heliloojana kuni 1929. aastani ja edasi ta ei kirjutanud praktiliselt midagi. Mart Humal oma ettekandes kergitab seda kardinat. Vaatab, mis ikkagi toimus Jean Sibeliuse heliloojaga pärast 1920 üheksandat aastat ja siinkõneleja teemaks on mõnedest shans Sibeliuse ja tema teoste seostest Eestiga. Siin mina puudutan oma ettekandes üldse esimesi kokkupuuteid Tõid Jean Sibeliuse ka Eestis oma ettekandes ma alustan Karl August Hermanniga ikkagi me ei saa kunagi temast mööda minna. Sest laulu ja mängu lehes aastal 1895 oli esimest korda jutusi peeglusest kui juba tunnustatud heliloojast. Edasi lähevad minu rännakud läbispellust teoste Eestis kuni kontra passisti lutik juhtini välja, sest mees sai tuult tiibadesse just tänu Jean Sibeliuse. Selle edasi on ettekandjateks Maia Lilje. Temal on tervenisti kaks ettekannet, üks on pühendatud Peeter Lilje kontaktidele Soome muusikaga ja teine ettekanne eesti muusikat ja Eesti heliloojate sõbrale Juha kangasele. Juha. Kangas on nimelt Elleri nimelise muusikapreemia laureaat ja tema kokkupuuted eesti muusikutega on väga tihedad ja ta on ka muusika kõrval suur eesti kirjanduse austaja. Kõigest sellest tuleb mailile ettekandest. Aga peeterlileega seotult võib nii palju ja öelda, et ETV-le oli tööl Oulus Kuopios peaaegu 20 aastat ja tegi nii eesti muusika propageerimisel samas kui soome muusika propageerimisel Eestis väga suurt tööd ja meie rahvusooperilavastaja Arne Mikk teeb ettekande Estonia teatri ooperisõpradest Soomega ja lõpetab selle konverentsi Jorma panula ettekanne kokkupuudetest Eesti muusikute ja eesti muusikaga. Selline on lühidalt some instituudi teatri- ja muusikamuuseumi korraldatava konverentsi kava. Niisiis, ettekandeid on palju ja põnevaid, kas konverentsi saab tulla kuulama igaüks, kel selle vastu huvi. Konverentsi saab kuulama tulla see inimene, kes tunneb huvi eesti muusika soome muusika vastu ja nende vastastikuste kontaktide vastu. See, kes tunneb huvi Shawn Sibeliuse ja üldse Eesti vabariigi ja Soome vabariigi ajaloo vastu. Konverents algab siis Eesti teatri- ja muusikamuuseumis neljapäeval, 20. detsembril kell 11 aitäh Alo Põldmäe. Eesti muusika ja teatriakadeemia teatab sügava kurbusega pianisti kauaaegse klaveriprofessori ja klaveriosakonna juhataja Lilian Semperi lahkumisest. Lilian Semper oli alati lahkesti ka helikajale oma kontserdimuljeid jagamas. Avaldame kaastunnet omastele ja õpilastele. Ärasaatmine on teisipäeval, 18. detsembril kell 12 Kadrioru lossis mulda sängitamine. Kell 14 metsakalmistul. Eesti heliloojate kokkupuuteid Salzburgis 85 aastat tagasi asutatud rahvusvahelise nüüdismuusikaühinguga algasid 1928. aastal kui maestro Heino Eller käis Pariisis ühingu festivalil. Kuni aastani 2006 polnud me aga selle ühingu liikmed ja eesti muusikat. Festivalil ei kõlvanud. Nüüd teistkordselt Eesti Muusikafestivalil ja festival teistkordselt ka Hongkongis. Selle kavas kolme eesti helilooja teosed, Toivo Tulev, Helena Tulve ja Tõnu Kõrvits heliloojate liidu esindajana kohal Ülo Krigul. Tõnu ilus reis on selja taga nii suurele muusikasündmusele ja veel nii eksootilisele maale. Mis mulje jätsid sinule esmakordselt maailma muusika? Päevad see oli tore reis tõesti ja neljakesi Eesti esindajaid, kes me seal olime peale minu siis nagu sa nimetasid veel Ülo Krigul, Helena Tulve ja Toivo Tulev olime, oleme rõõmsad, et meie lood sinna festivalile välja valitud, sest et nii palju kui mina tean sinna siis heliloojate liidud üle maailma saadavad partituur ja salvestusi nootidest ja see sõel sellele festivalile, et muusika seal tõesti kõlaks, on üsna tihe ning seekord siis koguni kolme helilooja teoseid mitte välja peale minu veel siis Toivo Tulevi siis oled mu vaikus on üksi ligi vaid sina ning Helena Tulve ansambliteos linde ori, soom, mis samuti seal ilusasti ette kanti. Minu teos kõlas festivali lõppkontserdile ja see festival kestis kümmekond päeva ning oli sellises linnas nagu Hongkong mis oli mõned aastad tagasi Inglismaa alluvuses, aga nüüd siis on ta Hiina alluvuses. Kuid see lõppkontsert leidis aset Hongkongi naaberlinnas Macaus, mis see vast oli siis kunagine Portugali koloonia ja väga eksootiline koht portugalikeelne ja pisut ka meelne koht. Ning selles kontserdisaalis siis Macao sümfooniaorkester ja solist Martin Kuuskmann mängisid minu teost orkestrile fagotile teispool päikesevälju Salarfiils, mis kanti esmakordselt, et 2004. aasta Eesti muusika päevadel ma olin väga õnnelik ka selle üle, et korraldajad said nõusse Martin Kuuskmanni, kes siis Ameerikast sõitis sellele festivalile kohale, et samuti esineda sellel kontserdil. Kui ma nüüd veel kontserdist mõne sõnaga räägiks siin just nagu siis sellest lõppkontserdist siis ausümfooniaorkestrit, mida juhatas hiina dirigent En Shao on väga teistsuguse kõlaga orkester. Seal mängis rahvusvaheline seltskond, mis oli koos mänginud juba sellises koosseisus, ma arvan, pikka aega ja seal oli palju ameeriklasi, kuid oli ka valju inimesi Euroopast. Kui ma selle kõla püüaksin kuidagi iseloomustada. Kuigi see on pisut riskantne, siis oli väga pehme ja tundliku kõlaga orkester. Ja just minu loost oli seal väga palju kasuks, sest fagoti ta ei ole nagu ruumiliselt väga vali instrument on vaikne instrumente. Seda oli alati kostaja ega solistile. Martinile tegi see palju head meelt, sest ta ei pidanud oma mängu forsseerima ja see kõik kõlas kokku väga-väga kenasti. Missugune oli vastuvõtt, missugune oli publik saalis. Publikut oli seal kõiksugust, oli väga palju siis festivalil osalejaid, kuna sellele kaasaegse muusikapidustustele olid siis tõesti sõitnud üle kogu maailma, nii delegaadid kui ka väga paljud, julgeksin öelda isegi enamus heliloojaid, siis juba see seltskond oli piisavalt mitmesaja pea suurune ja nii palju kui saadi, siis külastati ka oma kolleegide kontserte, aga oli ka palju kohalikku publikut ja publiku vastu võtta, et oli kõikidel kontsertidel väga soe. Kuidas tundus festivalikorraldusele? Väga sümpaatne ja kõik laabus hästi. Üritus oli tõesti väga palju ja ma, ma pean tunnistama, ma ei jõudnud kõikidele kontsertidele ja seal juba hommikul Sa hakkasid pihta konverentsid, kaasaegsest muusikast olid loengud kaasaegse muusikaprobleemidest ja päevakava seal. Festival oli tõesti väga tihe. Väliseuroopali Hongkongis võimsalt esindatud 51 maa heliloojad, aga nendest 18, Tiina ja 13 Hongkongi heliloojad. See ju festivali ees nõrgaasias ongi. Kuidas selline muusika eurooplastele tundus? Noh, ma ei saa rääkida mingisugusest stiilide või kaasaegse muusika sellisest ühtlustumisest või et ma ei saa öelda, et, et ei ole vahet, et kas on siis ütleme, Hiina helilooja või prantsuse helilooja, et ikkagi kumab läbi mingisugune selline teistmoodi tunnetus, mis on omane sellele rahvale võib-olla Hiina kaasaegses muusikas ja, ja ka Hongkongi heliloojate Sis muusikas muidugi kumasid läbi noh, ikka sellised orientaalset kõlades juba nende järgi tundis ära, aga see muusika, mis sinna välja oli valitud, oli väga põnev muusika ja väga hea muusika ja väga erinev muusika, nii et see oli väga huvitav festival. Mis sa arvad, miks Eesti oli nii hästi? Et vot seda mina ei oska öelda, sest mina selles valikus ei osalenud, aga selle festivali teema oli inglise keeles Music joonud ehk siis muusikaaja teispoolsus või teispool muusikat võib olla, see on küll selline lihtsalt üks spekulatsioon, aga võib-olla eesti muusikas on palju ka sellist muutunnetust, loodusetunnetust ja mingit aja kulgemise tunnetust, mis, mis muusikast välja, et võib-olla tänu sellele valiti siis seekord päris mitme eesti helilooja teosed välja helgaja. On olnud huvitav ja sündmusterohke, ooperi sügis ka nüüdisooperipoolel sinna täna kõigepealt vaatamegi. New York City Opera hooaja uuslavastuste hulgas on sealmail üpris populaarse helilooja Richard Daniel puuri ooperi Margaret Garner maailma esiettekanne. See on lugu mustanahalist orjuse teemal, Toni Morrisoni romaani Pilaagrite armastatu põhjal väärinud Pulitzeri preemia. Toni Morrison on ka libreto autor ja City operes hästi tuntud George mane dirigendiks seitse õhtut oktoobris-novembris mustanahalise soprani dressillakiga nimiosas. San Francisco ooperi Oya sündmuseks on muidugi Philip Glassi. Ameerika kodusõja teemalise ooperi appamatox esietendus. Uus ooperi seitse tava õhtuti juhatas asjatundjana lennist raskel Davis Euroopas endale nime teinud Davis, kes ka Erkki-Sven Tüüri teoseid enam kui kord dirigeerinud on ju pärit Ohaiust. Klassi ooperis oli peaosalise kindral Robert Liina tuntum bariton vein Croft kes praegu juberzermooni osas New Yorgi metis ja siin veel mitmes teiseski lavastuses. Ameerika esilavastusse sai, laplatas teatra Argentiinas, Itaalias elav argentiinlase filmi heliloojana ülipopulaarse Louis Bakalovi ooper Estaabalamaadre Stabat Maater, helilooja ise dirigendiks. Ajakirjanduse põhjal otsustades oli see läinud kuu suursündmus kogu mandril. Tänaseks 37-le filmile muusika loonud makalovistavad mater esietendus Rooma ooperis mõni aasta tagasi. Meil on põneva lavatükiga välja tulnud inglise helilooja Jonathan Haavi Luxemburgis Amsterdamis järjest esietendunud ooperi nimi on Wagner Trii. See meenutab Richard Wagneri elu lõpuunistust kirjutada ka budistliku ainestiku Looper Harvile. Loomulikuna on siin grupp Wagneri-aegseid tegelasi ja teisel poolel budistlik prakriti ja Ananda armastuse lugu. Amsterdamis oli tegijad väga nimekad teatrijuht Pierre roodi lavastajana ja Martin Pravins dirigendina. Noortele ja lastele on jõulu eel lavale tulemas ka kaks päris uut lavatüki. Rooma ooperis, 18. detsembril esietendub Markotaralli muusikaga lõbus etendus poolgitytitiiv maski pidu laialt reklaamitud roomakeskse uudisena enne jõule. Ja veel üks binoki ooper Inglismaal liid siis oma lavateostega tuntud Jonatan Kovilt. Esietendus tuleb 21. detsembril ja pärast läheb uus tükk veel viiele inglise lavale. Meenutagem Jonathan tovi vähemalt 12 ooperi autori populaarseim tükk on lennujaama komöödia flait ja vaataksime veel naabrite juurde. Kui Soome rahvusooperis praegu kõrvuti laval Karmen armujooki ja EM siis Stockholmi kuninglikus ooperis saab enne jõule näha kuluki Orpheus, Diewerediiked, hektar borrelioosi versioon Mats EKi lavastuses koreograafiaga ning Anne Sofie von Otteriga Orthodox osas. Taani kuninglikus teatris on praegu aga Carl Nielseni maskeraadi pidulikud etendused ooperi esimese etenduse 100. aastapäeva puhul. Ja ka ühest festivalist Slovakkia pealinnas, see on praadislovski. Vanasti parem alates septembrist nagu esmakordselt kaks nädalat novembris detsembris 23 maa muusikuid kohal 25 kontserti, viimased juba ka jõulude teemal. Taas korraldati noorte talentide foorum, värskeid laureaate on seitsmest riigist. Avakontserdil kõlas ka teenimatult vähetuntud slovaki helilooja Jaan Lewaslav Wella muusikat slovaki rahvusteatri tellimusel Martin Burlase ooperis oma esietendustsehhi rahvusorkester mängis liiborpeszeki käe all, solistiks Ameerika džäss trombanist Krism Rubek lõpetamas Telemani jõulu- ja advendi kantaadid ning Belgia ansambel infondamento Paul Tomberechti käe all. Bratislava festivalil ja noorte interpoodiumil on aastakümneid tagasi käinud ka Eesti muusikuid ja neist nüüd edasi. Paavo järvil on Deutsche kammertillarmaniga käsil turnee algul Saksamaal, eilse üleeilse õhtu järel kodulinnas preemiani tikku Loces ülehomme edasi Berliini filharmoonia suures saalis, siis Itaalias Treviisot Eatrokoman alles Janno Pali Elmo katedraalis 21. 22. detsembril ning tagasiteel jõulureedel Kölni filharmoonias. Kõikjal avab kavas Sibeliuse poeem armastav Beethoveni viiulikontserdi, solistiks Victoria mullova ning Beethoveni kuues Kristjan Järvi on oma batoon Krister orkestri ees eile ja homme viinimuzig terainis. Esmaspäev Igalühel Sandbeltenis. Põnevas kavas John Adamsi Slonymskis, Vox Stravinski Petruska 1947 ja Nicolás angeelitš Rahmaninovi kolmanda klaverikontserdi solistiks. Kolmapäeval viib Kristjani orkestri veel Esseni kuulsasse filharmooniasse, samad teosed aga Rahmaninovi asemel austria helilooja. Kurtsime Bertsiki trompetikontserdi maailma esiettekanne tippsolist ookean hardinbergeriga Tarmo vaskpreemiani. Teatri peakoormeistrina on ette valmistanud liigeti lööbile andma Naabri Rortsingi, tsaari ja Puusepa, Verdi Nabucco ning Wagneri Tristan ja Isolde etendused ning dirigeerib aasta lõpul ka ise kaaluma Charles türstinit. Berliinis shans isleri kõrgemas muusikakoolis, ent täiendav Kristiina Poska dirigeerib kolmapäeval oma tänavuse teise kava Humboldti Ülikooli orkestri kapell Akadeemika ees jõulukontserdile Berliini Püha Risti kirikus. Kavas on ka Mozarti viiulikontsert number viis, solistiks Michael. Volmeri vaatas üleeile taas Oulu linnaorkestrit, kavas Tubina sümfonietta eesti motiividel Kalevi Aho kahe tšellokontsert ja Beethoveni Kaheksas kolmapäeval, neljapäeval on ta Helsingi linnaorkestri ees Studio Talos kavas Beethoveni üheksas sümfoonia koos Turu katedraali kooriga. Samal päeval on Mati Turi keski. Tooriumi solistiks Cocole kirikus kõrvuti Hanno njäemel, aga kes teatud meile tüüri Vallenbergi peaosalisena Dortmandis dirigeerib Juha kangas. Kristian Rand alul oli üleeile pärast kontserti Siiri Sisaski ka Eestis Karlsruhe uurimiskeskuses soolokontsert. Ülehomme mängib taaga Karlsruhe kõrgemas muusikakooli kammerorkestriga Nacho Meerlisi juhatusel Karlsruhe saue lossis Mozarti kahe klaverikontserti koos isakale Randaluga kava lõpetuseks ta enda teosed pärast lõpu algust lauljaist Viini riigiooperibassil ain Angeril on sel kuul kuus Wagneri Valküüri etendust hundingi osas kõrvuti Niina Stembe, Johan Boota ja Juha Uusitaluga. Tanina dirigeerib Franz vel särmest. Annely Peebo täna viimane, viies etendus Napolis San Carlos Wagneri Parcifalis kahes kõrvalosas Tseeferiteeti dirigeerimisel juhatajana kallal Aacheni teatris Mozarti ooperis mitridaatospontose kuningas kolmapäeval juba üheksas etendus nimiosalisena Alphia lavalgisseni teatri jõulu esimesel pühal Mozarti Don Giovanni sel Liinana viima. Kaheksas etendus. Ja lõpetuseks Christoph Penderetski dirigeeris eelmisel nädalavahetusel esmakordselt Paavo Järvi orkestrit siin siin attis. Tema kavas olid Beethoveni neljas sümfoonia, seejärel ta enda trenoodia Hiroshima ohvritele ning klaverikontsert ülestõusmine uues redaktsioonis maailma esiettekandes, solistiks Barry Douglas. Alles dirigeeris astronoomiast islagrozdropovitši mälestuspäeval kroonbergis, tuues sinna uudisena oma Poola reekviemi ühe osa. Orkestriversioonis sülgaja tänasele helikaja leht tegid kaastööd Mirje Mändla, Hedvig Lätt Agero ja Priit Kuusk. Saate mängisid kokku operaator Katrin maadik ja toimetaja Kersti Inno. Soovime teile kaunist advendiaega ja hindu lendavaid kontserdielamusi.