Tere, head klassikaraadio kuulajad algamas on 15. märtsi heligaja. Toimetab iranud lamp, nüüd annan ülevaate siis tänasest Ta teemadest. Peep Lassmann tutvustab üheksandal märtsil toimuva juubelikontserdikava intervjuust Karin koprale. Pärnus algab kuuendat korda festival muusikamoos, mida tutvustab lähemalt korraldaja Helen Erastus ja seda intervjuule hallikule märtsikuu suursündmuseks Rahvusooperis Estonia Tantsusepa Verdi dramaatilise ooperis Simon Boganeegra kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis. Intervjuu annavad dirigent Arvo Volmer ja laulja Renee Soom. Lõigude jage raam Austria metsas ära katet esineb Eestis koos rammiga. Kontserdil tutvustab Eesti kontserdi produtsent Svea Ideon. Tartu Ülikooli kammerkoori kevadkontsert toimub pühapäeval Tartu Ülikooli aulas. Ja seda tutvustab lähemalt Indrek Mustimets intervjuus helik Lätile. Pärnus algab 21. märtsil Andrus Kallastu festival ja loo toob meile Ülle Hallik. Festivali klaaspärlimäng 2008 kavast kõneleb lähemalt festivali kunstiline juht Peeter Vähi. Eesti filharmoonia kammerkoor on aga kaastegev äsja ilmunud Orlando konsordi uuele albumile skadel Rainz ja sellest lähemalt dirigent Mikk Üleoja intervjuus Kerstin ole ning saate lõpus kuuletaja Priit Kuuse vahendusel muusikauudiseid mujalt maailmast head kuulamist. Kolmapäeval, 19. märtsil kell 19 algab klassikaraadios otseülekanne Estonia kontserdisaalist, kus esineb pianist Peep Lassmann. Peep Lassmann tähistab kontserdiga oma kuuekümnendat sünnipäeva. Kontserdi esimeses pooles on kavas Lepo Sumera pala pardoon Frederik Tõnu kõrvitsa, Toivo Tulevi ja Timo Steineri uudisteosed. Kas idee sellise kava tegemiseks tuli teie poolt? Ja ma olen tegelikult mänginud väga palju eesti muusikat, aga see kõik on olnud, võib arvata, isegi teatud perioodidel terve eesti klaverimuusika käis heliloojate liidus vähemalt sellel tasemel minu käe alt läbi, nagu. Ja viimasel ajal ei ole ma nagu uuemat muusikat, just nii väga palju mängida uuemat eesti muusikat üldse uuemat muusikat, nii et mul tekkis niisugune huvi. Teie olete need esimene ja ainus inimene, kes teab, kuidas need teosed kõlavad, kuna need on kõik esmaettekanded. Võib-olla võiks paari sõnaga proovida kirjeldada, et millised on need teosed. Need teosed esindavad parimal määral nende loojaid, et isikupära on loomulikult väga tugev. Neil kõigil lood on huvitavad, põnevad, ma loodan, et need meeldivad ka publikule ja ma loodan, et ka helilooja teevad rõhulise lehtisk. Kolmapäevase kontserdi teises pooles on kavas ferenduslisti looming. Tegelikult on terve pool pühendatud listile. Miks just Fersist? Realisti, ma olen mänginud suhteliselt palju nooremas põlves ja praegu on päris huvitav vaadata, kas meil tuleb midagi. Teie tegevusest põimuvad pedagoogitöö juba tükk aega juhtimist ja interpreedi töö. Kas need tegevused täiendavad 11 või on need täiesti eri maailmades? Kui räägid täiendamisest, siis mingil määral võib seda teha pedagoogitöö ja, ja, ja interpretatsioon Nonii vahel, kuigi need on ka siiski küllaltki erinevad, aga siis ja pedagoogi pea ise hästi mängima ja hea interpreet ei pruugi olla üldse mitte pedagoog. Aga noh, vähemalt on seal mingisugune mingi side olemas, aga neid ühitada tõesti on raske ja ega ma sellega võimalik ühildada üheaegselt tegeleda kõigi kolmega ongi vist võimatu. Järelikult tuleb alati üks kolmest, tuleb. Milline neist tegevustest on teie jaoks tähtsam esiplaanil? Ega ma arvan, et see on küllaltki niisugune võrdkülgne kolmnurk, mis on tekkinud, et, et nii ma siis rabelen selle kolmnurga sees. Peep Lassmanni juubelikontsert toimub Estonia kontserdisaalis kolmapäeval, 19. märtsil kell 19. Klassikaraadio teeb kontserdist otseülekande. Pärnus algab homme traditsiooniline laste ja noorte festival muusika maos. Tänavu kuuendat korda muusika moosi keetes on korraldajad pikkinud kontsertide vahele muudki põnevat, näiteks saab midagi oma käega valmis teha filmi, multimeedia või meisterdamiskojas. Muusika moosikorraldaja Helen Erastus rääkis kõigest lähemalt. Kui varasemad aastad on keskendutud nii-öelda puhtale muusikale rohkem, et siis sel aastal on väga palju seda kaasas käivat varasemalt poolt rohkem peaaegu igal kontserdil on juures, kas ekraan, kus jookseb pilt samaaegselt muusikaga hakkame peale peetiaste hundist, kus me näitame lausa terved animafilmi, millele sünkroonis mängib kaasa Pärnu linnaorkester või multimeediakontsert, teisipäeval, kus Moody, lisaks kammermuusikale on võimalik näha pilti, kuulda erinevaid helisid, mis kõlaritest tuleb klaveriloomade lood, mis on puhtalt klaverimuusika oma olemuselt ja mis on tegelikult ka muusika moosil juba varem kõlanud. Seekord on just mitmekesistamiseks pakutud välja just muusikute poolt, ka see videos ekraanilt tuleb, mis annab nüansse juurde sellele lihtsale lapsele, mõistetavale klaverimuusikale ja loomulikult festivali lõppkontsert, mis tegelikult ei olegi kontserte, ongi ainult muusikavideod ja võimalus nende järgi tantsida. Kui täpsemalt rääkida, siis meie muusikamusi viimaste aastate kaasas käivaks asjaks on töötoad. Ja kuna sel aastal õpetab kinopoiss tegema muusika videosid, siis näitame pühapäeval lõppkontserdil mitte ainult neid muusika videosid, mis timminud sellest õpitubades, vaid ka Eesti televisiooni arhiivist välja otsitud, siis vanu või ka ütleme kaasaegsemaid, eesti artistide muusika videosid. Et siis oleks nagu võrdlusmoment ja samas, et mida on siis läbi aastate tehtud üldse, aga see on nagu kergema muusika puhul, et see seened läheb kergema, miski poole. Aga tegelikult muusikamoos ju kuskilt maalt on just selleks taimelavaks, kus kasvatada tõsisema muusika, kontserdipublikut, petja ja hunt. Kõigepealt, eks ole, Sergei Prokofjevi muusika, kus terve sümfooniaorkester on võimalik tutvuda selle koosseisuga ja vaadata, kuidas erinevad pillid imiteerivad erinevaid loomi. Rääkimata sellest, et just hiljuti Oscari võitnud filmirežissöör on hästi täpselt järginud seda muusikat pannud loomade ja ütleme, tegelaste liikumised sellesse muusikasse hästi-hästi täpselt, aga jah, ütleme kui me räägime tõsisemast muusikast, siis kindlasti see petja ja hunt, aga ka multimeediakontsert, mis tegelikult kammermuusika kontsert oma olemuselt ja kus mängitakse eesti heliloojate teoseid. Muidugi ülesanne, multimeediaprojekti on kaasatud ka Lea Liit, maksan tuntud pläkina, kuna jällegi multi tõde on see, mis mis püüab avada, seada piire, et mitte jääda kindlalt raamidesse, siis ta nagu sünteesib, ühendab kaasaegset, nii popp kui ka, ütleme klassikalist kammermuusika suund. Kas esinejate hulgas Galapsin kontsert nimega koori muus seal esinevat üle-eestiline neidudekoor, leelo dirigent Raul Talmar juhatamisel, samuti Pärnu sütevaka gümnaasiumi segakoor ja ansamblite konkursil Kevadümin laureaaditiitli võitnud Toomas Volli ansambel viisipidaja annatute, kes tegelikult on neidude kooriv oksargentum liikmed, nii et on ka õpilasi kui ka sel aastal tõepoolest vähem kui varasematel aastatel. Püüame ka tuua sisse erinevaid stiile valdkondi, niimoodi, et siis etnopopi esindajaks on sel aastal Svjata Vatra. See on väga huvitav kooslus. Tõlkijana eesti keelde, tähendab püha tuli võib-olla kõige magnetilise maks esindajaks selles ansamblis on selle liider Ruslan, kes on tegelikult päritolult ukrainlane. Kuna tal on Eestis nüüd pere, elab Eestis juba mitmendat aastat, siis Sansambel pakubki Eesti Ukraina sellist muusikat. Ülejäänud muusikud on eestlased, mis on hästi tuline ja tegelikult Eestis üks hinnatumaid petnud. Muusikamoos kestab kuni 23. märtsini, kontserdid toimuvad Pärnu kontserdimajas, Endla teatris ja Kunstnike Majas. Märtsikuu suursündmuseks Rahvusooperis Estonia Seppe Verdi ühe võimsama dramaatilise ooperis Simon pakaneegra kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis täna õhtul kell seitse ja sellega jätkatakse traditsiooni tuua aeg-ajalt kuulajateni haruldast teoseid just kontsertettekandes ja sellest kõnelevad meile lähemalt dirigent Arvo Volmer ning laulja René Soom. Olen võtnud teatriplaani regulaarselt erinevaid oopereid, kontsertetendust on just selle tõttu, et on palju muusikat ja ooperimuusikatest eriti, mis lihtsalt vajab kuulamist, kust on pärit terve rida meie jaoks isegi tagataustas kõrvu sellise vaid niukseid hitt, meloodiaid, aga ma ei oska neid paika panna. Kontsertetenduste puhul on alati otstarbekas tuua mõned solistid selleks, et värskendada meie reeglipäraselt Estonia teatrietendusi külastavate ooperisõprade niuksed kõrva. Kindlasti on huvitav kuulata soliste, kes on läbi löönud mujal maailmas ja lihtsalt on ka seesama faktor, et nii nagu draamateatriski, kui me käime, vaatame oma armastatud näitlejad täna ühes rollis on meil teises, oli see ülehomme veel viiendas ja kümnendas oli siis ühel hetkel hakkab see ähmastumas, et kus kohas on see näitleja, kus kohas on see rullitegelane ja selle tõttu on ka ooperiteatris ja, ja kontsertitel tarvilik kahtlemata uute inimeste sissetoomine. Sedapuhku on meil kolm põhilist külalist, paatrimonsoriaalse osa meie publiku poolt armastatud Oksana tika laulab soprani rollis Simone Bocanieldamini. Rulli laulab Soome rahvusooperi juhtivamaid baritoni Raimo lauka. Meie oma rahvusooperi solistid laulavad Simon bokaneegras, Leonid Savitski, Mart Laur, Ülle tundla, Vladislav Horušenko ja Renee Soom. Reni Zoom'iga jätkamegi nüüd juttu Simon pakani krahh kontsertettekandest. No muusika on muidugi võimas ja suursugune ja minu jaoks üks esimesi kokkupuuteid Verdi sellises tõeliselt suured Rando Operaga, et need viimased ooperid Estonia laval Rigolettot kas või veidra teate, need on ikkagi võrreldes Simon bokanegraga muusikalises mõttes nagu oluliselt kammerlikumaid. Et siin on ikkagi tegu täiesti teise dimensiooni ka, et, et nagu peadirigent on, on öelnud, et kohati täiesti magnarlikke mõõtmeid haarava ooperi- ja muusikalise materjali mõttes on ta ka täiesti teine, öeldi käekiri või teine Verdi pool, mis on nagu minu jaoks täiesti avanenud, et et väga, väga huvitav ja väga, väga kaunis muusika, võimas muusika ja, ja seal on tõesti kõik Verdi paremad ja geniaalsemad küljed esindatud selles muusikas. Ta on ikkagi rohkem kaugele läinud sellest numbriooper istet on ikkagi rohkem läbikomponeeritud, aga selles ooperis ikkagi on ka tuntud, harjutasin kasvõi keskajal ja meedia ja Gabriel on siin kõigil tegelikult toredad, suured korralikud numbrid, aga jah, et selles mõttes kõige suurem rõhk on ikkagi siin inimestevahelistel suhetel ja kõige olulisemad võib-olla siis on jah, et mitte nüüd just numbrid iseenesest, aga just nendevaheline see muusikaline läbipõimumine läbi selle kaudu ka siis nagu inimsuhete arenemine ja areng. Arvo Volmer on ise ka öelnud, et tema arvates on kontserti lik ooper ta ei, kujutage seda ette, kuidas seda lavastada saaks. Jah, ei see, ma arvan, et antud juhul on ikka ainuõige tee, sest tutvudes libreto ka siis tegelikult see libreto on isegi ausalt öeldes esmakordselt läbilugemisel suhteliselt keeruline ja, ja kõik nimede vahetamised ja, ja see poliitiline tegevustik, mis on iseenesest juba väga kirju ja aga aga väga kirju ja seda lavale seada, peab olema väga hea ja selle tolle aja poliitika ja poliitilise olukorratundja. Ja samas noh, mitte siis ära unustama vertis väga suursuguste võimast muusikat, et üks ei hakkaks nagu dist tapma, et kontsertettekandel on see eelis, et inimesed saavad parem natukene ennast kurssi viia ooperis toimuvaga ja siis ütleme võib-olla põhirõhk kontserdisaalis on siis ikkagi keskenduda kaunile muusikale. Nii et teie arvamus on see, et ka need inimesed, kes natukene pelgavad ooperite kontsertettekandeid, peaksid ikka tulema kuulama, siis tegemist Verdiga. Ja loomulikult, sest olen täiesti kindel, et tavamuusika, armastajaid, kes võib ka vertit armastada, aga tihtipeale ma arvan, unustab, jätab kahe silma vahele sellise suure ooperit libisetakse kohe nendest varasematest Verdi ooperites sujuvalt üle ida hotello ja nende hilisemate ooperite peale, et sest noh, seda enam, et teda Simon Bocaniga mängitakse lavadel vähe. Ja, ja nüüd on üks suurepärane olukord, on võimalus seda kontsertsaalis kuulata ja meie suurepärast väliskülaliste osalusel veel, et ma arvan, et see on üks ainuõige otsus tulla kuulama. Klassikaraadio stuudiosse on saabunud Eesti Kontserdi produtsent Svea Ideon, Marks dressea, tere, meil tuleb nüüd juttu ühest kontserdist, kus on võimalik kuulata metsasarvemuusikat ja teiselt poolt siis esineb ka Eesti rahvusmeeskoor ja jõuabki metsasarvekvartett Austriast. Võib-olla peaks neid natuke lähemalt tutvustama, et millise kvartetiga tegemist on? Tegelikult? Ta kuulub Austria metsasarveansamblisse isegi rohkem liikmeid kui neli. Nad esitavad repertuaari Tuuvast kuni oktetini. Aga seekord on nad tõepoolest siia pakkumas nelja liikmelisena. Et kõik metsasarvemängijad on pikad solisti staažiga ja kuuluvad erinevatesse Austria mainekas orkestrites seal seal on liikmeteks Joseph seeder, kes on metsasarvemängija vinis fonikutes, samuti Johann virichaferg, kes mängib Viini Raadio sümfooniaorkestris. Koosseisu kuulub ka üks naismetsasarvemängija, kes on pärit Argentiinast noori Guarnaschelli, kes kuulub samuti Viini Raadio Sümfooniaorkestri mängijate hulka ka, ja Peeter Erdei, kes on Ungari päritolu metsasarvemängija. Samuti mängib raadio sümfooniaorkestris. Ja millist muusikat nad tavaliselt mängivad, mida nad siia kavasse valinud, et kas seal kõlab ainult originaallooming või mingisuguseid seadeid ja töötlusi? Nende repertuaaris on metsas arvedele loodud kammermuusika siis alates tuumast kuni oktetini, kuid eriline rõhk on siiski metsasarvekvarteti repertuaari. Aga kontsertidel nüüd Eestis kava koosneb kahest poolest, esimene pool sellest on siis ainult kvarteti päralt, kus nad esitavad populaarsetest klassikalistest teostest seadeid metsasarvekvartetile et võiks välja tuua sellest kavast näiteks Joosepi, Se, Garmini süüt. Samuti tihti on virtuoos tango muusikat Roberto Pintose loomingust loomulikult jahisarve muusikat, mis peab kindlasti siia kava juurde kuuluma ja palju teisi. Ja kontserdi teine pool on siis koos Eesti rahvusmeeskooriga, mida juhatab seekord Siim Sellis. Kavas on romantiline meeskory muusika koos siis kvartetiga ja tegelikult selline ühendamine nüüd metsasarvekvartett. Meeskoor on ka tegelikult kvarteti enda initsiatiiv, kuna on päris palju väga head romantilist muusikat meeskoorile, mida on väga tore ühendada metsa sarvedega ja kavas siis Schumanni, Schuberti, nende soni looming, näiteks Suumanilt tuntud vander, liid rännulaul ja Subertilt näiteks öölaul metsas, et kõik, kes neid on siis võimalik kuulda kontsertidel laupäeval ja pühapäeval ja tooks välja, millal täpselt ja, ja kus ja mis kell ka need kontserdid toimuvad, kus esinevad siis Austria metsasarvekvartett, Austria Hons ja Eesti rahvusmeeskoor siin selliseid rigeerimisel, neid on võimalik kuulata lauk päeval kell seitse õhtul Pärnu kontserdimajas ning pühapäeval Estonia kontserdisaalis kell viis. Tartu ülikooli kammerkoori kevadkontsert toimub pühapäeval, 16. märtsil Tartu ülikooli aulas. Milline on kontserdikava ja kas see on selline traditsiooniline kevadkontsert, ülikooli kammerkooril? Kammerkoori president Indrek Mustimets. Tegemist on tõepoolest traditsioonilise kevadkontserdiga Tartu Ülikooli kammerkoori jaoks ja võib päris kindlasti öelda, et me oleme oma 37 tegevusaasta jooksul vaata iga kevadel sellenimelise kontserdiga üles astunud on loomulikult ka mõned erandid, kuid oleme püüdnud oma kevadkontserdid sättida ikkagi selle ema keelata päeva ja kevade saabumise kuupäeva vahele. Nii on ka see sellel aastal. Me esitame sellel kontserdil umbes 10 12 laulu, kuid nendest on kindlasti tähelepanu väärsemad, mõned uued lood, mida me oleme just sellel hooajal kavva võtnud ja mida me alles üritame ellu äratada ja nendele selliseid oma tõlgenduste karve anda, nii et ma usun, et ta on põnevaid kohtumiseni nii Eesti kui ka välismaiste autorite osas. Traditsioonilisi kevadkontsert laule meil tegelikult ei ole ja see sõltub puhtalt hooaja lauludest ja uutes lauludes mainiksin eesti autoritest kindlasti Rudolf Tobiase varast, mida kammerkorda esitab kindlasti aprilli alguses toimuval Eesti kammekorde laulmisel Põltsamaal, mis on meie kategooria kohustuslik laul, kuid välismaistest autoritest mainiksin Eino Juhani rauda vaara kreedot ja Claude Debussy ühte väga põnevat tsüklit, nii et need on, ma arvan, sellised võtmelaulud, mida me tahame pakkuda kuulajatele. Kas kevadkontsert on ülikooli kammerkoorile viimane sellel hooajal? Ma arvan, et kevad on hästi pikk ja mis kestab ju vaat et juunikuuni välja, et siin sinna sisse mahub kindlasti hästi palju esinemisi, kuid pärast Põltsamaal toimuvat festivali meil suuremaid kontserdiplaane ja ettevõtmisi ei ole, et meil on praegu õppimisel lisaks Põltsamaal ehitatavale kavale hästi palju sellist põnevat muusikat, et mida me paralleelselt õpime ja millele me tahaksime Ki aprillis-mais sellist viimast lihvi anda, nii et kindlasti on ka neid kohti, kus, kus me siis seda repertuaari esitame. Mõni aeg tagasi esitles Tartu Ülikooli kammerkoor oma CD plaati, millele oli salvestatud eesti heliloojate koorilooming. Kammerkooriplaadile on läinud selles mõttes üsna hästi, et see tagasiside, mis me oleme saanud, on positiivne. Peamiselt on tagasiside olnud ikkagi inimestelt, kes on selle plaadi endale kahetsenud või saanud, et tagasi nendelt inimestelt ongi meie jaoks kõige tähtsamad. Me oskame seda hinnata ja ma usun, et meile kui ka Eesti muusikaelule on seal plaat hästi tähtis. Tegelikult. Me oleme kontserdil näinud tegelikult alati oma lähedasi, tuttavaid ja sõpru. Aga sellel aastal on meil kontserdil üks selline põnev lisanüanss, mille eestvedajaks on Johann Wiedemanni selts ehk siis eesti keelt hoidev selts ja me teeme selle seltsiga sellel kontserdil koostööd ja me üritame võimalikult hästi kontserdil saavutada seda, et me kogusime selle fondi toetuseks eesti keele heaks käekäiguks natukenegi raha, et anda panus oma kooriga siis eesti keele hoidmiseks. Kontsert on tasuta, aga kõik, kes kontserdil tulevad, neil on see võimalus toetada kasvõi ühe krooniga. Wiedemanni fondi. Tartu Ülikooli kammerkoori kevadkontsert Triin Kochi juhatusel toimub 16. märtsil algusega kell 16 Tartu Ülikooli aulas. Tulekul on teine Kallastu festival. Tulevast reedest kuni seitsmeteistkümnenda aprillini võib Pärnus ja Tallinnas toimuvatel kontsertidel kuulda Andrus Kallastu loomingut, aga mitte ainult. Andrus Kallastu rääkis ise lähemalt. See festival nimetas kõigepealt ongi selleks, et võib-olla tekiksid küsimused, kui me räägiksime lihtsalt igast projektist eraldi noh, mis selle ürituse raames toimuvad, siis võib-olla see olekski nagunii küsimusi äratav, aga need projektid, mis siin tõepoolest selle festivali raames aset leiavad, on erinevad ja võib-olla on lihtsalt mingis mõttes, need on seotud ka minu huvidega, mis on nagu muutunud, sest interdistsiplinaarse maks aja jooksul ja tõepoolest noh, selle ürituse raameski on tõesti seotud kirjandust, on seotud kujutavat kunsti, on seotud visuaalsed kunstid, videokunsti või muusikaga ja ka sellist muusikateatrit otseselt muusikateatriteoseid siin ei kõla ei ole, aga on nagu sellist teatraalselt elementi on nende kontserdite puhul, millest muusikat kuuleb. Esmajoones on see festival Andrus Kallastu muusika esitamiseks tuleb nii uut, kui vana on ühesõnaga kaks projekti, mis nagu raamivad seda üritust on esimene projekt, valguse vari kahel õhtul siis kõigepealt suurel reedel, 21. märtsil kell 19 Pärnu Eliisabeti kirikus ja siis nädal hiljem, 28. märtsil kell 19 Tallinna Niguliste kirikus, kus teeb kaasaga Befoomilisi kunstnik surge oma sõpradega, et ootan väga suure huviga, et mis sellest üritusest tuleb ja see festival lõpeb 19. aprillil kell 16 Pärnu vanalinna põhikoolis, kus loodetavasti siis ka seda lugu ei ole veel päris lõpuni valmis. Tunnistan ausalt, on, ühesõnaga teose Veltki pautist, mis eesti keeles võiks tähendada, et maailm on ehitatud esiettekanne ja sinna vahele jääb siis kolm projekti, mis ei ole seotud Kallastu muusikaga, aga mis on seotud sopran Kai Kallastu kaja tema aktiviteetidega. Kõigepealt pühapäeval, 23. märtsil Pärnu raekojas kell 15 ja kolmapäeval, teisel aprillil kell 18 Tallinna Kirjanike Majas on Paul hindemiti vokaaltsüklile Maria elu põhinev selline kirjanduslik-muusikaline õhtupoolik ja selle pealkiri on Joosepi kahtlused ja selle pealkirja on nagu andnud inspireerinud seda pealkirja selle hindemiti tsükli poeedi Rainer Maria, Rilke tekstide tõlkija Kivisildnik ja ühtlasi siis toimub selle Kivisildniku tõlkeraamatu esitlus nende kontsertide raames. Teine projekt on selline huvitava pealkirjaga nagu vaata muusikat, kuula kunsti ja mõte on siis pärit sellest ideest, et teatud ajastute või teatud perioodide visuaalne ja auditiivne kunst on tihedalt seotud ja selles projektis kõlab põhiliselt prantsuse muusika impressionismi ütleme siis lähtekohtadega prantsuse muusika ja see on siis ühendatud kaotatud siis ütleme, impressionistliku kunstiga ja selle projekti nimi oleks kontsert, kino faunib pärastlõunal ja pealkiri on laenatud systebyysiilt ja tema orkestriteosed fauni pärastlõuna ja see kontserdiprojekt toimub siis neljapäeval, seitsmeteistkümnendal aprillil kell 19 Pärnu kunstihallis, seda saab ainult Pärnust seal ainult Pärnus ja, ja siis veel üks projekt on, mille pealkiri on sinine öö, seal on viidud kokku George Jevgeni ja selline Kuuba päritolu heia nagu Lecoona, tema laululooming ja lutsianopeeria klaverimuusika, see sinine, see on viide bluusile, et see peaks nagu mingis mõttes ühendama sellist võib-olla modernismi klassikat ja võib-olla sellist nagu levimuusika klassikaks. Festivali avakontsert on suurel reedel, kui palju üldse see festival on seotud ülestõusmispühadega? Ülestõusmispühadega on ta selles mõttes seotud, kaks projekti on tegelikult seotud nende oluliste sündmustega, mis lihavõttemeie mõttes pühade aga kogu selle lihavõtteperioodil aset leidsid. Ja see valguse vari on mingis mõttes nagu kontseptuaalne sümbol, et et nii nagu suur reede, nii nagu üldse noh, Kristuse ristilöömine, see ei olnud ainult halb sündmus, et see oli tegelikult ka lunastus ja see oli see valgus, mille kaudu me võime üldse ristiusust rääkida, kui kui ristiusus sellisena. Ta on suurel reedel ühe aspektina nagu viitena Kristuse kannatustele, aga teise aspektina viitena inimese, kuidas öelda elu valguse ja varjukülgedele, et võib-olla see, see aeg ja see hetk on nagu sobiv hetk tegelikult sedalaadi mõtisklusteks. Ja teine projekt Maria elu, no mis on praegu, see on nagu fookusesse tõstetud Joosepi kahtlused, kui poleks inimlikumaid hetki üldse piiblis, et kuidas ikkagi on võimalik selline neitsi viljastumine jumalast ja nii edasi ja nii edasi, et, et see on noh, täiesti inimlikult mõistetav. Luuletsükkel Maria elu, Raine Maria Rilk luuletsükkel on tõepoolest Maria elu nagu tervikkaar, son 15 luuletust ja see on tõesti jumalaema marja sünnist läbi noh, tema elu kõige olulisemate sündmuste kuni jumalaema Maria taevasse minemiseni ja, ja siis selle taevas olemiseni, nii et selles mõttes need kaks projekti tõepoolest on seotud nagu ka kaudselt ülestõusmisega ja selle lihavõtte pühadega sellise kristliku kalendriga võib-olla mingis mõttes on ka noh, teatud piibli nagu idee on taga sellel teosel ka Veltki pautist võib-olla inimene, kes võiks sellest võib-olla sellest teosest ka paremini aru saada, siis kui ta on näiteks lugenud ilmutusraamatu kohta, kus kirjeldatakse taevast Jeruusalemma, selle ehituslikke iseärasusi Ei saa küsimata jätta seda ka, et mis ajendab ühte heliloojat korraldama omanimelist festivali. No ajend on lihtne selles mõttes, et iga heli soovib, et tema teosed kõlaksid ja ütleme niimoodi, et on üks võimalus korraldada lihtsalt üks autorikontsert, aga on ju alati võimalus ka vaadata asjadele avaramalt ja näha nagu suuremaid tervikuid ja tegelikult see idee minul konkreetselt on laenatud kujutavate kunstnikelt, kes korraldavad personaalnäitusi ja mis on võib-olla isegi näituste seeriaid. Et selles mõttes võib-olla muusika valdkonnas on see natukene nagu uus ja harjumuspäratu, aga kujutava kunsti valdkonnas täiesti tavaline nähtus. Hetkel on küll märtsikuu, aga me räägime natukene ka sellest, mis seisab ees aastal 2008 suvel. Ja nimelt tuleb juttu festivali klaaspärlimäng, mis on õige pisut vahetanud geograafilist asukohta. Kui seni on olnud see festival põhiliselt Tallinna ja Pärnukeskne, siis nüüd toimuvad kontserdid Tartus, Tartus ja Tallinnas ja siin klassikaraadio stuudios ongi festivali klaaspärlimängu kunstiline juht Peeter Vähi. Tere, Peeter. Tere. Kas kultuuripublik on liikunud Tartusse, et sa teed kontserte nüüd Tartus ja Tallinnas? Tõepoolest on olnud nii viimastel aastatel, et need üksikud kontserdid, mis meil on toimunud Tartus, need on osutunud oluliselt edukamaks ja rahvarohkemateks kui festivali põhiasukoha, Pärnu kontserdid. Ja kui see juba nii on, siis tekkis mõte tõepoolest festivali asukohta või nii-öelda pealava võiks nihutada. Esiteks, kui vaadata Pärnu suve, see lausa kubiseb kontsertidest ja Tartu suves on klassikakontsert olulisel määral vähem klaaspärlimängu taolisele festivalile. Selline ülikoolilinna pisut ärksam ja nooruslikum vaimsus sobib ehk veidi paremini ja muidugi lisaks veel täiesti sellised subjektiivsed põhjused, ma olen Tartust pärit, ma olen Tartus sündinud, ma olen Tartus koolis käinud. Kodulinn on ikkagi kodulinn. Transpordimängufestival on alati silma paistnud just selle poolest, et kavad on läbimõeldud. Need kavad on rikkad erinevatest kontseptsioonidest ja milliseid uusi põnevaid ideid. Loodad sa siis sel aastal pakkuda kuulajatele, et siin kava algab juba Da Vinci koodiga, aga sellega asi ei piirdu? See idee tekkis mul kunagi väga, väga ammu, kui Tartu Vanemuine käis välja idee, et kas ma ei tahaks balleti kirjutada koreograaf Vassili Medvedjeviga koos koostöös seda teha. Balleti libreto oli Leonardo da Vinci elu ja siis sealt ma sain teada, et Leonardo da Vinci oli ka andekas muusik, mängis lautot, laulis, luuletas, kirjutas näite ja sellest ajast ma tegelikult olen otsinud Leonardo da Vinci muusikat ja nüüd lõpuks leidsin ühe Itaalia ansambli programmist need ja nüüd see ansambel laoscand džentus tulebki, mängib siis Leonardo da Vinci muusikat ja mitte ainult. Selgus, et ka Galileo Galilei ise küll ei olnud helilooja, aga tema vend ja isa olid heliloojad ja nii siis Galileo Galilei, venna ja isa muusika ja programm kannab pealkirja Da Vinci kood. Ja, ja muide, see ei ole lihtsalt nii-öelda ahvitud või maha võetud põhjendamatult kuulsast raamatust, mis on palju kõmu tekitanud. Muusikaajaloolased on tulnud välja ideega, et Leonardo da Vinci selle, nende väikeste hümnide aluseks, mis sellel kontserdil saavad kõlama, on just mingid koodid ja et selles on kuidagi varjatud kujul kodeeritud tema kuulus püha õhtusöömaaeg. Kas see on nüüd legend, müstika või on seal tõesti mingi tõetera sees? Ega ka ilmselt kontserdile ei selgu, aga igal juhul selle asja taust on väga põnev. Selline projekt toob meile lähemale itaalia muusikat, siis ka tartlased ise saavad esineda ja salatist palunud ka laspardi mängu muusikute sekka. Sellise tuntud ärimehe nagu Rein Kilk Jah, nii see tõepoolest on ja, ja projekti Me oleme pealkirjastanud hullud saksofonistiga just nimelt hullud, mitte hullud. Ei loomulikult see ei ole meditsiiniline diagnoos. Positiivses mõttes. Selle kontserdi peaesineja Anders poolson, ta on hull selles mõttes, et ta harjutab kuus kuni 10 tundi päevas ja ta on tipp-professionaal, aga tema kuulub selle kontserdi nii-öelda klassikalisema poole sisse, mängib Mozartit. Sellele järgneb siis kontserdi nii-öelda teine osa, kus astub üles Ulrich Rüdsel Saksamaalt, kes tegelikult on eelkõige nooruses tuntud olnud pianistina, hiljem on rajanud kaks plaadifirmade järgnenud langi ja siis Jensee. Samas ta on olnud ka sellise rokkbändi nagu status quo produtsendiks. Ja nüüd saades 60 aastaseks, kui juba habe hall, ta hakkas saksofoni mängima, tänaseks on ta seda teinud kolm ja pool aastat. Esineb, aga mitte kunagi ei tee oma ansamblipartneritega proovi, nad saavad laval kokku, ta ootab surprise ja seekord oleme siis kokku kutsunud teda ühe saksa löökpillimängijaga, kellega nad siis koos üles astuvad. Seda löökpillimängijat teatakse eelkõige tema hüüdnime Hull järgi ja kontserdi kolmandas osas astuvad siis üles Olku Olav Ehala. Ja tõepoolest siis Kilk, Rein Kilk, kes on, ega ta selles mõttes väga palju sellest Olerifetsialiste. Tema küll hakkas vist natuke rohkem kui kolm aastat tagasi saksi mängima. Ma arvan, et kusagil niimoodi suurustades, et ma võin saksi mängu ära õppida ja paraku Ta on sellega hakkama saanud. Räägitakse muide eile just Estonian Dream Big bändi juubelil kohtusime nii Olav Ehala kui Kilgiga ja ma küsisin talt, et et kuule, kui palju sul siis tänaseks neid saksofon on? No kõik räägivad, et see on niisugune Baltimaade kõige hiilgavam väärt saksofoni kollektsioon, tal ta ütles. Noh, 15 ikka ei no kui ma mõtlen neid kõige paremaid. Võimalik, et me tõepoolest teeme selle kontserdi raames ka saksofoni, näituse ja paneme need pillid kõik välja. Kontsert toimub Tartu raudteejaamas ja muide, kui keegi loeb afišilt. Kontserdi algus on 19 17, see on Tallinn-Tartu. Aeg ja artistid tulevad rongiga kontserdile. Artistide saabumine on üks kontserdi või show-elemendid. Sa mainisid ka siin eelpool, et Tartu kohalikud kõrtsid saavad muusikast osa, et mis projekti siis sellises atmosfääris üritatakse? Keda me kõik teame Carlorfi lavalisest raadist, Garmin jaburana, aga teatavasti põhineb segandaal, et ju vanadele osalti oma lauludele, osalt kõrtsilauludele, loomulikult on Garmin jaburana kogumikus ka religioosse sisuga laule. Ja meie nüüd oleme üles otsinud need need vanad algsed laulud nii-öelda vaheldumisi Orphy kantaadiga, mis tuleb, ja muide väga erilises ettekandes mitte kõige tuntumast sümfooniaorkestri, koori ja solistide versioonis, vaid see on kahele klaverile, löökpillidele, koorile ja solistidele, siis selle vahele kõlavad need originaalviisid. Heliplaadilt võiks öelda, Peeter Volkonski, kes siis keerutab plaati, on seekord Disgori rollis, üks kontsert toimub Tartus püssirohukeldris, kuhu ma loodan, et see suur suur staff ära mahub ja teine kontsert sama kavaga toimub Pärnu kuursaalis Türgi sultanid, eelkõige siis Ottomani impeeriumi perioodist. Ei tahaks isegi uskuda esimesel pilgul, et see võimalik on, et nad on kirjutanud muusikat ja nad on kirjutanud sellist muusikat, mida ikkagi nii-öelda kannatab kuulata, mis on täiesti tõsiseltvõetav. No kohati küll tõepoolest natuke naivistlik ja selline lihtne Türgi sultanid olid sel perioodil väga vaimustunud kuulsast ooperiheliloojast tonitsetist. Muide, tema vend isegi võeti sinna õukonna sultani haaremi Well meistriks ja hiljem talla isegi anti austav paša tiitel ja ühesõnaga tänu sellele selline lääne mõju levis Türgis ja see on niisugune väga omapärane muusika. Kui seda kuulata ja ei tea tausta, siis nagu üldse aru, kust selline pärit võib olla, kas see on midagi, oleks nagu Itaaljaliku midagi täiesti idamaist islamimuusika sarnast ja üks Londonis elav türgi muusikat teadlane ja samas ka dirigent on selle nii-öelda üles kaevanud ja sisuliselt oma elu pühendanud vanade Türgi sultanile, muusika ülesotsimisele, restaureerimisele ja kohati ka Arranžeerimisel. Teda võiks mõnes mõttes nimetada selliseks Türgi Vardo Rumessen, eks kes kaevab üles selliseid asju, mida ei ole jah aastaid mängitud ja mille vastu pole keegi huvi tundnud ja see on väga tänuväärne töö. Ja millal siis festivali avaakord? Kõlab esimene akord võiks kõlada näiteks 16. juulil, kui publik saali ei hiline, siis ma usun, et umbes kell 20. Harmoonia mundilt on just välja tulnud uus CD, mis on valminud koostöös meie muusikutega. Plaadi nimetus on kätt retro Länts millele on salvestatud mitmete heliloojate muusika ning sellel plaadil. Siin esinevad Eesti filharmoonia kammerkoor ja Orlando konsort. Palusin stuudiosse Mikk Üleoja Eesti filharmoonia kammerkoori koormeistri et tutvustada seda plaati lähemalt. Selle plaadi nimilugu, Raimson kirjutatud briti noore helilooja Rico Oregoni poolt, kes on hetkel nii-öelda väga teada ja tunnustatud sealmaal õpib ja täiendab ennast veel nii Inglismaal kui Ameerika Ühendriikides. Filharmoonia kammerkoor, õieti osalebki ainult selles teoses, mis on kirjutatud solistidena, koorile solistide osa esitab siis Orlando konsort ja Oreegan selle loo eessõnas selgitab, tema jaoks on olnud suureks eeskujuks Mašomissa ta muusikaliseks eeskujuks ja et seda teost peaksime koos Mašomissaga esitama nii nagu ta siin plaadil siis ka on, et kohe sellele teosele järgneb eelpool nimetatud missa Orlando konsordi esituses. Et kui vaadata seda kätel Raimsi teos natuke lähemalt ja otsida neid muusikalisi paralleele massooga siis kindlasti, kui me helilooja omapoolset nägemust ei loe kirjasõnas, siis ise me neid paralleelselt kindlasti ei leia. Selles mõttes, et need paralleelid on helilooja jaoks kindlasti olulised, aga nad ei ole niivõrd kuuldavad, et me näiteks tunneksime kas tuttavaid Mašova-le iseloomulikke rütmifiguure või meloodia kasutust. Et ma mäletan, et kui ma seda teost ette valmistasin ja helilooja selgitusi lugesin ja siis tuli Paul Hillier Tallinnasse ja teadlased pool tunneb ka väga hästi Mašomissat tahan seda plaadistanud kunagi aastate eest viljade ansambliga ja samuti mitme erineva koosseisuga ette kandnud siis ma küsisin, et pool, et kas sinu jaoks on selge, kus need paralleelid on pool vaatab mulle, ütlesite, tead, ei ole. Aga samas, kui me vaatame nagu teoster rütmilist struktuuri, siis siin me võime küll üsna selgelt paralleele vedada, et Masso missas, kui nüüd väga kirvega lüüa on kahte sorti osasid. Kiiri Sanctusi ainest moodustavad ja ka IT-mis ajast moodustavad sellise ühes stiilis muusikalise terviku ja glooria ja kreedo on natuke teistsugused, glooria kreedo on rohkem homofoonilised, teksti antakse kiiremini, glooria kreedos on ka palju rohkem teksti ja erinevad hääled annavad teksti koos. Nüüd kiirje. Santusi ainus tee on ajaliselt väga pikaks venitatud ja tema struktuur on, on selline, kus tenori hääles on kantud firmus, bass laulab sellele kontrapunktilist häält ja ülemised kaks häält ornamenteerivad seda toimuvat. Nüüd, millele tahaks keskenduda, ongi need ornamendid, mis seal ülemistes häältes toimuvad õieti nende rütmiline struktuur. Et nendes kolmes missa osas siis ülemises kahes hääles on sellised korduvad rütmiliselt vormelid väga sünkopeeritud tänase noodipildi järgi väga harjumatult nii-öelda võib-olla tänasel päeval hariduse saanud muusikule, aga nad korduvad läbi osa kogu aeg ja vot vot siit. Me leiame nüüd küll selge paralleeli selle Tariko reegani teosega, kus ka muusikalised lõigud koosnevad teatavat sellisest rütmilistest plokkide struktuuridest, mis korduvad mitmeid kordi. Et noh, erinevus Mažoga on see, et mitte terve osa ei ole ühes struktuurist üles ehitatud, vaid vaid ühe osa sees on veel mitmeid ana lõike, aga need alalõigud on küll väga selge ja korduva struktuuriga. Et selles mõttes mina. Ma julgeks ja tahaks siin nagu paralleeli vedada Raimo Kangro ja Jaan Räätsa muusikaga, et selles mõttes selline lähenemine muusikale ei ole eesti kuulajale mitte võõras, et just Kangro teatav selline elurõõmus koloriit võib-olla vaatab sitta Ricoreigani muusikast kavast. Nii et ta rikka Regani ja temas soov teosed on, on selle plaadi põhiteosed, aga siin on ka muid teoseid nii vanast ajast kui kaasajast. Selle plaadi peale. Ütleme nii, et selle plaadi kompositsioon ongi selline nagu selle esimene kaks teost, mis moodustavad sellest plaadist nii-öelda valdav enamus üks üks 75 protsenti. Nii nagu see paar siin paika läheb, et, et meil on üks kaasaegne teos, mis kusagilt maalt ajab juuri ta varasesse renessanssi, siis sama pädeb ka nende ülejäänud teoste kohta. Mis siin plaadi peal veel on? Et peale Mašova missat tuleb kohe üks difayydeos, mis on kõigest 100 aastat noorem kui keelne missa ja mis stiililiselt, et on masssoole väga lähedane, lihtsalt NSA-s on vahepeal natuke edasi arenenud oma teed? Briersi super flumina haagib nii tekstiliselt kui helikeeleliselt siia vahele, et selles mõttes need valitud kaasaegsed teosed, mis siin on, on samuti kontaktis siukse renessanssmuusika varase renessansi muusikaga, et selles mõttes ta on stiililiselt ühtne plaat ja nagu selgelt läbi viidud kompositsioon Niisiis võib plaat olla kuulamiselamus nii kaasaegse kui vanamuusika austajaile. Salvestus on tehtud 2007. aasta mais Eesti filharmoonia kammerkoori, Suurbritannia kontserdireisija, Edinburghi Grayfrjorsi kirikus. Harmoonia mundi uued plaadid Skatrate Raims jõuavad Eestis müügile kahe nädala pärast laseringi plaadipoodidesse. Eesti muusikutest tänagi alustuseks ja vabariigi juubelimuusikast taas balti riikide vabadusele kaasa aidanud tippviiuldaja Gidon Kremer ja tema Kremerata Baltica avavad just täna Berliini filharmoonias festivali essentsi ja Baltika 2008 kontserdisarja kohal riigikogu esimees Ene Ergma Saksamaa LV, Läti ja Leedu presidendid, Läti ja Leedu muusikast kavas Peetelis väsczyabrooni uskutavičiust meilt Arvo Pärdi passaga, Nalja Kiidonkreneriga solistina Velhenrynkuretski klavessiinikontsert, kus solistiks meie Reinud Tepp Kaleonites jäetnikov ja powski kavas jaanuarist juunikuuni kestev kultuurisari, kus juba ammu muid üritusi ja näitusi üleval on Saksa-Balti ühine suur ettevõtmine kultuuri aasta, mis pühendatud meie kolme riigi 90.-le aastapäevale. Kremerata Baltica ise oli märtsi alguses Mehhikos jõudis Berliini läbi Hispaania, homme juba Bulgaarias, siis Luksemburgis ja nende pingeline 13 kontserdiga Kuu lõpeb Kahekümnendal märtsil. Treilsideni Froving kirphes huvitava kavaga rist ja ülestõusmine. Rubiini pater, noster, Haydni seitse viimast sõna ja Kiia kantseeli väike palve Kiidonkreener isega, solistiks. Kaheksandal märtsil varasema Türgi debüütkontserdi Ankalas pilt Kenti sümfooniaorkestriga Anu Tali, juhatades Tõnu Kõrvitsa pala tuulde lauldud. Eile täna homme dirigeerib Paavo Järvis sind, sina ütled sümfooniaorkestri ees Arvo Pärdiga antust pensionini Britteni mälestuseks. Sel nädalal kavas Britteni viiulikontserdis Janine Jansoniga solistina. Schuberti sümfoonia number üheksa eriklassijuhataja üleeile Moskvas Novaja Opera stonitseti armujooki Moskva teatrite festivalil sa oled maske? Auhinnale on Novaja Opera esitanud just selle lavastuse nominendiks kõrval parima dirigenditöö nominendina, samuti Eri Klas. Olari Elts dirigeeris pühapäeval port Too rahvusorkestrit Portugalis. Eilse Tallinna õhtu järel on ta uuel nädalal lutserni uhkes uues ja moodsas skulptuuri kongressikeskuses. Lutserni sümfooniaorkestri Šveitsis. Kontserdid kolmapäeval ja neljapäeval siingi peateoseid Brahmsi esimene sümfoonia, Griegi klaverikontserdi solist on Nikolai rokkareid ja nendelt soni suveöö unenäo avamäng. Arvo Pärdi kolmandat sümfooniat dirigeeris üleeile eilega Kölni filharmoonia suures saalis Lääne-Saksa Raadio orkestri ees. Kristjan Järvi. Kõrvuti Sibeliuse teise sümfooniaAga Premieri riigiooperis on väga töine nädal peakoormeistril ja dirigendile Tarmo Vaaskil Jean Kingsley ooper Raoul kolmapäeval ja homme Kalmani Silva juhatada. Täna ja eile tuli temale koormeistritööna taas lavale sügisel esietendunud Verdi Nabucco. Homme on Rootsi Raadio Pervaldi Hallis Rootsi raadio ja Läti Raadio koori ühiskontsert meile tuttava Kaspar Sputnik juhatusel. Ka neil Arvo Pärt kavas omal ajal pool hilieri poolt esiettekandele toodud äkituudis koorile oreliga. Berliinis laulis aga Eesti suurel Opeli üritusel teisipäeval meie koorimuusikat Lydia Rahula juhatatud Eesti lastekoor eesti laulja-ist väga uhke debüüt on ees. Bariton Lauri vasaral kuulsas Grand Theatre tellis Zeus Barcelonas tuleva kolmapäeval algavatel paagneritaanhoisleri etendused Robert Karlssoni uuslavastuses teatri peadirigendist Sebastian Vaigla käe all. Nimiosas laulab Peteril Saifert volframi na poos, loovus Lauri vasar, deep Kaasa etenduste seeria kõigil 13-l õhtul, neist märtsis viiel Viini riigiooperis. Bass Ain Anger laulab tuleva neljapäevast Astiturelli Wagneri Parzsyphalis Christian kiilema dirigeerimas märtsis veel kaks etendust. Ja sopran Alsija Kamaalova laulab oma Kiisseni teatris Saksamaal märtsis koguni neljas lavastuses. Üleeile Telemann päris emma jäiginhard, eile mas verteris Sofiil ning täna Mozarti Bastian pastennis nimiosalist tulemas veel Don Giovanni tserliina. Milano metsosopran Lil Külli Tomingas algasid teisipäeval esinemised Põhja-Itaalias, Taali Bergol esistabat maatori soliste koos Milano La Scala keelpilliorkestriga kee komantrone juhatusel. Kontserdit sarjas Serate musikaali. Itaalias on niisugused sarju ja ühendusi lõputult ja viimane eile õhtul Milano konservatooriumi suures Verdi nimelises 1000 kolmesajakohalises saalis. Tõnu Kaljuste dirigeerib homsest Norras esinemas Norra kammerorkester, koor, Norra solistid ja sopran Elizabeth Holmerts. Kavas Arvo Pärdi füür, Lennart invemooria, Valphards liit ja Labee Agatoon, Velzeemsnak miljonist seitse stsenaristist. Kontserdid Oslo Frogneri ja ülehomme konksbergi Pirikus. Lisaks juhatab Kaljuste teisipäeval Frorneri kirikus samade muusikutega veel Mozarti reekviemi. Mikk Murdvee esines viiuldaja Elo kuue ansamblis trios veel Anna Mari murde klaveril ja samoli peldonen. Tšello pead sa olla ja sallineni muusikaga. Kontsert toimus Hispaanias Granada kuulsast teatro Isabella toolikas seitsmendal märtsil. Pianist Tanel Joamets esines kuuendast üheksanda märtsini koos oma venna Lasse Joa metsakvartetiga Soomes Tamperes, Rovaniemis, Ivalus kavas Brahmsi klaverikvintett ja Mozarti A-duur kontsert kammerversioonis. Enne seda oli tal pikk rida kontsert, et taas Venemaal ja Kasahstanis. Algul Volgamaal, siis Kaug-Idas, Habarovski Juusnasahhalinskini, siis Siberis ja Uuralites Habarovskis ka Mozarti aadur, kontsert kubernaatorliku, Kaug-Ida, Sümfooniaorkestriga, kasahhi maal viis kontserti ikka pealinnas, Almatis. 26. veebruari soolokava magnitocorskis oli talle ühtekokku 18.. Ta andis kolmes linnas ka meistrikursusi. Kavades mängis Aga Mozarti Schuberti šopääniks krabini, sonaate, püsside Rahmaninovi vähemalt 11-sse Stahlis Lepo Sumera Pala aastast 1981 ning kõikjal improvisatsiooni publiku antud teemale. Kalle Randalu on esinenud neljas Saksa linnas Schleswig Rensburgiachousum. Kuni 13. märtsini koosnes lesbi Holsteini Landes teatri orkestriga mängides Beethoveni neljandat kontserti. Sama orkestriga annab dirigent Mihkel Kütson praegu ohvenbachi Hoffmanni lugude etendusi sel nädalal Schleiswig'i ja eile Flensburgis teatris mis mahub veel eestlaste kõrvale maailma lavadel. Viini folkse ooper toob esmaspäevast taas lavale Helm kiintsli ooperi evangeeliumi mees tükki aastast 1895 mis omal ajal oli väga menukas. Nüüd dirigendiks Elizabeth Viini riigiooperis Ein balletikala ja tänane Verdis saatuse jõud välja müüdud. Täna dirigeerib seda Subynnehta David, tohutu nii uuslavastuse esietendus oli alles esimesel märtsil. Peaosades Niina Stemme, Carlos Alvarez ja Salvatore litsiitra. Uuel nädalal Kadonitseti Armujook, neljapäevast aga ajakohane Wagneri Parcifal, kus siis solistiks ka Ain Anger. Jooni rahvusooperis on põnevam. Peeter eutressi jaapani-ainelise ooperi leedis säärassina esmalavastus homme viimane viies etendus, helilooja ise dirigendipuldis nimiosas Mireidelons või Salome kammerLeonis märtsis klassikalist ooperit. Räägi siinsamas kõrval tossi Johozokkava Britteni koovitaja Jõgi kurtwally pidas saage ja Rainer preedemaieri tern ainsa ker. Ooperi ilma tipphetkeks on muidugi eilsed esietendused entse eleegia noortele armastajatele Lüübekis. Russell ooper ballett Padwamaati Pariisis apliis jaosfalda kooli hovi, ain paar Philadelphias tänaga Penderetski Nonii saatanat Fraiburgis ja Prokofjevi õnnemängija Berliini riigiooperis Daniel parenboini juhatusel, mis on koostöö millaenulaskalaga. Lõpetuseks Londonisse. Paleri kergev jätkab London Symphony orkestri peadirigendina Barbikanis oma Mahleri sümfooniat sarja sedakorda maalri seitsmes ja viies sümfoonia viimase kõrval 1994 surnud Nikolai Karepnikovi sümfoonia number neli. Ja seitsmenda pigista koos ümbergi kaamercifooniaga üheks kontserdiks. Heligaja. Tänasele heligajale tegid kaastööd Karin kopra, Ülle Hallik, Kogerraa, Kersti Inno ja Priit Kuusk. Saate mängis kokku helioperaator Helle poos ja Saadet. Toimetas Mirje Mändla. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis internetti. Distsipliini sobival ajal teile sobival ajal heligaja.