Luule. Tere õhtust, luuleruumi kutsub toimetaja Pille-Riin Purje. Nagu oligi tegelikult arvata. Helistas ajakirjanik. Tere, kas te Metallica kontserdil käisite? Ei käinud. Kas teil oli selleks ka kindel põhjus ette seal ei käinud? Oli küll, aga ma ei soovi seda põhjust teiega arutada. Ahah, selge, täiesti arusaadav, nägemist. Poole tunni pärast internetis uudis. Jaan Pehk ei käinud Metallica kontserdil, nagu oligi tegelikult arvata. Olge lahked ja kuulake põimikut Jaan Pehki luulest. Koostaja esitaja ja muusikaline kujundaja Märt Avandi. Laulab Orelipoiss ehk Jaan Pehk ise. Ja mis? Ahjaa, ajaloolise tõe huvides olgu veel tähendatud, et selle saate esiettekanne sai ajastatud juunikuusse 2020 ning pühendatud Jaan Pehki 45.-le sünnipäevale. Luuletaja ning laulja kuulsusrikka loometee lätetest annab õige pisukest aimu. Autobiograafiline luuletus, bändid, mõnusat kuulamist. Niisiis, esimene päris bänd sai pikkade ponnistuste pink Leic galera järel nimeks galerii. Sügasime Räpina prooviruumis, igasugu kavereid oli ka oma lugusid. Kogusime pool aastat stuudio raha. Lindistasime Tartu lauluväljaku all Villu Laiapea juures Türilt haarasin Audi tagaistmele muusikutest abiväe Pajose ja Kaidise löökriistad ja kitarr. Tallinnast kõrgkooli sisseastumiskatsetele saabus Aapo, nägin teda esimest korda. Läks kohe basskitarri juurde, vaatas targasti. Need on pillimeister liivamäe helipead. Vahepeal vudi stuudiosse Viljo Tamm uhkustas midagi ja puhkes laulma. Vaatasin, et osa meie esimest lindistust lasti kukkuja kuma raadioedetabelisaates. Ootasin, lindistasin tarkade meeste jutu. Jaan Riikoja, Räpina roki lipulaev Erki Berends, no see jäi küll hõredaks. Tallinnas oli esimene bänd telg, siiani ajab naerma see nimi. Zeppelini kavereid, tegime ansambliga Ander toog, ilmselgelt minu jaoks liiga kõrges helistikus. Teiste arvates sobis, jäin uskuma. Peale ainukest laivi mõnitati pisut, olin solvunud. Davidson Group tegutses aasta elektrooniline taust, pluss džässi sugemeid. Ma ei tea, miks ma seda sõna kasutan, džässi sugemeid, jäle. Aga popim pala oli töötlus venna sõjalaulust. Mis seal meil tehtaneksi, et sealt suitsu tõusen, eksi millalgi, esinesime kokku klopsitud bändiga teeveebingos, leidi madonna, lapsed jalge ees, helimees, voorus ligi. Ahaa, sina oled Pehk. Aga mina olen pahk. Nalja nabani. Järgmisel päeval Wiiralti eessiku teatas kõrsik muusikariistade kauplusest lõkerdas Jaan, ma tahtsin sulle eilse teleesinemise eest tappa anda. Enda arvates läks küll hästi. Mitmeid esinemisi, oli otsa kooli vokaalansambliga Mare Väljataga juhendamisel. Paadunud Meyboyslate Tšatanuga do laulsin naistekarjas ilmekalt soolot. Playboy. Põnevamaks läks, kui Rainer Jantsis kutsus projekti Windows improvisatsiooniline tunnetusüksus. Läksid lavale, kui tundsid, et sobib. Ei osanud kontserdi eel pabistada. Sassi ei saanud minna, perse sai, aga ei läinud. Esinesime Tallinnas, Tartus Riias. Kahju, et linti võetud, aga päris esimesed kodused lindistus, katsetused jäävad aastasse 86 kobakas Veff kassettraadio. Väga hea mikrofoniga. Töötab ja kasutan siiani igiliikur. Tema kõrval on kaks Philips siit oma aja ära elanud. Lindistasin tundide viisi olustiku. Ühel kassetil on multifilm karsumm segamini vanaema klaverimänguga. Charlie Chaplini pala salvestused ala vannitoas möllab pesumasin või minu, sosin. Esimene päris stuudios käik jäi 90.-te algusesse. Tartu stuudios helijälg. Keskkooliaegse lauluansambliga oktav. Linti veel lõigati ja kleebiti. Aegade algusest on korraldatud igasuguseid konkursse, kes paremini laulab, kes paremini pilli mängib, kes paremini heli loob. Millalgi saabus aeg, kui tuli poistekooriga hakata käima paides rajoonisisestel ülevaatustel. Iga kord oodati halli peaga pikka meest, Venno laulu saabus tavaliselt hilinemisega, kuulas koorid üle, ajas tähtsat juttu, dirigeerisid natuke ja andis kategooriad. Esimene kategooria, teine kategooria, kolmas kategooria Paide rajooni poistekoorid olid jälle parimad. Te kõik olite väga tublid ja pääsetega kõik laulupeole. Aplaus. Laulupeo rong väljus Türi raudteejaamast tavaliselt mõnel sumedal suveöö, näiteks kell null null 32. Kõik sülitasid rongiakendest välja. Üks imelik muusikaline võiduajamine toimus lauluansambliga priim. Õigemini jäi ära Paide kolmandas keskkoolis. Konkurss oli jaotatud kahte ossa. Kõigepealt solistid, siis ansamblid. Solistide osa, viimane esineja oli väike kikilipsuga, poiss laulis meremehe laulu. Minu isa on kapten, suure laeva peal alustas teist salmi, üks kord isa mul väikse ahvi kaasa, tõi see kõik omi siis otsekohe ärasei. Järsku jäi laul pooleli, klaverisaade katkes. Üks moment, palun, ütles klaverisaatja ja varises aula parketile. Läks siginaks saginaks, lapsed saadeti saalist välja, saabus kiirabikanderaamil, rohelise linal viidi tädi kiirabiautosse. See oleks olnud, kui eile siiani kõrvus kumiseb. Üks moment, palun. Kogu kooliaeg oli täis igasugu laulukonkursse. Enamasti läksid kõik kenasti. Vist läksidki, kõik. 96. aasta maikuus toimus Haapsalus esimene bändikonkurss. Ta pöörleb siiski. Läksin varem kohale vaatasin, tuleb huvitav mees, kübar peas, lill peas, suupill käes. Tere. Olen õhtujuht. Eesti diskoroki ja pungi taat, Riho Baumann. Kuulasin sound checki, sul on hääl sinna Zeppelini kanti, palju õnne. Kirjutas kaardi edu ja bravuur edasisteks rütmi vempudeks. Meil oli rokkansambel galerii, oli uhke tunne olla bändimees 40 ansamblis East 10 hulka valitud. Konkurss ise kujunes segaseks. Ei tea siiani, kes võitis esinejate hulgast, meenub Nairoccity. Kõige toredam konkurss oli eurovisioon. Eesti voor oli nagu ikka kõik eelvoorust edasipääsejad tähtsate nägudega telemajas kahe peoga lakki pähe triikrauad, huugama siia võte ja võte ja võtte. Huvitav, et kogemata Riiga saime. Seal oldud nädala jooksul oli näha palju põnevaid inimesi. Eriti lahedaid tegelasi oli liftis. Pikk must mees, jämeda kuldketi ja värvitud küüntega, tegi silma ja mudis stopp nuppu. Peenike vibu ja Speib virutas kotiga kui taas ühte lifti, tahtsin astuda. Turtsus midagi saksa keeles ja vajutas uksed kinni. Noh, see oli kaheksa inimese lift. Küllap tahtis üksi olla, olen ikkagi arusaaja tüüp. Oi, see oli ikka tore konkurss, nägi palju vahvaid inimesi. Näiteks Kircoorov tuli ja naeratas meile garderoobi turvaahvid kahel pool kõikumas. Grimmitoolis istusin tumeda peaga tattoo tüdruku kõrval, teesklesin ette, ideedest välja. Hiljem ütles Juhan Paadam, et oleme korralduskomisjoniga saavutanud tattoo üle olulise võidu. Mis võidust Juhan kõneles, jäi küsimata. Hüppasin partner, tulite, ukse lukku, langes, tulid seal rösti vees, siis soliidne. Viiekordne maja neli trepikoda idioodi tagumiseks parim sepikoda tagumiseks esimeseks nüüd ei läinud riimi, tulge halvad luuletajad muga ühte tiimi. Haned, luiged, tulge koju, ei saa kurta, hunt on ees. Muinasjutt elas, kord ei elanud vanaema, miks sul nii suured kitsetalled on? Eks ikka selleks, et sind paremini kitsetalled on. Ütle Urmas Sõõrumaa, kuskohast end peaksin hõõruma, et rahakott saaks paksuks ning king läikival marmoril naksuks? Kanterile. Heida ketas publikusse, Gerd ja näed verd. Baruto osa õilis hing müksamongollast tõukatasmaanlast heida hiinlast, juhata jaapanlast väljaringist, siis saad kustutada näljas Ingist. Baruto õilis mees, heida mind samblale pehmele kastasele udujale kahekesi veereme hullates heinamaal, anaal. Ajalehest lugesin, Jaanika Sillamaa varises laval kokku, hiljem selgus ei varisenud. Ajalehest lugesin Koit Toome hullas uue pruudiga, hiljem selgus ei hullanud. Ajalehest lugesin, Edgar loeb Inno ja Irja blogi. Hiljem selgus loebki. Oi türa, hakka või meediat usaldama. Loll muinasjutt kord elas kuu peal täi, ta mõtles, et kaugel eemal sinisel planeedil elavad väikesed lapsed, kellel pole üldse täisid. Seal eemal maal pole mitte ühelgi lapsel mitte ühtegi täid nukrutsest ta maa kuulis neid, kurbasid mõtteid ja hakkas tasapisi kuu poole liikuma, et teda lohutada. Kuu vaatas lähenevat maad ja lausus. Maa tuleb täita. Lastega. Tuligi. Kuidas ma mulda joonistasin? Ühel talvisel päeval mõtlesin, et peaks ennast mõrvama aga kohe sain aru, et see on paha mõte. Paljud kindlasti kurvastaksid, tekkis pähe uus mõte, et mõrvaks hoopis kellegi teise. Jälle sain kohemaid aru, et ka see pole väärt idee. Küllap kurvastaksid jälle päris paljud inimesed, ma ise, kaasa arvatud. Vanglas oleks elu halb ja suured kiilakad, mehed kasutaks mind seksuaalobjektina, kuigi ma polegi ju seksikas. Siis otsustasin hoopis sööma minna. Supp oli maitsev ja pärast tegin kodus pisikese uinaku. Öösel joonistasin teises toas mulda. Tavaliselt ärkan öösel pool viis ja hakkan mõtlema halbadele asjadele. Kell viis on juba täiesti närvis, umbes kuue paiku värisen vihast ja jään magama. Avasin silmad ja nägin valgust. Olen nüüd valgustunud, võite tulla kursustele, annan teile ülesanded, tasuks sobivad sull ja ka ülekanded. Lõin kardinale jalaga ribidesse uks jäi hingetuks. Poes vanem härrasmees lihaleti ääres, mis hakklihasid, lon siin, meil on veisehakkliha ja seahakkliha peenemat ja jämedamat ja siin keskel on samas mõõdus klassikalist seguhakkliha peenemat ja jämedamat. Andke sõda ja elu ongi üks klassika, jäme solkimine. Potid ja pannid. Konsumi sisseoste tehes meenus, et koju oleks elektripirni vaja. Tuulasin oma arust kõik toiduainete vabad riiulivahed läbi, elektripirne ei, kuskil. Jõudsin kassasse. Tere. Kas teil elektripirne ka on? On küll. Aa, olgu, ma ei pannud tähelegi, aga kus need olla võivad? Need on ju seal, näete? Jah, just seal taga nurgas suurelt suurelt on ju lae all kirjas potid ja pannid. Kõne mobiilioperaatori klienditoele, tugi oskate öelda oma salasõna? Mina? Kurat ei mäleta hästi, aga vist oli koer või oli leib tuginojah, aga kumb siis mina? Äkki siis ikka leib, tugi, no ei olnud leib, helistage palun uuesti tuutuutuut. Nurgas elas kord nurka aetud loom. Talle meeldis nii ikkagi oma nurk. Mõnikord käis nurka aetud loom külas teistel nurka aetud loomadel. Kõigil oli sel puhul alati lõbus ja koosviibimised kestsid vahel nädalaid, isegi kuid. Kui pidu läbi, läks iga loom taas oma kodusesse nurka ainult oma asju ajama. Armas lugeja end vahel üksikuna tundes, käi ikka sõpradel külas. Siis on tavapärases argirutiini taas sukeldumine loomulik, pehme ja meeldiv. See, mis ma nüüd teen see on kõik sinus. Keegi pole mulle kunagi nii palju valetanud poisina mitte keegi. Ma ei tea, kuidas ma saan nüüd edasi minna. Kuidas ma seal edasi elada. Niimoodi valetasid mulle. Sa ütlesid mulle, et, Bensiin ei põle. Nägijaid põleb. Pärast. Nüüd on aeg seal kahetseda. Tugevasti, kahetseb. Päikeseratas päikeseratas päikeseratas, mõtles Juhan Viiding. Päikeseratas päikeseratas vimises Olav Ehala. Taeva tuline kera, mõtles Ene Ergma. Kasvatab viljatera, mõtles Ivari Padar. Päikeseratas päikeseratas, kirjutas Juhan Viiding. Päikeseratas päikeseratas, laulsid lastekoorid. Sooja saab iga seeme, mõtles gigolo välismaalt. Sina näed, mida teeme, öeldi piiriala puhvertsoonist. Jube, kui oleks pime, mõtles Martin Helme. Sinu valgus on imekiljus, Gunnar Graps paistab halvale heale vaatab me kõigi peale Zeniilselt naeratav päikeseratas. Lasteaia naabruses elas mees, kes valdas paljusid võõrkeeli. Tõsto küsisid lapsed üheskoos, ah, ma niisama, vastas mees lahkelt. Muinasjutt ebaõiglusest. Elasid kord joonlaud ja harilik pliiats. Mina elan väga vanaks, ütles ühel päeval joonlaud harilikule pliiatsi-le. Ma usun, et mina elan ka päris kaua, vastas harilik pliiats, vaikselt ei ela sa midagi, sind tervitatakse kogu aeg ja varsti on sinuga lõpp. Vaata, kui palju pügalaid minul on. Iga millimeeter tähendab ühte aastat uhkustas joonlaud. Pliiats hakkas tasapisijoonlauapügalaid üles tähendama end ühtelugu tervitades, kuni saigi lõpuks otsa. Pea meeles, hea sõber. Elu ei ole alati õiglane. Isegi kui juhtud olema tagasihoidlik, uudishimulik ja viisakas. Tähetark juba 20 aastat olen hoolega tegelenud avalikkuse eest tagasitõmbamisega. Käesoleva aasta ei erine möödunuist. Tagasihoidliku inimesena käin televisiooni taevas vaid kolm tundi nädalas. Ülejäänud aja veedan peamiselt madratsil pikutades ja enesehääbuvad tähte analüüsides. Minu aju observatooriumis on palju teleskoope, kuid luubiks jääte ikka teie. Oma. Ükskord jumalal ja kuradil oli külm ja siis vanaema hakkas just sokke kuduma, aga lõng oli keradesse kerima. Ta jumal hüüdis, et ma võin endale ise kudumeid valmistada, anna ainult lõnga ja siis vanaema ütles, et peab enne lõnga ikka keradesse kerima ja siis küsis, et kummale ma enne kerin ja siis jumal oli viisakas nagu ikka ja hüüdis, et kerige kuradile. Kevad Käsmus kui on meri hülgehall ja sind ründamas on ISIS saabub NATO õhupall jama, laulan neile niisiis. Nii hea, nii hea käes ripub pea ja tuhm on selles pilk. Ja Käsmu lahe läänekaldal sipleb üksiksilk. Jõuluvanale ma sooviks garaaži, kus lõbusad hobused hirnuvad naftamagnaat. Ma sooviksin sadamat madalat, madalat, mõistlikus koguses paate. Ma sooviksin rõdu, kus peadirigendina hoida saaks pikemat pausi, kus peatada sõdu ja uhkena nautida kestvat, kuid vaikset aplausi. Ma sooviksin esikut vastu, saaks võtta, kus Ruitlast või Helena läksi. Wonsot iiris vesikut Lennoni ja McCartney ja Iffi Joalat jämexi. Ma sooviksin sahvrit ja kõrvale sinna, ma sooviksin ilusat kööki ja sooviksin ausust, et alati poleks mu kõikidel söökidel lööki. Ma sooviksin aeda, kus lõhnamas ingveri ja tšillit on kenasti kaunas kus rohida peenraid saan ajal, mil sõbrad on tilkuma jõe äärses saunas. Ma sooviksin pisikest harfiga saali, kus kuulata polegi valus. Kas keegi veel selliseid asju Sult jõulumees kinkideks pakkida palus? Lõpulugu. Olen palju saunas, viheld lihtsalt sihuke vend. Gaasipliidil puudus tihend, uinusin viiend. Lugemiseks soovitati ammu-ammu ära söö õhtul peale kuut. Söön küll, ütlesin eile esmakordselt ei söönud õhtul peale kuut, ausõna, päriselt. Heitsin hoopis magama. Eile õhtul peale kuut ma nägin unes kana, kõnetas mind, see leek, Horn. Kuule, Jaan, vaata, ma olen väga eriline, mul on neli koiba ja vaata sinna ukse ette. Point tuul on neli tiiba. Totaalne muutumine. Pontu naeratas, liputas, saba lendas üle kiriku, ma ei tea, kuhu ateljeed kana punnitas kaldapealsel muskleid. Järve peeglist vaatas vastu Ott Kiivikas, Kolmnurkne naeratus. Uni jäi pooleli, nüüd peale kuut hommikul panin kolm kanakoiba fooliumisse mässituna küpsema. Sisse hõõrutud Ruitlase toodud Mazalaga. Hommikul peale üheksat pole tervislik süüa. Alustan toitumist kaheksa, 35. Ja te lugesite kis selle jama läbi. Hea töö. No tere, tere, julgete lollide kari enne teie surma ennast avada, mu töö on, olen langevari. Küüslauk Poes soovin osta küüslauku, leian hiina mugulate juurest sildi, Eesti küüslauk, üheksa eurot kilogramm. Järgneb vestluspoe töötajaga. Mulle tundub, et teil on siin sildid segamini läinud, see hiina küüslauk ei tohiks küll nii palju maksta. Kust te teate, et see Hiina oma on? No võib-olla pole Hiina omaga Eesti oma ka ei ole. Aga kust te teate, et see Eesti oma ei ole? Püüan Luisata, ma olen ise köögiviljakasvataja, sellepärast teangi. Ei ole ta mingi kasvataja, te olete laulja. Ahah, no aga, kas laulja ei või siis köögivilja kasvatada? Ei või. Levelid olen tänaseks saavutanud leveli. Kui kellestki targem olen, siis tean. Üks on see suht pandav Eveli ja teine loll prantslane, Shan jätkub. Ei jätku. Räimepoisi heategu, muinasjutt. Kord ammusel ajal kõndis kevadisel jõe kaldal muinasjutumeister Häid mõtteid peas ei olnud tee või tina. Ära tee tina, hea muinasjutumeister. Hüüdis kärestik voogudest räimepoiss. Võta paremini näpust. Räimepoiss jões, mõtles muinasjutumeister. Noh, võta või näpust. Ei mina sinu näpust võta, kilkas lõbus räimepoiss. Järsku hakkas sadama laia paduvihma ja muinasjutumeister oli hetkega läbimärg. Tahad, ma lükkan su vete, uuris räimepoiss. Muidugi taan, ma olengi juba märg, ütles muinasjutuvestja. Räimepoiss paiskas kaldale suure veejoa, mis muinasjutumeistri hetkega jõkke paiskas. Vanad inimesed on meie külas alati rääkinud, et ega küll küllale liiga tee, ütles muinasjutumeister läbi veevoogude suust vett bulistades. Aitäh sulle, tubli räimepoiss. Austaga, sina iidseid kõne, käendusid, need võivad eluteel ikka abiks olla. Muinasjutt korralikust välikäimlast elas kord korralik välikäimla. Olen korralik ja kannan alati enda eest hoolt, siis ei saa keegi mind milleski süüdistada, ütles korralik välikäimla ühel hommikul. Kes sind milleski süüdistama peaks? Uurisi läheduses seisev sarkastilise arhailine bussijaam. Ei ega olegi midagi, ma lihtsalt niisama mõtlesin, lausus korralik välikäimla. Mõtle sinagi hoolega, enne kui midagi ütled. See võib ikka kasu ja rõõmu tuua. Täna varvas valutas, palju valutas. Käisin autoga apteegis. Kahjuks unustasin asetada armatuurlauale parkimiskella. Ja nüüd võib-olla arvate, et saabus parkimiskontrolör? Ei saabunud. Midagi ei juhtunud rohkem. Jaan Pehki luuletused valifisse ja luges välja Märt Avandi. Laulis orelipoiss ehk Jaan Pehk, helirežissöör Külliki Valdma. Luuleruum 2020.