Et minu meelest loomulik ja paratamatu nähtus aga ta on alles 10 aastat vana See ei olegi nii vähe. Kui arvestada, millal meil see huvi huvi hakkas seal kehtsama rahvaloomingu vastu huvi oma juurte vastu, see hakkas meil nüüd pärast seda üsna hiljaaegu ju alles ja lega Josson selle. Huvi ju ärkamise ja süvenemiseks kaasa teinud otsast peale. Täna kõnelenudki rahvamuusika ansamblist leegahjust, mis Tallinna riikliku draamateatri suures saalis hiljaaegu oma esimest suurt juubelit tähistasime. Tänase saate muusikalise materjali lindistasime juubeliõhtul enne aga, kui seda kuulama asume. Ja enne, kui ansambel ise veel lavale minekut seadmas loeme natuke nagu ikka kontserdil või teatriskavale aitäh. 10 tegevusaasta jooksul oleme, seisab seal kirjas koos käinud ligi 1000 korda esinenud üle 300 korra ära õppinud ligi 600 laulu, pillilugu, tantsurahvamängu ja muinasjutu täiendanud Eesti raadio fonoteeki 130 looga. Salvestanud kolm oma heliplaati ja osalenud veel seitsmel esinenud rohkem kui 30-st telesaates. Kaasa teinud üheksas filmis, esinenud Moskvas, Leningradis, tuumnas kiirichis, Voroneži, Sparnoulis, Minskis, aga ka mitmes paigas Karjalas, Leedus, Lätis, Gruusias, Aserbaidžaanis, Saksa DV, Rootsis ja Ungaris. Esitanud eesti, vene, soome, karjala, vadja, isuri, vepsa, liivi, mari, Ungari, Läti, Leedu, Valgevene, rootsi ja saksa rahvamuusikat. 1978. aastal anti ansamblile rahvakollektiivi nimetus. Ansambel on esimese üleliidulise taidlusfestivali laureaat. Näelina keele. Keeded triibulise. Tavaliselt, kui minnakse kuhugi ringi või midagi hakatakse tegema. Oletame, et see on siis hobi. Siis öeldakse, et sellega tegeldakse sellepärast et see meeldib. Aga ma usun, et leegayus sai loodud ilma eelneva kogemuseta. Töötasin tol ajal ajaloo instituudis ja Igor töötas samas instituudis. Ma vaatasin, et ta oli niisugune noor ja aktiivne inimene hoopis teistsuguste huvidega kui teised noored. Ja kui ta tegi mulle ettepaneku hakata laulma rahvalaule, siis esialgu ma ei osanud talle koheselt vastust anda, sellepärast et tõepoolest kogemused puudusid. Mina ei ole nagu otsese traditsiooni pärija. Ja see, mis keskkoolis oli õpitud meie rahvalaulust see kokkuvõttes tagudes ei saanud sellest midagi enda jaoks. Muidugi, mis teine asi, mis kiskus, oli see, et see asi oli tol ajal nagu tärkamas ja ta tundus õpina. Kas juba siis tundus popina ja paar esimest kontserti, kus me käisime siis nagu publikut võlus, just eelkõige see eksootika, mis tundus eesti rahvalaulu juures olevat. Aga muidugi hiljem, nüüd aastatega on nagu noh, enam ei mõtle selle peale, see on nagu siiski midagi omast enda jagu. Ja ilma selleta, nagu. Kogemus täiesti olemas. Ja niisugune ansambel vähemalt minu enda poolt sai loodud või sellele teele suunata täiesti teadlikult. Üks Teie liikmeist või vähemasti alguse juuresolijaist oled sina, Ain kuidasmoodi sinul ka sinul oli kodunt eelnev kogemus või eelnev teadmine eelmine tahe olemas. Nii konkreetselt muidugi mitte ei olnud nagu Igoril. Kodus oli muidugi väga muusikalembene seltskond. Ja eks see ole mõjutanud ka. Mida veel kodus väga hinnati, oli murdekeel. Vanaema rääkis seda kodus ja, ja üldiselt suhtumine murdekeeles, see oli väga lugupidav. Siis see noh, oli nagu niisugune hea pinnas, millele juhused viisid selle asja kokku ja ja sai siis ka kaasa tegema hakatud ja ei kahetse. Toivo olin enne Tallinnasse tulekut Tartu Ülikoolis ja mängisin viiulit ülikooli rahvakunstiansambli orkestris ja seal oli päris algusaastatel liigas, esines teatri- ja muusikamuuseumis ja siis mina vaatasin, et mis seal siis toimub ja ise niimoodi hingelt isegi mõtlesin, et päris huvitav, sest nagu öeldi, et kellele meeldib, et võiks isegi nagu tulla. Aga noh, minul nii palju julgust muidugi öelda, et mina oleksin siis peale kontserti kunagi läinud ja siis ennast pakkuma. Aga siis Läks aeg edasi ja siis Värskas oli Anne Vabarna 95. juubel. Ja minu vanaema on tema tütar. Ja Igor siis käis vanaema juures ja kutsus teda kaasa. Vanaema muidugi, et tema on haige ja vana, et kas tema tohib siis oma pojatütrega kaasa võtta. Ja siis juhtusingi leegasega koos ühte bussi, aga seal oli Toivo Luhats esik, tema muidugi panime niimoodi käpa peale. Et kas sa tuleksid, Toivo Luhats oli pioneeripalee juures oma ansambel. Et tuleksid sinna laulma. No ja siis niimoodi hakkaski kujunema algul seal ja mõnikord olid siis koosesinemised ja niimoodi kuidagi ma ei tea, sulasin kudeksija liigasse üle sealt, noh nagu aastad ka läksid ära, nii et ei kõlvanud seal alla ja. Aga anne, tädi noh, ei tea, eks seda maal sai ikka kuulatud ja kui pilanaised laulsid ja, ja siis nii nagu jäi. Ja siis ma esimest korda kuulsin, kui siis oli juba mõni setule oli ka esimest korda need laulsid ja peale selle siis ma hakkasingi käima. Teie puhul on see eriti võluv, et ükskõik, mis rahvariided parasjagu seljas on. Need on eri stiilid, nii noortele ma saan aru, on nagu lihtsam, sest kõik on uus, kõike tuleb algusest peale õppides. No ega ma päris kõike ka ei oska, niipalju kui mul seal mõned meelde on jäänud. Oskabki. Millise osa teie elust võtab eralleegayus, kahel neist on lapsed kaasas ja varem oli lihtsam, parem lapsi ei olnud. Neid on tõesti raskem, sellepärast et eks me oleme kõik inimesed juba lõpetanud oma koolid ja läinud tööle ja pärast tööpäeva siis paar korda nädalas saame ikka kokku ja kui on suuremad kontserdid, siis on proovid ehk natuke tihedamini Ki. Ja üleüldse, ega see probleemi sama lihtne ei olegi, et kui üks inimene võtab selle rahvalauliku, vaatab, et no mis eesti rahvalaul, siis on need palju sõnu ja kolm nooti, et mis seal siis nii väga laulda on, aga tegelikult on see natuke probleemid, on küsimus. Aga kas lõigaiuses olemine piirdub ainult paari proovi korraga nädalas või tuleb tegeleda sellega, kas mõttes või ükskõik kuidas muul ajalgi? No mingil muul ajal muidugi tüliga duo tegelemine muule oluliselt pidev, seda ma küll ei ütle. Põhiliselt on see ikkagi proovida siis kodus psühholoogilised unustamine mingil määral. Mina näiteks ei saa öelda, et ta nii vähe aega võtaks, aga, aga muidugi mitte koorma valt, palju. Tegelen mina rahvalaulude ja rahvamuusikaga. Enam-vähem pidevalt mõttes, nagu sa ütlesid siin seda kindlasti ma laulan mõttes ka ja vahel hakkavad need laulud kummitama ja aga üldiselt see, mis niiviisi seob ja ja, ja see tihedam side seda nagu ei pane tähele sellesse nii sisse elanud, seda hakkab siis tähele panema, kui sellest ilma olla. No minul on ta kindlasti iga päev, sellepärast et üks asi on juba näiteks lapsi, kui sa paned magama, no mida sa ikka nendele laulad ja ja siis on niimoodi, et see oskab nagu kogu leigase repertuaar. Tõesti, seal oskavad tõesti võib-olla, et, et rohkem veel, isegi kui mina oskan, siis tema oskab nii Aini oma kui minu oma, sest siis veel alle tädi laulab talle, kui magama jääb. Koos ja. Ja siis peale selle ma töötan keele Kirjanduse Instituudis rahvamuusika sektoris, seal puutun teil omakorda Nende rahvalauludega ja ma ei tea, kui minul seda ei oleks leega just siis ei oskakski, mis ma siis teeksin? Nagu öeldakse, vaba ajaga? Tillu. Härja riiti. Võõrriiki ka eriti ta pilti, ta läks, mõisakünd. Läks firma ei saa tünn koobiatuuri mõisa kubjas tooli mainida. Keeli nad saavad ühtki. Vaata mul maa ta mõõte, ma ei, mul. Aga nüüd ma ei Sootaadi ei soovi, ma ei poolda telki, oli vai lai. Hundiauku eile maabunud palvetes ta ei kuulnud palvetes, ta mõõtis mul närvidega. Mul lähtuda oma soore. Ta ta Elva ratta ära, minul siis. Mul ei ole, ma läksin härjalinna. Ja siin ka maikuu hoogsa ajastu, ka Mai kulunud saajaskooka ai laadil maad mõisa poole tagasi vaadanud, võida poolele Ko veatu olema, ei saa pooldagoogiastule laisa hoolda kiltelgi. Ta ei ta jälle poole, kui ei meenu küll voole ja kui minule tuleb minu kündi natu vai toorene, grilli May voodil, aga vaata mai. Kaad künni reaa ta lei Intaatrinny peal ta teede Raadva Rasva vaadelda proov ja saatumi loobole, koor ja sattoobli poole. Ja siis ma nägin koopia koorist rabapi, rikk, nooliseere appi. Avalikel publikuga kontserditel poole kõige publikust moodustavad lapsed ja nad sulavad niivõrd hästi sellesse kõigesse sisse, ühesõnaga kontserditelt, sa pead kõik osa ühtemoodi. Jah, võib-olla tõesti, sest kui nemad saavad äkki nii vanaks, kui vanad meie siia ansamblisse tulime, hakkasime seda eesti rahvalaulu ja muusikat enda jaoks õppima ja selgeks tegema, siis võib-olla nende jaoks on juba mingi baas olemas. Aga võib-olla lindudelt need laulud. Ansambli probleemid noh, siin on 17 inimest, praegu ansamblis 17 erinevat iseloomu. Ja et kõik nüüd ühel meelel ja keelel jõul ühte asja tegema panna, see on kah omamoodi probleemiga. Ja võib-olla loominguliseks probleemiks on, kas see, et kõigil on oma erinev niisugune arusaam rahvamuusikast, hindamine, see väärtuste tunnetamine ja teadmised väga erinevad. Ja Meie tööstiil on kah küllaltki vaba, erinevalt tavalistest laulukoolidest või tantsurühmadest, kus juht on see A ja O kes oma teadmised ja tahte nüüd peale nagu surub ja teised peavad sellega arvestama. Siin niisugune asi meil läbi ei lähe ja mõnikord on tõesti proovis rohkem tegemist sellega, et kõiki veenda teha just seda, mis sa oled kavatsenud kavandanud. Paljudel teist on oma käed mängus rahvariiete juures. Minul on kõik teised riided, liulätted ka õmmeldud ja ma olen siin poistele õmmeldud metsetus eriti ja kui midagi, noh, eks teised on kõik endale vist isegi kattuvus on, Viivi on meil suur tykk ja ju tema on endale teinud. Meil ei olegi lihtsalt muidu võimalik, kui me ise ei pane käsi külge, sellepärast et meil ei ole raha, et maksta selle eest ja see on väga-väga kulukas. Ühesõnaga vähemalt see on selge, et noh kui sul on enda riided, noh, sektoritega on mul endal ise teed korda ja kõik, aga konn teised riided, siis. Kas sa tahad endale uut bluusi saada, siis käia, et kus sa saad seda riiet teha? Ei ole kusagilt kodus kirstud võtta, näiteks mujale tõsta oma riide, kui ma võtan sealt ühe teise pluusiga. Läbi metsa sees oli 105, kümned hunt. Rada riikile 100 hunti oli seal. Jah, ma päris täpselt ei tea kaevariini kümnetegi seal kellale. Nii nagu ei olnud 10 voodi oli seal kindlad. Talvel pole ammu. Jõksootjal pidi küll olema. Räägi, mis ta tegi seal? Ei, ega ma ei näinud ka seal üldhunti oli või ei olnud vaja kooli põleda, tuule kallis? Need on väga rasked, laulud on ju regilaulud, nad on ikka niivõrd pikalt ja väga raske neid meeles pidada. Setu laule jäävad need, kel meeldib? Jah, iseenesest, mul on ka pooletunnine laul, siin see ükskord lauldud, see oli see pikkade laulude. Sellega pole üldse probleem. No küll on kena komme ju laulda ikka selles murdes, kust laut laul pärit on, sellega vist muidugi, muidugi on näiteks kellel ei ole, ütleme kunagi olnud tegemist setu keele ja setu lauludega, siis esialgu mina ei saanud mitte midagi aru. Ja muidugi nüüd ma olen hakanud aru saama, ega järel ikka ei oska nagu kõik öelda ikka tükk tükk tegu on ja mitte ainult mis puutub seto keelde, vaid ka, ütleme seal tõesti teistes murretes. Väga raske on teha teinekord vahet ehtsa ja, ja mitte ehtsa vahel. Väga paljud laulud on niisugused, mille kohta võib saksa keelest leida analoogiaid. Mis on teie meelest see kriteerium või mille järgi te otsustate? Mingi lauluile? Teadmised regivärssi saab ju üsna hästi eristuda uuematest lauludest. Seejärelviisi järgi tihtilugu ütleb ka ära. Ja. Minu jaoks enda jaoks on sageli määravaks ka mingi vaist. Mingil määral nüüd etnograafina tunnen. Arvan, et tunnen talurahva elu, kujutan ette seda miljööd, milles see rahvamuusika eksisteeris millistes vormides eksisteeris ja juba võib ette kujutada, mis võis olla ja mida ei saanud olla näiteks meil. Aga ometigi on teil repertuaaris ka niisuguseid laule, mida võib ka saksa keeles kaasa laulda, tähendab, siin tuleb need niiviisi. Esiteks, kui me ise teame, mis ajastu laul üks või teine on siis on see juba piisav kaitse, et vältida niisukest klektikat. Ja teiseks, ega me neid uuema aja saksa laulukesi nüüd küll ei laula, neist on ilmselt midagi üle kandunud eesti rahvamuusikasse. Paljud võõrapärase päritoluga laulud, folkloori seerusid meil, olgu siis seal saksa või vene või läti laulud ja sellistena nad on juba meie rahva muusikus oma koha nagu saanud. Ja kui me teeme väikese reservatsiooni ja tõesti ütleme mis ja ise Diana, mis ajast see on, miks mitte laulda seda nüüd? Ütleme, sajandivahetuse muusika näitab, aga ühte asja ma võin väga iseloomulikult küll öelda, et leega ju see ei ole kunagi ja ei hakka ilmselt ka mitte kunagi ka kõige vabamas olukorras ja ka kõige niiviisi jooma laua tagasi, kas või ei hakka iial näiteks õllepruulijate olla. Meespoole osaks on muusika. Need pillid on muidugi siin õpitud ja neid ei ole küll mujalt ja ja peab ütlema, et ega eriti ei segase klassikalise muusika, hariduse puudumine. Vahest ehk ainult siis, kui on vaja Muuseumi materjalidest midagi niiviisi taastada või mida enam ei ole ehtsalt võimalik kuulata ja mis on kunagi kirja pandud, vot nendesamade klassikaliste muusika üleskirjutuse reeglite järgi siis oleks nagu seda abi vaja, aga tihtipeale on see materjal nii lihtne. Et piisab korra või kaks kellegi asjatundja poolt, see asi, et näidata või mängida, siis oskab juba ise välja selekteerida, missugune osa nüüd sellest kunagi olnud asjast on sinna paberile jõudnud ja me siis püüame taastada selle see viiulimängulaad. Ausalt öeldes väga raske, ega muidu neid pillimehi nii vähe ei ole, mina pole aru saanud, millal sa tulid. Mul oli, ütlesin, nii, võib mängida küll või noh, ühesõnaga pahasti pole öelnud. Aga ma olen siin alati kõigile püüdnud selgeks teha. Et enne, kui seda seda stiili viiulimängu hakata tegema enne seda peab olema tehniline baas. Me oleme sel teemal siin karvu kitkuma palju. Ain näiteks väidab, et kõige olulisemad tunne. See on nii lihtne, muidugi ei tea kindlasti see sõltub ka instrumendist, näiteks ilma ilma tehnilisi oskasite viiulit küll ei mängi. Muidugi ehtsa rahvapillimehe lauliku jaoks on see täiesti võimalik, tunne võib tal olla põhiline, aga kui me hakkame teadlikult omandama seda kunsti, siis minu arvates tehniline baas peab olema. Ja me oleme tõesti siin vaielnud, mõni arvab, et võib natuke siin lahakamalt teha ja kõike. Et see on siis õige etnograafiline. Ma ei arva, seni peab enne endal kõik asi kõik selge olema, siis sa võid juba hakata siin seda rahvapärast stiili. Nojah, teie puhul ongi ju see ei ole ju ükski küla. Nii et tegelikult ja mul on, mul on väga hea näide selle kohta, kui raske seda asja ära õppida on võinud selgeks saada, seda veel. Vot kui see Kihnu naist Mark Soosaar tegi ja siis seal oli üks vana, et mängis lugu. Ja millegipärast tormis, eks ole. Tormisele ei meeldinud see interpretatsioon seal konkreetne ja siis kutsus ja pani siis mängima seda loo lugu. Siis see võttis üks, kaks tundi aega harjutamist kuni kuni siis öeldi, et noh, nii võib minna küll. Kas leida probleemide hulka kuulub ka instrumentaariumi? Muidugi kuulub, ma olen siin juba varem mitu korda rääkinud, et ma ei ole meie instrumentaariumi olukorraga rahul ei pillimeeste mänguoskusega ega pillide nomenklatuuri kasest, meil on tõesti veel Pille, mida me ei ole välja toonud puhkpillide hulgas näiteks ja, ja ka lõõtspilli näiteks ei ole meil isegi naisterahvas mängib, noh siis ei kõlba nagu vanasti öeldi, et pillimäng pole naiste näputöö mängib seda hästi, mängib hästi, aga vot meie ei taha seda eriti lubada või mina ei taha seda lubada, meil naised nii eriti pilli mängiksid? Siin on ansambli kõige noorem liige, kusjuures kontserdil mängisid sina küll niisuguseid pille, mida ainult sina mängisid puhkpille Me mängime Reinuga kahe peale ja puhkpilli ma muidu olen õppinud natukene pioneeride palee puhkpilliorkestris kontserdile viisikus arv, siis oli suur pasun ja ingeri kasud. Rohkem ei olnud torupill olema. Parmupill torupill parmupill ise teed parun. Siimu tehtud parmupill. Viimane eestimaadega, vabanen parmupillimeister vahele. Huvitav, kuskohast saad sa seda teras, sellest oleneb vist kõik. Osa sai tehtud niimoodi vanadest angu harudest sai välja taotud. Aga palju oleks veel Pille, mida Leedus võiks võtta kasutatlusele? No näiteks meil pole õiget vilepilli siiamaani plokkflööti kasutame. Broneerinud siiski setu paarisvilepill. Putke vile. Läänemaal tuntud pikvile, ilma mänguaukudeta mängitakse ainult ühe sõrmega. Altava suletakse ja Pole ka tohu pilli, näiteks kohaliku lehepillimängija ja selles mõttes on veel pikka iga soovida just õige paras, et Eesti rahvamuusikas on instrumente veel piisavalt palju ja neid instrument on meilgi praegu palju, aga peab ka mängija olema. Mängijaid kipub ikka väheks jääma. Meil on nii väga üldlevinud, et jah, mõned nihukesed harutlusel muusikariistad seal torupillil või mõnel vilepilli mängitakse kära ja noh, rahvale on see eksootika ja huvitav ja sellega piirdutakse egi, aga olgu siiski virtuaalsele pillid, aga vaat siis ma saan aru, midagi saavutatud. Seda võiks ka Melchior. Leian saakski. Ja muide arvad, luges tulevikust rivistasid müüdid. Kunagi suurt ja sellega seoses juba tohtlematika surutavasti kogused. Ansambli tegevus muutub. Siis alustame sellega, et meie seesama seltskond, kes muuseas Jüri õhus juba abiliste käest püüan, seda peaaegu ei rebi. Mis oli, ja selle põhimõttelisi vaidlusi oli tema kõrval see ansambli tegevus võib-olla lõpuks ka selle peale, et seda Kunagi tulistada jah, aga, aga siin tuleb tähtsaks asjaks nisukene asi vahele, nagu Siimu puhul juba näha on, et et jään oma poja juba ansamblisse toonud ja paistab, et siis tuleb võib-olla mõnigi veel. Küll küll meil tütreid ja poegi ikka leidub, kelle kaasa tõmmata. Minu arvates ei maksa seda üleüldse seda vanust, seda tulevikku nii süngelt näha. Perspektiiv, meie ainus perspektiiv on, õppida iga mees oma instrumenti virtuoosse käsitsema, nii nagu Igor ütles, eks ole, see on ilmne edasiminek ja, ja koos mänguklaasis virtuaalselt luba ja mitte midagi katastroofilist ei ole praegu mõelda 10 aastat tagasi. Taotlused olid meil küll samad, aga kriteeriumit ja nakkuse tase, millega me ise rahule jäime, see on ikka niivõrd oluliselt edasi läinud ja meie teadmisi läheb ikka niivõrd palju, et praegu ei taha hästi neid laule kuulata, mis me siis linti oleme laulnud. Me leiame sealt nii tohutult vigu, siis ei leidnud. Ja üks väga suur tööpõld ja kus meil on arenguruumi ikka meeletult palju on see, mis on praegu üsnagi unarusse jäänud murdee. Kui ikka kõigi äripiirkondade laule laulda ikka selles ehtsas murdes ja saada see murdekõla ja ja sõnad ja see sõnavara endale niiviisi sisse, see tunne siis sellega võidaks. No vähemalt poole juurde. No siin võib jätkata samas vaimus edasi, ega siin midagi tõesti niisugust täiesti uut vapustavat välja ei mõtle. Materjal on ikkagi sama meil käes võime ainult üht teistele uut põnevat leida, välja tuua inimestele. Ja ma arvan, et eks me tegutseme meil veel niikaua, kuni endale see asi meeldib. Ja minu meelest see meie ansambli puhul on sellist tähtsam tegur olnud, et inimestele meeldib sellega tegeleda, et keegi nagu spetsiaalse, eriliselt ei sunni neid tegema ja see on üks meie kollektiivi jõud olnud minu arvates. Ja olemegi tagasi argimiljöös prooviruumis, kus tehakse selgeks järgmise eesootava kontserdikava ütleme aitäh Katrin rebasele õies arvele anne seppa Mägile ainsa arvele, Toivo tublile siinse arvele, Sulev Mäeväljale ja Igor Tõnuristil mõttevahetuse eest ja kogu ansamblile meeldejääva juubelikontserdi eest.