Vikerraadiokava jätkub saatega sarjast kirjutamata memuaare. Endel Lukase üleelatu on saatekava koostajad ajastanud vaiksele laupäevale 2003. Entel Lucase sünniaasta on 1923. Ei oleks vale väita, et ta on justkui kaks korda sündinud. Edasise mõistmiseks anname aja ja koha koordinaadid. Tegevuspaigaks Kirbla ja selle lähem ümbrus Läänemaal, kus Endel Lukase isa oli talupidaja ja piimatööstuse omanik. Tegevusaeg suvi 1941, mis tõi Eestisse lahingud ja just sealmail takerdunud sõjategevuse. Sellest omakorda teadmatuse, kus sakslased, kus venelased. Aga vahetult enne sõda tõi too suvi veel kõigi ehmatuseks küüditamise. Sellest päevast jäi niisugune jälge, et inimesed ei liikunud enam eriti. Naised liikusid, mehed hakkasid korralaid, mehed olid paremad. Aga tööd oli ka vaja teha. Heina aegule. Tulid sisse, ilma et oleks isegi pauku tehtud. Räägivad küllalt, mõned paugud, tehti sõlm naerdes, aga tegelikult ei olnud seal midagi. Ja nii me siis algasse või ühesõnaga, tegelikult see läks kokku küüditamisest kuni sakslaste tulekuni. See oli kõik ühesugune aeg, kus paljud peremehed minu isal, nende hulgas ei maganud oma voodis. Ükskord magas ta isegi. Naabrimehe rukkipõllu sees. Mind saadeti hommikul, siis ema saatis tema juurde, kutsu koju. Ja siis küladaldika valvel, sest kusagil metsas tehti tööd. Aga mehed rikkusid. Kaheksandal läksid ju venelased paugupealt, mõne päeva jooksul olid kadunud. Võib-olla isegi järgmine päev meie kandist läksid minema, kes seal kasarlia Lihulas olid ja sama päeva räägitakse, ma rääkisin alles hiljuti. Ühe haapsalu mehega, täitsa 80 läksid teilt õlle saad? Tähendab, samal päeval kui Pärnus siis läksid, sealt hakkasid need minema ka. Jalad tõmbasid peaaegu Tallinna lähedale. Igatahes ristil neid olete olnud, nii räägitakse, ma ei ole kindel. Aga siis, ja siis oli niisugune asi märgati, et sakslased järeleiduda. Sakslased tulid ainult Kirblani ja sõitsid seal üle jõe, võib-olla käisid immutatud sõitmas mootorratastega ja ja siis jalgratastega sõitsid mõnikord. Ja täitsa tühi oli, siis hakkasid autod tulema. Üks grupp pidas oma meie mõisapargis seal oma lõunaaega, tegid supilatad ülesse ja ja peatusid natuke, tahaks 700 tase, et vägesid kui niisuguse seal veel nähtud, ainult liikuvat jalgratastel mootorratastel jaotatelevalit ja kahvlit ei näinud. Aga Lihulas oli neil siiski rohkem olnud. Aga me jäime. Meil oli Pärnusse otsetee sealt Mihkli kaudu. Aga siis Lihula oli muidugi suurte tartu pärnu. See aeg, kuni sakslased tulid, oli väga vaikne, inimesed hakkasid liikuma siis, kui sakslased olid sees. Siis tulid mehed välja, siis käisid meil piimatööstuses, seal uurisid, kuidas saaks kunas saaks piima tooma hakata, sest piima polnud ju kuhugi panna, piim oli maha valada, Kaup oli kaupa, ei saanud ära viia linna sellepärast et noh, sõda oli. Ja tol ajal ei olnud külmutuskülmutussoonega külmkambreid jalad. Ja et kuidas saaks siis piimatööstuse tööle panna. Ja isa ütles niimoodi, et siis, kui sa kauba ära ära viia, Tallinna saata, siis paneme tööle, aga siis oligi, mõtlesid nüüd, et need olid juba sakslased sisse seal lõpp, kõik mõtest, nii mis on kergemeelsus ja niisugune. Tehti, mis pähe tuli? Ükskord olid. Meil seal piimatööstuse juures, kes käis poes, kood oli vanamõisas, oli pood mis olid telefon ka ja pidin nagu inimesed pidid nagu rohkem teadma, kui teised käisid uudised hankimas, mis saab edasi. Ja meil oli väga palju rahvasse, päeva, jalgratastega sõitsid ringi. Ja korraga läks jutt lahti või tegelikult see oli juba varem teada, et lasti õhku Kasari sild ja ja rumba sillad. Rumbas oli see maanteesild ja raudteesild Andresel Clivaalt just valmis saanud vahetult enne. Et nüüd on ainuke võimalused, kuidas pääseda autoga saapa ei saa kuidagi, et lähme vaatame, kuidas Kasari silla konn, kas sealt hobustega läbi saab. Et siis ka saad soovustega kaubalinna 100 kilo on sadakümme kirevat. Noh korraga oli valmis tapmeices kusagit ratta laenlas või võttis oma rattaga sõites. Kokku oli mai lugenud olevat olnud 16 meest. Viimastel rääkisid noh, mina ka laenanud müheksis. Üks teine mees oli ka minu teine poiss, oli ka minuvanune. Ja sõidame vaatama. Ja täiesti järele mõtlemata asi. Sõitsime. Keegi veel ütles ennem kui me sõitma hakkasime, ärge mingil juhul mingit relva taskunuga kaarja kaasa võtke. Äliti toadeleid kuulsaks saada, igasugused kaebused oli aladelt ähvardanud, noaga lüüa või nii vennastulise mood. Ja lähme, vaatame, jälle läksime siis. Jaa. Silda Kasari koolimaja teatavalt mööda sõitnud üle silla vasakut kätt, seal paistab üks suurem maja teie last tähele pannud. Neid on uus sild, on natuke teisel por. Jõuame sinna kära taru juurde. Ja korraga ilmusid vene sõdurit. Me mõtlesime, et vene vennas ei ole üldse enam meie valla maadel vähemalt ilmasid. Tee peale lõikasid ära kuus esimest meest, mina nende hulgas. Aga tagumised nägid, et ees midagi toimub, jätsid rattad maanteele ja siis läksid maanteetammi varjus taganesid metsa. Ja NATO tööle. Miskipärast ma vaatasin jah, tagas momendil kasvada, et vaadata, kas saab põgeneda põgenemis asi nivoo meeles. Ajalis rattad olid, niimoodi läks teekäänaku peal osa rattaid pöörles ringi, päikesepaistel veel niiütelda, tooted jäid kõik küll maanteele. No meid võeti siis veidi selle talu rehe alla või? Kuidas tol ajal räägiti, ruum oli. Ja siis otsiti läbi. Täiesti rahulikult, keegi ei sõimanud, paha sõna ei olnud. Mitte mingisugust Arusaamatust ei olnud ega me ei osanud keelt ka. Mõisa vist oskas, mitte Vistvaid isa oskas. Kuue mehe hulgas olite siis teie, teie isa, jah, kuus meest ja, ja ja siis mina olin norra mehega, kes oli saadetud jama korraldajaks seda peale seda, kui jama. Ülem ära viidi. See oli noor, selle minuvanune. Mina olin nagu temaga koos rohkem. Otsiti läbi midagi leitud, rivistati meid siis sinna taluõue. Kuus meest kahekaupa rivistati üles. Ja siis andis. See ülemus, vaat kes ta oli, ma ei mäleta, ma ei. Ma teadsin, ma tundsin neid tundemärke, sest me elasime ju vene sõjaväelaste, käisime saunas, Raplast, modele, põhiliselt lendurid elasid Raplas, Kuusikul oli kaasaga. Elasin Raplas, Raplas üürikortereid palju ja me käisime koos nendega saunas terve aasta. Ja siis õppisime ära mõõda, tol ajal ma teadsin päris hästi, kes on major ja, ja kõrgemaid ka teadsid natukene. Aga nüüd ma ei mäleta üldse ärrit, olin natuke ärritatud ja kui kui kõrge auaste oli, aga ta võis olla ka allohvitser või oli ta politruk, mine tea, mis ta üldse oli. Andis mingi korralduse ühele kergekuulipilt ka. Kergekuulipildur oli seal niisugune ümmargune ketas oli peal, ma ei tea, kuidas nimelt teksti arv võib olla. Ja see hakkas vastu. Vaidlesid omavahel selle ülemusel, kes meie ümber käinud, kõndis seal siis kõndisse, mees veel, kes meid seal. Ühesõnaga seda esimest viiulit mängis, käis ümber selle maja või maja nurga taga, vaatas seda maja hoolega. Ja samal ajal isa nihkus mulle lähemale, ütles, et meid lastakse maha. Minule tundus, et, Ta oli ärritatud kuidagi, aga mulle tundus, et see oli mul käsk, et ma pean minema jooksma. Kuidagi nii ma mõtlesin, et see oleks siis ainuke võimalus tervet peret päästa sest inimesed mõtlevad sel ajal oma ettevõtmiste peale, me ei tohtinud liigutada. Me olime kahe kaupa rivistatud. Aga siis, kui see mees läks sinna nurga taha vaatama seda maja üle siis ta nihkus, nagu ei pöörase õieti meie teiste poole öeldi, ütles, et meid lastakse maha. Iso saab jah, sai aru, et need on viimased sõnad, mis ma isa käest kuulsin. Ja ta oli ärritatud ja meil muutus õhkkond natukene paremaks ja mina sain sellest aru niimoodi et see oli käsk, nagu ma tundsin, et ma pean põgenema. Mul oli niisugune tunne, et selles selles lauses oli sees. Et mind lastakse maha, mis siis saab tervest majapidamisest ja mis siis üldse saab sellest elust. Aga see on minu omalooming muidugi hiljem, aga mul tekkis kohe niisugune mõte. Siis anti käsk meil liikuda põllu peale üle tee üle maantee põllu pääl lage põld oli ees. Ma olin kõrvuti selle noore mehega, kes töötas seal jaamas. Ütlesin, et vaatame, jääme viimaseks. Ma mõtlesin, et kasvõi hüppame kallal sellele mehele, kes meie selja taga, meil konvoi ääres meid. Tõesti niisugune. Niisugune mõte käis peast läbi. Aga nii kui me jäime viimasteks viimaseks paariks jäise mees seisma. Ja kamandas meid edasi läksime edasi ja siis oli seal eemal, oli rukkipõld. Ma mõtlesin, et endamised, kui see rukkipõld tuleb, siis Malaga. Aga ootamatult tuli seal üks suur põllukraav. Ja põllukraavi äärde. Kästi meid seista põlluga kraavi äärde. Ja siis me vaatasime või kas meie vaatasime, mina vaatasin, ma ei mäleta, aga tundus, et see ongi see koht. Ja ikka omavahel kõnelesid ülemus ja see, kes kuulipildujad andis. Seal oli siis käsk, käsk nagu ma hiljem neid kokku seal tal kuulipilduja seada kraavi trummile. No see on niisugune väike sillake, mis ülagravila trummiks nimetati meheks. Sildeid Kraavile ja sinna kästi võtta positsioon sisse sellel kulbildrale. Ja sama nad omavahel kõnelesid ja samal ajal andis sellele konvoeerisid korraldusele, et kraavi saata, kuidas ma aru sain, et me peame kraavi hüppama? Või ütleskeerijaid meid kästakse, kraavi ma ei mäleta. Aga ma märkasin, et põikrao laada samas. Ja mina olen esimene, kes kraavi hüppas. Kõhuli kraavi hüppasid ja nikuma kraavi põhja pulttasin, iroomasin üks meeter, kaks tagasi keerasin Pikraani. Ja siis roomasin muidugi, eks mööda kraave põikasin põldude vahel üks kilomeetri raamat suri ilmuga, aga võib-olla oli kallutada. Nii muidugi nagu Mazdrank põika. Läksin võib-olla üks, kolm minutit hiljem hakkasid püsitarisema kuulipilduja kuulipilduja kindlasti. Aga samal ajal hakkas tulistamine ka täpselt samal ajal peaaegu täpselt samal ajal hakati tulistama Kirbla poolt. Sellepärast et seal märgati, et siin on mingi liikumine. Seal olid saksad, aga vahemaa oli küllalt pikk, muidugi kaks kilomeetrit lae. Aga seal midagi märgati. Ja hakkas üks igavene laskmine rohkem, ma ei tea midagi. Mina läksin oma teed, siis hiljem märkasin, et ma olen näinud, läbib nõgeste ja läbi põldmarjad, okkad, pisaraid, ma olin liigse skaudipüksid, olid jalas ja mul jalad olid katki ja elatvaste mustade korkuskuma siis kolinat. Ja õhtu. Käis keegi vaatamas seal ma ei mäleta, kes nendest talumeestest, kes seal maalasti kellelegi. Kaudu tuli sõna, et et seal kraavis on viis meest ja need võib ära viia, kes tahab, võib koju viia. Samal õhtul toodi ära Sissalt isajalate instrument ka. Ka mina läksin koju aga samal ajal kui see lahingulise käri nakkas, ma olin väga väsinud, puhkasin mõnes poos gravi nugadega või kraavis, kui uue pöörde tegin uude kraavi siis puhkasin ja ootasin, mis edasi saab. Ja siis hakkas, hakkasid põlema majad Kirblast. Ja see maja, kus meid kinni võeti. See maja läks ka alguses kohe põlema. Tähendab, et pandi põlema, kuidas Atlandi mõõdia räägitakse, mitmet moodi, aga endamisi arvan, et leekkuulidega klasse Need Kirbla majad põlema võist. Võimalik. Minu arvates leek kuul säriseb nagu rohkem, kui ta mööda lendab. Kui lastakse valang. Ja sealt võib eraldada, ei kuulu ju hulgas on ison tunne, see võib olla petlik, aga ma olen hiljem ka sõna nagu märganud. Ja nüüd, kui ma koju poole läksin, sealt, Sealt teekonnalt kraavist välja ja sain siis metsa vahele küürus, jooksen sealt ja pöörasin kuju poole. Siis üks talu, mis ka põles, oli maha põlenud, sarikad olid veel püsti, aga katus oli sisse langenud. Meil olid rookatused ja singli katused sealkandis. Nii et need põleksid ju kergelt singlite tõlkimisel. Singli katused ja rookatused oli väga palju rohkem. Singli katused, laastukatused. Ja seal võib olla 70 kaheksakümneaastased mees ja naine. Seal vist nooremaid, ma ei tea, kas oligi, talus tundsin neid. Naine hüppas peaga metsa poole sinna ja ma ei saanud sotti, mis tähendas mininäitus metsa poole. Aga siis, kui ma koju pole, läksin, siis lasti. Aga kaugelt ma arvan, kilovatti võib 13, selleks näiteks metsapiir oli mis läks metsavahi maja Eurovi metsniku maja juurde ja sealt metsast kasti risti selle teega, kus mina läksin jätma, kuulsin kuulide vingumist ja pauku erinevust. Kaunis suur vahe oli. Algul oli kilomeetri pealt mõttetu laskmine muidugi. Ja ma mõtlesin, et mind lasti. Hiljem ma mõtlen, et kas ei tahetud tabada neid maju seal tee ääres olid. Et kas sa mind lasti, mina jooksin küll. Vahel kraavi mööda, vahel teed mööda, nii et võib-olla lasti sealt metsa äärest ka. Leekkuulidega, et neid maju põlema panna, sest Nende hulgas Hävituspataljon täis ja üks tuntud hävituspataljoni tegelane oli just sealt naabertalust kus need mees ja naine seal tee ääres neid vaatasid, oma põlevat maja. Mina kukkusin natukene aega. Ja üksiklaskur lasi sealt tavaliselt vintpüssiga sest üksiklaske ainult tuli. Ja võib-olla tõesti see oli ka mõni hävituspataljoni tegelane, kes ei julgenud siiski päris avalikult välja tulla, võib-olla ei tahtnud aga nii kaugelt lasta aidanud mingit. Inimesed ootasid ja juba olid ärevad teated, need, kes taga taganesid, sealt jätsid oma rattad sinna, oli kohale jõudnud, teadsid, et Me jäime venelaste kätte. Olukord ei lähe ära, muidugi. Kas teid pütiga maha lastaks juba? Ei, nad ei teadnud midagi, sest nemad läksid ju. Ühest meie mahalaskmisest võis minna siis Felix 15 20 minutit ja nad läksid, jooksid minema nüüd üldse pakki laevalt kilomeetri kaugusel või paari kilomeetri kaugusele. Siis põletati maha. Samal ajal. 30 hoone ümber seal Kirblas ja seal. Sellesama lahingu kestel sakslast sakslased olid Kirblast sees, tähendab, ja tungisid peale, hakkasid peale tungima, sakslased hakkasid laskma muidugi seal Kirblast ja pealetungivalt pritsis venelased ja vennas ja Kirbla külas olevat olnud ka hävituspataljoni liikumas. Nii et need arstiga, et venelane tungis uuesti peale, siis nad olid tulnud sama hommikul üle Kasari jõe, sellepärast me teadnud. Kasari jõgi on siiski Pole suur jõgi, aga seal meie kohal Kasari sillast ülevalpool on üleujutatud maa-ala, kus külade vahed on väga suured ja me ei teadnud siis veel, et juba kaks päeva varem lasti, kes külas ja seal Laiklas lastega inimesi maha. Me ei teadnud minagi seda. See oli üllatus, et üldse venelased olid riietatud. Kas te julgesite koju jääda? Ei, samal õhtul läksin metsa. Vot raadiot võeti sõja esimestel päevadel kuradi kokku. Ja kui sakslased tulid sinna kohe esimesest esimestel päevadel jagati raadiot tagasi tagasi. Mina käisin raadiot ära toomas, veel sõitsin jalgrattaga ja otsin raadadel kaelas, niimoodi mõtlesin ettevaatlikult, sõitsin, et ei oleks hukkuma, ei kukuks. Paljud ei olnud üldse viinud seal talus, oli metsaäärses talus. Et ei olnud säravinudki. Siis olin sealt aluseks kuu aega. Vanaema oli seal juba enne. Ja tegin siis kaasa, mis ma võtsin oma teada, võtsime süüa ja riideid ka mõnda, mis juhtus käte ja piimatööstuse arvepidamise. See oli kõige tähtsam, selle mõõtsin siis kaasa, sest ma olin siis juba nagu, kas mul keegi soovitas, ei mäleta, tahtsin ma ise. Sest ma olin juba Omaralts siis peremees majas muretsema selle asjast. Aga sa ei saa, toodi siis ära sealt mahlas paigalt, samal õhtul. Kestvaid Ma ei tea, läks miljonid seal töölised, kes käisid seal ja ma tean, Põldsam nägite teda veel siis, ei surnud peas, ei leiuta maatile sinna aeda meil siia, need, kes maha lasti, tol ajal maeti, kõikus kusagil juhtusse kus kraavis maalasti kraavi häälda. Umbes tähendab ajavahemikul 14.-st seitsmeteistkümnendani. Lasti maha umbes 20 inimese ümber valla kirdesse või valla inimesi. Jutt on juulikuust nelikümmendüks. Julien Meil on üks ja. Need olid maetud kõik maakodudes karjamaal, kus keegi juhtus, kuidas isa eesnimi oli Jüri Jüri Lukas ja kes olid teised maha lastud. Need ülejäänud neli on teil nüüd nimed, olen ja loeme nimed, et võib-olla. Ma ei ole seda. Aega rahulikult. Kõrbi see valt, see oli minuvanune mees, 23 sündinud. Jaamakorraldaja oli siis maal Edgar talumis. Sündinud. 90 90 899. Toontere august, see sai meie naabrusse talu. Vabadussõja osa võtma. Oli vist üks nimi veel? Mait Voldemar Woldemar Mait ja sündinud 13. 1913 viis meest. Aga noh, samal päeval ja need nende nelja päeva jooksul lasti maha umbes 20 inimest sealkandis. Oligi abielupaare. Kõige vanem oli minul teada, 77 oli üks naine oli kaupmees Kehras kaupluse omanik. Ja. Kas minust nooremad ei olnud ühtegi, sest mina olen noor. Kas laske ta teada, kes olid lasknud? Ei lasknud, olid sõjaväelased, räägingi sõjaväest, pulaar ja Nõmmel. Ja on üksikuid veel, kes lasti hiljem ja mõned on teada, kes ei olnud siiski punaarmeelased, olid hävituspataljoni mehed? Teistel aegadel, näiteks meie teine naaber kes oli ka vabadussõja veteran Lasti maha. Hävituspataljoni mehe poolt. Lül Mihkel. Mihkel küll oli maha lastud ja hävituspataljoni meeste nimed. Selle mahalaskja oli üks Sõerd kusagilt väljastpoolt tulnud mees töötas seal juutöödel. Ja sellega oli palju pahandusi. Darrygised. Ebasündsat teod oma perekonnas raske mõista, mis siis oli inimestel inimeste vastu. Võib-olla oli mingi vahend, mis oli ka töö vahekortse Sõerd, Lill, Mihkel, ta tõi esile just seda töövahe korterit ei maksnud korralikult palka või midagi, nii. Täpselt ei tea. Aga siis seal oli üks naine olevat olnud väga äge. Oli seal lähetuspataljoni liige, mononit, põlve otsas nelki kirjutanud kraemäel Matilde kes lasi ooplaset lassi selle ja selle maha isiklikult. Ja põhiliselt astavad maad väljas kõik nagu tundus, nii et kui muidu ei läinud välja, siis vähemalt hirmutati niikaua kui läks õue ja siis lasti. Minu emaga oli niisugune juhus hiljem et Tal käis sõjaväel järel hommikust õhtuni ja oli hirmutanud kogu aeg mitmesuguste tegudega ja ja siis kui ema mõtles, üks kord etaan nüüd vabanenud sabast ja tahtis siis noh, ühesõnaga ära minna kodust. Siis umbes 150 meetri kaugusel jooksis järele, see kohaliku jaoülem valmis, ta oli siis, laskis kohapeal maha minema hilja valesti, see oli kuu aega hiljem. See oli. Sest rinne seisis paigal siis peale seda, kui kui venelased võtsid Kirbla ja sakslased tagunes Kirblast välja sisse kuue kuu ajaga seitse, selline paigal. Emalusti muhu, sel ajal, kui teie varjasite end, see oli seitsmeteistkümnendal augustil See on siis üks päev, üks kuu ja üks päev hiljem, kui isa kaotasite, siis ema ja isa ja siis oli küll niimoodi. Tema eesnimi oli Alma Lukas. Tolma Luukas. Ja meil oli niisugune erakordne olukord ka. Tulid masinad, sest hiljem ju oli suur pahandus, et need sillad üldse õhku lasti. Oli vaja Saaremaaga ühendust pidada, puudus raudtee paugupealt ja sild oli katki lastud siis palati sild ära, raudteesildu muidugi parandatud. Ja siis, kui see sild ära parandati, tulid Tallinnast spetsiaalselt autot ja viisid toidukraami ära ja maksid kõigi nähes peo peale raha, mis loop maksis. Ja see jutt ja see teadmine oli kõigil ümberkaudsetel inimestel, see võis ka nüüd sõjaväelaste kursulatuses võite seda juttu rääkida. Ja ma mõtlen seda sellepärast, et ennem seda kui veel sõjaväelased ei võta, ei olnud ema tangide vahele võtnud. Ta käis seal, kus talus, kus mina olin siis varjul noor ja ja ütles mulle kohad, kuhu ta paneb raha, kui järgmine kord järele tullakse. Neid oli neli-viis kohta täpselt ära määratud, mul pähe jäetud mitu kord korratud. Ja ma leidsin raha ainult ühes kohas. Ta ütles ka, et, et 6000 rubla 7000 rubla kannan ma siin enda kleidi all. Aga siis ta aitas, kaenlaaugus olid tal mingisugused kuldasjad ka veel, need, ma kannan igal juhul kaasas. Aga mõtlen hiljem, et, Teda hirmutati, et tal oli väga hirmutatud inimesed, rääkisid, ta oli kartnud Jeraakram igatipidi küll minu pärast ja võib-olla ta ei andnud välja ka, kus mina olen ja võib-olla nad teadsid ka, et mina olen see, kes ära põgenes. Sealt võisid teadvustada. Ja nad teadsid kindlasti raha olemas ka. Ja kas ema ei andnud seda raama siis nii jupphaaval ära? Et ära osta või, või pinniti neilt välja või või oli talt need, mis tal kaasas lubascanda teinud, ma kannan kogu aeg kaasas igaks juhuks kas need olid tal kaasas siis ikka veel, kui ta maalast suhete pärast ära tema raha ja lasi kuld, mis tagas kandis kus ööd olid sel ajal, kui rajaõed olid majas, talus meil oli inimesi, teeniaskond oli seal ja kõik need inimesed olid ümberringi lastesse. Ajutiselt. Seal on mõisas tehtud kunagi migratsioonitöid niimoodi, et Kasari jõgi ja harujõed on eraldatud tammidega et üle ei ületaks õie. Üleujutus ei mõjuks põldudele ja siis heinamaadele ja ühe väikese harujõe kõrval olevale valli peale see muldvall sinna valli sisse. Kaevoti aukesena samaseks mõnekümne sentimeetri sügavusele. Mis kuupäeval oli suur mahalaskmine, teie isa ja ülejäänud neli meest, see oli 16 16 juuli jälgi muidugi. Ja ema mahalaskmise päev oli 17 august 17, august. Jah, rasked ajad olid nüüd see oli siis aastal 41. Sellised olid. 41 minul hakkas siis. Nii raske elu, et ma ei teadnud, kas mu süda, laienemine ja vererõhu kõrgenemine olid tingitud nendest aastatest, kus ma tahtsin talupidajad ja näidata, et ma olen ka mees ja ei ole viletsam kui isa, jänes, näär. Piimades tööle panna, siis ma sõitsin. Ühel õhtul sõitsin jalgrattaga Tallinna poole hommikuks ja ütlesin Tallinna päeval ajasin asja Tallinnas ja õhtu hakkasin tagasi sõitma Hermes saamikust tagasi. Ma mäletan seda kui kõige raskem teekonda kaks ööd magamata ja siis, kui ma sõitsin paar kordoni nimetadagi ratas hakkas kraavi minema, poolt püsti, ma jäin magama, nutame. Ja need aastat võib-olla mõjus natuke tervisele ka need hiljem, ma olin ju. Püüdsin sporti teha neil ja mind ei lubatud võistlema. Südamerike või südame täienemise? Söötis teie tervisega ei, tervis ei ma ei ütle Talbunnaga vähemalt seal ajutiselt siis. Ma ei oleks teadnud, poleks vajunud püütud, poleks vajunud pingutada. Kuidas elu edasi läks? Oli ju sõjaaeg? Jah, pidasin talu, võitlesin võlgadega, maksin ära. Osaliselt igale piimatoojale, kes oma piimale kõigepealt piimatööstuses oli selline kord, et piim tuuakse kuue kuu jooksul sisse taludest järgmise kuu alguses Abima ESTA tasuja saab tasuta. Aga nüüd piim oli sees ja siis läks see raha läks küllalt, läks kaduma. Kätte jäi vähem ja siis mullid võlad, vahepeal laenasin onu käest, maksin ikka ühe kolmandiku äranis, sealsed võrdlemisi suur summa, terve kuuepiimad olnud. Ja siis Pivot uijatele võiksite te siis olugest laenatud rahast lugu võõrustada. Poole sellest ja pool sain ise kokku. Ja osa kaupa läks kaduma, osaleks raisku. Või võttis kuiva maitse juurde. Ja osa juustu, esimene kuu, kaks nädalat hoitakse soolavannis, juust, toodang, seal olid ka mullatonni juustu mis jäi soolavannidesse ja kui olid vene sõjaväest, tulid sisse, sest nad mängisid, rabasid sealt, et neid kaasa ja laadisid autole. Tuli välja, et ei kõlbagi süüa tsement kumb, nagu on raske juust ja seal mängisid seal jalgpalli nedega mõisapargis see päris kaduma. Jah, mul oli raskusi talu kõrvalt, siis talu müüsin liha ja loomia siduja. Ja sealt sai osas rahasestavas. Ei läheks keeruliseks. Mind võeti sõjaväkke 44 veerus A pärast esimese veebruarimobilisatsiooni. Ja tegelikult olen ise asjast vallast anti küll kiri kaas ja mina olin võrdlemisi ettevaatamatu, mõtlesin, mis on. Kes talu peab ka mind öeldakse. Ja ma ei ütle midagi head nende sakslaste ja nende. Oma kaitseväelastele, kes seal komisjonis olid Kas nad tahtsid midagi saada nagu tavaliselt, no paljud talumehed viisid neile ka mingisuguseid ande. See elu oli siis päris käest ära tol ajal. Aga mina mõtlesin, et mind ei võta keegi, ära ta nüüd alustasin, peab ainus mees ja aga meie talust võeti olin mina ühes kompaniis sulase hobuse, vankri ja mina ise ka.