28.-st juunist tänaseni on iga päev see signatuur Eesti raadio olümpiaraadiolainetel kuulutanud 20 teiste olümpiamängude purjeregati kultuuriprogrammi. Täna kuulete seda signatuuri viimast korda ja sedapuhku alustame selle signatuuriga, siis olümpia purjeregati kultuuriprogrammi lõpudefileel avasõnad, ütleb Eesti NSV kultuuriminister Johannes Lott. Moskva, 20 teised olümpiamängud ja Tallinna olümpiaregatt on edukalt ja kõrgel organisatoorsel tasemel läbi viidud aastat kestnud pingeline töö. Olümpiamängud igakülgseks õnnestumiseks on kandnud head vilja. Suured kohustused olümpiamängude edukaks korraldamiseks seisid ka kultuuritöötajate ees. Nende ülesandeks seati olümpiamängude perioodi igakülgset kultuurilist teenindamist Nõukogude kultuurisaavutuste igakülgset esiletoomist. Nüüd, mil koos olümpiamängude lõpetamisega on lõpule jõudnud seatud ülesannete täitmine olümpiakultuuriprogrammi raames võime öelda, et püstitatud ülesanded on igati auga täidetud. Need ülesanded ei olnud kergete killast. Ligemale 40 päeva kestnud kultuuri prohvet tammi raames toimus üle 300 erineva ürituse. Silmas on peetud üritusi linnas, olümpiakülas ja võistluste jälgimise paigas töötasid kõik Tallinna muuseumid, ilma puhkepäevadeta avati arvukalt näitusi. Võime kindlalt rõhutada, et varasematel perioodidel ei ole meie kultuuri asutused korraldanud taolisel pikal perioodil nii arvukalt üritusi, kui see toimus. Juunis ja juulis. Oleme korraldanud dekaade nädalaid festivale ja teisi massiüritusi, kuid nende mahudi Aare ei ole võrreldavad äsja möödunud kultuuriprogrammi üritustega. Seda enam, et kultuuriprogrammi täitmise käigus toimus ka mitmeid suuri massiüritusi, nagu Eesti NSV 40.-le aastapäevale pühendatud laulupidu. Rahvakunstipidu viie kontserdiga. Meil oli külas ligemale 20 kollektiivi ja rida üksikesinejaid teistest liiduvabariikidest. Kultuuriprogrammi 40 päeva jooksul oli päevas sageli kuni 10 või isegi üle 10 erineva ürituse. Kas vabas õhus Virumis rõõmustab see, et rida kultuuriüritusi möödus Vladimir Lenini-nimelises kultuuri- ja spordipalees. Olümpiaregatti alguseks avas uksed tarbekunstimuuseum, meremuuseum ja raemuuseum. Toimusid ka esimesed kontserdid endise Niguliste kirikus. Vana kunstimuuseumis kohandatavates ruumides läbiviidud kultuuriüritused võimaldasid päeva jooksul osa võtta umbes 3000-l kuni 5000-l inimesel umbes 10-l päeval võimalus korraga teenindada 20000 ja enam inimest. Kõige tähtsam ongi just see, et tallinlased olümpiaregatti osavõtjad Tallinna külalised kasutasid neid võimalusi täielikult. Enamik üritusi toimus täis auditooriumile. Eestile 140.-le aastapäevale pühendatud laulupeost võttis kuulajate-vaatajateni osa umbes 400000 inimest. Rahvakunstikontsertidel viibis umbes 40000 pealtvaatajat. Vladimir Lenini-nimelises kultuuri- ja spordipalees toimunud üritusi külastas umbes 30000 inimest. Ka teatrites ja kontserditerror oli enamikel juhtudel täis saalid. Halla kriisutamist väärib ürituste mitmekesisus, nende sisukus ja uue otsimine, kultuuriasutuste tegevuses ürituste korraldamisele mindud kergemat teed mööda, see tähendab peamiseks ei peetud nende ürituste korraldamist, mis niikuinii leiavad arvukat külastamist. Olulisemaks pidasime bilarmooniliste ürituste arvukat korraldamist. Sellest tulenevalt enamustel muusikaüritustel oli kavas tõsine muusika. Rõõmuga võime nentida, et need üritused möödusid täissaalidele. Kõigi ürituste repertuaar oli läbimõeldud ja proovitud paljudel üritustel enne kultuuriprogrammi toimumist. Tähtsal kohal Nõukogude Eesti, Vene ja teiste vennasrahvaste looming. Populariseerimist leidis eesti, vene ja maailma klassika varasaarde kuuluv looming. Seega kõik üritused, hoid oma sisult sügavalt interratsionaalsed ja kajastasid repertuaari kaudu kommunism ehitava rahva aktuaalseid probleeme. Toimunud üritusi aitasid sisustada paljud kollektiivid ja üksikesinejad Moskvast, Leningradist, Kiievist, Lätist, Leedust ja mujalt. Tuleb öelda ka seda, et vabariigi linnade rajoonide isetegevuskollektiivide üksikesinejat, et ta ei oleks olnud kultuuriprogrammi täitmine võimalik. Kultuuriprogrammi täitmise käigus sündis mõte esitada vabas õhus üritusi mis igati rõhutaks ürituse sisu ja vastaks esinemiskohale. Nii tulid päevavalgele toominga libahundi mäng vabaõhumuuseumis ja noorteteatrietendused dominiiklaste kloostris. Moonia üritused raekoja platsil Pirita kloostri varemetes. Kultuuriprogrammi ettevalmistamisel peeti väga oluliseks kollektiivide ja üksikesinejate kõrget ideeris kunstilist taset. Kogu perioodi vältel peeti sellest nõudest täpselt kinni. Kõik kollektiivid ja üksikesinejad esinesid kõrgeli Teelis kunstilisel tasemel, mille tõttu toimunud üritused pakkusid kuulajatele-vaatajatele suuri emotsionaalseid esteetilisi elamusi. Suurt koormust kandis Eesti NSV riiklik sümfooniaorkester. Äsja peadirigendi kohale asunud Peeter Lilje juhtimisel esines sümfooniaorkestri silmapaistval tasemel. Mitte lõpera tahtva taplausid olid tõeliseks hinnanguks kogu kollektiivile ja noorele suure perspektiiviga peadirigendile. Meeldejäävalt menukalt esinesid riiklik akadeemiline meeskoor, Hortus Musicus, laine Tallinna Ellerheina kammerkoorid, puhkpilliorkestrid Tallinn ja Helicon, naisvõimlejad Liia Palmse juhtimisel, rahvatantsuansamblid randla nihel, sõprus TPI ja Teaduste Akadeemia koorid, televisiooni ja raadio estraadiorkester, ansamblid Lembit Saarsalu ja Tõnu Naissoo juhtimisel ning paljud-paljud teised kollektiivid. Märkimist väärib ka Estonia teatri kollektiivi pingeline heatasemeline töö. Kõrgetasemeliste soolokontsertidega esinesid Tiit Kuusik, Margarita Voites, Hendrik Krumm, Anu Kaal, Hugo Lepnurme, Urve Tauts, Kalle Randalu, Jüri Gerretz, Heli Lääts ja teised. Võime veendunult kinnitada, et ettevalmistus olümpiakultuuriprogrammi täitmiseks ja selle ettevalmistatud läbiviimiseks andsid olulisemad vanuse Nõukogude Eesti kultuuri arengusse. Kuivõrd tegemist oli sadade ürituste eripalgeliste ürituste ettevalmistamise läbiviimisega siis ei saa mööda minna organisatoorset tööst. Kõik kultuuriasutused võtsid antud ülesannet väga tõsiselt ja tulid organiseerimistööga hästi toime. Saadud kogemusi toimunud ürituste läbiviimisest saame kasutada ka edaspidi. Ürituste korraldamisel osutasid suurt abi Tallinna Rahvasaadikute nõukogu, täitevkomitee ja Eesti NSV siseministeerium, Eesti NSV kaubandusministeerium, Eesti NSV tervishoiuministeerium ja paljud teised keskasutused. Ürituste suurt külastatavust aitasid kindlustada Eesti raadio ETA vabariiklikud ajalehed. Nende poolt tehti tõsist tööd selleks, et inimesed saaksid operatiivselt informatsiooni ees seisvatest üritustest ja ülevaateid ning hinnanguid toimunud üritustest. Võidakse arvata, et olümpiakultuuriprogrammi parandamine mõjus alluvalt teiste linnade rajoonide kultuuriliste teenindamisele kuid praktiliselt see nii ei olnud. Ka vabariigi teistes keskustes toimus aktiivne kultuurielu. Vabariigi 40. aastapäeva puhul toimus kõikjal üle vabariigi huvitavaid ja haaravaid kultuurisündmusi elavamalt Yaravamalt kui kunagi varem toimus Pärnu muusikafestival. Suurt huvi pakkus Haapsalus toimunud vabariiklik rahvamuusikapäev. Vabariigi paljud kunstikollektiivid ja üksikesinejad võtsid osa Moskva olümpiakultuuriprogrammist. Eile toimunud vabariigi kontserdil Rossija kontserdisaalis esinesid suure eduga mitmed tuntud kunstimeistrid ja kollektiivid. 200 vabariigi rahvatantsijat osales Moskvani mängude avakontserdil möödunud üritustest palju kogemusega selleks, kuidas suviti korraldada kultuurilist teenindamist. Palju on muidugi vaja veel mõelda, analüüsida ja vastavad järeldused teha. Olümpiakultuuriprogrammi teostamine oli kollektiivne ettevõtmine, sellega oli seotud kümned tuhanded inimesed. Siinkohal ütlen kõigile neile südamest tulevad tänusõnad. Kui vaadata harmoonia direktori Tiit Koldits kabinetis olevat graafikut seina peal, millele on kirjutatud orienta kaheksa, 10 purjeregatti kontserdite plaan siis on see üksjagu aukartust äratav ja oligi vist nii, et purjeregati kultuuriprogrammi lõviosa oli täita riikliku filharmoonia. Lõviosa tuli toitu küll meie oma rahval. Kas sa noh, nagu rohkem organisaatoreid küljest vaadatuna? Meil olid ju esinesid kollektiivid, kes tegelikult meie ema juures ei tööta, peale selle olid koletised väljaspool Eestit, solistid väljaspool Eestit. Et täna võime öelda, et pärast Moskva pidulikke kontserte, kus meie vabariigi kvasse meistrid esinevad on olümpiakultuuriprogrammi tõesti meie poolt kriips alla tõmmatud. Kui palju toimus sellest kultuuriprogrammis kontserte teie oma maja seinte vahel, oma maja seinte vahel toimus 13 avalikku kontserti ja üks kontsert, mis oli otseselt kingituseks või meeleheaks olümpiateenistusele, kes organiseerisid Pirital kogu seda spordi suursündmust. Nendel oli siis üks kinnine kontsert ka. Lisaks Estonia kontserdisaalile toimusid kontserdid terves reas meie pealinna kammersaalides. Kontserdid toimusid peale kontserdisaali raekojas siis haridus ja teadusala töötajate majas raekoja platsil või platsi juures, dominiiklaste kloostris, Pirita kloostris, uues Lenini-nimelises kultuuri- ja spordipalees Kadrioru lossis lauluväljakul. Ja siis juba üksikud tellitud kontserdid, mis tulid olümpiakülas jah, klubis ja interblokis. Õnne, kui regati kultuuriprogrammi avaakord kõlas, olime oma mikrofoniga teie juures ja siis ütlesite te, et kõik eelolev on mingil määral prooviks kavandatavatele suvistele muusikafestivalidele. Idee viia läbi Tallinnas tulevikus muusika, festival, kus tutvustatakse praegused oma interpreet kollektiive. Siis sa sõidad turistidele ja samuti ka oma elanikele kus me tutvustasime Nõukogude Eesti muusikat, vennasrahvaste muusikat, näitaksime, millisel tasemel meie interpreedid teevad tegelikult lääne ja vene klassikat. See idee on juba tegelikult ammu õhus olnud, aga me oleme alati kartnud seda. Äkki ei ole suvel Tallinnas nii palju publikut, võib-olla need palavad ilmad ei meelita rahvas saalidesse, vaid meelitab rohkem supelranda. Ja selle tõestuseks tegelikult väite ümber lükkamiseks oli vaja tõesti ühte suurüritust, mis kultuuriliselt näiteks vastupidist. Ja praegu võttes kokku seda üle 60, tegelikult sisuliselt korraldatud kontserdi kuu aja jooksul võin öelda, et nähtavasti on viimane aeg hakata planeerima muusika suur üritus Tallinnas sest et niivõrd hästi külastatakse kontserte, seda ma ei osanud üldse ise ka, et arvata. Rääkimata sellest, et ilmad olid väga palavad aga need kontsid olid puupüsti täis. See näitab seda, et tegelikult rahvas on suvel salatikultuurile muusikale aldis ja see on nagu aastaid olnud meie endi poolt möödalask, et me ole suvel planeerinud Tallinnasse nii palju muusikaüritusi, nagu me oleme planeerinud suvel teeb Pärnu lisaks veel sellele Tallinna materiaalne baas praegu kultuuri jaoks ja muusikaürituste korraldamiseks minu arvates järsult muutunud. Eelkõige ma mõtlen siin linna Sa kultuuri ja spordipaleed, kus saab teha tõesti järgnevatel aastatel väga häid, korralike estraadikontserte, kus on olemas selleks tehnilised võimalused, mis senini tegelikult isegi meie vabariigis täielikult puudusid. Et meil on tulnud juurde väga toredaid kohti, kus saab korraldada vabaõhumuusikaüritusi, Pirita kloostrit, dominiiklaste kloostrit, meediale veel mõned sammud, mõned kuud kui tuleb lõplikult välja ehitajate käest. Niguliste Wana Kunstimuuseum. Me juba olümpiakultuuriprogrammi all korral katsetasime seal, seal esinesid ansambel Hortus Musicus, Tallinna kammerkoor ja see helikõlakvaliteet, mis ta oli tunduvalt parem kui see, mis me seal oodata isegi oskasime. Pluss hotellid, et väljastpoolt kutsuda sisse interpreet ajakirjanikke. Praegu minu meelest kõige ideaalsem, kõige küpsem aeg, et hakata planeerima järgnevatel aastatel Tallinnas muusika suurüritusi, mis te arvate, mis oli sellise edu pandiks, kas need tõesti see, et rahval võib-olla suvel rohkem aega või õliga ehk kontserdite reklaam täiuslikum võrreldes kõigi senistega kuldmedali nagu 21 on see, et olümpiamängud iseenesest, tema tunnetamine kogu meie elanikkonna poolt oli juba aastaid nagu sisse süvendatud rahval oli ka sisse sisendatud see moment, et koos olümpiamängudega käib ka kultuuriprogramm, käivad kontserdid, esinemised, et rahvas nagu üle vabariigi, ilmselt seda kõike teadis. Aga teine medali pool muidugi, mis selle medali välja tõi, on ikkagi minu meelest reklaamis ja ma lihtsalt unistan ja tahan teha kõik selleks, et meil tulevikus tõsise muusika reklaam oleks just selline, nagu ta praegu oli. 70 helisalvestiste otseülekannet kõikvõimalikest kontserdipaikadest, teatritest lubavad meil raadio inimestel heita pilk kuu aega kestnud pingsale tööle ja tuua teieni killukesi tehtust ning arvamusi toimunust. Et olümpiakultuuriprogrammi ürituste hulk oli tihe ja salvestusi palju, sellest annab tunnistust kasvõi see fakt, et meie kahele Skodal oli appi tulnud ka veel Läti raadio. Kolleegid, Läti raadiost ütlesid, et sellist pikka komandeeringuid pole neil veel olnud. Ka oma vabariigi piires mitte. Tavaliselt ollakse lindistamas paar päeva. Kõige pikem tee on aga alati laulupidude salvestamine. Nädalane graafik. Tänavu toimus laulupidu Riias 11.-st kuni 13. juunini. Pärast seda oli siis väikene bussi ettevalmistamine ning läkski sõiduks Tallinna. Siin oli esimestel päevadel kõige raskem loomulikult bussijuhil. Ikkagi võõras linn, võõrad paigad ja vanalinna tänavad kitsamad kui Riias. Aga Skoda, millel ilutses silt latriasse raadio-TV ei jäänud kordagi kuhugi hiljaks. Meie raadioinimesed, kellel tuli lätlastega koostööd teha, kiitsid kõik noormeeste täpsust kohusetundlikkust head töömälul. Kuidas aga neil enestele need tööpäevad tundusid ja millised kontserdid? Me teame, et see lindistamise aeg, see puhas aeg, mis läheb, see tundub väga lühike, võrreldes sellega, mis on vaja enne ja pärast aparatuuri ülesseadmiseks, aparatuuri mahavõtmiseks. Andres ees, kui mitu korda nende kultuuriprogrammeeritud jooksul tulin mikrofoni üles seada ja matki häälestada ja pärast jälle kõik kokku korjata ja järgmine päev jälle minna. Meie nüüd kolme masinat läks ikka kümneid kordi. Mõnikord oli niimoodi, et kolm masinat oli korraga väljas, igalt poolt tuli midagi salvestada, midagi üle kanda. Programm täiesti tiheck. No kõikide ürituste juures vist ei olnud vaja, ütleme kõiki kanaleid kasutada, aga oli mõni selline üritus, kus läks kõik muidugi olnud nihukesed, lihtsamad asjad nagu seal Harju mäel ja kammervõtted raekoja saalis ütleksid lihtsasti. Aga oli raskeid kohti linna halja, seal me olime korraga kolmes koodaga, isegi jätkunud ühest-kahest. Võtate peal ja päris selgeks ei saanud seal vist veel asju. Jah, saal on uus asi uus ja ega seal kõige paremini ka kõik välja tulnud, aga nentinud saidi eetrisse sõitnud ka, aga üks moment, mis näitab niisuguses kollektiivsustunne, et oli kasvõi see, et kui me esimene kord linnahallis lindistasime täiesti veel kõik ei olnud nagu selge ja ei saanud kõiki kätte, siis sina oled üks esimeste hulgas ütles, et me võime ju ka järgmine õhtu välja tulla, väljaspool graafikut oleks, saaks need palad linti, see näitab seda, et niisugune suur üritus inimesi kõvasti, seda kindlasti ja noh, sellega me oleksime võinud isegi hakkama saada, aga erilist tarvidust nagu ei paistnud olevat selle järele. See oli ainuke vist ka ebaõnnestumine, et me seda linti ühte asja sealt ei saanud, teised asjad läksid kõik ilusti korda. Tehnilised, oskad sa öelda, mitu kilomeetrit linti käis läbi? Noh, kui nüüd võtta niimoodi, et me panime 25 korda neid üles ja võtsime maha iga asja peale läks kaks linti. Sest ma arvan, kuskil niimoodi 50 kilomeetri ligi kippus olema seda asja. Nendest nüüd paremik kõlab meie raadioprogrammides on seoneid puhkus. Minul on ka puhkus läbi juba, nüüd tuleb veel edasi, nii et seda tööd saab teha ainult head töös. Natuke lõdvemast aktis. Üks kollektiiv, kes väga agaralt võttis osa meie purjeregati kultuuriürituste programmist, oli riikliku akadeemilise meeskooripoistekoor, oli küll ja meil oli seal. Kontserti oli palju ja lasime Estonia kontsertsaalis ja käisime ka raekoja platsil on olümpiatuld vastu võtmas. Teinud Estonia kontserdi, isa oli see üks kontsert koos meeskooriga, eks üles. Öine kontsert ja see oli siuke imelik, sest et dialarend laulma õhtul kell 11 ees läbi sai, siis oli juba kell 12, siis pärast seal juuni silmis, aga muidu tore elavalt, rahvast oli palju. Ja niimoodi laulda, kui rahvas palju hästi võetakse vastu. Ja siis teil oli ju teine kontsert, kärelguste kreedo, missat laulsid? Jah, naersime küll. See oli meil üsna hea kontsert, telerahvast oli palju ja võeti sellest ajast Kristile muidugi meeldib laulda, kui on rahvast palju, käsi ikka, mis nendeks kontsertiteks kõige suurema mulje jättis, milline esilm. Võib-olla see öökontsert sellepärast, et seal olid väliskülalised, olid saalis. Ja rahastali ukse taha palju jäänud. Eesti oli täis ja tahtjaid palju. Teie olite ju raekoja platsis, võtsite vastu olümpiatule? Seal muidugi omaette. Tore. Väga tore oli seal olla, sellepärast et olümpiatuld ikka. Igaüks, võib-olla ei näe, ega seda ei juhtu iga päev, et salvete vastaseda Kreekasse tuld ja see jõuaks Tallinnasse, seal on väga ajalooline sündmus. Kas tule teed? Telerist? Ise jälgisid ka? Jälgisin küll nii, et seal olid täpid, kõik teada, kustkaudu tuli, saabus Tallinna. Ja enam-vähem oli, ilm oli nii paha ja nii kole, sel päeval terite vist küll märjad nagu kassipojad läbi meres. Mina isiklikult eriti märg ei olnud, kuna ma olin seal ääre peal ja õpetades vihmavarju. Minu pea kohal ka oleks kasvõi päris viimasesse heinast. Aga sinna ma oleks ikka läinud, see oli nii ta kui pidulik, see kõik oli, väljak oli rahvast täis, kedagi vihm ei hirmutanud, hirmutanud ajendiks suurimale sihuke ingel, seen õnnikalisel, kas ise nende kontserdite kõrval said jälgida ka mõnda spordivõistluskasti telerist või käisid näiteks ehk isegi regati? Eile nägin, ma ei käinud. Oli lemmikala, lemmiksportlane ka, kelle pärast südant valutasid, pöialt hoidsid? Muidugi jää kuulme pärast, tema ikka eesti sportlane. Ma vaatasin, eriti purjetamist meeldib ikka see jahiklasside erinevus, mõni on suur ja väiksem ja ja igal pool nad peavad erinevalt pingutama. Mitte üks vähem, vaid, vaid noh, erinevalt, kas sa oled ise kunagi jahiga merel käinud ka? Jah, mul isal on purjekas, siis saaled öise purjetaja sama hästi, kui tuleb nii välja, siis oli seal muidugi huvitav vaadata ja meeldib ikka seal. Kui on vaja paadist välja kõlkuda kallutada, siis on see väga tore ja juba torm on, siis on väga tore või saad laine üle pea, aga siis saad märjaks, selle aeti lõbu. Nüüd on veel natukene suve ees, enne kui kool hakkab Lember harjutamine riiulisse, sest see palja andis üheks üles, tuleb aretada kool, jääks vaid lood selged olema ja muidu tuleb ka puhata. Et ikka laulupidu ja eks need tähistasid ka omajagu. Aga ta nädal linna, nüüd ma puhkan täielikult välja, siis koolja luua. Need olid siis riikliku akadeemilise meeskooripoistekoorilauljate, Ralf Tamme ja Valmar Väljaotsa meenutused ja muljed regati kultuuriprogrammist. Märksa rohkem kui RAMi poistekooril tuli esineda rammil endal ja ansamblil RAM. Kolm. Eesti NSV teeneline kunstnik Kaljo Rästas. Niipea, kui laulupidu lõppes, ära, algasid kontserdid meeskolil raekoja platsil. Siis esinesime Pirital. Pirita kloostris kahe kontserdiga dominiiklaste kloostris sisenesime koos õpetajate meeskoor ja Teaduste Akadeemia meeskooriga raekoja platsil, kus purjeregatt ja olümpiatule vastuvõtmisel tseremoonial esimese koos. Siis oli meil väga huvitav kontsert. Esmakordselt meeskooriga oleme teinud, oli kontserti Estonia kontserdisaalis. 26. oli rammil jälle kontsert Estonia kontserdisaalis. Siis esinesime olümpiaregati lõputseremoonial. Pirita purjespordikeskuses. Ees seisavad need kontserdid Moskvas, mis on samuti olümpiaprogrammi raamides. Grammil on kaks kontserti. Esimene neist on ametiühingute sammassaalis. Viiendal augustil ja kuuendal augustil on Moskva konservatooriumi suures saalis. Peale selle esinesid te ju ramm kolmega väga mitmetes paikades. Rammu kolmega oli ka meil nii mitte paralleelselt, aga nii vahelduva isin. Koori kontsert oli läbi, siis tuli jälle ramm kolmega esineda. Me esinesime RAM kolmega dominiiklaste kloostris. Siis esinesime paks Margareeta. Restaureeritud uuest niisuguse näitusesaalis, kus siis avati meremuuseumi. Eksponaadid kolm kontserti oli meil Pirita lillepaviljonis kohvikus Tuljak olümpiajahiklasside sportlastele kus siis kuulajataks olid siis nii meie nõukogude liidu purjesportlased ja sporditegelased kui ka väliskülalised. Kolm on ju varem olümpiamängudel esinenud. Olen küll esineb 68. aastal olime leksikus seal samuti esinemisi esinesime mitme kontsadega meie nõukogudesportlastele kui ka külalistele ja mehitlastele. Ja need võeti väga soojalt vastu ja meil on väga suur menu seal. Olümpiaregati kultuuriprogramm pakkus suurepärase võimaluse tutvustada meie rahvakunstikülalistele kogu maailmast. Kõige meeleolukam koht selleks on vabaõhumuuseum. Sassi-Jaani talu õuel esineb ansambel leigareid. Eelmine mäng oli. Me lähme rukist lõikama ja rahvast tõmmati rukkilõikuse ringi aina juurde kogu aeg. Nii et lõpuks ring muutus väga suureks ja laul väga hõredaks. Kaasa laulda oskajaid enam ei olnud, ringis. Ülekaal praegu käib rõõmus palka ja ka see polka on niimoodi, et ansambli leigareid reostab inimesed tantsivad peaaegu kõik külalistega, kes on siitsamast pealtvaatajate ringist. Naaberjõudis parajasti tantsu tagasi. Aida trepilt rehe alla, et ajada pisut juttu ansambli juhi Kristjan Torop iga. Tere, tere. Leiderite sõprusring läks praegu just laiali. Nüüd olnud kogu selle kultuuriprogrammi ajal ka mõnda niisugust nädalavahetust, kus ei oleks olnud vaja esineda või ühtse nädalate siis, kui palju neid esinemisi on olnud, kas olete kokku lugenud? Oi, asi pole üldsegi nii hull. Juulikuus oli meil ainult kolm esinemist, vabaõhumuuseumis. Sellepärast juulikuus oli Daniel toodi siia esinema siis nii Tallinnas kui ka mujalt, igalt poolt Eestist külakapell ja tantsurühmi ja folklooripoolseid ansambleid. Ja meil oli juulikuu vabaõhumuuseumi poolest üsna lahe. Laulupeol esinesime seal laululava peal. Siis oli lauluväljakul viis kontsert, kiusata rahvakunstipidu, seal olime kolme rühmana väljas ja olümpiaregatt. Avatseremoonial seisid seal kuskil kalda peal tantsijad ja, ja lõputseremoonia ajal sai tantsitud Pirital. Nii et ega juulikuu selle pärast küll muuseumis ei olnud. Vähem pingeline ei olnud võib-olla rohkem pingeline veelsest kui hommikul kella üheksast õhtul kella 11-ni. Kümne-üheteistkümneni proovil olla niisuguste ilmadega nagu täna. Ega see kerge ei ole, seal topelttööpäevad iga päev topelttööpäev ja need olid? Jah, nii nagu hakkasid rahvakunstipeo proovid peale sinna tulid laupäeval oli viimane kontsert ja pühapäeva hommikul hakkasid juba regatti lõpetamise proovid. Missugune leigerite jaoks olnud kogu selle pika kultuuriprogrammi kõige huvitavam asi, meie esinemine siin kuuendal juulil, tähendab, rahvas elas esimesest numbrist alates, sest nii nii kaasa, kui me lõpetasime, siis kas terve õue täis? Kohutavalt palju rahvast üle 1000 inimese oli hakkas rütmis plaksutama ja käisime veel lehvitamas siin rehe alt ja, ja ikkagi rütmis plaksutama, käskis ja tuli meil lisa number teha, mis on küllalt haruldane asi siin vabaga muuseumis. Siis oli laulupeorahvas vist silmas hulgas mitte ainult laulud. Kas tuli väga palju, oli välisturiste. Teile on vist üldse sageli siin turisteni, nii välisturistide kui teistest liiduvabariikidest enamasti ongi need kohalike on väga vähe. Igatahes tänava vaatasin küll, et peaaegu kõik, kes tantsud tagasi tulid, need olid mingisuguse teise keelega inimesed ja kõik olid hiigla vaimustuses ja need numbrid tekitavad alati väga palju elevust. Publiku hulgas. Kontserdikülastajad on mööda muuseumbarki laiali pudenenud ja Saaremaa tuulikute grupi lähedal sattusin tyybial vastamisi mehega, keda olin märganud juba Sassi-Jaani õuel kontserdile kaasa elamas. See oli üks olümpiaregati aukülalistest iiri meeskonna juht ja Jaru kongresmen Iirimaalt. Maicel Mcwaja. Ütles, et tal on vedanud. Ta on saanud külastada peaaegu kõiki külaliste jaoks korraldatud kultuuriprogrammil. Tõsi ja muljed on väga sügavad. Väga meeldis rahvakunstipidu, tore oli pianist Rein Rannapi kontsert, huvitav balletietendus. Meeldiv oli tutvuda baleriin Tiiu Rand viiruga, kes viis ta oma õpilaste proovile teatrisse. See oli väga põnev ja hea meel on tänasest vabaõhumuuseumikülastusest. Vabaõhumuuseumi kontsert viis Maicel Mc vaja nagu koju silmusel eesti rahvatantsudes on palju ühist iiri ja šoti tantsudega. Üldse meeldib meie muusikaelu, sügava mulje jättis Hortus muusikuse esinemine olümpiaregati avapidustustel. Aga tänane ansambel on lihtsalt suurepärane. Enamik neid pille on ka Iiri ja Šotimaal, olemas, puudub vaid üks, mida külaline kirjeldas, nii. Pikett nagu mingi talu tööriist, sellel on kellast küljes ja teise kepiga lüüakse sinna vastu. Seega siis jauram Briti saartel on samas rollis Tamburiin. Ansambel esineb väga lihtsalt, tants on ühendatud mänguga. Samasugused elemendid olid ka balletis, eesti ballaadid. Külaline enne etendust balletisisuga ei tutvunud ja mõtestas nähtut omamoodi hiljem, kui talle sisu ära seletati, siis ta alles tajus, kui hästi kõik oli väljendatud siin, vabaõhumuuseumis, nähtu-kuuldu on väga sarnane balletis nähtuga. Ansambel on väga hea kooliga, kuid nende esinemine mõjub täiesti värske ja loomulikuna, otsekui polekski tegemist lavastusega. Taidlejate juurest riikliku akadeemilise ooperi- ja balletiteatrisse Estonia teatri peadirigent Eri Klas. Kui rääkida nüüd Estonia teatri ohest selle kultuuriprogrammi sees, siis ma mõtlen, et ta ei ole sugugi väike sest tegemist oli ju kõikide muusikalavastuste kontserditel osalise korraldamisega. Ja ma mõtlen, et kõige kaalukamaks sündmuseks selles oli Tormise kantaat. Balleti Eesti ballaadid esietendus Estonia teatris 27. juulil. Nimelt on meil tegemist Uudse muusika teatrižanriga. Sama asja me saime rikkamaks. Ühe eesti Algur pärandi poolest. Rõõmustas see, et Veljo Tormis oli seekord siis pöördunud muusikateatri poole täie tõsidusega. Varemad katsetused olid nii-öelda, mitte tervet õhtut täidavad lood tavaliselt või osaliselt kui mitte nüüd lugeda ooperit, milline meie majas küll sai balletiilme luigelend juba suure populaarsuse võitnud meeste ja naiste laulud. Kuid praegune pöördumine muusikateatri poole, kus olid haaratud nii ooperisolistid koor kui ka balletikollektiiv. Minu arvates see oli väga märkimisväärne sündmus vabariigi muusikaelus üldse. Ja tore oli see, et, et see sattus just olümpiakultuuriprogrammi. Jaan Leiva Leina. Teiseks sündmuseks ma mõtlen, on, oli see, et saime maha kammerorkestri uue kavaga mida kandsime ette siis 19. ja 20. juulil Tallinna raekojas, kus oli sama hääl ajal hoiul ka olümpiatuli. Ja see muutus pidulikuks sündmuseks nii meile, esinejaile kui ka vististi saalisolijaile. Lisaks sellele hulgaliselt mahiko etendusi, mõtlen siin nii oopereid, balleti kui ka Musicale operette. Nii et töötasime ilma puhkepäevata kuu aja jooksul ja see oli nagu teistkordne esinemine olümpianimelisel kultuuriüritusele, sest et aasta tagasi olime ju esindamas muusika eesti muusikakultuuri Moskvas, eelolümpiamängudel, rahvaste spartakiaadil. Need esinemised läksid menukalt ja, ja praegusedki esinemised siin kodulinnas said sooja vastuvõtu osaliseks. Edorjalid saalis oli peale ala rahva ka väga palju väliskülalisi, kes viisid siit siis kaasa mälestusi meie muusikateatrist ei pääsenud ju kõik vahetult jälgima merel toimuvaid olümpiapurjetamise ja nii purjetati siis kultuurilainel siin mööda kontsertsaale ja ja teisi kontserdilavasid, nii juhtus siis tihti, et tänaseid väliskülalised nime, soliste kui ka kollektiive ennast läbi oma giidide võisin otse. Üheks selliseks näiteks ma mäletan siin etenduse elurõõm järel oli suurem Mehhiko delegatsioon, kes pärast etendust pikalt minuga vestles, tänas Estonia teatrit toreda elamuse eest, mille nad said. Kas see, et saalis oli pidevalt seal perioodil niisugust publikut, kes ei ole meie teatrile tavaline mõjutas kuidagimoodi ka kogu seda õhkkonda tegijate poolest? Ma arvan, et kõik võtsid ennast niigi kokku, sest oli teada, et taolised esinemised praegu olümpiaprogrammi all on erilise tähelepanu keskpunktis ja püüdsid vististi kõikidel etendustel kõik anda oma parima. Nii et kui on näha, et et saal õhkab heasoovlikult heasoovlikult kaasa sellele, mida laval või orkestri sünnib siis püüab iga artist anda oma parima. Ja kui selle juures on näha ja tunda, et see on täis saal, siis püüab iga artist muidugi eriti saalis oli väga erinevate temp elementidega inimesi ja paljud olid hoopis lõunapoolsemates riikides kohale tulnud, kus reageeritakse etendustele märksa elavamad kui meil Haulikuks, koduvabariigis, kontsertetenduses, elurõõm, valmistasime me publikule ja ka endale väiksest briisi, nimelt leidsime noodikogust ühe pala sel Joosep Straussi polkast port. Ja kuigi meil ei olnud sel päeval orkestri proovi ma rääkisin ka sellest publikule ja me mängisime selle loo nii-öelda lehest maha, ütlesin, et kui valesti midagi läheb, siis mängime uuesti ja pannoo Läski valesti ja siis me mängisime uuesti, aga läks väga menukad, sest et oleks, on suur patt mitte mängida juhest Rausi pulgad, sport, olümpiamänge veel, mis puudutab nüüd kammerorkestri kontsert ja siis selle tarvis. Muude palade kõrval oli kavas ka Vivaldi sümfooniaolümpiaad, mis peaks nagu kõige paremini vististi tähistama seda sündmust, kas Vivaldi, kas see oli juba ammu tallele pandud selleks puhuks või ka mõni juhuslik leidvaid? Ei, see ei olnud juhuslik leid. Sellele mõttele tõukas meid Nõukogude Liidu kultuuriministri asetäitja ku harski, kes on muide ka olümpia 80 kultuuriprogrammi juht ja tema ütles, et oleks hindamatu, kui, kui keegi leiaks need noodid ja selle teose ette kannaks. Ma võtsin selle oma hinge tühjaks. Ja nii sain ma Soomest noodid ja Ungarist laadi ja ja nüüd on siis teos nii siin kui ka Moskvas olümpiakomitee istungi järgsel. Seni oleme rääkinud kultuuriprogrammi muusikaüritustest. Vahelduseks liidame järgmised 10 minutit noorsooteatri väikeses saalis. Olümpiakultuuriprogrammi raames etendas noorsooteater kompositsiooni Anton Hansen Tammsaare tekstidest pealkirjal Ramilda, Rimalda tekstide valik ja montaaž on kirjanik Paul-Eerik Rummo Altlavastajaks Lembit Peterson. Lavastuse põhiraskust kannab Eesti NSV rahvakunstnik Liz Lindav. Kaasa teevad näitlejatest veel Kaie Mihkelson, Aleksander Eelma, Sulev Luik ja Lembit Peterson. Sissejuhatuseks on Paul-Eerik Rummo kirjutanud kavalehele kirjanik Anton Hansen Tammsaaret. Tema teostes on naine kui niisugune väga ja väga huvitanud. Ja kuigi öeldakse, et naisomakorda huvitavad eeskätt need mõistatuslikud mehed, kes neile suuremat tähelepanu ei pööra näivad naiste kui lugejate huvi ja poolehoidu hõikad küll, eriti sellised raamatud, milles kirjutatakse naistest ja need autorid, kes ilmutavad huvi naisfenomeni vastu. Niisugune imelik lugu naise mehe ja kirjanikuga oleks võib-olla Tammsaare ise selle peale öelnud. Selle naistepoolse poolehoiu üheks silmapaistvaks erijuhiks on naisnäitlejate iha mängida Tammsaare loodud naiskujusid nii romaanide kui näidendite omi ning sagedane suure edu, mis neid selle iha rahuldada saamisel on saatnud. Kõigest öeldust lähtudes ja äsjase Tammsaare aasta jätkuna ongi siis kokku seatud tänane teatriõhtu, kus Lis lindu nelja noorema assistendi abiga küll autori teksti kõneldes küll osadesse sisse minnes ja neid mängides liigub läbi Tammsaare mitmete naiskarakterite saatuste. Püüame heita Tammsaare abiga pilgu naise rikkusesse selle ealises ja situatsioonilise muutuvuses muutumatuks jäämises ja mitmepalgelisuses, mida kokkuvõtlikult tahab väljendada ka kompositsiooni, Pealkiri, katkenud lõpmatult virvendavast nimede loengust. Ramilda, Rimalda. Tyra alma ja etenduse osad, avamäng, emad ja tütred Kaarin baasiaida langembrun, Karim surmad, Tiina Juudit, Raminda. Tänases programmis kuulete katkendit etenduselt. Sammus Tügimad, ütlesin ta mõttes edasi sisse kähkivates käel kella ja lausus kuidas ta mõtlesime paralit. Tema teda oleks tahtnud nüüd kohata temaga rääkida, kärini võinud midagi sinna parata, mõnikord kui ta oli istunud koos naistega kohvikus, sinendavas õhust ja kuulanud nende jutukas isekeskis või koos meistriga, tundis nii hingeliselt kui nagu ta oleks käinud läbi solgitoru. Kui see aga vastupidi, paistis, siis ainult sellepärast, et naised mehi selleks ahvatlevad. Ka tahtnud saada oma suguõdede sarnaseks. Häbenen seda õieti Kunede suutnud ikka sorkista teistel sabas ja ta arvas, et ainult meestega suudab sammu pidada. Kui kärinuma mõttelõngade sinnamaale oli jõudnud, tabas tema, eksleb pilk kusagil ukse kõrval seinal kaht valget plaati, mis asetsesid teineteise all. Ühel sildil seisis. Iidel langeb run, hambaarst, teisel Alex Karim hambaarst ning tulid mees ja naine. Singid kuulusid nende vallalisepõlve. Tärn oli juba kellanuppu vajutanud, kui talle meenus, et ta niida oma kunagisi kooli pool käinud ikka ainult halva tuju korral tähelegi, astus ta uksest sisse ja kliendis. Mul on tuju, ma tulin sellepärast sinu juurde, et sina muinud, ikkagi rahustava meel ütleb mulle sedasama, vastas Iida ja viiskaarilis saali, kus juurde lisas. Jumal tänatud, tuled õigel ajal suur patsientidel robinal juba läbi. Üks ootab seda mehe juurde. Kas keegi sinu juurde tuleb ka meist, seal on ikka, tuleb, mõni nainegi tuleb, vastasin ta lihtsalt ei ole võimalik. Kui mina peaksin hambaarsti juurde kunagi minema, siis ilmtingimata mehe juurde. Naistesse usku ka iseenda sisse, mitte iseendasse. No näed, sul ikka on naistesse. Minul ei olnud iseendasse algu kuigi palju usku aga töö ise toob, usumehed suudavad ainult sellepärast meist rohkem, et neil on rohkem usku iseendasse. Kui mees ei usu, siis ta ei elagi. Mehitan kenad hüüdiskaari, seal silmapilgul meenus talle ta enese miljonite leidis, et mehed ei ole põrmugi kena. Aga kuidas siis jälle, mõtlesid ta veel täna peab minema advokaat Paralepa juurde, leidis ta jälle, mehed on ometi kenad. Jääd seda head tunnet mitte enam segada, lasta jutus sootuks mujale küsida. Näha sind ka mitte? Hirmsasti ajastma, küll minu lapsed lähevad praegusest ajast. No kas sa ei ole isee nii vana, et ainult lastele elada? Aga küllalt vana, et elada nagu heaks arvan hõiss küll, sina oleksid minu veegaparaspa. Tänini olen oma mehega paras paar on ja teised mehed sind ei huvita. Minule aitab ühestki. Ja peale selle veel lapsed, töö ühestki on vahel liiga. Mis aga, aga kas siis kunagi vanamees, lapsed ära ei tüüta? Jooma nuuma nagu oma sukk või sukapaelad? Peneesi tead kõik, aga mina tahan uut. Ma tahan vaheldust. Lihtsalt mõnikord, et mul oleks häbi, surmlikult häbi langeks, kas võimaalne puhkla sulle häbi pärast? Ütle sina äkki tõsiseks, peaaegu nukraks saades. Ja kogu tema kehasse ilmus nagu mingi iseäralik lõtvus. Sa peaksid midagi tegema hakkama ja tõesti minu mehe sõna päri päris õige päris õige. Sa peaksid midagi tegema, hakka tööle, siis kaob himu, et mees peab selle maksku mis maksab häbi tegema. Kas töö on sama hea kui häbi? Nüüd hakkas naerma ja küsis siis kas mees sind väga armastab? Tähendab, ei tea? Ja viivu mutil mõtlemise järel lises käärid. Ei keelist mitte subhiide vahtisid, olete kahega tummalt otsa. Ja tema pilk muutus kord-korralt tõsisemaks, peaaegu kurjaks. Sa peaksid ühegi aasta oma mehe kõrvalt tööd tegema, siis hakkaksid temast aru saama. Sina saad oma Megistar Oma mehest aru? Küsis käärin, sellised ilmsüütus ja südamlikus toosis naerma hakkad, issand jumal, ma räägin surmtõsiselt, aga sind ajab ainult naerma. Õppi, midagi tegi siis õpidki teisiti rääkima, tegema tegema õpin, midagi tegi, tegi nõgopeetuks tegemises kogu elu, õnn. Kui minule keegi võiks öelda, kinnitada mõni kaardimoor või käetark või grafoloog, et töö teeb õnnelikumaks. Usume, hakkaksin kohe täna pihta. Keegi ei tea ju seda öelda. Ükskord käisin ühe targa juures ammu juba, vahtis mind hirmuäratavate silmadega aina lausa suures vaevas, võrsub teie õnn. Ja sellepärast ma mõtlen, et võib-olla mul ei ole seda suurt muret ja vaeva on kus siis õngi, sedasama arvan mina ometi ma olen mõnikord nii hirmus. Aga ometi olen ma mõnikord nii hirmus õnnetu selle oma hirmsa õnnetusega lahkuslikaari niida juurest, sest lõunaaeg jõudis kätte ja ta ei tahtnud tüliks olla. Kõigi kultuuriprogrammi jälginuteeridamate muljete hulka kuulub ansambel Hortus Musicus. Sajanditevanune muusika iidses linnas, mis võttis vastu olümpiapurjetajaid. Noored muusikud keskaegsetes kostüümides, mis sümboliseeriks veel paremini kultuuri ja olümpiatraditsioonide järjepidevust. Ansamblit nägid-kuulsid, olümpiatule ootajad raekoja juures ja Pirital. Ansambel mängis Pirita kloostri müüride vahel ja raekoja võlvide all. Muusikaaiavilju said maitsta väga paljud.