Heligaja tere, head kuulajad, 22. septembri heliga ja teemad on sellised Rahvusooper Estonia algavat hooaega. Ka tutvustab saates teatri kunstiline juht ja peadirigent Arvo Volmer. Temaga tegi intervjuu Age Raa Pärnu kontserdimaja, uuest hooajast Annabelile vaatekontserdimaja direktor Marika Pärk. Pärnu filharmoonia tegemistest räägib aga direktor Kaia pruuel teemat Pärnust toob Ülle Hallik. 22. septembril toimub Pärnu kontserdimajas kontsert Arvo Pärdi sikaga. Esinevad Pärnu linnaorkester Vox Clamantis, Boczes musikaales ja viiuldajad Andres Kaljuste. Juta õunapuu. Kontserti tutvustab dirigent Risto Joost Tiina kuningale. 22.-st kuningast, 29. septembrini vältav festival trialoogos. Dialoogose muusikalisest poolest annavad ülevaate festivali algataja Taivo Niitvägi ning dirigent Andres Mustonen. Intervjueeris Marius Peterson. Viiendast kuni 28. septembrini toimub Eesti muusika- ja teatriakadeemias sügisfestival, kus peakülaline on helilooja Christoph Penderetski. Festivali tutvustab enda välissuhete prorektor Marje Lohuaru. Teemat vahendab Kadri-Ann Sumera. Aadressil kloostri 16 on kasutusse võetud uus kontserdipaik, meederi saal saali tulevastest kontsertidest, räägib Eesti kontserdi produtsent Neeme Bunder Mirje Mändla-le. 22. sepp Rembrile annab oma esimese kontserdi Sound of Music ALS Eestis Norra tenor Stephen Hansen. Lähemalt räägib peaprodutsent Paavo Nõgene. Teema toob tartust Hedvig Lätt. 26.-st kuni 28. septembrini toimub kolmas rahvusvaheline kammermuusika festival Harju, Rapla ja Järvamaal, kõneleb korraldaja Juta Helilaid. Intervjueeris Kersti Inno. 21. teisel septembril paigutati Rävala puiesteele Estonia teatri 100. aastapäeva puhul teatrirajajate Paul Pinna, mina ja Theodor Altermanni sümboolsed jalajäljed. Teemat kajastab maakera. Ülevaate klassikaraadioküsitluse hetkeseisust annab saates peatoimetaja Tiia Teder ja saate lõpus kuulate muusikauudiseid tavapäraselt Priit kuuselt. Tänase saate toimetaja on Elena Lass. Meeldivat kuulamist. Rahvusooper Estonia tutvustas neljapäeval oma uut, 100 teist hooaega, mida ilmestavad lisaks olemasolevatele lavastustele uued peatselt neljandal oktoobril lavale jõudev mikkuse ballett tongi, hote ja Haram, Kosokoztšaki lumivalgeke ja seitse pöialpoissi Verdi ooper Rigolettot, Wagneri, Tristan ja Isolde ning muusikal, minu veetlev leedi aga ka juba traditsiooniks saanud rahvusooperi sümfooniaorkestri ning koorikontserdid ja mõne ooperi kontsertettekanne, neist viimati nimetatutest palusingi rääkida teatri loomingulise juhi ja peadirigendile Arvo Volmeri. Kontsertettekandena ooperi esitamine on üks uutmoodi võimalus seda ooperit kogeda kuulajale. Tõsi küll, lavastust ei pakuta ja näitemängu ka ei ole võimalik näha kellaga on lauljate ja orkestri ja koori muusikaline tegevus tavalisest ooperietendusest palju täpsem ja usun nüansirohkem ja ka üldiselt kontsertsaali akustilistest tingimustes või isegi teatrisaalis, kui me oleme neid kontserte etendusi teinud. See asetus on hoopis teistsugune ja see muusika tuleb palju rohkem kuulajale lähedale. Samas kui ja käes on, on tekstiraamat ja põhjalikult lahti kirjutatud, siis on, seletas siis, eks selle ooperi kontsertetendusega sageli nii nagu hea ilukirjandusliku raamatu ja filmiversiooni võrdlemisega. Pahatihti leiame me see, et meie oma sisemine ettekujutus teeks palju parema töö ära, kui mingisuguse filmi režissööri lavastas ja sama on ka kontsertettekande puhul, usun, et sisemisel fant ja seal on siin piiramatud võimalused lavastusele, ooperit igaühel oma peas. Ja see puhku sellel hooajal, siis tuleb ettekandele sepi Verdi ooper Simone bokaneegra. Miks just Simone bokaneegrad teda eriti sageli lavastada? Seal on mõningaid probleeme, tegevus toimub nii-öelda eri ajajärkudel, seal on 10 ja 20 aastat erinevate vaatuste vahel hääl jätame libreto on võib-olla pisut liiga komplitseeritud ja ei ole nii nii järjekindlalt läbi viidud nagu tegelikult ühe eduka ooperietenduse jaoks tehakse saada. Küll aga on sellel pardituuril klaverit mõistes täiesti erakordsed muusikalised väärtused. Orkestratsioon mõnevõrra kohati impressionismi viitav numbri ooperist on Verdi püüdnud siin eemaldada ja saavutada sellist rohkem läbivate arengut ja ma ütleks, et see kindlasti Kulberdi muusikaliselt märkimisväärsemate ooperite hulka ja sestap ka seda kontserdil ette kanda anname 15. märtsil 2008.-ks tagantpoolt ette tulles Norris pisut rohkem kui kuu aega enne Simone bokaneegrot, 13. veebruaril on meie ainus nii-öelda põhimõtteliselt traditsiooniline sümfooniakontsert sellel hooajal, kus ettekandele tuleb Beethoveni viies sümfoonia. Eduard Tubina pidulik prelüüd, Wagneri sissejuhatus ja armusõrmooperist Tristan ja Isolde, kus solistina astub üles heli Veskus ja Rahmaninovi variatsioonid. Paganiini teemale, kus klaverisoolo mängib meie pianist Ralf Taal ja esimene sümfooniakontsert toimub juba novembris hingedepäeva puhul, kus Estonia koor, orkester ja solistid esitavad Antoninud vursaki reekviemi siis toimub kolmik sel korral. Üks kontsert on Tallinnas Pärnus, Jõhvis ja terrigeerima tuleb slovaki dirigent Peter sääranets, kes praegusel hetkel on Sloveenia rahvusooperi peadirigent. Pärnu kontserdimaja alustab täna õhtul oma uut hooaega, mille sisse mahub muuhulgas ka viienda sünnipäeva tähistamine. Et hooaja avakontserdist on heligajas eraldi juttu, rääkis kontserdimaja direktor Marika Pärk pikemalt, mis sellele järgnemas on. Nagu ikka oma hooajakava kokku pannes oleme püüdnud arvestada võimalikult laia publiku maitsega. Jaga vanuselist areaali, et küll lastest eakama publikuni välja alustame, teeme seekord võrreldes teiste Eesti kontserdimajadega pisut hiljem ja ka pisut ebatraditsioonilisemat, ehk siis kui Eesti Kontsert on oma hooaja avakontsert dubleerinud muidu vabariigis, siis seekord Pärnu kontserdimaja avab oma hooaja koostöös Pärnu filharmoonia, aga jaa, seda kontserti on üks ja ainus ja niisuguse vahva pealkirjaga nagu Pärt Pärnus. Mida sellel hooajas? Loomulikult lapsed, hooldusprojektina tuleb esitlusele Limpa, sest kindlasti oli palju neid, kes eelmisel aastal sellele jõudnud ka jõulud saavad laste kontserdiga tähistatud. Ehk siis ETV muusikastuudio on siin oma programmi välja panemas kui traditsioon, millest rääkida veel siis isad ja pojad koostöös Pärnu linnaorkestriga, seekord siis isad ja pojad, ees pered, hirmu ja Renees koostöös Pärnu linnaorkestriga veel pühademuusika, mis on jõulu esimesel pühal hästi populaarne kontsert seal siis seekord kaastegevat õde-venda Gerli ja Tanel Padar oma nägemustega jõululauludest ja nagu siis juba öeldud, et koostöös Pärnu linnaorkestriga Pärnu kontserdimaja tähistab viiendat sünnipäeva esimesel novembril Beethoveni, mis asulemmnis, mis on ühtlasi ka esimese advendikontsert ja jälle tore laval Pärnu linnaorkester. Nii et sellel hooajal on tõesti hästi palju neid koostööprojekte. Kui me räägime džässisõpradest, siis nendele kohe alustuseks oktoobris Reimbusias toob siia golfessmen Vahva paber, shop, kvartett ja lauljad, pillimehed Ameerikast külastab Kasele ovaal meilt Villu Veski oma erinevate koostööpartneritega laval. Kindlasti on põnevat pakkuda sellel hooajal grammil kas või rahvusvaheline muusikapäev, kus siis ikka on teemaks see, et Eestis ei ole suurt segakoori. RAM ja ellerhein ühendavad oma jõud ja tulevad siis rahvusvahelisel muusikapäeval siia just nimelt a cappella kooriteostega, mis on mõeldud suurtele segakooridele. Eelmiseks sel aastal sai väga hea vastuvõtu jõululaupäeva eelõhtul kirikus RAMi kontsert. Jätkame traditsiooni. Ja ramm laulab ka seekord 23. detsembri õhtul kirikus. Tamm tuleb ka kevade poole veel siis Andrus Simoni taktikepi all tooma niisuguseid meeste nägemusi armastuslauludest. Et niisugune romantiline kava on kokku pandud taaskohtumisi vanade tegijatega rõõmustavad kindlasti Riil Grupi sõbrad. Jaanuaris jälle Riil grupp siin tema jõuab siis siia majja juba kolmandat korda ja kindlasti vaadates siin ja kuulates, kui eelmisel aastal me pidime tõdema, et nad ei tulnud, et siis oli kurvastajaid palju. See aasta piletimüük näitab, et, et me oleme teinud ikka kõiges teet suutnud aga rääkida, et nad tuleksid tagasi. Loomulikult ERSO ei puudu meie hooajast, kas me räägime siis traditsioonilisest aastalõpukontserdist, kus ERSO laval dirigendipuldis, seekord Anu Tali, keda võib-olla pärnakas on kõige rohkem näinud Põhjamaade sümfooniaorkestri ees vähem nagu teiste kollektiivide ees, mida siis ka nii-öelda Muttika sõbrale, et päris Indiast ja Hiinast otse tulijaid ei ole. Küll aga tuva kurgulauljad tulemas niukse vahva koosluse nime all nagu Huur tuva. Ka üks väga põnev projekt on barokkfestivali raames fari Nelly jälgedes, ehk siis tuleb kontratenor või õigemini öelda sopran, kes paljuski laulab seda repertuaari, mida omal ajal siis kaneeli. Nii et need on nagunii siuksed, võib-olla natukene teistsugusemad projektid põhjanaabrite poolt, üks niisugune etnoprogramm, me naised ka kammersaalis siuksel etno folgil põhinev kava, et hooaeg on põnev, pikk, pea igas kuus kuus kuni seitse kontserti ja, ja head meelt. Täna teeb see, et meie nii-öelda sooduskampaania, mis sellel aastal kolmandat korda oli, on väga hästi vastu võetud. Ja rahva huvi on Pärnu kontserdimaja vastu jätkuvalt olemas ja võib-olla see eel informeeritus kui etteplaneerimine. Meie publiku hulgas on järjest rohkem kasvanud, et ei ole enam niisugune juhuslik mine vaid väga pikalt ette planeeritud ja selle üle jääb küll ainult head meelt tunda. Nagu kuuldud, on Pärnu kontserdimaja tegemised sel hooajal tihedasti Pärnu filharmoonia omadega seotud. Seetõttu palusin väikese ülevaate eelootavast anda ka filharmoonia direktoril Coya Bruelilt. Kohe teeme karmina Buraanat Carlorfi kuulsate lava kontaati kus osalevad ülikoolide koorid, kokku 250 lauljat solisti väga suure koosseisuga orkester, see on siis Tallinn, Tartu Pärnu kontserdid tähistatud ja Tartu Ülikooli 370 viiendat juubelit edasi juba traditsiooniline novembrikuus isadepäeva kontserdid. Sellele järgnevad advendikontserdid, pühademuusika, kontserdid, linna muusikapreemia kätteandmise puhul. Sel aastal kutsusime Pärnusse sellise etenduse, mida tegelikult on mängitud ainult kaks korda siiamaani, mis räägib Heino Elleri elust ja järgmine aasta on juba Eesti vabariigi 90 ja väga palju järgmise aasta sündmuse läheb selle egiidi alt. Heligajale Pärnust Ülle Hallik Täna kell seitse õhtul on Pärnu kontserdimajas hooaja avakontsert koos Pärnu linnaorkestriga esinevad koorid ja solistid Risto Joosti juhatusel. Dirigent Risto Joost, mis kõlab täna õhtul Pärnu kontserdimajas. Täna õhtul Pärnu kontserdimajas kõlavad huvitavat teosed Arvo Pärdi sulest, see kontsert on üles ehitatud põhimõtteliselt ühele suurele teosele nimelt teosed teom, kus on siis kasvatatud kammerkolhoosis, mis ikka alles ansambel Vox Clamantis. Loomulikult Pärnu linnaorkester, aga miks see on nagu peateos? Esiteks loomulikult on kõige suurem nendest esituskoosseisu mõttes. Aga, ja see teos oli ka kogu selle kontserdiideeks, kuna on juba pikka aega olnud soov teha Vox Clamantisega koostöös sama teos kunagi regoreani laadsed, liinid on Vox Clamantis jälle igapäeva leib ja siis sellega ühendasime ta teise teose palveränduri laulu, mis on siis ainult meeskoori esituses sinna kasvatada. Raadiomehed, selle integratsiooniprojekt ja kontsert on kahes osas esimeses pooles kõlaksis palveränduri laul ja teise teosena Tabula Rasa, kus on solistideks Andres kallistaja, Juta õunapuu kiire vaheaeg ja peale seda kammerorkestriteos orientioksident ning telleum. Kuidas teil tekkis üldse selline mõte kontsertkokku panna ainult Arvo Pärdi teostest? Võib-olla see on tulnud juba eelnevast kogemusest ja praktikast, kuna viimaste aastate jooksul on on õnnestunud juhatada erinevaid Eesti heliloojate autorikontserdid, siis sellega seoses ma arvan, tekkiski võib-olla selline alateadvus rikke tahe teha puhas autorikontsert ja kuna te teomia vasars liidrid nii või naa plaanis, siis sinna juurde Tabula Rasa ja oriendi oksident lihtsalt moodustasid väga hea terviku. Ega sinna juurde ei tahtnudki midagi muud panna või mõnda teist heliloojat, kuna kontrastiprintsiip toimib juba ise tagasi. Ka sedasama kava veel kuulda saab. Hetkel saab seda kuulda küll, ma arvan, on ainult täna õhtul Pärnus, et võib-olla tulevikus on veel muud plaanid, aga hetkel on nii. Millised need tulevikuplaanid siis on selle kavaga? Plaanid oleks kogu see kava salvestada, eks näeb nüüd, kuidas meil võimalused on, et küsimus ei ole isegi selles, et kas seda saaks salvestada või mitte küsimusele inimfaktorist, kuna seltskond on päris suur ja inimesed töötavad erinevate kohtade peal, et siis, et saada inimesi Pärnusse ühel ajal teatud perioodiks kokku, see ei ole üldse nii lihtne. Tänapäeval. Kas plaan salvestada on teil selle mõttega tekkinud, et sellest materjalist plaat välja anda? Aitäh, dirigent Risto Joost. Täna õhtul kõlab Pärnu kontserdimajas Arvo Pärdi muusika. Tänasest mihklipäevani toimub Tallinnas festivali trialoogos raames mitmeid tasuta kontserte. Taivo Niitvägi ja Andres Mustonen rääkisid festivali muusikat. Kalisest kavast kava võib-olla ei ole oma nomenklatuur tuurilt nii laiaulatuslik kui on olnud mõnel aastal, kuid seest võiks öelda oma sisult ja valikutelt ääretult palju kuv ja liigutav, vähemalt minule kui muusikule, Hortusest ja avakontsertidest räägib Andres kindlasti ise. Aga nendele lisaks on veel ansambel, siirin taas, kes laulab kahte sorti muusikat. Üks on selline venelane, muusika, mis on tulnud Euroopast ja mis võiks öelda, ühendas Euroopat seitsmeteistkümnenda sajandi alguses praktiliselt kõikides Euroopa maades kuni Venemaani välja. Seega tõeline Euroopa Ühendus ja teine kontsert. Siirinilt on vaimulikud värsid, mis oma loomult ja meloodiliselt plaanilt sarnanevad väga eesti rahva koraalidele. Muidugi tänu sellele, et sõnad rahvapoeesia on nad võib-olla veel palju liigutavamad ääretult sellises autentses ettekandes samuti ja peale seda tuleb veel üks selline tavaline nähtus. Just dioloogo seoks Brian väljeli oma abikaasa Etnega. Braien on üks tõeline selline iiri vabaduse eest ilu ja headuse kategooriate kaudu võitleja. Tema on hästi kõrgelt aktsepteeritud kunstnik Iirimaal kuid teda tuntakse rohkem kui torupillimängijat. Ta on esimese iiri torupilliassotsiatsiooni või ühingu rajaja ja iiri rahvamuusikat. Ka üks suurkuju hing. Avakontsert on siis ka see sakraalmuusika üldine nimetus, kus Latvia ja Tallinna kammerorkestriga tühine projekt kogu seal, kus me esitame eelkõige Läti ja eesti vaimulikku muusikat, see on väga huvitav. Lätis muide kirjutatakse väga palju vaimulikku muusikat ja siin on muidugi kaks niisugust suurepärast Eline Petris vask ja maskas maskazelakri Moosa, mis tuleb Eestis esiettekanne on ka Estonia hukule pühendatud laagri Moosa ja eetris vaskiselt tanoobispaatiem, kõik on ladinakeelsed. Ladina keelega ka jätkub, tulevad Arvo Pärdi vahelfars liid, palverändurite laul ja tema suurteos teedeum ning kui me leiame aega veel ja tunnetame, siis me tahaks Tobiase otsekui hirv ja eks teie tea ning püüame minna sisse ka Mardonovi Stabat maatilisi, mis on samuti ladina, nii et meil on kõik nagu ladinateema. See lühendab seekord meie muusika, Euroopat, muusika, euroopad ühineb ladina keele ja kuigi keegi ei räägigi ladina keelt, aga mõte on sealt niukene, katoolne ja ladina ja eelõhtul laupäeval eelõhtu kontsert, reekviem, kontsert, mida me korraldame juba kolmandat korda seal Hortuse asutajaliikme, Helle Mustoneni mäles võistluskontsert meenutus. Mozart. Reekviem on küll leinamissa, aga me ei lähe sinna oma muusika kaudu leinama vaid me tahame tuua seda maailma inimestele, kuhu tema on läinud seda ilumaailma, seda harmoonia maailma, kuhu Helle, meie lootuses ja palvetega on teel võib-olla juba kuhugi jõudnud. Aga seda me saame ise teada hiljem, kui me järgi läheme sinna. Ja selleks teoseks on kordossa son Hispaania Portugali vastureformatsiooni helilooja kordossa reekviem kõikide oma tõeliste osadega, mitte lühendatud kontsert, variante täis liturgiline tekst ning kaks teost, mida Hortus kannab ette alati nende kontsertitel on Kiieganšeeli poolt kirjutatud teos helessa ja veel kord kõlab Arvo Pärdi tapaatiem toomine. Need on siis kontserdid, mis toimuvad laupäeval ja pühapäeval. Siireni kontserdid, millest oli juttu, toimuvad esmaspäeval ja teisipäeval, esimene Niguliste kirikus, teine Püha Katariina kirikus. Iiri õhtu on reedel vanalinna muusikamajas jalgu pühendudes. Festivali lõpetab mihklipäeva kontsert, kus kõlab martsiimeri helilooming. Seal astuvad üles vanalinna hariduskolleegiumi muusikakooli kollektiivid ning Kaarli kiriku kontsertkoor. Peadirigent on Mikk Üleoja, orelil Mart Siimann ja see toimub Kaarli kirikus. Kaja. Järgmisel nädalal, 25.-st 28. septembrini toimub Eesti muusika- ja teatriakadeemia kreemjas juba traditsiooniks saanud seekord üheksandat korda toimuv sügisfestival ja sellest festivalist räägib meile muusikaakadeemia välissuhete prorektor proua Marje Lohuaru. Mis muusikale täpsemalt on pühendatud. Selle festivali algidee on tuua kokku ka meie maja inimesi. Nii et koorus väga selgelt välja, et ta võiks ühendada eelkõige meie üliõpilasi, ühendada seda meie kompositsiooni, üliõpilasi ja meie interpreet. Nii et algidee oli, et heliloojad, üliõpilased kirjutavad muusika, instrumentalistina kannavad seda ette. Nii et algse idee, milline see festivali pühendatud Sis uusimale muusikale, mis üldse võimalik ja ta oli nüüdismuusikale pühendatud ja selliseks on ta ka põhimõtteliselt jäänud. Ja võin teile öelda rõõmuga, et ta on tõesti arenenud väga jõudsalt, sellepärast et juba aastast 2000 ta muutus rahvusvaheliseks ja meie esimesed külalised olid siis meie partnerkoolidest Reykjavik ist ja Amsterdamist. Ja nüüd on sellele lisandunud sellel aastal uudisena võib-olla ka elektronmuusika konverents. Nii et selle festivaliga me oleme näinud ka oma majast välja välja akadeemilises keskkonnas, sellepärast et sellest on muusikakonverents, toimub kultuurikatlas, elektronmuusika. Konverentsi alapealkiri on tegelikult, et elektronmuusika filosoof oh ja see tähendab, et tegelikult see konverents väljub hoopiski muusika piiridest. Jah, eks need piiride hägustumine toimub ju erinevates valdkondades ja ja seda võib ainult rõõmustada, et meil on väga tugevad spetsialistid sellel alal Prantsusmaalt antud juhul tulnud kohale kus siis ka meie selle ala huvilised ja entusiast arstid saavad siis oma mõtteid vahetada ja võrrelda, mis toimub mujal. Need on just prantsuse spetsialistid, üks professor favorii juhendab ka meie avakontserdi seal ettekantavat elektronmuusikat. Ja ma arvan eelkõige, et see inspireeriv Andrus kultuurikatlas annab ikkagi väga toreda tulemuse sünergia, et ka meil seda mõtet saaks edasi viia. Elektromuusika võib olla ka üks ühendavaks lüliks, aga ma arvan, et see ei ole ainus on valdkondade vahel väga palju ühenduslülisid, mida peame otsima ja mõtlema sellele. Nii et siin ma arvan, et selle konverentsi tulemusena midagi saab selgemaks elektronmuusikast veel nii palju, et päeva kestva vööksoppi jooksul siis valmivad tuli uued teosed, mis ka ette kantakse. Kas nii on plaanis? Jah, aga ma tahan öelda väljad, sellel festivalil on veel üks ka kauge külaline ja see on koreast uue muusika ansambel, kes siis nende professori juhendamisel viiakse läbi siin ka üks väike loeng Korea uuemast muusikast. Meil on ikkagi väga vähetuntud, nii et muusika ja teatriakadeemia vaatab ikkagi juba väga kaugele maailma. Selle aasta festivali põhikülaliseks on aga siiski üks väga suur korisse. Jah, see on tõesti tõeline, rosin. Selle praktikaga me alustasime eelmine aasta, kuna tõesti, meil on palju võimalusi puutume kokku väga suurte tippudega muusikamaailmast, siis on ikkagi mõte tuua nad ka siia muusikaakadeemiasse. Nii et eelmine aasta oli meie festivali peakülaline Hollandi helilooja Luiandrissem ja see nagu kujunes väga õnnestunud ettevõtmiseks ja sel aastal on siis maestro Christoph Penderetski kes siis juhendab ka üliõpilaste peaproovi meie nüüdismuusika ansambel Taavi Kerikmäe juhatusel kannab ette tema teoseid, samuti toimuv kohtumine ja ma arvan, et selliste tippudega suhtlemine, suhtlemise võimalus kuulub muusikakõrghariduse vältimatuks koostisosaks. Nii et eks siis sealt Penderetski ka saab isiklikult kohtuda ja talle ette mängida ja ka tema teoseid ilmselt kuulata. Siin on tema muusikale ju pühendatud üks terve kontsert ja 26. septembril toimub kontsert, kus ikkagi kantakse ette meie oma kompositsioonitudengite loomingut ja ütleksin akadeemia siseselt administratiivselt on see festival nüüd märksa paremini organiseeritud. Juba meil on oma oma nüüdismuusika ansambel, keda juhendab eelpool nimetatud juba Taavi Kerikmäe, kes on Iseli joonis õppinud. Nii et see huviliste grupp, kes tegeleb nüüdismuusikaga, tegeleb selle interpretatsiooni ka see on nagu suurenenud. See on hea ja ma arvan, et selline intensiivne moodus ma tahaks sverdi meenutada augustis meil toimus intensiivprojekt krossing pooles et sellises intensiivses peatuda ajavahemikus võib-olla see nüüdismuusika hakkabki nagu paremini kõlama, et selline rahvusvaheline keskkond, eks ole, noored tulevad kokku, on väga head juhendajad. Et see on igal juhul meie hariduse osa. Veel rääkida lähemalt ja täpsemalt nendest kontsertidest ja üritustest, mis siis selle festivali raames plaanitud on. Festival hakkab sisaldama kontserdi ja see on siis Eesti muusika ja teatriakadeemia elektronmuusika stuudio üliõpilased ja neid juhendab siis juba eelpool nimetatud andvat difavorii Prantsusmaalt. 26. septembril on meie oma kompositsioonitudengite looming, ettekande selle eelnes ka kurss, kes ikkagi saavad oma teostega tulla välja. 27. on siis juba eelpool nimetatud souli, rahvusülikoolist on siis mäng, toimub kell 11 professor sinohlii loeng ja siis õhtul on kell kuus on kontsert, siis kuuleme suure huviga, mida nad seal teevad. Ja 10 kaheksandal septembril on meil siis lõppkontsert väga pidulik ettevõtmine. Palju kõrgeid külalisi sinna ja 26. siis toimub niinimetatud konverents. Ta võib olla ka selline väike ajurünnak või mõtete vahetus, igal juhul ei tahaks seda traditsioonilise konverentsiga seostada ja see toimub siis kultuurikatlas, nii et siin võivad siis oma mõtteid välja öelda kõik, kes sinna tulevad. Üritused toimuvad siis siinsamas, Muusikaakadeemia kammersaalis. Jah, seda küll. Hooaja alguses avati pidulikult ka uus saal, mis kannab siis meedere nime Brok. Seda helilooja, kes siin Tallinnas on tegutsenud, aga selles uues saalis, siis on ka loomulikult kohe sobiv sari ja võib-olla selles sarjas peaks siis ka natukene lähemalt rääkima, et kuidas seda sarja on kujundatud. No kindlasti see meederi saal on meie jaoks selline väike uudis ja ega me ju ei tea, kuidas see kõik toimima hakkab. Akustika on seal suurepärane asend, Tallinna suhtes ka suurepärane, kõik logistilised näitajad on tegelikult nagunii-öelda 100 protsenti. Ja me oleme selle sarja kokku pannud üsna erinevatest sellistes kooslustes, sest just et vaadata, kuidas üks või teine asi seal toimib. Nii klaveriõhtut, nii kitarriõhtut, nii kammermuusika õhtud, noh, näiteks alustab uus Tallinna Trio seal ja samuti esinenud sellised nimed nagu staanev Vesselin pianist Bulgaariast Andres Köster, Ralph Maal, pool Kalbraits, kes siis on kitarrisolist kitarrifestivali peakülaline Hortus Muusikus. Seal on ka barokkmuusikafestivali kontserdid, samuti haamerklaverikontsertklavessiinifestivaliga raames ja nii edasi. Võib-olla paari sõnaga, ma tahtsin tutvustada 23. septembril toimuvat kontserti, kus siis musitseerib, paned Vessellin, kes see kontsert on kell viis meederi, kallis, sa teistele on siis Bulgaaria päritoluga, ta on õppinud Sofia muusikaakadeemias, samuti Tšaikovski nimelises konservatooriumis Moskvas Dmitri pas Kiirovi juures ja samuti on ta õppinud Pariisi konservatooriumis, kus tema juhendajaks oli Alexis Vaissenberg. Minu jaoks on see muusik, võib olla põnev ka sellepärast, et taas üks Dmitri baskiirew õpilastest vist nagu praegu, kui vaadata neid erinevaid Tõniste, kes maailmas noorema põlve pianisti nii-öelda nagu erinevad ringi musitseerivad, on ikka sealt väga suur osa Dmitri faškiirew õpilasi, tegelikult seda on väga märkimisväärse koolkonna juba tänapäeval klaverimängijatest maha jätnud, endast aga staadion Vesseline juurde tagasi tulles, et ta saanud ka mitmeid preemiaid erinevatel konkurssidel. Näiteks kovski nimeline konkurss, Margaret loogi, chactivoo nimelised konkursid, on kõik päris mainekad asjad. Me kuuleme tema programmis nii Haydni, Schuberti, Bachi, Brahmsi kalisti teoseid, nii et päris nagu selline kirev ballett erinevat muusikat ja teda on tegelikult nagu iseloomustatud, et ta pole mitte ainult pianist, vaid muusik, kelle mängus kesksel kohal Virtoossus ja tundelisus. Norra tenor Stephan Hansen annab neljas Eesti linnas kontserte esimesed kontserdid laupäeval ja pühapäeval Tartus jätkab kontserdi produtsent Paavo Nõgene. Stephen Hansen on Eestis mitu korda käinud ja väga paljude eestimaalaste südamed võitnud oma fantastilise lauluhäälega. Tegelikult see ettepanek tuli tema poolt, nimelt on samalaadsed peaaegu programmi esitanud nii Norras kui Rootsis ja mul endal oli hea võimalus ka Rootsis analoog seal kontserdil käia ja sellest tekkis idee, et võiks Eestimaalgi pakkuda rahvale natuke ootamatus võtmes muusikali ooperihitte või siis nende valikut ehk siis, kui me tavaliselt oleme harjunud neid kuulma suure sümfooniaorkestriga, siis sellel kontserdil on Taranžeeritud valdavalt klaverile, tšellole ja löökpillidele ehk siis kõlapilt on hoopis teine. Rohkem pääsevad esile just nimelt lauljate, vokaalsete võimete kui võib-olla massiivne orkester. Soov on ikkagi eestimaalastele pakkuda võimalikult kirevat kontserti teatriprogrammi. Kuidas koostati kava, et millised numbrid just valida eesti publikule? Kava on tegelikult koostanud Stephen Hansen ja ja valinud siis välja ja just need parimad, mida ta soovib ise esitada, meie omalt poolt pole dikteerinud, mida laulma peab, tuleb erinevate heliloojate heliloomingut esitamisele nii Stephen Hanseni, Gerli Padari, Liisi Koiksoni, Vanemuise nelja fantastilise koori solisti ja orkestri antidest, siis heli Kuustšellol, margustame Mägi löökriistadel ja Tarmo Leinatamm seekord klaveril. Stephen Hansen on Norra tenor, kes tegelikult Eestis kõige pikematel laval olnud superstaari etenduste ajal 2004. aastal Vanemuises, kui ta kehastas Jeesuse rolli ja seda rolli on ta üle maailma kehastanud kaugelt üle 500 etenduse. Juba veel on teda nähtud Andrew Lloyd Webberi galakontserdil eelmisel aastal Tallinnas, kus ta laulis koos Carolyn Fordan vaheriga Saksamaalt unustamatu ooperifantoomi duetti ja samuti on käinud ka Vanemuise memory kontserditel ja selleaastasel blood Vigala. Et ma usun küll, et ta on suhteliselt hästi tuntud, et väga hea tenor selles žanris juba paljudele eestlastele see, mis talle on kaasa antud vokaali osas, on, on väga eriline ja just selles žanris erine, et ta on valdavalt tegutsenud muusikali žanris Norras küll ka ooperisaalis, aga eestlane tunnetada ikkagi kui muusikaliartist ja, ja ma usun, et nii kõlava häälega põhjamaa laulja Tartus, Pärnus, Jõhvis, Tallinnas võiks olla piisavalt huvitav kõigile, et seda oma kodulinna kontsertsaalis nautima minna. Lisaks kõigele on tegu inetult siira, toreda emotsionaalse inimesega, suudab uskumatult hästi läbi saada kõigiga, kellega ta kokku puutub. Kontserdid toimuvad siis sellel nädalavahetusel Tartus, 29. septembril jõhvis 30. septembril Pärnus ja seitsmendal oktoobril Tallinnas, Pärnus, Jõhvis, kontserdimajades ja Tartus Vanemuise teatri suures saalis. Stephan Hanseni kontserdi alapealkirjaks on Sound of Musicale aitäh Paavo Nõgene. Selle intervjuu eest. Bla Harju- ja Järvamaal kolmas rahvusvaheline kammermuusika festival. Telefonil on korraldaja Juta Helilaid. Paljude festivali hulgast tundub teie festival eriline, just suundumuse poolest on senini. Täpselt nii, kuna sel aastal oli suvel teatavasti koolinoorte laulupidu, siis me festivali kunstilise juhi professor Mari Tampere ka otsustasime, et võiks noortelt noortele midagi korda saata. Et Muusikaakadeemia noored tudengid ei oleks oma kooli seinte vahel ja mängiks seal omaette, vaid läheksid ikkagi omavanuste hulka ja natuke nooremate hulka. Et tutvustada, on tõepoolest niisugust tõsist kammermuusikat ja, ja võib-olla nii mõnigi laps saaks sellest Harju- või Raplamaa Järvamaakoolist ka äratust ise õppima hakata ja selliseks tubliks mängijaks hakata. Nii et teie festivali kontserdid on mõeldud peamiselt lastele ja koolides Sel aastal jah, aga muidugi oodatud on ka muu publik, kellel on vaba aega. Meil on sätitud neetud festivali kontserdid selliselt, et koolitunniplaani sisse mahuks. Mis teeb teie festivali rahvusvaheliseks? Kuna meil on mängijaid ka Sibeliuse muusikaakadeemiast nimelt professor Mari Tampere, õpetab ka lisaks meie Eesti teatri- ja Muusikaakadeemia ja Sibeliuse muusikaakadeemias ja tal on võimalus tuua ka oma üliõpilasi sealt praktilisi kogemusi saada siia meie üliõpilastega koos mängima. Ja muidugi Inglismaal õppiv analiisatestroodne, kes on meil nüüd kolmandat aastat, osaleb sellel festivalil. Millise suunitlusega on teil festivali kava? Kava on kindlasti hästi klassikaline, kuna meil on ka mitte ainult orkestri esituses, ei ole teosed, vaid meil on ka solistid, muusikaakadeemiast, näiteks viidad EPO mängib meile siin Bachi soolo, Sanaadistad C-duur, kaks osa Daneda mal mängi Hipe Isay soolosonaadist, ballaadi ja muidugi kammerorkestri solistid Eva-Maria Sumera ja Karoliina normaxis mängivad Vivaldi kahe viiulikontsert jaamalli. See võib-olla sobiks kõige paremini sellisele publikule nagu meie lääne mängima. Ja siis kammerorkester veel esitab Sibeliuse süüdi armastatule ja veel häbachi süüdi. Iga kontsert on veel oma erinäoline. Programme ei ole korduv. Kontserdid toimuvad teil enamasti mõis koolides? Jah? Kuna seal on niisugune vastav atmosfäär ja väiksemad saalid, kuhu sisse kannar kontsert ikkagi sobib. Esimene kontsert on muidugi meil olu kultuurikeskuses, kuna me just harjutame ennem seal terve päeva ja me oleme ka eelmised laagrid sealsamas korraldanud Koeru kultuurikeskuse perenaine Reet Suurkask on väga suur entusiast ja abistab meid. Aga siis Väätsa Mõis, Põhikoolis Maidla lastekodus, Vasalemma mõis põhikoolis on restaureeritud klaverit veel, nii et me saame kasutada neid nii, et on väga hea võimalus ja kultuurikeskus on suurem pind. Aga sinna tuuakse ka lisaks Padise põhikooli õpilastele juurde ka Risti põhikooli õpilased. Nii et mitmele koolile kohe kontserdid Ja festivali kontserdid toimuvad siis 27. ja 28. septembril ja kontserdid on päeva ajal näiteks festivali avakontsert juba hommikul kell üheksa. Muidu ei mahuks ära kindla tonni plaani sisse ja kui on vaja veel edasi sõita järgmistesse kohtadesse, et see on tore, et neid niimoodi vastu võetakse, kellel on aega, see kindlasti astugu läbi. Ja soovime teile rõõmsat ja edukat festivali. Eile avati Tallinnas Rävala puiesteel asuva Estonia vana teatrihoone asupaika märkima monumendi juures kõnnitee sillutise paigaldatud tahvlid Estonia teatrirajajate Paul Pinna ja Theodor Altermanni sümboolsete jalajälgedega. Estonia Seltsi esimehe, lavastaja Arne Miku sõnul tekkis idee sellise linnaruumi ja kultuurilugu väärtustava mälestusmärgi loomiseks kutselise Estonia teatri 100 tegevusaasta tähistamisel. Aasta tagasi, kui avati Rävala puiesteel Tiiu Kirsipuu ja peli poolt kavandatud mälestusmärk, mis sümboliseerib tabavalt des tuunlaste teekonda vanast majast uude hoonesse siis küpseski mõte jäädvustada personaalselt ka üksikute kolleegide tähendust, kes aastakümnete jooksul on oma sammudega seda rada väärtustanud ning kellel on olnud teedrajav roll. Estonia teatri arenguloos. Skulptor Tiiu Kirsipuu. Ma lähtusin ikka Estonia teatri poolt antud algülesandeid ja see oli see, et need tahtsid enam-vähem sellise kujuga plaatina tahtis sinna peale neid nimesid, aastaarve, jalajälgi. Me leidsime ühiselt, et seal võiks olla ka Estonia teatri logo. Et see natukenegi veel viitaks teatrile kui sellisele teatriinimestele ja, ja siis lihtsalt ma üritasin sellist kompositsiooni kokku panna. Mis te arvate, kuivõrd märgatavad need jalajäljest, siit möödakäija ja eile on? Need on pandud just siia Rävala puies alguses kõnnitee kiviplaatide vahele? See sõltub, kui mõtete sama inimene on praegusel hetkel, kui vihma sajab, on need plaadid nagu nihukese, ühe tonaalsusega, aga siis kui on kuiv, siis on see poleeritud graniit on teist värvi kui niisugune liivapritsiga sisse lastud ka nii sisse torkab palju rohkem silma. Kunstiinimesena, kui te vaatate nüüd seda teatri esimese maja tähistuse mälestusmärki, siis sinna ette on seal linn pannud oma reklaami india goa, neid absoluutselt ei sobi kokku, kusjuures kes siin kesklinnavalitsuses vastava töötajaga ja ütlesin talle, et see on täiesti kohatu. Ja minu meelest linn ei tohiks anda luba niimoodi tõmmata ühte suurt plagu monumendi ette. Siin on neid kohti ja neid postide, kuhu vaheliste tõmmata küll, nii et mina olen juba omapoolset olen avaldanud protesti nii Estonia teatrile kui ka nüüd isiklikult ka linnavalitsuse esindajale, nii et ma loodan, et nad võtavad selles suhtes midagi ette. Ja eks see, kuidas me oma kultuuriväärtusi väärtustame, see sõltub ööga igast meist, linlased, kas me paneme selliseid ebakohti tähele või ei? Absoluutselt, kusjuures see on siin kolmas plakat minu mälu järgi, mida, mida ma olen siin näinud? Ta oli siin väga suur Savisaare plakat, mis oli veel madalamal ja enne seda oli ka veel üks reklaamiplakat, nii et nad jah, millegipärast neile tundub, et see on üks magus koht ja mitte kedagi ei huvita, et seal taga midagi on või ei ole. Möödakäijale jääb ainult kinnitada, et kui astute siit mööda, heitke pilk maha ja imetlege meie rahvusteatriloojate Paul Pinna ja Theodor Altermanni pühendatud jalajälgedega kujundatud mälestust, aitäh teile siia kirstuga. Mälestusmärki oli tulnud avama ka Tallinna abilinnapea proua Eha Võrk. On ääretult hea meel seista siin teie keskel sellel avamisel kus on sümboolselt jalajäljed maas, need jalajäljed on minevikust, lähevad tulevikku ja see näitab, et teater oli, on ja jääb ridade tallinlasena ja kodanikuna arvate niisugustest ettevõtmistest ja selliste mälestuste nähtavasti jäädvustamisest. See on üks väga tore algatus ja ma loodan, et see tõepoolest jätkub ja kõik need eesti teatrielule olulised jalajäljed siia tänavale saaksid jäädvustatud, nii et jõudu ja jaksu algatajaile. Millal te kuulate klassikaraadiot, millal te kuulate klassikaraadiot, millist muusikat, klassikaraadiost ootate, millist noodikate klassist räägitavatele? Milliseid saateid te tahate kuulata, milliseid saateid tahate, tuletan tule ja osale klassikaraadioküsitluses ning avaldama arvamusküsitlus on meie koduleheküljel WWW. Klassikaraadio lisainformatsioon telefonil kuus kaks kaheksa neli null null kuus. Veel on avali võimalus täita kõigil klassikaraadiokuulajatele ankeet, mis selgitab välja, kui raul on kuulajad jaamaga ja millised on kuulamisharjumused. Siinkohal veel täpsustav üleskutse klassikaraadio peatoimetajalt Tiia Tederilt. Küsitlus on juba nüüd üleval, kui palju on olnud vastajaid nädala jooksul ja kui kaua veel on võimalik üldse vastata? Rahvusringhäälinguuuringukeskus oli väga rahul sellega, et esimese nädala jooksul on saadud juba rohkem vastuseid, kui nad tegelikult arvasid. Aga see tähendab seda, et meil on veel potentsi saada kuulajatelt veel rohkem tagasisidet. Meie koduleheküljel on ankeet, mida saab seal täita, kui te täidate koduleheküljel ankeedi. Ma ennustan, et teil läheb 10 15 minutit selle peale. Tegelikult vaata neid vastuseid juba ammu, mida te klassikaraadiot ootate, millal te ootate seda, mida te ootate? Mis teile seal ei meeldi? Mida te teeksite teisiti, milliseid raadiote veel kuulata ja need on sellised üsna tavalised küsimused. Aga kuna meie auditoorium on üsna väike, võrreldes nüüd näiteks vikerraadioga, kus on kuus korda suurem auditoorium või mõne teise eesti suurema raadiojaamaga siis Emori uuringud, mida tehakse kord reaalselt, ei anna tegelikult meile asjalikku informatsiooni meie kuulajatele ootuste lootuste ja harjumuste kohta. Et sellepärast ongi praegu need korraldatud see fookusgrupi uuring, et uurida just nimelt meie kuulajaid, nende harjumusi, nende võimalusi ja nende ootusi. Et selle täitmine teie poolt on tohutu oluline, tohutu lahke, kui te seda teete, et annate meile oma ideid ja oma seisukoht, et me saame millelegi baseeruda, kui me teeme oma valikuid ja otsuseid. Nii et ma väga kutsun teid üles seda tegema ja ankeeti saab täita ja siis klassikaraadio koduleheküljel, kui ta selle lahti teete. WWW klassikaraadio poee vaatab see kohe esimesena teele vastu ja seal tuleb teha ristikesi ja linnukesi ja kui te ei taha vastata mõnele küsimusele, siis üks sellega vahele jätta. See ankeet ei hakka sellega streikima. Ja seal kõige lõpus on võimalik ennast ka registreerida autoriseeritumalt, et kuna meie uuringukeskus soovib moodustada klassikaraadio fookusgruppi ka tulevikus mõnikord aitaks ja nõustaks meid ja läbi siis Uuringukeskuse, sotsioloogide ja võib-olla tahaks osaleda ka mõnel teisel kultuuriga seotud küsitluskampaanial ja veel üks väike nüansse, et kui on inimesi, kes ei käi internetis, kellel ei olegi sellist võimalust, kui teil on näiteks ema või vanaema, kes oleks klassikaraadiokuulajana tahtmist täis avaldada oma arvamust. Palun olge lahked ja printimise välja, sealt see küsitlus ja, ja saatke raadiomajja ära aadressil Kreutzwaldi 14 klassikaraadio Tallinn. Ja kui on soovi, et meie toimetustele saadab selle ankeedi niimodi prinditult, siis helistage meie toimetusse. Numbrilise on kuus, üks, üks, neli, neli, kaheksa, kolm. Teisipäeval meie uuring lõpet, sellepärast sa sellega oled natuke kiired, see ei ripu üleval nüüd pikemat aega. Et aitäh teile juba. Üleeile šanšibeerimise 50. mälestuspäeval alustas Helsingi linnaorkester Finlandia talast Sibeliuse mälestussarja seitsmes sümfooniaeepos. Peadirigent Leif heegelsdam juhatamas esimest ja teist sümfooniat orkestrile oli just tulnud esinemisreisid Kanaari saartelt, kus Gerda Albrecht käe all esitati Huanhosejad, Sanaabria uus ooperit, taeva tütar. Oma kaheksakümnendat aastapäeva Finlandia talus on alustanud sarjaga raadio sümfooniaorkester. Peadirigent Sakari Oramugejal. Galapi kammerorkester esitles üleeile Rovaniemi kirikus sarja pühendused. Esimest kammerkava solistiks kontsertmeistrina ka meie viiuldaja Lasse Joa. Metskava lõpetas Sibeliuse kvartett Vootsesse intiime. Peedri sagari juhatas katturu filharmooniaorkestri ees kaunist Sibeliuse mälestuskava kus kõlas sümboolsena fusiooni eleegiline hällilaul ning lõpetamas sibi eeldise neljas. Nii ka hoopiski Saksamaal Dortmundi kontserdimajas Tampere filharmoonia orkester peadirigent Johnston Burgortsiga. Kava lõpetas Sibeliuse koller Keenia peategelaseks aga Eesti rahvusmeeskoor solistidena Monikaga ruupia Tomichagala Sibeliuse kadel abi olles sümfonietta, aga tänapäeval jätkab Helsingi linnas orkester oma Sibeliuse sarja Finlandia talus sümfooniatega number kolm ja neli. See on kell üks päeval ning lõpetab Sibeliuse eepose teise kontserdiga täna kell viis, kus kõlamas siis sümfooniat number viis, kuus ja seitse. Sari järven. Meistrid avaneb täna Kokolas nelmani saalis. Mis on, keskib ohjal ma kammerorkestri residents, dirigeerib Jeans söderblu koos näitleja Lasse tõestiga. Kavas kuusib eelise teost lõpetamaskavatetivaatsesintiima orkestriversioon Pekka ahelas poolt. Kolmel viimasel suve lõpupäeval on oleme muusikud oma suurmeistrile kauneid kumerusi teinud Kodumaal, Soomes, aga ka Londonis, kus kontsertide suursarja Sibeliuse Änbjoon 23-st kontserdist jõudsid publiku ette neljas ja viies õhtu. Neljapäeval Viik morfhoolis Sibeliuse laulud Jorma hünninelid klaveril Ilkka Paananen, katsialist Tuomas ülinen ja pianist Valeria ression ning kvartett metafoor. Eile toimus liig morfhoolis, aga pianist Paavel ei Jumpaneni sooloõhtu sibi eeliselt kavas kolm salatiini. Jääme Londonisse siinsete orkestrite juurde. Londoni filharmooniaorkester andis hooaja avakontserdi oma uue noore ja karismaatilise peadirigendi Vladimiri Howski käe all kolmapäeval peateoseks maalne reisindaskla agente liit. Samal päeval olid Kadogani hallis ka briti rahvusorkestri, Londoni Kuningliku filharmoonia orkestri avaõhtuid. Jersessemkovi kavas nendesse šoti sümfoonia. Toomas piidžami poolt 60 aastat tagasi asutatud orkestri peadirigendiks on praegu Danielle katki juba 96.-st aastast lisa-aasta hiljem ja tänaseni asuskaboloniad teatro kommunale muusikadirektori kohale. Polonias endas on praegu aga suve lõpufestival ja eile õhtul mängisid teatro kommunales Claudio Abado asutatud Mozarti orkestri noored solistid. Esmaspäeval on festivalil ja teatroman tsoonis väga oodatud aga pianist Andras oma Beethoveni sonaati tsükli lõppu kavaga. Juba mõnda aastat juhib Andressiiv oma asetatud kammerorkestrit capella Andrea barca ning on esinenud sellega kuni New Yorgi kaarnegi hoolini. Selles dirigeerimise kõrval solistiks omassaria Beethoveni 32-st sonaadist on ta mänginud juba mitmel pool pool, alustades 2004 Süürichist. Tema kammerorkestri residents on aga Itaalias fitsentsa. Beethoveni kõrval pärase Bachi interpreedi na võitis Shif Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia tänavuse Bachi preemia ja sai ka Itaaliast maineka Aviaati kriitikute preemia. Euroopas festivalid on pakkunud suve viimastel päevadel rohkesti põnevat. Kui eelmisel nädalavahetusel juhatasin preemeli festivalil kõrvuti päevadel Tõnu Kaljuste ja Kristjan Järvi, siis festivali enda lõpupäevil on sündinud pühendusid suumelile tema muusika näidendile, mantheret esindussaalis liiklokke. Neljapäeval ja eile Klaus Maria brändovery lavaversiooni dirigeeris Euroopa kammerorkestri toomas singel Brock. Taas üllatus Christian Järvilt Gustav Mahleri laulumaast kammermuusikaversioon tik Loces absoluutansambliga üksolistidestaga Toomas Hansson. Homme lõpetamas esteeri on 21 ja Kataloonia kuninglik kapell sordisse Välli käe all Mante Verdi Orpheus kontsertettekandega. Jeemeni Moose kandid on praegu omakorda Aga Torinos. Vendade Grimmide muinasjutu põhjal suvandi Pieti Itaalia praeguse helilooja, pianisti muusikalisi endases Torino septembri festivali kunstiline juht on ju meilegi Arvo Pärdi kaudu tuntud Enso restaniu. Festival viibinud tänavu paljude kontsertidega Milano saalidesse vahetavad ka mõlema linna kollektiivid vastamisi nagu näiteks täna Torinos Milan oleste mainekas orkestreid Pomeriisi musikaali, Anton Ell omakorda käe all. Kontrastsus kavas kõrvuti Bergoleezi, Stravinski ja peeriu hommega tulemas Stuttgarti Bachi akadeemia Helmutrillingiga. Bachi missa h-moll kahe linna nimest tuletatuna on festivali nimeks nüüd miit, too septembri muusika. Eesti muusikutest veel eile täna Neeme Järvi kolmas avakava haagi residenti orkestriga antis siirala Beethoveni teise kontserdi solistiks peateoseks Mahleri viies sümfoonia. Eile alustas Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel reisi Iirimaale kahe erineva kavaga nelja kontserdiga ühes kavas Arvo Pärdi, Canon, pokayanen, teisest Toivo Tulevi, Cyrillus Kreegi ja Pärdi teosed ning Veljo Tormise jaanilaulud. Täna ollakse teise kavaga just koolway August tiinuse kirikus. Paul Mägi avas Uppsala kammerorkestri hooaja uues kontserdimajas üleeile Sibeliuse mälestuspäeval. Tema viies sümfoonia. Paavo järvil eile täna uue hooaja teine kavas Cincinnatis Mozarti teise flöödikontserdi solistiks pedaali ja paar tokki kontsertorkestrile mida ka Neeme Järvi dirigeerib Kuu lõpul Berliini Filharmoonikute ees. Samas filharmoonia kammerkoor laulab Arvo Pärti. Val mängis Iiri kammerorkester Riina Honka juhatusel Pärdi kantust brit Steni mälestuseks korkis leeme riigis tänavelt kaablinis. Risto Joost juhatab aga neljateostena Pärnus ning fraatris kõlab Hamburgi Trinitaatilise kirikus ja Tabula Rasa Dresdenis. Pianist Marri Perajja on haiguse järel rõõmustavalt taas laval ja plaadistuudios. Nädala pärast mängib ta juba Helsinkis ja lõpuks päris ooperis. New Yorgi Metropolitan Opera avakala oli kolmapäeval. Hooaja avaetendus toimub esmaspäeval, mil Seimsleva en dirigeerib Donizzietilud siiani lammer Moore'i nimiosas prantsuse sopran Nataliidessey. Et Kardo Itaalia tenor Marcello Jordani hooaeg toob seitse uuslavastust, sealhulgas Philip Glass, priisati aga raha. Esmakordselt disrepertuaaris on veel 21 ooperit, varasemast aga just Homnen Stockholmi folko peres. Oodatud esietendus Anders Nilsson uus ooperis säärelavatüki säärasele Anderist, mis on nii suurt huvi äratanud, et seda mängitakse kogu sügise viiel päeval nädalas. Nimiosas esineb tuntud rootsi sopran Ulrika teenzda. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Age Raa, Ülle Hallik, Marius Peterson, Kadri-Ann Sumera, Irja Mändla, Hedvig Lätt, Kersti Inno, Tiina kuningas ning Priit Kuusk Saadet. Toimetas Elena Lass helioperaator. Talid Katrin maadike, Helle Paas kõike ilusat kaja.